EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.2.2021

COM(2021) 85 final

2021/0045(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2021) 90 final} - {SWD(2021) 27 final} - {SWD(2021) 28 final} - {SWD(2021) 29 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Sissejuhatus

1 Määrus (EL) nr 531/2012 kaotab 30. juunil 2022 kehtivuse ning seetõttu on käesoleva ettepaneku eesmärk seda laiendada, kohandades samal ajal maksimaalseid hulgihindu, et tagada riigisiseste hindadega jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste jätkusuutlikkus, võttes uusi meetmeid läbipaistvuse suurendamiseks ja tagades tõelise „rändle nagu kodus“ kogemuse nii teenuse kvaliteedi kui ka rändluse ajal hädaabiteenustele juurdepääsu poolest.

2 Kuna määrust (EL) nr 531/2012 on mitu korda muudetud, on käesoleva ettepaneku eesmärk määrus selguse parandamiseks uuesti sõnastada ja asendada mitu selles sisalduvat muutmisakti.

Taust

ELi reguleeriv sekkumine rändluse hulgi- ja jaemüügiturgudel on osutunud vajalikuks viimase 14 aasta vältel, et parandada rändlusteenuste siseturu toimimise tingimusi liidus.

3 4 Sätted, millega kehtestati ühine lähenemisviis rändluse reguleerimiseks üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes ELis, võttis EL esimest korda vastu määrusega (EÜ) nr 717/2007. Pärast nende sätete esimest läbivaatamist pikendati 2009. aastal nende kehtivusaega ja laiendati kohaldamisala. Pärast eeskirjade täiendavat läbivaatamist võeti vastu määrus (EL) nr 531/2012. Kõnealuse määrusega muudeti varasemaid eeskirju, alandades kõnede ja SMSide rändlushindu ning kehtestades andmeside rändlusteenuse piirhinnad ELis.

5 Määrusega (EL) 2015/2120 muudeti määrust (EL) nr 531/2012 ja nähti ette, et jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud kaotatakse ELis alates 15. juunist 2017, tingimusel et rändlusteenuseid kasutatakse mõistlikult ja et kohaldatakse jätkusuutlikkuse erandi mehhanismi. Käesolevas seletuskirjas viidatakse liidu jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste eeskirjadele kui „rändle nagu kodus“ (RLAH) eeskirjadele.

Ehkki reguleerimine jaemüügitasandil on vajalik, ei ole see põhimõtte „rändle nagu kodus“ rakendamiseks piisav. Selleks et jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamine oleks kogu liidus jätkusuutlik ja et vältida konkurentsimoonutusi liikmesriikide turgudel, vajavad riikide rändluse hulgiturud stiimuleid, et tegutseda konkurentsipõhiselt ja pakkuda rändlusteenuste hulgihindu, mis võimaldavad operaatoritel osutada jätkusuutlikke jaemüügitasandi rändlusteenuseid ilma lisatasudeta.

6 7 Selleks vaatas komisjon läbi rändluse hulgituru, et hinnata vajadust meetmete järele, mis võimaldaksid kaotada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud. 15. juunil 2016 võttis komisjon vastu aruande rändluse hulgituru läbivaatamise kohta. Pärast läbivaatamist võttis komisjon 17. mail 2017 vastu määruse (EL) 2017/920, millega muudetakse määruse (EL) nr 531/2012 rändluse hulgiturge reguleerivaid sätteid, et kaotada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud 15. juuniks 2017, põhjustamata riigisiseste külastatavate turgude ja koduturgude konkurentsimoonutusi.

8 29. novembril 2019 avaldas komisjon oma esimese täieliku ülevaate rändlusturu kohta (edaspidi „komisjoni läbivaatamisaruanne“), mis näitas, et reisijad kogu ELis on saanud märkimisväärselt kasu rändlustasude kaotamisest 2017. aasta juunis. Mobiilsideteenuste (andmeside, kõned, SMS) kasutamine ELis reisides on kiiresti ja ulatuslikult kasvanud, mis kinnitab rändluseeskirjade positiivset mõju.

Hulgitasandil on piirhindade järsk langetamine aidanud veelgi langetada rändluse hulgihindu, mis on sageli tunduvalt madalamad reguleeritud piirhindadest, mis omakorda muudab rändlustasude kaotamise peaaegu kõigi rändlusteenuse osutajate jaoks jätkusuutlikuks.

Ehkki komisjoni läbivaatamisaruandes kinnitatakse, et ühelt poolt on „rändle nagu kodus“ eeskirjad olnud edukad ja et üldiselt toimib rändlusturg selliste eeskirjade kohaselt hästi, järeldatakse teisalt, et hoolimata teatavast konkurentsidünaamikast nii rändluse jae- kui ka hulgimüügiturgudel ei ole põhilised konkurentsitingimused muutunud ega muutu tõenäoliselt ka lähitulevikus. Seetõttu on jae- ja hulgimüügi praegune reguleerimine endiselt vajalik ja seda ei saa lõpetada.

Ettepaneku põhjused ja eesmärk, peamised muudatused ja sätted, mida ei muudeta

Ettepaneku eesmärk on laiendada ELi hõlmavat rändlusturgu reguleerivaid eeskirju pärast 2022. aastat, muutes samal ajal maksimaalseid hulgihindu, võttes uusi meetmeid, et tagada tõeline „rändle nagu kodus“ kogemus rändluse ajal, ning tunnistades kehtetuks muud meetmed, mis ei ole enam vajalikud.

9 Eeskirjade kavandatavaid muudatusi on üksikasjalikult kirjeldatud allpool.

Põhimõtteliselt on peamiste kavandatud muudatuste eesmärk tagada, et operaatorid saaksid pakkuda „rändle nagu kodus“ teenust ja katta hulgimüügitasandi kulusid jätkusuutlikul viisil. Ettepanek on kehtestada kogu ELi hõlmavad maksimaalsed rändluse hulgihinnad tehtud kõnede, SMSide ja andmeside puhul madalamal tasemel kui 30. juunini 2022 kehtivad tasud. Selleks et ühitada kaks eespool nimetatud eesmärki, s.o tagada jätkusuutlikkus ja kulude katmine, on ettepanekus ette nähtud andmeside, kõnede ja SMSide suhtes kohaldatavate maksimaalsete hulgihindade kaheetapiline järkjärguline vähendamine. Kooskõlas määruses (EL) nr 531/2012 tehtud poliitilise valikuga peaksid uued maksimaalsed hulgihinnad toimima kaitsva tasemena ja tagama, et operaatorid saavad oma kulud tagasi. Samuti peaksid need võimaldama laialdast jätkusuutlikku „rändle nagu kodus“ teenuste osutamist ning jätma ruumi operaatorite vahelisteks kaubandusläbirääkimisteks. Seevastu mõistliku kasutamise poliitikat ja jätkusuutlikkust käsitlevad sätted (määruse (EL) nr 531/2012 artiklid 6b ja 6c) ning sellega seotud rakendusakt (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/2286), mida jätkuvalt kohaldatakse, jäävad suures osas samaks, sest jaemüügi tasandi kaitse-eeskirjad toimivad nõuetekohaselt. Kohaldatavate maksimaalsete hulgihindade vähendamine parandaks siiski ka lõppkasutajate olukorda, kuna see mõjutab hulgihindade taseme alusel arvutatavaid hinnakomponente, nagu lisatasude ülemmäär mõistliku kasutamise poliitika raames, jätkusuutlikkuse erandid ning mõistliku kasutamise poliitika andmemaht avatud andmepakettide ja ettemaksu piirnormide korral.

Ettepanekuga kaasnevad ka uued meetmed, mis käsitlevad läbipaistvust, teenuste kvaliteeti ja juurdepääsu hädaolukorra sidele.

Eelkõige sisaldab see muudatusi, mille eesmärk on tagada lõppkasutajatele tõeline „rändle nagu kodus“ kogemus ning hõlbustada innovatsiooni ja juurdepääsu võrkudele, andes samal ajal tarbijatele ja operaatoritele tulevikukindla õigusraamistiku. Ettepaneku eesmärgid on järgmised:

i)suurendada jaetasandil läbipaistvust seoses a) teenuse kvaliteediga (kehtestades operaatoritele kohustuse selgitada oma kliendilepingutes teenuse kvaliteeti, mida kliendid võivad rändlusel ELis mõistlikult eeldada); b) teavitusega lisaväärtusteenuste kohta (kohustades operaatoreid esitama oma kliendilepingutes teavet selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid, ja sarnast teavet „tervitussõnumis“); c) juurdepääsuga hädaabiteenustele (kehtestades operaatoritele kohustuse lisada „tervitussõnumisse“ teave eri võimaluste kohta juurdepääsuks hädaabiteenustele rändluse ajal);

ii)pakkuda rändlusklientidele tõelist „rändle nagu kodus“ kogemust teenuse kvaliteedi poolest (kohustades rändlusteenuse osutajaid tagama, kui see on tehniliselt teostatav, rändlusteenuste osutamise samadel tingimustel nagu neid tarbitaks riigisiseselt, ning mobiilsideoperaatoreid pakkuma juurdepääsu kõigile olemasolevatele võrgutehnoloogiatele ja -põlvkondadele);

iii)suurendada hulgimüügi tasandil läbipaistvust seoses lisaväärtusteenuste numeratsioonialadega, luues lisaväärtusteenuste numeratsioonialade ELi keskandmebaasi. Andmebaasi eesmärk on pakkuda läbipaistvat vahendit, mis annab riikide reguleerivatele asutustele ja operaatoritele vahetu juurdepääsu teabele selle kohta, milliste numeratsioonialadega võivad liikmesriikides kaasneda suuremad kulud;

iv)tagada klientidele rändluse ajal tasuta juurdepääs hädaabiteenustele, võttes hulgimüügi tasandil erimeetmeid, nagu a) operaatorite kohustus esitada hulgimüügilepingus kogu regulatiivne ja tehniline teave, mida on vaja tasuta juurdepääsuks hädaabiteenustele ja helistaja asukoha tasuta edastamiseks; b) kohustus mitte nõuda rändlusteenuse osutajalt tasu, mis on seotud hädaolukorra side ja helistaja asukoha edastamisega.

10 Ettepanekuga tühistatakse ka regulatiivsed kohustused, kui neid enam ei vajata, ning tehakse mitu muudatust, mille eesmärk on lihtsustada ja vähendada regulatiivset koormust.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamine oli tähtis samm kogu ELi hõlmava ühtse turu loomise ja selle nõuetekohase toimimise suunas.

Eelkõige aitas rändlusturu reguleerimine, millega loodi „rändle nagu kodus“ teenuste osutamise kord ELis, saavutada poliitilise eesmärgi, et hästi toimivad turud pakuksid Euroopa tarbijatele juurdepääsu suure jõudlusega traadita lairibaside taristule taskukohaste hindadega kogu ELis.

Kui „rändle nagu kodus“ eeskirjad 2015. aastal vastu võeti, tunnustasid kaasseadusandjad selle eesmärgi tähtsust üldise ühtse digitaalse turu jaoks.

Eespool öeldut arvesse võttes on vaja vältida seniste saavutuste ohtu seadmist määruse (EL) nr 531/2012 kehtivuse lõppemisel 30. juunil 2022. Seetõttu lisati kehtivate rändluseeskirjade läbivaatamise ettepanek komisjoni 2020. aasta tööprogrammi peamise eesmärgi „Digitaalajastule vastav Euroopa“ ja erieesmärgi „Digilahendused tarbijatele“ raames.

11 Ettepanek täiendab direktiivi (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik ja mille liikmesriigid pidid üle võtma 21. detsembriks 2020. Edendades „rändle nagu kodus“ teenuste jätkusuutlikku pakkumist, kulude katmist ja motivatsiooni investeerida külastatavatesse võrkudesse, täiendab ettepanek eelkõige Euroopa elektroonilise side seadustiku meetmeid, mis võimaldavad head ühenduvust ja 5G kasutuselevõttu kõigi eurooplaste hüvanguks ning edendavad taristukonkurentsi ja võimaldavad operaatoritel tagada investeeringutasuvuse. Andes lõppkasutajatele tõelise „rändle nagu kodus“ kogemuse, täiendab ettepanek Euroopa elektroonilise side seadustiku sätteid, millega pakutakse tulemuslikku tarbijakaitset elektroonilise side valdkonnas, suurendatakse tarbijate valikuvõimalusi ja teabe läbipaistvust ning kehtestatakse erieeskirjad lepingu maksimaalse kestuse ja numbri teisaldatavuse kohta. Samuti on Euroopa elektroonilise side seadustiku eesmärk anda lõppkasutajatele tasuta juurdepääs hädaabiteenustele hädaolukorra side kaudu ja tagada, et teave helistaja asukoha kohta on kättesaadav.

Komisjon on seadnud üheks oma peamiseks eesmärgiks reageerida üldsuse ja ettevõtjate suurenenud vajadustele ühenduvuse järele 12 ning kasutada ära digiüleminekut, et tugevdada ELi ja liikmesriikide sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet, nende jätkusuutlikku kasvupotentsiaali ja töökohtade loomist. Turvalise kiudoptilise ja 5G-taristu abil toimivat gigabitiühenduvust on väga vaja, et kasutada ära Euroopa digitaalse kasvu potentsiaali. Poliitilised eesmärgid, mis sisalduvad teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“, on sätestatud ka ELi strateegias „Euroopa gigabitiühiskonna poole“ ja Euroopa 5G tegevuskavas ning kinnitatud ühenduvust käsitlevas juhtalgatuses, mis sisaldub 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias 13 ning on seotud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga 14 . Selleks võimaldab käesolev ettepanek kõnealuste taristute sujuvat piiriülest kasutamist.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

ELi rändluseeskirjade eesmärk on aidata kaasa siseturu sujuvale toimimisele, et saavutada tarbijakaitse kõrge tase ning säilitada mobiilivõrguoperaatorite vaheline konkurents. Kuigi käesolevas ettepanekus käsitletakse ELi rändluseeskirjade konkreetsetest üksikasjadest tulenevaid regulatiivseid küsimusi, täiendab see ka muid ELi poliitikavaldkondi ja õigusakte.

Eelkõige aitab ettepanek kaasa Euroopa digiajastule vastavaks muutmisele ja eesmärgile kasutada võimalikult hästi ära digiüleminekut, et pakkuda inimestele paremaid ühenduvus-, suhtlus- ja ärivõimalusi.

15 16 Ettepaneku eesmärk on tagada, et jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamisel kaotatud ühtse turu tõkkeid ei taastata. Euroopa uues tööstusstrateegias rõhutatakse, et tugev ja integreeritud ühtne turg on konkurentsivõimelise ELi tööstuse jaoks nii hüppelaud kui ka eeltingimus. Selleks et kõik ühtsest turust kasu saaksid, kehtestatakse ELi õigusega ühised normid, mille abil kõrvaldada tõkked, soodustada kaupade ja teenuste liikumist ELis ning kaitsta tarbijaid.

17 18 Näiteks aitab ettepanek kaasa veebisisu piiriülesele kaasaskantavusele. Tänu neile kahele algatusele saavad eurooplased nüüd ELis reisida, muretsemata mobiilside rändlustasude pärast ja kaotamata juurdepääsu muusikale, mängudele, filmidele, meelelahutusprogrammidele või spordisündmustele, mille eest nad on juba maksnud. Ettepanekuga lihtsustatakse ka juurdepääsu Euroopa digitaalsele kultuurile, õppevahenditele, tööplatvormidele ja terviserakendustele.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on artikkel 114. See on õiguslik alus seadusandliku tavamenetluse kohaselt võetavatele meetmetele, mille eesmärk on siseturu rajamine või selle toimimise parandamine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 26.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab artikli 114 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 95) alusel võetavate meetmete eesmärk olema siseturu rajamise ja toimimise tingimuste parandamine 19 . Liidu seadusandja võib seda õiguslikku alust kasutada eelkõige siis, kui liikmesriikide õigusnormide vahel on erinevusi, mis takistavad põhivabadusi ja mõjutavad seega otseselt siseturu toimimist 20 või põhjustavad suuri konkurentsimoonutusi 21 .

•Subsidiaarsus

Kuna ELi rändluseeskirjad on siseturu poliitikavaldkonna osa, on ELil kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikega 2 jagatud pädevus liikmesriikidega.

Selles valdkonnas on tulemuslikud ainult ELi meetmed, sest neid probleeme ei ole võimalik lahendada riiklikul, piirkondlikul ega kohalikul tasandil. Seepärast on ELi meetmed elektroonilise side ühtse turu edendamiseks hädavajalikud.

22 Nagu märkis kohtujurist pretsedenti loovas kohtuasjas C-58/08 Vodafone, võib enda liikmesriigis tehtud kõnede ja rändluse ajal tehtud kõnede hinnaerinevusi mõistlikult pidada piiriüleste teenuste, näiteks rändluse kasutamise pärssimiseks. Taoline piiriülese tegevuse pärssimine võib takistada sellise siseturu loomist, kus on tagatud kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Mobiilsidesektoris ei ole tõepoolest selgemat piiriülest tegevust kui rändlus ise.

23 Asjaolu, et teenused on piiriülesed, õigustab ELi tasandil võetavaid meetmeid, sest liikmesriigid üksi ei suuda probleemi tulemuslikult lahendada ja riikide reguleerivad asutused ei ole suutnud probleemidega iseseisvalt toime tulla.

24 Eespool nimetatud kohtuasjas C-58/08 Vodafone tehtud otsuses leidis Euroopa Kohus, et varasemalt „liikmesriikide reguleerivad asutused, võimuorganid ja tarbijakaitse ühendused käsitlesid kõrgeid jaehindu jätkuva probleemina ühenduses tervikuna ning et katsed seda probleemi olemasolevate õigusnormide baasil lahendada ei olnud viinud hindade langetamiseni“.

25 Ettepanek hõlmab meetmeid nii hulgi- kui ka jaemüügi tasandil. Eespool nimetatud otsuses leidis Euroopa Kohus ühtlasi, et rändlusturu reguleerimine hulgimüügi tasandil on kooskõlas subsidiaarsuse (ja proportsionaalsuse) põhimõtetega, kuna „rändlusteenuse jae- ja hulgimüügihindade seotusel [on] märkimisväärne tähtsus, nii et meede, millega alandatakse üksnes jaehindu, ilma et kohandataks ühendust hõlmava rändlusteenuse hulgimüügiteenuste pakkumise kulude taset, võib häirida kogu ühendust hõlmava rändlusteenuse turu reeglipärast toimimist“.

26 27 Samuti on ettepanekus sisalduvate uute meetmetega käsitletavad küsimused tihedalt seotud rändluse piiriülese olemusega ja sellest mõjutatud. Seetõttu ei suuda liikmesriigid neid iseseisvalt piisaval määral käsitleda ning ELi tasandi meetmed oleksid tulemuslikumad kui riiklikul tasandil võetavad meetmed. Tegelikult võivad algsed probleemid, mida ettepanekuga püütakse lahendada, pärssida rändluse kasutamist, luua tõkkeid mobiilsideteenuste ja -rakenduste kasutamisel ühtsel turul reisides või üldiselt häirida kogu ELi hõlmava rändlusturu sujuvat toimimist. Kohaldatava kohtupraktika kohaselt on see eesmärk, mis tuleb saavutada ja seda on kõige parem teha liidu tasandil.

•Proportsionaalsus

ELi rändluseeskirjade eesmärk on kehtestada ühine lähenemisviis tagamaks, et üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei maksaks kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest liidus reisimise ajal helistades ja kõnesid vastu võttes, SMSe saates ja vastu võttes ning pakettkommuteeritud andmesideteenuseid kasutades konkureerivate siseriiklike hindadega võrreldes ülemäära kõrget hinda. See aitab kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning tagab samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme, edendades konkurentsi ja läbipaistvust turul ning pakkudes stiimuleid nii uuendusteks kui ka tarbija valikute suurendamiseks. Lisaks sisaldab käesolev ettepanek täiendavaid meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada püsivad tõkked, mis takistavad tõelist „rändle nagu kodus“ kogemust.

Kuna liikmesriigid üksi ei suuda saavutada neid eesmärke turvalisel, ühtlustatud ja õigeaegsel viisil ning need on seetõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe kavandatav määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Täpsemalt vastab määrus proportsionaalsuse kriteeriumile ka seetõttu, et see on ette nähtud piiratud ajavahemikuks koos kehtivusaja lõppemise kuupäevaga (30. juuni 2032, st kokku 10 aastat).

Uute eeskirjade 10aastase kestuse valimisel võeti arvesse, et kümme aastat on tüüpiline aeg mis tahes uue põlvkonna mobiilside laialdaseks kasutuselevõtuks ja uute ärimudelite väljatöötamiseks. Tulevikku vaadates ei leia komisjon, et konkurents turul järgmise 10 aasta jooksul märkimisväärselt muutub 28 . 10aastase kehtivuse eesmärk on ühtlasi tagada turul kindlustunne ja vähendada regulatiivset koormust.

Ettepanek sisaldab ka paindlikku lähenemisviisi maksimaalsete hulgihindade läbivaatamisele, milleks vajaduse korral võetakse vastu delegeeritud õigusakt. See tagaks, et rändlusturu toimimise üht põhiaspekti saab usaldusväärsete ja värskete andmete alusel muuta. Kohtuasjas C-58/08 Vodafone tunnistas Euroopa Liidu Kohus, et arvestades, kui oluline on tarbijakaitse eesmärk EÜ artikli 95 lõike 3 (nüüdne ELi toimimise lepingu artikkel 114) puhul, on niisugune ajaliselt piiritletud meede nagu antud juhul käsitletu, mis puudutab konkurentsile avatud turgu ja võimaldab lähitulevikus tagada, et tarbijad oleksid kaitstud ülemäära kõrgete hindade eest, proportsionaalne taotletava eesmärgiga, kuigi see võib osale ettevõtjatele tuua kaasa negatiivseid majanduslikke tagajärgi. Kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste hulgi- ja jaehindu käsitlevad reguleerivad kohustused tuleks tarbijate kaitseks säilitada seni, kuni jae- ja hulgimüügitasandi konkurents on täielikult välja kujunenud.

29 Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus käsitletakse proportsionaalsust üksikasjalikult punktis 7.3 „Ühtekuuluvus ja proportsionaalsus“.

•Vahendi valik

Nagu eespool mainitud, on kavandatav määrus uuesti sõnastatud määrus (EL) nr 531/2012, millega asendatakse mitu selles sisalduvat õigusakti ja tehakse täiendavaid muudatusi. Seega on sellel sama õiguslik vorm. Läbivaatamine annab võimaluse lihtsustada määruse (EL) nr 531/2012 praegust ülesehitust ja sisu, et parandada sidusust ja järjepidevust õigusloome kvaliteeti silmas pidades.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

30 Käesolevas ettepanekus käsitletud probleemid tehti kindlaks komisjoni 2019. aasta läbivaatamisaruandes. See põhineb mitmesugustel andmetel, mille põhjal hinnati, kuidas määrus (EL) nr 531/2012 on toiminud ja kuidas rändlusturg pärast „rändle nagu kodus“ eeskirjade jõustumist toimis.

31 32 Lisaks täiendavad komisjoni läbivaatamisaruande järeldusi 2020. aastal toimunud avaliku konsultatsiooni tagasivaatavad küsimused ning komisjoni ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti (BEREC) veebipõhiste ühisuuringute tulemused (2018., 2019. ja 2020. aastast).

Komisjoni läbivaatamisaruandes kinnitatakse, et rändlusturg toimib „rändle nagu kodus“ eeskirjade kohaselt üldiselt hästi ja eeskirjade kehtestamine on olnud edukas. Läbivaatamisaruandest nähtub, et hoolimata mõningatest konkurentsidünaamika ilmingutest nii rändluse jae- kui ka hulgiturul, ei ole konkurentsi baastingimused siiski muutunud ning lähitulevikus need tõenäoliselt ka ei muutu sel määral, et rändluse jae- ja hulgituru reguleerimise võiks lõpetada.

Lisaks tuvastati komisjoni läbivaatamisaruande järelduste ja läbivaatamise käigus kogutud muude tõendite põhjal rändlusteenustes lahendamata probleemid, mis on seotud teenuse kvaliteedi, lisaväärtusteenuseid käsitleva teabevahetuse ja hädaabiteenustele juurdepääsuga. Kavandatud uute meetmetega püütakse kõik need küsimused lahendada.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva ettepaneku ja sellele lisatud mõjuhinnangu aluseks olid ulatuslikud konsultatsioonid sidusrühmadega. Eelkõige koguti arvamusi üldsuselt ja tarbijaühendustelt, riikide reguleerivatelt asutustelt, BERECilt, mobiilsideoperaatoritelt, virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatoritelt, ettevõtjatelt (sh VKEdelt), valitsusasutustelt, tööstusühendustelt ja teistelt sidusrühmadelt.

Komisjon korraldas 12nädalase avaliku konsultatsiooni, mis kestis 19. juunist kuni 11. septembrini 2020. Konsultatsiooni eesmärk oli koguda arvamusi 1) jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste kohta, eelkõige selle kohta, milline mõju on teenuste kvaliteedi, lisaväärtusteenuste ja hädaolukorra sidega seotud selgituste ja meetmete võimalikul kasutuselevõtul rändluses; 2) hulgi-rändlusteenuste osutamise kohta; 3) määrusest (EL) nr 531/2012 tuleneva halduskoormuse ja võimalike lihtsustamismeetmete mõju kohta. Kokku laekus veebipõhisele küsimustikule 175 vastust.

Muud konsultatsioonid korraldati järgmistes töösuundades, mida on kirjeldatud jaotises „Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine“:

1.esialgse mõjuhinnangu avaldamine, et koguda tagasisidet nelja nädala jooksul 33 .

2.komisjoni ja BERECi ühised veebiküsitlused. Turusisendeid koguti mobiilsideoperaatorite, virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorite ja riikide reguleerivate asutuste iga-aastaste veebiuuringute kaudu. 2018. aasta juunis ja 2019. aasta märtsis koguti uuringute käigus teavet mõistliku kasutamise poliitika rakendamise, jätkusuutlikkuse erandite ja ELi rändluseeskirjade rakendamise muude aspektide kohta. 2020. aasta märtsi uuring hõlmas muid aspekte, nagu teenuste kvaliteet, lisaväärtusteenused, hädaolukorra side, tehnika areng ja masinatevaheline andmeedastus, rakenduskulud ja halduskoormus.

3.Konsulteeriti ka BERECiga, kes jagas ulatuslikku teavet, muu hulgas tuleviku perspektiivist. Eriti väärivad märkimist BERECi ametlik arvamus rändlusturu toimimise kohta, 34 täiendav kuluanalüüs 35 ja komisjoni nõutud täiendav panus mõjuhinnangusse 36 . Lisaks võttis komisjon arvesse järgmisi BERECi konsultatsioone ja turujärelevalve aruandeid: BERECi kaks korda aastas avaldatavad rahvusvaheliste rändlusteenuste võrdlusaruanded, 37 mis põhinevad spetsiaalsel andmekogumisel, ja BERECi aastaaruanded rändlustariifide läbipaistvuse ja võrreldavuse kohta 38 .

4.Sihtotstarbelised küsitlused rändlusturu arengu kohta komisjoni uuringus „Technological developments and roaming“ 39 . Töövõtja korraldas üleilmse ühenduvuse väärtusahelas osalevatele operaatoritele mitu küsitlust ja sihipärase veebiuuringu tehnoloogiliste muutuste võimaliku mõju kohta rändlusturule.

5.Eurobaromeetri kiiruuring, 40 mis tehti aasta pärast rändlustasude kaotamist. Selle küsimused käsitlesid rändluse kasutamist ELis reisides, klientide teadlikkust rändlustasude kaotamisest, rändluse tajutavaid eeliseid ja tajutavaid kulusid mittereisijate seas ning mobiilsideteenuste kasutamist teistes ELi riikides.

Kogutud teavet ja seisukohti võeti arvesse käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu koostamisel. Andmeid kasutati selleks, et hinnata määrust (EL) nr 531/2012 ja rändluse lahendamata probleeme ning töötada välja mõjuhinnangus esitatud poliitikavariandid.

Avalik konsultatsioon kinnitas rändlusteenuse määruse kasulikkust ja jätkuvat vajadust ELi rändluseeskirjade järele ELi tarbijate ja ettevõtjate jaoks. Enamik avalikule konsultatsioonile vastanutest kõigis rühmades vastas, et ELi rändluseeskirjad on suuresti edendanud tarbijate ja ettevõtjate huve ELis ja EMP riikides.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Lisaks eespool nimetatud konsulteerimisele analüüsis komisjon sõltumatult BERECi kogutud andmeid ja tegi nende andmete põhjal järgmise analüüsi.

6.Rändlusturu läbivaatamise aruanne ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument 41 (edaspidi „komisjoni läbivaatamisaruanne“), milles on kogutud ja esitatud tõendeid selle kohta, kuidas määrus (EL) nr 531/2012 on täitnud kavandatud eesmärke.

7.Vahearuanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule „rändle nagu kodus“ eeskirjade rakendamise kohta esimese 18 kuu jooksul; 42

8.Komisjoni talituste töödokument mõistliku kasutamise poliitikat ja jätkusuutlikkuse erandit käsitlevate õigusnormide läbivaatamise tulemuste kohta 43 .

Komisjon kasutas ka muid väliseksperte järgmistes töövaldkondades:

9.EMPs hulgi-rändlusteenuste osutamise kulude hindamise kulumudel; 44

10.komisjoni uuring „Tehnoloogiline areng ja rändlus“, 45 mis viidi läbi 2018. aasta detsembrist kuni 2019. aasta juunini;

11.Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse analüüs. Teadusuuringute Ühiskeskus pakkus mõjuhinnangu koostamisel ulatuslikku tuge, eelkõige a) töötades välja jätkusuutlikkuse mudeli 46 ja vastupidise stsenaariumi analüüsi, et hinnata tarbijate kasu, ning b) mõõtes kohapealsete testide abil rändlusteenuste kvaliteeti 47 .

•Mõjuhinnangud

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang esitati õiguskontrollikomiteele, kes andis positiivse arvamuse 20. novembril 2020.

Kaaluti nelja poliitikavarianti.

1. poliitikavariant – lähteolukord. See tähendaks, et määruse (EL) nr 531/2012 eeskirjade kehtivusaega pikendataks 2022. aastast kaugemale, kusjuures määruse sätted jääksid muutmata nii jaemüügi kui ka hulgimüügi tasandil. Eelkõige jätkataks 30. juunil 2022 kohaldatavate maksimaalsete hulgihindade ning kahe kaitsemehhanismi (mõistlik kasutamine ja jätkusuutlikkus) kohaldamist. Meetmeid ei võeta selleks, et lahendada lahendamata probleeme, mis on seotud teenuse kvaliteedi, lisaväärtusteenuste või hädaabiteenustele juurdepääsuga rändluse ajal.

2. poliitikavariant – järjepidevus koos suurema läbipaistvusega. See tähendaks määruses (EL) nr 531/2012 sätestatud eeskirjade kohaldamise pikendamist 2022. aastast kaugemale koos selgitustega ning täiendavate meetmetega läbipaistvuse suurendamiseks ja konkurentsi tugevdamiseks. 30. juunil 2022 kohaldatavad maksimaalsed hulgihinnad jääksid kehtima. Tõelise „rändle nagu kodus“ kogemuse tagamiseks tuleks võtta meetmeid, et suurendada läbipaistvust teenuste kvaliteedi, lisaväärtusteenuste ja hädaabiteenustele juurdepääsu osas. Samuti võetaks meetmeid, et täita hulgi-rändlusteenustele tehnoloogianeutraalse (võrgutehnoloogiaid ja -põlvkondi arvestava) juurdepääsu pakkumise kohustus ning saavutada halduskoormuse lihtsustamise ja vähendamise miinimumtase. 

3. poliitikavariant – jätkusuutlik ja tõeline „rändle nagu kodus“ põhimõte. Kuna see oli eelistatud variant, on selle raames kavandatavaid meetmeid eespool üksikasjalikult kirjeldatud 48 .

