EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.5.2017

COM(2017) 228 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta

Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile

{SWD(2017) 155 final}

„Digitehnoloogia ja digitaalne kommunikatsioon
on tunginud kõigisse eluvaldkondadesse.
Meil on vaja töötada sellise Euroopa nimel, mis avab meie kodanikele ja meie majandusele uued võimalused,
mis on tänapäeval digitaalsed.”

President Junckeri kõne olukorrast Euroopa Liidus 14. septembril 2016

1. Sissejuhatus

Mitu edukat tehnoloogilise muutuse lainet on muutnud inimühiskonda ja majandust, tuues kaasa pikaajalise positiivse mõju nii majanduskasvule kui ka elukvaliteedile. Praegusel digitaalsel revolutsioonil on kõik eeldused sedasama teha.

Inimestel ja ettevõtetel ELis on olemas kõik vajalik, et digitaalse ühtse turu võimalusi ära kasutada. Need hõlmavad tugevat tootmisbaasi ja kiire kasvuga idufirmade ökosüsteemi, mis koos digiteeritud tööstusprotsesside ja kvalifitseeritud tööjõuga võivad lähitulevikus majanduskasvu ergutada. Andmemajanduse potentsiaali avamiseks peab EL neid võimalusi ära kasutama, et maksimeerida Euroopa teenusesektori digiteerimine, eelkõige tervishoiu-, energia-, transpordi- ja rahandusvaldkonnas.

Neid eeliseid saab aga täiel määral ära kasutada vaid siis, kui nii EL, liikmesriigid kui ka erasektor teevad olulisi lisainvesteeringuid digitaalsetesse oskustesse ja infrastruktuuri. ELi digitaalse ühtse turu lõpuleviimiseks on vaja ka selget ja stabiilset õigusraamistikku, et soodustada innovatsiooni, vähendada turu killustatust ja võimaldada kõigil osalejatel osa saada uuest turudünaamikast õiglastel ja tasakaalustatud tingimustel. See loob usalduse, mis on ettevõtjate ja tarbijate kindlustunde aluseks.

See on digitaalse ühtse turu strateegia eesmärk 2 . Koos parema juurdepääsetavuse ja õiglaste tingimustega tähendab kõnealune strateegia avatud turgu, kus ettevõtjad ja üksikisikud saavad ükskõik kus Euroopas sama tõhusalt tegutseda kui oma koduriigis. Strateegia vastuvõtmisele järgnenud kahel aasta on komisjon teinud ettepanekuid kõigi 16 kindlaks määratud põhimeetme kohta. Nendes keskendutakse valdkondadele, kus EL saab anda lisaväärtust, näiteks Euroopa digitaalvaldkonna projektid, mis on nii laiahaardelised ja keerukad, et riigid üksi ei suudaks neid ellu viia. On äärmiselt oluline, et kõik osapooled tagaksid, et meetmed võetakse, rakendatakse ellu ja jõustatakse sellise aja jooksul, mis on kooskõlas digitaalmajanduse kiire arenguga. Selle võimaldamiseks kasutab komisjon kõiki poliitilisi vahendeid ja rahastamisvõimalusi, kuid täpselt sama oluline on liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja sidusrühmade toetus. Ilma selleta ei saa digitaalne ühtne turg teoks.

Ka valges raamatus „Euroopa tulevik“ 3 on rõhutatud digimaailma olulist rolli Euroopa ümberkujundamises. Digitehnoloogia mõjutab ELi poliitika iga tahku: kuidas me toodame ja tarbime energiat, kuidas me liigume punktist A punkti B, kuidas kapital Euroopas liigub. Varsti saavad inimesed reisida kõikjal ELis, ilma et nad peaksid muretsema rändlusteenuste hindade või selle pärast, et nad ei saa kuulata muusikat, mängida mänge, vaadata filme ja spordisündmusi, mille eest nad on juba maksnud.

On oluline, et ELi ettevõtjad võtaksid kasutusele digitehnoloogia võimalused, et jääda ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimeliseks ja et ELi idufirmad saaksid kiiresti kasvada, kasutades täielikult ära pilvandmetöötlust, suurandmete lahendusi, robootikat ja kiiret lairibaühendust, luues seeläbi uusi töökohti, suurendades tootlikkust, ressursitõhusust ja muutudes jätkusuutlikumaks. E-valitsuse lahenduste kasutamine tooks inimestele, ettevõtetele ja haldusasutustele samuti tohutut kasu ja avaks ukse uutele piiriülestele võimalustele, eriti kui kasutatakse elektroonilisi allkirju. 

Samal ajal peab digitaalne taristu, millel digitaalmajandus rajaneb, olema töökindel, vastupidav ja seda peab saama kohandada vastavalt esilekerkivatele ohtudele. Vastasel korral inimeste ja ettevõtete usaldus kaob ja digilahenduste kasutuselevõtt väheneb.

Käesolevas vahekokkuvõttes hinnatakse digitaalse ühtse turu rakendamisel tehtud edusamme ning tehakse kindlaks, millistes valdkondades on vaja teha täiendavaid jõupingutusi ja millistes aspektides nõuab muutuv digitaalne maailm uusi ELi tasandi meetmeid. Teatisele on lisatud 2017. aasta Euroopa digitaalarengu aruanded 4 , milles kirjeldatakse tehtud edusamme nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, ning komisjoni talituste töödokument, milles on esitatud tõendid, millele käesolev läbivaatamine 5 toetub.

2. Üleskutse kiireks õigusaktide koostamiseks ja tõhusaks rakendamiseks

Ühisavalduses ELi seadusandlike prioriteetide kohta rõhutati ELi institutsioonide poliitilist vastutust võtta digitaalse ühtse turu seisukohast olulised õigusaktid vastu 2017. aasta lõpuks 6 . Viivituste korral oleksid inimesed vähem kaitstud; nad ei saaks kasutada paremaid, kiiremaid ja odavamaid ühendusi ning nende juurdepääs laiemale veebisisule oleks blokeeritud.

Kolmekordne kasu tarbijatele on saamas reaalsuseks

Eelised, mis nähti ette komisjoni esimestes ettepanekutes, hakkavad pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga sõlmitud kokkuleppeid tegelikkuseks saama. Rändluse jaehinnad 7 kaotatakse alates 15. juunist 2017. ELis reisivad mobiiltelefonide kasutajad, saavad helistada, sõnumeid saata ja veebis surfata sama hinnaga nagu koduvõrgus. Riikide reguleerivad asutused jälgivad hoolikalt arenguid, et tagada uute õigusnormide järgimine ja kasu tarbijatele.

Veebisisuteenuste piiriülene kaasaskantavus 10 , mis tähendab, et alates 2018. aasta algusest saavad tarbijad oma internetiteenuste paketti (filmid, spordiülekanded, e-raamatud, videod, mängud või muusika) kasutada ka teistes ELi riikides reisides.

Selle kolmekordse eelise paketi viimane osa tuleneb põhjendamatu asukohapõhise piiramise kõrvaldamise ettepaneku kiirest vastuvõtmisest 12 . Ettevõtjad ei saa enam teiste liikmesriikide tarbijaid diskrimineerida, kui see ei ole objektiivselt põhjendatud.

Internetiühendus kõigile

Selleks et parandada ühenduvust ja uute teenuste arendamist pärast 2020. aastat, võtavad liikmesriigid koordineeritud meetmeid, et võtta traadita lairibaühenduse jaoks kasutusele kvaliteetne 700 MHz sagedusala. Sagedusala piiriülene koordineerimine on oluline element. Ilma selleta ei saaks 5G võrgud ja uued teenused, mis nendega kaasnevad – internetiühendusega autod, kaugtervishoiusüsteem, arukad linnad ja videote voogedastus nutiseadmetes – korralikult toimida. Selleks et varustada EL kvaliteetsete ja kiirete telekommunikatsioonivõrkudega, on ülioluline, et liikmesriikidel oleks ka edaspidi koordineeritud sagedusalapoliitika.

Kui me tahame, et digirevolutsiooniga kaasnevatest hüvedest saaks osa igaüks, on Euroopal vaja elektroonilise side seadusandlikku raamistikku, millega edendataks sellise taristu kasutamist, mille kaudu saab internet tõrgeteta levida igal pool ELis, ka maapiirkondades 14 , tagades samas tõhusa konkurentsi. Suur osa vajalikest investeeringutest tuleb erasektorist, mida toetab parem õiguskeskkond. Selle jaoks on vaja kiiresti vastu võtta Euroopa elektroonilise side seadustiku ettepanek 15 ja määrus Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Ameti (BEREC) 16 kohta.

Lairibaühenduse kiiret kasutuselevõttu toetavad ka Euroopa elektroonilise side seadustikus kavandatavad meetmed, et tõhustada raadiospektri koordineerimist, soodustada konkurentsi telekommunikatsiooniturgudel ja investeeringuid suure läbilaskevõimega võrkudesse. Samuti on vaja kiiresti rakendada direktiiv 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta 17 .

Selleks et veelgi stimuleerida investeeringuid, mida tehakse praegu kiire lairibaühenduse kasutuselevõtuks, võtab EL kasutusele ka Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ligikaudu 6 miljardit eurot aastaks 2020, et võimaldada rohkem kui 14,5 miljonile leibkonnale kiire lairibaühendus) ja rahastamisevahendid, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ligikaudu 3,2 miljardit 19 eurot avaliku ja erasektori investeeringuid) ja Euroopa ühendamise rahastu. Euroopa ühendamise lairibaühenduse fond 20 aitab erainvestoritel ühendada jõud, et toetada digitaalvõrgu taristuid alateenindatud piirkondades ja kaasata aastani 2021 kuni 1,7 miljardit eurot täiendavaid investeeringuid. See töö saab ka tõuke tasuta internetiühenduse edendamist kohalikes kogukondades (WiFi4EU algatus) käsitleva ettepaneku kiire vastuvõtmise ja rakendamisega. See võimaldaks kuni 8 000 kohalikul kogukonnal saada osa 120 miljoni euro suurusest rahalisest toetusest, mis on ette nähtud aastani 2020. Siinkohal tuleb märkida, et komisjon kiidab regulaarselt heaks riiklikke lairibaühenduse riigiabi kavasid ning see on samuti üks oluline ELi tasandi meede investeeringute soodustamiseks.

