ELi kulutused toidu ja söödaga seotud teabele

Kõnealuse Euroopa Liidu (EL) õigusakti üldeesmärk on aidata tagada inimeste, loomade ja taimede hea tervis kogu toiduahelas, tarbijate ja keskkonna kõrgel tasemel kaitse ning kahjurite likvideerimine, edendades samas konkurentsivõimet ja töökohtade loomist.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ

KOKKUVÕTE

Kõnealuse Euroopa Liidu (EL) õigusakti üldeesmärk on aidata tagada inimeste, loomade ja taimede hea tervis kogu toiduahelas, tarbijate ja keskkonna kõrgel tasemel kaitse ning kahjurite likvideerimine, edendades samas konkurentsivõimet ja töökohtade loomist.

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega ajakohastatakse looma- ja taimetervise ning toidu tootmise poliitika rahastamise raamistikku.

PÕHIPUNKTID

Määruse eesmärk on vaadata üle ELi kulutused järgmistes valdkondades:

• toit ja sööt, sealhulgas ohutus;
• loomade tervis ja heaolu;
• taimi kahjustavad organismid (taimekahjurid);
• taimse paljundusmaterjali (põhiliselt seemnete) tootmine;
• pestitsiidide säästev kasutamine ja taimekaitsevahendid;
• söödas ja väetistes kasutatavatest loomsetest kõrvalsaadustest (nt liha- ja kondijahu, sulejahu, kalajahu) tulenevad riskid;
• geneetiliselt muundatud organismide tahtlik keskkonda viimine;
• intellektuaalomandi õigused seoses taimede geneetikaga.

Määruses sätestatakse eeskirjad riiklike programmide sisu, esitamise, hindamise ja heakskiitmise kohta ning maksetaotluste esitamise tähtajad. Euroopa Komisjon peab jälgima, et ELi rahalist toetust saavate meetmete rakendamine oleks tõhus. Abi avalikustatakse piisaval määral, et teavitada üldsust ELi rollist rahastamisel.

Määrus sisaldab selgemaid eeskirju maksimaalse lubatava eelarve ja toetuste maksimummäärade kohta, mis jäävad üldjuhul alla 50% abikõlblikest kuludest. Seda määra võib suurendada järgmiselt:

• 75% rahastamiskõlblikest kuludest selliste piiriüleste meetmete puhul, millega on seotud vähemalt kaks ELi riiki ja mille eesmärk on taimekahjurite või loomataudide tõrje;
• 100% rahastamiskõlblikest kuludest, kui meetmed on seotud inimeste, loomade ja taimede tõsiste terviseriskide ennetamise ja kontrolliga.

ELi toetust võib anda toimetulekuks looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordadega. Erakorraliste meetmete raames rahastamiskõlblike haiguste loetelu on esitatud määruse lisas. Euroopa Komisjon saab seda loetelu ajakohastada, et võtta arvesse uusi ohte.

Erandkorras võib EL katta ELi riikide kulutused seoses muude kiireloomuliste meetmetega, näiteks bioohutuse tõhustamine haiguspuhangute korral, tõsised probleemid kahjuritega, rümpade kõrvaldamine ja vaktsineerimise kampaaniate kulude hüvitamine.

30. juuniks 2017 esitab Euroopa Komisjon vahehindamise tulemused, millele on vajadusel lisatud õigusakti ettepanekud, ning 30. juuniks 2022 täiendava aruande määruse tulemuslikkuse kohta.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

30. juunist 2014.

Lisateavet leiate raamfinantsmääruse (EL) nr 652/2014 teemast Euroopa Komisjoni veebilehel.

Viimati muudetud: 25.08.2015