EUROOPA KOMISJON
Brüssel,24.9.2020
COM(2020) 598 final
2020/0276(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli kehtivusaja pikendamist) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Nõukogu võttis 7. juulil 2020 vastu otsuse, millega antakse Euroopa Komisjonile volitused alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu uue protokolli üle ning kõnealuse lepingu kehtiva protokolli (mis aegub 13. oktoobril 2020) kehtivusaja võimaliku pikendamise üle.
Otsuses on sätestatud, et juhul, kui Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu uue protokolli üle peetavad läbirääkimised võtavad oodatust rohkem aega ning selleks, et vältida püügitegevuse katkemist pikaks ajavahemikuks, peaks komisjonil olema võimalik leppida Cooki saarte valitsusega kokku praeguse protokolli kehtivuse pikendamises piiratud ajaks, kuid võimaluse korral mitte rohkem kui üheks aastaks, jätkates samal ajal püüdlusi jõuda uues protokollis kokkuleppele kooskõlas otsuses seatud eesmärkidega.
Läbirääkimiste esimeses voorus (16. juuli 2020) jõudsid ELi ja Cooki saarte läbirääkijad ühisele seisukohale, et keerukate läbirääkimiste lõpuleviimiseks on vaja mitut läbirääkimisvooru. Seepärast leppisid pooled kokku protokolli kehtivusaja pikendamises kuni üheks aastaks vastavalt nõukogu antud volitustele. Pikendamine on sätestatud kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppes, mis parafeeriti Brüsselis ja Rarotongas (Cooki saared) 29. juulil 2020.
Selleks et vältida Euroopa kalalaevastiku püügitegevuse katkemist Cooki saarte vetes, on vaja kiiresti vastu võtta nõukogu otsus kirjavahetuse vormis kokkuleppe heakskiitmise kohta, et mõlemad pooled saaksid kokkuleppele alla kirjutada enne 13. oktoobrit 2020, mil praegune protokoll kaotab kehtivuse.
Komisjon teeb sellest lähtuvalt ettepaneku, et nõukogu annaks loa kirjavahetuse vormis kokkuleppele alla kirjutada ja seda ajutiselt kohaldada, mis võimaldab pikendada protokolli kehtivusaega maksimaalselt üheks aastaks.
Protokolli eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Cooki saarte kalapüügipiirkonnas kalavarude kasutamata ülejäägi piires, lähtudes teaduslikest nõuannetest ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni soovitustest. Lisaks on partnerluslepingu eesmärk tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Cooki saarte vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse arenguks Cooki saarte kalapüügipiirkonnas.
ELi ja Cooki saarte vahelise kehtiva protokolli kohaselt on ELi laevastikul õigus püüda Cooki saarte vetes tuuniliike püügivõimalusega hinnanguliselt 7 000 tonni aastas.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Kooskõlas kalanduspoliitika reformi prioriteetidega pakub protokoll liidu laevadele kalapüügivõimalusi Cooki saarte vetes, lähtudes parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja järgides Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni soovitusi. Protokolliga luuakse Euroopa Liidule ja Cooki saartele võimalus teha tihedamat koostööd, et edendada kalavarude vastutustundlikku kasutamist Cooki saarte vetes ja toetada Cooki saarte valitsuse tegevust kalandussektori arendamisel mõlema poole huvides.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Läbirääkimised säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise uue protokolli üle (mille üks etapp on ka käesolev ettepanek protokolli kehtivusaja pikendamise kohta) on osa ELi välismeetmetest AKV riikide suhtes, mille puhul võetakse eelkõige arvesse ELi eesmärke seoses demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamisega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Valitud õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise leping, mille artikli 43 lõikega 2 on kehtestatud ühine kalanduspoliitika ja artikli 218 lõikega 5 on kehtestatud lepingute allkirjastamise kord liidu ja kolmandate riikide vahel.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas.
•Proportsionaalsus
Ettepanek on proportsionaalne ühise kalanduspoliitika määruse artiklis 31 kehtestatud eesmärgiga luua õiguslik, keskkonnaalane, majanduslik ja sotsiaalne juhtimisraamistik liidu kalalaevade püügitegevuseks kolmanda riigi vetes. Ettepanek vastab nimetatud sätetele ja sama määruse artiklile 32, milles käsitletakse kolmandale riigile antavat finantsabi.