Kõik sidusrühmad peavad tegema koostööd, et saavutada ELi ühenduvuseesmärk aastaks 2025 21 ja tagada, et Euroopa saavutaks 5G tegevuskava 22 rakendamise kaudu maailmas juhtpositsiooni 5G teenuste kasutamises.

Parem internetipõhine kauplemiskoht tarbijatele ja ettevõtjatele

Digitaalse ühtse turu üks peamisi eesmärke on piiriülese e-kaubanduse ergutamine. Selleks et need eelised materialiseeruma hakkaksid, on nüüd rida ettepanekuid vaja kiiresti vastu võtta. Täielikult ühtlustatud digitaallepinguõigus 23 ja rangemad õigusnormid riiklike tarbijakaitseametite koostöö kohta 24 parandavad tarbijakaitset ja tingimusi ettevõtjate jaoks, kes müüvad tooteid ja teenuseid piiriüleselt. Täielikult ühtlustatud õigusnormid digitaallepingute kohta vähendavad tarbijalepinguid käsitlevate siseriiklike õigusnormide erinevust ja kõrvaldavad ühe peamistest põhjustest, miks ettevõtjad kasutavad asukohapõhist piiramist. See, kui palju ettevõtjaid e-kaubanduse võimalusi kasutavad, sõltub ka saadetiste taskukohaste piiriülese kättetoimetamise teenuste kättesaadavusest 25 ja lihtsamast käibemaksu deklareerimise korrast 26 .

Innovatsiooni soodustava keskkonna loomine tõhusa jõustamise kaudu

Komisjon algatas 2015. aasta mais e-kaubanduse sektori konkurentsiuuringu, et teha kindlaks võimalikud konkurentsiprobleemid, mis tulenevad ettevõtjate äritavadest. Sektoriuuringu 27 tulemused aitavad tegeleda just neid e-kaubanduse tavasid käsitlevate konkurentsieeskirjade jõustamisega, millel on konkurentsile ja piiriülesele kaubandusele kõige negatiivsem mõju. Komisjon on juba algatanud kolm uurimist väidetavate konkurentsi kahjustavate tavade kohta tarbeelektroonika, videomängude ja hotellimajutuse puhul.

Ka liikmesriikide ametiasutused on teinud konkreetseid jõupingutusi tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamiseks ja sellealase koostöö parandamiseks 28 . Koos käimasolevate jõupingutusustega suurendada eeskirjade täitmise tagamise suutlikkust internetis, aitavad tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise süsteem 29 ning ebaausate kaubandustavade direktiivi ajakohastatud suunised 30 tagada, et tarbijate õigusi ka praktikas tulemuslikult kaitstakse.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse on oluline, et edendada loomingulisust ja innovatsiooni ning luua turul usaldust. Komisjon on lõpetamas kõigi intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas autoriõiguse jõustamist käsitleva olemasoleva õigusliku raamistiku hindamist.

Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse reaalsuseks muutmine internetis

Isikuandmete kaitse üldmäärus  31 on oluline vahend, et tagada üksikisikute põhiõigus isikuandmete kaitsele digitaalajastul. Sellega pakutakse ettevõtjatele lihtsamaid õigusnorme, luuakse uusi ärivõimalusi ja soodustatakse innovatsiooni. Komisjon teeb tihedat koostööd liikmesriikide, sõltumatute andmekaitseasutustega, ettevõtete ja kodanikuühiskonnaga, et valmistada ette määruse kohaldamist alates 25. maist 2018.

Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva määruse 32 muutmise eelnõuga täiendatakse isikuandmete kaitse üldmäärust ning tagatakse kooskõla selle üldmääruse asjaomaste õigusnormidega. Sellega suurendatakse õiguskindlust ja kasutajate eraelu puutumatuse kaitset internetis veelgi, võimaldades samal ajal ettevõtetel senisest enam kasutada elektroonilise side andmeid, kui kasutajad on selleks loa andnud. Eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva määruse kiire vastuvõtmine võimaldab tarbijatel ja ettevõtjatel pärast isikuandmete kaitse üldmääruse kehtima hakkamist 2018. aasta mais kasu saada täieliku digitaalse privaatsuse raamistikust.

Sisu loomise ja levitamise tingimuste parandamine digitaalajastul

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 33 kavandatava läbivaatamisega luuakse õiguslik raamistik, mida on ajakohastatud vastavalt digitaalajastu vajadustele. Sellega tagatakse tasakaal konkurentsivõime ja tarbijakaitse vahel, edendatakse aktiivsemalt Euroopa päritolu teoseid ja suurendatakse reguleerivate asutuste sõltumatust.

ELil on vaja ka tänapäevaseid autoriõiguse eeskirju tagamaks, et tarbijad ja loojad saaksid digitaalse maailma võimalusi täiel määral ära kasutada. Komisjoni ettepaneku 35 eesmärk on tagada parem piiriülene juurdepääs veebisisule, suuremad võimalused autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamiseks haridus-, teadus- ja kultuuripärandi kaitse valdkonnas ning paremini toimiv ja õiglasem veebisisuga kauplemise turg.

3. Õiglase, avatud ja turvalise digitaalse keskkonna tagamine

Digimaailm on kiiresti muutuv keskkond, kus poliitika peab kohanema muutuvate oludega. Uute tehniliste lahenduste laialdane kasutuselevõtt võib tuua suurt kasu majandusele ja meie igapäevaellu. Siiski on oluline, et nende suhtes kehtiksid teatavad eeskirjad, mis annavad tarbijatele ja ettevõtetele kindlustunde. Selleks on vaja digitaalse ühtse turu strateegiat laiendada, et võtta arvesse uusi suundumusi ja probleeme, näiteks seoses veebiplatvormide, andmemajanduse ja küberjulgeolekuga.

3.1 Veebiplatvormide muutmine õiglase internetikeskkonna vastutustundlikeks osalejateks

Veebiplatvormid ergutavad innovatsiooni ja majanduskasvu digitaalmajanduses. Neil on internetimaailma arengus suur roll ja nad loovad uusi turuvõimalusi, eelkõige just VKEde jaoks. Samal ajal on platvormid muutunud peamisteks internetisisule juurdepääsu kontrollijateks, vahendades juurdepääsu teabele, sisule ja internetikaubandusele. Veebiplatvormid korraldavad internetimaailma, mis muudab veebi ehk WWWd põhjalikult, tuues kaasa uusi võimalusi, aga ka probleeme.

Oma 2016. aasta mai teatises veebiplatvormide kohta 39 tõi komisjon välja kaks konkreetset küsimust, millega oleks vaja põhjalikumat tegeleda: õiglase ja innovatsiooni soodustava ärikeskkonna tagamine ning ebaseadusliku veebisisu 40 kiire ja tõhus eemaldamine veebiplatvormidelt koos nõuetekohase kontrolli ja tasakaalu kehtestamisega 41 .

Õiglaste ja innovatsiooni soodustavate majanduslike tingimuste loomine platvormide jaoks

Komisjon viis läbi teabe hankimise ülesande ettevõtjate kaubandustavade kohta seoses äriplatvormidega. Esialgsed tulemused näitavad, et mõned veebiplatvormid kasutavad kaubandustavasid, mis võivad olla nende professionaalsetele kasutajatele kahjulikud, näiteks toodete või teenuste eemaldamine (nimekirjast kustutamine) ilma piisava etteteatamisajata või ilma ühegi tõhusa võimaluseta vaidlustada platvormi otsust. Ollakse mures, et mõned platvormid annavad eelise oma toodetele või teenustele, diskrimineerivad teatavaid tarnijaid ja müüjaid ning piiravad juurdepääsu isikuandmetele ja isikustamata teabele ja sellise teabe kasutamist, sealhulgas teave, mille ettevõte on platvormil oma tegevuse kohta sisestanud. Oluliste probleemidena on välja toodud ka vähene läbipaistvus, nt otsingutulemuste järjestus, või selguse puudumine seoses teatavate kehtivate õigusaktide või tegevuspõhimõtetega. Suurem osa professionaalsete kasutajate ja veebiplatvormide erimeelsustest jääb lahendamata ning see võib asjaomaseid ettevõtteid väga negatiivselt mõjutada 42 . Asjaolu, et puuduvad õigusvahendid, mis võimaldaksid ärikasutajatel esilekerkivaid probleeme kiiresti ja tõhusalt lahendada, on äriplatvormi kontekstis samuti suur probleem, nagu nähtus uutest tõenditest.

Nende murede lahendamiseks on komisjoni üldine poliitiline eesmärk tagada õiglane, prognoositav, jätkusuutlik ja usaldusväärne ettevõtluskeskkond veebipõhises majanduses

Võitlus ebaseadusliku veebisisu vastu

Võitlus ebaseadusliku veebisisuga nõuab otsustavat tegutsemist kõigi sidusrühmade poolt. Samal ajal tuleb tagada põhiõigused, nagu sõnavabadus, ning soodustada innovatsiooni. Komisjon võttis endale kohustuse säilitada veebiplatvormide tasakaalustatud ja prognoositav vastutuskord ja kasutada ebaseadusliku veebisisuga võitlemisel valdkondlikku probleemipõhist lähenemisviisi 43 .

