EUROOPA KOMISJON

Brüssel,11.10.2018

COM(2018) 686 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa standardimist käsitlev liidu töökava aastaks 2019

{SWD(2018) 434 final}

1.Sissejuhatus

Standardid on vajalikud ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks. Need toetavad kiiremat majanduskasvu, kõrvaldades tõkked, mis takistavad innovaatiliste ja konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste turuletulekut, ning aitavad laiendada kauplemist uutele turgudele. Standardite toel paranevad toodete ja teenuste ühilduvus, kvaliteet ja toimivus, mis annab tootjatele stabiilse aluse uutesse tehnoloogiatesse investeerimiseks ja protsesside digiteerimiseks. Standardid võimaldavad tootjatel minna üle vähese CO2-heitega energiaallikatele, osaleda ülemaailmses väärtusahelas ning lisada toodetele teenuse komponente.

Standardimise positiivse mõju maksimeerimiseks tuleb suurendada koostoimet Euroopa standardimissüsteemi sees, võttes arvesse ka standardimise rahvusvahelist mõõdet. Selline koostoime peab hõlmama ka VKEsid ja idufirmasid, tugevdades seega innovatsiooni ja tehnoloogiat siseturul.

Komisjon püüdleb oma aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu üldise eesmärgi poole aasta tööprogrammides kindlaks määratud meetmete abil. Euroopa standarditel on oluline toetav roll paljude meetmete elluviimisel, kuna need hõlbustavad asjaomaste õigusaktide rakendamist, luues eelduse, et olulised nõuded on täidetud. Lisaks sellele tagavad standardid mitme sektori koostalitlusvõime (näiteks IKT valdkonnas), mis võimaldab töötada välja uusi tehnoloogiaid, rakendusi ja teenuseid ning toetab Euroopa majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

Lisaks harmoneeritud standarditele, mida komisjon seadusandliku akti toetamiseks ametlikult nõuab, on olemas ka terve rida Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente, mille on välja töötanud Euroopa standardiorganisatsioonid 1 . Neid standardeid ei ole võimalik küll ametlikult nõuda, kuid need on siiski vajalikud komisjoni poliitika rakendamise toetamiseks. Käesolevas Euroopa standardimist käsitlevas liidu 2019. aasta töökavas (edaspidi „standardimise töökava“) on kindlaks määratud mõned sellest seisukohast olulised poliitikavaldkonnad: energeetika, ringmajandus, kaitse, julgeolek, siseturg ja digitaalne ühtne turg. Töökavas sätestatakse Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid ELi õigusaktide ja poliitika toetamiseks. Standardimise töökavas asetatakse need strateegilised prioriteedid standardimise valdkonnas tehtava rahvusvahelise koostöö laiemasse konteksti.

Euroopa standardimissüsteemi aluseks on komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide vaheline avaliku ja erasektori eripartnerlus, mis lähtub määruse (EL) nr 1025/2012 2 sätetest. 2019. aasta töökavas on määratletud selle partnerluse peamised edasised arengusuunad, sealhulgas kaasavuse põhimõte.

Komisjon on alates teatise „Euroopa standardid 21. sajandiks“ 3 vastuvõtmist teinud tihedat koostööd oma partneritega tööstussektorist, avaliku sektori asutustega, valitsusväliste organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega, et viia ellu teatises esitatud algatused, sh juhtimistsükkel, mis tugevdab dialoogi ELi kaasseadusandjatega, ja standardimise ühisalgatuse edasiarendamine 4 . Standardimise ühisalgatusega seotud töö lõpeb 2019. aastal ja standardimise töökavas esitatakse valdkonnad, millele algatuse rakendamise viimasel aastal keskendutakse.

Käesoleva töökava ettevalmistamisel kasutati väärtusliku panusena 2018. aasta juunis korraldatud institutsioonidevahelise dialoogi tulemusi. Dialoogis osalesid standardimiskogukonna, tööstuse, komisjoni, Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee ning muude Euroopa standardimise sidusrühmade kõrgetasemelised esindajad.