4. poliitikavariant – laiendatud hulgi- ja jaemüügikohustused parema „rändle nagu kodus“ kogemuse jaoks. Lisaks 3. poliitikavariandi raames võetavatele meetmetele toetaks see variant „rändle nagu kodus“ kontseptsiooni jätkusuutlikkust ja kulude katmist hulgimüügi tasandil. Sellega kehtestataks uued teenusekvaliteedi kohustused ka külastatavatele operaatoritele, kes peavad tagama tõelise „rändle nagu kodus“ kogemuse, ning hulgimüügitasandil tegutsevatele riigisisestele operaatoritele, kes peavad nõudma kõigi hulgimüügilepingute puhul sama kvaliteetset teenust nagu kodus, s.t puuduksid eelistatud võrgud. See hõlmaks osalemisvõimaluse funktsiooni, mis võimaldab klientidel saada lisateavet hädaabiteenustele juurdepääsu eri võimaluste kohta. Samuti loodaks sellega ühtne ELi-ülene andmebaas lisaväärtusteenuste numeratsioonialade, sealhulgas tariifiteabe jaoks, et anda lõppkasutajatele juurdepääs teabele lisaväärtusteenuste numeratsioonialade ja kohaldatavate tasude kohta.

Variant, mille kohaselt lastakse kehtivatel rändluseeskirjadel aeguda, jäeti varakult kõrvale.

Mõjuhinnangus tehtud analüüsi põhjal sobib 3. variant kõige paremini jätkusuutlikkuse märkimisväärseks parandamiseks, vähendades nende operaatorite arvu, kelle negatiivne rändlusteenuste marginaal ületab 3 % nende riigisisesest marginaalist 49 . Eeldatavalt toob see kasu tarbijatele, sest vähendab operaatorite vajadust taotleda erandit lisatasu kohaldamiseks jätkusuutlikkuse mehhanismi raames, võimaldades seega rohkematel lõppkasutajatel „rändle nagu kodus“ teenustest täit kasu saada. Eesmärk on luua eeltingimused selleks, et operaatorid pakuksid rändluse ajal sama kvaliteetset teenust kui riigisiseselt, ning aidata tarbijatel paremini ära kasutada tulevasi tehnikasaavutusi ja 5G-põhist innovatsiooni. Samuti on eesmärk kõrvaldada ebaselgus hulgimüügi tasandil seoses juurdepääsuga hädaabiteenustele rändluse ajal ning pakkuda kasulikke lahendusi lisaväärtusteenuste rändlusaegse kasutamise probleemidele. See variant aitab suurendada tarbijate teadlikkust esiteks võimalusest, et lisaväärtusteenuste tarbimisel küsitakse kõrgeid hindu, ja teiseks sellest, kuidas pääseda rändluse ajal juurde hädaabiteenustele. Nii võib see tublisti kaasa aidata tõelise „rändle nagu kodus“ kogemuse pakkumisele klientidele ja avaldada laiemat positiivset sotsiaalset mõju. Kavandatavad meetmed piirduvad aspektidega, mille käsitlemine riiklikul tasandil on olnud ebapiisav ja mille puhul on vaja ühtlustatud lähenemisviisi.

Seevastu 1. poliitikavariandi (lähteolukord) ja 2. poliitikavariandi meetmeid ei peetud rändluseeskirjade läbivaatamise eesmärkide saavutamisel tulemuslikuks.

Lõpuks leiti, et 4. poliitikavariandi meetmed on liiga sekkuvad, koormavad ja ebaproportsionaalsed. Võimalik täiendav regulatiivne kaitse 4. poliitikavariandi raames ei kaaluks üles kavandatavate meetmete rakendamise keerukust.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine (REFIT)

Ettepanek sisaldab järgmisi meetmeid eeskirjade lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks.

i) Maksimaalsete hulgihindade läbivaatamine delegeeritud õigusakti vastuvõtmise teel. Käesoleva ettepanekuga nähakse ette maksimaalsete hulgihindade läbivaatamise lihtsustatud menetlus, määratledes üksikasjalikult nende tasude kehtestamise kriteeriumid ja volitades komisjoni neid hiljem delegeeritud õigusaktiga muutma. Eesmärk on lihtsustada ja vähendada Euroopa Komisjoni, nõukogu, Euroopa Parlamendi ning vähemal määral BERECi ja muude sidusrühmade regulatiivset koormust.

ii) Reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise kohustuse tühistamine. Säte, millega kohustatakse operaatoreid pakkuma reguleeritud rändlusteenuste eraldi osutamist jaemüügitasandil, tunnistatakse kehtetuks koos sellega kaasneva rakendusaktiga 50 . See struktuurimeede esitati eesmärgiga tõhustada konkurentsi rändluse jaemüügiturul. Kõnealuse meetme kehtetuks tunnistamise põhjus on selles, et need sätted muutusid „rändle nagu kodus“ eeskirjade kasutuselevõtuga ebatõhusaks ning enam ei oleks proportsionaalne kohustada riigisiseseid teenusepakkujaid seda liiki teenuseid rakendama. Nende sätete kehtetuks tunnistamisel on positiivne mõju operaatoritele, sest see vähendab asjaomaseid hoolduskulusid ja andmeside-rändlusteenuste eraldi müügi (suures osas aegunud) pakkumiste säilitamise koormust.

iii) Mobiilikõne lõpetamise maksimaalsete tasude kaalutud keskmist käsitleva rakendusakti kehtetuks tunnistamine. Määruse (EL) nr 531/2012 kohaselt ei tohi vastuvõetavate reguleeritud rändluskõnede suhtes erandlikel asjaoludel kohaldatav lisatasu ületada mobiilikõne lõpetamise maksimaalseid tasusid ELis, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni poolt igal aastal vastu võetavas rakendusaktis ja põhinevad BERECi esitatud teabel. Mobiilikõne lõpetamise tasu kogu ELi hõlmava ühtse maksimummäära 51 kindlaksmääramisega muutub see rakendusakt ülearuseks ja vastuvõtmise protsess oleks tarbetu regulatiivne koormus. Seepärast ei tohiks vastuvõetavate reguleeritud rändluskõnede suhtes kohaldatav lisatasu ületada kõne lõpetamise tasu kogu ELi hõlmavat ühtset maksimummäära. See muudatus vähendaks ka BERECi koormust komisjoni teavitamisel, võttes arvesse määruse (EL) nr 531/2012 kohaseid niigi ulatuslikke aruandlus- ja andmekogumiskohustusi.

iv) Maksimaalsete hindade kehtestamist muudes vääringutes kui euro reguleerivate sätete ühtlustamine. Määruses (EL) nr 531/2012 on sätestatud eeskirjad, millega kohustatakse nende liikmesriikide teenusepakkujaid, mille rahaühik ei ole euro, vaatama igal aastal läbi reguleeritud rändlusteenuste maksimaalsed hulgihinnad ja jaemüügi lisatasud. Määrusega (EL) 2018/1971 muudetud määruse (EL) 2015/2120 alusel ELi-sisese side suhtes kohaldatavas eeskirjas on sätestatud, et maksimaalsed tasud muudes vääringutes kui euro vaadatakse igal aastal läbi ja neid kohaldatakse alates 15. maist, kasutades sama aasta 15. jaanuaril, 15. veebruaril ja 15. märtsil avaldatud viitekursside keskmist. Ettepaneku eesmärk on viia määruse (EL) nr 531/2012 sätted vastavusse ELi-sisest sidet käsitlevate sätetega, milles on rändlusteenuste lisatasu läbivaatamiseks määratud sama kuupäev (1. mai asemel 15. mai) ja nende vääringute arvutamiseks sama meetod. Kavandatav meede tooks selgust ja vähendaks nende euroalaväliste operaatorite halduskoormust, kes peavad rändluse lisatasude või ELi-sisese side tariifide läbivaatamise korral avaldama oma tariifid kaks korda. Ühtlasi vähendaks see läbivaadatud vahetuskursside jälgimise eest vastutavate reguleerivate asutuste järelevalvekoormust. Sellel meetmel on eeldatav positiivne mõju jaemüügi tasandil, sest jaemüügihindu ajakohastataks kord aastas, mitte kaks korda aastas nagu praegu. See võib tunduvalt vähendada ettevõtjate teavitamiskohustusi muudetud lepingutingimuste puhul.

v) BERECi jälgimis- ja aruandekohustuste ühtlustamine. Operaatorite, riikide reguleerivate asutuste ja BERECi regulatiivse koormuse vähendamiseks teeb komisjon ettepaneku jälgimisprotsessi ja BERECi aruandekohustuste ühendamiseks ja ühtlustamiseks. BERECi aruandlusprotsessi lihtsustamine peaks vähendama operaatorite, riikide reguleerivate asutuste ja BERECi halduskoormust.

•Põhiõigused

Analüüsiti ettepaneku mõju põhiõigustele, näiteks ettevõtlusvabadusele. Võttes arvesse, et kavandatud piirhindade eesmärk on kõrvaldada turutõrge ja tagada kulude katmine, ei kujuta need endast taotletava eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalset meedet ega lubamatut sekkumist, mis kahjustaks selle vabaduse olemust. Loobumisvõimalus suurendab samuti poolte vabadust sõlmida hulgimüügileping.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepaneku mõju eelarvele ning vajalikke inim- ja haldusressursse kirjeldatakse üksikasjalikult lisatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning jälgimise, hindamise ja aruandluse kord

Ettepanek jõustub 1. juulil 2022 ja selle sätteid hakatakse kohaldama alates sellest kuupäevast, kui konkreetsetes artiklites ei ole sätestatud teisiti.

Jälgimis- ja hindamisprotsessi sisu osas on ettepaneku artikli 21 läbivaatamisklauslis esitatud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse selle algatuse iga konkreetset meedet.

Artiklis 21 on sätestatud, et koostatakse kaks läbivaatamisaruannet, millest esimene esitatakse 30. juuniks 2025 ja teine 30. juuniks 2029.

BERECil on ka edaspidi tähtis roll andmete kogumisel riikide reguleerivatelt asutustelt, et jälgida rändlusturu arengut ja meetmete rakendamise mõju rändlusele ELis. BEREC jätkab ka komisjonile vajalike arvamuste esitamist, sealhulgas kehtivate eeskirjade läbivaatamiseks.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga muudetakse kehtivat määrust, et teha järgmised sisulised muudatused:

Artiklis 1 on määratletud määruse reguleerimisese ja kohaldamisala. Selle artikliga muudetakse varasemat määrust, et teha järgmised sisulised muudatused:

i)artikliga tunnistatakse kehtetuks viide sätetele, mis võimaldavad reguleeritud rändlusteenuste eraldi müüki, kuna need sätted on muutunud pärast „rändle nagu kodus“ eeskirjade jõustumist ebatõhusaks;

ii)artikliga tunnistatakse kehtetuks viide üleminekueeskirjadele tasude kohta, mida rändlusteenuse osutajad võivad nõuda, kuna see aegus, kui jaemüügitasandi rändlustasud ELis alates 15. juunist 2017 kaotati;

iii)viide raamdirektiivile 52 tunnistatakse kehtetuks pärast elektroonilise side reguleeriva raamistiku horisontaalset uuesti sõnastamist direktiiviga (EL) 2018/1972;

iv)artikliga tehakse ettepanek muuta maksimaalseid hindu muudes vääringutes kui euro, et ühtlustada kehtivad sätted ELi-sisese side sätetega.

Mõisteid käsitleva artikliga 2 muudetakse kehtivat määrust, tunnistades kehtetuks kaks mõistet: „alternatiivne rändlusteenuse osutaja“ ja „reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamine“, kuna need muutusid tarbetuks, kui tunnistati kehtetuks reguleeritud rändlusteenuste eraldi osutamist võimaldavad sätted.

Artikkel 3 sisaldab sätteid rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu, standardpakkumise ja rändlusteenuste hulgituru lepingute lõpetamise kohta. Artikliga muudetakse kehtivat määrust, et teha järgmised sisulised muudatused:

i)artiklis viidatakse selgesõnaliselt vajadusele, et juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule peab hõlmama ka mis tahes kasutatavat võrgutehnoloogiat ja -põlvkonda, ning sätestatakse, et rändlusteenuse osutajal on lubatud rändluses vähemalt korrata riigisiseselt pakutavaid jaemüügi tasandi mobiilsideteenuseid;

ii)artiklis täpsustatakse, et standardpakkumine peab sisaldama kogu teavet, mida rändlusteenuse osutajad vajavad, et pakkuda oma klientidele tasuta juurdepääsu hädaabiteenustele hädaolukorra side kaudu ja helistaja asukoha teabe tasuta edastamist rändlusteenuste kasutamise ajal.

Artikkel 5 reguleeritud rändlusteenuste osutamise kohta jaemüügitasandil sisaldab nüüd ka külastava operaatori sõnaselget kohustust osutada reguleeritud rändlusteenuseid jaemüügitasandil samadel tingimustel kui riigisiseselt, kui see on tehniliselt teostatav, eelkõige arvestades teenuse kvaliteeti.

Artiklites 6 ja 7 sätestatakse eeskirjad mõistliku kasutamise poliitika ja jätkusuutlikkuse erandite kohta, mis jäävad eelmise määrusega võrreldes sisuliselt muutumatuks. Mõistliku kasutamise ja jätkusuutlikkuse mehhanismi puhul selgitatakse artiklis 8, et komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/2286 kohaldatakse kuni järgmise rakendusmääruse vastuvõtmiseni.

Artikliga 9 reguleeritakse jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste lisatasude erandlikku kohaldamist ja alternatiivsete tariifide kehtestamist. Selle artikliga muudetakse eelmist määrust järgmiselt:

i)tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt riigisiseste jaehindade ja mis tahes lisatasude summa, mida kohaldatakse reguleeritud rändluskõnede, reguleeritud rändlussõnumite või reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes, ei tohi ületada teatavaid piirnorme. Need sätted muutusid ülearuseks, kui 15. juunil 2017 hakati kohaldama „rändle nagu kodus“ eeskirju, ning neil oleks moonutav mõju;

ii)tunnistatakse kehtetuks säte, millega kehtestatakse ELile kohustus võtta vastu rakendusakt kõne mobiilsidevõrgus lõpetamise maksimaalsete tasude kaalutud keskmise kohta, et kehtestada vastuvõetud reguleeritud rändluskõnede suhtes kohaldatava lisatasu piirmäär;

iii)lisaks reguleeritakse selle sättega muu hulgas rändlusteenuseid käsitleva lepingu sisu. Selles viidatakse selgelt kohustusele anda teavet teenuse kvaliteedi kohta, mida kliendid võivad rändluse puhul mõistlikult eeldada. Lisaks muudetakse selle artikliga varasemat määrust, kehtestades rändlusteenuse osutajatele kohustuse tagada, et lepingus on täpsustatud, milliste teenuste suhtes võidakse kohaldada kõrgemaid tasusid. Sätte eesmärk on suurendada klientide teadlikkust sellest, et kui nad kasutavad rändluse ajal lisaväärtusteenuseid, võivad nende kulud olla suured.

Artiklitega 10, 11 ja 12, milles käsitletakse reguleeritud rändluskõnede hulgihindu, reguleeritud rändlussõnumite hulgihindu ja reguleeritud andmeside-rändlusteenuste hulgihindu, muudetakse varasemaid eeskirju, et kehtestada uued maksimaalsed hulgihinnad. Sellega tagatakse, et hulgimüügioperaatorid saavad jätkusuutlikult pakkuda „rändle nagu kodus“ teenuseid, nii et kulud on kaetud.

Artikkel 13, mille eesmärk on tagada katkematu, tulemuslik ja tasuta juurdepääs hädaolukorra sidele, sisaldab uut sätet, milles täpsustatakse, et rändlusklientide algatatud hädaolukorra side eest ei tohi nõuda tasu.

Artikliga 14 muudetakse varasemat määrust, et kehtestada kohustus teavitada kliente SMSi teel võimalikest suurematest tasudest, kui nad kasutavad lisaväärtusteenuseid.

Artikliga 16 kehtestatakse rändlusteenuste osutajatele uus kohustus anda rändlusklientidele teavet selle kohta, kuidas pääseda külastatavas liikmesriigis juurde hädaabiteenustele.

Artikkel 17 sisaldab uut sätet, millega antakse BERECile volitused luua ühtne kogu ELi hõlmav liikmesriikide lisaväärtusteenuste numeratsioonialade andmebaas ja seda hallata. Eesmärk on luua läbipaistvuse tagamise vahend, et anda riikide reguleerivatele asutustele ja operaatoritele otsene juurdepääs teabele numeratsioonialade kohta, mis võivad tekitada suuremaid kulusid, ning vaheetapp, millega suurendada läbipaistvust jaemüügi tasandil.

Artikliga 21 reguleeritakse läbivaatamisprotsessi. Peamine muudatus varasemate eeskirjadega võrreldes on maksimaalsete hulgihindade läbivaatamise seadusandliku tavamenetluse asendamine komisjonile antud volitusega muuta tasusid delegeeritud õigusakti vastuvõtmisega. Artiklid 22 ja 23 sisaldavad uusi sätteid, millega kehtestatakse selle delegeeritud õigusakti üksikasjalikud kriteeriumid ja parameetrid ning tingimused, mille alusel komisjon võib kõnealuseid delegeeritud volitusi kasutada.

Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks määruse (EL) nr 531/2012 artiklid 4 ja 5 reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise kohta ning määruse (EL) nr 531/2012 artikkel 11 reguleeritud rändlussõnumite tehniliste omaduste kohta.

🡻 531/2012

2021/0045 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 53 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 54 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

⇩ uus

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 531/2012 55 on korduvalt põhjalikult muudetud 56 . Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)Eeskätt on määrust (EL) nr 531/2012 muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2015. aastal vastu võetud määrusega (EL) 2015/2120, 57 millega kehtestati nõue kaotada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud liidus alates 15. juunist 2017, tingimusel et rändlusteenuseid kasutatakse mõistlikult ja et jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamisel on võimalus kohaldada jätkusuutlikkuse erandi mehhanismi (põhimõte „rändle nagu kodus“). Lisaks võttis komisjon ette rändluse hulgituru läbivaatamise, et hinnata meetmeid, mis on vajalikud jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 531/2012 artikliga 19. Selle tulemusena võeti 17. mail 2017 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/920 58 eesmärgiga reguleerida riigisiseste rändluse hulgiturgude toimimist, et kaotada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud 15. juuniks 2017, ilma et see moonutaks konkurentsi riigisisestel külastatavatel turgudel ja koduturgudel.

(3)29. novembril 2019 avaldas komisjon esimese täieliku ülevaate rändlusturu kohta („komisjoni aruanne“), millest ilmnes, et jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamine on olnud reisijatele väga kasulik kogu liidus. Mobiilsideteenuste (reguleeritud kõne-, lühisõnumi- ja andmeside-rändlusteenuste) kasutamine liidus reisides on kiirelt ja ulatuslikult suurenenud ning see kinnitab liidu rändluseeskirjade mõju. Samas jõuti aruandes järeldusele, et hoolimata mõningatest konkurentsidünaamika ilmingutest nii rändluse jae- kui ka hulgiturul, ei ole konkurentsi baastingimused siiski muutunud ning lähitulevikus need tõenäoliselt ka ei muutu. Seepärast on jae- ja hulgituru praegune reguleerimine endiselt vajalik ja seda ei saa lõpetada. Esmajoones tõdeti komisjoni aruandes, et hulgitasandil on hindade ülempiiri järsk alandamine aidanud veelgi vähendada rändlusteenuste hulgitasandi hindu ning see on olnud kasulik netoväljasaatjatest operaatorite jaoks 59 . Komisjoni aruandes võeti arvesse Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ameti (BEREC) soovitust langetada rändlusteenuste hulgitasandi hindade ülempiiri veelgi. Määruse mõju hindamisel on komisjon teinud vajaliku analüüsi ja dokumenteerinud vajaduse veelgi langetada rändlusteenuste hulgitasandi hindade ülempiiri ning hinnanud, milline hindade langetamise ulatus võimaldaks külastatud operaatoritel katta hulgitasandi rändlusteenuste osutamise kulud. Teenuse kvaliteedi kohta meenutati komisjoni aruandes määruse (EL) nr 531/2012 nõuet, et rändluskliendil oleks ELi piires välisriigis viibides sama hinnaga juurdepääs samale teenusele, kui külastatavas võrgus saab sellist teenust pakkuda. Komisjoni aruandes võetakse teadmiseks hulgitasandi rändlusliiklusega kauplemise hiljuti esile kerkinud uued moodused, näiteks internetipõhised kauplemisplatvormid, mis võivad edendada konkurentsi rändluse hulgiturul ja hõlbustada operaatoritevahelisi läbirääkimisi. Ühtlasi märgitakse aruandes, et andmeside-rändlusteenuste eraldi müüki ei ole turul kasutatud.

(4)Määrus (EL) nr 531/2012 kaotab kehtivuse 30. juunil 2022 ja seepärast on käesoleva määruse eesmärk nimetatud määrus uuesti sõnastada ja lisada sellesse läbipaistvuse suurendamiseks uusi meetmeid, muu hulgas lisaväärtusteenuste kasutamise kohta rändluse ajal, ning kindlustada kogemus, mis vastaks tegelikult põhimõttele „rändle nagu kodus“ nii teenuse kvaliteedi kui ka rändlusaegse hädaabiteenustele juurdepääsu osas. Uue määruse kehtivusajaks määratakse 10 aastat, st kuni aastani 2032, et tagada turul kindlus ja vähendada regulatiivset koormust, kehtestades samas mehhanismi, mis võimaldab vahepealsel ajal hulgitasandil sekkuda, kui turu areng seda nõuab.

🡻 531/2012 põhjendus 1 (kohandatud)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 717/2007 (milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes ühenduse piires) 60 on oluliselt muudetud 61 . Kuna sellesse tuleb teha täiendavaid muudatusi, tuleks määrus selguse huvides uuesti sõnastada.

🡻 531/2012 põhjendus 2

Ka käesoleva määruse eesmärgiks peaks jääma riigisiseste ja rändlustariifide erinevuse vähendamine, mis seati eesmärgiks komisjoni võrdlusuuringute raamistikus 2011–2015, mille i2010 kõrgetasemeline töörühm kiitis heaks 2009. aasta novembris, ning mis esitati komisjoni teatises „Euroopa digitaalne tegevuskava”. Kavandatav rändlusteenuste ja riigisiseste teenuste eraldi osutamine peaks suurendama konkurentsi ja seetõttu langetama klientide jaoks hindu ning looma liidus rändlusteenuste siseturu, kus puuduvad märkimisväärsed erinevused riigisiseste ja rändlustariifide vahel. Kogu liitu hõlmavad rändlusteenused võivad ergutada telekommunikatsiooni siseturu väljakujunemist liidus.

🡻 531/2012 põhjendus 4

Üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajate (näiteks üliõpilased, ärireisijad ja turistid) poolt kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste eest makstavate hindade kõrge tase on märkimisväärne takistus mobiilseadme kasutamisele välisriigis kõikjal liidus, ning on tarbijate, riikide reguleerivate asutuste ja liidu institutsioonide jaoks mureküsimus, kuna kujutab endast märkimisväärset tõket siseturu sujuvale toimimisele. Ülemäära kõrged jaehinnad tulenevad välismaise vastuvõtva võrguoperaatori nõutavatest kõrgetest hulgihindadest ja paljudel juhtudel ka kliendi võrguoperaatori nõutavatest kõrgetest jaemüügi lisatasudest. Konkurentsi puudumise tõttu ei tunneta jaekliendid sageli hulgihindade langetamise mõju. Kuigi mõned operaatorid on viimasel ajal kehtestanud tariifiskeeme, mis pakuvad klientidele soodsamaid tingimusi ja mõnevõrra madalamaid hindu, on endiselt ilmne, et kulude ja hindade vaheline suhe ei ole kaugeltki selline, mis valitseks konkurentsile rajatud turul.

🡻 531/2012 põhjendus 5

Kõrged rändlustasud takistavad liidu jõupingutusi areneda teadmuspõhiseks majanduseks ja muuta tegelikkuseks 500 miljoni tarbijaga siseturg. Mobiilset andmesideliiklust lihtsustatakse piisava raadiospektri eraldamisega, et tarbijad ja ettevõtjad saaksid kasutada kõne-, SMS- ja andmesideteenuseid kõikjal liidus. Mitmeaastase raadiospektripoliitika programmiga, mis võeti vastu otsusega nr 243/2012/EL, 62 nähakse ette piisava ja asjakohase spektri õigeaegne eraldamine, et toetada liidu poliitika eesmärke ja kõige paremini rahuldada kasvavat nõudlust traadita andmeside järele, ning sillutatakse teed arengule, mis võimaldab liidul saavutada juhtrolli lairibaühenduste kiiruses, liikuvuses, katvuses ja läbilaskevõimes, soodustades uute ärimudelite ja tehnoloogiate teket ning seeläbi vähendades rändluse struktuurseid probleeme hulgimüügitasandil.

🡻 531/2012 põhjendus 7 (kohandatud)

Komisjon märkis teatises Euroopa Liidu rändlusteenuste arengu olukorda käsitleva vahearuande kohta, et tehnoloogia areng ja/või rändlusteenuste alternatiivteenused (näiteks IP-kõne või WiFi) võivad suurendada konkurentsi liidu rändlusteenuste siseturul. Kuigi neid alternatiivteenuseid, eelkõige IP-kõne teenuseid kasutatakse siseturul üha enam, ei ole nende puhul rändlusteenuse kasutamine oluliselt kasvanud.

🡻 531/2012 põhjendus 8

Mobiilse andmesideliikluse kiiret arengut ning välisriigis kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuseid kasutavate klientide arvu suurenemist arvesse võttes on vaja suurendada konkurentsisurvet ning töötada välja uued ärimudelid ja tehnoloogiad. Rändlustasude reguleerimist tuleks kavandada viisil, mis ei takistaks konkurentsi veelgi madalamate hinnatasemete kehtestamiseks.

🡻 531/2012 põhjendus 9

Isikute liikuvusel ja digitaalandmete vahetamisel põhineva Euroopa sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja ettevõtluspiirkonna loomine peaks lihtsustama inimestevahelist suhtlemist, et ehitada üles tõeline kodanike Euroopa.

🡻 531/2012 põhjendus 14 (kohandatud)

(5)Lisaks sellele asuvad mMobiilsideteenuse klientide huvide kaitsmise ja edendamise eest vastutavad riikide reguleerivad asutused asuvad tavaliselt asjaomase riigi territooriumil ega saa kontrollida teises liikmesriigis asuva külastatava võrgu operaatoreid, kelle käitumisest kliendid rahvusvaheliste rändlusteenuste kasutamisel sõltuvad. See takistus võiks vähendada ka nende meetmete tõhusust, mida liikmesriigid on võtnud neile jäänud pädevuse piires tarbijakaitse eeskirjade kehtestamiseks.

🡻 2015/2120 põhjendus 20

(6)Mobiilside turg on liidus endiselt killustatud, kuna ükski mobiilsidevõrk ei hõlma kõiki liikmesriike. Rändlusteenuse osutajad peavad liidus reisivatele enda riigi klientidele mobiilsideteenuste pakkumiseks ostma hulgimüügitasandil osutatavaid rändlusteenuseid külastatava liikmesriigi operaatoritelt või nendega hulgimüügitasandil osutatavaid rändlusteenuseid vahetama.

🡻 531/2012 põhjendus 3 (kohandatud)

(7)Seni, kuni riigisisesed tasud erinevad märkimisväärselt rändlustasudest, ei ole võimalik väita, et telekommunikatsiooni siseturg on olemas. Seetõttu peaks lõppeesmärgiks olema riigisiseste tasude ja rändlustasude vahelise erinevuse kõrvaldamine ⌦ tuleks riigisiseste tasude ja rändlustasude vaheline erinevus kõrvaldada ⌫, misläbi luuakse mobiilsideteenuste siseturg.

🡻 531/2012 põhjendus 20

(8)Ühist ja ühtlustatud lähenemisviisi tuleks rakendada selle tagamiseks, et maapealsete üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei maksaks liidus reisides kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest ülemäära kõrget hinda, tugevdades seeläbi rändlusteenuse osutajate vahelist rändlusteenustealast konkurentsi, saavutades tarbijakaitse kõrge taseme ja säilitades nii stiimulid uuendusteks kui ka tarbijatele valikuvõimaluse. Pidades silmas asjaomaste teenuste piiriülest iseloomu, on vaja nimetatud ühist lähenemisviisi, et rändlusteenuse osutajad võiksid tegutseda ühtses sidusas reguleerivas raamistikus, mis põhineb objektiivselt kehtestatud kriteeriumidel.

🡻 531/2012 põhjendus 6

⇨ uus

(9)Internetiühendusega mobiilseadmete laialdase kasutuse tõttu omandab andmerändlus väga suure majandusliku tähtsuse. See on otsustav kriteerium ⇨ oluline ⇦ nii kasutajate kui ka rakenduste ja sisu pakkujate jaoks. Kõnealuse turu arengu soodustamiseks ei tohiks andmeedastuse hinnad majanduskasvu takistada ⇨ , eriti arvestades asjaolu, et eeldatavasti kasvab 5G-võrkude ja teenuste kasutuselevõtt stabiilselt ⇦.

🡻 531/2012 põhjendus 10 (kohandatud)

⇨ uus

(10)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), 63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), 64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), 65 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), 66 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), 67  (edaspidi koos „elektroonilise side 2002. aasta reguleeriv raamistik”) on vastu võetud eesmärgil ⌦ võeti vastu, et ⌫ luua ühenduses elektroonilise side siseturg, mis suurema konkurentsi kaudu tagab tarbijakaitse kõrge taseme. ⇨ Loetletud direktiivid tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972 68 . Direktiivi (EL) 2018/1972 eesmärk on stimuleerida investeeringuid väga suure läbilaskevõimega võrkudesse ja nende kasutuselevõttu ELis ning kehtestada uued spektrit käsitlevad õigusnormid mobiilside ja 5G kohta. Lisaks tagatakse direktiiviga (EL) 2018/1972, et kõigil kodanikel on juurdepääs taskukohastele sidevõimalustele, sealhulgas internetile. Direktiiv suurendab tarbijatele pakutavat kaitset ja kasutajate turvalisust ning muudab regulatiivse sekkumise lihtsamaks. ⇦

🡻 531/2012 põhjendus 19 (kohandatud)

(11)Rändluse jae- ja hulgiturgude ainulaadsete omadustega on põhjendatavad erakorralised meetmed, mis väljuvad elektroonilise side 2002. aasta reguleerivas raamistikus ⌦ direktiivi (EL) 2018/1972 alusel ⌫ tavaliselt kasutatavate meetmete piiridest.

🡻 531/2012 põhjendus 24

Riikide reguleerivad asutused peaksid edendama raamdirektiivi artiklis 8 sätestatud poliitikaeesmärki, mis käsitleb lõpptarbija võimalusi pääseda juurde teabele või seda levitada ning kasutada tema valitud rakendusi ja teenuseid.

🡻 531/2012 põhjendus 18 (kohandatud)

(12)Käesolev määrus peaks seetõttu võimaldama kõrvale kalduda elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistiku, eelkõige raamdirektiivi ⌦ direktiivi (EL) 2018/1972 ⌫ kohaselt kohaldatavatest eeskirjadest, mille kohaselt tuleks pakutavate teenuste hinnad määrata märkimisväärse turujõu puudumisel kindlaks kaubanduskokkuleppega, ⌦ võimaldades ⌫ ning seeläbi võimaldama täiendavate reguleerivate kohustuste kehtestamist, mis vastavad kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eripärale.

🡻 531/2012 põhjendus 51 (kohandatud)

⇨ uus

(13)⇨ Selleks, et kaitsta rändluskliente reguleeritud rändlusteenuste (reguleeritud kõne-, SMS- või andmeside-rändlusteenused) jaehindade suurenemise eest, mille põhjustab muu vääringu kui euro viitekursi kõikumine, peaks liikmesriik, mille vääring ei ole euro, kasutama maksimaalsete kohaldatavate lisatasude oma vääringus kindlaksmääramisel asjakohase perioodi mitme viitekursi keskmist taset. ⇦ Kui maksimaalsed hinnad ei ole antud eurodes, tuleks kohaldatavad tasude piirmäärad ning piirmäärade korrigeeritud määrad anda asjaomases vääringus, kasutades käesolevas määruses kehtestatud kuupäeval Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ⇨ asjakohase perioodi mitme viitekursi keskmist ⇦ viitekursse. Kui kehtestatud kuupäeval Euroopa Liidu Teataja ei ilmu, tuleks kasutada viitekursse, mis avaldatakse esimeses pärast seda kuupäeva ilmuvas Euroopa Liidu Teatajas, mis sisaldab selliseid viitekursse. ⇨ Et tasude kindlaksmääramine muus vääringus kui euro oleks kooskõlas nõudega, mida kohaldatakse ELi-sisese side suhtes vastavalt määrusele (EL) 2015/2120, tuleks maksimaalsete hindade kindlaksmääramisel muus vääringus kui euro kohaldada asjaomase aasta 15. jaanuaril, 15. veebruaril ja 15. märtsil Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viitekursside keskmist. Maksimaalseid hindu, mis on sellise metoodika kohaselt arvutatud aasta 2022 kohta, tuleks kohaldada alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 15. maini 2023. ⇦ Selleks, et kaitsta tarbijaid reguleeritud rändlusteenuste (reguleeritud kõne-, SMS- või andmeside-rändlusteenused) jaehindade suurenemise eest, mille põhjustab muu vääringu kui euro viitekursi kõikumine, peaks liikmesriik, mille vääring ei ole euro, kasutama oma vääringus maksimaalse jaehinna kindlaksmääramisel asjakohase perioodi jooksul mitme viitekursi keskmist taset.