Selleks et suurendada interneti usaldusväärsust, võttis komisjon endale ülesandeks analüüsida vajadust ebaseadusliku veebisisu kogu ELi hõlmava ametliku märgistamise ja eemaldamise mehhanismide (teavitamine ja meetmed) järele ning vastutust käsitlevate õigusnormide ja selliste platvormide toetamise vajadust, kes on vabatahtlikult võtnud ennetavaid meetmeid, et võidelda ebaseadusliku infosisu vastu. Toetudes viimase aja saavutustele ja edukale tööle paljudes digitaalse ühtse turu raames toimunud platvormiaruteludes, leiab komisjon, et on vaja paremini kooskõlastada käimasolevaid algatusi, et muuta need sidusamaks, ning kooskõlastada seiret, et suurendada dialoogide mõju. Arutelud ebaseadusliku infosisu kõrvaldamise menetluslike aspektide ja põhimõtete üle moodustavad osa tööst, mida komisjonil on kavas koos platvormidega teha. See puudutab selliseid küsimusi nagu minimaalsed menetluslikud nõuded veebivahendajate teavitamise ja andmesisu kõrvaldamise menetluse jaoks, mis on seotud näiteks järgmiste aspektidega: teavitamise kvaliteedikriteeriumid, eemaldamisele vastuväite esitamise mehhanism, aruandluskohustus, kolmandate isikutega konsulteerimise mehhanism, vaidluste lahendamise süsteemid ja tegevuse kooskõlastamine ametiasutustega, meetmed korduvrikkujate suhtes ning solvavate ja pahatahtlike teadete puhul. See peaks toimuma koostoimes käimasolevate dialoogide ja tööga muudes valdkondades, näiteks Euroopa julgeoleku tegevuskava raames. Edasine töö selles valdkonnas võiks hõlmata ka tööstusharu parimate tavade edendamist, näiteks ametlikke märgistamisprogramme.

3.2 Euroopa andmemajanduse arendamine 

Andmemajandus saab aidata Euroopa ettevõtetel kasvada, moderniseerida avalikke teenuseid ning võimestada kodanikke. Selleks peavad andmed olema kogu aeg kättesaadavad ja ühtse turu piires vabalt liikuvad ning kättesaadav peab olema ka nende analüüsimiseks vajalik kõrgjõudlusega andmetöötlus. 

ELi õigusaktidega 46  on keelatud isikuandmete vaba liikumise piiramine Euroopa Liidus isikuandmete kaitse ettekäändel. Muud liiki piirangud aga isikuandmete kaitse üldmäärusega hõlmatud ei ole. Isikustamata andmed 47 jäävad praeguste eeskirjade kohaldamisalast välja.

Selleks et tagada isikustamata andmete tõhus ja usaldusväärne piiriülene vaba liikumine, peaksid liikmesriigid ja tööstus juhinduma andmete vaba liikumise põhimõttest ELi piires. Nõuded andmete asukohale, mis tähendab, et andmeid tohib säilitada ja töödelda vaid konkreetsel territooriumil, oleks õigustatud vaid vähestel juhtudel, näiteks riikliku julgeoleku eesmärgil.

Ühtse lähenemisviisi väljatöötamiseks algatas komisjon avaliku konsultatsiooni 48 ning üksikasjaliku arvamuste vahetuse liikmesriikidega ELi andmete vaba liikumise koostööraamistiku üle digitaalsel ühtsel turul. See raamistik võiks lisaks andmete vaba liikumise põhimõttele ELi piires hõlmata ka liikmesriikide õigustatud huvisid andmete turvalise säilitamise suhtes, tagades andmete piiriülese kättesaadavuse näiteks maksukontrolli eesmärgil, kuid võimaldades samal ajal ka majanduslikke ja muid hüvesid, mis tulenevad isikustamata andmete vabast liikumisest. Komisjon kaalub kooskõlas Euroopa pilvandmetöötluse algatusega 49 edasisi täiendavaid meetmeid, mis hõlmaksid ärikasutajate pilvandmetöötluse lepinguid ja pilveteenuse osutajate vahetamist.

Lisaks sellele võib komisjon algatada rikkumismenetlusi, kui ta leiab, et kehtivaid teenuste vaba liikumist käsitlevaid õigusnorme ei ole nõuetekohaselt rakendatud. Ka jälgib komisjon tähelepanelikult, kuidas liikmesriigid kohaldavad isikuandmete kaitse üldmääruse erisätteid, näiteks seoses geneetiliste, biomeetriliste ja terviseandmetega, 50 tagamaks et isikuandmete vaba liikumist ei piirata liidus põhjendamatult.

Samal ajal kui isikuandmete suhtes kehtivad ühtlustatud õigusnormid, reguleerivad ettevõtted isikustamata andmetele juurdepääsu ja nende taaskasutamist ettevõtetevahelise suhtluse kontekstis juhtumispõhiselt või lepingu alusel. Võttes aluseks teatisele „Euroopa andmemajanduse loomine“ 51 järgnenud avaliku konsultatsiooni tulemused, hindab komisjon, kas isikustamata andmetele juurdepääsu reguleeriva selge raamistiku puudumine pärsib innovatsiooni ja majanduskasvu, seda eelkõige VKEde puhul, ning kas oleks vaja algatusi, mis edendaks õiglast ja tasakaalustatud juurdepääsu andmetele ja nende kasutamist. Komisjoni töös seoses andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega vaadeldakse ka võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks rohkem avaliku sektori andmeid 52 ja avaliku sektori rahastatud andmeid, sest see on oluline andmeallikas innovatiivsete teenuste ja teadusuuringute jaoks 53 . Eritähelepanu pööratakse veel sellele, kuidas teha rangelt kindlaks määratud tingimustel kättesaadavaks ametiasutuste eravalduses olevad andmed, mida ametiasutused kasutavad avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmiseks.

Asjade interneti kasutuselevõtt toob uusi probleeme seoses ühendatud süsteemide ning toodete ja teenuse ohutusega ning ettevõtete vastutusega. Vigased andurid, halvasti töötav tarkvara või ebastabiilne ühendus ei võimalda täpselt kindlaks teha, kes on tehniliselt ja õiguslikult mis tahes tekkinud kahju eest vastutav. Komisjon kaalub vajadust kohandada kehtivat õiguslikku raamistikku, et võtta arvesse uusi tehnoloogilisi arenguid (kaasa arvatud robootika, tehisintellekt ja 3D printimine), eriti tsiviilõigusliku vastutuse vaatenurgast ning võttes arvesse tootevastutuse direktiivi ja masinadirektiivi käimasoleva hindamise tulemusi Standardites osutatud patenditud tehnoloogia (standardi jaoks olulised patendid) kättesaadavuse prognoositavus on ülioluline asjade interneti leviku jaoks, kus erinevad sektorid rakendavad mobiilside standardeid. Komisjon otsib praegu tõhusaid vahendeid, et tagada tasakaalustatud raamistik selle intellektuaalomandi litsentsimiseks viisil, mis austaks nii tehnoloogia arendajate kui ka kasutajate huve.

3.3 Usaldusväärse küberkeskkonna edendamine – ühine küberjulgeolekuprobleemidega tegelemine

Ühiskonnas on tähelepanu liikumas spetsiaalsetelt võrguseadmetelt (arvuti, nutitelefon, kantavad seadmed) pidevalt võrgus olevatele seadmetele (majapidamistarbed, tööstustooted jne). Aastaks 2020 on hinnangute kohaselt üksnes ELis internetti ühendatud 6 miljardit majapidamisseadet (televiisorid, külmikud, pesumasinad jms) 54 . Võrgustunud majandus ja ühiskond on küberohtudele ja -rünnakutele vastuvõtlikum ja vajab tugevamat kaitset. Suurem sõltuvus võrguühendusest tähendab, et meie võrgustatud keskkond on täpselt nii turvaline nagu selle nõrgim lüli ja et iga turvarikkumine võib põhjustada märkimisväärset kahju. Iga nõrka kohta (ebaturvaline ühendus või toode) saab nii ära kasutada, et mõju võib olla väikesest häiringust ja tühisest kahjust kuni laiaulatuslike tundlike isikuandmetega seotud rikkumiste, terrorismi ja demokraatlike protsesside õõnestamiseni.

Küberrünnakute arv suureneb ja nendega tegelemisel seisame tihti silmitsi probleemiga, et kuigi küberrünnakud on enamasti piiriülesed, lõpeb õiguskaitsealane pädevus riigipiiriga. Alates 2016. aasta algusest on iga päev toimunud üle 4 000 lunavararünnaku, mida on 300 % rohkem kui aastal 2015 55 . Need rünnakud kahjustavad kõiki ettevõtteid, ükskõik kui suured või väikesed nad poleks, ning õõnestavad usaldust digitaalmajandusse ja meie demokraatlikesse institutsioonidesse. Laiaulatuslikud küberrünnakud võivad häirida teenuseid kogu Euroopa Liidus ja seda võivad ära kasutada hübriidrünnakute toimepanijad 56 . Siin on vaja tõhusat reageerimist ja kriisiohjamist ELi tasandil, mis tugineks sihtotstarbelisele küberpoliitikale ning Euroopa solidaarsuse ja vastastikuse abi mitmekülgsetele vahenditele 57 .

Euroopa on astunud olulisi samme, et tagada küberjulgeolek ja suurendada usaldust digitehnoloogiasse. ELi küberjulgeoleku strateegia võeti vastu 2013. aastal 58 . Esimene liidu õigusakt küberjulgeoleku kohta, direktiiv võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (küberjulgeoleku direktiiv) 59 võeti vastu juulis 2016. Sellega loodi liikmesriikidevaheliseks strateegiliseks ja operatiivkoostööks vajalikud struktuurid ning struktuurid, mis muudavad võrgud ja infosüsteemid ELis vastupanuvõimelisemaks.