See sündmus oli võimalus vahetada mõtteid strateegiliste küsimuste üle, anda tagasisidet komisjoni standardimisalgatuste kohta ja selgitada avalikult tuleviku poliitikaprioriteete ja viise Euroopa standardimissüsteemi tugevdamiseks. Arutelu hõlmas mitmesuguseid teemasid, sealhulgas käsitleti standardimissüsteemi üldist toimimist, küsimusi selle juhtimisprotsessi kohta ja ELi standardimisprioriteetide määratlemist ning laiemat rahvusvahelist konteksti. Eriti olulise aspektina rõhutati Euroopa haridussüsteemi panust uute tehnoloogiate toetamisel ja uue põlvkonna ekspertide koolitamisel. Koostöös toimuva kavandamise ja sidusrühmade kaasamise näidisena kiideti sidusrühmadevahelise IKT standardimise platvormi 5 eksperdirühma tööd ja IKT standardimise töökava.

Komisjon võtab arvesse dialoogi käigus saadud kogemusi ja kavandab selle töövormi jätkumist tulevikus. Dialoogi tulemusi kasutatakse käimasolevas standardimistöö prioriteetide seadmises ning neid võetakse arvesse sisemistes aruteludes ja määruse (EL) nr 1025/2012 rakendamise aruande ettevalmistamisel. See komisjoni koostatav aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule 6 .

2.Euroopa standardimise strateegilised prioriteedid ELi õigusaktide ja poliitika toetuseks 7

2.1.Meetmed digitaalse ühtse turu strateegia toetuseks

Selliste IKT standardite ja tehniliste kirjelduste kättesaadavus, mis tagavad toodete, teenuste ja seadmete koostalitlusvõime, on äärmiselt oluline, et oleks võimalik kasutada kõiki digitaalse ühtse turuga kaasnevaid hüvesid. Komisjon on koostöös Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega ning muude foorumite ja konsortsiumitega ning ka tööstuse ja ühiskondlike sidusrühmadega teinud edusamme kõigis prioriteetsetes sektorites ja valdkondades, mis on kindlaks määratud teatises IKT standardimisprioriteetide kohta digitaalsel ühtsel turul, 8 nagu on märgitud aruandes, milles käsitletakse ELi standardimispoliitika rakendamist ja Euroopa standardite tähtsust eri ELi poliitikavaldkondade jaoks 9 .

Digiteerimine johtub üksikute tööstusharude vajadusest suurendada oma tulemuslikkust, aga ka nende klientide ja tarnijate ootustest. Seepärast on oluline, et IKT standardite väljatöötamisse kaasatakse nii teenuseosutajad kui ka kasusaajad, sealhulgas ühiskonna haavatavad ja vähemusrühmad, näiteks puuetega inimesed. Standardimisküsimusi tuleb samuti käsitleda ELi tasandil, et tagada asjakohaste õigusaktide, näiteks ELi andmekaitse-eeskirjade nõuetekohane arvessevõtmine.

ELi poliitikat toetavad standardimisvajadused on esitatud igal aastal ajakohastatavas IKT standardimise töökavas, mille avaldab komisjon. IKT standardimise 2018. aasta töökavas 10 on esitatud 170 meedet, mis on jagatud nelja teemavaldkonda: peamised edendajad, ühiskondlikud väljakutsed, innovatsioon ühtsel turul ja jätkusuutlik majanduskasv.

Õigete tingimuste loomine digitaalvõrkude ja -teenuste arenguks on üks digitaalse ühtse turu strateegia kolmest sambast. 2019. aastal toetab seda standardimistegevus, milles keskendutakse asjade internetile, suurandmetele, plokiahelale, sidusatele intelligentsetele transpordisüsteemidele ja autonoomsele juhtimisele, e-tervisele, arukatele linnadele, juurdepääsetavusele, e-valitsusele ja tehisintellektile. 5G spektri ühtlustamine ja ülemaailmsete 5G standardite kättesaadavus 2019. aasta lõpuks, nagu on ette nähtud 5G tegevuskavas, edendavad investeeringuid 5G võrkudesse ja rakendustesse.

Küberturvalisusega seotud nõuded peaksid pakkuma tarkvara ja riistvara kontrolliprotsessidele, -süsteemidele ja -seadmetele paralleelset kaitset küberrünnakute eest. Komisjon on oma 2017. aasta ettepanekus ELi küberturvalisust käsitleva õigusakti kohta 11 kavandanud ELi IKT turvalisuse sertifitseerimise raamistiku loomise toodete ja teenuste jaoks. Sertifitseerimissüsteemid kasutavad nii standardeid kui ka tehnilisi kirjeldusi, et väljendada ja hinnata vastavust konkreetsetele küberturvalisuse nõuetele.

