EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Riigihankelepingud – selgete põhieeskirjade sätestamine

Riigihankelepingud – selgete põhieeskirjade sätestamine

Direktiivis on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse riigihankelepingute kasutamist ehitustööde, asjade või teenuste pakkumiseks ettevõtjate või eraisikute poolt ning kohaldatavaid erandeid.

KOKKUVÕTE

Õigusaktis on sätestatud, et kui riigiasutused kasutavad ehitustööde, asjade või teenuste pakkumuste saamiseks avalikku hanget, peavad nad kõiki taotlejaid kohtlema võrdselt ega tohi neist kedagi diskrimineerida. Samuti peab nende tehingute sõlmimine olema läbipaistev.

Piirmäärad

Riigihankelepingute suhtes kohaldatavaid eeskirju tuleb järgida alljärgnevaid piirmäärasid ületavate summade korral:

  • ehitustööd: 5 225 000 eurot (alates 1. jaanuarist 2016);
  • keskvalitsusasutuste lepingud: 135 000 eurot (alates 1. jaanuarist 2016);
  • kohalike ja piirkondlike valitsusasutuste lepingud: 209 000 eurot (alates 1. jaanuarist 2016);
  • sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste riigihankelepingud: 750 000 eurot.

Euroopa Komisjon hindab asjaomaseid piirmäärasid iga kahe aasta tagant, et kindlaks teha, kas neid tuleks kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega muuta.

Kriteeriumid

Leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse kohta, mis selgitatakse välja eeskätt parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Selle kriteeriumi puhul võetakse arvesse tegureid nagu üldine kulutõhusus, kvaliteet, keskkonnaalased ja sotsiaalsed aspektid ning kauplemise ja tarnega seotud tingimused.

Innovatsioon ja väikeettevõtjad

Õigusaktis on sätestatud uus kord, millega edendatakse innovatiivsete toodete, teenuste või tööde arendamist. Väikeettevõtjate osalemise hõlbustamiseks ergutavad uued eeskirjad riigiasutusi jagama suuremaid lepinguid eraldi osadeks.

Tagatised

ELi riigid peavad tagama, et ettevõtjad ja nende alltöövõtjad täidaksid kõiki kohaldatavaid Euroopa Liidu ja siseriiklikke keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja tööalaseid nõudeid, kollektiivlepinguid ja kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi.

Õigusaktis on sätestatud karmimad nõuded põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohta, et ennetada iseäranis töötajate õiguste kuritarvitamist.

Erandid

Direktiivis ei kohustata ELi valitsusasutusi mitte millegagi andma selliste teenuste osutamise ülesannet kolmandatele isikutele, mida nad soovivad ise osutada. Samuti ei mõjuta õigusakt sotsiaalkindlustust käsitlevaid siseriiklikke õigusakte.

Direktiivi ei kohaldata vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektorite suhtes. Neid on reguleeritud direktiivis 2014/25/EL.

Peale selle võib teatavatel tingimustel teha erandeid elektroonilise side, teadus- ja arendustegevuse ning julgeoleku ja kaitse valdkonnas.

TAUST

Komisjoni teatis Euroopa Komisjoni suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorras

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65-242)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243-374)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta ([ELT L 94, 28.3.2014, lk 1-64)

Viimati muudetud: 04.05.2020

Top