13. oktoobril 2020 aeguva protokolli kohase raamistiku aastane pikendamine läbirääkimiste ajaks, et tagada Cooki saarte vetes tegutsevate Euroopa laevade püügitegevuse järjepidevus, on eesmärgipärane.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Huvitatud isikutega konsulteeriti ajavahemikku 2016–2020 hõlmanud protokolli hindamise raames. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti ka tehnilistel koosolekutel. Konsultatsioonid kinnitasid huvi Cooki saartega sõlmitud kalandusprotokolli uuendamise vastu. Käesolev ettepanek protokolli kehtivusaja pikendamiseks on osa protokolli uuendamist käsitlevatest läbirääkimistest.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Hindamise käigus konsulteeriti liikmesriikidega, tööstusharu esindajatega ja rahvusvaheliste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning Cooki saarte kalandussektori haldusasutuste ja kodanikuühiskonnaga. Konsultatsioonid toimusid ka kaugpüügi nõuandekomisjoni raames.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ühise kalanduspoliitika määruse artikli 31 lõike 10 kohaselt kutsus komisjon eel- ja järelhindamist tegema sõltumatu konsultandi.
4.MÕJU EELARVELE
Euroopa Liidu makstav aastane rahaline toetus on 700 000 eurot, mis jaguneb järgmiselt:
(a)350 000 euro suurune aastane summa protokolli pikendatud kehtivuse ajal juurdepääsuks protokollis sätestatud liikidesse kuuluvatele kalavarudele;
(b)350 000 euro suurune aastane toetus protokolli pikendatud kehtivuse ajal Cooki saarte kalandusvaldkonna arendamiseks. Toetus vastab Cooki saarte riikliku poliitika eesmärkidele edendada kalavarude säästvat majandamist kogu protokolli kehtivusaja jooksul.
Kulukohustuste ja maksete assigneeringute iga-aastane summa määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus, sealhulgas reservi eelarverida aasta alguses veel jõustumata protokollide jaoks.
Kehtivusaja pikendamist käsitlevas kirjavahetuses on sätestatud, et neid summasid vähendatakse proportsionaalselt, kui läbirääkimised protokolli uuendamise üle jõuavad lõpule ja allkirjastatud dokumente hakatakse kohaldama enne kirjavahetuse teel kokku lepitud aastase pikendamistähtaja lõppu.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Järelevalve kord on sätestatud protokollis, mille kehtivusaja pikendamist kirjavahetuses käsitleti.
2020/0276 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS
Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli kehtivusaja pikendamist) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vaheline säästva kalanduse partnerlusleping (edaspidi „partnerlusleping“), mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega (EL) nr 2017/418, jõustus 10. mail 2017. Lepingu rakendamise protokolli (edaspidi „protokoll“) kohaldati ajutiselt alates 14. oktoobrist 2016 nelja aasta jooksul.
(2)Protokoll aegub 13. oktoobril 2020.
(3)Nõukogu andis 7. juulil 2020 komisjonile volitused alustada Cooki saartega läbirääkimisi säästva kalapüügi partnerluslepingu uue rakendusprotokolli sõlmimiseks.
(4)Enne protokolli uuendamist käsitlevate läbirääkimiste lõppu pidas komisjon liidu nimel läbirääkimisi, et pikendada kirjavahetuse vormis kokkuleppega kuni ühe aasta võrra kõnealuse protokolli kehtivusaega, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus. Läbirääkimised lõppesid edukalt ja kirjavahetuse vormis kokkulepe parafeeriti 29. juulil 2020.
(5)Kirjavahetuse vormis kokkuleppe eesmärk on võimaldada liidul ja Cooki saarte valitsusel jätkata koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat ja kalavarude vastutustundlikku kasutust Cooki saarte vetes ning anda ELi laevadele võimalus neis vetes kala püüda.
(6)(5)Seepärast tuleks kirjavahetuse vormis kokkulepe liidu nimel allkirjastada, tingimusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.
(7)Selleks et tagada liidu laevade püügitegevuse järjepidevus Cooki saarte vetes, tuleks kirjavahetuse vormis kokkulepet kohaldada ajutiselt,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli (mis aegub 13. oktoobril 2020) kehtivusaja pikendamist) (edaspidi „kirjavahetuse vormis kokkulepe“) allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, tingimusel et nimetatud kokkulepe hiljem sõlmitakse.