🡻 531/2012 põhjendus 25 (kohandatud)

⇨ uus

(14)Selleks et tõhusam, integreeritum ja konkurentsipõhisem rändlusteenuste turg saaks välja areneda, ei tohiks olla piiranguid, mis takistavad ettevõtjatel pidada tulemuslikke läbirääkimisi rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu üle. Kõrvaldada tuleks tõkked, mis takistavad juurdepääsu sellistele hulgimüügitasandil osutatavatele rändlusteenustele, ning mis tulenevad ettevõtjate erineva tugevusega läbirääkimispositsioonidest ja erinevustest infrastruktuuri omamises. ⇨ Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu lepingud järgima tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet ja tagama kõigile operaatoritele võrdsed ja õiglased tingimused juurdepääsuks kõigile kättesaadavatele võrkudele ja tehnoloogiatele ning nende üle peetavad läbirääkimised peaksid toimuma heas usus ja võimaldama rändlusteenuse osutajal pakkuda jaemüügitasandil rändlusteenuseid, mis on samaväärsed riigisiseselt pakutavate teenustega. ⇦ Virtuaalsete mobiilsidevõrkude operaatorid ja oma võrgu infrastruktuurita mobiilsideteenuste edasimüüjad osutavad rändlusteenuseid tavaliselt rändlusteenuste hulgituru kaubanduslepingute alusel, mille nad sõlmivad oma asukohajärgse liikmesriigi vastuvõtva mobiilsideoperaatoriga. Kaubandusläbirääkimised ei pruugi aga jätta virtuaalsetele mobiilsideoperaatoritele ja edasimüüjatele piisavalt ruumi konkurentsi edendamiseks madalamate hindade kaudu. Kõnealuste tõkete kõrvaldamine ning virtuaalsete mobiilsideoperaatorite/edasimüüjate ja mobiilsideoperaatorite läbirääkimispositsioonide tasakaalustamine, mis saavutatakse juurdepääsu tagamise kohustuse ja hulgihinna ülempiiride abil, peaks võimaldama klientide jaoks välja töötada alternatiivsed, innovatiivsed ja kogu liitu hõlmavad rändlusteenused ja pakkumised. Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistiku, eelkõige raamdirektiivi ja juurdepääsudirektiivi eeskirjad ei võimalda tegeleda kõnealuse probleemiga ⌦ Direktiivis (EL) 2018/1972 ⌫ ⌦ ei ole sätestatud selle probleemi lahendamist ⌫ märkimisväärse turujõuga operaatoritele kohustuste kehtestamise teel.

🡻 531/2012 põhjendus 26 (kohandatud)

⇨ uus

(15)Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, millega nähakse ette kohustus võtta arvesse põhjendatud taotlusi ⌦ hulgijuurdepääsu saamiseks üldkasutatavatele mobiilsidevõrkudele, et osutada rändlusteenuseid ⌫ juurdepääsu andmiseks rändlusteenuste hulgiturule. Selline juurdepääs peaks olema kooskõlas juurdepääsu taotlejate vajadustega. ⇨ Nüüdisaegset tehnoloogiat ja jaerändlusteenuseid eeldavate teenuste lõppkasutajatel peaks olema võimalik saada rändluse ajal samasuguse kvaliteediga teenust kui kodus. Seepärast peaks rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu tagamise kohustus tagama, et juurdepääsu taotlejad saavad oma riigi sees pakutavaid jaeteenuseid levitada, kui taotluse saanud mobiilsideoperaator ei suuda tõestada, et see ei ole tehniliselt teostatav. ⇦ Juurdepääsutaotlused tuleks tagasi lükata ainult objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu tehniline teostatavus või võrgu terviklikkuse säilitamise vajadus. Kui juurdepääsutaotlus lükatakse tagasi, peaks kannataja poolel olema võimalus esitada asi lahendamiseks kooskõlas käesolevas määruses sätestatud vaidluste lahendamise menetlusega. Võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule anda kooskõlas käesolevas määruses sätestatud reguleerivate kohustustega, mida rakendatakse hulgimüügitasandil, samuti tuleks arvesse võtta nimetatud juurdepääsu andmiseks vajalikke eri kuluelemente. Järjepidev reguleeriv lähenemisviis rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu tagamisele peaks toetama liikmesriikidevaheliste konkurentsimoonutuste ärahoidmist. BEREC peaks komisjoni kaasabil ja koostöös asjaomaste sidusrühmadega andma suunised, mis käsitlevad juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule.

🡻 531/2012 põhjendus 27

(16)Kohustus tagada juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule peaks hõlmama rändlusteenuste vahetut hulgimüüki ning rändlusteenuste edasimüüki hulgimüügitasandil kolmandate isikute poolt. Kohustus tagada juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule peaks samuti hõlmama mobiilsideoperaatorite kohustust võimaldada virtuaalsetel mobiilsideoperaatoritel ja edasimüüjatel osta hulgituru reguleeritud rändlusteenuseid hulgituru vahendajatelt, kes pakuvad üht juurdepääsupunkti ja standardplatvormi rändlusteenuste kokkulepete sõlmimiseks kogu liidus. Tagamaks, et operaatorid annavad rändlusteenuse osutajatele juurdepääsu vahenditele, mis on vajalikud rändlusteenuste vahetuks hulgimüügiks ja rändlusteenuste edasimüügiks hulgitasandil, ning teevad seda mõistliku aja jooksul, tuleks avaldada standardpakkumine, mis sisaldab standardtingimusi otseseks juurdepääsuks rändlusteenuste hulgiturule ja rändlusteenuste edasimüügile hulgitasandil. Standardpakkumise avaldamine ei tohiks takistada juurdepääsu taotleja ja juurdepääsu võimaldaja vahelisi kaubandusläbirääkimisi, mida peetakse hulgimüügi osas sõlmitud lõpliku kokkuleppe hinnataseme üle või täiendavate hulgiturule juurdepääsu teenuste üle, mis on ulatuslikumad teenustest, mis on vajalikud rändlusteenuste vahetuks hulgimüügiks ja rändlusteenuste edasimüügiks hulgimüügitasandil.

🡻 531/2012 põhjendus 28

(17)Kohustus tagada juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule peaks hõlmama juurdepääsu kõikidele rändlusteenuste osutamiseks vajalikele komponentidele, näiteks võrguelemendid ja nendega seotud vahendid; vajalikud tarkvarasüsteemid, sealhulgas kasutuse tugisüsteemid; ettetellimise, teenuste osutamise, tellimise, tehnilise hoolduse ja remondi taotluste ning arvelduse teabesüsteemid või andmebaasid; numbrite transleerimine või samaväärset funktsiooni pakkuvad süsteemid; mobiilsidevõrgud ja virtuaalvõrguteenused.

🡻 531/2012 põhjendus 29

(18)Kui taotlejad, kes soovivad juurdepääsu rändlusteenuste edasimüügile hulgitasandil, taotlevad juurdepääsu lisaks jaemüügi rändlusteenuste osutamiseks vajalikele vahenditele või teenustele ka täiendavatele vahenditele või teenustele, võivad mobiilsideoperaatorid küsida kõnealuste vahendite või teenuste eest õiglast ja mõistlikku tasu. Kõnealused täiendavad vahendid või teenused võiksid muu hulgas olla lisaväärtust omavad teenused, täiendav tarkvara ja teabesüsteemid või arvete koostamise kord.

⇩ uus

(19)Vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artiklile 109 peaks kõigil lõppkasutajatel olema juurdepääs hädaabiteenistustele kõige sobivama häirekeskusega loodava hädaolukorra side kaudu. Ühtlasi peavad liikmesriigid tagama, et puuetega lõppkasutajatel on hädaabiteenistustele hädaolukorra side kaudu teiste lõppkasutajatega samaväärne juurdepääs. On liikmesriikide otsustada, millist liiki hädaolukorra side kasutamine on tehniliselt teostatav, et tagada rändlusklientidele juurdepääs hädaabiteenustele. Tagamaks, et rändlusklientidel on juurdepääs hädaolukorra sidele direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 109 sätestatud tingimustel, peaksid külastatava võrgu operaatorid rändluse hulgiteenuse lepingus teavitama rändlusteenuse osutajat sellest, millist liiki hädaolukorra side on külastatavas liikmesriigis siseriiklike õigusnormide alusel lubatud. Lisaks sellele peaksid rändluse hulgiteenuse lepingud sisaldama teavet tehniliste parameetrite kohta, mis on olulised, et tagada juurdepääs hädaabiteenustele, seda ka puuetega rändlusklientide puhul, ning helistaja asukoha teabe edastamine külastatava liikmesriigi kõige asjakohasemale häirekeskusele. Selline teave peaks võimaldama rändlusteenuse osutajal teha kindlaks hädaolukorra side ja seda pakkuda ning edastada helistaja asukoha tasuta.

🡻 2017/920 põhjendus 12 (kohandatud)

(20)Tuleks täpsustada tingimusi, mida tohib standardpakkumistesse lisada ⌦ Standardpakkumistesse võib lisada teatavad tingimused ⌫, et võimaldada mobiilsideoperaatoritel ära hoida püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist. Eelkõige siis, kui külastatava võrgu operaatoril on põhjust arvata, et toimub olulise osa rändlusteenuse osutaja klientide püsiv rändlus või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalne või lubamatu kasutamine, peaks tal olema võimalus nõuda rändlusteenuse osutajalt (koondatult ning liidu ja siseriiklikke andmekaitsenõudeid täielikult järgides) andmeid, mis võimaldaks teha kindlaks, kas toimub püsiv rändlus olulise osa rändlusteenuse osutaja klientide poolt või kas kasutatakse anomaalsel või lubamatul viisil juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule, näiteks andmed selliste klientide osakaalu kohta, kelle riigisisene tarbimine on rändlusteenuse tarbimisega võrreldes tähtsusetu. Lisaks sellele tuleks rändluse hulgiteenuse lepingute lõpetamist püsiva rändluse või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalse või lubamatu kasutamise ärahoidmiseks kasutada vaid juhul, kui vähem rangete meetmete abil ei ole õnnestunud olukorda lahendada. Lepingu lõpetamiseks peab eelneva loa andma külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus, kes võtab võimalikult ulatuslikult arvesse Elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BERECi) arvamust, kui BERECiga on konsulteeritud. Vähem ranged meetmed võiksid seisneda kõrgemate rändluse hulgihindade kehtestamises, ületamata seejuures käesoleva määrusega kehtestatud maksimaalseid hulgihindu lepingus kindlaks määratud koondmahtu ületava mahu eest. Kõrgemad rändluse hulgihinnad tuleks kehtestada kas eelnevalt või alates hetkest, mil külastatava võrgu operaator on teinud kindlaks, et objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes toimub olulise osa rändlusteenuse osutajate klientide püsiv rändlus või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalne või lubamatu kasutamine, ning on sellest koduvõrgu operaatorile teada andnud. Vähem ranged meetmed võiksid olla ka sellised, et koduvõrgu operaator kohustub võtma vastavalt ⌦ käesoleva ⌫ määruse (EL) nr 531/2012 artikli 6d 8 kohaselt vastu võetud üksikasjalikele eeskirjadele vastu oma klientide suhtes kohaldatava mõistliku kasutamise poliitika või seda muutma, või võiks külastatava võrgu operaatoril olla võimalus taotleda rändluse hulgiteenuse lepingu muutmist. Läbipaistvuse huvides peaks riigi reguleeriv asutus tegema avalikkusele kättesaadavaks teabe rändluse hulgiteenuse lepingute lõpetamise loa taotluste kohta, järgides ärisaladuse hoidmise nõudeid.

🡻 2017/920 põhjendus 11 (kohandatud)

⇨ uus

(21)Et tõhusam, integreeritum ja konkurentsipõhisem rändlusteenuste turg saaks välja kujuneda, tuleks jaemüügitasandil rändlusteenuste osutamise eesmärgiga peetavatel läbirääkimistel rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu üle anda operaatoritele alternatiivne võimalus pidada läbirääkimisi hulgihinna innovatiivse kujundamise üle, mis ei ole otseselt seotud tegelike tarbitud mahtudega, näiteks kindla summaga maksed, eelnevalt sõlmitud lepingud või läbilaskevõimel põhinevad lepingud või hinnakujunduskavad, mis peegeldavad nõudluse muutumist aasta lõikes. ⇨ Direktiivi (EL) 2018/1972 põhjenduses 249 osutatud masinatevaheline side kuulub käesoleva määruse ja asjaomaste rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu kohustuste kohaldamisalasse. Püsiva rändluse lepingute üle peetakse siiski äriläbirääkimisi ning kaks rändluspartnerit võivad neis kokku leppida rändluse hulgiteenuse lepingus. Võib eeldada, et masinatevahelise side turgude tõhusamaks ja konkurentsitihedamaks kujunemise huvides hakkavad operaatorid üha enam vastama kõigile mõistlikele taotlustele mõistlikke tingimusi sisaldavate rändluslepingute kohta ja neid taotlusi heaks kiitma ning ühtlasi lubavad nad selgesõnaliselt püsiva rändluse masinatevahelise side jaoks. Neil peaks olema võimalik sõlmida paindlikke rändluslepinguid, mis võimaldavad osutada hulgimüügitasandi rändlusteenuseid ja kohaldada tariifiskeeme, mille aluseks ei ole tarbitud andmete maht, vaid muud parameetrid, näiteks ühendatud masinate arv ühes kuus. Kui sellega seoses peaks tekkima piiriüleseid vaidlusi, peaksid nende osalised kasutama direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 27 sätestatud vaidluste lahendamise korda. ⇦ Seetõttu peaks lLäbirääkimistel osalejatel peaks olema võimalus kokku leppida, et rändluse hulgiteenuse lepingute kestuse jooksul ei kohaldata reguleeritud rändlusteenuste maksimaalseid hulgihindu. Sellega välistataks võimalus, et kumbki pool taotleb seejärel ⌦ käesolevas ⌫ määruses (EL) nr 531/2012 sätestatud, tegelikul tarbimisel põhinevate mahupõhiste maksimaalsete hulgihindade kohaldamist. Selle See alternatiiviga ei tohiks piirata kõnealuse määruse kohaseid reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamisega seotud kohustusi. ⇨ Komisjoni aruandes on märgitud ka seda, et hiljuti on välja kujunenud hulgitasandi rändlusliiklusega kauplemise uued moodused, näiteks internetipõhised kauplemisplatvormid, mis võivad hõlbustada operaatoritevahelisi läbirääkimisi. Samalaadsete vahendite kasutamine võiks aidata suurendada konkurentsi rändluse hulgiturul ja viia tegelikult kehtivad hulgihinnad veelgi alla. ⇦

⇩ uus

(22)Määruses (EL) nr 531/2012 on sätestatud, et operaator ei või takistada lõppkasutaja juurdepääsu reguleeritud andmeside-rändlusteenustele, mida külastatavas võrgus osutab alternatiivne rändlusteenuse osutaja. Pärast põhimõtte „rändle nagu kodus“ kasutuselevõttu on see andmeside-rändlusteenuste eraldi müümise kohustusena kehtestatud struktuurne meede siiski kaotanud oma mõjususe. Tegelikult on seda kohustust hakatud turul vähe kasutama ja seega ei tundu see enam asjakohane. Seepärast ei tuleks enam kohaldada sätteid, mis kohustavad operaatoreid pakkuma jaemüügitasandil eraldi andmeside-rändlusteenuseid.

🡻 531/2012 põhjendus 31 (kohandatud)

Tarbijate ja ettevõtjate nõudlus mobiilsete andmesideteenuste järele on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Andmeside-rändlusteenuste kõrgete hindade tõttu on kõnealuste teenuste kasutamine liidus piiriüleselt tegutsevate tarbijate ja ettevõtjate jaoks siiski tõsiselt piiratud. Võttes arvesse turu ebaküpsust ja tarbijate kiiresti kasvavat nõudlust andmeside-rändlusteenuste järele, võivad reguleeritud jaehinnad üksnes hoida hindu kavandatud maksimaalse hinna lähedal, nagu näitavad kogemused määrusega (EÜ) nr 717/2007, selle asemel et neid veelgi enam alandada, mis seega kinnitab vajadust võtta täiendavaid struktuurimeetmeid.

🡻 531/2012 põhjendus 32

Kliendid peaksid saama kergesti, võimalikult kiiresti (sõltuvalt tehnilisest lahendusest), trahvi maksmata ja tasuta valida alternatiivse rändlusteenuse osutaja või alternatiivseid rändlusteenuse osutajaid vahetada. Kliente tuleks sellisest võimalusest teavitada selgel, arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval viisil.

Tarbijatel peaks olema tarbijasõbralikul viisil õigus osta rändlusteenuseid oma riigisisesest mobiilsidepaketist eraldi. Praegu on mitmeid võimalusi selleks, kuidas reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise viisi võiks tehniliselt rakendada, sealhulgas kaks rahvusvahelist mobiilside tunnust (IMSI) (kaks eraldi IMSI samal SIM-kaardil), üks IMSI (ühe IMSI jagamine riigisiseste teenuste osutajate ja rändlusteenuse osutajate vahel) ning kahe ja ühe IMSI kombinatsioonid koos tehnilise lahendusega, millega ei takistata kliendil juurdepääsu reguleeritud andmeside-rändlusteenustele, mida osutatakse otse külastatavas võrgus, tuginedes koduvõrgu operaatori ja külastatava võrgu operaatori vahel sõlmitud kokkulepetele.

🡻 531/2012 põhjendus 34

Kõrged andmeside-rändlusteenuste hinnad takistavad tarbijaid kasutamast mobiilseid andmesideteenuseid liidus reisides. Võttes arvesse suurenevat nõudlust andmeside-rändlusteenuste järele ning nende suurenevat tähtsust, ei tohiks takistada alternatiivsete andmeside-rändlusteenuste kasutamist, mida kas ajutiselt või alaliselt osutatakse otse külastatavas võrgus, ning seda olenemata kehtivatest rändlusteenuste osutamise lepingutest või kokkulepetest riigisiseste teenuse osutajatega ja ilma nendepoolse lisatasu nõudeta. Kui riigisiseste teenuste osutajad ja andmeside-rändlusteenuse osutajad peavad pakkuma otse külastatavas võrgus osutatavaid andmeside-rändlusteenuseid, peaksid nad tegema koostööd, et mitte takistada klientide juurdepääsu kõnealustele teenustele ja nende kasutamist ning et tagada muude rändlusteenuste järjepidevus.

🡻 531/2012 põhjendus 35

Kuigi käesolevas määruses ei peaks sätestama konkreetseid tehnilisi lahendusi rändlusteenuste eraldi osutamiseks, vaid tuleks sillutada teed kõige tulemuslikuma ja tõhusama lahenduse jaoks, sealhulgas kombineeritud lahendused, mille töötab välja komisjon (tuginedes BERECi antavatele sisenditele), tuleks sätestada tehniliste omaduste kriteeriumid, millele tehniline lahendus peaks vastama, et osutada iga rändlusteenust eraldi. Kõnealused kriteeriumid peaksid muu hulgas hõlmama lahenduse kooskõlastatud ja ühtlustatud kehtestamist kogu liidus ning tagama, et tarbijad saaksid kiirelt ja lihtsalt valida rändlusteenuste jaoks erineva teenuseosutaja, muutmata seejuures oma numbrit. Lisaks ei tohiks takistada rändlusteenuste osutamist väljaspool liidu piire ning rändlusteenuste kasutamist kolmandate riikide klientide poolt liidu piires.

🡻 531/2012 põhjendus 36

Mobiilsideoperaatorite vahelist koostööd ja koordineeritust tuleks tõhustada, et võimaldada rändlusteenuste eraldi osutamise koordineeritud ja head tehnilist arengut, takistamata juurdepääsu andmeside-rändlusteenustele, mida osutatakse otse külastatavas võrgus. Seepärast tuleks välja töötada asjakohased üldpõhimõtted ja -meetodid, et oleks võimalik kiiresti kohanduda muutunud olude ja tehnika arenguga. BEREC peaks koostöös asjaomaste sidusrühmadega aitama komisjoni, et viimane saaks välja töötada sellise vahendi tehnilised elemendid, millega võimaldatakse rändlusteenuseid eraldi osutada, takistamata samas juurdepääsu andmeside-rändlusteenustele, mida osutatakse otse külastatavas võrgus. Komisjon peaks vajaduse korral andma Euroopa standardiorganile volituse muuta asjaomaseid standardeid, mis on vajalikud reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise ühtlustatud rakendamiseks.

🡻 531/2012 põhjendus 37 (kohandatud)

Selleks et tagada käesoleva määruse sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks riigisiseste teenuste osutajate teavitamiskohustuste ja rändlusteenuse eraldi osutamise tehnilise lahenduse kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 69 .

🡻 531/2012 põhjendus 38

Võttes arvesse käesolevat määrust ja selle alusel vastu võetud rakendusakte, peaks BERECil olema õigus anda omal algatusel konkreetseid tehnilisi juhiseid reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamiseks või muudes käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes.

🡻 531/2012 põhjendus 39

Selleks et reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamine oleks täielikult tõhus, tuleks see ühendada kohustusega tagada juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule, et lihtsustada uute või olemasolevate turuosaliste, sealhulgas piiriüleseid rändlusteenuseid osutavate ettevõtjate turuletulekut. Selline lahendus hoiaks ära liikmesriikidevahelised konkurentsimoonutused, tagades järjepideva reguleeriva lähenemisviisi ja aidates seega kaasa siseturu väljakujundamisele. Siiski vajavad operaatorid reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamiseks mõistlikku aega, et teha vajalikke tehnilisi kohandusi, ning seetõttu saavutatakse piisava konkurentsiga tõeline siseturg struktuurilise lahenduse abil alles mõne aja pärast. Seepärast tuleks ajutiselt säilitada nii kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste maksimaalsed hulgihinnad kui ka kõnealuste teenuste kaitsvad hinnalaed jaemüügitasandil, et tagada olemasoleva tarbijakasu säilimine nimetatud struktuurimeetmete rakendamisega seotud üleminekuperioodil.

🡻 2015/2120 põhjendus 32 (kohandatud)

⇨ uus

(23)Selleks et tagada käesoleva määruse sätete rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, et sätestada kõne lõpetamise maksimaalsete tasude kaalutud keskmine ning üksikasjalikud eeskirjad mõistliku kasutamise poliitika rakendamise kohta ning ⇨ riigisisese hinna eest jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste ⇦ jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise meetodite ning rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatava taotluse kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 70 .

⇩ uus

(24)Kuni nende rakendusmeetmete vastuvõtmiseni tuleks jätkata komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/2286 71 kohaldamist.

🡻 531/2012 põhjendus 40

(25)Selleks et jätkata hindade ajutist reguleerimist, tuleks reguleerivad kohustused rRändlusklientide huvide kaitsmiseks tuleks kehtestada reguleerivad kohustused nii jae- kui ka hulgimüügitasandil, kuna kogemused on näidanud, et kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste hulgihindade alandamisega ei pruugi kaasneda madalamad rändluse jaehinnad, sest puuduvad stiimulid nende alandamiseks. Samas võiksid jaehindade vähendamise meetmed, juhul kui ei kohandata selliste teenuste osutamisega seotud hulgimüügikulude taset, ohustada rändlusteenuste siseturu korralikku toimimist ega võimaldaks suuremat konkurentsi.

🡻 2017/920 põhjendus 4 (kohandatud)

(26)Määrusega (EL) 2015/2120 kehtestatud jJaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamine, mida nimetatakse ka „rändle nagu kodus“ (roam-like-at-home, rändlusteenuste osutamise ühtlustatud kord), on ⌦ kooskõlas määrusega (EL) 2015/2120 ⌫ ⌦ oli ⌫ vajalik digitaalse ühtse turu loomiseks ja selle toimimise lihtsustamiseks kogu liidus. Rändlusturu nõuetekohase toimimise tagamiseks aga ei piisa ainult sellest määrusest ⌦ ei olnud see määrus üksi piisav ⌫. Seetõttu peaks kKäesolev määrus peaks aitama kaasa sellele, et jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamisega ei kahjustataks hinnastamismudeleid siseturgudel.

🡻 2015/2120 põhjendus 26

(27)Vastav riigisisene jaehind peaks olema võrdne riigisisese jaetasuga ühiku kohta. Olukordades, kus puuduvad konkreetsed riigisisesed jaehinnad, mida saaks kasutada jaemüügitasandil osutatava reguleeritud rändlusteenuse alusena (näiteks riigisiseste piiranguta tariifikavade, pakettide või riigisiseste tariifide puhul, mis ei sisalda andmesidet), tuleks aga riigisisest jaehinda lugeda samaks maksustamismehhanismiks, justkui klient kasutaks oma liikmesriigi sisest tariifikava.

⇩ uus

(28)Rändluskliendid peaksid liidus ränneldes saama võimalikult suures ulatuses kasutada teenuseid, mille nad on tellinud, ja nautida samasugust teenuste kvaliteeti nagu kodus. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid rändlusteenuse osutajad võtma vajalikud meetmed tagamaks, et jaemüügitasandil osutatakse reguleeritud rändlusteenuseid samadel tingimustel, nagu tarbitaks neid teenuseid riigisiseselt. Eeskätt tuleks klientidele pakkuda rändluse ajal samasuguse kvaliteediga teenust, kui see on tehniliselt teostatav.

🡻 2015/2120 põhjendus 22 (kohandatud)

⇨ uus

(29)Samal ajal peaks rRändlusteenuse osutajatel peaks olema võimalik rakendada kohaldatava riigisisese jaehinna eest jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste tarbimise puhul nn mõistliku kasutamise poliitikat. Mõistliku kasutamise poliitika on kavandatud selleks, et vältida jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste anomaalset või lubamatut kasutamist, näiteks kui selliseid teenuseid kasutavad rändluskliendid muus liikmesriigis kui riigisiseste teenuste osutaja liikmesriik muudel eesmärkidel kui regulaarne reisimine. ⇨Kui näiteks pandeemia või looduskatastroofi põhjustatud vääramatu jõu tõttu pikeneb rändluskliendi ajutine teises liikmesriigis viibimine mittevabatahtlikult, peaksid rändlusteenuse osutajad kaaluma kehtivate mõistliku kasutamise piirmäärade pikendamist asjakohase aja võrra, kui rändlusklient esitab sellekohase põhjendatud taotluse ⇦. Mõistliku kasutamise poliitika peaks võimaldama rändlusteenuse osutaja klientidel tarbida teatavat mahtu jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid kohaldatava riigisisese jaehinna eest, mis on kooskõlas nende vastavate tariifikavadega.

🡻 2015/2120 põhjendus 23

(30)Konkreetsetel ja erandlikel asjaoludel peaks rändlusteenuse osutajal olema võimalik juhul, kui tal ei ole võimalik katta oma tegeliku ja prognoositava jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutamise kogukulu oma tegelikust ja prognoositavast selliste teenuste osutamise kogutulust, taotleda luba lisatasu kehtestamiseks, et tagada riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkus. Riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse hindamine peaks põhinema asjakohastel, rändlusteenuse osutajale eriomastel objektiivsetel teguritel, sealhulgas kõnealuses liikmesriigis rändlusteenuse osutajate vahelistel objektiivsetel erinevustel ning riigisiseste hindade ja tulu tasemel. See võib olla asjakohane näiteks selliste operaatorite kindlasummaliste riigisiseste jaemüügimudelite puhul, kelle andmeliiklust iseloomustab märkimisväärne negatiivne tasakaalustamatus, juhtudel, kus riigisisene kaudne ühikuhind on madal ja operaatori kogutulu on rändlustasu koormuse suhtes samuti madal, või juhtudel, kus kaudne ühikuhind on madal ja tegelik või prognoositav rändluse tarbimine on suur. Kui rändluse hulgi- ja jaeturud kohanevad täielikult rändluse üldise kasutamisega riigisisese hinna tasemel ja selle muutmisega jaetasandi tariifikavade tavapäraseks osaks, ei tohiks erandlikke asjaolusid enam tekkida. Selleks et vältida olukorda, kus sellised kulude katmise probleemid muudavad rändlusteenuse osutajate riigisisese hinnamudeli jätkusuutmatuks, luues ohu, et riigisiseste hindade arengule avaldub tuntav mõju (nn vesivoodi efekt), peaks rändlusteenuse osutajatel eespool nimetatud asjaoludel olema riigi reguleeriva asutuse loal võimalik kohaldada jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste puhul lisatasu üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik selliste teenuste osutamise kõikide asjakohaste kulude katmiseks.

🡻 2015/2120 põhjendus 24

(31)Sel eesmärgil tuleks jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutamise kulu kindlaksmääramisel lähtuda tegelikest rändlusteenuse hulgitasudest, mida kohaldatakse rändlusteenuse osutaja väljuva rändlusliikluse suhtes, mis ületab sissetuleva rändlusliikluse, ning võttes mõistlikult arvesse ühiseid kulusid. Jaemüügitasandil osutatavatest reguleeritud rändlusteenustest saadava tulu kindlaksmääramisel tuleks lähtuda riigisisese hinna tasemel jaemüügitasandil osutatava reguleeritud rändlusteenuse tarbimise tulust kas ühikuhinna alusel või kindlasummalise tasu osana, mis kajastab vastavalt klientide poolt jaemüügitasandil osutatava reguleeritud rändlusteenuse tarbimise tegelikku ja prognoositavat osa liidus ja siseriikliku tarbimise tasandil. Samuti tuleks arvesse võtta jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste tarbimist ja siseriiklikku tarbimist rändlusteenuse osutaja klientide poolt ning konkurentsi-, hinna- ja tulutaset riigisisesel turul ja mis tahes täheldatavat ohtu, et riigisiseste jaehindadega toimuv rändlus võiks selliste hindade kujunemist tuntavalt mõjutada.

⇩ uus

(32)Määruses (EL) nr 531/2012 on sätestatud, et kui rändlusteenuse osutaja kohaldab lisatasu reguleeritud rändlusteenuste tarbimisele jaemüügitasandil, mis ületab mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piire, ei tohi riigisisese jaehinna ning mis tahes tehtud reguleeritud rändluskõnede, saadetud reguleeritud SMS-rändlussõnumite ja kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatava lisatasu summa ületada vastavalt 0,19 eurot minuti eest, 0,06 eurot SMSi eest ja 0,20 eurot kasutatud megabaidi eest. Arvestades, et põhimõte „rändle nagu kodus“ kehtib reaalselt alates 15. juunist 2017, ei ole see säte enam vajalik.

