SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva komisjoni ettepanekuga vaadatakse läbi veepoliitika valdkonna eritähelepanu nõudvate (edaspidi „prioriteetsete”) ainete nimistu, s.t vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ[1] X lisas loetletud kemikaalid, mis, nagu on kindlaks tehtud, põhjustavad Euroopa Liidu tasandil olulist ohtu veekeskkonnale või selle kaudu. Vee raamdirektiivi artikli 16 lõike 4 kohaselt vaatab komisjon prioriteetsete ainete nimistu läbi vähemalt iga nelja aasta tagant; prioriteetsetele ainetele kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid (EQS)[2] käsitleva keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi 2008/105/EÜ[3] artiklis 8 nõutakse komisjonilt esimese läbivaatamise tulemuste esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2011. aastal. Läbivaatamise osana peab komisjon muu hulgas kaaluma direktiivi 2008/105/EÜ III lisas esitatud ainete nimistusse lisamist. Ka nõutakse komisjonilt vajaduse korral ettepanekute tegemist uute prioriteetsete ainete kohta; pinnavett, setet või elustikku[4] hõlmavate keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamist, kui see on vajalik, ning keskkonnakvaliteedi standardite ja prioriteetsete ainete seisundi läbivaatamist.

· Üldine taust

Vee raamdirektiivis tunnistatakse tugevat koormust veekeskkonnale (kaasa arvatud kemikaalireostusest tulenev koormus) ja vajadust kestliku veemajanduse järele. Vee raamdirektiivi keskkonnaalaste eesmärkidega nähakse ette pinnaveekogude ja põhjaveekogude hea keemilise ja ökoloogilise seisundi saavutamine ning vee seisundi halvenemise ärahoidmine. Direktiivi rakendatakse valgalapiirkondade tasandil. Liikmesriigid pidid hiljemalt 2009. aasta lõpuks vastu võtma valgalapiirkondade majandamiskavad, mis põhinevad muu hulgas koormuse ja mõju analüüsil ja seiretulemustel, ning meetmete programmi iga piirkonna jaoks.

Hea keemilise seisundi saavutamiseks peavad veekogud vastama prioriteetsete ainete ja kaheksa ELi tasandil juba reguleeritud saasteaine suhtes kehtestatud keskkonnakvaliteedi standarditele. Praeguseni on kindlaks määratud 33 prioriteetset ainet, nende hulgas on terve hulk tööstuskemikaale, taimekaitsevahendeid ja metalle/metalliühendeid. Mõned prioriteetsed ained on püsivuse, bioakumuleeruvuse ja toksilisuse või samaväärse ohtlikkuse alusel nimetatud prioriteetseteks ohtlikeks aineteks kriteeriumide põhjal, mis vastavad REACH-määruse[5] väga ohtlike ainete kriteeriumidele. Liikmesriikidelt nõutakse prioriteetsete ainete seiret veekogudes ja keskkonnakvaliteedi standardite piirtasemeid ületavatest väärtustest teatamist. Vee raamdirektiiviga on ette nähtud prioriteetsete ainete vettejuhtimise, heite ja kao järk-järgult vähendamise ning prioriteetsete ohtlike ainete vettejuhtimise, heite ja kao lõpetamise või järk-järgult kõrvaldamise kontrollimeetmete kehtestamine.

Hea ökoloogilise seisundi eesmärgi saavutamine nõuab riiklike standardite kehtestamist kemikaalide suhtes, mis on määratletud ohtliku ainena kohalikul/valgala/liikmesriigi tasandil, kuid ei ole määratletud prioriteetse ainena ELi tasandil. Selliseid kemikaale nimetatakse jõe valgala iseloomulikeks saasteaineteks.

Prioriteetsete ainete nimistu läbivaatamisega seotud tehnilist tööd alustati 2007. aastal prioriseerimisega, mille eesmärk oli välja selgitada võimalikud uued prioriteetsed ained, seejärel kehtestati selliste ainete jaoks keskkonnakvaliteedi standardid ja vaadati läbi olemasolevate prioriteetsete ainete keskkonnakvaliteedi standardid ja seisund. Eeldatavalt võetakse kavandatud uusi aineid ja olemasolevate ainete osas tehtud muudatusi arvesse ajakohastatud 2015. aasta valgala majandamiskavades ja meetmeprogrammides.

Prioriteetsete ainete nimistu läbivaatamise käigus leiti võimalusi, kuidas parandada keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi toimimist ja täiustada edaspidisel läbivaatamisel täiendavate prioriteetsete ainete kindlakstegemise mehhanismi.

· Kõnealuses valdkonnas kehtivad õigusnormid

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik;

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ;

– komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad.

· Side muude poliitikasuundadega

Kuuendas keskkonnalases tegevusprogrammis määratletakse prioriteetsete ainete suhtes kohaldatavad meetmed esmatähtsa tegevusena (vt otsuse 1600/2002/EÜ[6] artikli 7 lõike 2 punkti e). Ettepanek on kooskõlas järgmiste asjaomaste poliitikavaldkondade ja oluliste õigusaktidega:

– kemikaalipoliitika: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet;

– taimekaitsevahendite poliitika: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks;

– biotsiidide poliitika: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist;

– ravimipoliitika: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta;

– tööstusheidete poliitika: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiiv 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta;

– jäätmepoliitika: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuesti sõnastatud); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta;

– püsivate orgaaniliste saasteainete poliitika: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta;

– merekeskkonnapoliitika: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv).

2.         HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

· Konsulteerimine ja eksperdiarvamuste kasutamine

Aastatel 2008–2010 tegid eksperdid keskkonna peadirektoraadi ja Teadusuuringute Ühiskeskuse juhtimisel ära läbivaatamisega seotud tehnilise töö, mille põhiosaks oli prioriseerimine ja keskkonnakvaliteedi standardite väljaarendamine. Töösse olid kaasatud vee raamdirektiivi ühise rakendusstrateegia[7] raames tegutsev keemiliste aspektide töörühm E, eelkõige selle kaks alarühma, ja INERISe (Institut National de l'Environnement et des Risques) nõustajad (keda toetas Rahvusvaheline Veeamet (IOW)). Töörühma E ja selle kahe alarühma liikmeskond koosneb komisjoni peadirektoraatide (keskkonna, ettevõtluse ja tööstuse ning tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi), liikmesriikide, sidusrühmade, s.h mitme Euroopa ettevõtjate ühenduse (AESGP, AISE, Business Europe, CEFIC, CEPI, CONCAWE, COPA-COGECA, ECPA, EFPIA, EUCETSA, EUDA, EUREAU, EURELECTRIC, EUROFER, EUROMETAUX, EUROMINES), vabaühenduste (Euroopa Keskkonnabüroo (EEB)), Greenpeace, Maailma Looduse Fond (WWF)) ja valitsustevaheliste organisatsioonide (OSPAR) esindajatest.

Töörühm E andis läbivaatamisse olulise panuse, toetades andmete (s.h seire- ja ohuandmete) kogumist, uute ainete kindlakstegemisega seotud prioriteetseks tunnistamise protsessi, keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamise alase tehnilise juhenddokumendi ajakohastamist ja keskkonnakvaliteedi standardite tuletamist. Samuti toetas töörühm olemasolevate prioriteetsete ainete ja kehtivate keskkonnakvaliteedi standardite läbivaatamist. Suure osa tööst tegid ära töörühma E kaks alarühma, keskkonnakvaliteedi standardite tehnilise juhenddokumendi eksperdirühm ja prioriteetsete ainete läbivaatamise alarühm, kes mõlemad tegutsesid Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Ühendkuningriigi ekspertide ühisjuhtimisel. Töörühma E tööstussektori sidusrühm kaasas alarühma aruteludesse oma kõige olulisemad liikmesettevõtted, keda tavaliselt esindasid tehnilised eksperdid, kes osalesid eriti aktiivselt valikumenetluse lõppfaasis ja keskkonnakvaliteedi standardite väljatöötamisel.