Kuna ohtude spekter on alates 2013. aastast oluliselt muutunud, on ELi küberjulgeoleku strateegia vaja läbi vaadata. Praegu käimas oleva hindamise eesmärk on välja selgitada strateegia tõhusus ning teha kindlaks lüngad ELi meetmetes. Seda võetakse arvesse integreeritud ja tulevikku suunatud läbivaatamises, et teha kindlaks, kuidas EL saab anda küberjulgeoleku edendamisel lisaväärtust seoses ennetustegevuse ja vastupanuvõime, reageerimise, küberheidutuse, kriisiohjamise ning Euroopa Liidu rolliga ülemaailmsel tasandil.

Pärast hiljutist avalikku konsultatsiooni ja käimasolevat tulemuslikkuse hindamist 60 on vaja läbi vaadata ka Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) pädevus ja ülesanded, võttes eelkõige arvesse ameti uut rolli küberjulgeoleku direktiivi raames.

Võrgustatud tooted ja süsteemid peavad olema turvalised alates hetkest, mil need turule tulevad. Suurandmete ja pilvandmetöötluse rakendused peavad samuti olema küberturvalised ning vastama ELi andmekaitsealastele õigusaktidele. Euroopa IKT-turvalisuse raamistiku loomine, millega kehtestatakse õigusnormid selle kohta, kuidas korraldada IKT-turvalisuse sertifitseerimist, võib aidata säilitada usaldust interneti vastu ja vähendada küberjulgeolekuturu praegust killustatust. 

Samuti on ELis vaja säilitada ja arendada olulist küberjulgeoleku tööstussuutlikkust. Küberturbealane avaliku ja erasektori partnerlus, millele pandi alus 2016. aastal ning mis peaks aastaks 2020 aitama mobiliseerida kuni 1,8 miljardi euro ulatuses investeeringuid, on aluseks edasisele analüüsile selle kohta, kuidas liit ja selle liikmesriigid saaksid koos investeerida rohkem vahendeid, et ühiselt suurendada küberjulgeoleku vastupanuvõimet, edendada teadusuuringuid ja tagada tugev küberjulgeolekutööstus eri majandussektorites (nt energia, transport, rahandus, tervishoid), kellel on ühised küberjulgeolekuprobleemid 61 .

4. Meie ühiskonna ja majanduse digitaalse ümberkujundamise haldamine

Digitaalse ühtse turu strateegia raames on kasutusele võetud mitu poliitikameedet, millesse on vaja rohkem panustada, et kasutada ära digiteerimise pakutavaid võimalusi ja lahendada sellega kaasnevad probleemid. Digitehnoloogia on ELi majanduse seisukohast eriti oluline, sest suurendab ettevõtjate tootlikkust. See võib aidata hoida Euroopas töökohti, mis muidu asendataks kulutõhusamate alternatiividega. Suure kasvupotentsiaaliga idufirmade ja kasvufirmade toetamine soodustab innovatsiooni ja toob tööhõivealast kasu, kuna need firmad loovad tavaliselt uusi töökohti 62 . Digitaalne ümberkujundamine aitab traditsioonilistel tööstusharudel toota uusi kaupu ressursitõhusamal viisil ning võimaldab avaliku sektori asutustel pakkuda paremaid, kiiremaid ja odavamaid teenuseid. Seeläbi on tekkinud täiesti uued majandussektorid, nagu äpimajandus. Kuid digitaalne ümberkujundamine võib põhjustada ka majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme või häireid 63 . 

Selles olukorras tuleb tagada, et üksikisikud ja ettevõtted saaksid neist tehnoloogiatest ja uutest teenustest kasu, samuti püüelda esmajärjekorras selle poole, et teatavad inimesed või piirkonnad ei jääks arengust maha. Digitaalse ümberkujundamise protsessi haldamiseks peab EL aitama tagada poliitikameetmete õige koosluse.

4.1 Digitaaloskused ja võimalused kõigi jaoks

Digiteerimine, nagu ka varasemad tehnoloogilised läbimurded, mõjutab tööturgusid – osa töökohti asendatakse uutega, luuakse uusi töökohti ja paljud töökohad kujundatakse ümber. Ehkki praegu on võimatu prognoosida digitaalse ümberkujundamise tegelikku mõju, on selge, et seda tuleb pehmendada ning täiendada avaliku poliitikaga.

Juba praegu eeldab 90 % töökohtadest vähemalt teatavat digitaaloskuste taset ja sellised oskused muutuvad järjest olulisemaks nendele, kes tahavad osaleda ühiskonnaelus ja kodanikuühiskonna tegevustes 66 . Digitaaloskused on Euroopas paranemas, kuid edasiminek on aeglane ja see varieerub suuresti 67 . 2016. aastal oli digitaaloskuste tase ebapiisav 44 %-l ELi elanikkonnast ja 37 %-l tööjõust 68 . Muret tekitab asjaolu, et peaaegu pooled Euroopa ettevõtted ei rakenda ikka veel strateegiaid oma töötajate ümberõpetamiseks 69 .

Töötajad vajavad uusi oskusi, et saada kasu uute tehnoloogiate kasutuselevõtust. Selleks on vaja väga suuri investeeringuid. 2016. aasta juunis määrati Euroopa uues oskuste tegevuskavas 70 kindlaks, et digitaaloskusi tuleks pidada tulevikus vajalikeks oskusteks. Seda seisukohta rõhutati ka Euroopa sotsiaalõiguste samba 71 raames. See hõlmab täiskasvanute põhioskuste, sealhulgas digitaaloskuste suurendamise meedet, milleks 2016. aasta detsembris võeti vastu nõukogu soovitus, mille kohaselt tuleb 2018. aasta keskpaigaks koostada riiklikud tegevuskavad 72 . Digitaaloskuste ja töökohtade koalitsioon 73 kaasab ettevõtted, sotsiaalpartnerid ja avaliku sektori asutused digitaaloskuste parandamisse ja võib aidata optimeerida ELi vahendite kasutamist, et suurendada oskuste taset ja tööalast konkurentsivõimet. Seeläbi loodud partnerlused võivad aidata komisjonil 2018. aastal algatada ja ellu viia ka katseprojekti „Digitaalne võimalus“, mille eesmärk on anda kõrgkooli lõpetanutele praktilisi kogemusi piiriülese praktika kaudu digitaalvaldkonnas.

Hoolimata arvukatest reformidest kogu ELis on komisjon siiski mures ja leiab, et liikmesriikide tasandil on vaja oskuste arendamiseks teha suuremaid jõupingutusi ja edusamme. Samal ajal kui meie majandus ja ühiskond muutuvad kiiresti, on muutused õpetus- ja koolitusmeetodites olnud järk-järgulised. Praeguses tempos jätkates suureneb lõhe inimeste olemasolevate ja tegelikult vajatavate oskuste vahel. Liikmesriigid peavad tegutsema ja komisjon on valmis ulatama abikäe, pakkudes haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamiseks poliitilist toetust, teadusuuringuid ja praktilisi vahendeid 74 .

Oskuste tegevuskava ja algatuste kiire rakendamine liikmesriikides tuleb seada prioriteediks, et digitaalse ümberkujundamisega sammu pidada.

4.2 Idufirmad ning tööstuse ja teenustesektori digiteerimine

Tehnoloogia kiire muutumine tähendab, et ettevõtted, kes ei suuda üleminekut teoks teha, jäävad teistest maha. Digitaaloskuste edendamise protsess peab toimuma käsikäes digitehnoloogia kasutuselevõtmisega nii suurtes kui ka väikestes äriühingutes ja kõigis tööstusharudes. See annab eelkõige idufirmadele ja VKEdele võimaluse luua uusi ja paremaid tooteid ja teenuseid madalama hinna ja väiksemate ressurssidega. Samuti kujundatakse ELi tegevuspõhimõtteid selliselt, et aidata ettevõtetel neist võimalikult suurt kasu saada.

Selleks et aidata Euroopa ettevõtjatel digitehnoloogia hüvedest täiel määral kasu saada, võttis komisjon 2016. aasta aprillis vastu ulatusliku strateegia Euroopa tööstuse digiteerimise 75 kohta, mis hõlmas meetmeid tööstuse digiteerimist käsitlevate riiklike algatuste õhutamiseks, et teha koostööd ja üksteise kogemustest õppida. Selleks loodi 23. märtsil 2017 Roomas toimunud digipäeval Euroopa platvorm, mis ühendab liikmesriikide algatusi.

Järgmise kolme aasta jooksul on programmist „Horisont 2020“ täiendavalt ette nähtud 300 miljonit eurot digitaalsete innovatsioonikeskustega seotud meetmeteks, mis on kohalike idufirmade ja innovatsiooni toetamiseks hädavajalikud. Kavas on jätkata ka ligikaudu 3,2 miljardi euro väärtuses vahendite investeerimist peamistesse tehnoloogiatesse, sealhulgas nanoelektroonika, fotoonika, robootika, 5G, kõrgjõudlusega andmetöötlus, suurandmed, pilvandmetöötlus ja tehisintellekt ning nende integreerimist katseprojektide ja katselaborite kaudu kogu väärtusahela ulatuses. 300 miljonit eurot kõnealusest investeeringust on sihtotstarbeliselt planeeritud järgmise põlvkonna digitaalsete tööstusplatvormide arendamiseks eelkõige uute etalonarhitektuuri mudelite kaudu, mis aitavad luua arukaid tehaseid ja teenuseid. ELi tööstuse digiteerimisel on peamiseks edu valemiks kriitilise massi investeeringute kaasamine, mis võimendavad Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni koguinvesteeringuid täiendavate erasektori ja riiklike avaliku sektori investeeringutega, seda eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, et suurendada ELi rahastamise mõju kõigile majandussektoritele. See teeb Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute kogusummaks ligikaudu 5,5 miljardit eurot, mida võimendatakse veelgi erasektori ja riiklike avaliku sektori investeeringutega, seda eelkõige avaliku ja erasektori partnerluste kaudu, et suurendada investeeringute mõju kõigile majandussektoritele.