🡻 2015/2120 põhjendus 28 (kohandatud)

⇨ uus

(33)Kooskõlas põhimõttega, et maksab helistaja, ei maksa mobiilsidekliendid riigisiseste mobiilikõnede vastuvõtmise eest, vaid kõne vastuvõtja sidevõrgus kõne lõpetamise kulu kaetakse helistajale kehtestatud jaehinnast. Kõne lõpetamise tasude ühtlustamine liikmesriikides peaks võimaldama rakendada sama põhimõtet jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste kõnede suhtes. ⇨ Vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 75 lõikele 1 on komisjon 18. detsembril 2020 vastu võetud delegeeritud õigusaktiga kehtestanud kõne lõpetamise tasu üleliidulise ühtse maksimummäära mobiilsideteenuste jaoks, et vähendada ühtlaselt kogu liidus kõne lõpetamise hulgiteenusega seotud konkurentsiprobleemide lahendamisega kaasnevat regulatiivset koormust. Delegeeritud õigusakt sisaldab kolmeaastast liuggraafikut: mobiilikõne lõpetamise tasu maksimummäär 2021. aastal on 0,7 eurosenti, 2022. aastal 0,55 eurosenti ja 2023. aastal 0,4 eurosenti ning alates 2024. aastast on mobiilikõne lõpetamise tasu üleliiduline maksimaalne määr 0,2 eurosenti. ⇦ Kuna aga selline kord veel ei kehti, ei tohiks kKäesolevas määruses sätestatud olukordades, kus rändlusteenuse osutajatel on lubatud kohaldada jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes lisatasu, ei tohiks ületada vastu võetud reguleeritud rändluskõnede suhtes kohaldatav lisatasu ületada liidus kehtivate kõne lõpetamise maksimaalsete hulgitasude keskmist ⇨ üleliidulist mobiilikõnede lõpetamise ühtset maksimummäära, mille komisjon on asjaomaseks ja vastavaks aastaks kehtestanud direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 75 sätestatud delegeeritud õigusaktiga. Kui komisjon jõuab seejärel järeldusele, et üleliidulist kõnede lõpetamise tasu ei ole enam vaja kehtestada, ei tohiks vastuvõetud reguleeritud rändluskõnede suhtes kohaldatud lisatasu ületada viimases direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 75 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud määra ⇦. Seni kuni komisjon kõnealuse lahendamata küsimusega tegeleb, loetakse seda üleminekukorraks.

🡻 2015/2120 põhjendus 30 (kohandatud)

⇨ uus

(34)Käesolev määrus peaks olema erimeede direktiivi 2002/21/EÜ artikli 1 lõike 5 tähenduses. Seega juhul, Kkui liiduüleste reguleeritud rändlusteenuste osutajad muudavad käesoleva määruse nõuetele vastamiseks oma jaemüügitasandi rändlustariife ja kaasnevaid rändluse kasutamise põhimõtteid, ei tohiks sellised muudatused anda ⌦ direktiivi (EL) 2018/1972 ⌫ praegust elektroonilise side võrkude ja teenuste õigusraamistikku üle võtvate siseriiklike õigusaktide alusel mobiilsideklientidele mingit õigust oma lepingute ülesütlemiseks.

⇩ uus

(35)Kui lepingus käsitletakse jaemüügitasandil osutatavaid mistahes liiki reguleeritud rändlusteenuseid, tuleks selles lepingus täpsustada kõnealuse jaemüügitasandil osutatava reguleeritud rändlusteenuse omadused, kaasa arvatud teenuse kvaliteedi eeldatav tase. Teenuse osutaja peaks tegema kättesaadavaks teabe asjakohaste tegurite kohta, mis võivad mõjutada teenuse kvaliteeti, näiteks teatavate tehnoloogiate kättesaadavus, hõlmatus ja varieeruvus, mida põhjustavad välised tegurid, nt topograafia.

(36)Vahel põhjustab rändlusklientidele ja koduriigi operaatoritele tahtmatult suuri arveid see, et puudub läbipaistvus liidus lisaväärtuseteenuste jaoks kasutatavad numbrite ja lisaväärtusteenuste eest küsitavate hulgihindade osas. On numbreid, mida kasutatakse lisaväärtusteenuste (nt tasulised numbrid, tasuta telefoninumbrid või jagatud kuluga numbrid) pakkumiseks ja millega loodava ühenduse suhtes kohaldatakse riigi tasandil eraldi hinnatingimusi. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada tariifi selle osa suhtes, mida nõutakse lisaväärtusteenuste osutamise eest, vaid üksnes tariifide suhtes, mida nõutakse kõnealuste teenustega ühenduse saamise eest. Põhimõte „rändle nagu kodus“ võib siiski tekitada lõppkasutajates ootuse, et ühendus selliste numbritega rändluse ajal ei tohiks kaasa tuua suuremaid kulusid võrreldes riigisisese olukorraga. Paraku ei ole see rändluse ajal alati nii. Lõppkasutajate suhtes kehtivad suuremad kulud ka siis, kui nad helistavad numbril, mis riigisiseselt on tasuta. See võib vähendada klientide kindlustunnet rändluse ajal oma telefoni kasutamise suhtes ning põhjustada arvešoki, avaldades seega negatiivset mõju tõelisele „rändle nagu kodus“ kogemusele. Jaemüügi tasandil on siinjuures peamiseks põhjuseks ebapiisav läbipaistvus selle kohta, et ühenduse loomine lisaväärtusteenuste numbritega võib kaasa tuua suuremad tasud. Seepärast tuleks kehtestada meetmed, mis suurendaksid lisaväärtusteenuste numbritega ühenduse loomise tingimuste läbipaistvust. Selleks tuleks rändluskliente nende lepingus teavitada ning neile õigeaegselt ja tasuta teatada ja neid hoiatada, et rändluse ajal võib ühendus lisaväärtusteenuste numbritega tuua kaasa täiendavaid tasusid.

🡻 2017/920 põhjendus 9

(37)Rändluse hulgituru toimimisega tuleks tagada, et operaatoritel oleks võimalik katta kõik hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamisega seotud kulud, sealhulgas ühised ja üldkulud. See peaks aitama säilitada stiimulid investeerida külastatavatesse võrkudesse ja vältida külastatavatel turgudel riigisisese konkurentsi moonutamist, mis on põhjustatud nende operaatorite õiguslikust arbitraažist, kes konkureerimiseks riigisisesel külastataval turul kasutavad rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu parandusmeetmeid.

🡻 2017/920 põhjendus 13

(38)Seoses hulgihindu käsitlevate eeskirjadega tuleks liidu tasandil säilitada reguleerivad kohustused, sest iga meede, mis võimaldab osutada kogu liidus rändlusteenuseid põhimõttel „rändle nagu kodus“, aga mille puhul ei ole arvestatud hulgituru rändlusteenuste osutamisega seotud hulgimüügikulude taset, võib häirida rändlusteenuste siseturu toimimist ega aita soodustada konkurentsi. Asjakohasel tasemel hulgihinnad peaksid soodustama püsivat konkurentsi, k.a uute osalejate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning idufirmade osas.

🡻 2017/920 põhjendus 14

(39)Maksimaalsed hulgihinnad peaksid toimima kaitsva tasemena ning tagama, et operaatoritel oleks võimalik katta oma kulud, sealhulgas ühised ja üldkulud. Samuti peaksid need võimaldama laialdast jätkusuutlikku rändlusteenuste osutamist põhimõttel „rändle nagu kodus“ ning samas jätma ruumi operaatoritevahelisteks kaubandusläbirääkimisteks.

🡻 531/2012 põhjendus 52 (kohandatud)

(40)Mõne mobiilsideoperaatori tava arvutada hulgimüügitasandil rändluskõnede tasu tavapäraselt muude hulgimüügitasandi sidumistasude suhtes kohaldatava sekundilise täpsuse asemel minimaalselt 60 sekundi alusel moonutab konkurentsi kõnealuste operaatorite ja teistsuguseid arveldusmeetodeid rakendavate operaatorite vahel ning kahjustab käesoleva määrusega kehtestatud ⌦ ette nähtud ⌫ maksimaalsete hulgihindade järjepidevat kohaldamist. Lisaks kujutab see endast lisatasu, mis hulgimüügi kulusid suurendades avaldab negatiivset mõju kõneteenuste rändluse hindadele jaemüügi tasandil. Seetõttu tuleks nõuda, et mobiilsideoperaatorid arvutaksid reguleeritud rändluskõne hulgihinnad sekundilise täpsusega.

🡻 531/2012 põhjendus 64

(41)Selleks, et rändlussõnumiteenuse hulgimüügitasandi maksimaalsed hinnad peegeldaksid täpsemini teenuse osutamise põhikulusid ning et jaemüügitasandil saaks areneda konkurents, tuleks SMSide maksimaalseid hulgihindu kohandada vastavalt hilisemale alandamisele.

🡻 531/2012 põhjendus 11 (kohandatud)

Määrus (EÜ) nr 717/2007 ei ole eraldiseisev meede, vaid täiendab ja toetab – kogu liitu hõlmava rändlusega seoses – elektroonilise side 2002. aasta reguleerivas raamistikus sätestatud eeskirju. Nimetatud raamistikuga ei ole antud riikide reguleerivatele asutustele piisavalt vahendeid, et võtta tulemuslikke ja otsustavaid meetmeid rändlusteenuste hinnakujunduse suhtes liidu piires, ning seega ei ole see taganud rändlusteenuste siseturu sujuvat toimimist. Määrus (EÜ) nr 717/2007 oli sobiv vahend selle olukorra parandamiseks.

⇩ uus

(42)Tagamaks, et rändlusklientidel on tasuta katkematu ja tulemuslik juurdepääs hädaabiteenustele, ei tohiks külastatavad võrgud nõuda rändlusteenuse osutajatelt mitte mingeid hulgitasusid, mis oleks seotud hädaolukorra sidega.

🡻 531/2012 põhjendus 82

⇨ uus

(43)Rändlusteenuste jaehinna suurema läbipaistvuse saavutamiseks ja selleks, et aidata rändlusklientidel otsustada, kuidas oma mobiilseadmeid välisriigis viibides kasutada, peaksid mobiilsideteenuste osutajad edastama oma rändlusklientidele tasuta teavet külastatavas liikmesriigis rändlusteenuste kasutamisel kohaldatavate rändlustasude kohta. Kuna teatavatel kliendirühmadel võib olla rändlustasude kohta piisavalt teavet, peaksid rändlusteenuse osutajad pakkuma võimalust nimetatud automaatsest sõnumiteenusest kergesti loobuda. ⇨Ühtlasi tuleks rändlusklientidele saata tekstsõnum, mis sisaldab linki veebilehele, millel esitatakse üksikasjalik teave selliste teenuste liikide kohta (kõned ja SMSid), millega seotud kulud võivad suureneda. ⇦ Peale selle peaksid teenuse osutajad aktiivselt andma oma klientidele, kui viimased asuvad liidu territooriumil, nende soovi korral ja tasuta lisateavet telefonikõnede tegemise või vastuvõtmise ning samuti SMSide, MMSide ja muude andmesideteenuste saatmise ja vastuvõtmise minuti-, sõnumi- või megabaiditasude (koos käibemaksuga) kohta külastatavas liikmesriigis.

🡻 2015/2120 põhjendus 31 (kohandatud)

(44)Määruses (EL) nr 531/2012 sätestatu kohaselt rändlusklientide õiguste tugevdamiseks tuleks Kkäesolevas määruses tuleks sätestada seoses jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenustega konkreetsed läbipaistvusnõuded, mis on kooskõlas konkreetsete tariifi- ja mahutingimustega, mida kohaldatakse siis, kui mis ⌦ kehtivad pärast jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamist ⌫ lisatasud on kaotatud. Eeskätt tuleks tagada rändlusklientide õigeaegne tasuta teavitamine kohaldatavast mõistliku kasutamise poliitikast, reguleeritud kõne-, SMS- või andmeside-rändluse suhtes kohaldatava mõistliku kasutamise mahu äratarbimisest, esitades asjaomase teabe lisatasude kohta, ning reguleeritud andmeside-rändlusteenuste senisest tarbimisest.

🡻 531/2012 põhjendus 58

(45)Piirialadel elavate klientide arved ei tohiks olla tarbetult suured tahtmatu rändlusteenuse kasutamise tõttu. Rändlusteenuse osutajad peaksid seetõttu rakendama mõistlikke meetmeid, et kaitsta kliente rändlustasude tekkimise eest oma elukohajärgses liikmesriigis viibimise ajal. Need peaksid sisaldama piisavaid teavitusmeetmeid, et anda klientidele võimalus tahtmatu rändlusteenuse kasutamise aktiivseks vältimiseks. Riikide reguleerivad asutused peaksid olema teadlikud olukordadest, kus klientidel on probleeme rändlustasude maksmisega oma elukohajärgses liikmesriigis viibimise ajal, ning peaksid võtma asjakohaseid meetmeid probleemi lahendamiseks.

🡻 531/2012 põhjendus 84 (kohandatud)

(46)Lisaks tuleks võtta meetmeid ⌦ näha ette meetmed ⌫ kõigi andmeside-rändlusteenuste jaehindade suurema läbipaistvuse saavutamiseks ⌦ tagamiseks ⌫ ja eelkõige selleks, et teha lõpp arvešoki probleemile, mis kujutab endast tõket siseturu sujuvale toimimisele, ning anda rändlusklientide käsutusse sellised vahendid, mis on vajalikud andmeside-rändlusteenuse kulude jälgimiseks ja kontrollimiseks. Samuti ei tohiks takistada rändlusteenuste asendamiseks või nende alternatiivina kasutamiseks sobivate rakenduste või tehnoloogiate, ⌦ sealhulgas, aga mitte üksnes ⌫ nagu traadita interneti kasutuselevõttu.

🡻 531/2012 põhjendus 87 (kohandatud)

(47)Arvešoki vältimiseks peaksid rändlusteenuse osutajad andmeside-rändlusteenuse puhul määrama kindlaks tarbitud teenuste rahalise ja/või mahulise ülempiiri või mitu sellist ülempiiri (väljendatuna selles vääringus, milles rändluskliendile arve esitatakse) ning peaksid pakkuma seda tasuta kõigile rändlusklientidele koos asjakohase teatega sellises meediavormingus, mida saab hiljem uuesti vaadata, kui kulud jõuavad kõnealuse ülempiiri lähedale. Ülempiiri ⌦ Kõnealuse ülempiiri ⌫ saavutamise korral ei peaks kliendid enam teenust saama või neilt ei tuleks enam selle eest tasu nõuda, välja arvatud juhul, kui klient on sõnaselgelt soovinud, et talle osutataks jätkuvalt asjaomast teenust vastavalt teates esitatud tingimustele. Niisugusel juhul peaksid nad saama tasuta kinnituse sellises meediavormingus, mida saab hiljem uuesti vaadata. Rändlusklientidele tuleks anda võimalus valida mõistliku aja jooksul ükskõik milline nendest rahalistest või mahulistest ülempiiridest või otsustada ülempiiri mitte kasutada. Kui kliendid ei avalda oma soovi, tuleks nende suhtes rakendada vaikimisi ülempiiri süsteemi.

🡻 531/2012 põhjendus 88

(48)Kõnealuseid läbipaistvusmeetmeid tuleks käsitada rändlusklientidele pakutava miinimumtagatisena ning see ei tohiks rändlusteenuse osutajaid takistada pakkumast oma klientidele muid laialdasi vahendeid, mis aitaksid neil andmeside-rändlusteenuste kulusid prognoosida ja kontrollida. Näiteks töötavad paljud rändlusteenuse osutajad jaemüügitasandil välja uusi kindlasummalisi rändlusteenusepakkumisi, mis võimaldavad kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kindlaksmääratud hinnaga andmesiderändlust mõistliku mahu piires. Rändlusteenuse osutajad töötavad samuti välja süsteeme, mis võimaldaksid rändluskliente teavitada reaalajas andmesiderändlusega seoses kogunenud maksmisele kuuluvatest summadest. Siseturu sujuva toimimise tagamiseks peaksid kõnealused siseturgude arengutendentsid kajastuma ühtlustatud eeskirjades.

🡻 531/2012 põhjendus 89

(49)Ka ettemaksukliente võib andmeside-rändlusteenust kasutades tabada arvešokk. Seepärast tuleks ülempiiriga seonduvaid sätteid kohaldada ka kõnealuste klientide suhtes.

🡻 531/2012 põhjendus 90 (kohandatud)

⇨ uus

(50)Liidu reguleeritud rändlustariifide ja klientide poolt väljaspool liitu reisides makstavate rändlustariifide vahel on suured erinevused, kuna viimati nimetatud tariifid on liidus kehtivatest hindadest tunduvalt kõrgemad ⇨ ning liidus kohaldatakse rändlusteenuste lisatasusid pärast jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamist üksnes erandjuhtudel ⇦. Kuna puudub järjekindel lähenemisviis väljaspool liitu toimuva rändluse läbipaistvus- ja kaitsemeetmete suhtes, ei ole tarbijad kindlad oma õigustes ning hoiduvad välisriigis viibides seetõttu sageli mobiilsideteenuste kasutamisest. Tarbijatele edastatav läbipaistev teave aitaks neil otsustada, kuidas kasutada oma mobiilseadmeid välisriigis (nii liidus kui ka väljaspool liitu) reisides, ning samuti võiks sellisest teabest olla kasu rändlusteenuse osutaja valimisel. Läbipaistvuse ja tarbijakaitse puudumise probleemi on seetõttu vaja käsitleda nii, et teatavaid läbipaistvus- ja kaitsemeetmeid kohaldatakse ka väljaspool liitu osutatavate rändlusteenuste suhtes. Kõnealused meetmed soodustaksid konkurentsi ja parandaksid ⌦ peaksid soodustama konkurentsi ja parandama ⌫ siseturu toimimist.

🡻 531/2012 põhjendus 91 (kohandatud)

(51)Kui väljaspool liitu asuva külastatava ⌦ kolmanda ⌫ riigi külastatava võrgu operaator ei luba rändlusteenuse osutajal jälgida oma klientide teenusekasutamist reaalajas, ei peaks rändlusteenuse osutajal olema kohustust pakkuda rahalist või mahulist ülempiiri klientide kaitsmiseks.

⇩ uus

(52)Rändlusteenuse osutajad peaksid teavitama rändluskliente võimalusest kasutada hädaabiteenuseid tasuta, kui nad helistavad Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 või kasutavad muid hädaolukorra side vahendeid. Muud hädaolukorra side vahendid võimaldavad rändlusklientidele, eeskätt puuetega rändlusklientidele juurdepääsu hädaabiteenustele muude vahendite kaudu kui helistades. Näiteks võidakse juurdepääsu tagamiseks muude vahendite abil kasutada hädaabirakendusi, sõnumeid, vahendusteenuseid või reaalajas tekstiedastust ja tervikvestlust, mis on võetud kasutusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 72 artiklile 4.

(53)Numeratsioonialad, sealhulgas lisaväärtusteenuste jaoks kasutatavad numeratsioonialad on kindlaks määratud riikide numeratsiooniplaanides ega ole liidu tasandil ühtlustatud. Seega ei pruugi operaatorid suuta kõigi riikide lisaväärtusteenuste numeratsioonialasid eelnevalt ära tunda. Lisaväärtusteenuste jaoks kasutatavate numeratsioonialade suhtes kehtivad riigi tasandil spetsiifilised hinnatingimused ning paljudel juhtudel ei ole nende lõpetamistasud reguleeritud. Rändlusteenuse osutajad küll mõistavad seda, kuid neile osaks langevate hulgihindade tase võib siiski olla ootamatult kõrge. Rändlusolukorras ei suuda operaatorid seda probleemi lahendada, sest neil ei ole piisavat teavet kogu liidus lisaväärtusteenuste jaoks kasutatavate numeratsioonialade kohta. Selle probleemi lahendamiseks peaks BEREC looma lisaväärtusteenuste jaoks kasutatavate numeratsioonialade ühtse kogu liitu hõlmava turvalise andmebaasi ja seda haldama. Selline andmebaas on läbipaistvuse tagamise vahend, mis pakub riikide reguleerivatele asutustele ja operaatoritele otsest juurdepääsu teabele selle kohta, milliste numeratsioonialadega võivad kõigis liikmesriikides kaasneda suuremad kulud (lõpetamistasud). Tegemist on vahesammuga, mis on vajalik läbipaistvuse suurendamiseks jaemüügi tasandil, sest seda võib kasutada, et teavitada rändluskliente sellest, millist liiki teenuste suhtes võivad rändluse korral kehtida suuremad tasud. BEREC peaks kehtestama korra, mille kohaselt pädevad asutused peavad esitama artikli 17 kohaselt nõutava teabe, ja seda ajakohastama.

🡻 531/2012 põhjendus 92 (kohandatud)

⇨ uus

(54)Riikide reguleerivatel asutustel, kes vastutavad elektrooniliste sidevõrkude 2002. aasta reguleeriva raamistiku ⌦ direktiivi (EL) 2018/1972 ⌫ kohaste ülesannete täitmise eest, peaks olema pädevus kehtestada oma territooriumil käesolevast määrusest tulenevad kohustused ning teostada järelevalvet nende täitmist ⇨ jälgida käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmist oma territooriumil, teostada järelevalvet selle üle ning tagada see ⇦ . Samuti peaksid nad teostama seiret rändlusklientidele pakutavate kõne-, ⌦ SMS- ⌫ ja andmesideteenuste hindade muutumise üle liidus rändlemise korral, sealhulgas vajaduse korral rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmisega seotud erikulude üle liidu äärepoolseimates piirkondades, ning selle üle, et hulgiturg kataks tehtud kulud küllaldases mahus, ning samuti selle üle, et võrgukasutamise juhtimise meetodeid ei kasutataks valiku piiramiseks klientide kahjuks. Nad peaksid tagama, et käesoleva määruse kohaldamist käsitlev ajakohastatud teave tehakse huvitatud pooltele kättesaadavaks, ning avaldama järelevalve tulemused iga kuue kuu järel. Eraldi tuleks esitada teave äri-, järelmaksu- ja ettemaksuklientide kohta.

🡻 531/2012 põhjendus 93

(55)Riigisisene rändlus liidu kõige äärepoolsemates piirkondades, kus mobiiltelefoniteenuse osutamiseks antavad litsentsid erinevad neist, mis on väljastatud riigi ülejäänud territooriumi suhtes, võiks saada kasu rändlusteenuste siseturul toimuvaga võrdväärsest tasude alandamisest. Käesoleva määruse rakendamine ei tohiks riigisiseseid rändlusteenuseid kasutavatele klientidele tuua kaasa vähem soodsat hinnakohtlemist võrreldes kogu liitu hõlmavaid rändlusteenuseid kasutavate klientidega. Selleks võivad liikmesriikide asutused võtta täiendavaid meetmeid, mis on kooskõlas liidu õigusega.

🡻 2017/920 põhjendus 20 (kohandatud)

(56)Ärisaladuse hoidmise tagamiseks ja ⌦ käesoleva ⌫ määruse (EL) nr 531/2012 kohaldamise ning rändluse hulgiturgude arengu jälgimiseks ja järelevalveks tuleks riikide reguleerivatele asutustele anda õigus nõuda teavet nende rändluse hulgiteenuse lepingute kohta, milles ei nähta ette maksimaalsete rändlusteenuste hulgihindade kohaldamist. Samuti peaks kõnealustel asutustel olema õigus nõuda teavet rändluse hulgiteenuse lepingute nende tingimuste vastuvõtmise ja kohaldamise kohta, mille eesmärk on vältida püsivat rändlust ning hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste anomaalset või lubamatut kasutamist muudel eesmärkidel kui reguleeritud rändlusteenuste pakkumine liidus reisivatele rändlusteenusepakkujate klientidele.

🡻 531/2012 põhjendus 81 (kohandatud)

⇨ uus

(57)Kui liidu mobiilsideteenuste osutajad leiavad, et nende teiste liikmesriikide mobiilsideoperaatoritega sõlmitud rändluskokkulepete lõpetamise või lõpetamise ohu tõttu on ohustatud koostalitlusvõime ja läbivühendatavus klientidele teenuse osutamiseks või kui nad ei ole võimelised osutama oma klientidele teenust teises liikmesriigis, kuna puudub kokkulepe vähemalt ühe võrguteenuste hulgimüüjaga, peaksid riikide reguleerivad asutused kasutama vajaduse korral juurdepääsu käsitleva direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 615 kohaseid volitusi küllaldase juurdepääsu ja omavahelise sidumise tagamiseks, et garanteerida selline läbivühendatavus ja teenuste koostalitlusvõime, võttes arvesse raam ⌦ nimetatud ⌫ direktiivi artiklis 38 nimetatud ⌦ sätestatud ⌫ eesmärke, eelkõige täielikult toimiva elektrooniliste sideteenuste siseturu loomist ⇨arengut,⇦ ⇨ soodustades üleeuroopaliste teenuste osutamist, kättesaadavust ja koostalitlusvõimet ning läbivühendatavust ⇦ .

🡻 2017/920 põhjendus 21 (kohandatud)

(58)Hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste suhtes kohaldatav konkreetne hindade reguleerimine tähendab seda, et liidu üldist ülempiiri kohaldatakse liittoodete suhtes, mis võivad hõlmata ka muud juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule ja vastastikuse sidumise sisendeid, sealhulgas ja eelkõige neid, mida reguleeritakse riiklikult või potentsiaalselt ka piiriüleselt. Sellega seoses prognoositakse, et nende sisendite reguleerimise erinevused liidus vähenevad, eelkõige tänu tulevastele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) 73  (EL) 2018/1972 kohaselt võetavatele võimalikele lisameetmetele, mille eesmärk on tagada reguleerivate lähenemisviiside suurem ühetaolisus. Vahepeal tuleks tegeleda külastatavate võrkude operaatorite ja teiste operaatorite mis tahes vaidlustega määrade üle, mida nende hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste pakkumiseks vajalike reguleeritud sisendite suhtes kohaldatakse, võttes arvesse BERECi arvamust, kui BERECiga on konsulteeritud, ja vastavalt rändluse suhtes kohaldatavatele spetsiaalsetele reguleerivatele kohustustele ning ka raamdirektiivile ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2002/19/EÜ, 74 2002/20/EÜ 75 ja 2002/22/EÜ 76  direktiivile (EL) 2018/1972.

🡻 531/2012 põhjendus 94

Käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevate eeskirjade sätestamisel peaksid liikmesriigid muu hulgas võtma arvesse võimalust, et rändlusteenuse osutajad kompenseerivad vastavalt siseriiklikule õigusele klientidele iga viivituse või takistuse seoses alternatiivse rändlusteenuse osutaja valimisega.

🡻 2017/920 põhjendus 22 (kohandatud)

⇨ uus

(59)Rändluse hulgiturgude toimimist ning nende seotust rändluse jaeturuga on vaja jälgida ja korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse konkurentsi ja tehnoloogia arengut ning liiklusvooge. Sellel eesmärgil peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. detsembriks 2018 vahearuande jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise mõju kokkuvõttega, võttes arvesse BERECi asjakohast aruannet. Seejärel peaks kKomisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta tagant esitatavad aruanded ⇨ kaks aruannet ⇦. Esimene aruanne tuleks esitada 15. detsembriks 2019.Komisjon peaks oma iga kahe aasta järel esitatavates aruannetes eelkõige hindama, kas põhimõte „rändle nagu kodus“ avaldab mingit mõju jaeturul kättesaadavate tariifikavade arengule. Ühelt poolt peaks see sisaldama hinnangut selliste tariifikavade tekke kohta, mis sisaldavad üksnes riigisiseseid teenuseid ja välistavad kõik jaerändlusteenused ja mis on seega vastuolus põhimõtte „rändle nagu kodus“ peamise eesmärgiga, ning teiselt poolt hinnangut kindlasummaliste tariifikavade kättesaadavuse vähenemise kohta, mis võiks samuti tekitada tarbijatele kahju ja kahjustada digitaalse ühtse turu eesmärke. Iga kahe aasta järel esitatavates k Komisjoni aruannetes tuleks eelkõige analüüsida, millisel määral on riikide reguleerivad asutused lubanud erandkorras kohaldada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasusid, koduvõrkude operaatorite suutlikkust säilitada oma riigisisesed hinnamudelid ja külastatavate võrkude operaatorite suutlikkust katta kõik hulgimüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenustega seotud tegelikult tekkinud kulud. ⇨ Lisaks tuleks komisjoni aruannetes hinnata, kuidas on hulgimüügi tasandil tagatud juurdepääs eri võrgutehnoloogiatele ja -põlvkondadele; millisel tasemel on kauplemisplatvormide ja muude samalaadsete vahendite kasutamine andmeliiklusega kauplemiseks hulgimüügi tasandil; milline on masinatevahelise rändluse areng; millised on jaemüügitasandil püsivad probleemid seoses lisaväärtusteenuste ja hädaolukorra sidet käsitlevate meetmete kohaldamisega ⇦. Võimaldamaks sellist aruandlust, et hinnata, kuidas rändlusturud kohanevad põhimõttega „rändle nagu kodus“, tuleks koguda piisavalt andmeid nende turgude toimimise kohta pärast kõnealuste eeskirjade rakendamist.

🡻 2017/920 põhjendus 23

⇨ uus

(60)Selleks et hinnata konkurentsi edenemisest kogu liitu hõlmavatel rändlusturgudel ja anda korrapäraselt aru muutustest rändluse tegelikes hulgihindades rändlusteenuse osutajate vahelises tasakaalustamata liikluses, tuleks BERECile anda ülesanne koguda riikide reguleerivatelt asutustelt andmeid vastavalt tasakaalustatud ja tasakaalustamata liikluse suhtes kohaldatavate tegelike tasude kohta. Samuti peaks BEREC koguma andmeid juhtumite kohta, kui rändluse hulgiteenuse lepingu osalised on otsustanud loobuda maksimaalsete rändlusteenuste hulgihindade kohaldamisest või on hulgimüügitasandil rakendanud meetmeid, mille eesmärk on vältida püsivat rändlust või hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste anomaalset või lubamatut kasutamist muudel eesmärkidel kui reguleeritud rändlusteenuste pakkumine rändlusteenusepakkujate klientidele nende regulaarsete reiside ajal liidus. Kogutud ⇨ piisavalt üksikasjalike ⇦ andmete põhjal peaks BEREC korrapäraselt aru andma, millised on seosed rändlusteenuste jaehindade, hulgihindade ning hulgimüügikulude vahel. ⇨Samuti peaks BEREC koguma andmeid, mis on vajalikud, et saaks jälgida asjaolusid, mida tuleb hinnata käesoleva määruse artikli 21 lõike 1 alusel. ⇦

🡻 2017/920 põhjendus 24 (kohandatud)

(61)Komisjon, BEREC ja kõik asjaomased riikide reguleerivad asutused peaksid ⌦ käesoleva ⌫ määruse (EL) nr 531/2012 kohaldamise läbivaatamise, jälgimise ja järelevalve eesmärgil teabe jagamisel täielikult tagama ärisaladuse hoidmise. Ärisaladuse hoidmise nõuetest kinnipidamine ei tohiks seega takistada riikide reguleerivatel asutustel sellel eesmärgil õigeaegselt konfidentsiaalset teavet jagamast.

⇩ uus

(62)Tagamaks, et maksimaalsed hulgihinnad põhinevad värsketel ja ajakohastatud andmetel, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta maksimaalseid hulgihindu, mida külastatava võrgu operaator võib rändlusteenuse osutajalt nõuda reguleeritud kõne-, SMS- või andmeside-rändlusteenuste osutamise eest kõnealuse külastatava võrgu kaudu. Käesolevas määruses tuleks kehtestada üksikasjalikud kriteeriumid ja parameetrid, mille alusel sätestatakse kõnealuste maksimaalsete hulgihindade väärtus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 77 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

🡻 531/2012 põhjendus 95 ja 2015/2120 põhjendus 34 (kohandatud)

⇨ uus

(63)Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt ühise lähenemisviisi rajamist selle tagamiseks, et üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei peaks maksma kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest liidus reisimisel ülemäära kõrget hinda, tänu millele saavutatakse tarbijakaitse kõrge tase, tugevdades rändlusteenuse osutajate vahelist konkurentsi, ⇨ühise lähenemisviisi kehtestamist selle tagamiseks, et üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei peaks liidus reisides maksma kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest ülemäära kõrget hinda võrreldes konkureerivate riigisiseste hindadega nii, et sealjuures suureneks läbipaistvus ning oleks tagatud jaemüügitasandil riigisiseste hindadega rändlusteenuste osutamise jätkusuutlikkus ja kogemus, mis vastab tõeliselt põhimõttele „rändle nagu kodus“ nii rändlusaegse teenuse kvaliteedi kui ka hädaabiteenustele juurdepääsu osas,⇦ ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada turvalisel, ühtlustatud ja õigeaegsel viisil ning⌦, vaid neid ⌫seetõttu on parem saavutada ⌦ pigem ⌫ liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

🡻 2017/920 põhjendus 27

(64)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest.,

🡻 2015/2120 põhjendus 35 (kohandatud)

(65)Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 78  (EL) 2018/1725 79 artikliga 42 28 lõikega 2 ning ta esitas arvamuse 1. märtsil 2017.