Plokiahela tehnoloogia toetab andmete turvalist ja auditeeritavat säilitamist ning vähendab tehingukulusid, suurendades nii veebis tehtavate majandustehingute jälgitavus- ja turvataset. Kuna süsteem koondab riiklikud ja eravõrgud, on vaja standardimist, et tagada plokiahela tehnoloogia eri konfiguratsioonide vaheline koostalitlusvõime. Komisjon käivitas 1. veebruaril 2018 ELi plokiahela vaatluskeskuse ja foorumi, mille plokiahela poliitika ja raamtingimuste töörühm (Working Group on Blockchain Policy and Framework Conditions) tegeleb muu hulgas tehnoloogia ja ökosüsteemi arengu, näiteks koostalitlusvõime küsimustega, kus standardimine võib pakkuda lahendusi. Lisaks teeb töörühm kindlaks plokiahela standardimise vajadused ELi tasandil 12 .

Tehisintellekt avaldab suurt mõju majandusele ja ühiskonnale ning mõjutab paljusid meie igapäevaelu aspekte. On vaja saavutada tehisintellektitoodete ja -teenuste turuküpsus ning tagada nende vastavus ohutusstandarditele 13 . Euroopa tehisintellekti liit on Euroopa võrdlusplatvorm, kus arutletakse tehisintellektiga seotud küsimuste üle. Komisjon moodustab kõrgetasemelise eksperdirühma, mis toimib Euroopa tehisintellekti liidu juhtrühmana ja aitab selgitada välja standardimisvajadused.

2.2.Meetmed energialiidu ja kliima toetuseks

CO2 heite vähendamise eesmärgid kõigi sõidukiliikide puhul on suunatud transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, tagades samas sektori konkurentsivõime ja tarbijate jaoks kütusesäästu. Need eesmärgid võivad parandada ka meie linnade õhukvaliteeti ja tuua kasu keskkonnale. Samal ajal esitavad need autotööstusele väljakutse leidmaks viise kütusetarbimise vähendamiseks. Komisjon on püstitanud oma eesmärgid 14 ja standardimise eesmärk on sätestada standardid, mis lihtsustavad tööstuse jaoks CO2-heite vähendamist, soodustades innovatsiooni ja parandades sõidukite tõhusust (nt aerodünaamiline tõhusus).

Osana kolmandast liikuvuspaketist 15 püütakse kavandatud ELi määrusega rehvide märgistamise kohta 16 suurendada kütusesäästlikkust ja ohutust ning vähendada müra, pakkudes tarbijatele rehvide ostmisel paremat teavet. Standardite abil saaks näiteks toetada ühtlustatud toimivuskatsete (näiteks haardevõime jääoludes) väljatöötamist ja nendega seotud teabe kandmist märgisele, andes seega tarbijale parema ülevaate rehvide sooritusvõimest talvetingimustes. Kavandatud määrusega valmistatakse ette ka rehvide kulumist käsitleva teabe võimalikku kandmist märgisele. On kindlaks tehtud, et rehvi kulumine on kõige olulisem mikroplasti keskkonnaheite allikas, kuid puudub poliitikameedet toetav katsemetoodika.

Standardid võivad toetada ka laevandussektori keskkonnasäästlikumaks muutmist alternatiivsete kütuste (nt fossiilsest allikast pärit veeldatud maagaas, biomass, elektrienergiast gaasi tootmise tehnoloogia, elekter, vesinik) kasutamisega veetranspordis.

Komisjon laiendab ökodisaini nõudeid uutele tootekategooriatele: pumbad, kohtkütteseadmed, tahkekütuse-kohtkütteseadmed, õhkkütteseadmed, jahutusseadmed, kõrgel temperatuuril käitatavad protsessijahutid ja puhurkonvektorite õhukonditsioneerid ja akud. Järgnevatel aastatel oodatakse standardimiselt nende uute nõuete rakendamiseks vajalike tehniliste kirjelduste esitamist.