Energeetikasektoris toimub praegu põhjalik ümberkujundamine. Paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ 76 ettepanekutes koondatakse kokku olemasolevad sätted tarbijate vaba juurdepääsu kohta oma tarbimisandmetele. Neid andmeid saab muu hulgas kasutada kütteostuvõimetuse kindlakstegemiseks ja sellega võitlemiseks või hoonete energiatõhususe parandamiseks. Kavandatavate meetmetega parandatakse ka juurdepääsu mõõteandmetele, mis on oluline selleks, et aidata tarbijatel oma tarbimist optimeerida; samuti aitab see energiaettevõtetel ja teenusepakkujatel oma pakkumist konkreetse kliendi vajadustega kohandada. Lisaks aitab digitehnoloogia kaasa ka ressursside tõhusamale kasutamisele kogu toote elutsükli jooksul, mis on ELi ringmajanduse tegevuskava 77 keskmes. Digitehnoloogia (automatiseerimise ja robotiseerimise) täiemahuline tootmisprotsessi lisamine võib parandada toodete ringlussevõtmist ja demonteerimist, samuti automatiseeritud kvaliteetsete sortimis- ja taaskasutussüsteemide väljaarendamist.

Transpordis võib üleminek koostoimelisele, ühendatud ja automatiseeritud liikuvusele vähendada liiklusõnnetusi, saastet ja ummikuid ning seeläbi parandada liikluse ja läbilaskevõime juhtimist ning energiatõhusust. Samuti tugevdab see transpordi ja digitaalse tööstuse konkurentsivõimet ning aitab lõimida eri transpordiliigid üheks liikuvussüsteemiks, mis on kohandatud kasutajate vajadustega, olgu selleks siis kaubaveologistika või inimesed, kaasa arvatud erivajadusega isikud. Selles olukorras on kõige olulisemad standardid, millega tagatakse transporditaristu, andmete, rakenduste, teenuste ja võrkude koostalitlusvõime. Märtsis alla kirjutatud eelkokkuleppes teatasid ELi 27 liikmesriiki, Šveits ja Norra 78 oma valmisolekust teha koostööd piirüleste liiklusohutuse katsete, andmetele juurdepääsu, andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse, ühenduvuse ja digitehnoloogia valdkonnas. Kõrge automatiseeritustaseme ja internetiühendusega sõidukite kasutuselevõtt on ELi autotööstuse jaoks selgelt kõige olulisem ülesanne, mis aitab säilitada konkurentsivõime rahvusvahelisel tasandil. Komisjon valmistab praegu ette ulatuslikku liikuvusmeetmete paketti, mis on kavas esitada 2017. aasta lõpupoole kahes etapis.

Digitehnoloogia võimaldatud uued kontseptsioonid finantssektoris ehk finantstehnoloogia võib parandada ettevõtete juurdepääsu rahastamisele, suurendada konkurentsivõimet, tuua kasu tarbijatele ja ergutada idufirmade kasvu. Selleks et aidata kaasa ELi tasandi meetmete ettevalmistamisele kapitaliturgude liidu raames, on algatatud avalik konsultatsioon 79 . Plokiahel 80 on samuti üks murranguline tehnoloogia, mis võib avaldada väga suurt mõju finantssektorile, aga ka muudele valdkondadele. Kavas on luua Euroopa plokiahela tehnoloogia vaatluskeskus, kelle ülesanne on kaardistada ja jälgida arengut, koguda oskusteavet ja edendada selle tehnoloogia kasutamist.

Kõikides tööstus- ja teenustesektorites on IKT standarditel, eriti avatud standarditel, digiteerimisel oluline roll, sest need tagavad koostalitlusvõime, vähendavad turutõkkeid ja edendavad innovatsiooni 81 . Nende standardite üleilmne edendamine aitab tagada Euroopa mõju globaliseerunud majandusele ka väljaspool ühtset turgu.

4.3 Digitaalne innovatsioon avaliku sektori teenuste ajakohastamiseks

Avaliku halduse ajakohastamine

Digitehnoloogia võimaldab avaliku sektori asutustel osutada teenuseid kiiremini, täpsemalt ja tõhusamalt. Mitmes liikmesriigis on juba algatatud mahukad ajakohastamisprogrammid, mis toovad nende kodanikele igakülgset kasu. ELi tasandil püütakse e-valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2020 82 kiirendada ja laiendada digiteerimise ulatust, suurendades seeläbi avaliku halduse tõhusust ning aidates kaasa ettevõtete ja kodanike vabale liikumisele. Kasu võib tuleneda lihtsamatest eraisikutele ja ettevõtetele mõeldud haldusmenetlustest, nagu vaikimisi digitaalsed menetlused 83 ja ühekordsuse põhimõte 84 . Näiteks peavad e-riigihanke menetluses osalevad ettevõtjad esitama vaid ühe dokumendi 85 .

2. mail 2017 vastu võetud ühtse digivärava 87 ettepanek toob üksikisikutele ja ettevõtetele kaasa väiksema halduskoormuse, kui nad ühtse turu piires liiguvad ja/või ettevõtlusega tegelevad. Selle kaudu pakutakse hõlpsat juurdepääsu asjaomasele teabele ja abiteenustele ning antakse kasutajatele võimalus täita internetis teatavaid olulisi menetlusi, samuti tagatakse teiste riikide kasutajatele mittediskrimineeriv juurdepääs riiklikele veebipõhistele menetlustele. Ühtne digivärav on ka esimene samm ühekordsuse põhimõtte rakendamise suunas piiriülestes olukordades.

Kavandatav algatus digitaalsete lahenduste kohta kogu äriühingu elutsükli jooksul võimaldab äriühingutel täita haldusnõudeid (registreerida, esitada ja ajakohastada äriühingu dokumente) internetis ja piiriüleselt, millega tuuakse digiteerimise kasutegur ka ettevõtte asutamise ja ettevõtlusega tegelemise faasi.

Avalik sektor saab suurendada oma piiriüleste teenuste koostalitlusvõimet, järgides Euroopa koosvõimeraamistiku 88 hiljuti ajakohastatud soovitusi ning jagades oma andmeid ja teenuseid kooskõlas INSPIRE direktiiviga 89 . Euroopa kataloogis 90 osutatud IKT-standardite kasutamine suurendaks digitaaltoodete ja -teenuste turgu.

Kuna tegevuskava on dünaamiline, saab komisjon seda pidevalt ajakohastada, et toetada avaliku halduse ümberkujundamist ja tagada kodanikele igal ajal ja igal poolt hõlbus, usaldusväärne ja sujuv juurdepääs avalikele teenustele, mida nad vajavad. Komisjon lisab tegevuskavale uusi meetmeid, et selle mõju suurendada 91 .

Tervishoiu digitaalne ümberkujundamine

Digitehnoloogia aitab panustada inimeste tervise parandamisse ja tegeleda tervishoiusüsteemis esinevate süsteemsete probleemidega. Digitehnoloogia võib pakkuda kulutõhusaid vahendeid, et toetada üleminekut haiglapõhiselt tervishoiumudelilt patsiendikesksele ja integreeritud mudelile, parandada juurdepääsu hooldusteenustele ja aidata kaasa tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse ja toimetulekuvõime arendamisele. On oluline, et selliste vahendite väljaarendamisel järgitaks täies ulatuses andmekaitsenorme.

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et tagada teises liikmesriigis ravi saavatele kodanikele võimalus edastada meditsiinilisi põhiandmeid digitaalselt ja kasutada ravimite väljaostmiseks e-retsepte. Suuremas osas liikmesriikides peaks see süsteem tööle hakkama 2020. aastal. Selleks et kõik kodanikud pääseksid välismaal ravil olles oma elektroonilistele terviseandmetele privaatselt ja konfidentsiaalselt ligi ja saaksid neid edastada, tuleb siiski veel palju ära teha.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus võib avada suurandmete potentsiaali tervishoius täiustatud andmetaristu ja andmeanalüüsi kaudu. Käesoleval aastal loodud Euroopa tugivõrgustikud on suurepärane näide sellest, mida Euroopa suudab saavutada, kogudes haruldaste ja komplekshaiguste kiiremaks diagnoosimiseks ja raviks kokku meditsiinilised eksperditeadmised ja andmed. Täiendavad ELi meetmed selles valdkonnas võivad luua suurt lisaväärtust ja kriitilist massi. ELis sisestatud ja patsientide sõnaselgel nõusolekul või isikuandmete kaitse üldmäärusega 92 lubatud muudel õiguslikel alustel ja asjakohaseid kaitsemeetmeid kohaldades töödeldud terviseandmed võivad teadusuuringuid enneolematul viisil edendada. Samuti võib see võimaldada nakkuspuhangute varajast avastamist, kiirendada ravimite ja meditsiiniseadmete arendamist ning elavdada innovatiivseid tervishoiulahendusi, nagu telemeditsiin ja mobiilsed terviserakendused.