Kirjavahetuse vormis kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu peasekretariaat annab kirjavahetuse vormis kokkuleppe läbirääkija poolt nimetatud isiku(te)le täisvolituse kirjavahetuse vormis kokkuleppe allkirjastamiseks, tingimusel et kokkulepe hiljem sõlmitakse.
Artikkel 3
Kuni kokkuleppe jõustumiseni ja vastavalt kokkuleppe punktile 6 kohaldatakse kirjavahetuse vormis kokkulepet ajutiselt alates selle allkirjastamisest 14. oktoobril 2020 või mis tahes hilisemast allkirjastamise kuupäevast.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
FINANTSSELGITUS
1.
ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.
Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: nõukogu otsus kirjavahetuse vormis kokkuleppe (milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu rakendamise protokolli (mis aegub 13. oktoobril 2020) kehtivusaja pikendamist) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
1.2.
Asjaomased poliitikavaldkonnad
11 – Merendus ja kalandus
11.03 – Kohustuslikud osamaksed piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetena ning säästva kalapüügi lepingutes osalejana
11.03.01 – Liidu kalalaevade kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine
1.3.
Ettepanek/algatus käsitleb
◻ uut meedet
◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest
X olemasoleva meetme pikendamist
◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega
1.4.
Eesmärgid
1.4.1.
Üldeesmärgid
Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi partnerluslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldeesmärgile võimaldada ELi kalalaevadele juurdepääs kolmandate riikide kalapüügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist ELi vetest väljaspool.
Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).
1.4.2.
Erieesmärgid
Erieesmärk
Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas muude Euroopa poliitikavaldkondadega.
Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile
Merendus ja kalandus, luua raamistik Euroopa Liidu laevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi partnerluslepingud) (eelarverida 11.03.01).
1.4.3.
Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Kalandusalase partnerluslepingu protokolli kehtivusaja pikendamine võimaldab vältida Euroopa laevade püügitegevuse katkemist protokolli kehtivuse lõppemise kuupäeval 13. oktoobril 2020. Kokkulepe kehtib maksimaalselt üks aasta, kuni protokolli uuendamise üle peetavad läbirääkimised on lõpule viidud.
Protokolliga luuakse Euroopa Liidu ja Cooki saarte valitsuse strateegiline partnerlus kalandusvaldkonnas. Rahalise toetuse (valdkondlik toetus) ning partnerriigi tasemel vastuvõetud programmide elluviimise abil aitab protokoll ühtlasi kalavarusid tõhusamalt majandada ja kaitsta, eelkõige teostada kontrolli ebaseadusliku kalapüügi üle ja selle vastu võidelda ning toetada väikesemahulist kalapüüki.
1.4.4.
Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (püügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).
Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubanduslik väärtus
Kaasa aitamine liidu tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning liidu turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).
Kaasa aitamine partnerriigi püügitegevuse seire, kontrolli ja järelevalve parandamisele ning kalandussektori, eelkõige väikesemahulise kalapüügi arengule.
1.5.
Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1.
Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava
Kirjavahetuse vormis kokkulepet protokolli kehtivusaja pikendamise kohta on kavas kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamisest 14. oktoobril 2020 või mis tahes hilisemast allkirjastamise kuupäevast, et vältida kehtiva protokolli alusel toimuva püügitegevuse katkemist.
1.5.2.
ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
Kui EL ei sõlmi uut protokolli, siis ei saa liidu laevad kala püüda, sest leping sisaldab klauslit, mille kohaselt ei ole lubatud kalapüük, mis ei toimu lepingu protokolliga kindlaks määratud raamistikus. ELi kaugpüügilaevastiku jaoks on protokollil seega selge lisaväärtus. Lisaks luuakse protokolliga raamistik ELi ja Cooki saarte tihedamaks koostööks.
1.5.3.
Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Cooki saarte kalapüügipiirkonna hinnangulise püügi, kättesaadavate hinnangute ja teaduslike nõuannete alusel on lepinguosalised kehtestanud tuuni ja tuunilaadsete liikide jaoks võrdluskoguse 7 000 tonni aastas, pakkudes püügivõimalusi neljale tuunipüügiseinerile. Valdkondliku toetuse puhul võetakse arvesse Cooki saarte kalanduse eest vastutavate asutuste suutlikkuse suurendamise vajadust ja riikliku kalandusstrateegia prioriteete, sealhulgas neid, mis on seotud teadusuuringute ning püügitegevuse kontrolli ja seirega.
1.5.4.
Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Säästva kalapüügi partnerluslepingu raames toetuseks eraldatavad summad moodustavad Cooki saarte riikliku eelarve jaoks jooksva sissetuleku. Kalandusalaste partnerluslepingute sõlmimise ja järelevalve üks tingimus on, et osa eraldistest peab olema suunatud (enamasti lisatuna riigieelarve seadusesse) kalandusministeeriumi valdkondliku poliitika raames toimuva tegevuse elluviimisele. Kõnealused finantsvahendid on vastavuses muude rahastamisallikatega, mida rahvusvahelised rahastajad pakuvad riigi tasandi kalandusvaldkonna projektide ja/või programmide rakendamiseks.
1.5.5.
Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
X Piiratud kestusega
◻
Kehtib alates 2020. aastast kuni 2022. aastani.
X
Finantsmõju avaldub kulukohustuste assigneeringutele 2020. aastal ning maksete assigneeringutele ajavahemikus 2020–2022.
◻ Piiramatu kestusega
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine
Ettenähtud eelarve täitmise viisid
X Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
◻
rakendusametite kaudu
◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
◻ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
◻ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
◻ avalik-õiguslikele asutustele;
◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
2.
HALDUSMEETMED
2.1.
Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Märkige sagedus ja tingimused.
Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös piirkonnas (Fidži) resideeruva kalandusatašeega) tagab protokolli rakendamise korrapärase järelevalve seoses ettevõtjatepoolse püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega ning valdkondliku toetuse tingimuste järgimisega.
Lisaks sellele on säästva kalapüügi partnerluslepinguga ette nähtud vähemalt üks ühiskomitee iga-aastane koosolek, kus komisjon ja Cooki saared teevad kokkuvõtte lepingu ja protokolli rakendamisest ning kohandavad vajaduse korral kavandamist ja sellest tulenevalt ka rahalist toetust.
2.2.
Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1.
Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.
Kindlakstehtud risk on ELi laevaomanike puhul kalapüügivõimaluste alakasutamine ja Cooki saarte puhul valdkondliku kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summade mittetäielik kasutamine või kasutamisel tekkivad viivitused.
2.2.2.
Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Ette on nähtud ulatuslik dialoog lepingus ja protokollis sätestatud valdkondliku poliitika kavandamise ja rakendamise teemal. Kontrollimeetodid hõlmavad ka tulemuste ühist analüüsimist.
Lisaks sellele on lepingu ja protokolliga ette nähtud eriklausel protokolli peatamiseks teatavatel tingimustel või kindlaksmääratud olukorras.
2.2.3.
Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).
2.3.
Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.
Komisjon kohustub pidama Cooki saarte valitsusega poliitilist dialoogi ning tegema korrapärast koostööd, et parandada lepingu ja protokolli haldamist ja tugevdada ELi osalust varude säästvas majandamises. Kõikide komisjoni poolt säästva kalapüügi partnerluslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. Eelkõige selgitatakse täpselt välja kolmandate riikide arvelduskonto, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokollis on sätestatud, et rahaline toetus makstakse Cooki saarte valitsuse osutatud pangakontole.
3.
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, millele mõju avaldub
Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Kulu liik
|
Osamakse
|
|
Number
|
Liigendatud/liigendamata.
|
EFTA riigid
|
kandidaatriigid
|
kolmandad riigid
|
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
|
11.03.01
Luua raamistik Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi lepingud)
|
Liigendatud
|
Ei
|
Ei
|
Ei
|
Ei
|
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Kulu liik
|
Osamakse
|
|
Number
|
Liigendatud/ liigendamata.
|
EFTA riigid
|
kandidaatriigid
|
kolmandad riigid
|
finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
|
[XX.YY.YY.YY]
|
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
3.2.
Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1.
Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
◻
Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
X
Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Number
2
|
Jätkusuutlik kasv: loodusvarad
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat
|
|
|
2020
|
2021
|
KOKKU
|
•Tegevusassigneeringud
|
|
|
|
Eelarverida 11.0301
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
0,700
|
|
0,700
|
|
Maksed
|
(2 a)
|
0,350
|
0,350
|
0,700
|
Eelarverida
|
Kulukohustused
|
(1b)
|
|
|
|
|
Maksed
|
(2b)
|
|
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud
|
|
|
|
Eelarverida
|
|
(3)
|
|
|
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 1a + 1b + 3
|
|
|
|
|
Maksed
|
= 2a + 2b
+3
|
|
|
|
•Tegevusassigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
(4)
|
0,700
|
|
0,700
|
|
Maksed
|
(5)
|
0,350
|
0,350
|
0,700
|
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU
|
(6)
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,700
|
|
0,700
|
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,350
|
0,350
|
0,700
|
Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki, tuleb eelmist jaotist korrata
•Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
Kulukohustused
|
(4)
|
|
|
|
|
Maksed
|
(5)
|
|
|
|
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)
|
(6)
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1 kuni 4 assigneeringud KOKKU
(võrdlussumma)
|
Kulukohustused
|
= 4 + 6
|
0,700
|
|
0,700
|
|
Maksed
|
= 5 + 6
|
0,350
|
0,350
|
0,700
|
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
5
|
„Halduskulud“
|
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud
õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas
(sisekorraeeskirjade V lisa), ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
|
2020
|
2021
|
KOKKU
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat
|
•Personalikulud
|
|
|
|
•Muud halduskulud
|
|
|
|
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU
|
Assigneeringud
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU
|
(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)
|
|
|
|
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
|
|
2020
|
2021
|
KOKKU
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1 kuni 5 assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
0,700
|
|
0,700
|
|
Maksed
|
0,350
|
0,350
|
0,700
|
3.2.2.
Tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (hinnang)
Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Märkige eesmärgid ja väljundid
⇩
|
|
|
2019
|
2020
|
2021
|
KOKKU
|
|
|
Väljundi liik
|
Keskmine kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Kulu
|
Arv
|
Koguarv
|
Kulud kokku
|
ERIEESMÄRK nr 1 …
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– Juurdepääs
|
Kord aastas
|
|
|
0,350
|
|
|
|
|
|
|
0,350
4,125
61,625
|
– Valdkondlik
|
Kord aastas
|
|
|
0,350
|
|
|
|
|
|
|
0,350
|
– Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 1 kokku
|
|
0,700
|
|
|
|
|
|
|
0,700
|
ERIEESMÄRK nr 2
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 2 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KULUD KOKKU
|
|
0,700
|
|
|
|
|
|
|
0,700
|
3.2.3.
Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
X
Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
◻
Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
N
|
Aasta
N + 1
|
Aasta
N + +2
|
Aasta
N + +3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
KOKKU
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulud kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Inimressursid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulud kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Inimressursid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud halduskulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Personalikulude ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.3.1.
Hinnanguline personalivajadus
X
Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.
◻
Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
|
Aasta
N
|
Aasta
N + 1
|
Aasta N + 2
|
Aasta N + +3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
|
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 05 01/11/21 (kaudne teadustegevus)
|
|
|
|
|
|
|
|
10 01 05 01/11 (otsene teadustegevus)
|
|
|
|
|
|
|
|
•Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)
|
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored spetsialistid delegatsioonides)
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 04 aa
|
– peakorteris
|
|
|
|
|
|
|
|
|
– delegatsioonides
|
|
|
|
|
|
|
|
XX 01 05 02/12/22 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
|
|
|
|
|
|
|
|
10 01 05 02/12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
|
|
|
|
|
|
|
|
Muud eelarveread (märkige)
|
|
|
|
|
|
|
|
KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad
|
Protokolli rakendamine (maksed, ELi laevade pääs Cooki saarte vetesse, püügilubade menetlemine), ühiskomiteede ettevalmistamine ja jälgimine, protokolli uuendamise ettevalmistamine: välishindamine, seadusandlikud menetlused, läbirääkimised.
|
Koosseisuväline personal
|
Protokolli rakendamine: suhtlemine Cooki saarte ametiasutustega ELi laevade pääsuks Cooki saarte vetesse, püügilubade menetlemine, ühiskomiteede ettevalmistamine ja jälgimine, eelkõige valdkondliku toetuse rakendamine.
|
3.2.4.
Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
X
on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
See puudutab reservi eelarverea kasutamist (peatükk 40).
◻
tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele ning nimetades kasutatavad rahastamisvahendid.
◻
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
Selgitage, millised toimingud on vajalikud, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5.
Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
X
ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
◻
hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
N
|
Aasta
N + 1
|
Aasta
N + +2
|
Aasta
N + +3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
Kokku
|
Nimetage kaasrahastav asutus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
X
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
◻
Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
◻
omavahenditele
◻
muudele tuludele
märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida
|
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud
|
Ettepaneku/algatuse mõju
|
|
|
Aasta
N
|
Aasta
N + 1
|
Aasta
N + +2
|
Aasta
N + +3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
Artikkel ………….
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)