Keskkonnakvaliteedi standardite kavandid esitati tervise ja keskkonnariskide teaduskomiteele (SCHER)[8] arvamuse saamiseks.

Tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee märkis oma arvamuses niklit käsitleva keskkonnakvaliteedi standardi toimiku kohta, et teatavate kõrgema tasandi andmete süvaanalüüs koos sõltumatu statistilise analüüsiga võib mõjutada keskkonnakvaliteedi standardite lõplikke väärtusi. Kuigi hiljem on sellekohaseid uuringuid läbi viidud, on eksperdid jätkuvalt eri arvamusel, ja see on ka põhjus, miks ettepaneku eelnõus on nikli aasta keskmine keskkonnakvaliteedi standard (AA-EQS) (siseveekogudes) kuni täiendava konsulteerimiseni keskkonnariskide teaduskomiteega analüüsi järeldusi puudutavates küsimustes 4 μg/l, mitte 2 μg/l.

· Mõju hindamine

Kuna tehniline töö oli jõudnud 2010. aastal lõpusirgele, käivitas konsultatsioonifirma Entec[9] mõju hindamisega seotud uuringu. Tehnilise töö järeldusi[10] arvesse võttes kavandas konsultant vajalikud üksikainete mõjuhinnangud, mida on lisatud mõju hinnangu koostamisel ulatuslikult kasutatud.

Mõju hindamise juhtrühma kaudu osalesid mõju hinnangu koostamise ettevalmistamises järgmised komisjoni talitused: peasekretariaat; põllumajanduse ja maaelu arengu, ettevõtluse ja tööstuse, merenduse ja kalanduse, regionaalpoliitika, teaduse ja innovatsiooni ning tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat ning Teadusuuringute Ühiskeskus.

Mõju hinnangut koostades konsulteeriti töörühmaga E ja muude sidusrühmadega, kes ei olnud esindatud selles töörühmas.

Mõjuhindamiskomitee arutas mõju hindamisega seotud küsimusi oma 2011. aasta 22. juuni koosolekul. Tehtud märkusi on lisatud mõjuhinnangus arvesse võetud.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.

· Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Vee saastamine on suurel määral piiriülene nähtus. Ühised jõgede valgalad hõlmavad 60 % Euroopa Liidu territooriumist. Seetõttu, ja kuna paljusid saasteaineid kasutatakse kogu ELis, on asjakohane kehtestada juhul, kui on kindlaks tehtud, et sellised ained põhjustavad olulist ohtu veekeskkonnale või selle kaudu, nende suhtes ELi tasandil ühtlustatud keskkonnakvaliteedi standardid. Lisaks üldisemale kaitsele tagab see ka võrdsemad tingimused võrreldes olukorraga, kus vaid mõni liikmesriik kehtestab keskkonnakvaliteedi standardid või kus riikide keskkonnakvaliteedi standardid on väga erinevad.

Käesolevas ettepanekus piirdutakse prioriteetsete ainete kindlakstegemisega ja keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisega ELi tasandil. Täiendavaid ELi tasandi meetmeid olemasolevatele meetmetele lisaks ei pakuta. Saastekontrolli eri- ja lisameetmete võtmine on jäetud liikmesriikide hooleks, kes saavad kohalikke tingimusi arvesse võttes valida eesmärkide saavutamiseks kõige tõhusama viisi.

· Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: direktiiv, millega muudetakse vee raamdirektiivi ja keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi.

4.           MÕJU EELARVELE

Eeldatav mõju eelarvele puudub.

5.           TÄIENDAV TEAVE

· Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga muudetakse keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi ja vee raamdirektiivi X lisa.

Artikli 1 kohaselt asendatakse vee raamdirektiivi X lisa käesoleva direktiivi I lisas sätestatud tekstiga. Ajakohastatud X lisa hõlmab uusi kavandatud prioriteetseid aineid ja kaks olemasolevat prioriteetset ainet on selles lisas määratletud prioriteetsete ohtlike ainetena. Lisa lihtsustamiseks on sellesse lisatud osa varem tabeli joonealustes märkustes esitatud teabest.

Käesoleva ettepaneku artikliga 2 muudetakse keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi järgmisi sätteid.

Artikli 2 muutmisega määratletakse mõiste „maatriks” – s.t keskkonnakomponent, milleks on tavaliselt vesi, sete või elustik (kalad, kui ei ole sätestatud teisiti), mille suhtes kohaldatakse keskkonnakvaliteedi standardeid ja mille prioriteetsete ainete ja ohtlike prioriteetsete ainete kontsentratsiooni seepärast jälgitakse.

Artiklit 3 muudetakse, et viia see kooskõlla I lisa A osa uue struktuuriga (eelkõige seoses elustiku keskkonnakvaliteedi standardite lisasse kaasamisega) ja muuta liikmesriikide seiremaatriksi valikuga seotud kohustusi. Aine olemuslike omaduste põhjal määratakse kindlaks selle suhtes vaikimisi kohaldatav seiremaatriks. Säilitatakse liikmesriikidele praegu lubatud paindlikkus alternatiivse maatriksi valimisel, kuid ainult tingimusel, et komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ[11] artiklis 4 sätestatud analüüsimeetodite miinimumkriteeriumid on täidetud. Aruandmise lihtsustamiseks on keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi artiklis 3 sätestatud teatamiskohustus nüüd kaasatud vee raamdirektiivi artiklis 15 sätestatud valgala majandamiskavade aruandlusse. I lisa B osa punkti 3 komiteemenetlusega muutmise õigus on viidud vastavusse uute delegeeritud volitustega.

Artikli 4 lõige 4 ja artikli 5 lõige 6 jäetakse välja, et viia õigusakt vastavusse Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud uute rakendamisvolitustega. Nimetatud volitused ei ole piisavad tehniliste suuniste vastuvõtmiseks, kuna need ei ole õiguslikult siduvad dokumendid.

Artiklit 8 ajakohastatakse.

Lisatakse uus artikkel 8a erisätetega üldlevinud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete kohta.

Lisatakse uus artikkel 8b, millega nõutakse jälgimisnimekirja koostamist, et sihipäraselt koguda prioriteetsete ainete nimistu edaspidist läbivaatamist toetavaid seireandmeid.

Artiklit 9 muudetakse, et viia see kooskõlla komisjoni rakendamisvolitusi käsitleva uue määrusega (EL) nr 182/2011,[12] ja lisatakse uus artikkel 10 delegeeritud volituste teostamise kohta.

I lisa A osa asendatakse käesoleva direktiivi II lisaga, millega kaasatakse viimasel ajal esitatud prioriteetsed ained, muudetakse mõne olemasoleva prioriteetse aine[13] keskkonnakvaliteedi standardeid ja lisatakse elustikustandardite veerg. Viimati nimetatud veerg sisaldab kolme juba keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi artikli 3 lõike 2 punktiga a kehtestatud elustikustandardit ja mõne muu olemasoleva prioriteetsete aine ja uue prioriteetse aine elustikustandardeid. Elustikustandardite kaasamine keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi I lisasse hõlbustab nende kirjeldamist ja parandab selgust.

Keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi I lisa B osa punkti 2 muudetakse, et viidata nõuetekohaselt artiklis 9 sätestatud rakendamisvolitustele.

Keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi II lisa on aegunud ja see jäetakse välja.

Keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi III lisa, mis on seotud käesoleva direktiivi artikliga 8, on aegunud ja see jäetakse välja.

Käesoleva ettepaneku artikliga 3 kehtestatakse riiklikes õigusaktides ülevõtmise ja komisjoni riiklikest sätetest teavitamise kohustus.

Artikkel 4 viitab jõustumisele.

Artikliga 5 sätestatakse, et direktiiv on suunatud liikmesriikidele.