2017. aasta aprillis võeti vastu kaks uut meditsiiniseadmeid käsitlevat määrust, 93 mida hakatakse järk-järgult kohaldama järgmise viie aasta jooksul. Kõnealuste määrustega nähakse ette uue ulatusliku ELi-ülese meditsiiniseadmete andmepanga Eudamed loomine, mille suurandmete kasutamine aitab kaasa innovatiivsete digitaalsete diagnostika- ja ravilahenduste arengule ning võimaldab turvaprobleemide varajast avastamist.

4.4. Digitehnoloogiasse ja -taristusse tehtavate investeeringute suurendamine

Digitaalse ühtse turu eduka toimimise eelduseks on suurepärane taristu 94 . EL kaasab aastatel 2016–2020 tööstuse digiteerimiseks juba 50 miljardi euro väärtuses avaliku ja erasektori investeeringuid, mis täiendavad ELi sihtotstarbelist 5,5 miljardi euro suurust teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringut. EL on samuti teinud digiteerimise ja lairibaühenduse jaoks kättesaadavaks 21,4 miljardi euro väärtuses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, mille eeldus on riiklike ja piirkondlike digitaalse majanduskasvu strateegiate ja lairibaühenduse strateegiate koostamine ja millega tugevdatakse kõigil tasanditel seost tegevuspõhimõtete ja rahastamiseesmärkide vahel.

Digiteerimisse tuleb siiski investeerida tunduvalt rohkem, eelkõige valdkondades, kus investeeringud peavad olema tunduvalt suuremad kui ükskõik missuguse liikmesriigi investeerimisvõimekus. ELi rahastamisprogrammide 96 kombineerimine ja täiendamine muude avaliku ja erasektori rahastamisallikatega, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) raames, võib tõhusust suurendada. 2017. aasta aprilli seisuga moodustasid EFSI investeeringud digisektorisse koos avaliku ja erasektori poolse rahastamisega ligikaudu 17,8 miljardit eurot (10 % selleks kuupäevaks kaasatud investeeringute kogusummast) 97 .

Euroopa avatud teaduse pilve, kõrgjõudlusega andmetöötluse ja Euroopa andmetaristu arendamine

Teadlastele, avalikule sektorile ja ettevõtetele mõeldud Euroopa pilvandmetöötluse kasutuselevõtt, millest teatati Euroopa pilvandmetöötluse algatuse teatises, 98 parandab ettevõtete, eriti VKEde ja mittetehnoloogilise tööstuse innovatsioonivõimet ja võimet luua suurema väärtusega digitaalseid tooteid. 2020. aastaks pakub Euroopa avatud teaduse pilv virtuaalkeskkonda, kus saab olenemata valdkonnast ja riigipiirist andmeid talletada, jagada ning taaskasutada 99 . Samuti pakutakse selle kaudu linke muudele algatustele, nagu Copernicuse Maa seire andmetele ja teabele juurdepääsu teenustele.

Kõrgjõudlusega andmetöötlus on tööstuse ja andmemajanduse digiteerimise seisukohast kriitilise tähtsusega. See võimaldab üleminekut suurema väärtusega toodetele ja teenustele. Teatavates Euroopa majandussektorites, nagu töötlev tööstus, nafta ja gaas, energeetika ja transport, on edukalt kasutusele võetud kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutavad rakendused. Kuid üldises plaanis kaotab Euroopa juhtpositsiooni kõrgjõudlusega andmetöötluse taristuvõimekuse osas, kuna Hiina, Ameerika Ühendriigid ja Jaapan on selles valdkonnas ette jõudnud. Ilma maailmatasemel kõrgjõudlusega andmetöötluse võimalusteta ei saavuta Euroopa oma dünaamilise andmemajanduse eesmärki.

Euroopa ei saa riskida sellega, et ELi teadusuuringute ja tööstuse toodetud andmeid töödeldakse kõrgjõudlusega andmetöötluse vähese suutlikkuse tõttu mujal. See suurendaks Euroopa sõltuvust kolmandates riikides asuvatest andmetöötlusvõimalustest ja tingiks innovatsiooni väljavoolu Euroopast.

Keerukate süsteemide arendamiseks, omandamiseks ja käitamiseks on vaja olulisi investeeringuid ja ühelgi Euroopa riigil eraldi ei ole selleks vahendeid. Seetõttu peavad Euroopa Komisjon ja liikmesriigid üheskoos oma püüdlusi koordineerima ja vahendeid jagama, et tagada kõnealuse Euroopa juhtprojekti edu. Euroopa Parlament ja nõukogu on andnud tugeva poliitilise toetuse sellele, et EL võidaks tagasi oma juhtpositsiooni, võttes eesmärgiks ELi kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimaluste jõudmise esikolmikusse aastaks 2022–2023, ja et ELis tekiks tugev kõrgjõudlusega andmetöötluse tööstus.

23. märtsil 2017 Roomas toimunud digipäeval kirjutasid seitse liikmesriiki 101 alla deklaratsioonile, millega toetatakse järgmise põlvkonna andmetöötlust ja andmetaristut. Euroopa andmetöötluse ja andmetaristu eksatasandile 102 viimiseks on vaja 5 miljardit eurot lisavahendeid. Praegused rahastamisvahendid ei ole suurte ülesandepõhiste algatuste puhul piisavad. Seetõttu uurib komisjon võimalusi üleeuroopalise kõrgjõudlusega andmetöötluse ja andmetaristu arendamist toetava raamistiku loomiseks. Eri ELi rahastamisvahendite kombineerimine liikmesriikide ja erasektori rahastamisega oleks investeeringute soodustamiseks parim viis.

Pikas plaanis tõotab kvantandmetöötlus lahendada andmetöötlusprobleemid, mis käivad praegustele superarvutitele üle jõu. Seetõttu hoogustab komisjon püüdlusi, et kvanttehnoloogia võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Võimekuse arendamine tehisintellekti valdkonnas

Tehisintellekt võib ühiskonnale olulist kasu tuua ja sellest saab tulevikus majanduse ja tootlikkuse kasvu oluline liikumapanev jõud. Seadmete ja teenuste varustamine intelligentse käitumisega võib nende reageerimisvõimet parandada ja muuta nad autonoomsemaks.

Tehisintellekti kasutamine eri tehnoloogilistes lahendustes võib aidata kaasa näiteks liiklussurmade vähendamisele, ressursside, nagu energia ja vee arukamale kasutamisele, vähemale pestitsiidide kasutamisele põllumajandusettevõtetes ja konkurentsivõimelisemale tootmissektorile. Tervishoius aitavad robotid muude ülesannete hulgas juba teha suurt täpsust nõudvaid operatsioone. Samuti on nad abiks ohtlikes olukordades, näiteks maavärinate või tuumakatastroofide järgsetel päästeoperatsioonidel.

Euroopa Liit peab tehisintellekti tehnoloogia, platvormide ja rakenduste arendamisel juhtpositsioonile jõudmiseks toetuma oma tugevatele külgedele teaduses ja tööstuses, samuti Euroopa innovatiivstele idufirmadele. Selleks rahastab Euroopa Liit projekte, mille eesmärk on tagada, et inimesed saavad robotitega kõige turvalisemal ja parimal võimalikul viisil koos töötada ja suhelda, 105 ning jätkab tehisintellekti lahendustega saavutatud võimaluste ja nendega seotud probleemide jälgimist.

5. Digitaalne ühtne turg – Euroopa olulisim trump üleilmses digimajanduses ja -ühiskonnas

Tugev Euroopa Liit rajaneb täielikult integreeritud siseturul ja avatud üleilmsel majandussüsteemil. Digimaailmas hõlmab see teabe ja üleilmsete väärtusahelate vaba liikumist, mida soodustab vaba, avatud ja turvaline internet. Üleminek ELi digitaalsele ühtsele turule, mis rajaneb ausa konkurentsi toetamisel ja meie põhiväärtustel ning põhiõigustel- ja vabadustel, võib aidata Euroopal lahendada paljusid eesseisvaid üleilmseid majandusprobleeme.

Euroopa regulatiivne mudel alates e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste määrusest 108 kuni võrgu neutraalsuse eeskirjade ja telekommunikatsiooniraamistikuni on oluline võrdluspunkt paljudele väljaspool Euroopat, kuna digitaalmajanduse ja -ühiskonna keerukate aspektidega tegelemiseks vajatakse stabiilset ja prognoositavat õigusraamistikku.

Privaatsusega ei saa kaubelda 109 . Stabiilsete, turvaliste ja konkurentsivõimeliste üleilmsete kaubavoogude eeltingimuseks on pigem privaatsuse ja isikuandmete kaitse tagamine. Komisjoni eesmärk on hõlbustada selliseid piiriüleseid andmevoogusid, tagades samal ajal kaitse kõrge taseme nii õiguskaitsekoostöö valdkonnas kui ka kaubandussektoris. Kaubandussektoris on andmetega kauplemisel tohutu potentsiaal, seda nii kaubavahetuses kui ka teenustekaubanduses, eeldusel et partnerid järgivad ELi andmekaitsestandardeid. Komisjon alustab esmajärjekorras arutelusid võimalike kaitse piisavuse otsuste üle peamiste kaubanduspartneritega Ida- ja Kagu-Aasias, alustades Jaapanist ja Koreast 2017. aastal, kuid pidades silmas ka muid strateegilisi partnereid, nagu India, Ladina-Ameerika riigid, eelkõige Mercosuri riigid, ja Euroopa naaberriigid 110 . 20. märtsil 2017 alustas komisjon dialoogi Jaapaniga võimaliku piisavustagatise üle. Komisjon uurib ka muid võimalikke vahendeid piiriüleseks andmeedastuseks, nagu lepingute tüüptingimuste kasutamist kooskõlas uue ELi andmekaitseraamistikuga, mida saab kohandada ettevõtete või andmetöötlustoimingute konkreetsete liikidega ja pakub seeläbi suurt paindlikkust.

