Euro - Euroopa ühisvaluuta

Kui ELi riik asendab omavääringu euroga, on õiguskindlus hädavajalik, seda eelkõige eraisikute ja ettevõtete jaoks. Nende kahe õigusaktiga tagatakse see õiguskindlus sujuva sularahavahetuse jaoks.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 17. juuni 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1103/97 teatavate euro kasutuselevõtuga seotud sätete kohta.

Nõukogu 3. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta.

KOKKUVÕTE

Kui ELi riik asendab omavääringu euroga, on õiguskindlus hädavajalik, seda eelkõige eraisikute ja ettevõtete jaoks. Nende kahe õigusaktiga tagatakse see õiguskindlus sujuva sularahavahetuse jaoks.

MIS ON NENDE MÄÄRUSTE EESMÄRK?

Kaks määrust, nr 1103/97 ja nr 974/98 (muudetud määrusega (EÜ) nr 2169/2005), loovad euro kasutusele võtmiseks õigusliku aluse (majandus- ja rahaliit - EMU). Esimeses käsitletakse selliseid teemasid nagu ümberarvestuskursid ja menetlused, lepingute staatus ja maksekorraldused. Teises sätestatakse eurole üleminemise ajakava. Nende sätteid peavad täitma kõik euro kasutusele võtvad ELi riigid.

OLULISEMAD PUNKTID (MÄÄRUS (EÜ) NR 1103/97)

• Euro asendas 1. jaanuaril 1999. aastal eküü, riiklike valuutade korvi, mida kasutati varem ELis raamatupidamise eesmärgil. Euro-eküü ümberarvestuskurss oli 1:1.
• Euro jaguneb 100 allühikuks. Neid võidakse kutsuda sentideks või mõne muu riigis laialdaselt kasutatava mõistega.
• Lepingute ja kõigi õiguslike kokkulepete ja kohustuste, kus viidatakse omavääringule, järjepidevust euro kasutusele võtmine ei mõjuta.
• Omavääringute ümbervahetuskursid eurosse väljendatakse kuue kohaga. Neid ei tohi üles ega alla ümardada.
• Kõik ühest omavääringust teise tehtud konverteerimised peavad toimuma euro kaudu.

OLULISEMAD PUNKTID (MÄÄRUSED (EÜ) NR 974/98 JA 2169/2005)

• Alates eurole ülemineku päevast on osalevate ELi riikide valuuta euro.
• Üleminekuperiood võib leida aset eurole ülemineku päeva ja tegeliku sularahavahetuse päeva vahel, kui Euroopa Keskpank laseb ringlusse euro pangatähed ja mündid ning riiklikud keskpangad asendavad omavääringu.
• See tohib kesta kuni kolm aastat, kuid võib olla võimalikult lühike ja isegi puududa, kui need kaks kuupäeva kattuvad. Tegelikult pole hiljuti euro kasutusele võtnud riikides üleminekuperioodi kasutatud.
• Omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise ajal võidakse uutes õigusaktides viidata kuni ühe aasta jooksul omavääringule, et üleminekut lihtsustada.
• Kõiki pärast sularahavahetuse päeva õigusaktides omavääringule tehtud viiteid peetakse automaatselt eurole tehtud viideteks.
• Kui paralleelselt kasutatakse omavääringu ja euro pangatähti ja münte, võib rahvas vahetada esimese viimase vastu kuni teatud ülemmääradeni tasuta.
• Riiklikud pangatähed ja mündid jäävad riigis seaduslikuks maksevahendiks kuni kuus kuud pärast sularahavahetuse päeva, kuigi valitsus võib seda perioodi vähendada.
• Seejärel saab neid eurode vastu vahetada kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 974/98 nähti ette euro esialgne kasutuselevõtt ning seda muudeti määrusega (EÜ) nr 2169/2005, et valmistuda euroala laienemiseks. (Seonduvas kokkuvõttes kirjeldatakse, kuidas eurole üleminek praktikas toimub.)

EURO KASUTAJAD

Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal ja Hispaania (alates 1999), Kreeka (2001), Sloveenia (2007), Küpros ja Malta (2008), Slovakkia (2009), Eesti (2011), Läti (2014) ja Leedu (2015).

Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi veebilehelt ja väljaannetest.

Viimati muudetud: 10.09.2015