2011/0429 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

pärast ettepaneku edastamist riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[14],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[15],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Pinnavee keemiline saastus kujutab veekeskkonnale ohtu, kuna selle tagajärjeks on äge ja krooniline toksilisus veeorganismidele, akumuleerumine ökosüsteemis ning elupaikade ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine, ühtlasi ohustab see ka inimeste tervist. Esmajärjekorras tuleks kindlaks teha saastumise põhjused ja tegelda heitega selle tekkekohas, majanduse ja keskkonna seisukohast kõige tõhusamal viisil.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik,[16] nähakse ette vee saastamise vastane strateegia. Nimetatud strateegia hõlmab selliste eritähelepanu nõudvate (edaspidi „prioriteetsete”) ainete kindlakstegemist, mis põhjustavad ELi tasandil olulist ohtu veekeskkonnale või selle kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta otsuses nr 2455/2001/EÜ, millega kehtestatakse veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainete nimistu,[17] on loetletud 33 ELi tasandil prioriteetseks tunnistatud ainet või ainerühma, mis kuuluvad praegu direktiivi 2000/60/EÜ X lisasse.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiviga 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas,[18] kehtestatakse keskkonnakvaliteedi standardid (EQS) otsuses nr 2455/2001/EÜ määratletud 33 prioriteetse aine ning lisaks veel 8 saasteaine suhtes, mida ELi tasemel direktiivi 2000/60/EÜ sätete ja eesmärkide kohaselt juba reguleeriti.

(4) Komisjon on prioriteetsete ainete nimistu direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 4 ja direktiivi 2008/105/EÜ artiklis 8 ettenähtud korras läbi vaadanud ja jõudnud järeldusele, et on asjakohane muuta prioriteetsete ainete nimistut, et lisada uued ained, mille suhtes ELi tasandil esmajärjekorras meetmeid võtta, kehtestada nimetatud ainete suhtes keskkonnakvaliteedi standardid, viia mõne olemasoleva aine keskkonnakvaliteedi standardid kooskõlla teaduse arenguga ja kehtestada mõne olemasoleva prioriteetse aine ja uue prioriteetse aine suhtes elustiku keskkonnakvaliteedi standardid.

(5) Prioriteetsete ainete nimistu läbivaatamine toetub laialdasele konsulteerimisele, milles osalesid komisjoni talituste, liikmesriikide, sidusrühmade ning tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee eksperdid.

(6) Pärast direktiivi 2000/60/EÜ heakskiitmist on vastu võetud palju ELi õigusakte, millega on sätestatud konkreetsete prioriteetsete ainete heitekontrolli meetmed kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 16. Lisaks kuuluvad paljud keskkonnakaitse meetmed muude kehtivate ELi õigusaktide reguleerimisalasse. Seepärast tuleks olemasolevate õigusaktide rakendamist ja läbivaatamist eelistada uute kontrollimeetmete kehtestamisele. Aine lisamine direktiivi 2000/60/EÜ X lisasse ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta)[19] kohaldamist.

(7) Pärast direktiivi 2000/60/EÜ X lisasse kantud 33 prioriteetse aine keskkonnakvaliteedi standardite tuletamist on nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta),[20] mis hiljem asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ)[21] kohaselt läbi viidud mitu riskihindamist. Asjakohase kaitsetaseme tagamiseks ja keskkonnakvaliteedi standardite ajakohastamiseks vastavalt teaduse ja tehnika viimasel ajal toimunud arengule, et võtta arvesse ohtlikkust keskkonnale ja keskkonna kaudu, tuleb mõne olemasoleva aine keskkonnakvaliteedi standardid läbi vaadata.

(8) Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 2 määratletud meetodit kasutades on kindlaks tehtud ja prioriteetseks tunnistatud uusi aineid, mis põhjustavad olulist ohtu veekeskkonnale või selle kaudu, ja need tuleb lisada prioriteetsete ainete nimistusse. Selliste ainete keskkonnakvaliteedi standardite tuletamisel on arvesse võetud kõige viimast kättesaadavat teadus- ja tehnikaalast teavet.

(9) Kuigi keskkonnakvaliteedi standardite tuletamisel on prioriteetsete ohtlike ainete puhul määramatuse tase tavaliselt kõrgem kui prioriteetsete ainete puhul, saab keskkonnakvaliteedi standardeid kasutada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 punktis 24 ja artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii määratletud pinnavee hea keemilise seisundi eesmärgile vastavuse hindamisel võrdlusalusena. Keskkonna ja inimeste tervise kaitse piisava taseme tagamiseks peab prioriteetsete ohtlike ainete puhul lõppeesmärgiks olema siiski heite, vettejuhtimise ja kao lõpetamine või järk-järgult kõrvaldamine, nagu nähakse ette direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv.

(10) Viimastel aastatel on teaduslikud andmed saasteainete veekeskkonnas muundumise ja mõju kohta oluliselt täienenud. Me teame täpsemalt, millises veekeskkonna komponendis (vesi, sete või elustik, edaspidi „maatriks”) teatavat ainet võib leiduda ja kus selle kontsentratsiooni kõige tõenäolisemalt saab mõõta. Mõni väga hüdrofoobne aine koguneb elustikku ja vees on seda väga raske avastada isegi kõige eesrindlikuma analüüsimeetodi abil. Sellise aine suhtes tuleks kohaldada elustiku keskkonnakvaliteedi standardeid. Et liikmesriik saaks tõhusalt rakendada oma seirestrateegiat ja kohandada seda kohalikele tingimustele, peaks ta saama seires kasutada alternatiivseid maatrikseid (vesi, setted või elustik) tingimusel, et keskkonnakvaliteedi standarditega pakutav kaitsetase ja seiresüsteem on sama head kui käesolevas direktiivis sätestatud keskkonnakvaliteedi standarditel ja maatriksil.

(11) Komisjoni 31. juuli 2009. aasta direktiiviga 2009/90/EÜ, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad,[22] kehtestatakse vee seisundi seire analüüsimeetodite miinimumkriteeriumid. Nende kriteeriumidega tagatakse sisukate ja asjakohaste seireandmete saamise, kuna nõutakse sellise analüüsimeetodi kasutamist, mis on piisavalt tundlik keskkonnakvaliteedi standardite piirtaseme ületamise usaldusväärseks avastamiseks ja mõõtmiseks. Liikmesriigil tuleks lubada seireks kasutada ka muid kui käesolevas direktiivis määratletud maatrikseid, kui asjakohaste keskkonnakvaliteedi standardite analüüsimeetod vastab direktiivi 2009/90/EÜ artiklis 4 sätestatud analüüsimeetodite miinimumkriteeriumidele või on oluliselt parem keskkonnakvaliteedi standardi jaoks kasutatud meetodist ja käesolevas direktiivis määratletud maatriksist.

(12) Isegi kui heite vähendamiseks või kõrvaldamiseks on juba võetud ulatuslikke meetmeid, ei kao püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained ning nendega sarnaselt käituvad ained veekeskkonnast, vaid jäävad veel aastakümneteks oluliseks ohuallikaks. Mõned neist ainetest on võimelised kanduma kaugele ja on keskkonnas laialt levinud. Paljud sellised ained kuuluvad olemasolevate või kavandatud prioriteetsete ohtlike ainete hulka ning direktiivi 2000/60/EÜ kohasel keemilise seisundi kirjeldamisel ja seirenõuete määratlemisel tuleks mõnele neist aineist nende laialdase leviku ja pikaaegse keskkonnas säilimise tõttu eritähelepanu pöörata.

(13) Et mitte varju jätta vee kvaliteedi paranemist muude ainete osas, peaks liikmesriigil olema lubatud direktiivi 2000/60/EÜ V lisa jaotise 1.4.3 kohasel keemilise seisundi kirjeldamisel kirjeldada eraldi üldlevinud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete mõju keemilisele seisundile. Lisaks kohustuslikule kaardile, mis hõlmab kõiki aineid, võib esitada veel kaks lisakaarti, millest üks hõlmab üldlevinud püsivaid, bioakumuleeruvaid ja toksilisi aineid ning teine kaart muid aineid.

