EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamine Euroopas

Säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamine Euroopas

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80-95% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kuni 2020. aastani on paigas kindel tegevuskava. Nüüd võetakse süsinikdioksiidiheite vähendamisel eelseisvaks kolmeks aastakümneks uus kurss, et pakkuda kindlustunnet investoritele, valitsustele ja kodanikele.

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Energia tegevuskava aastani 2050 (KOM(2011) 885 (lõplik), 15.12.2011).

KOKKUVÕTE

Euroopa Liit on võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80-95% võrreldes 1990. aasta tasemega. Kuni 2020. aastani on paigas kindel tegevuskava. Nüüd võetakse süsinikdioksiidiheite vähendamisel eelseisvaks kolmeks aastakümneks uus kurss, et pakkuda kindlustunnet investoritele, valitsustele ja kodanikele.

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Energia tegevuskavas uuritakse mitmesuguseid lahendusi, kuidas saavutada konkurentsivõimeline vähese süsinikdioksiidiheitega majandus aastaks 2050 ning ühtlasi tagada energiavarustuse kindlus. Selles näidatakse, et ükskõik milline arengutee valida, on süsinikuheite vähendamise eesmärgid jõukohased.

PÕHIPUNKTID

Uue energiasüsteemi loomiseks on tegevuskavas kindlaks määratud järgmised tegurid.

  • Olemasolev strateegia„Energia 2020” , mis võimaldab vähendada heitkoguseid 2050. aastaks 40%, tuleb täiel määral ellu viia.
  • Tähelepanu keskpunkti peab endiselt jääma energiatõhusus, eriti uute ja vanade ehitiste, transpordi, toodete ja seadmete puhul.
  • Taastuvatest energiaallikatest on võimalik katta 2030. aastaks umbes 30% kogu ELi energiatarbimisest.
  • Vähese süsinikdioksiidiheitega energia turukõlblikuks muutmiseks on vaja suuremaid avaliku ning erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tehnoloogilisse innovatsiooni.
  • Söe ja nafta asendamine gaasiga aitaks olemasoleva tehnoloogia abil vähendada heidet vähemalt kuni 2030. või 2035. aastani.
  • Energia hind peab paremini peegeldama tegelikke kulusid, eriti kui tehakse uusi investeeringuid. Mida varem selleni jõutakse, seda lihtsam on üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega süsteemile.
  • ELis ja naaberriikides on vaja uut energiataristut (nt elektrisõidukite jaoks) ja salvestamisvõimalusi.
  • Nii traditsiooniliste kui ka uute energiaallikate puhul peab kõige tähtsamaks jääma nende ohutus ja julgeolek.
  • EL peab rakendama laiahaardelisemat ja paremini kooskõlastatud lähenemisviisi rahvusvahelistele energiasuhetele ning kliimamuutuse meetmetele.
  • ELi järgmine samm on määrata kindlaks 2030. aasta poliitikaraamistik. Seoses sellega tuleb eesmärkide saavutamiseks panna paika konkreetsed vahe-eesmärgid ning anda soovitusi investoritele.

TAUST

Euroopa energiasüsteemi on vaja muuta seoses kliima, julgeoleku ja majandusega. Investeeringud energeetikavaldkonnas nõuavad tulemuste andmiseks palju aega. Praeguste otsustega kujundatakse juba 2050. aasta energiasüsteemi: hakatakse asendama vananevat taristut ja arendatakse välja uusi energialiike. Seoses kõnealuse ümberkujundamisega on nii riiklikel kui ka erainvestoritel vaja selget ettekujutust ELi edasisest kursist.

Vt ka Euroopa Komisjoni veebilehti, mis käsitlevad energiastrateegiat ja tegevuskava aastani 2050.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Energia 2020. Säästva, konkurentsivõimelise ja kindla energia strateegia (KOM(2010) 639 (lõplik), 10.11.2010).

Viimati muudetud: 30.07.2015

Top