🡻 531/2012 põhjendus 12

Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriv raamistik tugineb põhimõttele, et reguleerivaid eelkohustusi tuleks kehtestada vaid juhul, kui puudub tulemuslik konkurents, ning sellega nähakse ette protsess, mis hõlmab riikide reguleerivate asutuste kohustust korrapäraseks turuanalüüsiks ja kohustuste läbivaatamiseks, mis viib eelkohustuste kehtestamiseni olulise turujõuga ettevõtjatele. Selle protsessi koostisosad on oluliste turgude kindlaksmääramine kooskõlas komisjoni soovitusega oluliste toote- ja teenuseturgude kohta elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ 80 (edaspidi „soovitus”), kindlaksmääratud turgude analüüsimine kooskõlas komisjoni suunistega turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise kohta vastavalt liidu elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste reguleerivale raamistikule, 81 märkimisväärse turujõuga ettevõtjate nimetamine ja eelkohustuste kehtestamine nendele ettevõtjatele.

🡻 531/2012 põhjendus 13 (kohandatud)

Soovituses määrati kindlaks eelnevalt reguleerimist vajava olulise turuna üldkasutatavate mobiilsidevõrkude rahvusvahelise rändluse riigisisene hulgiturg. Rahvusvahelise rändluse riigisiseste hulgiturgude analüüsimisel tehtud töö, mida riikide reguleerivad asutused on teinud nii iseseisvalt kui ka Euroopa reguleerivate organite töörühmas (ERG) ja selle õigusjärglane elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametis (BEREC), mis asutati määrusega (EÜ) nr 1211/2009, 82 on näidanud, et riigi reguleerival asutusel üksi ei ole võimalik nimetatud korra alusel tõhusalt tegelda kogu liitu hõlmava rändluse kõrgete hulgihindadega, kuna rahvusvahelise rändluse eritingimuste, sealhulgas selle piiriülese olemuse tõttu on raske välja selgitada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid. Pärast määruse (EÜ) nr 717/2007 jõustumist jäeti rändlusturg muudetud soovituse reguleerimisalast välja 83 .

🡻 531/2012 põhjendus 15

Sellises olukorras tunnetavad liikmesriigid survet võtta meetmeid rahvusvahelise rändluse tasude taseme reguleerimiseks, kuid elektroonilise side 2002. aasta reguleerivas raamistikus riikide reguleerivate asutuste kehtestatav reguleerivate eelkohustuste mehhanism ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, et võimaldada neil asutustel tegutseda asjaomasel turul otsustavalt tarbijate huvides.

🡻 531/2012 põhjendus 16 (kohandatud)

Euroopa Parlamendi resolutsioonis Euroopa elektroonilise side reguleerimise ja turgude kohta 84 kutsuti komisjoni üles välja töötama uusi algatusi piiriülese mobiilsideteenuse kõneliikluse suurte kulude vähendamiseks, samas kui Euroopa Ülemkogu otsustas 23.–24. märtsi 2006. aasta kohtumisel, et keskendatud, tõhus ja integreeritud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika nii liidu kui ka riikide tasandil on majanduskasvu ja tootlikkust käsitlevate eesmärkide saavutamiseks hädavajalik, ning märkis sellega seoses rändlustasude vähendamise tähtsust konkurentsivõimele.

🡻 531/2012 põhjendus 17

Elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistiku eesmärk oli tol ajal ilmnenud kaalutluste põhjal kõigi tõkete kõrvaldamine liikmesriikidevaheliselt kaubanduselt ühtlustatavas valdkonnas, muu hulgas seoses meetmetega, mis mõjutavad rändlustasusid. Siiski ei tohiks see takistada ühtlustatud eeskirjade vastuvõtmist kooskõlas muude kaalutlustega, et leida kõige tõhusamad vahendid rändlusteenuste siseturul konkurentsi tugevdamiseks ja tarbijakaitse kõrge taseme saavutamiseks.

🡻 531/2012 põhjendus 21 (kohandatud)

Määrus (EÜ) nr 717/2007 kaotab kehtivuse 30. juunil 2012. Enne selle kehtivusaja lõppemist on komisjon teinud vahekokkuvõtte vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11, mille kohaselt tuleb hinnata, kas kõnealuse määruse eesmärgid on saavutatud, ning käsitleda rändlusklientidele pakutavate kõne-, SMS- ja andmesideteenuste hulgi- ja jaehindade muutusi. Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud 6. juuli 2011. aasta aruandes määruse (EÜ) nr 717/2007 toimimise läbivaatamise tulemuste kohta jõudis komisjon järeldusele, et pärast 30. juunit 2012 on asjakohane pikendada määruse (EÜ) nr 717/2007 kohaldamisaega.

🡻 531/2012 põhjendus 22 (kohandatud)

Andmed, mis käsitlevad kogu liitu hõlmavate kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste hinna muutusi pärast määruse (EÜ) nr 717/2007 jõustumist, sealhulgas eelkõige riikide reguleerivate asutuste kogutud ja igas kvartalis BERECi kaudu esitatud andmed, ei võimalda järeldada, et hulgi- ja jaemüügitasandi konkurents oleks mõistlikult väljakujunenud ja jätkuks reguleerivate meetmete puudumise korral tõenäoliselt ka pärast 2012. aasta juunit. Andmed osutavad sellele, et rändluse hulgi- ja jaehinnad on senini palju kõrgemad kui riigisisesed hinnad ja jäävad endiselt määrusega (EÜ) nr 717/2007 kehtestatud piirhindade raamesse või on nendele lähedased ning allpool kõnealuseid piirhindu on konkurents piiratud.

🡻 531/2012 põhjendus 23 (kohandatud)

Määruse (EÜ) nr 717/2007 alusel hulgi- ja jaemüügitasandil kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste suhtes kohaldatavate regulatiivsete kaitsemeetmete kehtivusaja lõppemine 2012. aasta 30. juunil kätkeks seega märkimisväärset ohtu, et rändlusteenuste siseturul puuduv konkurentsisurve ja rändlusteenuse osutajate motivatsioon rändlustulu suurendada toovad kaasa sellised kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste hulgi- ja jaehinnad, mis tegelikult ei kajasta mõistlikult teenuse osutamise kulusid, see aga seaks ohtu kõnealuse määruse eesmärgid. Reguleerivat sekkumist mobiilside rändlusteenuste turul tuleks seega pärast 30. juunit 2012 veel pikendada, et tagada siseturu sujuv toimimine, võimaldades konkurentsil välja kujuneda ja tagades samas klientidele, et neilt ei võeta konkureerivate riigisiseste hindadega võrreldes ülemäära kõrget tasu.

🡻 531/2012 põhjendus 30

Mobiilsideteenuseid osutatakse nii riigisiseseid kui ka rändlusteenuseid sisaldavate pakettidena ning see piirab klientide valikuvõimalusi rändlusteenuste valdkonnas. Nimetatud paketid vähendavad rändlusteenuste läbipaistvust, kuna keeruline on võrrelda pakettides sisalduvaid üksikuid elemente. Seetõttu ei ole mobiilsidepaketis sisalduval rändlusteenusel põhinev operaatoritevaheline konkurents veel ilmne. Rändlusteenuse osutamine eraldiseisva teenusena aitaks lahendada struktuuriprobleeme, suurendada tarbijate teadlikkust rändlusteenuste hindadest, võimaldada tarbijatel iseseisvalt rändlusteenuseid valida ja tugevdada seega nõudlusega seonduvat konkurentsisurvet. Seega aitab see kaasa rändlusteenuste siseturu sujuvale toimimisele.

🡻 531/2012 põhjendus 41

Kuni struktuurimeetmed ei ole veel kaasa toonud piisavat konkurentsi rändlusteenuste siseturul, mis viiks hulgimüügikulude vähenemiseni, mis omakorda jõuaks tarbijateni, on kõige tõhusam ja proportsionaalsem lähenemisviis liidusiseste rändluskõnede tegemise ja vastuvõtmise hinna reguleerimisele kehtestada kogu liidus hulgimüügi puhul keskmise minutitasu ülempiir ning piirata jaehindu eurotariifi abil, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 717/2007, SMSi eurotariifi abil, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 544/2009 85 ning andmeside eurotariifi abil, mis tuleks kehtestada käesoleva määrusega. Keskmine hulgihind peaks kehtima mis tahes kahe operaatori vahel liidu piires kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

🡻 531/2012 põhjendus 42

Ajutised kõneteenuste eurotariifid, SMSi eurotariifid ja andmeside eurotariifid tuleks kehtestada ohutul tasemel, mis tagab rändlusteenuse osutajatele piisava marginaali ja soodustab konkureerivaid rändluspakkumisi madalamate hindade juures, kindlustades samas tarbijakasu säilimise ning isegi suurenemise struktuurimeetmete rakendamisega seotud üleminekuperioodil. Nimetatud perioodil peaksid rändlusteenuse osutajad aktiivselt juhtima klientide tähelepanu eurotariife puudutavale teabele ja pakkuma eurotariife kõigile oma rändlusklientidele, ning tegema seda tasuta, selgelt ja läbipaistvalt.

🡻 531/2012 põhjendus 43

Rändlusklientidele pakutavad ajutised kõneteenuste eurotariifid, SMSi eurotariifid ja andmeside eurotariifid peaks peegeldama mõistlikku marginaali rändlusteenuse pakkumise hulgimüügikulude suhtes, võimaldades samas rändlusteenuse osutajatel konkureerida, diferentseerides oma pakkumisi ja kohandades hinnakujundust vastavalt turuolukorrale ja tarbijaeelistustele. Sellised kaitsvad hinnalaed tuleks kehtestada tasemel, mis ei moonuta struktuurimeetmete abil saavutatavast konkurentsist tulenevat kasu, ja need võib kaotada, kui kliendid on struktuurimeetmete kaudu konkreetset kasu saanud. Nimetatud reguleerivat lähenemisviisi ei tuleks kohaldada tariifi selle osa suhtes, mida nõutakse lisaväärtust omavate teenuste osutamise eest, vaid üksnes tariifide suhtes, mida nõutakse kõnealuste teenustega ühenduse saamise eest.

🡻 531/2012 põhjendus 44

Nimetatud reguleerivat lähenemisviisi peaks olema lihtne rakendada ja kontrollida, et viia halduskoormus miinimumini nii operaatorite ja rändlusteenuse osutajate jaoks, keda selle nõuded puudutavad, kui ka riikide reguleerivate asutuste jaoks, kelle ülesanne on järelevalve ja rakendamine. Samuti peaks see olema läbipaistev ja vahetult mõistetav kõigile mobiilsideklientidele liidu piires. Lisaks peaks see pakkuma kindlust ja ennustatavust rändluse hulgi- ja jaeteenuseid osutavatele operaatoritele. Käesolevas määruses tuleks seetõttu kindlaks määrata minutitasude ülempiir rahalises väärtuses nii hulgi- kui jaemüügi tasandil.

🡻 531/2012 põhjendus 45

Selliselt kindlaks määratud suurim keskmine minutitasu hulgimüügitasandil peaks võtma arvesse kogu liitu hõlmava rändluskõne tegemisega seotud eri elemente, eelkõige kõnede alustamise ja lõpetamise maksumust mobiilsidevõrkudes, sealhulgas üldkulusid, ning signaalimise ja transiidi kulusid. Kõige kohasem võrdlusalus kõne alustamise ja kõne lõpetamise jaoks on mobiilsideoperaatorite keskmine mobiiltelefonikõne lõpetamise tasu liidus, mis põhineb riikide reguleerivate asutuste antaval teabel ja mille komisjon avaldab. Käesoleva määrusega kehtestatavad suurimad keskmised minutitasud tuleks seetõttu määrata kindlaks, võttes arvesse keskmist mobiiltelefonikõne lõpetamise tasu, mis on sellega seotud kulude võrdlusaluseks. Suurimat keskmist minutitasu hulgimüügitasandil tuleks igal aastal alandada, et võtta arvesse mobiiltelefonikõne lõpetamise tasude alandamisi, mida riikide reguleerivad asutused aeg-ajalt kehtestavad.

🡻 531/2012 põhjendus 46

Jaemüügitasandil kohaldatav ajutine kõneteenuste eurotariif peaks rändlusklientidele tagama, et neilt ei võeta ülemäärast tasu reguleeritud rändluskõne tegemise või vastuvõtmise eest, kuid jätma samal ajal rändlusteenuse osutajale piisava marginaali klientidele pakutavate toodete eristamiseks.

🡻 531/2012 põhjendus 47

Kaitsvate hinnalagedega seotud üleminekuperioodil tuleks kõiki tarbijaid teavitada ja kõigil tarbijatel peaks olema võimalus valida ilma lisatasude või eeltingimusteta lihtne rändlustariif, mis ei ületa maksimaalset hinda. Mõistlik hinnalisa hulgimüügi kulude ja jaehindade vahel peaks tagama rändlusteenuse osutajatele kõigi rändluse erikulude – sealhulgas küllaldase osa turustamiskuludest ja telefoniaparaatide subsideerimise kuludest – katmise jaemüügi tasandil ning jätma neile piisava järelejääva osa mõistliku tulu teenimiseks. Ajutised kõneteenuste eurotariifid, SMSi eurotariifid ja andmeside eurotariifid on sobivad vahendid nii tarbijatele kaitse kui ka rändlusteenuse osutajatele paindlikkuse pakkumiseks. Hulgimüügitasandile vastavalt peaksid kõneteenuste eurotariifi, SMSi eurotariifi ja andmeside eurotariifi ülempiirid igal aastal langema.

🡻 531/2012 põhjendus 48

Kaitsvate hinnalagedega seotud üleminekuperioodil tuleks uusi rändluskliente täielikult ja aktiivselt ning selgel ja läbipaistval viisil teavitada liidu piires rändluse suhtes kehtivatest tariifidest, kaasa arvatud tariifidest, mis on vastavuses ajutiste kõneteenuste eurotariifide, SMSi eurotariifide ja andmeside eurotariifidega. Olemasolevatele rändlusklientidele tuleks anda teatava ajavahemiku jooksul võimalus valida uus tariif, mis on vastavuses ajutiste kõneteenuste eurotariifide, SMSi eurotariifide ja andmeside eurotariifidega või mis tahes muude rändlustariifidega. Olemasolevate rändlusklientide puhul, kes ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul oma valikut teinud, on kohane teha vahet nende vahel, kes olid juba valinud rändluse eritariifi või -paketi enne käesoleva määruse jõustumist, ja nende vahel, kes ei olnud seda teinud. Viimastele tuleks automaatselt kohaldada tariifi, mis on vastavuses käesoleva määrusega. Rändluskliendid, kes juba kasutavad rändluse eritariifi või -pakette, mis vastavad nende individuaalsetele nõudmistele ja mille nad on valinud nende alusel, peaksid jääma eelnevalt valitud tariifi või paketi juurde, kui nad – pärast meeldetuletust nende kehtivate tariifitingimuste ja kohaldatavate eurotariifide kohta – teatavad oma rändlusteenuse osutajale otsusest jääda kõnealuste tariifide juurde. Sellised rändluse eritariifid või -paketid võivad sisaldada näiteks rändluse kindlasummalisi hindu, mitteavalikke tariife, kindlate täiendavate rändlustasudega tariife, suurimast kõneteenuste eurotariifist, SMSi eurotariifist ja andmeside eurotariifist madalamate minutitasudega tariife või kõnealustustasude tariife.

🡻 531/2012 põhjendus 49 (kohandatud)

Kuna käesolev määrus peaks olema erimeede raamdirektiivi artikli 1 lõike 5 tähenduses ja kuna kogu liitu hõlmava rändlusteenuse osutajaid võidakse käesoleva määrusega kohustada muutma oma rändluse jaemüügitariife, et järgida käesoleva määruse nõudeid, ei tohiks sellised muutused anda mobiilsideklientidele elektroonilise side 2002. aasta reguleerivat raamistikku üle võtvate siseriiklike õigusaktide alusel mingit õigust oma lepingute ülesütlemiseks.

🡻 531/2012 põhjendus 50 (kohandatud)

Käesoleva määrusega ei tohiks piirata tarbijatele tehtavaid uuenduslikke pakkumisi, mis on soodsamad kui käesolevas määruses kindlaksmääratud ajutine kõneteenuste eurotariif, SMSi eurotariif ja andmeside eurotariif, vaid peaks tegelikult soodustama uuenduslikke, madalamate hindadega pakkumisi rändlusklientidele, seda eelkõige käesoleva määruse struktuurilistest sätetest tuleneva täiendava konkurentsisurve tõttu. Käesoleva määrusega ei nõuta rändlustasude uuesti kasutuselevõtmist juhul, kui need on täielikult kaotatud, samuti ei kohustata sellega tõstma kehtivaid rändlustasusid käesolevas määruses sätestatud ajutiste turvalimiitideni.

Euroopa reguleerivate asutuste töörühma (BERECi eelkäija) hinnangul suurendab mobiilsideoperaatorite tava arvutada jaemüügitasandil rändlusteenuste tasu ühest sekundist suurema ühiku alusel tavalise kõneteenuste eurotariifi arve puhul väljuvate kõnede maksumust 24 % ja sissetulevate kõnede maksumust 19 %. Töörühm märkis ka, et sellised lisandused kujutavad endast varjatud tasu, sest need ei ole enamiku tarbijate jaoks läbipaistvad. Sellel põhjusel soovitab Euroopa reguleerivate asutuste töörühm võtta kiiresti meetmeid, et kaotada jaemüügitasandil kõneteenuste eurotariifi rakendavate arvete koostamise erinevad tavad.

🡻 531/2012 põhjendus 54

Kuigi määrusega (EÜ) nr 717/2007 kehtestati liidus eurotariifi abil ühine lähenemisviis selle tagamiseks, et rändluskliendid ei maksaks reguleeritud rändluskõnede eest ülemäära kõrget hinda, ohustab selle järjepidevat kohaldamist tõsiselt asjaolu, et mobiilsideoperaatorid esitavad arveid erinevate ühikute kohta. See tähendab ka seda, et kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste piiriülesest iseloomust hoolimata leidub kõrvalekalduvaid lähenemisviise reguleeritud rändluskõne arvete koostamisel, mis moonutab siseturu konkurentsitingimusi.

🡻 531/2012 põhjendus 55

Seega on vaja kehtestada ühised eeskirjad kõneteenuste eurotariifi arvetel kasutatavate ühikute kohta jaemüügitasandil, et veelgi tugevdada siseturgu ja tagada kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste tarbijatele kõikjal liidus ühesugune kõrgetasemeline kaitse.

🡻 531/2012 põhjendus 56

Seetõttu tuleks nõuda, et jaemüügitasandi reguleeritud rändluskõneteenuste osutajad esitaksid klientidele kõikide selliste kõnede eest, mille suhtes kohaldatakse kõneteenuste eurotariifi, arved kõnesekundite alusel, võimaldades üksnes väljuva kõne puhul kohaldada esimese 30 sekundi ulatuses kõne miinimummaksumust. See võimaldab rändlusteenuse osutajatel katta kõik kõne ühendamisega seotud mõistlikud kulud ja konkureerida paindlikult väiksemate kõne miinimummaksumustega. Kõneteenuste eurotariifiga kõnede vastuvõtmise puhul ei ole kõne miinimummaksumuse kohaldamine aga põhjendatud, sest teenuse osutamise hulgimüügikulude eest võetakse tasu sekundilise täpsusega ja kõne ühendamisega seotud erikulud on juba kaetud mobiilikõne lõpetamise tasudega.

🡻 531/2012 põhjendus 57

Kliendid ei peaks maksma külastatavas võrgus kõneposti sõnumite vastuvõtmise eest, sest nad ei saa kontrollida selliste sõnumite kestust. See ei peaks piirama muude kohaldatavate kõnepostitasude rakendamist, näiteks tasu selliste sõnumite kuulamise eest.

🡻 531/2012 põhjendus 59

Nagu rändluskõnede puhul, esineb ka rändlussõnumiteenuse puhul märkimisväärne oht, et üksnes hinnakohustuste kehtestamisest hulgimüügitasandil iseenesest ei piisa, et tasud väheneksid jaeklientide jaoks. Teisalt võiksid jaehindade vähendamise meetmed, ilma et kohandataks nende teenuste osutamisega seotud hulgimüügikulude taset, kahjustada mõnede, eelkõige väiksemate rändlusteenuse osutajate positsiooni, suurendades hindade kokkusurumise ohtu.

🡻 531/2012 põhjendus 60

Lisaks ei ole elektroonilise side 2002. aasta reguleeriv raamistik rändlusteenuste turu erilise struktuuri ja piiriülese olemuse tõttu pakkunud riikide reguleerivatele asutustele sobilikke vahendeid, et tulla tõhusalt toime konkurentsiprobleemidega, millega kaasnevad reguleeritud rändlussõnumite kõrged hulgi- ja jaehinnad. See probleem ei võimalda tagada siseturu sujuvat toimimist ning nõuab lahendust.

🡻 531/2012 põhjendus 61

Reguleeritud rändlussõnumite suhtes tuleks seega reguleerivad kohustused kehtestada hulgimüügitasandil, et hulgihindadel oleks mõistlikum seos teenuse osutamise kuludega, ning selleks, et kaitsta rändlusklientide huvisid jaemüügitasandil üleminekuperioodil seni, kuni struktuurimeede jõustub.

🡻 531/2012 põhjendus 62

Enne kui struktuurimeetmega kaasneb piisav konkurents rändlusteenuste turul, on kõige tõhusam ja proportsionaalsem lähenemisviis reguleeritud rändlussõnumite hulgihindade reguleerimisele liidu tasandil keskmise tasu ülempiiri kehtestamine külastatavast võrgust saadetavate SMSide suhtes. Keskmine hulgihind peaks kehtima mis tahes kahe operaatori vahel liidu piires kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

🡻 531/2012 põhjendus 63

Reguleeritud rändlussõnumi maksimaalne hulgihind peaks sisaldama kõiki hulgiteenuse osutaja kantud kulusid, muu hulgas rändlussõnumi alustamise ja edastamisega seotud kulusid ning külastatavas võrgus rändlussõnumiteenuse kasutamise lõpetamisega seotud katmata kulusid. Käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjade järjepideva kohaldamise tagamiseks ei tohiks reguleeritud rändlussõnumiteenuse hulgimüüjatel seega lubada kehtestada eraldi tasu nende võrgus rändlussõnumiteenuse kasutamise lõpetamise eest.

🡻 531/2012 põhjendus 65 (kohandatud)

Määruses (EÜ) nr 544/2009 osutati, et rändlusteenuste turul konkurentsi tekitavate struktuurielementide puudumisel on kõige tõhusam ja proportsionaalsem lähenemisviis kogu liitu hõlmavate rändlussõnumite hinnataseme reguleerimiseks jaemüügitasandil kehtestada mobiilsideoperaatoritele nõue pakkuda oma rändlusklientidele SMSide eurotariifi, mis ei ületa kindlaksmääratavat maksimaalset hinda.

🡻 531/2012 põhjendus 66 (kohandatud)

Kuni struktuurimeetmete jõustumiseni tuleks SMSi eurotariif hoida kaitstud tasemel, mis tagab rändlusteenuse osutajatele piisava marginaali ja kajastab ka mõistlikumalt teenuse osutamise kulusid, tagades samas olemasoleva tarbijakasu säilimise.

🡻 531/2012 põhjendus 67 (kohandatud)

Ajutine SMSi eurotariif, mida võib rändlusklientidele pakkuda, peaks seetõttu peegeldama mõistlikku marginaali võrreldes reguleeritud rändlussõnumiteenuse osutamise kuludega, võimaldades samas rändlusteenuse osutajatel konkureerida oma pakkumisi eristades ning hinnakujundust vastavalt turuolukorrale ja tarbijaeelistustele kohandades. Sellised kaitsvad hinnalaed tuleks kehtestada tasemel, mis ei moonuta struktuurimeetmetest konkurentsile tulenevat kasu ja mille võib kaotada, kui struktuurimeetmed on jõustunud. Nimetatud reguleerivat lähenemisviisi ei tuleks kohaldada SMSide lisaväärtusteenuste suhtes.

🡻 531/2012 põhjendus 68

Rändlusklientidelt ei tohiks nõuda külastatavas võrgus rändlusteenust kasutades lisatasu reguleeritud rändlussõnumi või häälsõnumi vastuvõtmise eest, sest sellised teenuse lõpetamise kulud on kaetud juba rändlussõnumi või häälsõnumi saatmise eest küsitava jaetasuga.

🡻 531/2012 põhjendus 69 (kohandatud)

SMSi eurotariifi tuleks automaatselt kohaldada kõigi uute või olemasolevate rändlusklientide suhtes, kes ei ole rändlussõnumi eritariifi või reguleeritud SMSide rändlusteenust hõlmavat rändlusteenuste paketti sihilikult valinud või ei vali seda sihilikult.

🡻 531/2012 põhjendus 70

SMS on tekstsõnum (lühisõnumiteenus) ja eristub selgelt teistest sõnumitest, nagu MMS-sõnumid või e-kirjad. Selleks, et mitte kaotada käesoleva määruse tõhusust ning täita selle eesmärgid täielikult, tuleks keelustada SMS-rändlussõnumi tehniliste parameetrite sellised muudatused, mis eristaksid seda riigisisesest SMSist.

🡻 531/2012 põhjendus 71 (kohandatud)

Riikide reguleerivate asutuste kogutud andmed osutavad sellele, et andmeside-rändlusteenuse keskmised hulgihinnad, mida külastatava võrgu operaatorid rändluskliendi rändlusteenuse osutajatelt küsivad, on püsivalt kõrged. Kõnealuste hulgihindade langustendentsile vaatamata on need võrreldes teenuse osutamise kuludega endiselt väga kõrged.

🡻 531/2012 põhjendus 72 (kohandatud)

Andmeside-rändlusteenuste jätkuvalt kõrged hulgimüügitasud on tingitud peamiselt kõrgetest hulgihindadest, mida küsivad mitte-eelistatud võrkude operaatorid. Sellised tasud tulenevad võrgukasutamise juhtimise raskustest, mis ei motiveeri operaatoreid standardseid hulgihindu ühepoolselt vähendama, sest võrguliiklus toimub olenemata hinnast. See toob kaasa hulgimüügikulude suured kõikumised. Mõningatel juhtudel on mitte-eelistatud võrkude suhtes kohaldatavad andmeside-rändlusteenuste hulgihinnad kuus korda kõrgemad eelistatud võrkude suhtes kohaldatavatest. Sellised andmeside-rändlusteenuste ülemäära kõrged hulgihinnad toovad kaasa liidu mobiilsideoperaatorite vaheliste konkurentsitingimuste tuntava moonutamise, mis kahjustab siseturu sujuvat toimimist. Samuti piiravad need rändlusteenuse osutajate võimet hulgimüügikulusid ette näha ning seega võimalust pakkuda klientidele läbipaistvaid ja konkurentsivõimelisi jaepakette. Kuna riikide reguleerivad asutused ei suuda kõnealuseid probleeme riigi tasandil tõhusalt lahendada, tuleks andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldada maksimaalseid hulgihindu. Seega tuleks kehtestada reguleerivad kohustused reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes hulgimüügitasandil, et hulgimüügitasudel oleks mõistlikum seos teenuse osutamise kuludega, ning selleks, et kaitsta rändlusklientide huve jaemüügitasandil.

🡻 531/2012 põhjendus 73

Rändlusteenuse osutajad ei tohiks rändluskliendilt mis tahes reguleeritud andmeside-rändlusteenuse osutamise eest tasu võtta, juhul kui ja seni kuni klient ei ole teenuse osutamisega nõustunud.

🡻 531/2012 põhjendus 74 (kohandatud)

Käesoleva määruse reguleerimisala peaks katma kogu liitu hõlmavat andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamist. Sama eripära, mis iseloomustab rändlusteenuste turge ning millega põhjendati määruse (EÜ) nr 717/2007 vastuvõtmist ja mobiilsideoperaatoritele kogu liitu hõlmavate rändluskõnede ja SMS-rändlussõnumitega seonduvate kohustuste kehtestamist, kehtib ka kogu liitu hõlmavate andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamise suhtes. Sarnaselt kõne- ja SMS- rändlusteenustega ei osteta ka andmeside-rändlusteenuseid riigi tasandil eraldi, vaid need moodustavad ainult ühe osa laiemast jaemüügipaketist, mille klient ostab rändlusteenuse osutajalt, mistõttu asjaomaste turujõudude vahel on konkurents piiratud. Asjaomaste teenuste piiriülese iseloomu tõttu ei saa riikide reguleerivad asutused, kes vastutavad asjaomase riigi territooriumil elavate mobiilsideklientide huvide kaitsmise ja edendamise eest, ka kontrollida teises liikmesriigis asuva külastatava võrgu operaatorite käitumist.

🡻 531/2012 põhjendus 75 (kohandatud)

Nagu juba olemasolevate kõne- ja SMS-teenuseid reguleerivate meetmete puhul, on enne struktuurimeetmetega kaasneva piisava konkurentsi tekkimist kõige tõhusam ja proportsionaalsem lähenemisviis kogu liitu hõlmava andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandi hinnataseme reguleerimisele kehtestada üleminekuperioodi ajal rändlusteenuse osutajatele nõue pakkuda oma rändlusklientidele ajutist andmeside eurotariifi, mis ei ületa maksimaalset hinda. Andmeside eurotariif tuleks kehtestada kaitsval tasemel, mis tagab kuni struktuurimeetme jõustumiseni tarbijakaitse, kindlustab rändlusteenuse osutajatele piisava marginaali ja samas kajastab ka mõistlikumalt teenuse osutamisega seotud kulusid.

🡻 531/2012 põhjendus 76 (kohandatud)

Ajutine andmeside eurotariif, mida võib rändlusklientidele pakkuda, peaks seetõttu peegeldama mõistlikku marginaali võrreldes reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise kuludega, võimaldades samas rändlusteenuse osutajatel konkureerida oma pakkumisi eristades ning hinnakujundust vastavalt turuolukorrale ja tarbijaeelistustele kohandades. Sellised kaitsvad hinnalaed tuleks kehtestada tasemel, mis ei moonuta struktuurimeetmetest konkurentsile tekkivat kasu, ja need võib kaotada, kui kliendid on struktuurimeetmete kaudu konkreetset ja püsivat kasu saanud. Sarnaselt kõne- ja SMS-rändlusteenuseid hõlmava lähenemisviisiga tuleks ka andmeside ajutiste eurotariifide reguleeritud ülempiiri puhul järgida langustendentsi, võttes arvesse andmeside-rändlusteenuste osutamise kulude kavandatud vähendamisi jaemüügitasandil.

🡻 531/2012 põhjendus 77 (kohandatud)

Ajutist andmeside eurotariifi tuleks automaatselt kohaldada kõigi uute või olemasolevate rändlusklientide suhtes, kes ei ole andmeside-rändlusteenuste eritariifi või reguleeritud andmeside-rändlusteenust hõlmavat rändlusteenuste paketti sihilikult valinud või ei vali seda sihilikult.

🡻 531/2012 põhjendus 78 (kohandatud)

Selle tagamiseks, et tarbijad maksaksid tegelikult tarbitud andmesideteenuste eest, ning et vältida probleeme, mida täheldati kõneteenuste puhul pärast määruse (EÜ) nr 717/2007 vastuvõtmist ja mis hõlmasid operaatorite rakendatavat maksustamismehhanismi, millega kaasnesid tarbija jaoks varjatud kulud, tuleks ajutist andmeside eurotariifi arvestada kilobaidipõhiselt. Selline arvestamine on kooskõlas maksustamismehhanismiga, mida juba rakendatakse hulgimüügitasandil.

🡻 531/2012 põhjendus 79

Rändlusteenuse osutajad võivad pakkuda õiglastel tingimustel kindlasummalist kuu koondhinda, mille suhtes ei kohaldata maksimaalset hinda ja mis võiks katta kogu liitu hõlmavaid rändlusteenuseid.

🡻 531/2012 põhjendus 80 (kohandatud)

Selleks et tagada kõigile mobiiltelefoni kasutajatele kasu käesoleva määruse sätetest, tuleks ajutisi hinnakujundusnõudeid jaemüügitasandil kohaldada hoolimata sellest, kas rändlusklientidel on rändlusteenuse osutajaga ette- või järelmaksuleping, ja sõltumata sellest, kas rändlusteenuse osutajal on mobiiltelefoni häälkõneteenuse osutamiseks oma võrk või on ta virtuaalne mobiilsideoperaator või mobiiltelefoni häälkõneteenuste edasimüüja.