(14) Seire peaks olema kohandatud oodatavate kontsentratsioonimuutuste ruumilisele ja ajalisele skaalale. Üldlevinud prioriteetsete ohtlike ainete eeldatava laialdase leviku ja keskkonna pika taastumisaja korral tuleks liikmesriikidel lubada vähendada seirekohtade arvu ja/või nimetatud ainete seiresagedust tingimusel, et statistiliselt usaldusväärne seire võrdlusalus on saavutatav.

(15) Suurema tähelepanu pööramine ainetele, mis käituvad üldlevinud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainetena, ei vabasta ELi ja liikmesriike kohustusest võtta täiendavaid, sealhulgas ka rahvusvahelise tasandi meetmeid lisaks nendele, mida nimetatud ainete heite, vettejuhtimise ja kao vähendamiseks või kõrvaldamiseks juba võetakse, kui seda on vaja teha direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(16) Kõrgekvaliteedilised seireandmed koos ökotoksikoloogilise mõju andmetega on vajalikud uute prioriteetsete ainete valimist toetava riskihindamise jaoks. Liikmesriikide kogutavad seireandmed on küll viimaste aastatega oluliselt paremaks muutunud, kuid ei vasta alati kvaliteedi ja kogu ELi territooriumi katvuse alal seatud eesmärkidele. Eelkõige puuduvad seireandmed paljude hiljuti kindlakstehtud saasteainete kohta – need ained on määratletud saasteainetena, mis ei ole kaasatud ELi tasandi korralistesse seireprogrammidesse, kuid võivad olla ohtlikud ja vajavad reguleerimist vastavalt oma võimalikule (öko)toksilisele ja tervisemõjule ning nende (vee)keskkonnas esinemise tasemele.

(17) Komisjoni varustamiseks sihtotstarbeliste kõrgekvaliteediliste seireandmetega veekeskkonnas leiduvate ainete kontsentratsiooni kohta on vaja uut mehhanismi, mis keskenduks hiljuti kindlakstehtud saasteainetele ja ainetele, mille kättesaadavad seireandmed ei ole riskihindamiseks piisavalt kvaliteetsed. Uus mehhanism peaks hõlbustama sellise teabe kogumist ELi kõigi valgalade piires. Seirekulude hoidmiseks mõistlikul tasemel tuleks mehhanismi rakendamisel keskenduda piiratud arvule ainetele, mille hulka kuuluvad ka ajutiselt jälgimisnimekirja kantud ained, ja piiratud arvule seirekohtadele, mis tagaksid siiski esindavad, ELis prioriteetseks tunnistamise protsessi eesmärkidega kokkusobivad andmed. Nimistu peaks olema dünaamiline, et reageerida uutele, hiljuti kindlakstehtud saasteainete võimaliku ohtlikkust käsitlevatele andmetele ja aidata vältida ainete kestvamat seiret, kui on vajalik.

(18) Et lihtsustada ja ühtlustada liikmesriikide aruandluskohustuse täitmist ning suurendada sidusust veemajanduse muude asjakohaste osadega, tuleks direktiivi 2008/105/EÜ artiklis 3 esitatud teatamisnõue ühendada direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 15 sätestatud üldise aruandmiskohustusega.

(19) Komisjon lõpetab direktiivi 2008/105/EÜ artikliga 8 ette nähtud prioriteetsete ainete esimese läbivaatamise käesoleva ettepaneku vastuvõtmisega ja selle kohta aruande esitamisega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbi on vaadatud nimetatud direktiivi III lisas loetletud ained, millest osa on prioriteetseks tunnistamise jaoks välja valitud. Muude ainete prioriteetseks tunnistamiseks ei ole praegu veel piisavalt tõendeid. Kuna nende ainete kohta võidakse tulevikus saada uut teavet, ei jäeta neid edaspidisest läbivaatamisest kõrvale, nagu seda tehakse muude ainetega, mida käesoleva ülevaatamise käigus küll hinnati, kuid ei tunnistatud prioriteetseks. Seetõttu on direktiivi 2008/105/EÜ III lisa aegunud ja jäetakse välja. Selle direktiivi artiklit 8 ja sealhulgas ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe esitamise kuupäeva muudetakse vastavalt.

(20) Käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas teaduse ja tehnika arengule õigeaegselt reageerimiseks tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte direktiivis sätestatud keskkonnakvaliteedi standardite kohaldamismeetodite ajakohastamiseks.

(21) Prioriteetsete ainete, eelkõige hiljuti kindlakstehtud saasteainete edaspidiseks tuvastamiseks vajaliku andmebaasi parandamiseks tuleks komisjonile delegeerida volitused võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu jälgimisnimekirja koostamist käsitlevaid õigusakte. On väga oluline, et komisjon peab ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sh ekspertide tasandil.

(22) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(23) Käesoleva direktiivi, jälgimisnimekirja kantud ainete seireks kasutatavate seiremeetodite ning komisjonile seireandmete ja teabe edastamiseks kasutatavate aruandlusvormide rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[23].

(24) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt pinnavee hea keemilise seisundi saavutamist prioriteetsete ainete ja teatavate muude saasteainete suhtes keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamise abil ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning kuna pinnavee kaitse ühtlast taset kogu ELi piires saab tõhusamalt saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei minda käesoleva direktiiviga selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25) Seepärast tuleks vastavalt muuta direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Direktiivi 2008/105/EÜ muudetakse järgmiselt:

1. Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 2 ja direktiivi 2009/90/EÜ artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmist mõistet:

„maatriks” – veekeskkonna komponent, milleks on vesi, sete või elustik.”

2. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.       Vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 1 ja direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 4 kohaldavad liikmesriigid pinnaveekogude suhtes keskkonnakvaliteedi standardeid, mis on sätestatud käesoleva direktiivi I lisa A osas.

Liikmesriigid kohaldavad keskkonnakvaliteedi standardeid pinnaveekogude suhtes vastavalt I lisa B osas sätestatud nõuetele. [Märkus: seda lõiku ei ole muudetud.]

2.       Liikmesriigid kohaldavad I lisa A osas sätestatud elustiku keskkonnakvaliteedi standardeid ainete 5, 15, 16, 17, 21, 28, 34, 35, 37, 43 ja 44 suhtes. Ülejäänud ainete suhtes kohaldavad liikmesriigid I lisa A osas sätestatud vee keskkonnakvaliteedi standardeid.

3.       Liikmesriigid võivad omal valikul kohaldada ka mõne muu kui lõikes 2 määratletud maatriksi keskkonnakvaliteedi standardeid.

Liikmesriigid, kes seda võimalust kasutavad, kohaldavad I lisa A osas sätestatud asjakohaseid keskkonnakvaliteedi standardeid või, kui asjakohasele maatriksile sobivaid standardeid ei leidu, kehtestavad uue standardi, millega pakutav kaitse on vähemalt võrdväärne kõnealuses lisas ette nähtud keskkonnakvaliteedi standarditega pakutava kaitsega.

Liikmesriigid võivad seda võimalust kasutada üksnes juhul, kui valitud maatriksi analüüsimise meetod vastab komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ(*) artiklis 4 sätestatud miinimumkriteeriumidele või (kui need kriteeriumid ei ole ühegi maatriksi puhul täidetud) kui see meetod on oluliselt parem meetoditest, mida on kasutatud lõikes 2 määratletud maatriksi puhul.

4.       Ainete puhul, mille suhtes kohaldatakse sette ja/või elustiku keskkonnakvaliteedi standardeid, toimub asjakohase maatriksi seire sagedusega vähemalt üks kord aastas, kui tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamuse põhjal ei ole õigustatud muu ajavahemik.