2.3.Meetmed ringmajanduse tegevuskava toetuseks

Ohutum liiklus, vähem saastavad sõidukid ja täiustatud tehnoloogilised lahendused toetavad ELi tööstuse konkurentsivõimet, tuues samal ajal selget kasu kodanikele. Komisjon esitas strateegilise tegevuskava 17 akude väljatöötamise ja tootmise kohta Euroopas, võttes aluseks Euroopa akuliidu 18 töö. Eelkõige nähakse kavaga ette standardimismeetmed, et teha kindlaks võimalus töötada välja ELi standarditud akude olelusringi hindamise süsteem. Lisaks tuleks võtta arvesse ökodisaini rolli, et määrata kindlaks akude jätkusuutlikkust tagavad projekteerimis- ja kasutusnõuded. Sellega seoses uuritakse Euroopa standardite võimalikku rolli akude ohutu ja säästva tootmise, (taas)kasutamise ja ringlussevõtmise võimaldamiseks.

Üks põhjuseid, miks ringlussevõetud plasti vähe kasutatakse, on paljude kaubamärgiomanike ning tootjate kõhklused, kas ringlussevõetud plast vastab nende vajadusele saada alati ja suures koguses materjali, mis vastab pidevalt samadele kvaliteedinõuetele. Seda silmas pidades võib kvaliteedistandardite väljatöötamine sorditud plastijäätmete ja ringlussevõetud plasti jaoks lihtsustada ringlussevõtutegevuste paremat lõimimist plasti väärtusahelasse. Pärast standardimisvajaduste kindlakstegemist 19 teeb komisjon ettepaneku töötada välja standardid, milles käsitletakse ringlussevõtmise menetlus- ja infrastruktuuriga seotud küsimusi. Lisaks on Euroopa strateegias plasti kohta ringmajanduses kindlaks määratud vajadus töötada välja meetodid muu hulgas tekstiilidest eralduva mikroplasti kadude hindamiseks. Standardimisasutuste ülesanne aastal 2019 on läbi vaadata ja võimaluse korral täpsustada katsemeetodid, millele osutatakse tööstussektoriteüleses lepingus, 20 et hinnata mikroplasti sattumist veekeskkonda sünteetilise tekstiili pesemisel.

Oma hiljutises ettepanekus direktiivi kohta, mis käsitleb teatavate plasttoodete keskkonnamõju, 21 on komisjon esitanud ettepaneku, milles nõutakse, et joogipakendeid võib turule viia üksnes siis, kui nende korgid ja kaaned on pakendite külge kinnitatud, kuna korgid ja kaaned on kõige sagedamini leitud esemed. Pidades silmas siseturu hea toimimise tagamist pärast direktiivi jõustumist, on komisjon lisanud ettepaneku ühtlustatud standardi väljatöötamise kohta, mida peavad oluliseks nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament.

2.4.Meetmed tugevama tööstusbaasiga, süvendatud ja õiglasema siseturu toetuseks

Standardimine on süvendatud ja õiglasema siseturu oluline eeltingimus. Peamiste tehniliste standardite väljatöötamine on väga oluline, et tagada eri süsteemide koostalitlusvõime, ja võib hõlbustada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. Hiljuti vastu võetud liikuvuspaketis, millega toetatakse transpordisektori konkurentsivõimelist ja sotsiaalselt õiglast üleminekut puhtale energeetikale ja digilahendustele, on sätestatud mitu algatust. Näiteks võimaldab konvois sõitmine isejuhtivate sõidukite rühmal ohutult liikuda, kasutades omavahel suhtlevaid automatiseeritud arukaid kontrollisüsteeme. Sellisel juhul kontrollib juhtsõiduk ka kõigi teiste sõidukite kiirust ja suunda, ning see on paljulubav tehnoloogia, mis muudab meie teed ohutumaks ja transpordi tõhusamaks. Standardimine peaks toetama kavandatud ELi määruse 22 rakendamist, pakkudes tehnilisi kirjeldusi süsteemi omavaheliste ühenduste ja koostalitusvõimega seotud vajaduste rahuldamiseks. Samal ajal püüab komisjon käsitleda 23 spektriprobleeme, et toetada raadiosidetehnoloogiaid ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse jaoks sagedusalas 5,9 GHz.

Selleks et tagada ELi territooriumil ohutud liiklustingimused, tuleb ühtlustada teede projekteerimine, ehitamine ja haldamine. Standardite abil võiks edendada asjaomaste menetluste ja nõuete ühtlustamist ja teadmiste jagamist liikmesriikide vahel.