🡻 531/2012 põhjendus 83 (kohandatud)

Läbipaistvuse tagamiseks on samuti nõutav, et teenuse osutajad esitaksid teabe rändlustasude, eelkõige kõneteenuste eurotariifide, SMSi eurotariifide ja andmeside eurotariifide ning kindlasummalise koondhinna kohta – kui nad sellist pakuvad – teenusega liitumisel ja iga kord, kui rändlustasud muutuvad. Rändlusteenuse osutajad peaksid pakkuma teavet rändlustasude kohta sobivate vahendite, näiteks arvete, interneti, telereklaamide või otsepostituse kaudu. Kogu hindade ja teenuse omadustega seotud teave ja pakkumised tuleks esitada selgelt, arusaadavalt, võrdlust võimaldavalt ja läbipaistvalt. Rändlusteenuste pakkumiste reklaamimine ja tarbijatele turustamine peaks olema täielikult vastavuses tarbijakaitsealaste õigusaktidega, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv) 86 . Rändlusteenuse osutajad peaksid tagama, et kõik nende rändluskliendid on teadlikud reguleeritud tariifide olemasolust asjaomasel perioodil, ning nad peaksid saatma nimetatud klientidele kirjalikult selge ja erapooletu teatise, kus kirjeldatakse kõneteenuste eurotariifide, SMSi eurotariifide ja andmeside eurotariifide tingimusi ning nendele ülemineku ja nendest loobumise õigust.

🡻 531/2012 põhjendus 85

Eelkõige peaksid rändlusteenuse osutajad esitama tasuta oma rändlusklientidele personaliseeritud hinnateabe andmeside-rändlusteenuste nimetatud klientide suhtes kehtivate tariifide kohta iga kord, kui rändlusklient hakkab teise riiki sisenedes andmeside-rändlusteenuseid kasutama. Kõnealune teave tuleks edastada kliendi mobiilseadmesse viisil, mis võimaldab seda lihtsalt vastu võtta ja mõista, ja selliselt, et kliendil oleks kergesti võimalik seda hiljem uuesti vaadata.

🡻 531/2012 põhjendus 86

Selleks, et aidata klientidel paremini mõista andmeside-rändlusteenuste kasutamise rahalisi tagajärgi ning võimaldada neil jälgida ja kontrollida oma kulusid, peaksid rändlusteenuse osutajad nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist piisavalt teavitama oma kliente reguleeritud andmeside-rändlusteenustega seotud tasudest. Selline teavitamine võiks sisaldada näiteid ligikaudse kasutatava andmemahu kohta näiteks e-kirja või pildi saatmise, veebilehitsemise ja mobiilirakenduste kasutamise korral.

🡻 531/2012 põhjendus 96 (kohandatud)

Kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste hulgihindu käsitlevad reguleerivad kohustused peaksid kehtima seni, kuni struktuurimeetmed on jõustunud ja konkurents on hulgiturul piisavalt välja kujunenud. Lisaks nähtub praegustest turusuundumustest, et andmesideteenused muutuvad järk-järgult kõige tähtsamaks mobiilsideteenuste segmendiks ning et hulgimüügitasandi andmeside-rändlusteenused arenevad praegu kõige dünaamilisemalt, kusjuures nende hinnad on praegustest reguleeritud hindadest märgatavalt madalamad.

🡻 531/2012 põhjendus 97 (kohandatud)

Tuleks kehtestada piisavalt kõrged jaemüügi kaitsvad hinnalaed, mis ei moonuta struktuurimeetmete võimalikku konkurentsist saadavat kasu ning mille võiks täielikult kaotada, kui kõnealused meetmed jõustuvad ja võimaldavad luua tõelise siseturu. Seepärast peaksid jaemüügi kaitsvad hinnalaed järgima langustendentsi ja seejärel oma kehtivuse kaotama.

🡻 531/2012 põhjendus 98 (kohandatud)

Komisjon peaks hindama käesoleva määruse tõhusust, pidades silmas selle eesmärke ja panust elektroonilise side 2002. aasta reguleeriva raamistiku rakendamisse ning siseturu sujuva toimimise tagamisse. Sellega seoses peaks komisjon vaagima mõju, mida see avaldab eri suurusega ning liidu eri osades paiknevate mobiilsideteenuste osutajate konkurentsipositsioonile, jae- ja hulgihindade muutumisele, hindade arengusuundadele ja läbipaistvusele, hindade ja tegeliku maksumuse suhtele, samuti seda, kui suures ulatuses on leidnud kinnitust oletused, mis esitati käesolevale määrusele lisatud mõjuhinnangus, samuti kulusid, mis tulenevad määruse järgimisest, ja mõju, mida see avaldab investeeringutele. Komisjon peaks tehnika arengut arvestades hindama ka selliste teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, mis on alternatiiviks rändlusteenustele (näiteks juurdepääs traadita interneti kaudu).

🡻 531/2012 põhjendus 99 (kohandatud)

Kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste hulgi- ja jaehindu käsitlevad reguleerivad kohustused tuleks tarbijate kaitseks säilitada seni, kuni jae- ja hulgimüügitasandi konkurents on täielikult välja kujunenud. Selleks peaks komisjon 2016. aasta 30. juuniks hindama, kas käesoleva määruse eesmärgid on saavutatud, ning sealhulgas seda, kas struktuurimeetmed on täielikult rakendatud ja kas rändlusteenuste siseturul on välja kujunenud piisav konkurents. Kui komisjon leiab, et piisavat konkurentsi ei ole välja kujunenud, peaks ta esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule asjakohased ettepanekud, et tagada tarbijate piisav kaitse alates 2017. aastast.

🡻 531/2012 põhjendus 100 (kohandatud)

Pärast eespool nimetatud hindamist ja selleks, et tagada liidus pidev järelevalve rändlusteenuste üle, peaks komisjon iga kahe aasta järel koostama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis annaks üldülevaate rändlusteenuste uusimatest suundumustest, ning vahehinnangu selle kohta, kuidas on edenenud käesoleva määrusega seatud eesmärkide täitmine ja kas nende eesmärkide saavutamiseks oleks alternatiivseid võimalusi,

🡻 531/2012 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1.    Käesoleva määrusega kehtestatakse ⌦ nähakse ette ⌫ ühine lähenemisviis selle tagamiseks, et üldkasutatavate mobiilsidevõrkude kasutajad ei maksaks kogu liitu hõlmavate rändlusteenuste eest liidus reisides helistamisel ja kõne vastuvõtmisel, SMSe saates ja vastu võttes ning pakettkommuteeritud andmesideteenuseid kasutades konkureerivate riigisiseste hindadega võrreldes ülemäära kõrget hinda, aidates sellega kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning samal ajal saavutades tarbijakaitse kõrge taseme, edendades konkurentsi ning läbipaistvust turul ja pakkudes stiimuleid nii uuendusteks kui ka tarbija valikute suurendamiseks.

🡻 531/2012 (kohandatud)

⇨ uus

Määruses sätestatakse eeskirjad, et võimaldada reguleeritud rändlusteenuste osutamist riigisisestest mobiilsideteenustest eraldi, ja tingimused üldkasutatavatele mobiilsidevõrkudele reguleeritud rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu andmiseks. Samuti kehtestatakse sellega üleminekueeskirjad tasude kohta, mida rändlusteenuse osutajad võivad nõuda reguleeritud rändlusteenuste (kõnede ja SMSide) osutamise eest juhul, kui nende kasutamine algab ja lõpeb liidus, ning pakettkommuteeritud andmesideteenuste eest, mida rändluskliendid kasutavad liidus mobiilsidevõrgus rändlemisel. Määrust kohaldatakse nii võrguoperaatorite poolt võetavate tasude suhtes hulgimüügitasandil kui ka rändlusteenuse osutajate poolt võetavate tasude suhtes jaemüügitasandil.

2.    Reguleeritud rändlusteenuste osutamine riigisisestest mobiilsideteenustest eraldi on vajalik vahesamm konkurentsi suurendamiseks, eesmärgiga langetada klientide jaoks rändlustariife, et saavutada mobiilsideteenuste siseturg ja et lõpuks ei tehtaks vahet riiklikel tariifidel ja rändlustariifidel.

23.    Samuti sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad, mille eesmärk on suurendada hindade läbipaistvust ja parandada hinnateabe pakkumist rändlusteenuste kasutajatele.

4.    Käesolev määrus on erimeede raamdirektiivi artikli 1 lõike 5 tähenduses.

35.    Käesolevas määruses sätestatud maksimaalsed hinnad on väljendatud eurodes.

46.    Kui artiklite ⇨ 9 ⇦ 7, 9 ja–12 kohased maksimaalsed hinnad on väljendatud muudes vääringutes kui euro, määratakse kõnealuste artiklite kohased algsed piirmäärad kindlaks nendes vääringutes, kohaldades 1. mail 2012 Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viitekursse.

Artikli 7 lõikes 2, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud järgnevate piirmäärade kindlaksmääramisel nende väärtus kindlaks ⌦ neis vääringutes, ⌫ kohaldades asjaomase kalendriaasta 1. mail ⇨ 15. jaanuaril, 15. veebruaril ja 15. märtsil ⇦ ⌦ Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas ⌫ avaldatud viitekursside ⇨ keskmist ⇦. Artikli 7 lõike 2, artikli 9 lõike 1 ja artikli 12 lõike 1 kohaste Maksimaalsete hindade puhul vaadatakse muus vääringus kui euro väljendatud piirmäärad iga-aastaselt läbi pärast ⇨ 2023 ⇦ 2015. aastat. Nendes vääringutes iga-aastaselt läbivaadatud piirmäärasid kohaldatakse alates ⇨ 15. maist ⇦1. juulist , kasutades sama aasta 1. mail avaldatud viitekursse.

7.    Kui artiklite 8, 10 ja 13 kohased maksimaalsed hinnad on väljendatud muudes vääringutes kui euro, määratakse kõnealuste artiklite kohased algsed piirmäärad kindlaks nendes vääringutes, kohaldades 1. märtsil, 1. aprillil ja 1. mail 2012 Euroopa Keskpanga poolt Euroopa Liidu Teatajas avaldatud viitekursside keskmist.

Artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2 sätestatud järgnevate piirmäärade kindlaksmääramisel kohaldatakse asjaomase kalendriaasta 1. märtsil, 1. aprillil ja 1. mail avaldatud viitekursside keskmist. Artikli 8 lõikes 2, artikli 10 lõikes 2 ja artikli 13 lõikes 2 reguleeritud maksimaalsete hindade puhul vaadatakse muus vääringus kui euro väljendatud piirmäärad iga-aastaselt läbi pärast 2015. aastat. Nendes vääringutes iga-aastaselt läbivaadatud piirmäärasid kohaldatakse alates 1. juulist, kasutades sama aasta 1. märtsil, 1. aprillil ja 1. mail avaldatud viitekursside keskmist.

Artikkel 2

Mõisted

1.    Käesolevas määruses kasutatakse juurdepääsu käsitleva direktiivi artiklis 2, raamdirektiivi artiklis 2 ja universaalteenuse direktiividirektiivi (EL) 2018/1972 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

2.    Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)„rändlusteenuse osutaja“ – ettevõtja, kes osutab rändluskliendile reguleeritud rändlusteenuseid jaemüügitasandil;

b)„riigisiseste teenuste osutaja“ – ettevõtja, kes osutab rändluskliendile riigisiseseid mobiilsideteenuseid;

c)„alternatiivne rändlusteenuse osutaja” rändlusteenuse osutaja, kes erineb riigisiseste teenuste osutajast;

🡻 531/2012 (kohandatud)

cd)„koduvõrk“ – üldkasutatav sidevõrk, mis asub liikmesriigis ning mida rändlusteenuse osutaja kasutab reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamiseks rändluskliendile;

de)„külastatav võrk“ – maapealne üldkasutatav mobiilsidevõrk, mis asub liikmesriigis, mis ei ole rändluskliendi riigisiseste teenuste osutaja asukohajärgne liikmesriik ning mille vahendusel saab rändlusklient teha ja vastu võtta kõnesid, saata või vastu võtta SMSe või kasutada pakettkommuteeritud andmesideteenuseid oma koduvõrgu operaatoriga sõlmitud kokkulepete alusel;

ef)„kogu liitu hõlmav rändlus“ – rändluskliendi poolt mobiilseadme kasutamine liidusiseste kõnede tegemiseks või vastuvõtmiseks, liidusiseste SMSide saatmiseks või vastuvõtmiseks või pakettkommuteeritud andmesideteenuste kasutamiseks, kui ta viibib muus liikmesriigis kui selles, kus asub riigisiseste teenuste osutaja võrk, koduvõrgu operaatori ja külastatava võrgu operaatori vahel sõlmitud kokkulepete alusel;

fg)„rändlusklient“ – liidus asuva maapealse üldkasutatava mobiilsidevõrgu vahendusel osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutaja klient, kellega sõlmitud leping või kokkulepe võimaldab kasutada kogu liitu hõlmavat rändlust;

gh)„reguleeritud rändluskõne“ – mobiiltelefonikõne, mida rändlusklient alustab külastatavas võrgus ja mis lõpetatakse üldkasutatavas sidevõrgus liidu piires, või rändluskliendi poolt vastu võetud kõne, mida alustati üldkasutatavas sidevõrgus liidus ja mis lõpetatakse külastatavas võrgus;

hj)„SMS“ – tekstsõnum (lühisõnumiteenus), mis koosneb peamiselt tähtedest ja/või numbritest ⌦ või mõlemast ⌫ ja mida saab saata riikide numeratsiooniplaanide kohaselt määratud mobiili- ja/või paiksete numbrite vahel;

ik)„reguleeritud rändlussõnum“ – SMS, mille rändlusklient saadab külastatavast võrgust liidu üldkasutatavasse sidevõrku või mille rändlusklient võtab vastu saadetuna liidu üldkasutatavast sidevõrgust külastatavasse võrku;

jm)„reguleeritud andmeside-rändlusteenus“ – rändlusteenus, mis võimaldab rändluskliendile sissetulevat ja väljuvat pakettkommuteeritud andmesidet mobiilseadme abil ajal, mil seade on ühendatud külastatavasse võrku,. Reguleeritud andmeside-rändlusteenus ⌦ see ⌫ ei hõlma reguleeritud rändluskõnede ja rändlussõnumite edastamist ega vastuvõtmist, kuid hõlmab MMSide (multimeedium-sõnumiteenus) edastamist ja vastuvõtmist;

ko)„juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule“ – otsene juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule või rändluse hulgiteenuste edasimüümisele;

lp)„otsene juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule“ – vahendite ja/või teenuste ⌦ või nende mõlema ⌫ mobiilsideoperaatori poolt teisele ettevõtjale kättesaadavaks tegemine kindlaksmääratud tingimustel selleks, et kõnealune teine ettevõtja osutaks reguleeritud rändlusteenuseid rändlusklientidele;

mq)„juurdepääs rändluse hulgiteenuste edasimüümisele“ – rändlusteenuste hulgimüügitasandil osutamine külastatava võrgu operaatorist erineva mobiilsideoperaatori poolt teisele ettevõtjale selleks, et kõnealune teine ettevõtja osutaks reguleeritud rändlusteenuseid rändlusklientidele;

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 1 punkt b

nr)„riigisisene jaehind“ – rändlusteenuse osutaja poolt iga tarbitud ühiku eest võetav riigisisene jaemüügi tasu, mida kohaldatakse tehtud kõnedele ja saadetud SMS-sõnumitele (mida alustatakse ja lõpetatakse samas liikmesriigis erinevates üldkasutatavates sidevõrkudes) ning kliendi tarbitud andmetele; juhul kui konkreetset riigisisest jaemüügi tasu ühiku kohta ei eksisteeri, loetakse riigisiseseks jaehinnaks sama maksustamismehhanism, mida kasutatakse siis, kui klient oleks kõnesid teinud ja SMSe saatnud (algus- ja lõpp-punktiga samas liikmesriigis erinevates üldkasutatavates sidevõrkudes) ning andmeid tarbinud enda liikmesriigis.;

(s)„reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamine” – selliste reguleeritud rändlusteenuste osutamine, mida alternatiivne rändlusteenuse osutaja osutab rändlusklientidele otse külastatavas sidevõrgus.

🡻 531/2012

⇨ uus

Artikkel 3

Juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule

1.    Mobiilsideoperaatorid rahuldavad kõik põhjendatud taotlused, mis käsitlevad juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule ⇨ , eeskätt lubavad nad rändlusteenuse osutajal levitada riigi sees jaetasandil pakutavaid mobiilsideteenuseid, kui see on tehniliselt teostatav⇦ .

2.    Mobiilsideoperaatorid võivad taotlused, mis käsitlevad juurdepääsu rändlusteenuste hulgiturule, tagasi lükata üksnes objektiivsete kriteeriumide põhjal.

3.    Juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule hõlmab kõiki võrguelemente ja nendega seotud vahendeid, asjaomaseid teenuseid, tarkvara ja infosüsteeme, mis on vajalikud klientidele reguleeritud rändlusteenuste osutamiseks ⇨ ning seda kõigi kättesaadavate võrgutehnoloogiate ja -põlvkondade puhul ⇦ .

🡻 2017/920 artikli 1 lõike 1 punkt a

4.    Lõikes 3 osutatud rändlusteenuste hulgituru kõigile komponentidele juurdepääsu andmise suhtes kohaldatakse artiklites 107, 119 ja 12 sätestatud eeskirju reguleeritud rändlusteenuste hulgihindade kohta, välja arvatud juhul, kui rändluse hulgiteenuse lepingu mõlemad pooled lepivad selgesõnaliselt kokku, et lepingu kehtivusajal ei kohaldata lepingu kohaldamisest tuleneva mis tahes keskmise rändlusteenuste hulgihinna suhtes reguleeritud rändlusteenuste maksimaalset hulgihinda.

🡻 531/2012

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist ning seoses juurdepääsuga rändluse hulgiteenuste edasimüümisele, võivad mobiilsideoperaatorid küsida õiglast ja mõistlikku tasu lõikega 3 hõlmamata komponentide eest.

5.    Mobiilsideoperaatorid avaldavad standardpakkumise, võttes arvesse lõikes 8 osutatud BERECi suuniseid, ning teevad selle rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu taotlevale ettevõtjale kättesaadavaks. Mobiilsideoperaatorid esitavad juurdepääsu taotlevale ettevõtjale käesoleva artikliga kooskõlas oleva ja kõnealust juurdepääsu reguleeriva lepingu kavandi, tehes seda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse esmakordset kättesaamist. Juurdepääs rändlusteenuste hulgiturule antakse mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Mobiilsideoperaatorid, kes saavad rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu taotluse, ning juurdepääsu taotlevad ettevõtjad peavad läbirääkimisi heas usus.

🡻 2017/920 artikli 1 lõike 1 punkt b

⇨ uus

6.    Lõikes 5 osutatud standardpakkumine peab olema piisavalt üksikasjalik ja hõlmama kõiki lõikes 3 osutatud rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsuks vajalikke komponente, samuti peab see sisaldama rändlusteenuste hulgiturule ja rändluse hulgiteenuste edasimüümisele otsese juurdepääsu suhtes asjakohaste pakkumiste kirjeldusi ning nendega seonduvaid tingimusi. ⇨ Standardpakkumine peab sisaldama kogu teavet, mis on vajalik, et rändlusteenuse osutaja saaks oma klientidele tagada rändlusteenuste kasutamise ajal tasuta juurdepääsu hädaabiteenustele kõige sobivama häirekeskusega loodava hädaolukorra side kaudu ning helistaja asukoha teabe tasuta edastamise kõige sobivamasse häirekeskusesse. ⇦

Nimetatud standardpakkumine võib sisaldada tingimusi, mille eesmärk on hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist muul eesmärgil kui reguleeritud rändlusteenuste osutamine rändlusteenuse osutajate klientidele, kui viimased perioodiliselt liidus reisivad. Kui standardpakkumises on nii ette nähtud, hõlmavad kõnealused tingimused erimeetmeid, mida külastatava võrgu operaator võib võtta, et hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist, ning objektiivseid tingimusi, mille alusel külastatava võrgu operaator võib kõnealuseid meetmeid võtta. Objektiivsed tingimused võivad viidata rändlusliikluse koondteabele. Neis ei viidata rändlusteenuse osutajate klientide individuaalse rändlusliiklusega seotud konkreetsele teabele.

Standardpakkumises võib muu hulgas ette näha, et juhul, kui külastatava võrgu operaatoril on põhjust arvata, et toimub püsiv rändlus olulise osa rändlusteenuse osutaja klientide poolt või rändlusteenuste anomaalne või lubamatu kasutamine, võib külastatava võrgu operaator nõuda, ilma et see piiraks liidu ja siseriiklike andmekaitsenõuete kohaldamist, et rändlusteenuse osutaja esitaks teabe, mis võimaldab teha kindlaks, kas toimub püsiv rändlus olulise osa rändlusteenuse osutaja klientide poolt või kas nad kasutavad anomaalsel või lubamatul viisil juurdepääsu külastatava operaatori võrgule, nt teave nende klientide osakaalu kohta, kelle puhul on objektiivsete näitajate alusel vastavalt artikli 86d alusel vastu võetud „mõistlikku kasutamist“ puudutavatele üksikasjalikele eeskirjadele tehtud kindlaks jaemüügitasandil riigisiseselt kohaldatava jaehinnaga osutatavate reguleeritud rändlusteenuste anomaalse või lubamatu kasutamise risk.

Standardpakkumises võib viimase võimalusena, kui vähem rangete meetmetega ei ole õnnestunud olukorda lahendada, näha ette võimaluse rändluse hulgiteenuse lepingute lõpetamiseks, kui külastatava võrgu operaator on objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes teinud kindlaks, et toimub püsiv rändlus olulise osa rändlusteenuse osutajate klientide poolt või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalne või lubamatu kasutamine, ning on sellest koduvõrgu operaatorile teada andnud.

Külastatava võrgu operaator võib rändluse hulgiteenuse lepingu ühepoolselt lõpetada püsiva rändluse või rändlusteenustele juurdepääsu anomaalse või lubamatu kasutamise tõttu ainult eelneva loa alusel, mille on andnud külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus.

Külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus teeb kolme kuu jooksul külastatava võrgu operaatori esitatud rändluse hulgiteenuse lepingu lõpetamise loa taotluse saamisest otsuse, kas nimetatud luba anda või andmata jätta, olles eelnevalt konsulteerinud koduvõrgu operaatori riigi reguleeriva asutusega, ning teavitab otsusest komisjoni.

Külastatava võrgu operaatori riigi reguleerivad asutused ja koduvõrgu operaatori riigi reguleerivad asutused võivad taotleda BERECilt arvamust käesoleva määruse kohaselt võetavate meetmete kohta. BEREC annab arvamuse ühe kuu jooksul taotluse saamisest.

Kui BERECiga on konsulteeritud, ootab külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus enne rändluse hulgiteenuse lepingu lõpetamisele kuuenda lõigu kohaselt loa andmise või andmata jätmise otsuse tegemist ära BERECi arvamuse ning võtab BERECi arvamust võimalikult ulatuslikult arvesse, järgides kolmekuulist tähtaega.

Külastatava võrgu operaatori riigi reguleeriv asutus teeb rändluse hulgiteenuse lepingu lõpetamise lubasid puudutava teabe üldsusele kättesaadavaks, järgides ärisaladuse hoidmise nõudeid.

Käesoleva lõike viies kuni üheksas lõik ei piira riigi reguleeriva asutuse artikli 1816 lõike 76 kohast õigust nõuda käesolevas määruses sätestatud kohustuste rikkumise viivitamatut lõpetamist ja külastatava võrgu operaatori õigust võtta asjakohaseid pettusevastaseid meetmeid.

Riikide reguleerivad asutused annavad vajaduse korral korralduse standardpakkumiste muutmiseks, sealhulgas erimeetmete osas, mida külastatava võrgu operaator võib võtta, et hoida ära püsivat rändlust või rändlusteenuste hulgiturule juurdepääsu anomaalset või lubamatut kasutamist, ning objektiivsete tingimuste osas, mille alusel külastatava võrgu operaator võib kõnealuseid meetmeid võtta, et täita käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.

🡻 531/2012 (kohandatud)

7.    Kui juurdepääsu taotlev ettevõtja soovib alustada äriläbirääkimisi, et hõlmata ka standardpakkumises hõlmamata komponente, vastavad mobiilsideoperaatorid sellisele taotlusele mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul taotluse esmakordsest kättesaamisest. Käesolevas lõikes reguleeritud olukorra suhtes ei kohaldata lõikeid 2 ja 5.

8.    Et toetada käesoleva artikli ühetaolist kohaldamist, kehtestab ⌦ ajakohastab ⌫ BEREC pärast sidusrühmadega konsulteerimist ja tihedas koostöös komisjoniga hiljemalt 30. septembriks 2012 ⌦ 6 kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist ⌫ ⌦ vastavalt määruse (EL) nr 531/2012 artikli 3 lõikele 8 kehtestatud ⌫ suuniseid juurdepääsu kohta rändlusteenuste hulgiturule.

9.    Lõikeid 5–7 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2013.

Artikkel 4

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 3 punkt a

Reguleeritud andmeside-rändlusteenuste eraldi osutamine jaemüügitasandil

🡻 531/2012

1.    Riigisiseste teenuste ega rändlusteenuse osutajad ei takista klientide juurdepääsu reguleeritud andmeside-rändlusteenustele, mida teine rändlusteenuse osutaja osutab otse külastatavas võrgus.

2.    Rändlusklientidel on õigus igal ajal rändlusteenuse osutajat vahetada. Kui rändlusklient otsustab rändlusteenuse osutajat vahetada, toimub vahetus põhjendamatu viivituseta ning igal juhul võimalikult lühikese ajavahemiku jooksul, sõltuvalt reguleeritud rändlusteenuse jaemüügitasandil eraldi osutamiseks valitud tehnilisest lahendusest, kuid hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast uue rändlusteenuse osutajaga lepingu sõlmimist.

3.    Üleminek teisele rändlusteenuse osutajale või rändlusteenuse osutaja vahetamine on klientidele tasuta ning võimalik mis tahes tariifikava alusel. Sellega ei või kaasneda liitumistasu ega täiendavaid kindlaksmääratud või jooksvaid tasusid, mis on seotud liitumislepingu muude kui rändlust käsitlevate osadega ning mida ei olnud enne vahetamist kehtinud tingimustega ette nähtud.

6.    Käesolevat artiklit kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Artikkel 5

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 4 punkt a

Reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamine

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 4 punkt b

1.    Riigisiseste teenuste osutajad rakendavad artiklis 4 sätestatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamist nii, et rändluskliendid saavad kasutada eraldiseisvaid reguleeritud andmeside-rändlusteenuseid. Riigisiseste teenuste osutajad rahuldavad kõik põhjendatud taotlused juurdepääsuks vahenditele ja seonduvatele tugiteenustele, mis on reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise osas asjakohased. Juurdepääs kõnealustele vahenditele ja tugiteenustele, mis on reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamiseks vajalikud, sealhulgas kasutaja autentimise teenustele, on tasuta ja rändlusklientidelt ei nõuta nende eest mingisugust otsest tasu.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 4 punkt c

2.    Et tagada reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise järjepidev ja üheaegne rakendamine kogu liidus, võtab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist rakendusaktidega vastu üksikasjalikud eeskirjad reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamise tehniliste lahenduste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 4 punkt d

3.    Tehnilised lahendused reguleeritud andmeside-rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise rakendamiseks peavad vastama järgmistele kriteeriumitele:

🡻 531/2012

a)tarbijasõbralikkus, eelkõige tarbijate võimalus valida kergesti ja kiirelt teine rändlusteenuse osutaja oma mobiiltelefoninumbrit muutmata ja sama mobiilseadet kasutades;

b)suutlikkus rahuldada konkurentsivõimelistel tingimustel tarbijanõudluse kõiki liike, sealhulgas andmesideteenuste sagedase kasutamise nõuet;

c)suutlikkus edendada tõhusalt konkurentsi, võttes arvesse ka operaatorite võimalusi kasutada oma infrastruktuurivahendeid või ärikokkuleppeid;

d)kulutasuvus, võttes arvesse riigisiseste teenuste osutajate ja teiste rändlusteenuse osutajate vahelist kulude jaotust;

e)suutlikkus täita tõhusalt artikli 4 lõikes 1 osutatud kohustust;

f)maksimaalse koostalitlusvõime võimaldamine;

g)kasutajasõbralikkus, eelkõige seoses kliendipoolse mobiilseadme tehnilise käsitlemisega võrkude vahetamisel;

h)tagatakse, et liidu klientide rändlust kolmandates riikides ja kolmandate riikide klientide rändlust liidus ei takistata;

i)tagatakse kinnipidamine raamdirektiivi ja eridirektiividega nõutavatest eeskirjadest eraelu puutumatuse, isikuandmete, võrkude turvalisuse ja terviklikkuse kaitse ning läbipaistvuse kohta;

j)võetakse arvesse, et riikide reguleerivad asutused edendavad vastavalt raamdirektiivi artikli 8 lõike 4 punktile g lõpptarbijate võimalusi saada juurdepääs teabele ja seda levitada ning vabal valikul käivitada rakendusi ja teenuseid;

k)tagatakse, et teenuse osutajad kohaldavad samaväärseid tingimusi samasuguste asjaolude korral.

4.    Lõikes 3 sätestatud kriteeriumite täitmise eesmärgil võib tehniline lahendus hõlmata üht või mitut tehnilist üksikasja.

5.    Komisjon annab vajaduse korral asjakohasele Euroopa standardiorganile volituse kohandada asjaomaseid standardeid, mis on vajalikud reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamise ühtlustatud rakendamiseks.

6.    Käesoleva artikli lõikeid 1, 3, 4 ja 5 kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

🡻 531/2012

Artikkel 6 4 

Komiteemenetlus

1.    Komisjoni abistab raamdirektiivi (EL) 2018/1972 artikli 118 lõike 122 alusel loodud sidekomitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.    Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõige 5 (kohandatud)

Artikkel 5 6a

⌦ Reguleeritud rändlusteenuste osutamine jaemüügitasandil ⌫

Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamine

Alates 15. juunist 2017, tingimusel et artikli 19 lõikes 2 osutatud eelnõu põhjal vastuvõetud seadusandlik akt on sel kuupäeval kohaldatav, 

1. ei kohalda rRändlusteenuse osutajad ei kohalda üheski liikmesriigis rändlusklientide suhtes riigisisese jaehinnaga võrreldes mis tahes lisatasusid ühegi tehtud või vastu võetud reguleeritud rändluskõne, ühegi saadetud reguleeritud SMS- või MMS-rändlussõnumi või ühegi kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuse eest, sealhulgas MMS-rändlussõnumid, ega mis tahes üldist tasu välismaal lõppseadme või teenuse kasutamise võimaldamise eest vastavalt artiklitele 66b ja 76c.

⇩ uus

2. Rändlusteenuse osutajad tagavad, et kui see on tehniliselt teostatav, osutatakse reguleeritud rändlusteenuseid jaemüügitasandil samadel tingimustel nagu siis, kui selliseid teenuseid tarbitaks riigisiseselt, seda eeskätt teenuse kvaliteedi mõttes.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõige 5 (kohandatud)

Artikkel 6 6b

Mõistlik kasutamine

1.    Kooskõlas käesoleva artikliga ning artiklis 86d osutatud rakendusaktidega võivad rändlusteenuse osutajad kohaldada selliste jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mille hind on samal tasemel kohaldatava riigisisese jaehinnaga, nn mõistliku kasutamise poliitikat selle vältimiseks, et rändluskliendid kasutavad jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuseid anomaalselt või lubamatult, näiteks kui selliseid teenuseid kasutavad rändluskliendid muus liikmesriigis kui riigisiseste teenuste osutaja liikmesriik muudel eesmärkidel kui regulaarne reisimine.

Mõistliku kasutamise poliitika võimaldab rändlusteenuse osutaja klientidel tarbida teatavat mahtu jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid kohaldatava riigisisese jaehinna eest, mis on kooskõlas nende vastavate tariifikavadega.

2.    Selliste jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste suhtes, mille puhul ületatakse mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piire, kohaldatakse artiklit 96e.

Artikkel 7 6c

Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise Jätkusuutlikkuse jätkusuutlikkus ⌦mehhanism ⌫

1.    Konkreetsetel ja erandlikel asjaoludel, pidades silmas riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikust, võib rändlusteenuse osutaja juhul, kui tal ei ole võimalik katta oma tegeliku ja prognoositava reguleeritud rändlusteenuste artiklite 56a ja 66b kohase osutamise kogukulu oma tegelikust ja prognoositavast selliste teenuste osutamise kogutulust, taotleda luba lisatasu kehtestamiseks. Nimetatud lisatasu kohaldatakse üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutamise kulude katmiseks, võttes arvesse kohaldatavaid maksimaalseid hulgihindu.