5.       Liikmesriigid lisavad direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõike 7 kohaselt koostatud ja ajakohastatud valgala majandamiskavadesse järgmise teabe:

a)      kasutatavate analüüsimeetodite määramispiiride tabel ja teave nende meetodite tulemuslikkuse kohta seoses direktiivi 2009/90/EÜ artiklis 4 sätestatud kriteeriumidega;

b)       seoses ainetega, mille puhul on kasutatud lõikes 3 ettenähtud valikuvõimalust:

i)        nimetatud võimaluse kasutamise põhjendus ja alus;

ii)       kui on kehtestatud alternatiivsed keskkonnakvaliteedi standardid, siis tõendid nendega pakutava kaitse samaväärsuse kohta, samuti nende tuletamiseks kasutatud andmed ja meetodid ning pinnavee kategooriad, mille suhtes neid kohaldatakse;

iii)      käesoleva artikli lõike 5 punktis a esitatud teabega võrdlemiseks käesoleva direktiivi I lisa A osas määratletud maatriksi/maatriksite analüüsimeetodite määramispiirid koos teabega nende meetodite tulemuslikkuse kohta seoses komisjoni direktiivi 2009/90/EÜ artiklis 4 sätestatud kriteeriumidega;

c)      lõike 4 kohane seiresageduse põhjendus, kui seire toimub pikemate ajavahemike järel kui üks aasta.

6.       Vee seisundi seire alusel, mis on läbi viidud vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 8, korraldavad liikmesriigid kontsentratsiooni pikaajalise dünaamika analüüse I lisa A osas loetletud selliste prioriteetsete ainete kohta, millel on kalduvus akumuleeruda settes ja/või elustikus, pöörates erilist tähelepanu ainetele 2, 5, 6, 7, 12, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 26, 28, 30, 34, 35, 36, 37, 43 ja 44. Nad võtavad direktiivi 2000/60/EÜ artiklit 4 kohaldades meetmed, millega tagavad, et nimetatud ainete kontsentratsioon settes ja/või asjaomases elustikus oluliselt ei kasva. [Märkus: muudatus hõlmab üksnes uute prioriteetsete ainete (30 kuni 44) viidete lisamist.]

Liikmesriigid määravad kindlaks sette ja/või elustiku seire sellise sageduse, mis võimaldab koguda piisavalt andmeid usaldusväärse pikaajalise dünaamika analüüsi läbiviimise jaoks. Põhimõtteliselt peaks seire toimuma vähemalt iga kolme aasta järel, kui tehniliste teadmiste ja eksperdiarvamuse põhjal ei ole õigustatud muu ajavahemik. [Märkus: seda lõiget ei ole muudetud.]

7.       Komisjon tutvub tehnilise ja teadusliku progressiga, sealhulgas riskihindamiste järeldustega, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 2 punktides a ja b, ning vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 119 üldsusele kättesaadavaks tehtud teabega ainete registreerimise kohta, ning teeb vajaduse korral ettepaneku käesoleva direktiivi I lisa A osas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardite läbivaatamiseks asutamislepingu artiklis 294 sätestatud korras vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 4 sätestatud ajakavale. [Märkus: seda lõiget ei ole muudetud.]

8.       Komisjonile antakse volitused võtta kooskõlas artikliga 10 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi I lisa B osa punkti 3 muutmiseks.

_________

(*)     ELT L 201, 1.8.2009, lk 36.”

3. Artikli 4 lõige 4 ja artikli 5 lõige 6 jäetakse välja.

4. Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Direktiivi 2000/60 EÜ X lisa läbivaatamine

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2000/60/EÜ X lisa artikli 16 lõike 4 kohase korralise läbivaatamise tulemused. Kui see on vajalik, lisab komisjon aruandele asjakohased ettepanekud, milles eelkõige käsitleb uute prioriteetsete ainete või prioriteetsete ohtlike ainete määratlemist või teatavate prioriteetsete ainete tunnistamist prioriteetseteks ohtlikeks aineteks ning vajaduse korral ka asjakohaste pinnavee, sette või elustiku keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamist.”

5. Lisatakse järgmine artikkel 8a:

„Artikkel 8a

Erisätted ainete kohta, mis käituvad üldlevinud püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainetena

Seoses käesoleva direktiivi I lisa A osa ainetega 5, 21, 28, 30, 35, 37, 43 ja 44 võivad liikmesriigid:

a) esitada direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 kohaselt koostatud valgala majanduskavades nende ainete keemilist seisundit käsitleva teabe eraldi muude ainete kohta esitatavast samalaadsest teabest, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi V lisa jaotises 1.4.3 esitatud üldise keemilise seisundi kirjeldamise nõuet ja/või

b) vähendada käesoleva direktiivi artikli 3 lõikega 4 ja direktiivi 2000/60/EÜ V lisaga ette nähtud prioriteetsete ainete seire intensiivsust tingimusel, et seire jääb esindavaks ja et nende ainete veekeskkonnas esinemise kohta on juba olemas statistiliselt usaldusväärne võrdlusalus, mis hõlmab vähemalt ühte kuueaastast jõe valgala majandamistsüklit.

Esimene lõik ei piira eesmärkide ega kohustuste täitmist, mis on sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis a, artikli 11 lõike 3 punktis k ja artikli 16 lõikes 6.”

6. Lisatakse järgmine artikkel 8b:

„Artikkel 8b

Jälgimisnimekiri

1.       Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 2 ette nähtud edaspidise prioriteetseks tunnistamise toetamiseks koostab komisjon jälgimisnimekirja ainetest, mille kohta kogutakse seireandmeid kogu EList.

Jälgimisnimekirja võib igal konkreetsel ajahetkel kuuluda mitte rohkem kui 25 ainet või ainerühma ning iga aine kohta on märgitud ka selle seiremaatriks. Ained valitakse selliste ainete hulgast, mille kohta kättesaadav teave tõendab, et need võivad põhjustada ELi tasandil olulist ohtu veekeskkonnale või veekeskkonna kaudu. Aineid jälgimisnimekirja valides võtab komisjon arvesse kogu kättesaadavat teavet, sealhulgas teadusprojekte, liikmesriikide direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 kohaseid kirjeldamis- ja seireprogramme ning teavet tootmismahtude, kasutusviiside, keskkonnakontsentratsioonide ja mõju kohta; samuti teavet mis on kogutud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 98/8/EÜ, 2001/82/EÜ* ja 2001/83/EÜ** ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1907/2006 ja (EÜ) nr 1107/2009***.

2.       Seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud jälgimisnimekirja koostamisega on komisjonil õigus võtta artikli 10 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte.

3.       Komisjon koostab lõikes 1 osutatud esimese jälgimisnimekirja hiljemalt […][24].

4.       Liikmesriigid teostavad kõigi jälgimisnimekirja kantud ainete seiret selleks valitud esinduslikes seirejaamades vähemalt 12-kuulise perioodi vältel, mis algab kolme kuu jooksul pärast kõnealuse aine jälgimisnimekirja lisamist.

Iga liikmesriik valib keskmiselt 15 000 km2 suuruse geograafilise ala kohta vähemalt ühe seirejaama, kusjuures seirejaamu peab igas liikmesriigis olema vähemalt üks.

Iga aine jaoks esindava seirejaamade valimisel, seire sageduse ja ajastuse kindlaksmääramisel võtab liikmesriik arvesse konkreetse aine kasutusviise. Seiret tuleb teostada vähemalt üks kord aastas.

5.       Liikmesriigid edastavad lõike 4 kohaselt läbiviidud seire tulemused komisjonile 18 kuu jooksul pärast aine jälgimisnimekirja kandmist ja seejärel iga 12 kuu järel niikaua, kuni aine on nimekirjas. Aruanne sisaldab teavet seirejaama ja -strateegia esindavuse kohta.

6.       Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega sätestatakse jälgimisnimekirja kantud ainete seire tehnilised näitajad ning tehnilised vormingud komisjonile seiretulemuste ja muu teabe edastamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele vastavalt.

*        EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

**      EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

***    ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.”

7. Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1. Komisjoni abistab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaselt loodud komitee. See komitee on komitee määruse (EÜ) nr 182/2011 tähenduses.(*)

2.       Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 182/2011 artiklit 5.

(*)     ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.”

8. Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Delegeerimine

1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Komisjonile antakse määramata ajaks volitused vastu võtta artikli 3 lõikes 8 ja artikli 8b lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte alates […][25].