Ohutuse parandamiseks, tehniliste tõkete kõrvaldamiseks ja uuenduste kiireks kasutuselevõtmiseks keskendutakse jätkuvalt raudteesüsteemi infrastruktuuri ja veeremi allsüsteemidega seotud uute koostalitlusvõimet käsitlevate tehniliste kirjelduste koostamisele.

Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu ja koridoride väljaehitamine suurendab transpordivõimsust siseturul ilma CO2-heidet suurendamata. Standardimine võiks toetada lahendusi, millega tagatakse koostalitlusvõime ja teabevahetus võrgu elektrooniliste süsteemide vahel.

Elektrooniliste arvete esitamine ja elektrooniline kaubaveoinfo suurendavad logistikasektori tõhusust. Elektroonilise kaubaveoinfo puhul peaksid standardid lihtsustama elektrooniliste dokumentide vastuvõtmist käsitleva ühtse lähenemisviisi väljatöötamist.

Lisaks nõuab komisjon liikmesriikides transporditavate ohtlike kaupade kontrollimiseks ja katsetamiseks vajalike standardite ajakohastamist.

2.5.Meetmed Euroopa kaitsealase tegevuskava toetuseks

Euroopa kaitsevarustuse turg on killustunud ja tööstuskoostöö sellel turul ebapiisav. Seetõttu on üks kolmest kaitsealases tegevuskavas 24 väljakuulutatud meetmest tagada avatud ja konkurentsivõimeline ELi ühtne turg kaitsevaldkonnas. Euroopa standardimisel on tõendatud kogemused avatuse ja konkurentsi toetamisel siseturul. Komisjon on teinud Euroopa Kaitseagentuurile ettepaneku alustada koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega standardimise tegevuskava väljatöötamist kaitsevaldkonnas.

2.6.Meetmed Euroopa kosmosestrateegia toetuseks

Galileo süsteemi rakendamine viiakse lõpule aastaks 2020, samaaegselt kasutusetapiga (algas 2017. aastal). See tähendab, et selleks ajaks on kosmosesegment täielikult kasutusele võetud ja kõik teenused toimivad täielikult. Komisjon on teinud Euroopa Globaalse Satelliitnavigatsioonisüsteemi Agentuurile (GNSSi Agentuur) ettepaneku alustada koostöös Euroopa standardiorganisatsioonidega standardimise tegevuskava väljatöötamist oma valdkonnas.

2.7.Meetmed Euroopa julgeoleku tegevuskava toetuseks

Uute julgeolekuprobleemide lahendamiseks rahastab EL teadusuuringuid julgeolekutehnoloogiate arendamiseks Euroopa tasandil. ELi julgeoleku tööstusbaas on tugev ning võib pakkuda vajalikke lahendusi. ELi rahastatud teadusuuringute tulemuste laialdaseks kasutuselevõtmiseks peab see tööstusharu siiski üle saama praegusest killustatusest. Standardid võivad selle lünga täita. Need võivad pakkuda mastaabisäästu ja vähendada pakkumise ja nõudlusega seotud teabe ebaühtlust piiriülestes tehingutes.

3.Rahvusvaheline koostöö

ELi tööstuse konkurentsivõime toetamine ülemaailmses väärtusahelas ja selle positsiooni tugevdamine rahvusvahelistel turgudel on töökohtade loomise ja majanduskasvu peamised tingimused, eelkõige pidades silmas muutusi rahvusvahelises kaubanduspoliitikas 25 .

Neid eesmärke saab eelkõige saavutada rahvusvaheliste ja Euroopa standardite vahelise võimalikult suure ühtlustamisega ning Euroopa ja/või rahvusvaheliste standardite üldise kasutamise edendamisega väljaspool ELi.

Komisjon jätkab 2019. aastal poliitilise dialoogi süvendamist rahvusvaheliste standardiasutustega ja osaleb asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel 26 . Komisjon teeb koostööd ka selliste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega nagu ISO/IEC/JTC1/ITU-T ja vajaduse korral ka selle tehniliste komisjonidega.

Komisjon edendab ka Euroopa standardimist ning annab oma panuse tehniliste kaubandustõkete peatükkide koostamisse, kui ta peab läbirääkimisi, valmistab ette ja rakendab mitmesuguseid rahvusvahelisi poliitilisi meetmeid, nagu vabakaubanduslepingud, 27 ELi ja Ukraina assotsieerimisleping, 28 idapartnerlus, 29 ELi/Aafrika uuendatud partnerlus 30 ning Euroopa ja Aasia vahelise ühenduvuse protsess 31 .

Komisjon alustab Ameerika Ühendriikidega dialoogi standardite teemal, et lihtsustada kaubavahetust ning vähendada bürokraatlikke takistusi ja kulusid 32 .

Samuti tagab komisjon selliste nähtavusega seotud projektide jätkumise nagu praegused kavad Euroopa standardimisekspertide lähetamiseks Hiinasse ja Indiasse, veebipõhine standardimisplatvorm koostöös Hiinaga 33 ning rahvusvahelised koostööprojektid IKT standardimise valdkonnas 34 . Selliste meetmete üldine eesmärk on esitleda Euroopa standardimissüsteemi atraktiivse alternatiivina muudele piirkondlikele või riiklikele standardisüsteemidele, anda standardimisega seotud olulist teavet ning hõlbustada kahepoolset koostööd standardimisküsimustes.

Lisaks toetatakse meetmetega Euroopa ettevõtteid, kellel on standardimisprobleemide tõttu raske pääseda kolmandate riikide turgudele. Komisjonil on kavas pikendada Indias käimasolevat projekti 2019. aasta keskpaigast kuni 2022. aastani. Komisjon toetab 3. põlvkonna partnerlusprojekti (3GPP) kohtumiste korraldamist Euroopas, et hõlbustada valdkonna olulisimate tegijate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, akadeemiliste ringkondade ja teadusasutuste Euroopa esindajate aktiivset osalemist.

4.Avaliku ja erasektori partnerlus

4.1.Juhtimine

Kvaliteetsete standardite õigeaegne valmimine eeldab pidevat koostööd ja usalduse suurendamist Euroopa standardimise avaliku ja erasektori partnerluse mõlema poole vahel.

Selliste harmoneeritud standardite kvaliteet, mis tagavad vastavuse eelduse, nõuab mõlemalt poolelt erilist tähelepanu. Seda tüüpi standard peab vastama asjakohasele hiljutisele kohtupraktikale, olema kooskõlas Euroopa standardimismäärusega ja täitma oma valdkonna õigusaktides sätestatud õiguslikud nõuded. Komisjon jätkab kooskõlas hiljutise kohtupraktikaga oma menetluste uuesti hindamist ja jagab neid sidusrühmadega 2016. aastal käivitatud standardimise ühisalgatuse ja 2017. aastal komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide vahel kokku lepitud harmoneeritud standarditele viitamise tegevuskava 35 kaudu. Euroopa standardiorganisatsioonidel palutakse pöörata tähelepanu viitamata harmoneeritud standarditele, et vastata turu ja seadusandja nõutud kvaliteedistandardile ning tagada õigeaegne viitamine ELTs.

Kõnealuse tegevuskava rakendamiseks keskendub komisjon 2019. aastal 2018. aastal rakendatud harmoneeritud standardite konsultantide uue süsteemi tugevdamisele. Süsteem loodi selleks, et kontrollida ja hinnata kavandatud harmoneeritud standardite kvaliteeti ning nende vastavust asjaomastele liidu õigusaktidele ja meetmetele.

Komisjon jätkab juhtimisprotsessi toetamist Euroopa standardiorganisatsioonidega peetavate korrapäraste struktureeritud dialoogide kaudu. See on osutunud kasulikuks raamistikuks takistuste varajaseks kõrvaldamiseks ja kokkulepitud meetmete tõhusaks rakendamiseks.

4.2.Kaasamine

Komisjon kordab Euroopa standardiorganisatsioonidele, riiklikele standardiasutustele 36 ja III lisas loetletud organisatsioonidele (SBS, ANEC, ETUC ja ECOS) 37 esitatud ettepanekut jätkata jõupingutusi sidusrühmade osaluse tagamiseks ja nende koostöö suurendamiseks, kohandades vajaduse korral nende sise-eeskirju ja menetlusi.

Komisjon kavatseb näidata kaasamise soodsat mõju Euroopa standardimise kvaliteedile ja selle võimele saavutada tipptasemel tulemusi, millega saab suurendada ettevõtete konkurentsivõimet, võttes samal ajal arvesse väikeettevõtete ja kodanikuühiskonna vajadusi. Seepärast palub komisjon SBSil, kes esindab Euroopa standardimises väikeseid ettevõtteid, esitada konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas VKEde osalemine standardimistegevuses loob lisandväärtust ja suurendab konkurentsivõimet. Samamoodi peaksid organisatsioonid, mis esindavad standardimises keskkonna- ning tarbijate ja töötajate huve (ANEC, ETUC ja ECOS), esitama näiteid selle kohta, kuidas nende osalemine standardimises toob kasu ühiskonnale laiemalt. Sellised näited võivad toimida võrdlusalusena ja olla näiteks parimatest tavadest, mida teised organisatsioonid saavad järgida.

Lisaks oleks kasulik, kui III lisas loetletud organisatsioonid edendaksid ja tõstaksid esile oma sidemeid eri liikmesriikides asuvate sidusrühmadega. On oluline, et nende riiklikest asutustest liikmed näeksid III lisas loetletud organisatsioonide Euroopa standardimises osalemisest tulenevaid eeliseid ja suurendaksid nende organisatsioonide legitiimsust.

Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid samuti teavitama juhtudest, kus alaesindatud sidusrühmade, eelkõige III lisas loetletud organisatsioonide osalemine on olnud kasulik nii Euroopa standardimissüsteemi kui ka selle tegutsemisviisi jaoks.

Komisjon jätkab kaasamise ja sellega seotud probleemide arutelu kahepoolses dialoogis Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoniga (IEC).

4.3.Määruse hindamine

Euroopa standardimist käsitleva määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 24 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon esitab 31. detsembriks 2015 ja pärast seda iga 5 aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle määruse rakendamise kohta.

Sellega seoses algatab komisjon 2019. aastal Euroopa standardimissüsteemi sõltumatu läbivaatamise, et hinnata selle tulemuslikkust. Sõltumatu läbivaatamine tugineb standardimise ühisalgatuse tulemustele ja võimaluse korral ka standardimise mõju käsitleva uuringu tulemustele.

4.4.Euroopa standardimise rahastamine

Praegune CENi, CENELECi ja ETSI partnerluse raamleping, mis moodustab õigusraamistiku Euroopa standardimisele antava liidu rahastamise jaoks, lõpeb detsembris 2020. Selleks et vähendada Euroopa standardiorganisatsioonide halduskoormust ja anda kõigile riiklikele standardiasutustele võimalus osaleda standardite väljatöötamisel, hindab komisjon võimalikke uusi meetmeid, et lihtsustada Euroopa standardimise rahastamist, laiendades ühekordsete maksete kasutamist kõigile toetustele. Ühikukulude astmike ja ühekordsete maksete suuruse arvutamiseks palub komisjon Euroopa standardiorganisatsioonidel esitada oma metoodika, statistika ja auditeerimistõendid.

Võttes arvesse järgmisi partnerluse raamlepinguid, mis järgivad järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) ajakava, uurib komisjon koos Euroopa standardiorganisatsioonide ja III lisas loetletud organisatsioonidega võimalusi, kuidas kõige paremini määratleda ajakohastatud tulemuslikkuse põhinäitajad ja nende rakendamist asjakohaste tegevuste puhul. Läbirääkimised järgmiste partnerluse raamlepingute üle algavad 2019. aastal.

5.Standardimise ühisalgatuse rakendamine

Standardimise ühisalgatuse aluseks on ühtne visioon standardimisest, mis põhineb vastastikku kokku lepitud põhimõtetel. Alates algatuse allkirjastamisest juunis 2016 on seda juhtinud sidusrühmad ja toetanud komisjon ning põhimõtteliselt lõpetab see oma töö 2019. aastal. Seepärast analüüsib komisjon esitatud tulemusi. Need võib jagada kolme kategooriasse:

1. Euroopa standardimissüsteemi alane teadlikkus ja koolitamine ning selle mõistmine.

2. Koordineerimine, koostöö, läbipaistvus ja kaasamine.

3. Konkurentsivõime ja rahvusvaheline mõõde.

5.1.Uuring standardimise majandusliku ja ühiskondliku mõju kohta

Standarditel on äärmiselt tähtis, kuigi mõnikord nähtamatu osa majanduskasvu toetamisel – nende abil edendatakse tootlikkust, konkurentsivõimet ja innovatsiooni ning ühiskondlikku heaolu. Vähem mõistetakse standardite mõju ettevõtete ja tarneahelate sees. Sama kehtib ka avaliku sektori kohta, kus ei olda alati teadlik standardite kasutamise mõjust avalikus poliitikas.

Seepärast valmistab komisjon vastuseks nõukogu palvele ja kooskõlas standardimise ühisalgatusega ette uuringut standardimise majandusliku ja ühiskondliku mõju kohta ELis. Uuringu algatamise eelduseks olev hankemenetlus on kavandatud 2018. aastaks ning seda toetab 2017. aastal käivitatud teostatavusuuring.

(1)

CEN – Euroopa Standardikomitee, CENELEC – Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee ja ETSI – Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist.

(3)

COM(2018)358

(4)

C(2016) 3211

(5)

  https://ec.europa.eu/digital-single-market/european-multi-stakeholder-platform-ict- standardisation

(6)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 24 lõikes 3 sätestatud kohustusega.

(7)

Vt meetmed käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

(8)

COM(2016) 176

(9)

COM(2018) 26 ja SWD(2018) 15

(10)

  http://ec.europa.eu/growth/industry/policy/ict-standardisation_en#rolling_plan_ict_standardisation

(11)

COM(2017)477

(12)

Komisjon osaleb otseselt standardimises, tehes koostööd plokiahelat ja hajustehnoloogiat käsitleva ISO tehnilise komiteega 307 (ISO Technical Committee 307 on blockchain and distributed technologies). Samuti teeb ta koostööd Euroopa Standardikomitee plokiahelat ja hajusraamatu tehnoloogiat käsitleva töörühmaga, mille algne ülesanne on koostada ELi valge raamat plokiahela standardimise kohta. Lisaks teeb töörühm kindlaks plokiahela standardimise vajadused ELi tasandil.

(13)

Vt COM(2018) 237

(14)

COM(2018)284

(15)

  https://ec.europa.eu/transport/modes/road/news/2018-05-17-europe-on-the-move-3_en

(16)

COM(2018)296

(17)

 Dokumendi COM(2018) 293 2. lisa

(18)

 Asepresident Šefčovič käivitas Euroopa akuliidu oktoobris 2017:

https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/european-battery-alliance_en

(19)

Toetuslepingu CEN/000/2017-05 Sustainable Chemicals alusel toimuva uuringu

„keskkonnasäästlike kemikaalidega seotud täiendavad ja ettevalmistavad meetmed“ tulemused.

(20)

Lepingu allkirjastasid viis tööstusliitu: AISE, CIRFS, EOG, EURATEX ja FESI.

(21)

COM(2018) 340

(22)

COM(2018)286

(23)

Vt COM(2018)283

(24)

COM(2016) 950

(25)

Juunis 2018 toimunud institutsioonidevahelise standardimisalase dialoogi käigus käsitleti muu hulgas muutuva rahvusvahelise dünaamika mõju komisjoni poliitikale (nt tööstuspoliitikale).

(26)

Näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioon ja ÜRO komiteed.

(27)

  http://ec.europa.eu/trade/policy/countries-and-regions/negotiations-and-agreements/

(28)

ELT L 161, 29.5.2014, lk 3–2137.

(29)

Idapartnerlus on ühine algatus, milles osalevad EL, selle liikmesriigid ja kuus Ida-Euroopa partnerit: Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina.

(30)

COM(2017) 763 final

(31)

JOIN(2018) 31

(32)

  http://europa.eu/rapid/press-release_STATEMENT-18-4687_et.htm

(33)

  https://webgate.ec.europa.eu/cesip/

(34)

  www.indico-ictstandards.eu ; www.standict.eu

(35)

Vt töökava dokumendis SWD(2018)15.

(36)

Riiklikud standardiasutused määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 tähenduses.

(37)

Väikeettevõtete suhtes kehtivad standardid (Small Business Standards) , Euroopa tarbijate huvisid standardimis- ja sertifitseerimisprotsessis esindav ja kaitsev ühendus , Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (European Trade Union Confederation) ja Euroopa kodanike keskkondlik standardiorganisatsioon (European Environmental Citizens’ Organisation for Standardisation)