ELi dialoogid partneritega kogu maailmast, paljusid sidusrühmi hõlmavate mudelite toetamine ja aktiivne osalemine rahvusvahelistes võrgustikes aitavad ka edaspidi toetada avatud internetti, intellektuaalomandi õiguse järjepidevat jõustamist ning tugevdada ELi juhtpositsiooni 5G ja asjade interneti tehnoloogia kasutuselevõtmiseks vajalike ühtsete standardite edendamisel.

Komisjon jätkab juurdepääsu taotlemist kolmandate riikide turgudele, pidades sealjuures silmas vajadust kaitsta ELi strateegilisi huvisid ja põhiväärtusi. Majandusdiplomaatial võib olla sealjuures oluline roll. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka selliste olukordade lahendamisele, kus Euroopa äriühingutesse teevad strateegilisi investeeringuid ettevõtted, kes saavad riiklikke toetusi ja kes asuvad riikides, kes piiravad Euroopa ettevõtjate tehtavaid investeeringuid. Selliseid juhtumeid tuleb põhjalikult analüüsida ja võtta asjakohaseid meetmeid.

Vabakaubanduslepingud tagavad turulepääsu, kõrvaldades kaubavoogusid ja investeeringuid häirivad põhjendamatud tõkked. Komisjon püüab kasutada ELi kaubanduslepinguid, et kehtestada e-kaubandust ja piiriüleseid andmevooge käsitlevad õigusnormid ning tulla toime uute digitaalse protektsionismi vormidega, piiramata ELi andmekaitsenorme 111 ja neid igati arvesse võttes.

Usaldusväärne küberjulgeolekupoliitika on samuti tähtis, et tagada Euroopa valmisolek tulla toime küberohtudega, säilitades samas ka avatud, vaba ja turvalise küberruumi 112 . Oluline on jätkata küberjulgeoleku standardeid ning sertifitseerimis- ja märgistamismeetmeid käsitlevaid dialooge ELi peamiste kaubanduspartneritega, et üleilmselt suurendada ühendatud objektide vastupidavusvõimet ja turvalisust.

Kestliku arengu eesmärkide toetamise raames kavatseb komisjon igakülgselt edendada digitehnoloogia ja -teenuste kasutamist, et laiendada ELi arengupoliitika ulatust. Lähenemisviisiga „Digitaalsus arengu heaks“ 113 edendatakse digitaalseid lahendusi ka võitluses vaesuse, ebavõrdsuse ja ressursside kahanemise vastu. Algselt keskendus lähenemisviis Aafrikale, kus sellised meetmed nagu mobiilimaksed on osutunud kõige mõjusamateks. EL algatab juhtprojekte valdkondades, nagu e-põllumajandus, digitaaloskused, e-valitsus ja idufirmade alane koostöö.

Komisjon jätkab liidu eesmärkide edendamist ühinemisläbirääkimiste ja valikulise lähendamise kaudu lõunas ja idas asuvate naaberriikidega. ELi ja idapoolsete partnerriikide võrgustikud teevad tööd selleks, et tagada õigusaktide järkjärguline ühtlustamine ja vahetada parimaid tavasid.

6. Kokkuvõte

Digitehnoloogia mõju on vältimatu. See muudab jätkuvalt meie ühiskonda ja majandust, kuid kuidas see toimub, sõltub suurel määral sellest, kuidas Euroopa kodanikud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused otsustavad digitehnoloogiat kasutada ja sellest, kuidas me kujundame kõnealust tehnoloogiat reguleeriva raamistiku.

Digitaalse ühtse turu strateegias rõhutati, et EL peaks looma jätkusuutliku digitaalse keskkonna, milles oleks tagatud privaatsuse kõrge tase, isikuandmete kaitse ja tarbijate õigused, mis soodustaks ettevõtete innovatiivsust ja konkurentsivõimet ning kus küberjulgeolek oleks meie ühiskondi ühendav lõimelõng.

Käesolevast vahekokkuvõttest selgub, et poliitilised kohustute täitmisel ei tohiks aega kaotada. Vahekokkuvõttes kutsutakse üles jätkuvalt keskenduma suurtele, ühist reageerimist nõudvatele küsimustele ning olulistele, taristusse ja oskustesse tehtavatele investeeringutele, et luua liikmesriikidele, ettevõtetele ja kodanikele tingimused innovatsiooniks ja digiteerimise hüvede ärakasutamiseks. Need hüved ulatuvad palju kaugemale kui pelgalt IKT-turg ning puudutavad meie majanduse ja ühiskonna kõiki aspekte.

Komisjon on võtnud ülesandeks liikuda edasi koos liikmesriikide, sidusrühmade ja sotsiaalpartneritega. Esimese sammuna peaksid kaasseadusandjad saavutama kiiresti kokkuleppe digitaalse ühtse turu strateegia raames esitatud ettepanekute kohta, mis on neile esitatud. Euroopa Ülemkogul on oluline roll ettepanekute õigeaegsele vastuvõtmisele ja rakendamisele vajaliku poliitilise hoo andmisel. Üksnes kõigi osapoolte pühendumus võimaldab ELil toimiva digitaalse ühtse turu teoks teha.

(1) Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri eriuuring „Citizens' Attitudes Towards the Impact of Digitisation and Automation on Our Daily Lives“, 2017 [märtsis 2017 läbi viidud Eurobaromeetri uuring, veel avaldamata].

(2) COM(2015) 192.

(3) COM(2017) 2025.

(4) Euroopa digitaalarengu aruanne 2017, komisjoni talituste töödokument (2017) 160.

(5) SWD(2017) 155.

(6) https://ec.europa.eu/priorities/sites/beta-political/files/joint-declaration-legislative-priorities-2017-jan2017_en.pdf .

(7) COM(2016) 399.

(8) Eurobaromeetri eriuuring nr 414 (2014).

(9) Sama kui eelmine.

(10) COM(2015) 627.

(11) Eurobaromeetri kiiruuring nr 411 (2015).

(12) COM(2016) 289.

(13) GfK Belgium, „Mystery Shopping Survey on Territorial Restrictions and Geo-Blocking in the European Digital Single Market“, mai 2016.

(14) IHS ja Point Topic: järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude leviala kogu Euroopas on 76 %, samas kui maapiirkondades on see vaid 40 %.

(15) COM(2016) 590.

(16) COM(2016) 591.

(17) 2017. aasta veebruari lõpuks olid vaid 15 liikmesriiki teatanud direktiivi 2014/61/EL (meetmete kohta, mille eesmärk on vähendada kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulusid) ülevõtmisest, Euroopa digitaalarengu aruanne 2017, SWD (2017) 160. Direktiivi meetmed hõlmavad olemasoleva füüsilise infrastruktuuri jagamist ja kasutamist, ehitustööde koordineerimist ja paremaid loa andmise menetlusi.

(18) COM(2016) 587, lk 8.

(19) Ligikaudu 1 miljardi euro suurune rahastamine lairibaühendusega seotud projektide jaoks on EFSI raames heaks kiidetud ning sellega on 2017. aasta aprilliks kaasnenud lairibaühenduse projektide jaoks ligikaudu 3,2 miljardit eurot EFSIga seotud investeeringuid. Projektide loetelu on kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.eib.org/efsi/efsi-projects/index.htm?c=&se=4 .

(20) http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-4351_en.htm

(21) COM(2016) 587 ja SWD(2016) 300.

(22) COM(2016) 588.

(23) COM(2015) 634 ja COM(2015) 635.

(24) COM(2016) 283.

(25) COM(2016) 285.

(26) COM(2016) 757.

(27) COM(2017) 229.

(28) 17. märtsi 2017. aasta pressiteade sotsiaalmeediat käsitlevate tarbijakaitsealase koostöö meetmete kohta. http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-631_et.htm .23. märtsi 2017. aasta pressiteade andmekaitse- ja tarbijakaitseasutuste koostöö kohta. http://europa.eu/rapid/press-release_MEX-17-741_en.htm .

(29) 24. märtsi 2017. aasta pressiteade ( http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-727_et.htm?locale=et ): esimese aasta jooksul esitati internetipõhise vaidluste lahendamise platvormi kaudu rohkem kui 24 000 tarbijakaebust.

(30) SWD (2016) 163.

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) nr 2016/679, mis jõustus 24. mail 2016 ja mida hakatakse kohaldama alates 25. maist 2018. Siinkohal antakse raadioseadmete direktiivi 2014/53/EL artikli 3 lõike 3 punktiga e komisjonile volitused võtta muu hulgas vastu delegeeritud õigusakte kaitsemeetmete võtmiseks raadioseadmete puhul, et tagada kasutajate isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatus.

(32) COM (2017) 10.

(33) COM(2016) 287.

(34) Eurostati kultuuristatistika 2016, lk 138.

(35) COM(2016) 593 ja 594.

(36) Eurobaromeetri kiiruuring nr 439: „The use of online marketplaces and search engines by SMEs“, juuni 2016.

(37) Ecorys/Kantar „TNS European SMEs dealing with digital platforms“, jaanuar 2017.

(38)

   Eurobaromeetri erinumber 452, oktoober 2016.

(39) COM(2016) 288.

(40) Nt avalik vägivallale või vihavaenule õhutamine (st vihakõne), terrorismile õhutamine või laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud materjalid.

(41) Sarnastele seisukohtadele on jõutud ka teistes liikmesriikides. Kõige värskem näide on Saksamaa valge raamat veebiplatvormide kohta, milles toetatakse ELi tasandi tegevust olulistes valdkondades. (Saksamaa föderaalne majandus- ja energeetikaministeerium: „Valge raamat internetiplatvormide kohta“, märts 2017).

(42) SWD(2017) 155.

(43) Asjaomased seadusandlikud meetmed hõlmavad 2016. aasta autoriõiguse paketti ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kavandatud läbivaatamist.

(44) Euroopa andmeturu uuring SMART 2013/0063, kättesaadav aadressil: http://datalandscape.eu/ .

(45) Kiire kasvu stsenaarium lähtub digitaalse innovatsiooni suuremast juhtrollist ja suuremast IKT investeeringute osakaalust SKPs.

(46) Direktiivi 95/46/EÜ artikli 1 lõige 2. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 1 lõige 3.

(47) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

(48) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/public-consultation-building-european-data-economy  

(49) COM(2016) 178.

(50) Näiteks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et „liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada täiendavad tingimused, sealhulgas piirangud seoses geneetiliste, biomeetriliste või terviseandmete töötlemisega”.

(51) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/public-consultation-building-european-data-economy .

(52) Näiteks ruumilise vaatluse ja Maa seire andmed, mida kogutakse direktiivi 2007/2/EÜ (INSPIRE) kohaselt.

(53) Tuginedes direktiivile 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), ja hinnates edasisi samme seoses avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiiviga 2003/98/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2013/37/EL.

(54) IDC and TXT Solutions (2014), SMART 2013/0037 „Cloud and IoT combination“, uuring Euroopa Komisjoni jaoks.

(55) „How to protect your networks from ransomware“, CCIPS, 2016 https://www.justice.gov/criminal-ccips/file/872771/download .

(56) JOIN (2016) 18.

(57) Näiteks küberturbe intsidentide lahendamise üksused, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiiviga 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, CERT-EU või solidaarsusklausel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222).

(58) Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum; JOIN (2013)1.

(59) Direktiiv (EL) 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus.

(60) http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/2017_cnect_002_evaluation_enisa_en.pdf  

(61) https://ec.europa.eu/research/sam/pdf/sam_cybersecurity_report.pdf#view=fit&pagemode=none .

(62) COM(2016) 733.

(63) Digiteerimisega seotud probleemide ja selle mõju kohta tööturule ja majandusele vaata „Employment and Social Developments (ESDE) Review 2016“, SWD (2016) 477, osa 6/8.

(64) Eurostat, 2016. 2006.–2015. aasta andmed.

(65) Eurostat, „ICT specialists – statistics on hard-to-fill vacancies in enterprises“, http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/ICT_specialists_-_statistics_on_hard-to-fill_vacancies_in_enterprises .

(66) Euroopa digitaalarengu aruanne 2017, SWD(2017) 160.

(67) Soomes, Luksemburgis ja Ühendkuningriigis on vähemalt 70 %-l elanikkonnast olemas digitaalsed baasoskused või erioskused, samas kui Itaalias, Küprosel, Kreekas, Bulgaarias ja Rumeenias on see osakaal vaid kuni 40 % – Euroopa digitaalarengu aruanne 2017.

(68) Euroopa digitaalarengu aruanne 2017.

(69) Euroopa Komisjon, „Digital Transformation Scoreboard“, 2017. aasta jaanuar.

(70) COM(2016) 381.

(71) COM(2017) 250, C(2017) 2600 ja SWD (2017) 201, lk 6–7.

(72) Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovitus „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“, (2016/C484/01)

(73) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digital-skills-jobs-coalition .

(74) Eelkõige strateegilise raamistiku „Haridus ja koolitus 2020“ kontekstis, mille raames eriotstarbeline töörühm arutleb digihariduse ja digitaaloskuste üle: http://ec.europa.eu/education/policy/strategic-framework/expert-groups/digital-skills-competences_en .

(75) COM(2016) 180.

(76) https://ec.europa.eu/energy/en/news/commission-proposes-new-rules-consumer-centred-clean-energy-transition .

(77) COM(2015) 614 (final) – „ELi ringmajanduse loomise tegevuskava“.

(78) http://ec.europa.eu/newsroom/dae/document.cfm?doc_id=43821 .

(79) https://ec.europa.eu/info/finance-consultations-2017-fintech_en .

(80) Plokiahela tehnoloogia tähendab avalikku registrit, mis kajastab kõiki partnervõrgus sooritatud tehinguid. Tegemist on detsentraliseeritud tehnoloogiaga, mis võimaldab partnervõrgu osalejatel teha tehinguid (näiteks elektroonilisi makseid) ilma usaldusväärse keskse asutuse abita ehk vahemeheta – https://www.enisa.europa.eu/topics/national-csirt-network/glossary/blockchain . 

(81) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/communication-ict-standardisation-priorities-digital-single-market .

(82) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/communication-eu-egovernment-action-plan-2016-2020-accelerating-digital-transformation . 

(83) Eelistatud valik on avalike teenuste digitaalne osutamine. Seda saab hõlbustada, kui kasutada Euroopa ühendamise rahastu raames välja arendatud eIDASe teenuseid, e-arveldamist ja e-riigihanget ning nende asjaomaseid tehnilisi komponente.

(84) Seeläbi hoitakse ära olukord, kus kodanikud ja ettevõtted peavad esitama avaliku sektori asutustele korduvalt sama teabe. 2017. aasta jaanuaris algas programmi „Horisont 2020“ raames rahastatav suuremahuline katseprojekt, millega testitakse ühekordsuse põhimõtte rakendamist ELi ettevõtetes. Selles osalevad 21 riiki (20 liikmesriiki) ja rohkem kui 50 organisatsiooni (TOOP, „The Once-Only Principle“ (ühekordsuse põhimõte), http://www.toop.eu/ ). 2016. aasta novembris algatati programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavad koordineerimis- ja toetusmeetmed, et arutleda ühekordsuse põhimõtte võimalikku rakendamist ELi kodanike heaks (SCOOP4C, https://scoop4c.eu/home ).

(85) Euroopa ühtse hankedokumendi kaudu saab ettevõte anda hanke avaldanud ametiasutustele loa taotleda vajalikke dokumente ka muudelt ametiasutustelt. Sarnaseid põhimõtteid kohaldatakse Euroopa teenuste e-kaardi suhtes.

(86) Uuring e-valitsuse ja halduskoormuse vähendamise kohta (SMART 2012/0061).

(87) COM(2017) 256.

(88) COM(2017) 134.

(89) Direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE).

(90) https://joinup.ec.europa.eu/community/european_catalogue/home .

(91) Need meetmed on üksikasjalikult välja toodud lisatud komisjoni talituste töödokumendis ja hõlmavad järgmist: IT-platvorm digitaalsete tõendite vahetamiseks õigusasutuste vahel; toidu ja taimsete saaduste elektrooniline ametlik kontroll; ELi toidutarneahela õigusnormide jõustamine internetimüügi puhul; harta „e-valitsus kodanike jaoks“ ja linnade digitaalse arengu meetmed.

(92) Isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 9 (Isikuandmete eriliikide töötlemine) keelatakse tervisealaste isikuandmete töötlemine; seda keeldu ei kohaldata, kui kehtib üks artikli 9 lõikes 2 sätestatud asjaoludest.

(93) Meditsiiniseadmeid käsitlev määrus, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ; In vitro diagnostika meditsiiniseadmete määrus, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL.

(94) Füüsilistel ja teenuste taristutel põhinev ühenduvus ning tõhus ja arukas andmetöötlusvõime.

(95) Eurobaromeetri eriuuring 460 – „Attitudes towards the impact of digitisation and automation on daily life“, mai 2017.

(96) Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid; Euroopa ühendamise rahastu; Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI); programm „Horisont 2020“ (sealhulgas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut); ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) jne.

(97) Ligikaudu 3,2 miljardi euro suurune rahastamine on EFSI raames heaks kiidetud ning 2017. aasta aprilliks on sellega kaasnenud ligikaudu 17,8 miljardi euro väärtuses EFSIga seotud digisektori investeeringuid. Projektide loetelu on kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.eib.org/efsi/efsi-projects/index.htm?c=&se=4 . Kolme aasta jooksul peaks EFSI rahastamine kaasama kokku 315 miljardi euro ulatuses investeeringuid ELi majandusse.

(98) COM(2016) 178.

(99) https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/%20european-cloud-initiative .

(100) „Kõrgjõudlusega andmetöötlus ELis – edusammud Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse strateegia rakendamisel“ (2015), kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/study-high-performance-computing-eu-progress-implementation-european-hpc-strategy-final-report .

(101) Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, ja Saksamaa.

(102) Eksatasand tähendab andmetöötlussüsteeme, mis on praegustest arvutitest ligikaudu 1 000 korda kiiremad.

(103) Bank of America, „Robot Revolution – Global Robot & AI Primer“, 16. detsember 2015.

(104) „Disruptive technologies: Advances that will transform life, business, and the global economy“; McKinsey Global Institute, 2013.

(105) Vaata SWD(2017) 155.

(106) OECD, „Going Digital“, 6. märts 2017.

(107) Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus, „Enter the Data Economy: EU Policies for a Thriving Data Ecosystem“, Euroopa Poliitilise Strateegia Keskuse strateegiline märgukiri nr 21, 11. jaanuar 2017.

(108) Määrus (EL) 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul.

(109) COM(2017) 7.

(110) COM(2017) 7.

(111) COM(2015) 497, lk 7.

(112) Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, 2016. aasta juuni.

(113) Komisjoni talituste töödokument (2017) 157.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,10.5.2017

COM(2017) 228 final

LISA

Digitaalse ühtse turu strateegia rakendamine

järgmise dokumendi juurde:

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele

digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise vahekokkuvõtte kohta


Ühendatud digitaalne ühtne turg kõigile

{SWD(2017) 155 final}