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 3 lõikes 8 ja artikli 8b lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise mis tahes ajahetkel tagasi võtta. Tagasivõtmise otsus lõpetab nimetatud otsuses määratletud volituste delegeerimise. See jõustub järgmisel päeval pärast otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Kui komisjon delegeeritud õigusakti vastu võtab, teatab ta selle kohe Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 3 lõikega 8 ja artikli 8b lõikega 2, jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealuse õigusakti teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse esitada vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra.”

9. I lisa A osa on asendatud käesoleva direktiivi II lisa tekstiga.

10. I lisa B osa punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. Tabeli veerud 6 ja 7: mis tahes konkreetse pinnaveekogu puhul tähendab MAC-EQSi kohaldamine seda, et veekogu esindavate seirepunktide juures mõõdetud kontsentratsioon ei ületa standardit.

Vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisa jaotisele 1.3.4 võivad liikmesriigid siiski kehtestada statistilisi meetodeid, näiteks protsentiilarvutuse, et tagada MAC-EQSiga vastavuse kindlaksmääramisel usaldusväärsuse ja täpsuse aktsepteeritav tase. Sellisel juhul vastavad nimetatud statistilised meetodid käesoleva direktiivi artikli 9 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt sätestatud üksikasjalikele eeskirjadele.

11. II ja III lisa jäetakse välja.

Artikkel 3

1.       Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt[26]. Nad edastavad nimetatud sätete teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vahelised vastavustabelid viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.       Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 31.1.2012

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

eesistuja                                                         president

I LISA

„X LISA VEEPOLIITIKA VALDKONNA PRIORITEETSETE AINETE NIMISTU

Number || CASi number1 || ELi number2 || Prioriteetse aine nimetus3 || Määratletud prioriteetse ohtliku ainena

1) 15972-60-8 || 240-110-8 || alakloor ||

2) 120-12-7 || 204-371-1 || antratseen || X

3) 1912-24-9 || 217-617-8 || atrasiin ||

4) 71-43-2 || 200-753-7 || benseen ||

5) ei kohaldata || ei kohaldata || bromodifenüüleetrid || X4

6) 7440-43-9 || 231-152-8 || kaadmium ja selle ühendid || X

7) 85535-84-8 || 287-476-5 || kloroalkaanid, C10–13 || X

8) 470-90-6 || 207-432-0 || klorofenvinfoss ||

9) 2921-88-2 || 220-864-4 || kloropürifoss (etüülkloropürifoss) ||

10) 107-06-2 || 203-458-1 || 1,2-dikloroetaan ||

11) 75-09-2 || 200-838-9 || diklorometaan ||

12) 117-81-7 || 204-211-0 || di(2-etüül-heksüül)ftalaat (DEHP) || X

13) 330-54-1 || 206-354-4 || diuroon ||

14) 115-29-7 || 204-079-4 || endosulfaan || X

15) 206-44-0 || 205-912-4 || fluoranteen5 ||

16) 118-74-1 || 204-273-9 || heksaklorobenseen || X

17) 87-68-3 || 201-765-5 || heksaklorobutadieen || X

18) 608-73-1 || 210-168-9 || heksaklorotsükloheksaan || X

19) 34123-59-6 || 251-835-4 || isoproturoon ||

20) 7439-92-1 || 231-100-4 || plii ja selle ühendid ||

21) 7439-97-6 || 231-106-7 || elavhõbe ja selle ühendid || X

22) 91-20-3 || 202-049-5 || naftaleen ||

23) 7440-02-0 || 231-111-4 || nikkel ja selle ühendid ||

24) ei kohaldata || ei kohaldata || nonüülfenoolid || X6

25) ei kohaldata || ei kohaldata || oktüülfenoolid7 ||

26) 608-93-5 || 210-172-0 || pentaklorobenseen || X

27) 87-86-5 || 201-778-6 || pentaklorofenool ||

28) ei kohaldata || ei kohaldata || polüaromaatsed süsivesinikud (PAH)8 || X

29) 122-34-9 || 204-535-2 || simasiin ||

30) ei kohaldata || ei kohaldata || tributüültina ühendid || X9

31) 12002-48-1 || 234-413-4 || triklorobenseenid ||

32) 67-66-3 || 200-663-8 || triklorometaan (kloroform) ||

33) 1582-09-8 || 216-428-8 || trifluraliin || X

34) 115-32-2 || 204-082-0 || dikofool || X

35) 1763-23-1 || 217-179-8 || perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) || X

36) 124495-18-7 || ei kohaldata || kinoksüfeen || X

37) ei kohaldata || ei kohaldata || dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid || X10

38) 74070-46-5 || 277-704-1 || aklonifeen ||

39) 42576-02-3 || 255-894-7 || bifenoks ||

40) 28159-98-0 || 248-872-3 || tsübutriin ||

41) 52315-07-8 || 257-842-9 || tsüpermetriin11 ||

42) 62-73-7 || 200-547-7 || diklorofoss ||

43) ei kohaldata || ei kohaldata || heksabromotsüklododekaanid (HBCDD) || X12

44) 76-44-8/1024-57-3 || 200-962-3/213-831-0 || heptakloor ja heptakloorepoksiid || X

45) 886-50-0 || 212-950-5 || terbutriin ||

46) 57-63-6 || 200-342-2 || 17alfa-etinüülöstradiool13 ||

47) 50-28-2 || 200-023-8 || 17beeta-östradiool13 ||

48) 15307-79-6 || 239-346-4 || diklofenak13 ||

__________________________

1             CAS: Chemical Abstract Service.

2             ELi number: Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (EINECS) või Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (ELINCS) number.

3             Ainete rühma korral, kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud, määratakse seoses keskkonnakvaliteedi standardite kehtestamisega kindlaks üks tüüpiline esindaja.

4             Üksnes tetra-, penta-, heksa- ja heptabromodifenüüleeter (CASi numbrid vastavalt 93703-48-1, 32534‑81‑9, 36483-60-0, 68928-80-3).

5             Fluoranteen on nimistus esitatud teiste, ohtlikumate polüaromaatsete süsivesinike indikaatorina.

6             Nonüülfenool (CASi number 25154-52-3, ELi number 246-672-0), sealhulgas isomeerid 4-nonüülfenool (CASi number 104-40-5, ELi number 203-199-4) ja 4-nonüülfenool (hargnenud) (CASi number 84852-15-3, ELi number 284-325-5).

7             Oktüülfenool (CASi number 1806-26-4, ELi number 217-302-5), sealhulgas isomeer 4-(1,1',3,3'-tetrametüülbutüül)-fenool (CASi number 140-66-9, ELi number 205-426-2).

8             Sealhulgas benso(a)püreen (CASi number 50-32-8, ELi number 200-028-5), benso(b)fluoranteen (CASi number 205-99-2, ELi number 205-911-9), benso(g,h,i)perüleen (CASi number 191-24-2, ELi number 205-883-8), benso(k)fluoranteen (CASi number 207-08-9, ELi number 205-916-6), indeno(1,2,3-cd)püreen (CASi number 193-39-5, ELi number 205-893-2) ja välja arvatud antratseen, fluoranteen ja naftaleen, mis on loetletud eraldi.

9             Sealhulgas tributüültina-katioon (CASi number 36643-28-4).

10            See sisaldab järgmisi ühendeid:

7 polüklooritud dibenso-p-dioksiini (PCDDd): 2,3,7,8-T4CDD (CASi number 1746-01-6), 1,2,3,7,8-P5CDD (CASi number 40321-76-4), 1,2,3,4,7,8-H6CDD (CASi number 39227-28-6), 1,2,3,6,7,8-H6CDD (CASi number 57653-85-7), 1,2,3,7,8,9-H6CDD (CASi number 19408-74-3), 1,2,3,4,6,7,8-H7CDD (CASi number 35822-46-9), 1,2,3,4,6,7,8,9-O8CDD (CASi number 3268-87-9).

