Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) leping

 

KOKKUVÕTE:

Euroopa Aatomienergiaühenduse leping

MIS ON LEPINGU EESMÄRK?

Euratomi lepingu II. jaotise sõnastusest on selge, et selle lepingu eesmärk on „edendada edusamme tuumaenergia valdkonnas“.

Lepingu konkreetne eesmärk on tuumaenergia ühisturu raames

• edendada teadusuuringuid;
• saavutada energia varustuskindlus kõigile ELi riikidele;
• kehtestada süsteem tsiviilotstarbeks ettenähtud tuumamaterjali rahuotstarbelise kasutamise järelevalveks ja kõrgete ühiste tervishoiu ja ohutusnormide tagamiseks.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Kõnealune leping piirdub rangelt tuumaenergia tsiviilotstarbelise (mitte sõjalise) kasutamisega.

Lepingu struktuur

Esimeses jaotises sätestatakse kaheksa Euratomile usaldatud ülesannet, mille konkreetseid eeskirju on täpsustatud teises jaotises:

• edendada teadusuuringuid, teaduskoostööd ja tehnilise teabe vahetamist – luuakse Teadusuuringute Ühiskeskus;
• kehtestada ühtsed ohutusnormid töötajate ja kogu elanikkonna tervise kaitseks ning tagada nende rakendamine;
• lihtsustada investeeringute tegemist ja tagada tuumaenergia arenguks vajalike põhirajatiste loomine, soodustades eelkõige ühisettevõtete algatusi;
• tagada ühise tarnepoliitika kaudu korrapärased ja erapooletud maakide ja tuumakütuse tarned ühenduse (praegu ELi) kõikidele kasutajatele – luuakse Euratomi Tarneagentuur;
• kontrollida tuumamaterjalide asjakohast (konkreetselt mittesõjalist) ja rahuotstarbelist kasutust – Euratomi kaitseabinõud on tagatud põhikohaga inspektorite abil, kes viivad kõigis ühenduse tuumarajatistes läbi füüsilisi ja raamatupidamiskontrolle;
• kohaldada omandiõigust mõnedele lõhustuvatele erimaterjalidele (lõhustuvad materjalid koosnevad aatomitest, mida saab lõhustada neutronitega isekulgeva ahelreaktsiooni käigus tohutu energiahulga vabastamiseks);
• luua erimaterjalide ja -seadmete ühisturg koos kapitali vaba liikumisega tuumaenergia valdkonda investeerimiseks ja töötamisvabadusega spetsialistidele;
• luua teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sellised suhted, mis edendaksid edusamme tuumaenergia rahuotstarbelise kasutuse alal.

Kolmandas ja neljandas jaotises käsitletakse institutsioone ja rahastamist:

• Euratom jagab ELiga ühiseid täitevasutusi alates liitmislepingust (1967). Varem jagati juba mõnda ühist institutsiooni.
• Euratomi lepingus institutsioonidele omistatud volituste jagamine erineb EMÜ asutuste volitustest (praegu ELi pädevuse piires tegutsevad ELi asutused). Esmajoones on Euroopa Parlamendil väiksem kontroll Euratomi üle, omades üksnes konsultatsioonivolitusi (mitte kaasotsustamisvolitusi).
• Euratomi Tarneagentuur on Euratomi eriasutus, mis on rahaliselt sõltumatu juriidiline isik ja kuulub komisjoni järelevalve alla.
• Liitmislepingust alates jagab Euratom ELi institutsioonidega ka ühist haldusalast eelarvet. Euratomi lepingu alusel tehtavad teadus- ja arendustegevuse kulud hoitakse siiski eraldi eelarves.

Viiendas ja kuuendas jaotises käsitletakse vastavalt üldeeskirju ja algusperioodiga seotud eeskirju (institutsioonide loomine, algsed rakenduseeskirjad ja ülemineku eeskirjad).

Lepingul on ka viis lisa, milles käsitletakse järgmist:

• lepingu artiklis 4 viidatud tuumaenergiaga seotud teadustöö valdkonnad;
• lepingu artiklis 41 viidatud tööstustegevus;
• eelised, mida võib anda ühisettevõtetele lepingu artikli 48 alusel;
• kaupade ja toodete loetelu, millele kohaldatakse tuumaalast ühisturgu käsitleva üheksanda peatüki sätteid;
• lepingu artiklis 215 (lepingu praeguses versioonis tunnistati artikkel 215 kehtetuks) viidatud esialgne teadus- ja koolitusprogramm.

MIS AJAST LEPINGUT KOHALDATAKSE?

Lepingule kirjutati alla 25. märtsil 1957 ja see jõustus 1. jaanuaril 1958.

TAUST

Euroopa Aatomienergiaühenduse (mille kohta kasutatakse enamasti nimetust „Euratom“) leping allkirjastati 1957. aastal Roomas koos Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) asutamislepinguga Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) kuue asutajariigi poolt. EMÜ ja Euratomi lepinguid nimetatakse vahel „Rooma lepinguteks“, kusjuures „Rooma leping“ tähendab EMÜ asutamislepingut.

Erinevalt EMÜ asutamislepingust ei ole Euratomi lepingut kunagi suurel määral muudetud ja see kehtib jätkuvalt. Konkreetselt ei ole Euratomi Euroopa Liiduga liidetud ja seetõttu on see eraldi juriidiline isik, kuigi selle liikmed on samad.

Koos Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga moodustab Euratomi leping ühena selle aktiivsetest lepingutest osa ELi esmasest õigusest.

Lisateave:

• Esimesed lepingud (Euroopa Parlament)
• ELi ajalugu (ELi nõukogu)
• ELi aluslepingud (Euroopa Komisjon)
• Aluslepingute ülevaade (EUR-Lex)
• Tuumaenergia poliitika ülevaade (energeetika peadirektoraat)

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Aatomienergiaühenduse leping (25. märts 1957) – konsolideeritud versioon (ELT C 203, 7.6.2016, lk 1–112)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Leping (25. märts 1957), millega asutati Euroopa Aatomienergiaühendus (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata)

Liitmisleping (8. aprill 1965) (EÜT 152, 13.7.1967, lk 2–17 (DE, FR, IT, NL))

Maastrichti leping (7. veebruar 1992) (EÜT C 191, 29.7.1992, lk 1–112)

Lissaboni leping (13. detsember 2007) (ELT C 306, 17.12.2007, lk 1–271)

Viimati muudetud: 25.05.2018