EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Õigus kaitsjale kriminaal- ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2013/48/EL – õigus kaitsjale vabaduse võtmise korral, õigus suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga tagatakse, et kahtlustataval ja süüdistataval isikul oleks kriminaalmenetluses ja isikul, kelle üleandmist taotletakse (edaspidi „kodanikud“), oleks Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustes õigus kaitsjale ja õigus suhelda vabaduse võtmise ajal.

PÕHIPUNKTID

Õigus kaitsjale

Kodanikule antakse põhjendamatu viivituseta võimalus kasutada kaitsjat:

  • enne tema küsitlemist õiguskaitse- (nt politseis) või õigusasutuses;
  • uurimis- või muude tõendite kogumise toimingute ajal (nt vastastamised);
  • alates vabaduse võtmise hetkest;
  • aegsasti enne kriminaalkohtu ette ilmumist.

Konkreetsemalt käsitletakse õigusaktis järgmist:

  • õigus kohtuda privaatselt ja suhelda kaitsjaga;
  • õigus kaitsja tõhusale osalemisele kodaniku küsitlemisel ning uurimis- või tõendite kogumise toimingute juures viibimisele;
  • kõigi suhtlusvormide (kohtumised, kirjavahetus, telefonivestlused jms) konfidentsiaalsus.

Seoses isikuga, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärust, sätestatakse direktiivis õigus kasutada kaitsjat määrust täitvas ELi riigis ja määrata kaitsja määruse teinud liikmesriigis.

Õigused vabaduse võtmise korral

Kodanikele, kellelt on võetud vabadus, tagatakse põhjendamatu viivituseta järgmised õigused:

  • lasta vähemalt ühele enda poolt valitud isikule teatada vabaduse võtmisest. Kui kinnipeetud isik on laps, tuleks vanemlikku vastutust kandvat isikut võimalikult kiiresti teavitada;
  • suhelda vähemalt ühe enda poolt valitud isikuga.

Kui inimeselt on võetud vabadus mõnes teises ELi riigis kui tema elukohariik, on tal õigus teavitada oma riigi konsulaarasutusi, nendega suhelda ning lasta neil end külastada ja korraldada tema seaduslikku esindamist.

Erandid

Direktiivis nähakse ette võimalus loobuda erandjuhtudel ja rangetel tingimustel ajutiselt teatavate õiguste kohaldamisest (nt kui on tungiv vajadus ära hoida tõsised negatiivsed tagajärjed kodaniku elule, vabadusele või füüsilisele puutumatusele).

Tasuta õigusabi

Direktiiviga (EL) 2016/1919 sätestatakse ühised miinimumnõuded, mis käsitlevad tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele, süüdistatavatele ja isikutele, kelle üleandmist taotletakse, et tagada direktiivi (EL) 2013/48 tõhusus. Sellega kohustatakse ELi riike tagama, et kahtlustatavatel ja süüdistatavatel, kellel puuduvad piisavad vahendid kaitsjale õigusabi eest tasumiseks, on õigus saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad. ELi riigid võivad kohaldada taotleja vahendite kontrolli (et hinnata, kas kodanikul puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabikulude tasumiseks), taotluse põhjendatuse kontrolli (et hinnata, kas pakutav õigusabi on õigusemõistmise huvides) või mõlemat, et teha kindlaks, kas tuleb anda tasuta õigusabi.

Direktiiv (EL) 2016/1919 on viimane õigusakt, mis on osa kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi tugevdavast teekaardist, mille nõukogu võttis vastu 2009. aasta novembris.

Käesolev direktiiv tuleb ELi riikides seadusena vastu võtta 5. maiks 2019.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 26. novembrist 2013 ning see pidi ELi riikides jõustuma 27. novembriks 2016.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega (ELT L 294, 6.11.2013, lk 1–12)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1919, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses (ELT L 297, 4.11.2016, lk 1–8)

Direktiivi (EL) 2016/1919 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Komisjoni soovitus, 27. november 2013, mis käsitleb kahtlustatavate või süüdistatavate haavatavate isikute menetluslikke tagatisi kriminaalmenetluses (ELT C 378, 24.12.2013, lk 8–10)

Komisjoni soovitus, 27. november 2013, mis käsitleb kahtlustatavate või süüdistatavate õigust saada kriminaalmenetluses tasuta õigusabi (ELT C 378, 24.12.2013, lk 11–14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta direktiiv 2012/13/EL, milles käsitletakse õigust saada kriminaalmenetluses teavet (ELT L 142, 1.6.2012, lk 1–10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/64/EL õiguse kohta suulisele ja kirjalikule tõlkele kriminaalmenetluses (ELT L 280, 26.10.2010, lk 1–7).

Nõukogu 30. novembri 2009. aasta resolutsioon teekaardi kohta, mille eesmärk on tugevdada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses (ELT C 295, 4.12.2009, lk 1–3)

Viimati muudetud: 23.11.2017

Top