10 polüklooritud dibensofuraani (PCDFd): 2,3,7,8-T4CDF (CASi number 51207-31-9), 1,2,3,7,8-P5CDF          (CASi number 57117-41-6), 2,3,4,7,8-P5CDF (CASi number 57117-31-4), 1,2,3,4,7,8-H6CDF (CASi number 70648-26-9), 1,2,3,6,7,8-H6CDF (CASi number 57117-44-9), 1,2,3,7,8,9-H6CDF (CASi number 72918-21-9), 2,3,4,6,7,8-H6CDF (CASi number 60851-34-5), 1,2,3,4,6,7,8-H7CDF (CASi nr 67562-39-4), 1,2,3,4,7,8,9-H7CDF (CASi number 55673-89-7), 1,2,3,4,6,7,8,9-O8CDF (CASi number 39001-02-0).

12 dioksiinisarnast polüklooritud bifenüüli (PCB-DL): 3,3’,4,4’-T4CB (PCB 77, CASi number 32598-13-3), 3,3’,4’,5-T4CB (PCB 81, CASi number 70362-50-4), 2,3,3',4,4'-P5CB (PCB 105, CASi number 32598-14-4), 2,3,4,4',5-P5CB (PCB 114, CASi number 74472-37-0), 2,3',4,4',5-P5CB (PCB 118, CASi number 31508-00-6), 2,3',4,4',5'-P5CB (PCB 123, CASi number 65510-44-3), 3,3’,4,4’,5-P5CB (PCB 126, CASi number 57465-28-8), 2,3,3',4,4',5-H6CB (PCB 156, CASi number 38380-08-4), 2,3,3',4,4',5'-H6CB (PCB 157, CASi number 69782-90-7), 2,3',4,4',5,5'-H6CB (PCB 167, CASi number 52663-72-6), 3,3’,4,4’,5,5’-H6CB (PCB 169, CASi number 32774-16-6), 2,3,3',4,4',5,5'-H7CB (PCB 189, CASi number 39635-31-9).

11            Siia kuuluvad kaheksa CASi numbriga 52315-07-8 hõlmatud isomeeri ja seetõttu ka CASi number 67375-30-8 (alfa-tsüpermetriin).

12            See hõlmab järgmisi aineid: 1,3,5,7,9,11-heksabromotsüklododekaan (CASi number 25637-99-4), 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaan (CASi number 3194-55-6), α‑heksabromotsüklododekaan (CASi number 134237-50-6), β‑heksabromotsüklododekaan (CASi number 134237-51-7) ja γ‑heksabromotsüklododekaan (CASi number 134237-52-8).

13            Asjaomaste ainete lisamine X lisasse ei piira määruse (EÜ) nr 726/2004, direktiivi 2001/83/EÜ ega direktiivi 2001/82/EÜ rakendamist.”

II LISA

„A OSA: KESKKONNAKVALITEEDI STANDARDID (EQS)

AA (annual average): aasta keskmine.

MAC (maximum allowable concentration): suurim lubatud kontsentratsioon.

Ühik:    [µg/l] veergudes 4 kuni 7

            [µg/kg märgkaal] veerus 8

1) 2) || 3) || 4) || 5) || 6) || 7) || 8)

Nr || Aine nimetus || CASi number1 || AA‑EQS2 Siseveekogud3 || AA‑EQS2 Muud pinnaveed || MAC‑EQS4 Siseveekogud3 || MAC‑EQS4 Muud pinnaveed || EQS Elustik12

1) alakloor || 15972‑60‑8 || 0,3 || 0,3 || 0,7 || 0,7 ||

2) antratseen || 120‑12‑7 || 0,1 || 0,1 || 0,1 || 0,1 ||

3) atrasiin || 1912‑24‑9 || 0,6 || 0,6 || 2,0 || 2,0 ||

4) benseen || 71‑43‑2 || 10 || 8 || 50 || 50 ||

5) bromodifenüüleetrid5 || 32534‑81‑9 || 4,9 · 10–8 || 2,4 · 10–9 || 0,14 || 0,014 || 0,0085

6) kaadmium ja selle ühendid (olenevalt vee karedusklassist) 6 || 7440‑43‑9 || ≤ 0,08 (klass 1) 0,08 (klass 2) 0,09 (klass 3) 0,15 (klass 4) 0,25 (klass 5) || 0,2 || ≤ 0,45 (klass 1) 0,45 (klass 2) 0,6 (klass 3) 0,9 (klass 4) 1,5 (klass 5) || ≤ 0,45 (klass 1) 0,45 (klass 2) 0,6 (klass 3) 0,9 (klass 4) 1,5 (klass 5) ||

6a) süsiniktetrakloriid7 || 56‑23‑5 || 12 || 12 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

7) C10–13-kloroalkaanid8 || 85535‑84‑8 || 0,4 || 0,4 || 1,4 || 1,4 ||

8) klorofenvinfoss || 470‑90‑6 || 0,1 || 0,1 || 0,3 || 0,3 ||

9) kloropürifoss (etüülkloropürifoss) || 2921‑88‑2 || 0,03 || 0,03 || 0,1 || 0,1 ||

9a) tsüklodieenpestitsiidid: aldriin7 dieldriin7 endriin7 isodriin7 || 309‑00‑2 60‑57‑1 72‑20‑8 465‑73‑6 || Σ = 0,01 || Σ = 0,005 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

9b) DDT kokku7,9 || ei kohaldata || 0,025 || 0,025 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

para-para‑DDT7 || 50‑29‑3 || 0,01 || 0,01 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

10) 1,2-dikloroetaan || 107‑06‑2 || 10 || 10 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

11) diklorometaan || 75‑09‑2 || 20 || 20 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

12) di(2-etüül-heksüül)ftalaat (DEHP) || 117‑81‑7 || 1,3 || 1,3 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

13) diuroon || 330‑54‑1 || 0,2 || 0,2 || 1,8 || 1,8 ||

14) endosulfaan || 115‑29‑7 || 0,005 || 0,0005 || 0,01 || 0,004 ||

15) fluoranteen || 206‑44‑0 || 0,0063 || 0,0063 || 0,12 || 0,12 || 30

16) heksaklorobenseen || 118‑74‑1 || || || 0,05 || 0,05 || 10

17) heksaklorobutadieen || 87‑68‑3 || || || 0,6 || 0,6 || 55

18) heksakloro-tsükloheksaan || 608‑73‑1 || 0,02 || 0,002 || 0,04 || 0,02 ||

19) isoproturoon || 34123‑59‑6 || 0,3 || 0,3 || 1,0 || 1,0 ||

20) plii ja selle ühendid || 7439‑92‑1 || 1,213 || 1,3 || 14 || 14 ||

21) elavhõbe ja selle ühendid || 7439‑97‑6 || || || 0,07 || 0,07 || 20

22) naftaleen || 91‑20‑3 || 2 || 2 || 130 || 130 ||

23) nikkel ja selle ühendid || 7440‑02‑0 || 413 || 8,6 || 34 || 34 ||

24) nonüülfenoolid (4-nonüülfenool) || 84852-15-3 || 0,3 || 0,3 || 2,0 || 2,0 ||

25) oktüülfenool (4-(1,1’,3,3’-tetrametüülbutüül)fenool || 140‑66‑9 || 0,1 || 0,01 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

26) pentakloro-benseen || 608‑93‑5 || 0,007 || 0,0007 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

27) Pentakloro-fenool || 87‑86‑5 || 0,4 || 0,4 || 1 || 1 ||

28) polüaromaatsed süsivesinikud (PAH)11 || ei kohaldata || ei kohaldata || ei kohaldata || ei kohaldata || ei kohaldata ||

benso(a)püreen || 50-32-8 || 1,7 · 10–4 || 1,7 · 10–4 || 0,27 || 0,027 || 2 kalade jaoks 5 koorikloomade ja peajalgsete jaoks 10 molluskite jaoks

benso(b)fluoranteen || 205‑99‑2 || 0,017 || 0,017

benso(k)fluoranteen || 207‑08‑9 || 0,017 || 0,017

benso(g,h,i)perüleen || 191‑24‑2 || 8,2 · 10–3 || 8,2 · 10–4

indeno(1,2,3-cd)püreen || 193-39-5 || ||

29) simasiin || 122‑34‑9 || 1 || 1 || 4 || 4 ||

29a) tetrakloro-etüleen7 || 127‑18‑4 || 10 || 10 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