2.    Kui rändlusteenuse osutaja otsustab rakendada käesoleva artikli lõike 1 sätteid, peab ta riigi reguleerivale asutusele esitama viivitamata avalduse ning edastama talle kogu vajaliku teabe kooskõlas artiklis 86d osutatud rakendusaktidega. Rändlusteenuse osutaja ajakohastab seejärel kõnealust teavet iga 12 kuu tagant ning esitab selle riigi reguleerivale asutusele.

3.    Pärast rändlusteenuse osutajalt lõike 2 kohase avalduse saamist hindab riigi reguleeriv asutus seda, kas rändlusteenuse osutaja on näidanud, et tal ei ole võimalik oma kulusid lõike 1 kohaselt katta ilma, et see kahjustaks riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkust. Riigisisese hinnamudeli jätkusuutlikkuse hindamine põhineb asjakohastel, rändlusteenuse osutajale eriomastel objektiivsetel teguritel, sealhulgas asjaomases liikmesriigis rändlusteenuse osutajate vahel valitsevatel objektiivsetel erinevustel ning riigisiseste hindade ja tulu tasemel. Riigi reguleeriv asutus annab loa lisatasu kehtestamiseks juhul, kui lõikes 1 ja käesolevas lõikes sätestatud tingimused on täidetud.

4.    Riigi reguleeriv asutus annab lisatasu kehtestamise loa ühe kuu jooksul pärast rändlusteenuse osutajalt taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui taotlus on selgelt põhjendamatu või kui ei ole esitatud piisavalt teavet. Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et taotlus on selgelt põhjendamatu või et esitatud teave ei ole piisav, teeb ta järgmise kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta on andnud rändlusteenuse osutajale võimaluse saada ära kuulatud, lõpliku otsuse lisatasu lubamise, muutmise või selle lubamisest keeldumise kohta.

Artikkel 8 6d

Mõistliku kasutamise poliitika rakendamine ja jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkus ja jätkusuutlikkuse ⌦ mehhanismi ⌫ rakendamine

🡻 2015/2120 artikli 7 lõige 5 (kohandatud)

⇨ uus

1.    Selleks, et tagada artiklite 66b ja 76c järjepidev kohaldamine, võtab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist 15. detsembriks 2016 vastu rakendusaktid, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad mõistliku kasutamise poliitika rakendamise kohta ning jaemüügitasandil ⇨riigisiseste hindadega ⇦ osutatavate rändlusteenuste ⇨ osutamise ⇦ lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise meetodite ja rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatava taotluse kohta ⌦ ning vaatab need turu arengust lähtudes regulaarselt läbi ⌫ . Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

2.    Kui komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklis 6b sätestatud mõistliku kasutamise poliitika rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta, võtab ta arvesse järgmist:

a)hinnakujunduse ja tarbimisharjumuste areng liikmesriikides;

b)riigisiseste hinnatasemete ühtsuse määr kogu liidus;

c)reisimisharjumused liidus;

d)täheldatav konkurentsi moonutamise oht ning investeerimisstiimulid riigisisestel ja külastatud turgudel.

3.    Kui komisjon võtab vastu rakendusaktid artiklis 6c sätestatud rändlusteenuse osutaja suhtes kohaldatavate ⇨, millega nähakse ette rändlusteenuse osutaja jaemüügitasandil riigisiseste hindadega rändlusteenuste osutamise jätkusuutlikkuse hindamise meetodeid käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad⇦ jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise meetodeid käsitlevate üksikasjalike eeskirjade kohta, põhinevad need alljärgneval:

a)jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste osutamise tegeliku ja prognoositava kogukulu kindlaksmääramine lähtudes tegelikest rändlusteenuste hulgihindadest tasakaalustamata liikluse puhul ning reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamiseks vajalikest ühistest kuludest;

b)tegeliku ja prognoositava reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil osutamise kogutulu kindlaksmääramine;

c)reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil tarbimine ning riigisisene tarbimine rändlusteenuse osutaja kliendi poolt;

d)konkurentsi-, hinna- ja tulutase riigisisesel turul ning mis tahes täheldatav oht, et riigisiseste jaehindadega toimuv rändlus võiks nende hindade kujunemist tuntavalt mõjutada.

4.    Komisjon vaatab lõike 1 alusel vastuvõetud rakendusaktid turu arengutendentse arvesse võttes perioodiliselt läbi.

45.    Riigi reguleeriv asutus jälgib rangelt mõistliku kasutamise poliitika ja jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise ⇨ riigisisese hinna eest osutamise ⇦jätkusuutlikkust puudutavate meetmete rakendamist ning teostab selle üle järelevalvet, võttes võimalikult suurel määral arvesse asjaomasele liikmesriigile eriomaseid asjakohaseid objektiivseid tegureid ning rändlusteenuse osutajate vahelisi objektiivseid erinevusi. Ilma et see piiraks artikli 76c lõikes 3 sätestatud menetluse kohaldamist, jõustab riigi reguleeriv asutus õigeaegselt artiklites 66b ja 76c sätestatud nõuded ning käesoleva artikli lõike 1 lõikes 2 kohaselt vastu võetud ⌦ sätestatud ⌫ rakendusaktid. Riigi reguleeriv asutus võib igal ajal rändlusteenuse osutajalt nõuda lisatasu muutmist või selle kohaldamise peatamist, kui see ei ole kooskõlas artiklitega 66b või 76c. Riigi reguleeriv asutus teavitab komisjoni igal aastal artiklite 66b ja 76c ning käesoleva artikli kohaldamisest.

⇩ uus

5.    Rakendusmääruse (EL) 2016/2286 kohaldamine jätkub, kuni jõustub uus lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusakt.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõige 5 (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 9 6e

Reguleeritud rändlusteenuste osutamine jaemüügitasandil ⌦ Jaemüügitasandi lisatasude erakorraline kohaldamine jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste tarbimise eest ja alternatiivsete tariifide kasutamine ⌫

1.    Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, kui rändlusteenuse osutaja kohaldab lisatasu reguleeritud rändlusteenuste tarbimise suhtes jaemüügitasandil, mis ületab mõistliku kasutamise poliitikaga ette nähtud piire, peab see vastama järgmistele nõuetele (v.a käibemaks):

a)tehtud reguleeritud rändluskõnede, saadetud reguleeritud SMS-rändlussõnumite ja kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatav lisatasu ei tohi ületada vastavalt artikli 107 lõikes 2, artikli 119 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1 sätestatud maksimaalseid hulgihindu;

b)riigisisese jaehinna ning mis tahes tehtud reguleeritud rändluskõnede, saadetud reguleeritud SMS-rändlussõnumite ja kasutatud reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatava lisatasu summa ei tohi ületada vastavalt 0,19 eurot minuti eest, 0,06 eurot SMS-rändlussõnumi eest ja 0,20 eurot kasutatud megabaidi eest;

cb)vastu võetud reguleeritud rändluskõne suhtes kohaldatav lisatasu ei tohi ületada ⇨ selleks aastaks vastavalt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 75 lõikele 1 sätestatud mobiilikõne lõpetamise tasu üleliidulist ühtset maksimummäära. Kui komisjon otsustab pärast direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 75 lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti läbivaatamist, et kõne lõpetamise tasu üleliidulise määra kehtestamine ei ole enam vajalik, ega kehtesta mobiilikõne lõpetamise tasu maksimummäära, ei tohi vastu võetud reguleeritud rändluskõne suhtes kohaldatav lisatasu ületada nimetatud direktiivi artikli 75 kohaselt kõige viimasena vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud määra⇦ liidus kehtivate mobiilkõnede lõpetamise tasude kaalutud keskmist, mis on sätestatud kooskõlas lõikega 2.

Rändlusteenuse osutajad ei tohi kohaldada lisatasu vastu võetud reguleeritud SMS-rändlussõnumi või rändlushäälsõnumi suhtes. See ei mõjuta muid kohaldatavaid tasusid, näiteks tasu nende sõnumite kuulamise eest.

Rändlusteenuse osutajad võtavad tehtud ja vastu võetud rändluskõnede eest tasu sekundilise täpsusega. Rändlusteenuse osutajad võivad kohaldada tehtud kõne puhul kõne miinimumkestust, mis ei tohi ületada 30 sekundit. Rändlusteenuse osutajad nõuavad oma klientidelt reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest tasu kilobaidipõhiselt, välja arvatud multimeediateenuse (MMS) sõnumid, mille eest võib tasu nõuda ühikupõhiselt. Sellisel juhul ei tohi jaemüügitasu, mida rändlusteenuse osutaja võib oma rändluskliendilt MMS-rändlussõnumite edastamise või vastuvõtmise eest nõuda, reguleeritud andmeside-rändlusteenuse puhul ületada esimeses lõigus sätestatud maksimaalset jaemüügitasu.

Artikli 6f lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul ei välista käesolev lõige selliseid pakkumisi, mis annavad rändlusklientidele päevatasu või muu kindlaksmääratud perioodilise tasu eest teatava mahu tarbida reguleeritud rändlusteenust, tingimusel et kogu selle mahu tarbimisel ei ületa tehtud ja vastu võetud reguleeritud rändluskõnede, saadetud SMSide ja kasutatud andmeside-rändlusteenuste ühikuhind vastavat riigisisest jaehinda ja käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud maksimaalset lisatasu.

2.    Komisjon võtab 31. detsembriks 2015 pärast konsulteerimist BERECiga ja vastavalt käesoleva lõike teisele lõigule vastu rakendusaktid, milles sätestatakse lõike 1 esimese lõigu punktis c osutatud mobiilkõnede lõpetamise tasude kaalutud keskmine. Komisjon vaatab kõnealused rakendusaktid igal aastal läbi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 6 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Mobiilkõnede lõpetamise tasude kaalutud keskmine põhineb järgmistel kriteeriumidel:

a)mobiilkõnede lõpetamise tasude maksimaalne tase, mida riikide reguleerivad asutused rakendavad turul hulgimüügi tasandil häälkõnede lõpetamise puhul mobiilsidevõrkude suhtes kooskõlas raamdirektiivi artiklitega 7 ja 16 ja juurdepääsu käsitleva direktiivi artikliga 13, ja

b)abonentide koguarv liikmesriikides.

23.    Rändlusteenuse osutajad võivad pakkuda ja rändluskliendid võivad sihilikult valida rändlustariifi, mis erineb kooskõlas artiklitega 5 6a, 66b, 76c ja käesoleva artikli lõikega 1 sätestatud tariifist, misläbi nad kasutavad teistsuguseid reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes kohaldatavaid tariife kui neid, mis oleks neile määratud valiku tegemata jätmise korral. Rändlusteenuse osutaja tuletab neile rändlusklientidele meelde neid rändlusteenuse eeliseid, mis nad loobumisega kaotavad.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kohaldavad rändlusteenuse osutajad artiklite 5 6a ja 66b ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sätestatud tariifi automaatselt kõigi olemasolevate ja uute rändlusklientide suhtes.

Rändlusklient võib igal ajal taotleda kooskõlas artiklitega 5 6a, 66b, 76c, ja käesoleva artikliga 1 sätestatud tariifist loobumist või selle tariifi valimist. Kui rändluskliendid soovivad teadlikult loobuda artiklites 5 6a, 66b, 76c ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tariifist või selle tariifi valida, siis selline üleminek toimub tasuta ühe tööpäeva jooksul taotluse saamisest ning sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude kui rändlusega seotud osadega. Rändlusteenuse osutajad võivad üleminekut edasi lükata seni, kuni varasem rändlustariif on kehtinud kindlaksmääratud miinimumperioodi, mis ei ületa kahte kuud.

34.    ⇨ Ilma, et see piiraks direktiivi (EL) 2018/1972 III osa III jaotise kohaldamist, ⇦ Rändlusteenuse osutajad tagavad rändlusteenuse osutajad, et mis tahes liiki jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid käsitlevas lepingus on määratletud osutatava reguleeritud rändlusteenuse peamised omadused, sealhulgas eelkõige:

a)konkreetne tariifikava või konkreetsed tariifikavad ja iga tariifikava kohta pakutavate teenuste liigid, sealhulgas side maht;

b)piirangud, mis on kehtestatud nende jaemüügi tasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste tarbimisele, mida osutatakse riigisisese jaehinnaga, eelkõige arvandmed selle kohta, kuidas rakendatakse mõistliku kasutamise poliitikat lähtudes asjaomase jaemüügitasandil osutatava reguleeritud rändlusteenuse peamistest hinnaelementidest, mahust ja muudest parameetritest;.

⇩ uus

c) teenuse kvaliteet, mida võib liidus rändlemise ajal mõistlikult eeldada.

4. Rändlusteenuse osutajad tagavad, et mis tahes liiki jaemüügitasandil osutatavaid reguleeritud rändlusteenuseid käsitlevas lepingus esitatakse teave selle kohta, millist liiki teenuste suhtes võivad rändluse korral kehtida suuremad tasud.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõige 5 (kohandatud)

⇨ uus

5. Rändlusteenuse osutajad avaldavad esimeses lõigus lõigetes 3 ⇨ ja 4 ⇦ osutatud teabe.

Artikkel 6f

Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasud üleminekuperioodil

1.    Ajavahemikul 30. aprillist 2016 kuni 14. juunini 2017 võivad rändlusteenuse osutajad jaemüügitasandil osutatavate reguleeritud rändlusteenuste puhul kohaldada lisaks riigisisesele jaehinnale lisatasu.

2.    Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemikul kohaldatakse artiklit 6e mutatis mutandis.

🡻 531/2012

Artikkel 10 7

Reguleeritud rändluskõnede hulgihinnad

🡻 2017/920 artikli 1 lõige 2 (kohandatud)

⇨ uus

1.    Keskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatavast võrgust alustatud reguleeritud rändluskõne pakkumise eest (sealhulgas kõne alustamise, transiidi ja lõpetamise kulude eest), ei tohi alates 15. juunist 2017 ületada turvalimiiti 0,032 ⇨ 0,022 ⇦ eurot minuti eest. Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, on 0,032 eurot keskmise hulgihinna ülempiiriks kuni 30. juunini 2022 ⇨ 1. jaanuaril 2025 langeb keskmise hulgihinna ülempiir 0,019 euroni minuti eest ning, ilma et see piiraks artiklite 21, 22 ja 23 kohaldamist, jääb 0,019 euro juurde minuti eest kuni 30. juunini 2032 ⇦.

2.    Lõikes 1 osutatud keskmine hulgihind kehtib kahe operaatori vahel ning seda arvutatakse 12-kuulise ajavahemiku kohta või siis lühema ajavahemiku kohta, kui lõikes 1 sätestatud keskmise hulgihinna ülempiiri kohaldamisaja lõpuni või 30. juunini 2022 ⇨ 2032 ⇦ jääb vähem kui 12 kuud.

🡻 531/2012

3.    Lõikes 1 osutatud keskmise hulgihinna arvutamiseks jagatakse rändluskõnede hulgimüügist saadud kogutulu asjaomase operaatori poolt asjaomase ajavahemiku jooksul liidu piires rändluse hulgikõnede osutamiseks hulgitasandil tegelikult kasutatud rändlusminutite koguarvuga, mis on saadud sekundilise täpsusega liitmisel, kusjuures selle kohandamisel võetakse arvesse külastatava võrgu operaatori õigust rakendada tasu arvutamisel kõne miinimumkestust, mis ei tohi ületada 30 sekundit.

Artikkel 11 9

Reguleeritud rändlussõnumite hulgihinnad

🡻 2017/920 artikli 1 lõige 3 (kohandatud)

⇨ uus

1.    Alates 15. juunist 2017 ei tohi kKeskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatavast võrgust saadetava reguleeritud rändlussõnumi eest, ei tohi ületada turvalimiiti 0,01 ⇨ 0,004 ⇦ eurot SMSi kohta ⇨. 1. jaanuaril 2025 langeb see keskmise hulgihinna ülempiir 0,003 eurole SMSi eest ⇦ ning ilma et see piiraks artiklite 2119, ⇨ 22 ja 23 ⇦ kohaldamist, on 0,01 ⇨ 0,003 ⇦ eurot turvalimiidiks kuni 30. juunini ⇨ 2032 ⇦ 2022.

🡻 531/2012

⇨ uus

2.    Lõikes 1 osutatud keskmine hulgihind kehtib mis tahes kahe operaatori vahel ja see arvutatakse 12-kuulise ajavahemiku kohta või siis lühema ajavahemiku kohta, kui ⇨ lõikes 1 sätestatud keskmise hulgihinna ülempiiri kohaldamisaja lõpuni või ⇦ 30. juunini ⇨ 2032 ⇦ 2022 jääb vähem kui 12 kuud.

3.    Lõikes 1 osutatud keskmise hulgihinna arvutamiseks jagatakse hulgimüügi kogutulu, mille külastatava võrgu operaator või koduvõrgu operaator on saanud asjaomase ajavahemiku jooksul liidu piires reguleeritud rändlussõnumite saatmise ja edastamise eest, kõnealuse ajavahemiku jooksul asjaomase rändlusteenuse osutaja või koduvõrgu operaatori kaudu saadetud ja edastatud rändlussõnumite koguarvuga.

4.    Külastatava võrgu operaator ei tohi rändluskliendi rändlusteenuse osutajalt või koduvõrgu operaatorilt nõuda lõikes 1 osutatud tasust eraldiseisvat tasu külastatavas võrgus rändlusteenust kasutanud rändluskliendile saadetud reguleeritud rändlussõnumi lõpetamise eest.

Artikkel 11

Reguleeritud rändlussõnumite tehnilised omadused

Rändlusteenuse osutaja, riigisiseste teenuste osutaja, koduvõrgu operaator või külastatava võrgu operaator ei või muuta reguleeritud rändlussõnumite tehnilisi omadusi selliselt, et need erineksid riigisisesel turul edastatavate SMSide tehnilistest omadustest.

Artikkel 12

Reguleeritud andmeside-rändlusteenuste hulgihinnad

🡻 2017/920 artikli 1 lõige 4 (kohandatud)

⇨ uus

1.    Alates 15. juunist 2017 ei tohi kKeskmine hulgihind, mida külastatava võrgu operaator võib nõuda rändlusteenuse osutajalt külastatava võrgu vahendusel reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest, ei tohi ületada ühe gigabaidi edastatud andmete eest turvalimiiti ⇨ 2,00 ⇦ 7,70 eurot. Keskmise hulgihinna ülempiir langeb 1. jaanuaril 2018 6,00 eurole gigabaidi eest, 1. jaanuaril 2019 4,50 eurole gigabaidi eest, 1. jaanuaril 2020 ⇨ 2025 ⇦ 3,50 ⇨ 1,50 ⇦ eurole gigabaidi eest, 1. jaanuaril 2021 3,00 eurole gigabaidi eest ja 1. jaanuaril 2022 2,50 eurole gigabaidi eest. ⌦ ning, ⌫ ilma et see piiraks artiklite 2119, ⇨ 22 ja 23 ⇦ kohaldamist, jääb 2,50 ⇨ 1,50 ⇦ euro juurde ühe gigabaidi edastatud andmete eest kuni 30. juunini ⇨ 2032 ⇦ 2022.

🡻 531/2012

⇨ uus

2.    Lõikes 1 osutatud keskmine hulgihind kehtib mis tahes kahe operaatori vahel ja see arvutatakse 12-kuulise ajavahemiku kohta või lühema ajavahemiku kohta, kui ⇨lõikes 1 sätestatud keskmise hulgihinna ülempiiri kohaldamisaja lõpuni või 30. juunini 2032⇦ 30. juunini 2022 jääb vähem kui 12 kuud.

3.    Lõikes 1 osutatud keskmise hulgihinna arvutamiseks jagatakse hulgimüügi kogutulu, mille külastatava võrgu operaator või koduvõrgu operaator on saanud asjaomase ajavahemiku jooksul reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise eest, kõnealuse ajavahemiku jooksul asjaomase rändlusteenuse osutaja või koduvõrgu operaatori poolt kõnealuste teenuste osutamisel tegelikult edastatud andmete kogumahuga megabaitides, arvestatuna kilobaidipõhiselt.

⇩ uus

Artikkel 13

Hädaolukorra side hulgihinnad

Ilma et see piiraks artiklite 10, 11 ja 12 kohaldamist, ei nõua külastatava võrgu operaator rändlusteenuse osutajalt mitte mingeid tasusid seoses rändluskliendi algatatud hädaolukorra side ja helistaja asukohta käsitleva teabe edastamisega.

🡻 531/2012 (kohandatud)

Artikkel 14

Rändluskõnede ja rändlussõnumite jaehindade⌦ jaemüügi tingimuste ⌫ läbipaistvus

1.    Selleks et juhtida rändlusklientide tähelepanu asjaolule, et neile kehtivad kõne tegemisel või vastuvõtmisel või SMSi saatmisel rändlustasud, annab iga rändlusteenuse osutaja kliendile teise liikmesriiki, mis ei ole tema riigisiseste teenuste osutaja asukohariik, sisenemisel sõnumiteenuse abil automaatselt, ilma põhjendamatu viivituseta ja tasuta personaalset baashinnateavet rändlustasude kohta (koos käibemaksuga), mida kohaldatakse selle kliendi suhtes kõnede tegemisel ja vastuvõtmisel ning SMSide saatmisel külastatavas liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui klient on teavitanud rändlusteenuse osutajat, et ei soovi nimetatud teenust.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 7 punkt a

Kõnealune personaalne baashinnateave esitatakse vääringus, milles kliendi riigisiseste teenuste osutaja esitab oma arve, ning see sisaldab teavet:

a)rändluskliendi suhtes liidus kohaldatava mõistliku kasutamise poliitika kohta ning lisatasude kohta, mida kliendilt võidakse nõuda nimetatud mõistliku kasutamise poliitika ületamise korral, ning

b)kooskõlas artikliga 76c kohaldatavate lisatasude kohta.

⇩ uus

Kui rändlusklient siseneb liikmesriiki, mis ei ole tema riigisiseste teenuste osutaja asukohariik, ega ole rändlusteenuse osutajale teatanud, et ei soovi sellist teenust, esitab rändlusteenuse osutaja kliendile sõnumiteenuse abil automaatselt ilma põhjendamatu viivituseta ja tasuta teabe selle kohta, et lisaväärtusteenuste kasutamine võib tuua kaasa suuremate tasude riski, ning lisab lingi veebilehele, kus on teave selle kohta, millist liiki teenuste puhul võivad kulud suureneda, ja kui see on olemas, siis ka teabe lisaväärtusteenuste numeratsioonialade kohta.

🡻 531/2012 (kohandatud)

Teave ⌦ Esimeses lõigus osutatud personaalne baashinnateave ⌫ sisaldab ka lõikes 2 osutatud tasuta numbrit üksikasjalikuma teabe saamiseks ja teavet hädaabiteenuste kasutamise võimaluse kohta Euroopa tasuta hädaabinumbri 112 valimisel.

Iga sõnumi puhul on kliendil võimalus teatada tasuta ja lihtsal viisil rändlusteenuse osutajale, et ta ei soovi automaatset sõnumiteenust. Kliendil, kes on teatanud, et ta ei soovi automaatset sõnumiteenust, on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt igal ajal ja tasuta nimetatud teenust uuesti.

Rändlusteenuse osutajad pakuvad pimedatele või nägemispuudega klientidele esimeses lõigus osutatud personaalset baashinnateavet nende soovi korral automaatselt tasuta häälkõne abil.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 7 punkt b

Esimest, teist, viiendatneljandat ja kuuendatviiendat lõiku, välja arvatud nendes sisalduvat viidet mõistliku kasutamise poliitikale ja kooskõlas artikliga 76c kohaldatavatele lisatasudele, kohaldatakse ka rändlusteenuse osutajate poolt osutatavate kõne- ja SMS-rändlusteenuste suhtes, mida rändluskliendid kasutavad väljaspool liitu reisides.

🡻 531/2012 (kohandatud)

2.    Lisaks lõikesle 1 ⌦ sätestatud teabele ⌫ on kliendil õigus sõltumata oma asukohast liidus taotleda ja saada mobiilikõne või SMSi kaudu tasuta üksikasjalikumat personaalset hinnateavet külastatavas võrgus kõnede ja SMSide suhtes kohaldatavate rändlustasude kohta, samuti teavet käesoleva määruse alusel kohaldatavate läbipaistvusmeetmete kohta. Taotlus esitatakse rändlusteenuse osutaja poolt selleks otstarbeks määratud tasuta numbrile. Lõikes 1 sätestatud kohustusi ei kohaldata seadmete suhtes, millel ei ole SMS-funktsiooni.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 7 punkt c

32a.    Rändlusteenuse osutaja saadab rändluskliendile teate, kui reguleeritud kõne- ja SMS-rändlusteenuse tarbimise suhtes rakendatav mõistliku kasutamise maht on ära kasutatud või artikli 76c kohaselt kohaldatav mis tahes kasutamise ülempiir on saavutatud. Selles teates näidatakse ära lisatasud, mida kohaldatakse rändluskliendi poolt täiendavalt tarbitavate reguleeritud kõne- või SMS-rändlusteenuste suhtes. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda rändlusteenuse osutajalt seda teenust uuesti.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 7 punkt d

43.    Rändlusteenuse osutajad annavad liitumisel kõikidele klientidele täielikku teavet kohaldatavate rändlustasude kohta. Nad annavad oma rändlusklientidele kohaldatavate rändlustasude kohta teavet põhjendamatu viivituseta iga kord, kui tasud muutuvad.

Rändlusteenuse osutajad saadavad kõikidele muu tariifi valinud klientidele mõistlike ajavahemike järel meeldetuletuse.

🡻 531/2012

54.    Rändlusteenuse osutajad teavitavad oma kliente sellest, kuidas vältida tahtmatu rändlusolukorra juhtumeid piirialadel. Rändlusteenuse osutajad võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta oma kliente rändlustasude maksmisest tahtmatult tarbitud rändlusteenuse eest olukorras, kui kliendid viibivad oma elukohajärgses liikmesriigis.

Artikkel 15

Jaemüügi tasandi andmeside-rändlusteenuste läbipaistvus ja kaitsemehhanismid

1.    Rändlusteenuse osutajad tagavad, et nende rändluskliendid saavad reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise tasu kohta nii enne kui ka pärast lepingu sõlmimist piisavat teavet viisil, mis aitab klientidel mõista kõnealuste teenuste kasutuse rahalisi tagajärgi ning võimaldab neil jälgida ja kontrollida reguleeritud andmeside-rändlusteenustega seotud kulusid kooskõlas lõigetega 2 ja 43.

Kui see on asjakohane, teavitavad rändlusteenuse osutajad oma kliente enne lepingu sõlmimist ja korrapäraselt pärast seda ohust, mis on seotud automaatse ja kontrollimatu andmerändlusühenduse ja andmete allalaadimisega. Lisaks teatavad rändlusteenuse osutajad oma klientidele tasuta ning selgelt ja mõistetavalt, kuidas automaatseid andmerändlusühendusi välja lülitada, et vältida andmeside-rändlusteenuste kontrollimatut tarbimist.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 8 punkt a

2.    Rändlusteenuse osutaja teavitab rändlusklienti automaatsõnumiga, et klient kasutab reguleeritud andmeside-rändlusteenuseid, ning esitab personaalse baashinnateabe lisatasude kohta (vääringus, milles kliendi riigisiseste teenuste osutaja esitab oma arve), mida kohaldatakse kõnealuse rändluskliendi suhtes asjaomases liikmesriigis reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise puhul, välja arvatud juhul, kui klient on teavitanud rändlusteenuse osutajat, et ei soovi nimetatud teavet.

Kõnealune personaalne baashinnateave sisaldab teavet:

a)rändluskliendi suhtes liidus kohaldatava mõistliku kasutamise poliitika kohta ning lisatasude kohta, mida kliendilt võidakse nõuda nimetatud mõistliku kasutamise poliitika ületamise korral, ning

b)kooskõlas artikliga 7 6c kohaldatavate lisatasude kohta.

Kõnealune teave saadetakse rändluskliendi mobiilseadmesse näiteks SMSiga, elektronpostiga või mobiilseadme hüpikakna kaudu iga kord, kui rändlusklient siseneb liikmesriiki, mis ei ole tema riigisiseste teenuste osutaja asukohariik, ja algatab andmeside-rändlusteenuse esimest korda pärast kõnealusesse liikmesriiki sisenemist. Teave esitatakse siis, kui rändlusklient algatab reguleeritud andmeside-rändlusteenuse, ja seda tehakse tasuta ning sobiva vahendi abil, mis võimaldab seda lihtsalt vastu võtta ja mõista.

Kliendil, kes on rändlusteenuse osutajale teatanud, et ta ei soovi automaatset hinnateavet, on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt igal ajal ja tasuta nimetatud teenust uuesti.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 8 punkt b

32a.    Rändlusteenuse osutaja saadab teate, kui reguleeritud andmeside-rändlusteenuse tarbimise suhtes rakendatav mõistliku kasutamise maht on ära kasutatud või artikli 76c kohaselt kohaldatav mis tahes kasutamise ülempiir on saavutatud. Selles teates näidatakse ära lisatasud, mida kohaldatakse rändluskliendi poolt täiendavalt tarbitavate reguleeritud andmeside-rändlusteenuste suhtes. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda rändlusteenuse osutajalt seda teenust uuesti.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 8 punkt c

43.    Kõik rändlusteenuse osutajad peavad andma kõigile oma rändlusklientidele võimaluse valida teadlikult ja tasuta selline moodus, mis annaks õigeaegselt teavet senise tarbimise kohta kas mahu arvestuses või selles vääringus, milles rändluskliendile esitatakse arve reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise eest, ning mille abil oleks tagatud, et reguleeritud andmeside-rändlusteenuste kasutamise kogukulud (välja arvatud ühikupõhiselt tasutavate MMSide eest) ei ületaks teatavas kindlas ajavahemikus kindlaksmääratud rahalist ülempiiri ilma kliendi selgesõnalise nõusolekuta.

🡻 531/2012

Selleks peab rändlusteenuse osutaja pakkuma kindlaksmääratud kasutusperioodi kohta ühte või mitut rahalist ülempiiri, eeldusel, et klienti on eelnevalt teavitatud ülempiiridele vastavatest mahtudest. Üks nendest ülempiiridest (vaikimisi kokkulepitud rahaline ülempiir) igakuise arveldusperioodi eest nõutavate tasude puhul peab olema ligikaudu 50 eurot (ilma käibemaksuta), kuid mitte üle selle.

Alternatiivina võib rändlusteenuse osutaja seada ülempiiri andmemahule, eeldusel et klienti on ette teavitatud andmemahtude maksumusest. Üks nendest ülempiiridest (vaikimisi kokkulepitud andmemahu ülempiir) peab vastama rahasse ümberarvutatuna igakuise arveldusperioodi eest nõutavatele tasudele, mis ei ületa 50 eurot (ilma käibemaksuta).

Lisaks võivad rändlusteenuse osutajad pakkuda oma rändlusklientidele muid limiite, millel on erinevad, st kõrgemad või madalamad igakuised rahalised ülempiirid.

Kõikide klientide suhtes, kes ei ole otsustanud muu ülempiiri kasuks, kohaldatakse teises ja kolmandas lõigus nimetatud vaikimisi kokkulepitud ülempiire.

Iga rändlusteenuse osutaja tagab ka, et rändluskliendi mobiilseadmesse saadetakse asjakohane teade, näiteks SMSiga, elektronpostiga või arvuti hüpikakna kaudu, kui andmeside-rändlusteenuste kasutamine on jõudnud 80 protsendini kokkulepitud rahalisest või andmemahu ülempiirist. Igal kliendil on õigus nõuda rändlusteenuse osutajalt kõnealuste teadete saatmise lõpetamist ning igal ajal ja tasuta nõuda teenuseosutajalt teenust uuesti.

Juhul kui rahaline või andmemahu ülempiir ületatakse muul moel, saadetakse teade rändluskliendi mobiilseadmesse. Teates kirjeldatakse korda, mida klient peab järgima, kui ta soovib, et andmeside-rändlusteenuste osutamist jätkataks, ning kulu, mis on seotud iga uue kasutatava ühikuga. Kui rändlusklient ei vasta selliselt, nagu teates viidatud, lõpetab rändlusteenuse osutaja kohe rändluskliendile reguleeritud andmeside-rändlusteenuste osutamise ja selle eest tasu võtmise seniks, kuni rändlusklient ei ole taotlenud kõnealuste teenuste osutamise jätkamist või taasalustamist.

Kui rändlusklient nõuab rahalise või andmemahu ülempiiri rakendamist või sellest loobumist, tehakse muudatus tasuta ühe tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest ning sellega ei kaasne tingimusi või piiranguid, mis on seotud lepingu muude osadega.

54.    Lõikeid 2 ja 43 ei kohaldata mobiilandmesidet kasutavate masinatevahelise side seadmete suhtes.

65.    Rändlusteenuse osutajad võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta oma kliente rändlustasude maksmisest tahtmatult tarbitud rändlusteenuse eest olukorras, kui kliendid viibivad oma elukohajärgses liikmesriigis. See hõlmab klientide teavitamist sellest, kuidas vältida tahtmatut rändlust piirialadel.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 8 punkt d

76.    Käesolevat artiklit, välja arvatud lõiget 65, lõike 2 teist lõiku ja lõiget 32a, kohaldatakse käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus sätestatut arvestades ka rändlusteenuse osutajate poolt osutatavate andmeside-rändlusteenuste suhtes, mida rändluskliendid kasutavad väljaspool liitu reisides.

🡻 531/2012

Kui klient valib lõike 3 esimeses lõigus osutatud mooduse, ei kohaldata lõikes 43 sätestatud nõudeid juhul, kui liiduvälise külastatava riigi külastatava võrgu operaator ei luba rändlusteenuse osutajal jälgida oma klientide teenuse kasutamist reaalajas.

Sellisel juhul teavitatakse klienti kõnealusesse riiki sisenemisel ilma põhjendamatu viivituseta ja tasuta SMSiga sellest, et teave tarbimise mahu kohta ja kindlaksmääratud rahalise ülempiiri mitteületamise tagatis ei ole kättesaadavad.

⇩ uus

Artikkel 16

Hädaabiteenustele juurdepääsu vahendite läbipaistvus

Rändlusteenuse osutajad tagavad, et nende rändluskliendid saavad piisavalt teavet selle kohta, milliste vahenditega toimub külastatavas liikmesriigis juurdepääs hädaabiteenustele.

Rändlusteenuse osutaja automaatne sõnum teavitab rändlusklienti sellest, et ta saab kasutada hädaabiteenuseid tasuta, kui helistab Euroopa ühtsele hädaabinumbrile 112 või kasutab muid külastatavas liikmesriigis võimalikke hädaolukorra side vahendeid, mis annavad juurdepääsu hädaabiteenustele. See teave saadetakse rändluskliendi mobiilseadmesse SMSiga iga kord, kui rändlusklient siseneb liikmesriiki, mis ei ole tema riigisiseste teenuste osutaja asukohariik. Teave esitatakse siis, kui rändlusklient algatab rändlusteenuse, ning seda tehakse tasuta ja sobiva vahendi abil, mis võimaldab seda lihtsalt vastu võtta ja mõista.

Artikkel 17

Lisaväärtusteenuste numbrite andmebaas

BEREC loob ühtse kogu ELi hõlmava andmebaasi lisaväärtusteenuste numeratsioonialade kohta igas liikmesriigis ja haldab seda andmebaasi, mis tehakse kättesaadavaks riikide reguleerivatele asutustele ja operaatoritele. Andmebaas luuakse 31. detsembriks 2023. Selleks esitavad riigi reguleerivad asutused või muud pädevad asutused BERECile põhjendamatu viivituseta elektroonilisel teel vajaliku teabe ja vajaduse korral ajakohastavad seda.

🡻 531/2012

Artikkel 18 16

Järelevalve ja määruse täitmise tagamine

1.    Riikide reguleerivad asutused jälgivad käesoleva määruse täitmist oma territooriumil ja teostavad selle üle järelevalvet.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõike 9 punkt a

Riikide reguleerivad asutused jälgivad rangelt artikleid 66b, 76c ning artikli 96e lõiget 3 rakendavaid rändlusteenuse osutajaid ning teostavad nende üle järelevalvet.

🡻 2017/920 artikli 1 lõike 5 punkt a

2.    Riikide reguleerivad asutused ja kui see on asjakohane, siis BEREC, teevad käesoleva määruse, eelkõige selle artiklite 56a, 66b, 76c, 96e, 107, 119 ja 12 kohaldamist käsitleva ajakohastatud teabe üldsusele kättesaadavaks kujul, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele.

🡻 531/2012 (kohandatud)

3.    Artiklis 1921 sätestatud läbivaatamiseks valmistudes jälgivad riikide reguleerivad asutused rändlusklientidele kõne- ja andmesideteenuste, sealhulgas SMSi ja MMSi jae- ja hulgihindade muutumist, kaasa arvatud Euroopa Liidu toimimise aluslepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades. Riikide reguleerivad asutused jälgivad ka tahtmatu rändlusolukorra juhtumeid naaberliikmesriigi piirialadel ja kontrollivad, kas võrgukasutuse juhtimise meetodeid kasutatakse klientide kahjuks.

Riikide reguleerivad asutused jälgivad ja koguvad teavet tahtmatu rändlusolukorra juhtumite kohta ning võtavad asjakohaseid meetmeid.

4.    Riikide reguleerivatel asutustel on õigus nõuda ettevõtjatelt, kellele pannakse käesoleva määrusega kohustusi, et nad esitaksid kogu käesoleva määruse rakendamise ja täitmise tagamise seisukohast vajaliku teabe. Need ettevõtjad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning riigi reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt.

🡻 2017/920 artikli 1 lõike 5 punkt b

54 a.    Kui riigi reguleeriv asutus peab teavet ärisaladuse hoidmist käsitlevate liidu või siseriiklike õigusnormide kohaselt konfidentsiaalseks, tagavad komisjon, BEREC ja teised riikide reguleerivad asutused ärisaladuse hoidmise. Ärisaladuse hoidmine ei takista teabe õigeaegset jagamist riigi reguleeriva asutuse, komisjoni, BERECi ja teiste asjaomaste riikide reguleerivate asutustega käesoleva määruse kohaldamise läbivaatamise, jälgimise ja järelevalve eesmärgil.

🡻 531/2012

65.    Riikide reguleerivad asutused võivad omal algatusel sekkuda, et tagada käesoleva määruse täitmine. Eelkõige kasutavad nad vajaduse korral juurdepääsudirektiivi (EL) 2018/1972 artikli 615 kohaseid volitusi küllaldase juurdepääsu ja omavahelise sidumise tagamiseks, et garanteerida läbivühendatavus ja rändlusteenuste koostalitlusvõime, näiteks juhul, kui klientidel ei ole võimalik vahetada rändlussõnumeid teise liikmesriigi maapealse üldkasutatava mobiilsidevõrgu klientidega seetõttu, et puudub selliste sõnumite edastamist võimaldav leping.

76.    Kui riigi reguleeriv asutus leiab, et käesolevas määruses sätestatud kohustusi on rikutud, on tal õigus nõuda rikkumise viivitamatut lõpetamist.

Artikkel 19 17

Vaidluste lahendamine

1.    Liikmesriigis elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate vaheliste vaidluste korral käesolevas määruses sätestatud kohustuste üle kohaldatakse raamdirektiivi (EL) 2018/1972 artiklite 2620 ja 2721 kohast vaidluste lahendamise korda.

🡻 2017/920 artikli 1 lõige 6

⇨ uus

Külastatavate võrkude operaatorite ja muude operaatorite vahelised vaidlused hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamiseks vajalike sisendite suhtes kohaldatavate määrade üle võib esitada lahendamiseks pädevale riigi reguleerivale asutusele või direktiivi (EL) 2018/1972 artiklites 2620 või ⇨ ja ⇦ 2721 sätestatud asutustele. Sellisel juhul võib ⇨ teatab/teatavad ⇦ riigi pädev reguleeriv asutus / riigi pädevad reguleerivad asutused ⇨vaidlusest BERECile, et lahendada vaidlus järjepidevalt ⇦konsulteerida BERECiga meetmete asjus, mida raamdirektiivi, eridirektiivide või käesoleva määruse sätete kohaselt tuleb vaidluse lahendamiseks võtta. Kui BERECiga on konsulteeritud, ootab riigi reguleeriv asutus / ootavad riigi reguleerivad asutused enne vaidluse lahendamiseks meetmete võtmist ära BERECi arvamuse.

🡻 531/2012 (kohandatud)

⇨ uus

2.    Kui vaidluses käesoleva määruse kohaldamisalasse jääva küsimuse üle osaleb tarbija või lõpptarbija, tagavad liikmesriigid võimaluse kasutada vaidluste kohtuvälise lahendamise korda, mis on sätestatud universaalteenuse direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 2534.

Artikkel 20 18

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile ⇨ viivitamata ⇦ 30. juuniks 2013 ⌦ neist sätetest ja meetmetest ⌫ning annavad viivitamata teada edaspidistest muudatustest.

🡻 2015/2120 artikli 7 lõige 10 (kohandatud)

Artikkel 21 19

Läbivaatamine

1.    Komisjon algatab 29. novembriks 2015 rändluse hulgituru läbivaatamise, pidades silmas selliste meetmete hindamist, mis on vajalikud jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamiseks 15. juuniks 2017. Komisjon vaatab muu hulgas läbi riigisisesel hulgiturul valitseva konkurentsi taseme ning eelkõige hindab kantud hulgimüügikulude ja kohaldatud hulgimüügihindade taset ning geograafiliselt piiratud ulatuses tegutsevate operaatorite konkurentsiolukorda, sealhulgas kaubanduslepingute mõju konkurentsile ja operaatorite võimet kasutada ära mastaabisäästu. Komisjon hindab samuti rändluse jaeturgude konkurentsi arengutendentse ning täheldatavat konkurentsi moonutamise ohtu ja investeerimisstiimuleid riigisisestel ja külastatud turgudel. Jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamiseks vajalike meetmete hindamisel võtab komisjon arvesse vajadust tagada, et külastatava sidevõrgu operaatoritel oleks võimalik katta kõik hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamisega seotud kulud, sealhulgas ühised kulud. Komisjon võtab samuti arvesse vajadust vältida juurdepääsu püsivale rändlusele või rändlusteenuste anomaalsele või lubamatule kasutamisele muul eesmärgil kui reguleeritud rändlusteenuste osutamine rändlusteenuse osutaja klientidele, kui viimased perioodiliselt liidus reisivad.

2.    Komisjon esitab 15. juuniks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lõikes 1 osutatud läbivaatamise tulemuste kohta.

Aruandele lisatakse asjakohane seadusandlik ettepanek, millele eelneb avalik konsultatsioon ja mille eesmärk on muuta käesolevas määruses sätestatud reguleeritud rändlusteenuste hulgihindu või pakkuda välja muu lahendus hulgimüügitasandil tuvastatud probleemide lahendamiseks, pidades silmas jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamist 15. juuniks 2017.

🡻 2017/920 artikli 1 lõike 7 punkt a (kohandatud)

⇨ uus

31.    Lisaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule 15. detsembriks 2018 vahearuande kokkuvõttega jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise mõju kohta, võttes arvesse kõiki BERECi asjakohaseid aruandeid. Peale selle esitab kKomisjon esitab pärast BERECiga konsulteerimist Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel aruande ⇨ kaks aruannet ⇦., lisades asjakohasel juhul ⇨ Vajaduse korral võtab komisjon pärast iga aruande esitamist vastavalt artiklile 22 vastu delegeeritud õigusakti, millega muudetakse ⇦ käesolevas määruses sätestatud reguleeritud rändlusteenuste maksimaalseid hulgihindu muutmiseks seadusandliku ettepaneku. Esimene aruanne esitatakse 15. detsembriks 2019 ⇨ 30. juuniks 2025 ja teine aruanne 30. juuniks 2029 ⇦.

Iga kahe aasta järel esitatavates aruannetes ⌦ Aruannetes ⌫ hinnatakse muu hulgas:

a)teenuste, sealhulgas jaemüügi tasandil osutatavate reguleeritud kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenustele alternatiivsete teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, eeskätt pidades silmas tehnika arengut ⇨ ning juurdepääsu eri võrgutehnoloogiatele ja -põlvkondadele ⇦;

b)konkurentsi taset nii rändluse jae- kui ka hulgiturul, eriti ⇨ operaatorite poolt tegelikult makstud hulgihindu ning⇦ väikeste, sõltumatute või äsja tegevust alustanud operaatorite ja virtuaalsete mobiilsideoperaatorite konkurentsiolukorda, sealhulgas kaubanduslepingute, ⇨ kauplemisplatvormidel kaubeldava andmeliikluse ja samalaadsete vahendite ⇦ mõju konkurentsile ning operaatorite omavahelise seotuse taset;

⇩ uus

c) masinatevahelise rändluse arengut;

🡻 2017/920 artikli 1 lõike 7 punkt a

cd)mil määral artiklis 3 ja 4 sätestatud struktuursete meetmete, ja eelkõige liikmesriikide reguleerivate asutuste esitatud teabe põhjal artikli 3 lõikes 6 sätestatud eelneva loa menetluse rakendamine on andnud tulemusi reguleeritud rändlusteenuste alase konkurentsi arendamisel siseturul;

de)olemasolevate jaetasandi tariifikavade arengut;

ef)andmeside tarbimise mudelite muutusi nii riigisiseste kui ka rändlusteenuste osas;

fg)riigisiseste võrkude operaatorite võimet säilitada oma riigisisene hinnamudel ning millises ulatuses on artikli 76c kohaselt erandkorras lubatud kohaldada jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasusid;

gh)külastatavate võrkude operaatorite võimet katta hulgituru reguleeritud rändlusteenuste osutamisega seotud tegelikke kulusid;

hi)operaatorite poolt artikli 86d alusel kohaldatava mõistliku kasutamise poliitika mõju, selgitades muu hulgas välja kõik puudused mõistliku kasutamise poliitika kohaldamisel ja rakendamisel;.

⇩ uus

j) seda, kui suuri probleeme esineb rändlusklientidel ja operaatoritel seoses lisaväärtusteenustega;

k) käesolevas määruses sätestatud meetmete kohaldamist hädaolukorra side suhtes.

🡻 2017/920 artikli 1 lõike 7 punkt b

⇨ uus

24.    Selleks et hinnata konkurentsi edenemist kogu liitu hõlmavatel rändlusturgudel, kogub BEREC korrapäraselt riikide reguleerivatelt asutustelt andmeid reguleeritud kõne-, SMS- ja andmeside-rändlusteenuste jae- ja hulgihindade kujunemise kohta, sealhulgas vastavalt tasakaalustatud ja tasakaalustamata liikluse suhtes kohaldatavate tegelike hulgihindade kohta ⇨ , kauplemisplatvormide ja muude samalaadsete vahendite kasutamise kohta, masinatevahelise rändluse arengu kohta ning selle kohta, kui suures ulatuses käsitletakse rändluse hulgiteenuse lepingutes teenuse kvaliteeti ja pakutakse juurdepääsu eri võrgutehnoloogiatele ja -põlvkondadele. Lisaks sellele kogub BEREC riikide reguleerivatelt asutustelt korrapäraselt andmeid selle kohta, kuidas kohaldavad operaatorid mõistliku kasutamise poliitikat, ning üksnes riigisiseste tariifide arengu, jätkusuutlikkuse mehhanismide kohaldamise ja rändlust käsitlevate kaebuste kohta. Kui BERECiga konsulteeritakse vastavalt lõikele 1, kogub ja esitab BEREC täiendavat teavet läbipaistvuse ning hädaolukorra sidet ja lisaväärtusteenuseid käsitlevate meetmete kohaldamise kohta ⇦.

Samuti kogub BEREC andmeid rändluse hulgiteenuse lepingute kohta, mille suhtes ei kohaldata artiklites 107, 119 ja 12 sätestatud maksimaalseid rändlusteenuste hulgihindu, ja hulgimüügitasandil rakendatud lepinguliste meetmete kohta, mille eesmärk on vältida püsivat rändlust või hulgimüügitasandil osutatavate rändlusteenuste anomaalset või lubamatut kasutamist muudel eesmärkidel kui reguleeritud rändlusteenuste pakkumine rändlusteenusepakkujate klientidele nende regulaarsete reiside ajal liidus.

Nimetatud andmed esitatakse komisjonile vähemalt ⇨ üks kord ⇦ kaks korda aastas. Komisjon avalikustab need andmed.

Kogutud andmete põhjal esitab BEREC korrapäraseid aruandeid hinnakujunduse ja tarbimisharjumuste arengu kohta liikmesriikides nii riigisiseste kui ka rändlusteenuste osas ning rändlusteenuse hulgihindade arengu kohta rändlusteenuse osutajate vahelise tasakaalustamata liikluse puhul ning selle kohta, millised on seosed jaehindade, hulgihindade ja rändlusteenuste hulgimüügikulude vahel. BEREC hindab, kui tihedalt on need elemendid omavahel seotud.

Samuti kogub BEREC igal aastal riikide reguleerivatelt asutustelt teavet operaatorite poolt klientidele pakutavate eri tariifide läbipaistvuse ja võrreldavuse kohta. Komisjon avalikustab need andmed.

⇩ uus

Artikkel 22

Maksimaalsete hulgihindade läbivaatamine

Võttes täiel määral arvesse BERECi arvamust võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti vastavalt artiklile 23, et muuta maksimaalseid hulgihindu, mida külastatava võrgu operaator võib rändlusteenuse osutajalt nõuda reguleeritud kõne-, SMS- või andmeside-rändlusteenuste osutamise eest kõnealuse külastatava võrgu kaudu vastavalt artiklitele 10, 11 ja 12.

Sel eesmärgil komisjon:

a) täidab I lisas esitatud põhimõtteid, kriteeriume ja parameetreid;

b) võtab arvesse praegu kogu liidus kehtivaid keskmisi hulgihindu ja vajadust jätta majanduses kommertsturu arenguks piisavalt ruumi;

c) võtab arvesse BERECi, riigi reguleerivate asutuste või otse elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate ettevõtjate poolt esitatud turuteavet.

Artikkel 23

Delegeeritud volituste rakendamine

1.    Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.    Artiklites 21 ja 22 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2025.

3.    Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklites 21 ja 22 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.    Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.    Artiklite 21 ja 22 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

🡻 531/2012 (kohandatud)

⇨ uus

Artikkel 24 20

Teavitamisnõuded

Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõikidest käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmise eest vastutavatest riikide reguleerivatest asutustest.

Artikkel 25 21

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 717/2007 ⌦ (EL) nr 531/2012 ⌫tunnistatakse kehtetuks vastavalt I lisale alates 1. juulist 2012.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 26 22

Jõustumine ja kehtivuse kaotamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ⌦ 1. juulil 2022 ⌫ ja selle sätteid kohaldatakse alates kõnealusest kuupäevast, kui konkreetsetes artiklites ei ole sätestatud teisiti.

Kehtivus lõpeb 30. juunil 2022 ⇨ 2032 ⇦.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

6.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

6.1.Ettepaneku/algatuse nimetus 

6.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

6.3.Ettepanek/algatus käsitleb: 

◻ uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 87  

◻ olemasoleva meetme pikendamist 

⌧ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

6.4.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

6.4.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

6.4.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

6.4.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

6.4.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

6.5.Kestus ja finantsmõju 

☑ Piiratud kestusega

–☑    hõlmab ajavahemikku 01.07.2022–30.06.2032

–◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

◻ Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

6.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 93

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☑ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–☑ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

7.HALDUSMEETMED 

7.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

7.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

7.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

7.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

7.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

7.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

8.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

8.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 

8.2.Hinnanguline mõju kuludele 

8.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

8.2.2.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

2022. aastaks ette nähtud eelarves võetakse arvesse vaid poolt aastat, sest määrus (EÜ) nr 531/2012 kaotab kehtivuse 30. juunil 2022.

8.2.2.1.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

8.2.3.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

–☑    ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–◻    hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

8.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 

Ettepanek/algatus:

–☑    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

–◻    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomases rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–◻    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

.

8.3.Hinnanguline mõju tuludele 

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu ◻    

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave)

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10).

(2)    Vt ettepaneku II lisa.

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires ja millega muudetakse direktiivi 2002/21/EÜ (ELT L 171, 29.6.2007, lk 32).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 544/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires, ning direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12).

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1).

(6)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule rändluse hulgituru läbivaatamise kohta (COM(2016) 0398 final).

(7)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/920, millega muudetakse määruse (EL) nr 531/2012 rändluse hulgiturge reguleerivaid sätteid (ELT L 147, 9.6.2017, lk 1).

(8)    Aruanne rändlusturu läbivaatamise kohta (COM(2019) 616 final) on kättesaadav siin .

(9)    Vt jaotis „Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus“.

(10)    Vt jaotis õigusnormide toimivuse ja lihtsustamise kohta.

(11)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(12)

   Teatis „Euroopa digituleviku kujundamine“, COM(2020) 67 final.

(13)    Teatis „Kestliku majanduskasvu strateegia“, COM(2020) 575 final.

(14)    Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi loomist käsitlev määrus, COM(2020) 408 final.

(15)    Ühtse turu tõkete aruandes (COM(2020) 93 final) kinnitati, et kui ühtne turg ei saavuta oma täit potentsiaali, kannatavad kõige tõenäolisemalt VKEd ja kodanikud.

(16)    Vt https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_416

(17)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1128 võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta siseturul (ELT L 168, 30.6.2017, lk 1).

(18)    Vt https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/digitalyou-digital-culture .

(19)

   Kohtuasi C-491/01: British American Tobacco (Investments) and Imperial Tobacco EKL 2002, lk I-11453, punkt 60, ja kohtuasi C-217/04: Ühendkuningriik vs. Euroopa Parlament ja nõukogu EKL 2006, lk I-3771, punkt 42.

(20)

   Kohtuasi C-380/03: Saksamaa vs. parlament ja nõukogu EKL 2006, lk I-11573, punkt 37 ning tsiteeritud kohtupraktika.

(21)

   Kohtuasi C-376/98 Saksamaa vs. parlament ja nõukogu EKL 2000, lk I-8419, punktid 84 ja 106.

(22)

   Kohtuasjas C-58/08, ECLI:EU:C:2009:596, 1. oktoobril 2009 esitatud kohtujurist Poiares Maduro ettepanek.

(23)

   Vastavalt Euroopa reguleerivate asutuste töörühma 2005. aasta detsembris komisjoni infoühiskonna peadirektoraadile saadetud kirjale.

(24)    Euroopa Kohtu 8. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-58/08, Vodafone, ECLI:EU:C:2010:321, punkt 40.

(25)    Euroopa Kohtu 8. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-58/08, Vodafone, ECLI:EU:C:2010:321, punkt 77.

(26)    Üksikasjalikum hinnang subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kohta kavandatud lähenemisviisis on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud subsidiaarsuse tabelis.

(27)

   Euroopa Kohtu 8. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-58/08, Vodafone, ECLI:EU:C:2010:321, punktid 76–78.

(28)    Vt ka tehnoloogiliste muutuste võimalikku mõju rändlusteenustele käsitlev hinnang, mis sisaldub uuringus „Technological developments and roaming“ (SMART 2018/0012), mis on kättesaadav siin ja lisatud käesoleva ettepaneku mõjuhinnangule.

(29)    Komisjoni talituste töödokument – mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud).

(30)    Täiendavad üksikasjad on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 1. lisas (Tõendusbaas) ja 6. lisas (Hindamistulemused).

(31)    Lisateabe saamiseks vt ka käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 2. lisa (Konsulteerimine sidusrühmadega) ja 6. lisa (Hindamistulemused).

(32)    Avaliku konsultatsiooni tulemustega saab tutvuda siin .

(33)    Vt veebisait „Europa Have your say“ siin .

(34)    BERECi arvamus rändlusturu toimimise kohta, mida kasutada komisjoni hindamise alusmaterjalina, BoR(19)101, 19. juuni 2019, kättesaadav siin .

(35)    BERECi täiendav analüüs rändlusteenuste hulgimüügikulude kohta, BoR(19)168, 20. september 2019, kättesaadav siin .

(36)    BERECi vastus Euroopa Komisjoni nõudmisele valmistada ette seadusandlik ettepanek uute rändlusteenuse eeskirjade kohta, BoR (20) 131, 30. juuni 2020, kättesaadav siin .

(37)    Viis viimast võrdlusaruannet (mis hõlmavad ajavahemikku aprillist 2017 kuni septembrini 2019) on kättesaadavad järgmistel veebilehtedel: 20. võrdlusaruanne (aprill 2017 – september 2017), 21. võrdlusaruanne (oktoober 2017 – märts 2018), 22. võrdlusaruanne (aprill 2018 – september 2018), 23. võrdlusaruanne (oktoober 2018 – märts 2019) ja 24. võrdlusaruanne (aprill 2019 – september 2019).

(38)    BERECi aruanne rahvusvaheliste rändlustariifide läbipaistvuse ja võrreldavuse kohta, mis on kättesaadav järgmiste linkide kaudu 2017. , 2018. ja 2019. aasta kohta.

(39)    „Technological developments and roaming“ (SMART 2018/0012), vt uuringu lõpparuanne, mis on kättesaadav siin .

(40)     Eurobaromeetri kiiruuring nr 468 „The end of roaming charges one year later“, juuni 2018.

(41)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule rändlusturu läbivaatamise kohta (COM(2019) 616 final) ja komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni aruandele rändlusturu läbivaatamise kohta (SWD(2019) 416 final), kättesaadavad siin .

(42)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määruse (EL) nr 531/2012 (mis käsitleb rändlusteenust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires ning mida on muudetud määrusega (EL) 2015/2120 ja määrusega (EL) 2017/920) rakendamise kohta (COM(2018) 822 final), kättesaadav siin .

(43)    Komisjoni talituste töödokument komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/2286 sätestatud mõistliku kasutamise poliitika ja jätkusuutlikkuse erandi õigusnormide läbivaatamise tulemuste kohta (SWD(2019) 288 final), kättesaadav siin .

(44)    Kulumudel SMART 2017/0091 „Assessment of the cost of providing mobile telecom services in the EU/EEA countries“ on kättesaadav siin .

(45)    „Technological Developments and Roaming“ (SMART 2018/0012), kättesaadav siin .

(46)    Jätkusuutlikkuse analüüsis kasutati BERECi koostatud 19.–25. rahvusvaheliste rändlusteenuste võrdlusaruande andmeid. Täiendavad üksikasjad on esitatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu 4. lisas.

(47)    SMART 2018-011

(48)    Vt jaotis „Ettepaneku põhjused ja eesmärk, peamised muudatused ja sätted, mida ei muudeta“.

(49)    „Rändle nagu kodus“ teenuste osutamist täiendati meetmetega, mille eesmärk on tagada, et operaatorid saaksid osutada jaemüügitasandil reguleeritud rändlusteenuseid jätkusuutlikul viisil. Kehtivates rändluseeskirjades kasutatakse 3 % negatiivset rändlusmarginaali künnisena, mis õigustab jätkusuutlikkuse erandi taotlemist. Riigi reguleerivate asutuste poolt operaatori taotluse alusel tehtud erand võimaldab operaatoritel kohaldada väikest lisatasu, mille suurus on määrusega piiratud.

(50)    Komisjoni 14. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1203/2012, milles käsitletakse reguleeritud rändlusteenuste jaemüügitasandil eraldi osutamist liidus (ELT L 347, 15.12.2012, lk 1).

(51)    Vt direktiivi (EL) 2018/1972 artikkel 75.

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(53)    ELT C […], […], lk […].

(54)    ELT C […], […], lk […].

(55)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 172, 30.6.2012, lk 10).

(56)    Vt II lisa.

(57)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1).

(58)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/920, millega muudetakse määruse (EL) nr 531/2012 rändluse hulgiturge reguleerivaid sätteid (ELT L, 147, 9.6.2017, lk 1).

(59)    Väljasaatva operaatori kliendibaas kasutab mobiilsideteenuseid välismaal (st tema muudes ELi riikides asuvate partneroperaatorite võrkude kaudu) rohkem, kui partneroperaatorite kliendibaas tema võrgu kaudu.

(60)    ELT L 171, 29.6.2007, lk 32.

(61)    Vt I lisa.

(62)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta otsus nr 243/2012/EL, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).

(63)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7).

(64)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21).

(65)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(66)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).

(67)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(68)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(69)    ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(70)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(71)    Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/2286, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad mõistliku kasutamise poliitika rakendamist, jaemüügitasandil osutatavate rändlusteenuste lisatasude kaotamise jätkusuutlikkuse hindamise metoodikat ja rändlusteenuse osutaja poolt sellise hindamise eesmärgil esitatavat taotlust (ELT L 344, 17.12.2016, lk 46).

(72)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70).

(73)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(74)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7).

(75)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 21).

(76)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51).

(77)    ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(78)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(79)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(80)    ELT L 114, 8.5.2003, lk 45.

(81)    EÜT C 165, 11.7.2002, lk 6.

(82)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo (ELT L 337, 18.12.2009, lk 1).

(83)    Komisjoni 17. detsembri 2007. aasta soovitus elektroonilise side sektori asjaomaste toote- ja teenuseturgude kohta, mis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta) on tundlikud eelneva reguleerimise suhtes (ELT L 344, 28.12.2007, lk 65).

(84)    ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 143.

(85)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 544/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 717/2007, milles käsitletakse rändlust üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes ühenduse piires, ning direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 12).

(86)    ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(87)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(88)    Kohtuasjas C-58/08, ECLI:EU:C:2009:596, 1. oktoobril 2009 esitatud kohtujurist Poiares Maduro ettepanek.

(89)

   Vt Euroopa reguleerivate asutuste töörühma 2005. aasta detsembri kirja komisjoni infoühiskonna peadirektoraadile.

(90)    Euroopa Kohtu 8. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-58/08, Vodafone, ECLI:EU:C:2010:321, punkt 40.

(91)    Euroopa Kohtu 8. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-58/08, Vodafone, ECLI:EU:C:2010:321, punktid 76–78.

(92)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36–214).

(93)    Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx  

(94)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(95)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(96)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(97)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(98)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(99)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(100)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(101)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.2.2021

COM(2021) 85 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus,

mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud)

{SEC(2021) 90 final} - {SWD(2021) 27 final} - {SWD(2021) 28 final} - {SWD(2021) 29 final}

🡻 531/2012 (kohandatud)

I LISA

II LISA

⇩ uus

I LISA

Maksimaalsete hulgihindade kindlaksmääramise kriteeriumid

Artiklis 22 osutatud maksimaalsete hulgihindade kindlaksmääramise põhimõtted, kriteeriumid ja parameetrid:

a) tasumäärad peavad võimaldama katta tõhusalt tegutseva operaatori rändluse hulgimüügikulud mis tahes liikmesriigis, kui pakutakse asjaomaseid reguleeritud hulgiteenuseid; tõhusate kulude hindamisel lähtutakse jooksvate kulude väärtusest; tõhusate kulude arvutamise meetod põhineb alt-üles mudelil, milles kasutatakse kolmandatele isikutele hulgimüügitasandil rändlusteenuste osutamise pikaajalisi lisanduvaid kulusid ning teatavaid ühiseid ja üldkulusid (LRIC+);

b) lisakulude all peetakse silmas konkreetses olukorras huvi pakkuvat asjaomast osa (teenust), st rändlusteenuseid. LRIC kulustandard hõlmab ainult selle konkreetse teenuse osutamiseks vajalikke komponente;

c) LRIC+ kulustandard võimaldab arvesse võtta ka muude teenuste jaoks olulisi ühiseid ja üldkulusid;

d) pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks peab võrguoperaatoritel olema võimalik katta ühised ja üldkulud ning seega jaotatakse ühised ja üldkulud nende teenuste vahel, mis on sellised kulud tekitanud, ja kaetakse hinna ülempiiriga, mis seatakse nende teenuste hinnangulistest kuludest kõrgemale;

e) mobiilsideoperaatorite suhtes kehtiv minimaalne tõhus mastaap on vähemalt 20 % suurune turuosa;

f) varade amortisatsiooni arvutamiseks kasutatakse majandusliku amortisatsiooni meetodit ning

g) modelleeritud võrkude tehnoloogiavalik peab olema tulevikku suunatud, põhinema IP magistraalvõrgul ja võtma arvesse mitmesugust tehnoloogiat, mida ülemmäära kehtivusaja jooksul tõenäoliselt kasutada võidakse.     

🡹

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos hilisemate muudatuste loeteluga

_____________

III LISA

Vastavustabel