29b) trikloro-etüleen7 || 79‑01‑6 || 10 || 10 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

30) tributüültina ühendid (tributüültina-katioon) || 36643-28-4 || 0,0002 || 0,0002 || 0,0015 || 0,0015 ||

31) triklorobenseenid || 12002-48-1 || 0,4 || 0,4 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

32) triklorometaan || 67-66-3 || 2,5 || 2,5 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

33) trifluraliin || 1582-09-8 || 0,03 || 0,03 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

34) dikofool || 115-32-2 || 1,3 · 10–3 || 3,2 · 10–5 || ei kohaldata10 || ei kohaldata10 || 33

35) perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) || 1763-23-1 || 6,5 · 10–4 || 1,3 · 10–4 || 36 || 7,2 || 9,1

36) kinoksüfeen || 124495-18-7 || 0,15 || 0,015 || 2,7 || 0,54 ||

37) dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid || vt direktiivi 2000/60/EÜ X lisa joonealune märkus 10 || || || || || PCDD + PCDF + PCB-DL summa 0,008 µg·kg–1 TEQ14

38) aklonifeen || 74070-46-5 || 0,12 || 0,012 || 0,12 || 0,012 ||

39) bifenoks || 42576-02-3 || 0,012 || 0,0012 || 0,04 || 0,004 ||

40) tsübutriin || 28159-98-0 || 0,0025 || 0,0025 || 0,016 || 0,016 ||

41) tsüpermetriin || 52315-07-8 || 8 · 10–5 || 8 · 10–6 || 6 · 10–4 || 6 · 10–5 ||

42) diklorofoss || 62-73-7 || 6 · 10–4 || 6 · 10–5 || 7 · 10–4 || 7 · 10–5 ||

43) heksabromotsüklododekaan (HBCDD) || Vt direktiivi 2000/60/EÜ X lisa joonealune märkus 12 || 0,0016 || 0,0008 || 0,5 || 0,05 || 167

44) heptakloor ja heptakloorepoksiid || 76-44-8 / 1024-57-3 || 2 · 10–7 || 1 · 10–8 || 3 · 10–4 || 3 · 10–5 || 6,7 · 10–3

45) terbutriin || 886-50-0 || 0,065 || 0,0065 || 0,34 || 0,034 ||

46) 17alfa-etinüülöstradiool || 57-63-6 || 3,5 · 10–5 || 7 · 10–6 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

47) 17beeta-östradiool || 50-28-2 || 4 · 10–4 || 8 · 10–5 || ei kohaldata || ei kohaldata ||

48) diklofenak || 15307-79-6 || 0,1 || 0,01 || ei kohaldata10 || ei kohaldata10 ||

__________________________

1                 CAS: Chemical Abstracts Service.

2             See parameeter on aasta keskmise väärtusena väljendatud EQS (AA-EQS). Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda kõikide isomeeride üldkontsentratsiooni suhtes.

3             Siseveekogud hõlmavad jõgesid, järvi ning nendega seotud tehisveekogusid ja oluliselt muudetud veekogusid.

4             See parameeter on suurima lubatud kontsentratsioonina väljendatud EQS (MAC-EQS). Kui MAC-EQSi juures on märge „ei kohaldata”, loetakse, et AA-EQSi väärtused pakuvad kaitset pideval keskkonda juhtimisel saastuse lühiajalise suurenemise korral, kuna need on oluliselt madalamad kui ägeda toksilisuse põhjal tuletatud väärtused.

5             Bromodifenüüleetrite (nr 5) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma puhul võrreldakse EQSi derivaatide nr 28, 47, 99, 100, 153 ja 154 kontsentratsioonide summaga.

6             Kaadmiumi ja selle ühendite (nr 6) puhul sõltuvad EQSi väärtused vee karedusest, mille väärtused on jagatud viide klassi (1. klass: <40 mg CaCO3/l, 2. klass: 40 kuni <50 mg CaCO3/l, 3. klass: 50 kuni <100 mg CaCO3/l, 4. klass: 100 kuni <200 mg CaCO3/l ja 5. klass: ≥200 mg CaCO3/l).

7             Nimetatud aine ei ole prioriteetne aine, vaid kuulub muude saasteainete hulka, mille EQSid on identsed nendega, mis oli sätestatud enne 13. jaanuari 2009 kehtinud õigusaktides.

8             Selle ainerühma soovituslikku parameetrit ei ole esitatud. Soovituslik(ud) parameeter(id) määratakse analüütilisel meetodil.

9             DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaani (CASi number 50-29-3; ELi number 200-024-3), 1,1,1-trikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-klorofenüül)etaani (CASi number 789-02-6; ELi number 212-332-5), 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleeni (CASi number 72-55-9; ELi number 200-784-6), ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaani (CASi number 72–54-8; ELi number 200-783-0) summa.

10            Nimetatud ainete MAC-EQSi kehtestamiseks ei ole piisavalt kättesaadavat teavet.

11            Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) (nr 28) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma puhul võetakse elustiku EQSi tuletamisel aluseks benso(a)püreeni toksilisus, mille mõõtetulemusi saab kasutada markerina muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike puhul ja mille kontsentratsiooni tuleks võrrelda EQSiga. Vee AA-EQS on vastav väärtus.

12            Kui ei ole otsesõnaliselt öeldud, viitab elustiku EQS kaladele.

13            Need EQSid viitavad ainete biosaadavatele kontsentratsioonidele.

14            PCDD: polüklooritud dibenso-p-dioksiinid; PCDF: polüklooritud dibensofuraanid; PCB-DL: dioksiinisarnased polüklooritud bifenüülid; TEQ: toksilisusekvivalendid.

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:02000L0060-20090113:EN:NOT.

[2]               Keskkonna kvaliteedistandard tähendab teatava saasteaine või saasteaineterühma kontsentratsiooni vees, settes või elustikus, mida ei tohiks inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada (vee raamdirektiivi artikli 2 punkt 35).

[3]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/105/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84). http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32008L0105:EN:NOT.

[4]               Elustik tähendab mis tahes vee-elusorganismide rühma, mida võib analüüsida ja kasutada reostuse indikaatorina, näiteks kalad, rannakarbid, selgrootud jne.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1). http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32006R1907:EN:NOT.

[6]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1600/2002/EÜ, 22. juuli 2002, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1). http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2002:242:0001:0015:EN:PDF.

[7]               http://ec.europa.eu/environment/water/water-framework/objectives/implementation_en.htm.

[8]               Tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee on üks komisjoni sõltumatute eksperdiarvamustega varustavatest teaduskomiteedest. Sellesse kuulub 17 teadlast. Täiendav teave aadressil http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/environmental_risks/index_en.htm.

[9]               Leping nr 070307/2009/547548/SER/D1.

[10]             Täiendavat teavet olemasolevate ainete kohta, mille andmed läbi vaadati, kogus ka teine konsultatsioonifirma, WRc (Milieu osalusel).

[11]             Komisjoni direktiiv 2009/90/EÜ, 31. juuli 2009, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ vee seisundi keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad (ELT L 201, 1.8.2009, lk 36). http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:201:0036:0038:EN:PDF.

[12]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:055:0013:0018:EN:PDF.

[13]             Muudatused mõjutavad olemasolevaid aineid 2 (antratseen), 5 (bromodifenüüleetrid), 15 (fluoranteen), 20 (plii ja selle ühendid), 22 (naftaleen), 23 (nikkel ja selle ühendid) ja 28 (polüaromaatsed süsivesinikud).

[14]             ELT C ... lk ....

[15]             ELT C ... lk ....

[16]             EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

[17]             EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1.

[18]             ELT L 348, 24.12.2008, lk 84.

[19]             ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

[20]             EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1.

[21]             ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

[22]             ELT L 201, 1.8.2009, lk 36.

[23]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[24]             12 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.

[25]             Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.

[26]             12 kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist.