This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document ca929ea6-78ed-11ea-b75f-01aa75ed71a1
Association Agreement between the European Union and the European Atomic Energy Community and their Member States, of the one part, and Georgia, of the other part
Consolidated text: Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline assotsieerimisleping
Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline assotsieerimisleping
02014A0830(02) — ET — 23.01.2020 — 006.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline (ELT L 261 30.8.2014, lk 4) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2016, 10. november 2016, |
L 335 |
133 |
9.12.2016 |
|
|
ELi JA GRUUSIA SANITAAR- JA FÜTOSANITAARVALDKONNA ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2017, 7. märts 2017, |
L 98 |
22 |
11.4.2017 |
|
|
GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2018, 14. märts 2018, |
L 100 |
1 |
19.4.2018 |
|
|
ELi-GRUUSIA TOLLI ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2018, 20. märts 2018, |
L 140 |
107 |
6.6.2018 |
|
|
L 296 |
30 |
15.11.2019 |
||
|
L 296 |
33 |
15.11.2019 |
||
|
GEOGRAAFILISTE TÄHISTE ALLKOMITEE OTSUS nr 1/2020, 23. jaanuar 2020, |
L 66 |
1 |
4.3.2020 |
|
Parandatud:
Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vaheline
ASSOTSIEERIMISLEPING
PREAMBUL
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja
EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „Euratom”,
ühelt poolt ning
GRUUSIA,
teiselt poolt,
edaspidi koos „lepinguosalised”,
PIDADES SILMAS lepinguosaliste tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtusi, samuti nende vahel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga loodud ning Euroopa naabruspoliitika suuna – idapartnerluse – raames edasi arendatud sidemeid, ning rõhutades lepinguosaliste ühist soovi omavahelisi suhteid ulatuslikult ja uuenduslikult edasi arendada, tugevdada ja laiendada;
TUNNUSTADES Gruusia Euroopa-püüdlusi ja Euroopa-orientatsiooni;
TUNNISTADES, et väärtused, millele EL tugineb – demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõte –, on ka käesoleva lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni südames;
TUNNISTADES, et Gruusia on Ida-Euroopa riik, kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi rakendada ja järgida;
TUNNISTADES, et Gruusial on ajaloolised sidemed ja ühised väärtused liikmesriikidega;
VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei piira ELi ja Gruusia suhete edasist arengut, vaid avab selleks võimalusi;
VÕTTES EESMÄRGIKS veelgi süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist vastavalt lepinguosalist ühistele väärtustele;
MÕISTES, et sisereformid demokraatia ja turumajanduse süvendamiseks aitavad Gruusial osaleda ELi poliitikas, programmides ja asutuste töös. Reformiprotsess ja konfliktile püsiva lahenduse leidmine on vastastikku tugevdavad ning soodustavad usalduse tekkimist konflikti käigus lõhestatud kogukondade vahel;
SOOVIDES käesoleva lepingu tulemuslikuks rakendamiseks aidata kaasa Gruusia poliitilisele, sotsiaal-majanduslikule ja institutsioonilisele arengule, tehes koostööd paljudes ühishuvi pakkuvates valdkondades, nagu kodanikuühiskonna areng, hea valitsemistava, muu hulgas maksunduse valdkonnas, kaubanduse integreerimine ja majanduskoostöö tihendamine, institutsioonide arendamine, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformimine ning korruptsioonivastane võitlus, vaesuse vähendamine ning vabadus, turvalisus ja õigus, ning märkides ELi valmidust toetada asjaomaseid reforme Gruusias;
VÕTTES EESMÄRGIKS järgida kõiki Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi, Istanbuli ja Viini 1991. ja 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;
RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusas mitmepoolsuses ja vaidluste rahumeelses lahendamises, tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja OSCE raames;
VÕTTES EESMÄRGIKS veel kord kinnitada rahvusvahelist kohustust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu ning teha koostööd desarmeerimise valdkonnas;
TUNNISTADES lisaväärtust, mis tuleneb Gruusia aktiivsest osalemisest erinevates piirkondlikes koostöövormides;
SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜJVP), sealhulgas ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP);
TÄIELIKULT AUSTADES rahvusvahelises õiguses, ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Helsingi kohtumise lõppaktis ning ÜRO Julgeolekunõukogu asjakohastes resolutsioonides sätestatud sõltumatuse, suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse põhimõtteid;
TUNNISTADES seda, kui oluline on Gruusia pühendumine leppimisele ning Gruusia jõupingutused konflikti rahumeelse ja püsiva lahendamise teel oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks ning täieliku ja tegeliku kontrolli saavutamiseks Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna üle kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega, ning seda, kui oluline on ELi pühendumine konfliktile rahumeelse ja püsiva lahenduse leidmise toetamisele;
TUNNISTADES sellega seoses, et väga oluline on rakendada 12. augusti 2008. aasta kuuepunktiline leping ja selle rakendusmeetmed, tagada märkimisväärne rahvusvaheline kohalolek kohapeal rahu ja julgeoleku tagamiseks, teostada teineteist toetavat mittetunnustamis- ja kaasamispoliitikat ning toetada Genfi rahvusvahelist arutelu ja riigisiseste põgenike ja pagulaste tagasipöördumist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;
VÕTTES EESMÄRGIKS Gruusia ELiga poliitilise assotsieerumise ja majandusliku integreerumisega tuua kasu kõigile Gruusia kodanikele, sealhulgas konflikti tulemusel jagatud piirkondadele;
VÕTTES EESMÄRGIKS võidelda organiseeritud kuritegevuse ja salakaubanduse vastu ning veelgi süvendada koostööd terrorismivastases võitluses;
VÕTTES EESMÄRGIKS ELi ja Gruusia liikuvuspartnerlust silmas pidades süvendada dialoogi ja koostööd liikuvuse, rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, pöörates igakülgse lähenemisviisi raames tähelepanu seaduslikule rändele, sealhulgas korduvrändele, ning koostööle, mida tehakse võitluses ebaseadusliku rände ja inimeste salaja üle piiri toimetamise vastu ning tagasivõtulepingu tõhusaks rakendamiseks;
TUNNISTADES, et kui aeg selleks on küps, on oluline anda Gruusia kodanikele viisavaba reisimise võimalus, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded ning rakendunud on viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingud;
VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et EL on valmis aitama kaasa majandusreformidele Gruusias muu hulgas Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames;
VÕTTES EESMÄRGIKS saavutada majanduslik integreerumine muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), sealhulgas õigusnormide ühtlustamise teel;
USKUDES, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;
VÕTTES EESMÄRGIKS järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid, kaitsta keskkonda ja leevendada kliimamuutusi, lakkamatult parandada keskkonna juhtimist ja pidada silmas keskkonnaalaseid vajadusi, muu hulgas tehes piiriülest koostööd ja rakendades rahvusvahelisi lepinguid;
VÕTTES EESMÄRGIKS parandada energiavarustuse kindlust ning muu hulgas arendada lõunapoolset gaasikoridori, muu hulgas edendades projekte, millega arendatakse Gruusia taristut, sealhulgas Gruusiat läbiva transiidi taristut, süvendades turuintegratsiooni ja õigusnormide järkjärgulist ühtlustamist ELi õigustiku põhielementidega ning edendades energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist;
TUNNISTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki rakendada energiaühenduse asutamisleping;
SOOVIDES parandada rahvatervise ohutust ja inimeste tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu olulisi tegureid;
VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja tehnoloogia, ettevõtluse, noorsoo, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;
VÕTTES EESMÄRGIKS edendada mõlemapoolset piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd heanaaberlike suhete vaimus;
TUNNISTADES Gruusia kohustust kooskõlas käesoleva lepinguga järk-järgult ühtlustada oma asjakohaste valdkondade õigusaktid ELi õigusaktidega ning neid tulemuslikult rakendada;
TUNNISTADES Gruusia kohustust töötada välja institutsiooniline ja haldustaristu ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu täitmise tagamiseks;
VÕTTES ARVESSE ELi soovi toetada reformide elluviimist ja kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilise, rahalise ja majandusliku abi vahendeid;
KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ELi osana, välja arvatud juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Gruusiale ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes). Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas kõnealuse protokolli artikliga 4a, teatab EL koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Gruusiale viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on käesolev leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes kõnealustele aluslepingutele lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) kohaselt,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Eesmärgid
1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel.
2. Assotsiatsiooni eesmärgid on:
edendada lepinguosaliste poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas laiendades Gruusia osalemist ELi poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses;
tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid;
aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Gruusias;
ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti põhimõtete kohaselt edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid;
teha koostööd konfliktide rahumeelseks lahendamiseks;
süvendada koostööd vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist;
toetada Gruusia püüdlusi arendada oma majandust rahvusvahelise koostöö kaudu, sealhulgas tema õigusaktide ühtlustamise teel ELi õigusaktidega;
vastavalt käesolevale lepingule integreerida Gruusia järk-järgult ELi siseturuga, eelkõige luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesusest WTOs;
luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades.
I JAOTIS
ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 2
Üldpõhimõtted
1. Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva lepingu oluline osa on ka massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.
2. Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, jätkusuutliku arengu ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.
3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames. Eelkõige lepivad nad kokku edendada territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimist.
4. Lepinguosalised kohustuvad edendama õigusriiki, head valitsemistava, võitlust korruptsiooni, piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu, jätkusuutlikku arengut ja tegelikku mitmepoolsust ning võitlust massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu. See kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kaasa piirkondliku rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.
II JAOTIS
POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID NING KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS
Artikkel 3
Poliitilise dialoogi eesmärgid
1. Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning siseriikliku reformi küsimustes. See suurendab poliitilise koostöö tulemuslikkust ning lähendab seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ning võimaldab suhete ambitsioonikat ja innovatiivset tugevdamist.
2. Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:
süvendada poliitilist assotsiatsiooni ning suurendada lähenemist ja tulemuslikkust poliitika, sealhulgas julgeolekupoliitika valdkonnas;
edendada ÜRO põhikirjas ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis sätestatud territoriaalse terviklikkuse, rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtteid;
edendada konfliktide rahumeelset lahendamist;
edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut;
tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vältida üleilmseid ja piirkondlikke probleeme ja ohtusid;
süvendada koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise, sealhulgas massihävitusrelvade väljatöötamisega seotud olnud teadlastele alternatiivsete töökohtade loomise valdkonnas;
edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas;
parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas meediavabaduse ja vähemuste õiguste austamist, ning aidata kaasa siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele;
arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas
veelgi edendada koostööd erinevates piirkondlikes koostöövormides;
võimaldada kõigil Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud piires elavatel Gruusia kodanikel saada kasu ELi ja Gruusia poliitilisest assotsiatsioonist, sealhulgas lähenemisest julgeolekupoliitika valdkonnas.
Artikkel 4
Siseriiklikud reformid
Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades: demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine; inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine; kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tugevdada selle haldussuutlikkust ning tagada õiguskaitseasutuste tegevuse tulemuslikkus; avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine; tulemusliku korruptsioonivastase võitluse jätkamine, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise koostöö tõhustamist korruptsioonivastase võitluse alal, ning 2003. aasta ÜRO korruptsioonivastane konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemuslik rakendamine.
Artikkel 5
Välis- ja julgeolekupoliitika
1. Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise ja rahumeelse lahendamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika ühtsust ja tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist territoriaalse terviklikkuse, piiride puutumatuse, suveräänsuse ja sõltumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes. Lepinguosalised rõhutavad ka oma täielikku toetust põhimõttele, et relvajõudude paigutamiseks riigi territooriumile on vaja vastuvõtva riigi nõusolekut. Lepinguosalised on ühel meelel, et välisriigi relvajõudude paigutamiseks nende territooriumile on vaja vastuvõtva riigi selgesõnalist nõusolekut kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Artikkel 6
Rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad rasked kuriteod
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelist üldsust tervikuna muretsema panevad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et karistamatuse vältimiseks tuleks võtta meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.
2. Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust jätkata oma koostööd Rahvusvahelist Kriminaalkohtuga, rakendades selle Rooma statuuti ja statuudiga seotud instrumente, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus.
Artikkel 7
Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine
Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Gruusia võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine ja sellele võib eelneda ELi-poolne kutse.
Artikkel 8
Piirkondlik stabiilsus
1. Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi piirkonnas stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatia arengu edendamiseks ning eri raamistikes tehtava piirkondliku koostöö edendamiseks, eelkõige lahendamata piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.
2. Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides. Lepinguosalised kasutavad ka täielikult ära mitmepoolse idapartnerluse raamistiku, mille raames on võimalik teha koostööd, pidada avatud ja vaba dialoogi ning edendada partnerriikide suhteid.
Artikkel 9
Konfliktide rahumeelne lahendamine
1. Lepinguosalised rõhutavad veel kord, et seavad eesmärgiks konfliktide rahumeelse lahendamise, austades täiel määral Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piires ning aidates ühiselt kaasa konflikti tagajärgede ületamisele ja lepitamisele. Kuni konfliktile püsiva lahenduse leidmiseni ning sõltumata konfliktiga seotud küsimuste lahendamise kehtestatud vormist, on konflikti rahumeelse lahendamise küsimus üks lepinguosaliste vahelise poliitilise dialoogi ning lepinguosaliste ja huvitatud rahvusvaheliste isikute vahelise dialoogi kesksetest teemadest.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et väga oluline on Gruusia pühendumine lepituse otsimisele ning tema tegevus oma territoriaalse terviklikkuse taastamiseks konfliktile rahumeelse ja kestva lahenduse otsimise teel; 12. augusti 2008. aasta kuuepunktilise lepingu ja selle rakendusmeetmete täielik rakendamine; teineteist toetava mittetunnustamise ja kaasamise poliitika teostamine; Genfi rahvusvahelise arutelu ning riigisiseste põgenike isikute ja pagulaste ohutu ja väärika alalisse elukohta tagasipöördumise toetamine kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega; ning rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas vajaduse korral ELi sisuline kaasamine.
3. Lepinguosalised koordineerivad oma tegevust Gruusia konflikti rahumeelsel lahendamisel, sealhulgas humanitaarküsimustes, omavahel ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega.
4. Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.
Artikkel 10
Massihävitusrelvad
1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele rahule ja stabiilsusele. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev säte on käesoleva lepingu oluline osa.
2. Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa:
astudes samme kõikidele muudele asjaomastele rahvusvahelistele dokumentidele allakirjutamiseks, nende ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks, ning
luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi ja ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad nimetatud küsimusi oma poliitilise dialoogi käigus.
Artikkel 11
Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll
1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.
2. Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi muude kõnealuses valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste dokumentide raames, näiteks ÜRO tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.
3. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama koordineerituse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise ülemaailmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil.
4. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad.
5. Lepinguosalised lepivad kokku, et käsitlevad nimetatud küsimusi oma poliitilise dialoogi käigus.
Artikkel 12
Võitlus terrorismiga
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning lepivad kokku, et teevad kahepoolsel, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil koostööd terrorismi mis tahes avaldumisvormide ja ilmingute ennetamiseks ning nende vastu võitlemiseks.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et terrorismivastane võitlus peab toimuma täielikus kooskõlas õigusriigi põhimõtete ning rahvusvahelise õigusega, sealhulgas inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste aktide, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO põhikirja põhimõtete ning terrorismivastast võitlust käsitlevate rahvusvaheliste dokumentidega.
3. Lepinguosalised rõhutavad, et kõik maailma riigid peaksid ratifitseerima ja täielikult rakendama kõik terrorismivastase võitlusega seotud ÜRO konventsioonid ja protokollid. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad dialoogi rahvusvahelise terrorismi vastase võitluse tervikliku konventsiooni eelnõu küsimustes ning teevad koostööd ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ja muude ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide ning Euroopa Nõukogu konventsioonide rakendamisel. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks terrorismi ennetamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas.
III JAOTIS
VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS
Artikkel 13
Õigusriik ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine
1. Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edasisele edendamisele.
2. Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide tulemusliku tegevuse tagamiseks.
3. Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.
Artikkel 14
Isikuandmete kaitse
Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt käesoleva lepingu I lisas osutatud ELi, Euroopa Nõukogu ja rahvusvahelistele õigusaktidele ja standarditele.
Artikkel 15
Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, seavad sisse igakülgse dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse, ebaseadusliku rände vastase võitluse, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.
2. Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:
rände algpõhjused ja tagajärjed;
siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning muudele asjasse puutuvaile piirkondlikele ja rahvusvahelistele dokumentidele, sealhulgas 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile, et tagada mittetagasisaatmise põhimõtte rakendamine;
riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed;
tõhusa ja ennetava poliitika edasiarendamine ebaseadusliku rände, rändajate salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas smugeldajate ja inimkaubitsejate võrgustikega võitlemise ja sellise inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused;
Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Gruusia Siseministeeriumi vahelise operatiivkoostöö alustamist käsitleva 4. detsembri 2008. aasta kokkuleppe rakendamine;
piirihalduse ja dokumentide turvalisuse valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitus, parimad tavad ja muud operatiivmeetmed.
3. Koostööga võib soodustada ka korduvrännet arengu soodustamise eesmärgil.
Artikkel 16
Isikute liikumine, sealhulgas isikute tagasivõtmine
1. Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:
Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011, ning
Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping, mis jõustus 1. märtsil 2011,
2. Lepinguosalised jätkavad kodanike liikuvuse edendamist ning astuvad järk-järgult samme oma ühise eesmärgi – viisavabaduse – poole, kui aeg on küps ning täidetud on viisanõude kaotamise kaheetapilises tegevuskavas sätestatud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded.
Artikkel 17
Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu
1. Lepinguosalised teevad koostööd organiseeritud ja muu kuritegevuse ja eelkõige rahvusvahelise ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Siia kuuluvad:
inimeste, kergrelvade ja ebaseaduslike uimastite ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;
kaupade ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine;
ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus;
rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide vahendite omastamine;
võitlus aktiivse ja passiivse korruptsiooniga avalikus ja erasektoris;
dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning
küberkuritegevus.
2. Lepinguosalised tõhustavad ja arendavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd Europoli ja Gruusia ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama vastavaid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioonis ja selle kolmes protokollis ning 2003. aasta ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis.
Artikkel 18
Ebaseaduslikud uimastid
1. Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks uimastiküsimuste tasakaalustatud ja integreeritud käsitlemist. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite kasutamise ennetamise ja uimastivastase võitlusega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.
2. Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, ELi narkostrateegiast (2013–2020) ning 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilisest deklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.
Artikkel 19
Rahapesu ja terrorismi rahastamine
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide ja muude valdkondade süsteemide kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.
Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.
2. Selles valdkonnas tehtava koostöö raames võimaldatakse asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja nendega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna poolt kehtestatud standarditega.
Artikkel 20
Koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas
1. Täielikus kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 12 sätestatud terrorismivastase võitluse aluspõhimõtetega kinnitavad lepinguosalised veel kord, et terrorismivastane võitlus on eelkõige õiguskaitse ja kohtuvaldkonna ülesanne, ning lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel, ning eelkõige:
tagavad terroriaktide käsitamise kuriteona vastavalt määratlusele, mis on sätestatud nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsuses 2008/919/JSK, millega muudetakse raamotsust 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta;
vahetavad teavet terrorirühmituste, terroristide ja nende toetusvõrgustike kohta kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning eelkõige isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset käsitlevate õigusaktidega;
vahetavad asjakohaste õigusaktide alusel kogemusi terrorismi ennetamise ja tõkestamise, selleks kasutatavate vahendite ja meetodite ning nende tehniliste aspektide, samuti koolituse kohta;
vahetavad teavet radikaliseerumise ja värbamise tõkestamise ja kõrvaldamise parimate tavade ning taastamise edendamise küsimustes;
vahetavad seisukohti ja kogemusi terrorismis kahtlustatavate isikute piiriülese liikumise ja reisimise ning terrorismiohu kohta;
vahetavad parimaid tavasid terrorismivastases võitluses, eelkõige kriminaalmenetluse käigus inimõiguste kaitsmise kohta;
võtavad meetmeid keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaterrorismi ohu vastu ning kohustuvad võtma meetmeid, et vältida keemia-, bioloogilise, kiirgus- ja tuumamaterjalide terroristlikel eesmärkidel omandamist, üleandmist ja kasutamist ning ebaseaduslikke tegusid kõrge riskiastmega keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarajatiste suhtes.
2. Koostöö toimub lepinguosalistevaheliste konsultatsioonide alusel ning lähtub ÜRO ja Euroopa Nõukogu asjakohaste organite asjakohastest analüüsidest.
Artikkel 21
Õiguskoostöö
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.
2. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised süvendada koostööd mitmepoolsete lepingutega ettenähtud vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.
IV JAOTIS
KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED
1. PEATÜKK
Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs
Artikkel 22
Eesmärk
Lepinguosalised loovad alates käesoleva lepingu jõustumisest vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) XXIV artikliga.
Artikkel 23
Kohaldamisala ja ulatus
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse ( 1 ) suhtes.
2. Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu I protokollis kehtestatud päritolureeglitele.
Artikkel 24
Tollimaksu määratlus
Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:
tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 31;
tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 2. peatükiga „Kaubanduse kaitsemeetmed”,
muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 30.
Artikkel 25
Kaupade klassifitseerimine
Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon sätestatakse iga lepinguosalise vastavas tariifinomenklatuuris kooskõlas 1983. aasta rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioonil põhineva 2012. aasta harmoneeritud süsteemi ja selle hilisemate muudatustega.
Artikkel 26
Imporditollimaksude tühistamine
1. Lepinguosalised kaotavad teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kaupadelt, võetavad tollimaksud alates käesoleva lepingu jõustumisest, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist.
2. Käesoleva lepingu lisas II-A loetletud tooteid võib liitu importida tollimaksuvabalt kõnealuses lisas sätestatud tariifikvootide piires. Tariifikvooti ületava impordi suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära.
3. Liitu imporditud käesoleva lepingu II-B lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse küll tollimaksu, kuid tooted vabastatakse selle väärtuselisest komponendist.
4. Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 27 sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi.
5. Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist konsulteerivad lepinguosalised emma-kumma lepinguosalise taotluse korral omavahel, et kaaluda võimalust laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollitariifide liberaliseerimist. Käesoleva lõike kohase otsuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.
Artikkel 27
Põllumajandussaaduste ja töödeldud põllumajandustoodete dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism
1. Käesoleva lepingu II-C lisas loetletud Gruusiast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi. Käesoleva lepingu II-C lisas on esitatud Gruusiast liitu suunduva impordi aasta keskmine maht tooteliikide kaupa.
2. Kui ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab mingil aastal 70 %ni käesoleva lepingu II-C lisas esitatud mahust, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, teeb liit Gruusiale teatavaks asjaomas(t)e too(de)te impordi mahu. Pärast teatise kättesaamisest ning 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ühe või enama lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab 80 %ni käesoleva lepingu II-C lisas esitatud mahust, esitab Gruusia liidule mõjuva põhjenduse selle kohta, et Gruusia suudab toota liitu eksporditavaid tooteid rohkem kui märgitud nimetatud lisas. Kui import saavutab 100 % käesoleva lepingu II-C lisas märgitud mahust ja kui Gruusia ei ole esitanud mõjuvat põhjendust, võib liit ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.
Peatamine jõustub sooduskohtlemise peatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval ja kehtib kuus kuud.
3. Liit teatab Gruusiale lõike 2 kohaselt vastu võetud ajutisest peatamisest liigse viivituseta.
4. Liit lõpetab ajutise peatamise enne kuue kuu möödumist selle jõustumisest, kui Gruusia esitab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kindlad ja piisavad tõendid, et kaubaliikide impordi maht ületas käesoleva lepingu II-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et Gruusias muutus asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht.
5. Liidu ja Gruusia kokkuleppel, mis on sõlmitud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, võib Gruusia taotluse korral muuta käesoleva lepingu II-C lisa ja selles ettenähtud mahtusid vastavalt sellele, kuidas muutub asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht Gruusias.
Artikkel 28
Olemasoleva olukorra säilitamine
Kumbki lepinguosaline ei tohi kehtestada uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele ega suurendada käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtivaid tollimakse. See ei takista kumbagi lepinguosalist tollimaksu säilitamast või suurendamast, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ.
Artikkel 29
Eksporditollimaksud
Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita kaupade ekspordi suhtes teise lepinguosalise territooriumile ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- ega muud maksu, v.a artikli käesoleva lepingu artikli 30 alusel kohaldatavad riigisisesed lõivud.
Artikkel 30
Muud tasud
Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 26 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile või seoses kaupade impordi ja ekspordiga, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.
Artikkel 31
Võrdne kohtlemine
Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.
Artikkel 32
Impordi- ja ekspordipiirangud
Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde ega piiranguid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.
Artikkel 33
Ülderandid
Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast ja täitmisele pööramast meetmeid kooskõlas GATT 1994 XX ja XXI artikliga ja nende artiklite GATT 1994 kohaste tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.
Artikkel 34
Soodustuste ajutine tühistamine
1. Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö ja -abi on äärmiselt olulised käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud tariifse sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma kohustusi võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.
2. Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal leidnud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst või -abist ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta kooskõlas käesoleva artikliga ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab „halduskoostööst või -abist hoidumine” muu hulgas:
asjaomase kauba või asjaomaste kaupade päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;
korduvat keeldumist ja põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;
korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel kontrollkäikude korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.
4. Käesoleva artikli kohaldamisel võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordi kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.
5. Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:
lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst või -abist hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kõnealuses komitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus;
kui lepinguosalised on alustanud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teate esitamist, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase kauba (asjaomaste kaupade) sooduskohtlemise. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomiteele teatatakse ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta;
käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada juhul, kui selle kehtivusaja lõpus ei ole seoses esialgse peatamisega midagi muutunud. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et peatamine lõpetada niipea, kui lõpeb selle kohaldamise tinginud olukord.
6. Lepinguosalised avaldavad importijatele suunatud teated lõike 5 punktis a osutatud teavituse, lõike 5 punktis b osutatud otsuse ning lõike 5 punktis c osutatud pikendamise või lõpetamise kohta vastavalt oma sisekorrale.
Artikkel 35
Haldusvigade käsitlemine
Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu I protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.
Artikkel 36
Lepingud teiste riikidega
1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.
2. Lepinguosalised konsulteerivad ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute küsimustes ning muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel ELiga, et tagada, et arvesse võetakse liidu ja Gruusia käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.
2. PEATÜKK
Kaubanduse kaitsemeetmed
Artikkel 37
Üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”) ja WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklist 5.
2. Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.
3. Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.
Artikkel 38
Läbipaistvus
1. Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.
2. Olenemata käesoleva lepingu artiklist 37 esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine on algatatud, vajaduse korral ka teate kaitsemeetme uurimise algatamise kohta ning uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise olulise majandushuvina seda, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.
Artikkel 39
Meetmete kohaldamine
1. Kui lepinguosalised kehtestavad kaitsemeetmeteid, püüavad nad seda teha viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.
2. Kui lepinguosaline leiab käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, ning kavatseb neid meetmeid kohaldama hakata, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks.
Artikkel 40
Üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).
2. Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.
3. Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.
Artikkel 41
Läbipaistvus
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.
2. Lepinguosalised tagavad, et kõik olulised asjaolud ja kaalutlused, mis on meetmete kohaldamise otsuse aluseks, avaldatakse täielikult ja arusaadaval kujul kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning enne lõpliku otsuse tegemist, ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.
3. Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.
Artikkel 42
Avaliku huvi arvessevõtmine
Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas omamaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.
Artikkel 43
Väiksema tollimaksu reegel
Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu kogusumma ületada dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetmete kogusummat, vaid peab olema dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetme kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.
3. PEATÜKK
Tehnilised kaubandustõkked, standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine
Artikkel 44
Kohaldamisala ja mõisted
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.
2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille ametiasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.
3. Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.
Artikkel 45
Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine
Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle lahutamatuks osaks.
Artikkel 46
Tehniline koostöö
1. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamissüsteemide valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormide alast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.
2. Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):
õigusnormidealase koostöö süvendamine andmete ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et tõsta oma tehniliste normide, standardite, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt;
kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, kes vastutavad metroloogia, standardimise, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise eest;
Gruusia standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvaliteeditaristu arendamise toetamine;
toetus Gruusia osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses;
tekkida võivate tehniliste tõkete kõrvaldamine ning
vajaduse korral ühist huvi pakkuvate küsimuste suhtes seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides, nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE).
Artikkel 47
Tehniliste normide, standardite ja vastavushindamise ühtlustamine
1. Pidades silmas eri valdkondade õigusaktide ühtlustamise prioriteete, võtab Gruusia vajalikud meetmed, et ühtlustada oma tehnilised normid ning standardid, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine ja nende süsteemid ning turujärelevalve süsteem järk-järgult liidu eeskirjade, menetluste ja süsteemiga, ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohases ELi õigustikus, mille soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-B lisas. Ühtlustatavate meetmete loetelu on esitatud käesoleva lepingu III-A lisas, mida võib muuta käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusega.
2. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks Gruusia:
ühtlustab järk-järgult ja oma prioriteetide kohaselt oma õigusaktid liidu õigustikuga ning
loob ja säilitab haldus- ja institutsioonilise suutlikkuse käesoleva peatüki rakendamiseks vajaliku tõhusa ja läbipaistva süsteemi loomiseks.
3. Gruusia ei muuda oma prioriteetsete ühtlustamisvaldkondade horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusaktid järk-järgult ühtlustada asjakohase liidu õigustikuga ja neid sel eesmärgil ajakohastada, ning teatab liidule oma õigusaktide sellisest muutmisest.
4. Gruusia tagab, et teda asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, legaalmetroloogia-, alusmetroloogia- ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad riigiasutused osalevad kõnealuste organisatsioonide tegevuses vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.
5. Oma standardisüsteemi integreerimiseks tagab Gruusia võimalust mööda, et tema standardiseerimisasutus:
võtab järk-järgult üle Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks; nende standardite vabatahtlikku kasutamist käsitatakse tõendina, et Gruusia õigusesse ülevõetud liidu õigusakte täidetakse;
samaaegselt kõnealuse ülevõtmisega tunnistab kehtetuks kokkusobimatud riiklikud standardid;
järk-järgult täidab muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise tingimused.
Artikkel 48
Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping
Lepinguosalised lepivad lõpuks kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab ühte või mitut sektorit, protokollina käesolevale lepingule siis, kui nad on pärast liidupoolset kontrollimist jõudnud üksmeelele, et Gruusia valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on täielikult ühtlustatud liidu asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega. Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosalistevaheline toodetega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel nagu liikmesriikidevaheline samade toodetega kauplemine.
Artikkel 49
Märgistamine ja etikettimine
1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 47 ja 48 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja õiguspärase eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.
2. Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:
nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisvajadust, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik kõnealuses valdkonnas liidu õigusaktide vastuvõtmiseks, tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks ning muudeks mõistlikeks avaliku poliitika eesmärkideks,
lepinguosaline võib kehtestada etikettimise ja märgistuse vormi, kuid ei nõua etikettide heakskiitmist, registreerimist ega sertimist; ning
lepinguosalistel on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel.
4. PEATÜKK
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed
Artikkel 50
Eesmärk
1. Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust põhikaupadega, mis on hõlmatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmetega:
tagades kaubanduse suhtes kohaldatavate, käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete täieliku läbipaistvuse;
ühtlustades Gruusia regulatiivsüsteemi liidu omale;
tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet;
rajades käesoleva lepingu IV lisas esitatud ja lepinguosalise võetavate meetmete samaväärsuse tunnustamise mehhanismi;
jätkates WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;
luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning
täiustades käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete alast teabevahetust ja koostööd lepinguosaliste vahel.
2. Käesoleva peatüki eesmärk on ka tagada, et lepinguosalised saavutavad üksmeele loomade heaolu standardite küsimuses.
Artikkel 51
Mitmepoolsed kohustused
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.
Artikkel 52
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete suhtes. Selline kohaldamisala ei piira käesoleva lepingu artiklis 55 sätestatud ühtlustamise ulatust.
Artikkel 53
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisa punktis 1 määratletud meetmed;
„loomad” – loomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) maismaaloomade tervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;
„loomsed saadused” – loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale;
„loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks” – käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osa punktis II loetletud terved loomakered ja loomade kehaosad, loomse päritoluga tooted ja muud loomsed tooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks;
„taimed” – elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned ja iduplasma. Taimede elusosad on:
puuviljad botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud,
köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud,
varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid,
lõikelilled,
oksad lehtede või okastega,
langetatud puud lehtede või okastega,
taimede koekultuurid,
lehed, lehestik,
elus õietolm ja
pungad, pistikud, pookoksad;
„taimsed saadused” – taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu IV-A lisa 3. osas sätestatud taimed;
„seemned” – seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;
„kahjurid” – mis tahes taime või looma või patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp, mis on taimedele või taimsetele saadustele kahjulik (kahjulikud organismid);
„kaitstud alad” – alad nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkti h või seda asendava sätte tähenduses;
„loomahaigus” – kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;
„vesiviljelusorganismi haigus” – kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud OIE veeloomade tervishoiueeskirjades;
„loomade nakkus” – olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või ilma selleta;
„loomade heaolu standardid” – loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;
„sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase” – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu lisa A punktis 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;
„piirkond” – loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiueeskirjale, ja vesiviljeluse puhul tsoonid vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale. Liidu puhul tähendavad mõisted „territoorium” ja „riik” liidu territooriumi;
„kahjurivaba ala” – ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning kus seda olukorda vajaduse korral ametlikult säilitatakse;
„piirkondadeks jaotamine” – piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 6;
„loomade või loomsete saaduste saadetis” – sama tüüpi loomade arv või loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast lepinguosalisest või lepinguosalise piirkonnast. Loomade saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;
„taimede või taimsete saaduste saadetis” – ühest lepinguosalisest teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude esemete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist ja mille kohta on välja antud üks fütosanitaarsertifikaat, kui see on nõutav. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;
„partii” – ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;
„samaväärsus kaubanduse eesmärgil” (edaspidi „samaväärsus”) – olukord, kus eksportiva lepinguosalise rakendatavad meetmed, mis on loetletud käesoleva lepingu IV lisas, saavutavad objektiivselt importiva lepinguosalise poolt asjakohaseks tunnustatud asjakohase kaitsetaseme või vastuvõetavaks tunnistatud riskitaseme, olenemata sellest, kas need erinevad nimetatud lisas loetletud meetmetest, mida rakendab importiv lepinguosaline;
„sektor” – lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;
„allsektor” – sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;
„põhikaubad” – tooted ja muud esemed, millele on osutatud punktides 2–7;
„impordi eriluba” – importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale ühe või mitme põhikaubasaadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva peatüki kohaldamisalas;
„tööpäevad” – nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;
„ülevaatus” – sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;
„taimetervise kontroll” – taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;
„kontrollimine” – teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise teel.
Artikkel 54
Pädevad asutused
Käesoleva lepingu artiklis 65 „Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee” osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee esimesel koosolekul teevad lepinguosalised üksteisele teatavaks oma pädevate asutuste struktuuri, ülesehituse ja pädevuste jaotuse. Lepinguosalised teavitavad teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest oma pädevate asutuste ja kontaktpunktide struktuuris, ülesehituses ja pädevuste jaotuses.
Artikkel 55
Järkjärguline ühtlustamine
1. Gruusia ühtlustab järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar-, loomade heaolu valdkonna ning muud käesoleva lepingu IV lisas loetletud õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XI lisas sätestatud põhimõtetele ja korrale.
2. Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.
3. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu XI lisa kohase ühtlustamisprotsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused ühtlustamise kohta.
4. Gruusia esitab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist loetelu neist IV lisas loetletud ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, loomade heaolu meetmetest ja muudest õigusloomemeetmetest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Loetelu jaotatakse prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele, millega kauplemist tahetakse õigusaktide ühtlustamise teel soodustada. Nimetatud ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse käesoleva peatüki rakendamisel.
Artikkel 56
Loomatervise- ja kahjuristaatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil
Loomahaiguste ja -nakkuste ning kahjuristaatuse tunnustamine
1. Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonooside) suhtes kehtib järgmine:
seoses käesoleva lepingu VI-A lisas loetletud loomahaigustega tunnustab importiv lepinguosaline kaubanduse eesmärgil eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu VI lisas sätestatud korras;
kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või mõnel selle piirkonnal on eristaatus V-A lisas loetlemata konkreetse loomahaigusega seoses, võib ta taotleda selle staatuse tunnustamist VI lisa C osas sätestatud korras. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel, lisades oma taotlusele selgitavad märkused;
lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust V-A lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määranud OIE. Seejuures võib importiv lepinguosaline taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele, ning
ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punktide a, b ja c alusel.
2. Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:
lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil staatust seoses käesoleva lepingu V-B lisas loetletud kahjuritega vastavalt käesoleva lepingu VI-B lisale, ning
ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 58, 60 ja 64 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punkti a alusel.
Piirkondadeks jaotamise/tsoneerimise tunnustamine ning kahjurivabad ja kaitstud alad
3. Lepinguosalised tunnustavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1997. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ja rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures) (edaspidi „fütosanitaarmeetmete standard”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses käesoleva lepingu V-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning käesoleva lepingu V-B lisas loetletud kahjuritega tehakse vastavalt käesoleva lepingu VI lisa A ja B osale.
5. Loomahaiguste valdkonnas teeb eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piirkondadeks jaotamise otsusele, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 58 oma meetmed teatavaks, lisades otsuste täieliku selgituse ja tõendavad andmed. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse 25 päeva jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62.
6. Kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud ala kahjuristaatust. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala loomise ja säilitamise kohta vastavalt FAO ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, sealhulgas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi juhistele. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 59 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 62 kaheteistkümne kuu jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.
7. Pärast lõigete 4–6 kohaste menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.
Bioturvarühmitamine
8. Lepinguosalised võivad pidada täiendavat arutelu bioturvarühmitamise küsimustes.
Artikkel 57
Samaväärsuse tunnustamine
1. Samaväärsust võib tunnustada:
üksikmeetme;
meetmete rühma või
sektorile, allsektorile, põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes.
2. Samaväärsuse tunnustamisel järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivselt samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab taotlust objektiivselt. Hindamise käigus võib teha ülevaatusi ja kontrollimisi.
3. Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamata ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.
4. Kui tänu käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 3 osutatud seirele ühtlustatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksikmeetmeid, meetmete rühmi või süsteeme, teatab Gruusia sellest kohe liidule. Seda käsitatakse alusena, millest lähtudes võib Gruusia taotleda asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsessi alustamist vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
5. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise menetluse lõpule 360 päeva jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku. Hooajaliste põllukultuuride puhul võib seda tähtaega pikendada, et kontrollimise saaks edasi lükata põllukultuuri kasvuperioodile.
6. Importiv lepinguosaline teeb taimede, taimsete saaduste ja muude esemete samaväärsuse kindlaks vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.
7. Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:
kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kolmekümne päeva jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte;
kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele viivitamata mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnustamise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingimused, lähtudes kavandatavatest meetmetest.
8. Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusraamistikuga. Eksportiv lepinguosaline esitab importivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud käesoleva artikliga hõlmatud määratlusteks ja otsusteks. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.
9. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.
10. Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu VIII lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosalistevahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 65 lõikes 5 sätestatud korras. Tunnustamisotsuses võib vastavalt vajadusele ette näha ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamise ning sertifikaatide ja ettevõtete eelregistreerimise korra lihtsustamise.
Samaväärsuse tunnustamise staatus loetletakse käesoleva lepingu XII lisas.
Artikkel 58
Läbipaistvus ja teabevahetus
1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 59 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et parandada üksteise arusaamist käesoleva lepingu IV lisas loetletud meetmete rakendamiseks ettenähtud ametlikust kontrollistruktuurist ja -mehhanismist ning nende tegevuse tulemuslikkusest. Sel eesmärgil võidakse muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid ning lepinguosalised võivad vastavalt vajadusele vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.
2. Käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise ja artiklis 57 osutatud samaväärsuse tunnustamise raames teavitavad lepinguosalised üksteist asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras tehtud muudatustest.
3. Sellega seoses teavitab liit Gruusiat piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Gruusia saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.
Koostööd tuleks süvendada, et lepinguosalistel oleks lihtsam edastada õigusakte teisele lepinguosalisele, kui teine lepinguosaline seda taotleb.
Selleks teatavad lepinguosalised üksteisele oma kontaktpunktid. Lepinguosalised teavitavad üksteist ka kontaktpunktides toimunud muudatustest.
Artikkel 59
Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine
1. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul igast tõsisest või olulisest ohust inimeste, loomade ja taimede tervisele, sealhulgas igast hädaolukorrast seoses toidukontrolliga või olukorrast, kus esineb selgelt määratletud tõsise tervisemõju risk, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:
meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jaotamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 56;
käesoleva lepingu V-A lisas loetletud loomahaiguste ja V-B lisas loetletud kantud kahjurite esinemine ja areng;
epidemioloogilise tähtsusega leiud või nendega seotud olulised riskid, mis on seotud käesoleva lepingu V-A ja V-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning
täiendavad meetmed, mida lepinguosaline on lisaks nõutavatele põhimeetmetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõik muutused profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes.
2. Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõikes 1 osutatud kontaktpunktidele.
Kirjalik teade tähendab kirja, faksi või e-posti teel edastatud teadet.
3. Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast inimeste, loomade või taimede tervisele, arutatakse olukorda kõnealuse lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.
4. Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamise kuupäevast. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.
5. Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- ja audiokonverentsina. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Kinnitamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 58 lõiget 3.
6. Hiljem, kui Gruusia on rakendanud vajalikud veterinaar- ja fütosanitaarvaldkonna õigusaktid ja loonud tingimused nende ladusaks toimimiseks kohapeal, võetakse kasutusele kõnealustes valdkondades eriolukordades kohaldatav kiire ja varajase vastastikuse hoiatamise mehhanism.
Artikkel 60
Kaubandustingimused
1. Imporditingimused enne samaväärsuse tunnustamist
Lepinguosalised lepivad kokku, et kehtestavad käesoleva lepingu IV-A lisaga ning IV-C lisa punktidega 2 ja 3 hõlmatud põhikaupade impordi suhtes tingimused, enne kui nad samaväärsust tunnustavad. Ilma et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 56 võetud otsuste rakendamist, on importiva lepinguosalise imporditingimused kohaldatavad eksportiva lepinguosalise kogu territooriumile. Käesoleva lepingu jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 58 sätetega teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele IV-A ja IV-C lisas nimetatud põhikaupade impordi suhtes kohaldatavatest sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest. Muu hulgas esitatakse ka importiva lepinguosalise kehtestatud asjakohaste ametlike sertifikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised.
Käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimuste muudatustest või muutmisettepanekutest teatatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepinguga ettenähtud korras.
Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 64 kohaldamist, võtab importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tingimuste muudatuste jõustamise kuupäeva määramisel arvesse veoaega lepinguosaliste vahel.
Kui importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud teavitamisnõudeid ei täida, peab ta jätkama eelnevalt kohaldatud tingimusi garanteerivate sertifikaatide või tunnistuste aktsepteerimist 30 päeva jooksul pärast muudetud imporditingimuste jõustumist.
2. Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist
90 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu artikli 57 lõikes 10 nimetatud samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosalistevahelises kauplemises käesoleva lepingu IV-A lisas ning IV-C lisa punktides 2 ja 3 osutatud põhikaupadega. Kõnealuste kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise siis asendada sertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu X-B lisale.
Kauplemine nende sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul ei tunnustata samaväärsena kõiki meetmeid, jätkub vastavuses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5.
3. Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei nõua lepinguosalised üksteiselt käesoleva lepingu IV-A lisas ja IV-C lisa punktis 2 nimetatud põhikaupade impordi luba.
4. Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 65 sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees konsultatsioone käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul õiguslikud ja/või haldusmeetmed, et võimaldada importi kokkulepitud imporditingimuste alusel.
5. Ettevõtete loetelu ja ajutine heakskiitmine
Käesoleva lepingu IV-A lisa 2. osas nimetatud loomsete saaduste impordi puhul kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu VII lisa punktis 2, ilma ettevõtteid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu VII lisa tingimustest ja sätetest. Kui täiendavat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel importimist lubada, 30 tööpäeva jooksul alates kuupäevast, kui importiv lepinguosaline saab taotluse ja asjakohased tagatised.
Ettevõtete algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu VII lisa.
Käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul esitab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele nende ettevõtete loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele.
6. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline nõutava selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud otsuste kohta.
Artikkel 61
Sertimismenetlus
1. Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu X lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.
2. Käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee raames võib kokku leppida elektroonse sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.
3. Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 55 osutatud õigusaktide ühtlustamise raames kokku asjakohased ühised vormid.
Artikkel 62
Kontrollimine
1. Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:
vajaduse korral viia läbi teise lepinguosalise asutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas Codex Alimentarius'e ning OIE ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suuniste ja standarditega;
saada teiselt lepinguosaliselt teavet tema kontrollisüsteemi kohta ja saada teada kõnealuse süsteemi alusel toimunud kontrolli tulemused; seejuures peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest.
2. Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosaliste õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamisel peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.
3. Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatatakse teisele lepinguosalisele sellisest käigust vähemalt 60 tööpäeva ette, välja arvatud erakorralistel juhtudel ja kui lepinguosalised on teisiti kokku leppinud. Kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.
4. Kontrollkäigu või inspekteerimise teostanud lepinguosaline kannab ise kulud, mis tal tekivad teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või vajaduse korral muude meetmete täieliku või osalise kontrollimise käigus.
5. Kontrollimisteate kirjalik kavand edastatakse eksportivale lepinguosalisele 60 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu. Eksportival lepinguosalisel on kontrollimisteate kirjaliku kavandi kohta märkuste esitamiseks aega 45 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral lõpparuandesse. Kui kontrolli käigus tehakse siiski kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede tervisele, teatatakse eksportivale lepinguosalisele sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.
6. Selguse huvides võidakse kontrolli tulemusi arvese võtta käesoleva lepingu artiklites 55, 57 ja 63 osutatud menetluste puhul, kui üks või mõlemad lepinguosalised neid menetlusi läbi viivad.
Artikkel 63
Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu IX lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis 62 osutatud kontrolliprotsessis.
2. Lepinguosaliste tehtavate füüsiliste impordikontrollide sagedus on sätestatud käesoleva lepingu IX lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseõigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 55, 57 ja 60 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Sellele vastavalt muudab artiklis 65 osutatud fütosanitaarvaldkonna allkomitee oma otsusega käesoleva lepingu IX lisa B osa.
3. Kui kohaldatakse inspekteerimistasusid, ei või need olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.
4. Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline teda impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatustest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning kõigist olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.
5. Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 65 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise käesoleva lepingu artikli 62 lõike 1 punktis b sätestatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 60 lõike 2 punktis a osutatud põhikaupade suhtes toestatava füüsilise impordikontrolli sagedust.
Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud põhikaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.
Artikkel 64
Kaitsemeetmed
1. Kui eksportiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.
2. Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Lepinguosalistevahelisel veol oleva kauba puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.
3. Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 59 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 59 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.
Artikkel 65
Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee
1. Käesolevaga moodustatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee. Allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ning seejärel ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee koosolek toimuda video- või audiokonverentsina. Koosolekutevahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.
2. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomiteel on järgmised ülesanded:
arutada käesoleva peatükiga seotud küsimusi;
teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad seoses selle rakendamisega;
vaadata läbi käesoleva lepingu IV–XII lisa, eelkõige vastavalt käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusammudele;
muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemusel käesoleva lepingu IV–XII lisa, ning
käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu VIII jaotises „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” määratletud asutustele.
3. Lepinguosalised lepivad kokku vajaduse korral moodustada tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke ja eksperdirühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.
4. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.
5. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma kodukorra.
6. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee ja tema moodustatud rühmade otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.
5. PEATÜKK
Toll ja kaubanduse soodustamine
Artikkel 66
Eesmärgid
1. Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida avaliku poliitika eesmärke, nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuse ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.
Artikkel 67
Õigusaktid ja menetlused
1. Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tollialased õigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja kõikehõlmavad, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad, erapooletud ja nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:
kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku jõustamise ja nendele vastavuse tagamise teel;
vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte täitvatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid;
kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti;
võtta meetmeid, mis tõhustavad ja lihtsustavad tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendavad nende läbipaistvust;
kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtete auditeerimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks;
vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust kõigi ettevõtete jaoks;
tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste mittediskrimineeriv haldamine, ilma et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest;
kohaldada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud õigusakte, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsiooni, 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, ÜRO 1975. aasta TIR-konventsiooni ja 1982. aasta konventsiooni kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta; lepinguosalised võivad arvesse võtta Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikku ning Euroopa Komisjoni suuniseid, nagu näiteks tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprints);
võtta vajalikke meetmeid, et võtta arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni;
näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsuse võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel;
kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele;
kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi, ning
tagada, et sektorites, kus lisaks erasektori ettevõtetele osutavad teenuseid ka valitsusasutused, kohaldatakse läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju.
2. Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:
võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud asutused vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning lihtsustaksid ja standardiksid neid;
lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi;
kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada kaebusi tolli- ja teiste haldusasutuste tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud kaupu. Need apellatsioonimenetlused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses kuludega, mis ametiasutustel tekivad kaebuse esitamise õiguse tagamisel;
astuvad samme tagamaks, et kui vaidlusalust haldusmeedet või otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed. Vajaduse korral tuleks kaubad vabastada tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu; ning
tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud Arusha deklaratsioonile ja Euroopa Komisjoni 2007. aasta tolli suutlikkuse mõõtmise metoodika dokumendi (Customs Blueprint) eetika peatükile.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et nad kõrvaldavad:
tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõuded ja
kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõuded.
4. Transiidi kohta:
käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi, eelkõige GATT 1994 V artiklit, ja nendega seotud sätteid, sealhulgas mis tahes selgitusi ja muudatusi vastavalt kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste Doha vooru tulemustele. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil;
lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise ning Gruusia tulevase ühinemise ühise transiidisüsteemiga ( 2 );
lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.
Artikkel 68
Suhted äriringkondadega
Lepinguosalised lepivad kokku:
tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ja sisaldavad nende kehtestamise põhjendust ning et need tehakse kättesaadavaks võimaluse korral elektroonselt. Tuleks pidada korrapäraseid konsultatsioone ning näha ette, et uue või muudetud õigusakti avaldamise ja jõustumise vaheline ajavahemik oleks mõistliku pikkusega;
vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel ajal ja korrapäraselt õigusaktide ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprotseduuride valdkonnas;
teha üldsusele kättesaadavaks asjakohane haldusteave, sealhulgas asutuste esitatavad nõuded ning riiki sisenemise ja riigist väljumise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute tarvis;
vajaduses aidata kaasa ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad muu hulgas Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel, ning
tagada, et nende vastavad tollinõuded ja tolliga seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad kogu aeg kaubandusringkondade õigustatud vajadustele, järgivad parimaid tavasid ning piiravad kaubandust võimalikult vähe.
Artikkel 69
Tasud
1. Lepinguosalised kaotavad haldustasud, mille toime on samaväärne impordi- ja eksporditollimaksudele.
2. Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasude puhul, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasude puhul, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidetakse tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs” asjaomaste sätete kohaldamist, kehtib järgmine:
tasu võib võtta üksnes teenuste eest, mida osutatakse deklarandi taotluse alusel väljaspool tollieeskirjadega kindlaksmääratud tööaega, -kohta ja -tingimusi, ning formaalsuste eest, mis on seotud selliste teenustega ja mida nõutakse sellise impordi või ekspordi puhul;
tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust;
tasusid ei arvutata väärtuse alusel;
teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi, ning
uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui teave nende kohta on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks.
Artikkel 70
Tolliväärtuse määramine
1. Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu sätetest ja nende muudatustest. Kõnealused WTO asutamislepingu sätted inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.
Artikkel 71
Tollikoostöö
Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine ja seeläbi kaubandust veelgi hõlbustada, tagades tõhusa kontrolli ja turvalisuse ning pettuste ennetamise. Asjakohasel juhul kasutavad lepinguosalised selleks Euroopa Komisjoni väljatöötatud tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint).
Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:
vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta;
töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ettevõtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel;
teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel;
vajaduse korral vahetavad teavet ja andmeid, säilitades andmete konfidentsiaalsuse ning täites isikuandmete kaitset käsitlevaid norme ja õigusakte;
teevad koostööd piiriülese salakaubanduse, sealhulgas tubakatoodete piiriülese salakaubanduse ennetamiseks ning sellise salakaubanduse vastu võitlemiseks;
vahetavad teavet ja peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning UNECE;
teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamise reformide toetamiseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega;
vahetavad parimaid tavasid eelkõige võltsitud toodetega seotud tollioperatsioonide kohta, eriti aga riskipõhise tollikontrolli süsteemide ja intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kohta;
edendavad oma piirikontrolliasutuste tegevuse koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli, ning
asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kaubandussoodustusmeetmete vastastikuse tunnustamise.
Artikkel 72
Vastastikune haldusabi tolliküsimustes
Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu II protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 71 ettenähtud koostöövorme.
Artikkel 73
Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine
Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.
Artikkel 74
Tolli allkomitee
1. Käesolevaga moodustatakse tolli allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.
2. Allkomitee ülesannete hulka kuulub korrapärane konsulteerimine ja järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, sealhulgas, kuid mitte ainult, tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimused.
3. Tolli allkomitee muu hulgas:
jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli nõuetekohast täitmist;
võtab vastu käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu I ja II protokolli rakendamise praktilise korralduse, meetmed ja otsused, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes;
vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes;
vajadusel esitab soovitusi ning
võtab vastu oma kodukorra.
Artikkel 75
Tollialaste õigusaktide ühtlustamine
Õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu tollialaste õigusaktidega ja teatavate rahvusvaheliste õigusnormidega vastavalt käesoleva lepingu XIII lisale.
6. PEATÜKK
Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus
Artikkel 76
Eesmärk, kohaldamisala ja ulatus
1. Kinnitades veel kord oma WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamine ja teenuskaubandus ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.
2. Riigihangete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 8. peatükki „Riigihanked” ning ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks riigihangete suhtes kohustusi.
3. Subsiidiumide suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 10. peatükki „Konkurents” ning lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.
4. Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitab kumbki lepinguosaline õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.
5. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.
6. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu XIV lisas sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt ( 3 ).
Artikkel 77
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„meede” – lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;
„lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” – meetmed, mille võtjaks on:
keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused ja riiklikud, piirkondlikud või kohalikud ametiasutused ning
valitsusvälised organid keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste delegeeritud ülesannete täitmisel;
„lepinguosalise füüsiline isik” – ELi liikmesriigi või Gruusia kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele;
„juriidiline isik” – rakendatava seaduse järgi nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud mis tahes juriidiline üksus kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omanduses, kaasa arvatud mis tahes aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu;
„lepinguosalise juriidiline isik” on punktis d määratletud juriidiline isik, kes on asutatud kas ELi liikmesriigi või Gruusia õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil ( 4 ) või Gruusia territooriumil.
Kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Gruusia territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Gruusia äriühinguna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Gruusia majandusega.
Olenemata eelmisest lõigust kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid väljaspool ELi või Gruusiat asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt ELi mõne liikmesriigi või Gruusia kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud vastavalt kas liikmesriigis või Gruusias ning nad sõidavad liikmesriigi või Gruusia lipu all;
lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõte” – juriidiline isik, kelle omanik on lepinguosalise juriidilise isik või kes kuulub lepinguosalise juriidilise isiku tegeliku kontrolli alla ( 5 );
juriidilise isiku „filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtimisstruktuur ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased küll teavad, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ent ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;
„ettevõtete asutamine” –
liidu või Gruusia juriidiliste isikute puhul õigus alustada ja jätkata majandustegevust juriidilise isiku loomise, sealhulgas omandamise kaudu ja/või luua filiaal või esindus vastavalt kas Gruusia või liidu territooriumil;
füüsiliste isikute puhul liidu ja Gruusia füüsiliste isikute õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ettevõtteid, eelkõige ettevõtteid, mille tegevust nad tegelikult kontrollivad;
„majandustegevus” – tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel;
„tegevus” – majandustegevusega tegelemine;
„teenused” – kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel;
„teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” – teenused ja tegevus, mida ei pakuta ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga;
„piiriülene teenuste osutamine” – teenuse osutamine:
lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile (1. viis) või
lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale (2. viis);
lepinguosalise „teenusepakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või kavatseb pakkuda teenust;
„ettevõtja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu.
Artikkel 78
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:
tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine ( 6 );
relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine;
audiovisuaalteenused;
riigisisene merekabotaaž ( 7 ) ning
riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused ( 8 ) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:
õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;
õhutransporditeenuste müük ja turustamine;
arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;
lendude maapealne teenindus;
lennujaamateenused.
Artikkel 79
Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim
1. Võttes arvese käesoleva lepingu XIV-E lisas loetletud piiranguid, pakub Gruusia alates käesoleva lepingu jõustumisest:
liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;
Gruusias asutatud liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam ( 9 ).
2. Võttes arvesse XIV-A lisas loetletud piiranguid, pakub liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:
Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam;
liidus asutatud Gruusia juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste tegevuse suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma võimaldab oma juriidilistele isikutele, nende filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute tütarettevõtetele, filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam ( 10 ).
3. Lepinguosalised, võttes arvesse käesoleva lepingu u XIV-A ja XIV-E lisas loetletud ning käesolevas lepingus ettenähtud piiranguid, ei võta vastu uusi eeskirju ega meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse liidu või Gruusia juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist, võrreldes oma juriidiliste isikutega.
Artikkel 80
Läbivaatamine
1. Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi käesoleva jao ja käesoleva lepingu artiklis 79 osutatud reservatsioonide loetelu.
2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtete asutamisel esinenud takistusi. Vajaduse korral leiavad lepinguosalised sobiva viisi nende takistuste kõrvaldamiseks muu hulgas läbirääkimiste teel, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.
Artikkel 81
Muud lepingud
Käesoleva peatüki sätted ei piira lepinguosaliste investorite õigusi, mis nähakse ette investeeringuid käsitlevate kehtivate või tulevaste rahvusvaheliste lepingutega, milles osalevad mõni liidu liikmesriik ja Gruusia.
Artikkel 82
Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm
1. Käesoleva lepingu artikkel 79 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erieeskirju teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui see on vajalik õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning sellel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.
2. Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustest tingituna.
Artikkel 83
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste osutamist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:
audiovisuaalteenused;
riigisisene merekabotaaž ( 11 ) ning
riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused ( 12 ) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:
õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajaks õhusõiduk liiklusest kõrvaldatakse;
õhutransporditeenuste müük ja turustamine;
arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;
lendude maapealne teenindus;
lennujaamateenused.
Artikkel 84
Turulepääs
1. Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste pakkumise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas loetletud erikohustustega.
2. Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:
piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol;
piirangud teenustealaste tehingute või vara koguväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol või
teenuste osutamise tegevuse või üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena.
Artikkel 85
Võrdne kohtlemine
1. Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealuses lisas sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste pakkumist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.
2. Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.
3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.
4. Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.
Artikkel 86
Kohustuste loetelud
Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisas esitatud kohustuste loeteludes.
Artikkel 87
Läbivaatamine
Et piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel järk-järgult liberaliseerida, vaatab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee käesoleva lepingu artiklis 86 osutatud kohustuste loetelu korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse käesoleva lepingu artiklites 103, 113, 122 ja 126 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi, mis häirivad piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel.
Artikkel 88
Kohaldamisala ja mõisted
1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, müügiesindajate, lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega kooskõlas käesoleva lepingu artikli 76 lõikega 5.
2. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
„juhtivtöötajad” – ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) ( 13 ) heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest. Juhtivtöötajad on muu hulgas „ärivisiidil olevad isikud”, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja „äriühingusiseselt üleviidavate isikute” eest;
„ärivisiidil olevad isikud” (seoses ettevõtete asutamisega) – kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast;
„äriühingusiseselt üleviidavad isikud” – füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse või juriidilisse isikusse, kes võib olla selle juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte. Asjaomane füüsiline isik peab kuuluma ühte allpool loetletud kategooriasse:
„tegevjuhid” – juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ; siia hulka kuuluvad vähemalt:
„spetsialistid – juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks asutatud ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;
„kõrgharidusega praktikandid” – füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil ( 14 );
„müügiesindajad” ( 15 ) – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuse- või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuse- või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast ning nad ei ole komisjonimüügiagendid;
„lepingulised teenusepakkujad” – füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;
„sõltumatud spetsialistid” – füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste pakkumisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut;
„kvalifikatsioon” – diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.
Artikkel 89
Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid
1. Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning IV-C ja XIV-G lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõtetesse tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel, et need töötajad on juhtivtöötajad või kõrgharidusega praktikandid käesoleva lepingu artiklis 88 määratletud tähenduses. Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide ajutiselt riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtet asutavate ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.
2. Kui käesoleva lepingu XIV-C ja XIV-G lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on käesoleva peatüki 2. jao kohaselt võetud kohustusi, säilitada ega kehtestada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.
Artikkel 90
Müügiesindajad
Kui käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas ning XIV-B ja XIV-F lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” või 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise müügiesindajatel riiki siseneda ja ajutiselt seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.
Artikkel 91
Lepingulised teenusepakkujad
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.
2. Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:
füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles sellise juriidilise isiku töötaja, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;
teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid pakkuva juriidilise isiku töötaja vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus ( 16 ) teenuslepinguga hõlmatud sektoris;
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi ( 17 ), ning
kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;
füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana;
füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;
käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse;
teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust pakutakse.
Artikkel 92
Sõltumatud spetsialistid
1. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XIV-D ja XIV-H lisale.
2. Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:
füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte kauemaks kui 12 kuud;
füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris;
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis näitab samaväärsel tasemel teadmisi, ( 18 ) ning
kutsekvalifikatsioon, kui seda nõutakse mingil tegevusalal tegutsemiseks vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ja -nõuetele, kus teenust pakutakse;
füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem;
käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse.
Artikkel 93
Kohaldamisala ja mõisted
1. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste suhtes, mis mõjutavad:
teenuste piiriülest osutamist;
käesoleva lepingu artikli 77 lõikes 9 määratletud ettevõtete asutamist juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt nende territooriumil ja
käesoleva lepingu artikli 88 lõike 2 punktides a–e määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil.
2. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriülese teenuste pakkumise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses kooskõlas käesoleva lepingu XIV-B ja XIV-F lisaga. Juhtmõtteid ei kohaldata ettevõtete asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise riigis viibimise suhtes niivõrd, kuivõrd asjaomase sektori suhtes kehtivad käesoleva lepingu XIV-C, XIV-D, XIV-G ja XIV-H lisas loetletud piirangud.
3. Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast käesoleva lepingu asjakohastest lisadest tulenevaid piiranguid.
4. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
„litsentsimisnõuded” – kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõike 1 punktides a–c kindlaks määratud tegevuse teostamiseks, sellist luba muuta või saavutada sellise loa pikendamine;
„litsentsimismenetlus” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma lõike 1 punktides a–c määratletud tegevuse teostamise loa, sellise loa muutmise või pikendamise taotlemisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;
„kvalifikatsiooninõuded” – sisulised pädevusnõuded, millele vastavust teenuse pakkumise luba taotlev füüsiline isik peab tõendama;
„kvalifikatsioonimenetlused” – haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma teenuse pakkumise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamisel,
„pädev asutus” – kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa pakkuda teenust muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuse pakkumises.
Artikkel 94
Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused
1. Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -korraga seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.
2. Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:
proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkide suhtes;
selged ja ühemõttelised;
objektiivsed;
eelnevalt kindlaks määratud;
eelnevalt avalikustatud;
läbipaistvad ja kättesaadavad.
3. Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.
4. Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenusepakkuja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste pakkumist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.
5. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.
6. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikliga võtta arvesse avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.
Artikkel 95
Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused
1. Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.
2. Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu ( 19 ) peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne tegevusloa andmise menetluse kuludega.
3. Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse litsentsimis- ja loaandmismenetlused ja otsused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav sellise teenuse pakkuja ees, mille pakkumiseks on tarvis litsentsi või luba.
4. Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist ilma põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberil esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.
5. Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks.
6. Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta võimalust mööda ja mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist taotlejale, millist teavet tuleb veel esitada selleks, et taotluse saaks tunnistada täielikuks, ja annab võimaluse puudused kõrvaldada.
7. Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel võtta vastu dokumendi tõestatud koopia.
8. Kui pädev asutus ei rahulda taotlust, teavitatakse taotlejat kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema taotluse alusel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.
9. Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.
Artikkel 96
Vastastikune tunnustamine
1. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust osutavad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.
2. Lepinguosalised õhutavad oma territooriumil asuvaid asjaomaseid kutseühinguid esitama käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.
3. Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva lepinguga, ning hindab selles esitatud teabe alusel järgmist:
mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ja
vastastikuse tunnustamise lepingu oodatavat majanduslikku väärtust.
4. Kui need nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kindlaks läbirääkimiste pidamise korra ja seejärel alustavad lepinguosalised oma pädevate ametiasutuste kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks.
5. Kõnealune leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu ning eelkõige GATSi VII artikliga.
Artikkel 97
Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine
1. Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teatavad üksteis oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.
2. Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.
Artikkel 98
Arvutiteenuste käsituslepe
1. Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus 2. jao „Ettevõtete asutamine”, 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jao „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kohaselt liberaliseeritakse, järgivad lepinguosalised käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4.
2. Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC ( 20 ) 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone:
arvutiprogrammid (juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks) ning nende väljatöötamine ja rakendamine;
andmete töötlemine ja salvestamine ning
nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele.
Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused, nagu veebi- ja domeenimajutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.
3. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:
arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine;
arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine; või
andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused, kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused ning arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele.
4. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid (nt pangateenuseid) elektroonsete ja muude vahenditega. On siiski oluline erinevus teenuse võimaldamise (nt veebimajutus või rakendusmajutus) ning elektroonselt pakutava sisu- või tuumikteenuse vahel (nt pangandus). Sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.
Artikkel 99
Kohaldamisala ja mõisted
1. Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide posti- ja kulleriteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.
2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:
„litsents” – luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse pakkumise alustamist;
„universaalteenus” – lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi ja kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga postiteenus.
Artikkel 100
Universaalteenus
Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.
Artikkel 101
Litsentsid
1. Litsentsi võib nõuda üksnes seoses universaalteenusena käsitatavate teenuste osutamisega.
2. Kui litsents on nõutav, tuleb teha avalikult kättesaadavaks järgmine teave:
kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ja
litsentsitingimused.
3. Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral kirjalikult ja lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.
Artikkel 102
Reguleeriva asutuse sõltumatus
Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.
Artikkel 103
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-C lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.
Artikkel 104
Kohaldamisala ja mõisted
1. Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide elektroonsete sideteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.
2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:
„elektroonsed sideteenused” – teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektroonsete sidevõrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus. Selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldab või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste abil edastatava sisu suhtes;
„üldkasutatav sidevõrk” – elektroonne sidevõrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste osutamiseks;
„elektroonne sidevõrk” – ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse;
„reguleeriv asutus” – elektroonse side sektori organ või organid, kelle ülesanne on käesolevas alljaos nimetatud elektroonse side reguleerimine;
„märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, s.t olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest;
„vastastikune sidumine” – ühe ja sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise teel võimaldavad üldkasutatava võrgu käitajad üksteisele juurdepääsu;
„universaalteenus” – kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis; selle ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline;
„juurdepääs” – elektroonsete sideteenuste pakkumiseks vajalike vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kanalitele ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääsu numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele; juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele;
„lõppkasutaja” – kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonseid sideteenuseid;
„kliendiliin” – füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus.
Artikkel 105
Reguleeriv asutus
1. Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sideteenuseid reguleerivad asutused on elektroonse sideteenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.
2. Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.
3. Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.
4. Reguleerival asutusel on õigus analüüsida asjaomaseid toote- ja teenuseturgusid, mille suhtes rakendatakse eelnevat reguleerimist. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 107 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.
5. Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 107 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 107 osutatud regulatiivseid kohustusi.
6. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest otsusepooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.
7. Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
8. Lepinguosalised tagavad, et elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao sätete või käesoleva alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.
Artikkel 106
Elektroonsete sideteenuste osutamise luba
1. Lepinguosalised tagavad, et võimalust mööda piisaks teenuste osutamise loa saamiseks pelgast teatamisest.
2. Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
3. Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:
tehakse üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks;
tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks;
on litsentsi taotlejal võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud,
ei ületa lepinguosalise nõutavad litsentsitasud ( 21 ) kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes.
Artikkel 107
Juurdepääs ja vastastikune sidumine
1. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud pakkuda elektroonseid sideteenuseid, on õigus ja kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonseid sidevõrke ja -teenuseid pakkuvate teenusepakkujatega. Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenusepakkujate vaheliste läbirääkimiste tulemusena.
2. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.
3. Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 105 leitakse, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada ühe või mitu järgmist kohustust seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:
mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et käitaja kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ning osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtete või partnerite teenuste puhul;
vertikaalselt integreeritud ettevõtte kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõttesisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsideerimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika;
kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides;
Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;
osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et tagada aus konkurents teenuste osutamisel, siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel.
Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused;
kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel käitajal säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu üles kruvida ja sellega lõpptarbijaid kahjustada.
Reguleerivad asutused võtavad arvesse käitajate investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit, võttes arvesse asjaomaseid riske;
avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed toote- ja teenuseturud ning geograafilised turud. Ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avalikustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele;
läbipaistvuskohustus, mille kohaselt käitajatel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille alusel eelkõige juhul, kui käitajal on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et käitaja avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide kaupa vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, kaasa arvatud hinna.
4. Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga telekommunikatsioonivõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 104 lõike 2 punktis d osutatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.
Artikkel 108
Piiratud ressursid
1. Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.
2. Spektri tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil elektroonsete sideteenuste kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.
3. Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks reguleerivale asutusele.
4. Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.
Artikkel 109
Universaalteenus
1. Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.
2. Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.
3. Lepinguosalised tagavad, et kõikidel teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud organisatsiooni(de)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust pakkuva isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.
4. Lepinguosalised tagavad, et organisatsioonid, kes annavad välja kõiki abonente sisaldavaid, kasutajatele trükituna või elektroonselt kättesaadavaid katalooge, rakendavad teiste poolt neile esitatud teabe suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet.
Artikkel 110
Piiriülene elektroonsete sideteenuste osutamine
Lepinguosaline ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenusepakkuja oleks asutatud, viibiks või elaks lepinguosalise territooriumil.
Artikkel 111
Teabe konfidentsiaalsus
Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonse sidevõrgu ja üldkasutatavate elektroonsete sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.
Artikkel 112
Teenusepakkujate vaidlused
1. Lepinguosalised tagavad, et kui elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas jaos osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma lepinguosalise taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.
2. Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele elektroonsete sidevõrkude ja -teenuste pakkujatele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus.
3. Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.
Artikkel 113
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-B lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.
Artikkel 114
Kohaldamisala ja mõisted
1. Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.
2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:
„finantsteenus” – igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike:
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:
otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus):
elukindlustus;
kahjukindlustus;
edasikindlustus ja retrotsessioon;
kindlustuse vahendamine, nagu näiteks tegevus kindlustustusmaakleri või kindlustusagendina, ning
kindlustuse abiteenused, näiteks nõustamine, kindlustusmatemaatika, riskihindamine ja kahjukäsitlus;
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):
hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;
kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute finantseerimine;
kapitalirent;
kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;
tagatis- ja garantiitehingud;
kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või mujal:
rahaturuinstrumentidega (sh tšekid, võlakirjad, hoiusertifikaadid);
välisvaluutaga;
tuletisväärtpaberitega, sealhulgas, kuid mitte üksnes, futuuride ja optsioonidega;
valuutakursi ja intressimäära instrumentidega, sealhulgas selliste finantsinstrumentidega nagu vahetustehingud ja intressiforvardid;
vabalt kaubeldavate väärtpaberitega;
muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega;
osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;
rahamaakleri tegevus;
varahaldus, nagu kassa- ja portfellihaldus, kõik kollektiivsete investeeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldushoiuteenused;
finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused;
finantsteabe vahendamine ja edasiandmine ning finantsandmete töötlemine ja sellega seotud tarkvara pakkumine;
kõigi punktides 1–11 loetletud tegevustega seotud nõustamine, vahendamine ja muud abistavad finantsteenused, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia valdkonnas;
„finantsteenuse pakkuja” – lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;
„avalik-õiguslik üksus” –
lepinguosalise valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused; ja
eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandus- ja finantsasutus, kõnealuste funktsioonide täitmisel;
„uus finantsteenus” – finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate või uute toodete või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei paku lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida pakutakse teise lepinguosalise territooriumil.
Artikkel 115
Ettevaatuserand
1. Lepinguosalised võivad vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:
investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse pakkujal on usalduskohustus;
lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.
2. Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.
3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.
Artikkel 116
Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine
1. Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:
ametliku väljaande kaudu või
muus kirjalikus või elektroonses vormis.
2. Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste pakkumist käsitlevate taotluste täitmise kohta.
Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.
3. Lepinguosalised tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses terrorismi rahastamise ja rahapesuga” („Forty Recommendations on Money Laundering and Terrorist Financing”) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” („Nine Special Recommendations on Terrorist Financing”).
Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” („Ten Key Principles for Information Sharing”) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.
Artikkel 117
Uued finantsteenused
Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda tegevusluba teenuse osutamiseks. Sellise tegevusloa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja tegevusloa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.
Artikkel 118
Andmetöötlus
1. Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonses või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.
2. Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.
Artikkel 119
Erandid
1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.
2. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.
3. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.
Artikkel 120
Isereguleeruvad organisatsioonid
Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või lepinguosaline, kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste pakkumisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85 ettenähtud kohustusi.
Artikkel 121
Arveldus- ja maksesüsteemid
Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesolev artikkel ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.
Artikkel 122
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu artikli 116 lõikes 3 loetletud parimate tavade standarditega ja käesoleva lepingu XV-A lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.
Artikkel 123
Kohaldamisala
Käesolevas alljaos sätestatakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” rahvusvaheliste veoteenuste liberaliseerimise põhimõtted.
Artikkel 124
Rahvusvaheline meretransport
1. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste osutamine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:
„rahvusvaheline merevedu” – ukselt-uksele-transport ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide pakkujatega;
„mereveoste käitlemisteenused” – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:
kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt;
kauba kinnitamine ja lahtivõtmine;
kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist;
„tollivormistusteenused” (ka „tollimaakleri teenused”) – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;
„konteinerjaama- ja depooteenused” – tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida / tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;
„laevade agenteerimisteenused” – tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:
mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine;
ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist;
„ekspedeerimisteenused” – tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;
„fiiderteenused” – eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.
2. Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs mereveole ärilistel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.
Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:
lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata;
lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam.
3. Neid põhimõtteid rakendades toimivad lepinguosalised järgmiselt:
tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ei näe nad ette lastijaotusklausleid ning kaotavad varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid mõistliku aja jooksul, ning
kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast.
4. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.
5. Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise meretransporditeenuste pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, kai- ja sildumisteenused.
6. Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Gruusia sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.
7. Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuse pakkujatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.
Artikkel 125
Lennutransport
Lepinguosalistevaheliste õhuvedude järkjärgulist liberaliseerimist vastavalt nende vastastikele kaubanduslikele vajadustele ning vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitletakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingus.
Artikkel 126
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et Gruusia kehtivate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XV-D lisas loetletud liidu õigusaktidega on teenuskaubanduse liberaliseerimise seisukohalt tähtis.
Artikkel 127
Eesmärgid ja põhimõtted
1. Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema vastavuses rahvusvaheliste isikuandmete kaitse normidega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist loetakse teenuste osutamiseks käesoleva peatüki 3. jao „Piiriülene teenuste osutamine” tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.
Artikkel 128
Koostöö e-kaubanduse valdkonnas
1. Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:
üldsusele välja antud elektroonsete allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste soodustamine;
vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest;
soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine;
tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ja
muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused.
2. Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.
Artikkel 129
Vahendusteenuste kasutamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid, ja näevad vahendusteenuse osutajate jaoks ette käesolevas alljaos sätestatud meetmed ( 22 ).
2. Käesoleva lepingu artikli 130 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse internetipõhise teabevahetuse jaoks kasutaja valitud materjali edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust kasutaja määratud punktide vahel, ilma selle materjali sisu muutmata. Käesoleva lepingu artiklite 131 ja 132 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja veebipõhiste teenuse seadmete käitajat või võrguühenduse pakkujat.
Artikkel 130
Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”
1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:
ei algata edastust;
ei vali edastuse saajat ning
ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.
2. Lõikes 1 osutatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema ajavahemiku jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.
3. Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
Artikkel 131
Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”
1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja kõnealuse teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:
ei muuda teavet;
järgib teabele juurdepääsu tingimusi;
järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad;
ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning
kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, ( 23 ) et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada.
2. Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
Artikkel 132
Vahendusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”
1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:
teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või
sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.
3. Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas teave kõrvaldada või juurdepääs sellele tõkestada.
Artikkel 133
Üldise jälgimiskohustuse puudumine
1. Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 130, 131 ja 132 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.
2. Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.
Artikkel 134
Ülderandid
1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 415 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XXVII-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.
2. Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste pakkumise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:
vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks;
vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;
seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste pakkumisele ja tarbimisele;
vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks;
vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormide järgimine, sealhulgas selliste normide järgimine, mis käsitlevad:
kelmuste ja pettuste takistamist ja lepingu rikkumise tagajärgede menetlemist;
isikute eraelu kaitset isikuandmete töötlemisel ja levitamisel ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;
ohutust;
vastuolus käesoleva lepingu artiklitega 79 ja 85, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine ( 24 ).
3. Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XIV-A ja XIV-E, XIV-B ja XIV-F, XIV-C ja XIV-G ning XIV-D ja XIV-H lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega lepinguosaliste territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.
Artikkel 135
Maksustamismeetmed
Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.
Artikkel 136
Julgeolekuerandid
1. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:
kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks;
takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:
seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmisega;
seoses majandustegevusega, mis toimub otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks;
seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega ja ainetega, millest neid saadakse, või
sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras või
takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel.
7. PEATÜKK
Jooksvad maksed ja kapitali liikumine
Artikkel 137
Jooksvad maksed
Lepinguosalised kohustuvad hoiduma piirangute kehtestamisest ning lubavad kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.
Artikkel 138
Kapitali liikumine
1. Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute, sealhulgas kinnisvara soetamise, ja käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 6. peatüki „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus” kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.
2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 loetletud tehingud) puhul järgmise:
kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul;
kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul.
Artikkel 139
Kaitsemeetmed
Kui erandlikel asjaoludel lepinguosalistevahelised maksed või kapitali liikumine põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri raskusi ühe või mitme liikmesriigi või Gruusia vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, sealhulgas suuri maksebilansiraskusi, võivad asjaomased lepinguosalised võtta kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata mis tahes kaitsemeetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.
Artikkel 140
Hõlbustamine ja edasiarendamine
1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.
2. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.
3. Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.
8. PEATÜKK
Riigihanked
Artikkel 141
Eesmärgid
1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.
2. Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks traditsioonilises ja kommunaalteenuste sektoris. Sellega nähakse ette Gruusia riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu riigihangete õigustikuga vastavalt liidu riigihangete süsteemi põhimõtetele ning mõistetele ja määratlustele, mis on esitatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.
Artikkel 142
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, kommunaalmajandussektori ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning selliste lepingute kasutamise korral ka ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.
2. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi liidu riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi „hankijad”). See hõlmab ka vastavaid ülesandeid täitvaid kommunaalmajandussektori avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtteid ning erasektori ettevõtteid, kes tegutsevad kommunaalmajanduse valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel ( 25 ).
3. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud künnisväärtuse.
4. Riigihankelepingu hinnangulise väärtuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Kõnealuste künniste kohaldamisel arvutab ja konverteerib Gruusia lepingu väärtused oma riigi vääringusse vastavalt oma riigipanga kehtestatud kursile.
5. Künnisväärtused vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates käesoleva lepingu jõustumise aastast vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; väärtused jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud künnisväärtused ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Künniste läbivaatamise tulemuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.
Artikkel 143
Institutsiooniline raamistik
1. Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning käesoleva peatüki põhimõtete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja korralduse.
2. Gruusia määrab eelkõige:
keskvalitsustasandi täitevorgani, kelle ülesanne on tagada sidus poliitika ja selle rakendamine kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline organ hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ning suunab järkjärgulist õigusaktide ühtlustamist liidu õigustikuga vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale;
erapooletu ja sõltumatu organi, kelle ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate tehtud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada.
3. Lepinguosalised tagavad, et otsused, mille on teinud ametiasutused, mis vaatavad läbi ettevõtjate esitatud kaebusi siseriiklike õigusaktide rikkumise kohta, pööratakse täitmisele.
Artikkel 144
Hankemenetlusele esitatavad põhinõuded
1. Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma käesoleva artikli lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.
Avaldamine
2. Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohase kanali ( 26 ) kaudu viisil, mis võimaldab:
konkurentsi tekkimist riigihanketurul ning
huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu.
3. Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.
4. Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse laad, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.
Hankemenetlus
5. Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, sobivate tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.
6. Nõutavate ehitustööde, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist kirjeldust ning rahvusvahelisi, Euroopa või riiklikke standardeid.
7. Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi viidata konkreetsele tootemargile või allikale, tootmisprotsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile ega konkreetsele päritolule või tootmisviisile, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.
8. Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.
Olenemata eespool sätestatust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtlustaristu.
9. Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumuse ette valmistada.
10. Kõik osalised peavad kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume eelnevalt tundma. Kõnealuseid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.
11. Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:
seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning
valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte suurus ja taristu olemasolu ning nende tehniline ja professionaalne võimekus.
Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.
12. Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.
13. Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Ka sellise süsteemiga hõlmatud valdkondades peab hankemenetlus olema mittediskrimineeriv.
14. Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud pakkumiskriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada sellise otsuse läbivaatamist.
Kohtulik kaitse
15. Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega, mis on seotud kõnealuse lepingu sõlmimisega. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.
Artikkel 145
Õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise kavandamine
1. Enne õigusaktide ühtlustamise alustamist esitab Gruusia käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kõiki liidu õigustikuga ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.
2. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kiidab tegevuskava heaks, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Gruusiat tegevuskava rakendamisel.
Artikkel 146
Järkjärguline ühtlustamine
1. Gruusia ühtlustab oma riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult liidu riigihangete õigustikuga.
2. Õigusaktide ühtlustamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisas esitatud ajakavale ning käesoleva lepingu XVI-C–XVI-F, XVI-H, XVI-I ja XVI-K lisale. Käesoleva lepingu XVI-G ja XVI-J lisas on loetletud elemendid, millega ühtlustamine ei ole kohustuslik, ning käesoleva lepingu XVI-L–XVI-O lisas on loetletud need liidu õigustiku elemendid, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka liidu õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab iga etapi rakendamist, ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale. Euroopa Komisjon teavitab Gruusiat viivitamata mis tahes muudatustest liidu õigustikus. Taotluse korral annab ta ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.
3. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.
4. Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 144.
Artikkel 147
Turulepääs
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikune turulepääs avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesoleva lepingu XVI-B lisale.
2. Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse hinnangu põhjal, mis antakse vastu võetud õigusaktide vastavuse kohta liidu õigustikule ning nende tegeliku rakendamise kohta. Sellist hindamist teostab korrapäraselt käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.
3. Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XVI-B lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele:
võimaldab liit Gruusia ettevõtetele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt oma riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud liidus või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse liidu ettevõtetele;
võimaldab Gruusia liidu ettevõtetele juurdepääsu riigihankemenetlusele vastavalt oma siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud Gruusias või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Gruusia ettevõtetele.
4. Pärast õigusaktide ühtlustamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille künnisväärtus on madalam käesoleva lepingu XVI-A lisas sätestatud väärtusest.
5. Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.
Artikkel 148
Teave
1. Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate piisava teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.
2. Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.
Artikkel 149
Koostöö
1. Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma parimate tavade ja õigusraamistiku kohta.
2. Liit hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” finantskoostööd käsitlevate sätetega võetakse konkreetsed rahalise abi otsused vastu liidu asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.
3. Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XVI-P lisas.
9. PEATÜKK
Intellektuaalomandi õigused
Artikkel 150
Eesmärgid
Käesoleva peatüki eesmärk on:
soodustada lepinguosaliste vahel uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning
saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase.
Artikkel 151
Kohustuste laad ja kohaldamisala
1. Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.
2. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab väljend „intellektuaalomand” vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, mida on käsitletud käesoleva lepingu artiklites 153–189.
3. Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud 1967. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.
Artikkel 152
Ammendumine
Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandi õiguste ammendumise korra.
Artikkel 153
Kaitse pakkumine
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:
kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioonis sätestatud õigused ja kohustused;
1961. aasta rahvusvaheline teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse Rooma konventsioon;
TRIPS-leping;
WIPO autoriõiguse leping;
WIPO esituse ja fonogrammide leping.
Artikkel 154
Autorid
Lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:
oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;
oma teoste ja selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas müük;
oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemine, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.
Artikkel 155
Esitajad
Lepinguosalised näevad ette, et esitajal on ainuõigus:
lubada või keelata oma esitustest salvestiste tegemine ( 27 );
lubada või keelata oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;
teha oma esituste salvestisi üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;
lubada või keelata oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;
lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestise põhjal.
Artikkel 156
Fonogrammitootjad
Lepinguosalised näevad ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus:
lubada või keelata oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;
teha oma fonogramme ja nende koopiaid üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil;
lubada või keelata oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal.
Artikkel 157
Ringhäälinguorganisatsioonid
Lepinguosalised näevad ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:
oma ringhäälingusaadete salvestamine;
oma ringhäälingusaadete salvestiste reprodutseerimine;
oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu ning
oma ringhäälingusaadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.
Artikkel 158
Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine
1. Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel.
2. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.
Artikkel 159
Kaitse kestus
1. Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutus õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.
2. Sõnalist osa hõlmava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika autor, tingimusel et nii sõnad kui ka muusika on loodud spetsiaalselt vastava sõnalist osa hõlmava muusikateose jaoks.
3. Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kuid:
kui esituse salvestis, mis on jäädvustatud muul viisil kui fonogrammil, kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 50 aastat pärast esimese sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;
kui esituse salvestis (fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 70 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.
4. Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kuid:
kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva;
kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või selle õiguspärast edastamist üldsusele ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle õigused oma esituse salvestise suhtes.
5. Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.
6. Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.
Artikkel 160
Tehniliste meetmete kaitse
1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.
2. Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:
mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks;
millel ei ole muud olulist ärilist eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise või
mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.
3. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu kaitstud sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilisi meetmeid käsitatakse tõhusana juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu kaitstud sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.
Artikkel 161
Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine
1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes ilma loata sooritavad järgmisi toiminguid:
kõrvaldavad või muudavad elektroonset õiguste haldamiseks kasutatavat teavet või
levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, kannavad ringhäälingus üle, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektroonne teave või millel on seda muudetud,
kui selline isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta vastavalt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriikliku õiguse kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.
2. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.
Artikkel 162
Erandid ja piirangud
1. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 154–159 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.
2. Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklites 155–158 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstud sisu:
edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või
seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu käesoleva lepingu artiklites 155–158 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla.
Artikkel 163
Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus
1. Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.
2. Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.
3. Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.
4. Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.
5. Kaitset võib taotleda ainult sellises ulatuses, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusaktidega, kus kaitset taotletakse. Autoritasu suurus ja selle kogumise kord nähakse ette siseriikliku õigusega.
Artikkel 164
Õiguste kollektiivse haldamise alane koostöö
Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahelist dialoogi ja koostööd, et parandada muuta teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust ning nende kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.
Artikkel 165
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad järgmisest:
märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll ja
märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe.
Artikkel 166
Registreerimismenetlus
1. Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kirjalikus vormis.
2. Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet.
3. Iga lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide elektroonne andmebaas on üldsusele kättesaadav.
Artikkel 167
Tuntud kaubamärgid
Lepinguosalised rakendavad Pariisi konventsiooni artikli 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõiked 2 ja 3 tuntud kaubamärkide kaitse kohta ning võivad arvesse võtta ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 1999. aasta septembris peetud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.
Artikkel 168
Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest
Lepinguosalised näevad ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja artiklis 176 sätestatud geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.
Artikkel 169
Kohaldamisala
1. Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.
2. Selleks et üks lepinguosaline kaitseks teise lepinguosalise geograafilist tähist, hõlmab see tooteid, mis kuuluvad selle lepinguosalise käesolevas lepingu artiklis 170 osutatud õigusaktide kohaldamisalasse.
Artikkel 170
Kehtestatud geograafilised tähised
1. Olles läbi vaadanud Gruusia 22. augusti 1999. aasta toodete päritolu ja geograafilisi tähiseid käsitleva seaduse, leiab liit, et kõnealune seadus vastab käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.
2. Olles läbi vaadanud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad; nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta ning selle rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste registreerimise, kontrollimise ja kaitsega Euroopa Liidus; nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) II osa II jaotise I peatüki I jao ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab Gruusia, et kõnealused õigusaktid, eeskirjad ja menetlused vastavad käesoleva lepingu XVII-A lisas kehtestatud nõuetele.
3. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud liidu geograafilistele tähistele, samuti liidu poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb Gruusia kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.
4. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XVII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ning läbi vaadanud selliste põllumajandustoodete ja toidu kirjelduste kokkuvõtte, mis vastavad käesoleva lepingu XVII-C lisas loetletud Gruusia geograafilistele tähistele, samuti Gruusia poolt vastavalt lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-D lisas, kaitseb liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.
5. Euroopa Liidu ja Gruusia vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikliga 11 moodustatud ühiskomitee otsuseid, millega muudetakse kõnealuse lepingu III ja IV lisa ja mis on tehtud enne käesoleva lepingu jõustumist, käsitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustena, ning nimetatud III ja IV lisasse kantud geograafilisi tähiseid käsitatakse käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse kantud tähistena. Sellest tulenevalt kaitsevad lepinguosalised neid geograafilisi tähiseid samal viisil kui käesoleva lepingu kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid.
Artikkel 171
Uute geograafiliste tähiste lisamine
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ning artikli 170 lõigetes 3 ja 4 osutatud kirjelduste kokkuvõtte läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 179 lõikes 3 sätestatud korras.
2. Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.
Artikkel 172
Geograafiliste tähiste kaitse kohaldamisala
1. Käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 171 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse:
kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:
sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootekirjeldusele, või
kui selline kasutus põhineb geograafilise tähise maine ärakasutamisel;
väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise ( 28 ) eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitseline”, „-laadne” või muu samalaadne väljend;
muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;
mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.
2. Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.
3. Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku kõnealuse kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.
4. Vastavalt käesolevale alljaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta.
Artikkel 173
Geograafiliste tähiste transkriptsiooni kaitse
1. Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on gruusia tähestikus või muus ametlikult liikmesriikides kasutatavas tähestikus (v.a ladina), kaitstakse koos nende ladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.
2. Käesoleva alljao kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid, mis on ladina tähestikus, kaitstakse koos nende gruusia transkriptsiooniga või muu liikmesriikides ametlikult kasutatava mitteladina transkriptsiooniga. Kõnealust transkriptsiooni võib kasutada üksnes asjaomaste toodete märgistamise eesmärgil.
Artikkel 174
Geograafiliste tähiste kasutamise õigus
1. Käesoleva alljao kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või piiritusjooke.
2. Kui geograafiline tähis on käesoleva alljao kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.
Artikkel 175
Kaitse tagamine
Lepinguosalised tagavad artiklitega 170–174 ette nähtud kaitse ametiasutuste asjakohase haldustegevusega. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.
Artikkel 176
Seos kaubamärkidega
1. Ex officio või huvitatud isikute taotlusel keelduvad lepinguosalised vastavalt iga lepinguosalise õigusaktidele registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.
2. Käesoleva lepingu artiklis 170 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäevaks 1. aprill 2012.
3. Käesoleva lepingu artiklis 171 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.
4. Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta geograafilist tähist juhul, kui see võib kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.
5. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 172 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva alljao kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda pikendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.
Artikkel 177
Üldeeskirjad
1. Käesoleva alljao kohaldamisega ei piirata lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
2. Artiklites 170 ja 171 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega.
3. Registreeritud nimetuste tehnilistest kirjeldustest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud allkomitee.
4. Käesoleva alljao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes see lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.
5. Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.
Artikkel 178
Koostöö ja läbipaistvus
1. Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 179 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alljao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.
2. Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva artikli alusel kaitstavate geograafiliste tähiste kirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.
Artikkel 179
Geograafiliste tähiste allkomitee
1. Käesolevaga moodustatakse geograafiliste tähiste allkomitee. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb liidu ja Gruusia esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva alljao rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.
2. Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Allkomitee määrab kindlaks oma kodukorra. Ta tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi ELis ja Gruusias, kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.
3. Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:
käesoleva lepingu artikli 170 lõigetes 1 ja 2 esitatud lepinguosaliste kohaldatavate õigusaktide viidete muutmine;
käesoleva lepingu XVII-C ja XVII-D lisas esitatud geograafiliste tähiste loetelu muutmine;
teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas;
teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alljaole.
Artikkel 180
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad 1999. aasta tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioonist.
Artikkel 181
Registreeritud disainilahenduste kaitse
1. Lepinguosalised näevad ette uudsete või originaalsete sõltumatult loodud disainilahenduste kaitse ( 29 ). Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduse omanikule ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile.
2. Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja originaalseks:
kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ning
sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja originaalsuse tunnustamise tingimustele.
3. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus” kasutamist lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.
4. Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast ilma tema nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.
5. Kaitse tähtaeg on 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamisest või kooskõlas tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkuleppega kindlaks määratud kuupäevast, ilma et see piiraks Pariisi konventsiooni kohaldamist.
Artikkel 182
Erandid
1. Lepinguosalised võivad disainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.
2. Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.
Artikkel 183
Suhe autoriõigusega
Alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti, on see kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.
Artikkel 184
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad WIPO patendikoostöölepingust.
Artikkel 185
Patendid ja rahvatervis
1. Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust.
2. Lepinguosalised järgivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud deklaratsiooni punkti 6 käsitlevat WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust ja aitavad kaasa selle rakendamisele.
Artikkel 186
Täiendava kaitse tunnistus
1. Lepinguosalised nendivad, et nende territooriumil patendiga kaitstud ravimi ja taimekaitsevahendi suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja siseriikliku õiguse kohaselt lepinguosalise turule viimise esmaloa andmise vahele.
2. Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit või taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.
3. Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.
4. Lepinguosalised näevad ette lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, tingimusel et ravimi tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.
Artikkel 187
Ravimi müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse ( 30 )
1. Lepinguosalised rakendavad tervikliku süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise.
2. Lepinguosalised tagavad õigusnormide abil, et ravimite müügiloa saamiseks esitatud teavet ei avalikustata kolmandatele isikutele, vaid see on konfidentsiaalne, ning et ebaausa kommertskasutuse vastu on võimalik saada kaitset.
3. Seda silmas pidades ei luba lepinguosalised kooskõlas müügiloaga, mis on antud katsete ja uuringute tulemused esitanud taotlejale, teistel taotlejatel ilma selle taotleja nõusolekuta turustada sama või sarnast toodet ajavahemikul, mille pikkus on vähemalt kuus aastat alates tema territooriumil esmase heakskiidu andmise kuupäevast. Sellel ajavahemikul ei kasutata esmase heakskiidu saamiseks esitatud katse- ja uuringuandmeid järgmiste ravimi müügiloa taotlejate huvides ilma esimese taotleja nõusolekuta.
4. Lõikes 3 osutatud kuue aasta pikkust tähtaega pikendatakse kuni seitsme aastani, kui loa omanik esimese kuue aasta jooksul pärast esialgse loa saamist saab loa seoses veel ühe või mitme ravinäidustusega, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.
5. Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, lähendab Gruusia liidu õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.
Artikkel 188
Taimekaitsevahendite müügiloa saamiseks esitatavate andmete kaitse
1. Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et taimekaitsevahendi müügiloa taotleja poolt esimesena esitatud andmeid kaitstakse ebaausa kommertskasutuse vastu ega kasutata ühegi muu isiku heaks, kes soovib saada taimekaitsevahendi müügiluba, välja arvatud juhul, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et esimene taotleja on andnud sõnaselgelt loa kõnealuseid andmeid kasutada.
3. Esmakordselt müügiloa saamiseks esitatud katse- ja uuringuaruandele esitatakse järgmised nõuded:
see on mõeldud loa saamiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning
see on tõendatult vastavuses hea laboritava või hea katsetava põhimõtetega.
4. Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese müügiloa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil.
Artikkel 189
Taimesordid
Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile ning teevad koostööd sordikaitse edendamiseks ja tugevdamiseks.
Artikkel 190
Üldised kohustused
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks ( 31 ).
2. Kõnealused täiendavad meetmed, menetlused ja heastamisvahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.
3. Lisaks peavad kõnealused täiendavad meetmed ja heastamisvahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.
Artikkel 191
Õigustatud taotlejad
Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:
intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele;
kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsiomanikud, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel;
kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste valdajate üldtunnustatud esindajad;
kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.
Artikkel 192
Tõendite säilitamise meetmed
1. Lepinguosalise tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev õigusasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.
2. Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.
3. Juhul, kui asitõendite säilitamiseks võetakse meetmeid teist poolt ära kuulamata, teavitatakse lepinguosalisi viivitamatult hiljemalt pärast meetmete võtmist.
Artikkel 193
Õigus saada teavet
1. Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või mõni muu isik:
kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;
kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi kaubanduslikus ulatuses rikkuvate teenuste kasutamiselt;
kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses pakkumiselt või
kellele punktis a, b ja c viidatud isikud on osutanud kui intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba tootjale, valmistajale või levitajale või teenuste osutajale.
2. Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:
asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse, ning
toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda.
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, millega:
antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet;
reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetluses;
reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest;
antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui seeläbi oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguste rikkumises, või
reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.
Artikkel 194
Ajutised meetmed
1. Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguste vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriikliku õigusega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.
2. Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.
3. Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda juurdepääsu eeldatava rikkuja valduses olevatele panga-, finants- ja äridokumentidele.
Artikkel 195
Kohtuasja sisulisest otsustamisest tulenevad meetmed
1. Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.
2. Lepinguosaliste kohtuasutustel on õigus nõuda nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, välja arvatud juhul, kui tuginetakse erilistele põhjustele, et seda mitte teha.
3. Lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ning vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.
4. Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesolevas artiklis sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta käesolevas artiklis sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.
Artikkel 196
Kahjutasu
1. Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutused määravad kannatanud osapoole avalduse alusel rikkuja, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud kahju ulatuses kahjutasu. Kahjutasu suuruse määramisel kohtuasutused:
võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või
võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuste intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks luba taotlenud.
2. Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.
Artikkel 197
Kohtukulud
Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba, ilma et see piiraks siseriiklike menetlusnormidega ettenähtud erandite kohaldamist.
Artikkel 198
Kohtuotsuste avaldamine
Lepinguosalised tagavad, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud tööstusomandi või intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.
Artikkel 199
Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon
Käesolevas alljaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:
kirjandus- või kunstiteose autorina käsitatakse isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus alustada rikkumise uurimist;
punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud sisu suhtes.
Artikkel 200
Piiril võetavad meetmed
1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 75 ja XIII lisa kohaldamist, nähakse käesoleva artikliga ette lepinguosaliste tolliasutuste kohustus teha koostööd ning üldpõhimõtted, millest lähtuvad käesoleva lepingu eeskirjad intellektuaalomandi õiguste tolliasutuste poolt jõustamise kohta.
2. Lepinguosalised tagavad, et piiril intellektuaalomandi kaitseks meetmete võtmisel täidetakse järjekindalt GATT 1994 ja TRIPS-lepingust tulenevaid kohustusi.
3. Käesolevas artiklis on sätestatud menetlusnormid piiril võetavate meetmete kohta. Käesolevas artiklis on sätestatud tingimused ja menetlused, millest tolliasutused lähtuvad oma tegevuses, kui tollikontrolli on jõudnud või oleks pidanud jõudma intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaup. Need sätted ei mõjuta kuidagi lepinguosaliste materiaalõigusnorme intellektuaalomandi kohta.
4. Selleks et intellektuaalomandi õiguste tõhusa kaitse eesmärgil teha kindlaks, kas kaubasaadetises on intellektuaalomandiõiguste rikkumise kahtlusega kaupa, kehtestab toll erinevaid meetodeid. Need meetodid hõlmavad riskianalüüsi, mis põhineb muu hulgas õiguste omajalt saadud teabel, luureandmetel ja lasti kontrollimisel.
5. Lepinguosalised lepivad kokku, et rakendavad järjekindlalt TRIPS-lepingu artiklit 69 selliste kaupadega rahvusvaheline kauplemise suhtes, mille puhul võib kahtlustada intellektuaalomandi õiguste rikkumist. Sel eesmärgil loovad lepinguosalised tolliasutuste kontaktpunktid, teevad need üksteisele teatavaks ning on valmis vahetama andmeid ja teavet selliste kaupadega kauplemise kohta, mis mõjutab mõlemat lepinguosalist. Eriti edendavad nad teabevahetust ja koostööd tolliorganite vahel seoses võltsitud kaubamärke kandvate ja autoriõigusi rikkuvate kaupadega kauplemisega. Ilma et see piiraks kohaldamast käesoleva lepingu II protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes, vahetavad tolliasutused teavet vajaduse korral kiiresti ja kooskõlas lepinguosaliste isikuandmete kaitse alaste õigusaktidega.
6. Lepinguosalise tolliasutused teevad taotluse saamisel või omal algatusel koostööd, et anda teise lepinguosalise tolliasutustele asjakohast kättesaadavat teavet, eriti kui tegemist on kaupade transiidiga ühe lepinguosalise territooriumi kaudu teise lepinguosalise territooriumile või teisest lepinguosalisest pärit kaupadega.
7. Käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud allkomitee kehtestab käesolevas artiklis osutatud andmete ja teabe vahetamise konkreetse korra.
8. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 5–7 rakendamisel kasutatavaid koostöövorme, kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumise suhtes käesoleva lepingu II protokolli, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes.
9. Käesoleva artikli nõuetekohase täitmise ja rakendamise eest vastutavaks allkomiteeks on käesoleva lepingu artiklis 74 osutatud allkomitee.
Artikkel 201
Tegevusjuhendid
Lepinguosalised toetavad:
kutseühingutes ja -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse;
lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist.
Artikkel 202
Koostöö
1. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.
2. Koostööd tehakse järgmistes valdkondades (loetelu ei ole ammendav):
teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; kõnealuste valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus;
intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus;
kesk- ja piirkondlikul tasandil õiguskaitse valdkonnas tolli, politsei, haldus- ja kohtuasutuste saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav koordineerimine, sealhulgas teiste riikidega;
suutlikkuse suurendamine töötajate koolitus ja vahetus;
intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe edendamine ja levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine;
institutsionaalse koostöö tugevdamine, näiteks intellektuaalomandiga tegelevates ametites;
laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete asjus: selliste strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad määrata kindlaks peamise publiku ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi rikkumiste mõju kohta, sealhulgas tervise- ja ohutusriskide kohta ning seose kohta organiseeritud kuritegevusega.
10. PEATÜKK
Konkurents
Artikkel 203
Põhimõtted
Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigipoolne sekkumine (sealhulgas subsideerimine) võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.
Artikkel 204
Monopolidevastased ja ettevõtjate ühinemist käsitlevad õigusnormid ja nende rakendamine
1. Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusnormid, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust ning valitseva seisundiga ettevõtjate ühepoolset konkurentsi kahjustavat tegevust ning ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle, et ennetada tõhusa konkurentsi märkimisväärset takistamist ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist.
2. Lepinguosalistel peab olema asutus, kes vastutab artiklis 1 osutatud konkurentsialaste õigusnormide rakendamise eest ja kellel on selle ülesande täitmiseks vajalikud vahendid.
3. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma konkurentsialaseid õigusnorme läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele.
Artikkel 205
Riigimonopolid, riigi osalusega äriühingud ja eri- või ainuõiguse saanud äriühingud
1. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisel määrata või säilitada riigimonopole, riigi osalusega äriühinguid või ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigused kooskõlas tema õigusnormidega.
2. Lepinguosalised tagavad, et ärisuunitlusega riigimonopolide, riigi osalusega äriühingute ja eri- või ainuõigused saanud äriühingute suhtes kohaldatakse artikli 204 lõikes 1 osutatud konkurentsialaseid õigusnorme niivõrd, kuivõrd nende õigusnormide kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele avalikes huvides määratud ülesannete täitmist.
Artikkel 206
Subsiidiumid
1. „Subsiidium” – käesoleva artikli kohaldamisel meede, mis, olenemata sellest, kas see on antud kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks, vastab subsiidiumide lepingu artiklis 1 sätestatud tingimustele, ning on eripärane kõnealuse lepingu artikli 2 tähenduses.
2. Lepinguosaline tagab subsiidiumide valdkonna läbipaistvuse. Sel eesmärgil peab lepinguosaline iga kahe aasta tagant esitama teisele lepinguosalisele aruande, milles ta märgib oma riigi valitsuse või muu avaliku asutuse poolt kaupade tootmisele antud subsiidiumide õigusliku aluse, vormi, summa või eelarve ja võimaluse korral saaja. Aruanne loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.
3. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe teenuste osutamisele antud konkreetsete subsiidiumide kohta ja vastab küsimustele.
Artikkel 207
Vaidluste lahendamine
Käesoleva lepingu artiklite 203, 204 ja 205 suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” sätteid vaidluste lahendamise mehhanismi kohta.
Artikkel 208
Suhe WTOga
Käesolevas peatükis sätestatu ei piira lepinguosalise kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige subsiidiumide lepingust ja vaidluste lahendamist reguleerivatest eeskirjadest.
Artikkel 209
Konfidentsiaalsus
Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse nende jurisdiktsioonis ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.
11. PEATÜKK
Kaubandusvaldkonna energiaküsimused
Artikkel 210
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„energiakaubad” – toornafta (HS-kood 27.09), maagaas (HS-kood 27.11) ja elektrienergia (HS-kood 27.16);
„energiatranspordirajatis” – kõrgsurve-torujuhe maagaasi edastamiseks ning kõrgepinge-põhivõrgud ja -liinid, sealhulgas gaasi- ja elektripõhivõrkude vahelised ühendused; naftajuhtmed, raudteed ja muud paiksed rajatised, mis on ette nähtud energiakaupade edastamiseks;
„transiit” – energiatoodete transport kas ümberlaadimise, tolliladustamise, ümberjaotamisega või ilma nendeta või vahetades transpordivahendeid, kui selline edastamine on ainult osa tervest teekonnast, mis algab ja lõpeb väljaspool selle lepinguosalise territooriumi, keda selline vedu läbib;
„loata võtmine” – tegevus, mis seisneb energiakaupade ebaseaduslikus eemaldamises energiatranspordirajatisest.
Artikkel 211
Transiit
Lepinguosalised tagavad, et transiit toimub kooskõlas nende rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad GATT 1994st ja energiaharta lepingust.
Artikkel 212
Transiitkaupade loata võtmine
Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed, et keelata tema kontrolli või jurisdiktsiooni all olevatel isikutel läbi tema alade transiidina veetavate energiakaupade loata võtmine ning selline võtmine lõpetada.
Artikkel 213
Transiidi peatamise keeld
1. Lepinguosaline ei võta energiakaupu ega sekku muul viisil läbi tema territooriumi toimuvasse energiakaupade transiiti, välja arvatud juhul, kui võtmine või muul viisil sekkumine on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes või kui energiatranspordirajatiste tegevuse jätkamisel ilma parandusmeetmeid võtmata tekib põhjendamatu oht avalikule julgeolekule, kultuuripärandile, tervisele, ohutusele ja keskkonnale, kusjuures sellised meetmed ei tohi endast kujutada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist ega rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist.
2. Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat isikut, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiakaupade transiit toimub, ei katkesta ega vähenda ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval isikul, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõttel, katkestada ega vähendada energiakaupade juba toimuvat transporti või transiiti enne asjakohases lepingus või käesoleva lepingu XVIII lisas ettenähtud eriolukorramenetluse või käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” ettenähtud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimist, välja arvatud lõikes 1 sätestatud tingimustel.
3. Lepinguosalist ei peeta vastutavaks transiidi käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiakaupu tarnida või transiidina vedada kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.
Artikkel 214
Käitaja transiidikohustus
Lepinguosalised tagavad, et energiatranspordirajatiste käitajad võtavad vajalikud meetmed, et:
minimeerida transiidi ja transpordi juhusliku katkestamise, vähendamise ja peatamise ohtu;
operatiivselt taastada juhuslikult katkenud, vähenenud või peatunud transiidi ja transpordi tavapärane toimimine.
Artikkel 215
Reguleerivad asutused
1. Iga lepinguosaline määrab gaasi- ja elektrituru reguleerimiseks sõltumatu reguleeriva asutuse. Reguleeriv asutus peab olema juriidiliselt eraldiseisev ja oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest eraettevõtetest, turuosalistest ja käitajatest.
2. Reguleerivate asutuste otsused ja nende kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.
3. Käitajal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.
Artikkel 216
Turukorraldus
1. Lepinguosalised tagavad, et energiaturgude käitamisel lähtutakse eesmärgist luua konkurentsil põhinev, turvaline ja jätkusuutlik turg ning et ettevõtete õiguste ja kohustuste kehtestamisel ei diskrimineerita ühtegi ettevõtet.
2. Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada üldise majandushuvi raames ettevõtetele kohustuse, mis seondub julgeolekuga, sealhulgas tarnekindlusega, tarne korrapärasuse, kvaliteedi ja hinnaga ning keskkonnakaitsega, sealhulgas energiatõhususe, taastuvenergia ja kliimakaitsega. Need kohustused peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed ja kontrollitavad.
3. Maagaasi ja elektri riigisisest müügihinda reguleeriv lepinguosaline tagab, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.
Artikkel 217
Juurdepääs energiatranspordirajatistele
1. Lepinguosaline tagab, et tema territooriumil rakendatakse kolmandatele isikutele energiatranspordirajatiste, maagaasi veeldusveeldusjaamade ja gaasihoidlate kasutamise võimaldamise süsteem, et see süsteem oleks avatud kõigile kasutajatele ning seda rakendataks läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt.
2. Lepinguosaline tagab, et energiatranspordirajatiste kasutamise tariifid ja kõik muud energiatranspordirajatiste kasutamise tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega põhjusta diskrimineerimist elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.
3. Lepinguosaline tagab, et tehnilised ja lepingujärgsed füüsilised ja virtuaalsed võimsused eraldatakse läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide ja korra kohaselt.
4. Lepinguosalised tagavad, et kui kolmandatel isikutel ei lubata energiatranspordirajatist kasutada, annab energiaedastusrajatise operaator kolmandale isikule tema taotluse alusel põhjendatud selgituse ning et keeldumist on võimalik edasi kaevata.
5. Lepinguosaline võib teha erandeid lõigetest 1–4 vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud objektiivsetele kriteeriumidele. Eelkõige võib lepinguosaline oma õigusaktidega ette näha võimaluse teha uute suurte energiatranspordirajatiste puhul juhtumipõhiselt ja piiratud ajaks erandi kolmandatele isikutele kasutamise võimaldamise eeskirjadest.
Artikkel 218 ( 32 )
Suhe energiaühenduse lepinguga
1. Käesoleva peatüki ning energiaühenduse lepingu ja selle alusel kohaldatavate liidu õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses energiaühenduse lepingut või selle alusel kohaldatavat asjaomast liidu õigusakti.
2. Käesoleva peatüki rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas energiaühenduse lepinguga või tuginevad liidus kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva peatükiga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva peatükiga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.
12. PEATÜKK
Läbipaistvus
Artikkel 219
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
„üldkohaldatavad meetmed” – seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimusi. See ei hõlma meetmeid, mis on suunatud konkreetsele isikule või isikute rühmale;
„huvitatud isik” – lepinguosalise territooriumil elav füüsiline isik või seal asutatud juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib otseselt mõjutada.
Artikkel 220
Eesmärk
Tunnistades mõju, mida nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, tagavad lepinguosalised ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.
Artikkel 221
Avaldamine
1. Lepinguosalised tagavad, et:
üldkohaldatavad meetmed avaldatakse operatiivselt ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis ning teostatavuse ja võimaluse korral elektroonsete vahenditega, et igaühel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda;
selgitatakse üldkohaldatavate meetmete eesmärki ja põhjusi ning
üldkohaldatavate meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, välja arvatud põhjendatud juhtudel, mille hulka kuuluvad oht julgeolekule ja erakorraline olukord.
2. Lepinguosalised:
püüavad piisavalt varases etapis avalikustada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi;
annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning
püüavad arvesse võtta huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta.
Artikkel 222
Päringud ja kontaktpunktid
1. Selleks et soodustada lepinguosalistevahelist teabevahetust käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimustes, määrab kumbki lepinguosaline koordineerimisülesannet täitva kontaktpunkti.
2. Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Päringud võib esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide kaudu või muude mehhanismide kaudu, olenevalt olukorrast.
3. Lepinguosalised tunnistavad, et lõike 2 kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
4. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.
Artikkel 223
Üldkohaldatavate meetmete haldamine
1. Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult.
2. Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:
püüdma teatada huvitatud isikutele, keda haldusmenetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi;
andma huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, niivõrd kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning
tagama, et tema menetlused ja nende rakendamine on kooskõlas tema õigusnormidega.
Artikkel 224
Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine
1. Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusküsimusi mõjutavad haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.
2. Lepinguosalised tagavad, et kõnealuste kohtute või menetluste korral antakse menetluspooltele õigus saada:
piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning
otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusnormides seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel.
3. Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.
Artikkel 225
Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava
1. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et parandada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades õigusliku reguleerimise parimaid tavasid ning teavet oma õigusliku reguleerimise poliitika ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et hea haldustava põhimõtted ( 33 ) on olulised, ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja parimaid tavasid.
Artikkel 226
Erieeskirjad
Käesolev peatükk ei piira käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muudes peatükkides sätestatud läbipaistvuseeskirjade kohaldamist.
13. PEATÜKK
Kaubandus ja jätkusuutlik areng
Artikkel 227
Kontekst ja eesmärgid
1. Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, jätkusuutlikku arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja produktiivse tööhõive ja inimväärse töö kohta ning ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada jätkusuutliku arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada jätkusuutlikku arengut ja tunnistavad, et selle sambad on majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse, mis on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Nad rõhutavad, et kasulik on kaubandusega seotud töö- ja keskkonnaküsimusi ( 34 ) käsitada osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja jätkusuutlikule arengule.
Artikkel 228
Reguleerimisõigus ja kaitsetase
1. Lepinguosalised tunnustavad iga lepinguosalise õigust kehtestada oma jätkusuutliku arengu poliitika ja prioriteedid, määrata kindlaks oma keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega.
2. Sellega seoses püüavad lepinguosalised tagada, et nende õigusnormid ja tegevuspõhimõtted näeksid ette ja soodustaksid kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset, ning püüavad tõsta pakutava kaitse taset ja parandada sellele vastavalt kõnealuseid õigusnorme ja tegevuspõhimõtteid.
Artikkel 229
Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud
1. Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja produktiivne tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimisel põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööküsimustes.
2. Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle järgimismehhanismist, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu oma 86. istungil 1998. aastal, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud ILO olulistes konventsioonides, eelkõige järgmisi reegleid:
ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;
kõigi sunniviisilise töö vormide kaotamine;
lapstööjõu kasutamise tegelik keelustamine ning
tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine.
3. Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat tahet rakendada vastavalt Gruusia ja liikmesriikide ratifitseeritud põhi- ja esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid.
4. Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on klassifitseerinud päevakohasena. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet olukorra ja sündmuste kohta selles valdkonnas.
5. Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ning tööstandardeid ei tohiks kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.
Artikkel 230
Mitmepoolsed keskkonnalepingud ja keskkonnajuhtimistavad
1. Lepinguosalised tunnistavad mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning nad rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda arvesse võttes kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses kaubandusalastes keskkonnaküsimustes peetavate läbirääkimistega.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord kavatsust oma õigusnormides ja tegevuses tõhusalt rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.
3. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisel ja muutmisel.
4. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle protokolli (Kyoto protokolli) lõppeesmärk. Nad võtavad kohustuse teha koostööd, et vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning sellega seotud lepingutele ja otsustele töötada välja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste raamistik.
5. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.
Artikkel 231
Jätkusuutlikku arengut soodustav kaubandus ja investeerimine
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli jätkusuutliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Sellest tulenevalt:
lepinguosalised tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt töö- ja sotsiaalpoliitika parema tasakaalustamise;
lepinguosalised püüavad toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked;
lepinguosalised püüavad toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, muu hulgas võttes kasutusele tehnoloogia ja standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid;
lepinguosalised lepivad kokku edendada selliste kaupadega kauplemist, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus ja ökomärgised;
lepinguosalised lepivad kokku edendada äriühingute sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja parimate tavade vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, eelkõige OECD suunistest rahvusvahelistele ettevõtetele.
Artikkel 232
Bioloogiline mitmekesisus
1. Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutlik kasutamine on jätkusuutliku arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.
2. Selleks kohustuvad lepinguosalised:
edendama kauplemist selliste loodusvaradest valmistatud toodetega, mille saamiseks on bioloogilisi ressursse kasutatud jätkusuutlikult ning kaitstud bioloogilist mitmekesisust;
vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitika mõju ja tagada selle vastastikune täiendavus;
edendama ohustatuks peetavate liikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning
tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist ja ökosüsteemide taastamist ning kõrvaldada või vähendada elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide mitmekesisust mõjutavate negatiivseid keskkonnamõjusid.
Artikkel 233
Metsaressursside jätkusuutlik haldamine ja metsasaadustega kauplemise edendamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja selle jätkusuutlik majandamine on väga oluline ning et metsal on märkimisväärne roll lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.
2. Selleks kohustuvad lepinguosalised:
edendama kauplemist selliste toodetega, mis on saadud jätkusuutlikult majandatud ja metsa ülestöötamise riigi õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast, milleks võib sõlmida kahepoolseid ja piirkondlikke lepinguid;
vahetama teavet jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimise edendamise meetmete kohta ja sobivatel juhtudel tegema koostööd selliste meetmete arendamisel;
võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega;
vahetama teavet metsade haldamise parandamise meetmete kohta ja vastavalt vajadusele tegema koostööd, et muuta tulemuslikumaks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika ning tagada nende valdkondade poliitika vastastikune täiendavus;
edendama ohustatuks peetavate puiduliikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning
tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et laiendada metsa kaitset ja igat liiki metsa jätkusuutlikku kasutamist.
Artikkel 234
Kalatoodetega kauplemine
Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:
edendama kalavarude majandamise parimaid tavasid, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;
võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks;
täitma kalavarude pikaajalise kaitse meetmeid ja kasutama mere bioloogilisi ressursse jätkusuutlikult vastavalt peamistele seda valdkonda käsitlevatele ÜRO ja FAO dokumentidele;
edendama lepinguosaliste andmete kogumise kavade ja teaduskoostöö koordineerimist, et parandada kalavarude majandamise teaduslikku nõustamist;
tegema võimalikult ulatuslikku koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ja nende raames ning
tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuse vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid. Lepinguosalised kehtestavad ka poliitika ja meetmed, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule.
Artikkel 235
Kaitsetaseme säilitamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole asjakohane soodustada kaubandust või investeeringuid siseriikliku keskkonna- või tööõigusega ettenähtud kaitse vähendamise teel.
2. Lepinguosaline ei tohi loobuda keskkonna- või tööõiguse täitmisest või teha sellest erandeid või sellist loobumist või erandite tegemist võimaldada, et toetada kaubandust, investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.
3. Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööõiguse järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.
Artikkel 236
Teadusinfo
Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonna või töötingimuste parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, peavad nad võtma arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi. Lepinguosalised võivad lähtuda ka ettevaatuspõhimõttest.
Artikkel 237
Läbipaistvus
Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 12. peatükiga „Läbipaistvus”, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- või töötingimuste kaitse meetmeid läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.
Artikkel 238
Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine
Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkusalase mõjuhindamise kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” rakendamise mõju jätkusuutlikule arengule.
Artikkel 239
Ühine tegevus kaubanduse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas
Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” eesmärkide saavutamiseks töö- ja keskkonnapoliitika kaubandusaspektide valdkonnas on oluline tegutseda ühiselt. Nad võivad koostööd teha muu hulgas järgmistes valdkondades:
koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja jätkusuutliku arengu töö- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames;
jätkusuutlikkusele avaldatava mõju analüüsi meetodite ja näitajate väljatöötamine;
töö- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju töö- ja keskkonnaõigusele, sealhulgas töö- ja keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamisele ja poliitikale;
käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” positiivne ja negatiivne mõju jätkusuutlikule arengule, samuti selle mõju suurendamise, ärahoidmise ja leevendamise viisid, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosaliste läbiviidud jätkusuutliku arengu mõjuhinnanguid;
seisukohtade ja parimate tavade vahetus ILO põhi- ja esmatähtsate konventsioonide ning muude päevakohaste konventsioonide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise edendamise ja tulemusliku rakendamise kohta;
era- ja riiklike sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine;
ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks võttes meetmeid, et suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende rakendamist ja nende kohta teabe levitamist;
ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas järgmised valdkonnad: kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus;
mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö;
kliimamuutuse vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine;
kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks;
kaubandusega seotud meetmed metsade kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks, et vähendada metsade hävitamist eelkõige ebaseadusliku metsaraie tõttu, ning
kaubandusega seotud meetmed jätkusuutliku kalanduse ja jätkusuutlikult majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks.
Artikkel 240
Institutsioonid ja seiremehhanism
1. Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis käesoleva peatüki rakendamisel tegutseb teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.
2. Käesolevaga moodustatakse kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste ametiasutuste kõrgemad ametnikud.
3. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist, sealhulgas artikli 239 kohast ühist tegevust. Allkomitee kehtestab oma kodukorra.
4. Kumbki lepinguosaline kutsub kokku uue jätkusuutlikku arengut käsitleva riikliku nõuanderühma, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatükiga seotud küsimustes, või peab nõu olemasoleva rühmaga, kui see on moodustatud. Sellised rühmad võivad muu seas ka omal algatusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva peatüki rakendamise kohta.
5. Riiklikesse nõuanderühmadesse kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaala sidusrühmad, sh tööandjate ja töötajate organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.
Artikkel 241
Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum
1. Lepinguosalised aitavad kaasa oma territooriumil asutatud kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas riiklikke nõuanderühmi ja laiemat avalikkust hõlmava ühisfoorumi tekkele, et edendada dialoogi käesoleva lepingu jätkusuutliku arengu aspektide üle. Lepinguosalised taotlevad, et huvid oleksid esindatud tasakaalustatult ning et esindatud oleksid muu hulgas tööandjate ja töötajate organisatsioonid, keskkonnakaitsjad, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.
2. Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi kodukorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
3. Lepinguosalised teavitavad ühist kodanikuühiskonna dialoogi foorumit käesoleva peatüki rakendamisest. Ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi seisukohad ja arvamused esitatakse lepinguosalistele ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 242
Valitsuste konsultatsioonid
1. Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel lähtuvad lepinguosalised üksnes käesoleva lepingu artikliga 243 kehtestatud korrast.
2. Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse selge teave, et aidata probleemi välja selgitada, ja lühikokkuvõte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.
3. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO ja asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide vahelist koostööd ning ühtsust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised küsida nõu või abi kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või mis tahes isikult või asutuselt, keda nad peavad asjaomase küsimuse põhjalikuks uurimiseks asjakohaseks.
4. Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib kõnealune lepinguosaline taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida.
5. Allkomitee võib vajaduse korral küsida nõu ühe või mõlema lepinguosalise riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja paluda abi muudelt ekspertidelt.
6. Lahendus, millele konsulteerivad lepinguosalised asjaomases küsimuses jõuavad, tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 243
Eksperdikomisjon
1. Lepinguosaline võib 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 242 lõike 2 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.
2. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. jao 1. alljagu „Vahekohtumenetlus” ja 3. alljagu „Vaidluste lahendamise menetlus” ning 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” artiklit 270, samuti käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorda ning käesoleva lepingu XX I lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.
3. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee koostab oma käesoleva lepingu jõustumise järgsel esimesel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad osaleda eksperdikomisjoni tegevuses. Lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta soovib näha eksperdina. Lisaks valivad lepinguosalised vähemalt viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe kohuseid. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud loetelu hõlmab isikuid, kellel on eriteadmised ja kogemused käesolevas peatükis käsitletud õiguse, tööpoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ning nad tohi asjaomase küsimusega seoses vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisa.
5. Eksperdikomisjon käesoleva peatüki alusel tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirja kantud ekspertidest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 249 ja XX lisas sätestatud kodukorra 8. reegliga.
6. Eksperdikomisjon võib küsida teavet ja nõu oma äranägemisel lepinguosaliselt, riiklikult nõueanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja mujalt. Käesoleva lepingu artiklites 229 ja 230 sätestatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimuste lahendamisel peaks eksperdikomisjon küsima teavet ja nõu ILO-lt ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames asutatud asutustelt.
7. Eksperdikomisjon esitab aruande lepinguosalistele vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud asjakohasele menetlusele. Aruanne sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning eksperdikomisjoni järelduste ja soovituste põhjendusi. Lepinguosalised teevad aruande üldsusele kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast selle esitamist.
8. Lepinguosalised arutavad meetmete võtmist, võttes arvesse eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi. Asjaomane lepinguosaline teavitab nõuanderühmasid ja teist lepinguosalist meetmete suhtes tehtud otsusest hiljemalt kolm kuud pärast aruande avalikustamist. Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Nõuandeorganid ja ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum võivad selle kohta esitada oma arvamusi kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomiteele.
14. PEATÜKK
vaidluste lahendamine
Artikkel 244
Eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida ühine lahendus.
Artikkel 245
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 246
Konsultatsioonid
1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.
2. Konsultatsiooni algatamiseks esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, milles esitatakse taotluse põhjendus ning nimetatakse vaidlusalune meede ja see, milliseid käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada; konsultatsioonitaotluse koopia saadetakse käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.
3. Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui mõlemad lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised konsultatsioonide käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi mis tahes edasises menetluses.
4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenustega seoses, peetakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.
5. Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 10 päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetatakse ilma mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata, võib konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline taotleda käesoleva lepingu artikli 248 kohase menetluse algatamist.
6. Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või mis tahes muu küsimus mõjutab käesoleva lepingu täitmist ja rakendamist.
7. Kui konsultatsioonid käsitlevad energiakaupade transporti võrkude kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu kiireloomuliseks küsimuseks, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.
Artikkel 247
Vahendus
Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist tema kaubandushuve kahjustava meetme suhtes vastavalt käesoleva lepingu XIX lisale.
Artikkel 248
Vahekohtumenetluse algatamine
1. Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 246 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsulteerimist taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.
2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline nimetab oma taotluses vaidlusaluse meetme ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.
Artikkel 249
Vahekohtu moodustamine
1. Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.
2. Pärast vahekohtu moodustamise taotluse saamist konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja püüavad kokku leppida vahekohtu koosseisu. Olenemata käesoleva artikli lõigetest 3 ja 4 võivad lepinguosalised vahekohtu koosseisu kindlaks määrata igal ajal enne vahekohtu moodustamist.
3. Kui vahekohtu koosseisus ei suudeta kokku leppida viie päeva möödumisel vahekohtu moodustamisest, võib kumbki lepinguosaline taotleda käesolevas lõikes sätestatud vahekohtu koosseisu kindlaksmääramise menetluse kohaldamist. Kümne päeva jooksul alates käesolevas lõikes sätestatud taotluse esitamisest võib lepinguosaline nimetada vahekohtuniku käesoleva lepingu artikliga 268 ettenähtud nimekirjast. Kui mõnel vaidluses osaleval lepinguosalisel ei õnnestu vahekohtunikku nimetada, valib käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad teise vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise osanimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja valikus kokkuleppele ja kui üks vaidluses osalev pool esitab vastavasisulise taotluse, valib kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või kaasesimehed või nende esindajad loosi teel vahekohtu eesistuja osanimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 268 koostatud nimekirja koosseisu.
4. Kui vähemalt üks vahekohtunik tuleb nimetada loosi teel, võetakse loosi viie päeva jooksul alates lõikes 3 osutatud loosi teel valimise taotluse esitamisest.
5. Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust nõustub enda nimetamisega vastavalt käesoleva lepingu XX lisas esitatud kodukorrale.
6. Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 268 nimetatud nimekirja või kui need ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse vahekohtunikud loosi teel. Vahekohtunikud valitakse loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast või kui üks lepinguosaline ei ole kandidaate esitanud, tehakse valik teise lepinguosalise esitatud kandidaatide seast.
7. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud loosi teel valimist, kuid mitte käesoleva artikli lõike 2 esimest lauset ega käesoleva artikli lõike 3 ülejäänud sätteid, kusjuures käesoleva artikli lõikes 4 nimetatud tähtaja pikkuseks on kaks päeva.
Artikkel 250
Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus
Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast oma moodustamise kuupäeva eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.
Artikkel 251
Vahekohtu aruanne
1. Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest kirjalikult teavitama lepinguosalisi ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Vahearuannet ei avalikustata.
2. Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.
3. Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha esitada oma aruanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.
4. Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.
5. Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, esitatakse vahearuanne 20 päevaga alates vahekohtu moodustamisest ja käesoleva artikli lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande esitamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.
Artikkel 252
Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine
1. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.
2. Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates enda lepitajaks määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.
3. Lepinguosalised ning nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või kuni vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.
4. Lepitaja järgib käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.
Artikkel 253
Vahekohtu otsuse teatavakstegemine
1. Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu eesistuja sellest lepinguosalisi ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.
2. Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ja -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.
3. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul alates oma moodustamise kuupäevast.
Artikkel 254
Vahekohtu otsuse täitmine
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, võtab kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada otsuse heauskne täitmine.
Artikkel 255
Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg
1. Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatama, kui kiiresti ta suudab otsust täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”).
2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamise kuupäeva lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
3. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja möödumist.
4. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.
Artikkel 256
Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist, milliseid meetmeid ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks.
2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele küsimuses, kas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätete täitmiseks on võetud lõike 1 kohane meede või kas see meede vastab osutatud sättele, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellises taotluses nimetatakse vaidlusalune meede ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
Artikkel 257
Ajutised parandusmeetmed otsuse täitmata jätmise korral
1. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast kõnealuse lepinguosalisega konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.
2. Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda, või juhul, kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 256 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt meetmeid ei ole võetud või võetud meede ei ole kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine piisavas, rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse. Pärast 10 tööpäeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kõnealuse teate kätte, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kohustuste täitmise igal ajal peatada, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 4 kohase vahekohtumenetluse algatamist.
3. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatamise korral tõsta oma tariifimäärad teiste WTO liikmete suhtes kohaldatavale tasemele sellises kaubandusmahus, mille puhul kaubandusmahu ja tariifimäära tõusu korrutis on võrdne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähendamise maksumusega.
4. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne lõikes 2 osutatud kümnepäevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.
5. Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine on ajutine ja seda ei kohaldata, kui:
lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahenduses vastavalt käesoleva lepingu artiklile 262 või
lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et käesoleva lepingu artikli 256 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätted, või
artiklis 245 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt käesoleva lepingu artikli 256 lõikele 2.
Artikkel 258
Parandusmeetmed kiireloomuliste energiaalaste vaidluste puhuks
1. Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosaliste vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, kohaldatakse käesoleva parandusmeetmete artikli sätteid.
2. Erandina käesoleva lepingu artiklitest 255, 256 ja 257 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmise piisavas ulatuses, mis on võrdväärne tühistamise või vähendamisega, mille on põhjustanud lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu otsust täitnud 15 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada nii kauaks, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu otsuse.
3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab otsuse mittetäitmise fakti või otsuse mittetäitmisest tingitud kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artikli 257 lõike 4 või artikli 259 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.
Artikkel 259
Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast otsuse täitmata jätmise korral ajutiste parandusmeetmete võtmist
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele meetmetest, mis ta on pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul, kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud käesoleva artikli lõike 2 kohastel juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.
2. Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meede vastab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetele, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätetega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Vajaduse korral kohandab kaebuse esitanud lepinguosaline kontsessioonide peatamise ulatust, viies selle vahekohtu otsusega ettenähtud tasemele.
Artikkel 260
Vahekohtunike asendamine
Kui käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohus või mõni selle liikmetest ei saa vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 249 sätestatud korda. Vahekohtu otsusest teatamise tähtaega pikendatakse 20 päeva võrra, artikli 249 lõikes 7 osutatud kiireloomuliste vaidluste puhul aga viie päeva võrra.
Artikkel 261
Vahekohtu- ja vastavusmenetluse peatamine ja lõpetamine
Kui vahekohus saab lepinguosalistelt kirjaliku taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu lepinguosaliste kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab sellest käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimeest või kaasesimeest ja teist lepinguosalist. Menetlus lõpetatakse, kui lepinguosalised ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi mis tahes muus menetluses, kui käesoleva lepingu artiklist 269 ei tulene teisiti.
Artikkel 262
Lepinguosalisi rahuldav lahendus
Lepinguosalised võivad mis tahes ajal kokku leppida käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vaidluse mõlemat osapoolt rahuldavas lahenduses. Nad teavitavad sellisest lahendusest üheskoos käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ja kui see on kohaldatav, ka vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse teates sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise siseriikliku menetluse lõpetamisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.
Artikkel 263
Kodukord
1. Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XX lisas sätestatud kodukorra ja XXI lisas esitatud tegevusjuhendiga.
2. Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.
Artikkel 264
Teavitamine ja tehniline nõustamine
Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel või omal algatusel koguda mis tahes allikatest, sealhulgas vaidluse pooltelt, mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel isikutel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tehakse teatavaks mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi.
Artikkel 265
Tõlgendamisreeglid
Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastuvõetud vahekohtute otsustes ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu otsustega ei saa suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis on ettenähtud käesoleva lepingu kohaselt.
Artikkel 266
Vahekohtu otsused
1. Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtu nõupidamised on konfidentsiaalsed ja vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata.
2. Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu otsustega ilma tingimusi esitamata. Vahekohtu otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsustes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva lepingu artiklis 245 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda mitte teha, et tagada teabe esitanud lepinguosalise õigusaktide kohaselt konfidentsiaalseks tunnistatud teabe konfidentsiaalsus.
Artikkel 267
Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule
1. Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesolevas lepingus sisalduva, liidu õigusnormile viitamise teel lepinguosalisele kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja kohaldamist.
2. Kui vaidluse käigus kerkib esile probleem lõikes 1 osutatud liidu õigusnormi tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.
Artikkel 268
Vahekohtunike nimekirjad
1. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri sisaldab kolme osanimekirja: kummagi lepinguosalise osanimekirja ning osanimekirja isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad täita vahekohtu eesistuja kohuseid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
2. Vahekohtunikel peab olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alaseid eriteadmisi ja kogemusi. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud lepinguosaliste valitsusega ning nad peavad järgima käesoleva lepingu XXI lisas esitatud tegevusjuhendit.
3. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võib koostada 12 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad konkreetsete käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada selliseid lisanimekirju käesoleva lepingu artikliga 249 ettenähtud korras.
Artikkel 269
Seos WTO raames võetud kohustustega
1. Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlust.
2. Kui lepinguosaline on teatava meetme suhtes algatanud vaidluse lahendamise menetluse kas käesoleva peatüki või WTO asutamislepingu alusel, ei saa ta enne kõnealuse menetluse lõpetamist ühe lepingu alusel algatada sama meetme suhtes vaidluse lahendamise menetlust teise lepingu alusel. Kui küsimus on kohustuses, mis on identne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline hüvitist sellise kohustuse rikkumise eest mõlema lepingu alusel. Sellisel juhul, kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, kasutavad lepinguosalised hüvitise taotlemiseks ainult ühte foorumit, välja arvatud juhul, kui valitud foorum ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel:
loetakse WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega luua WTO asutamislepingu 2. lisas sisalduva vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ja see arvatakse lõpetatuks, kui vaidluste lahendamise organ võtab vastu vahekohtu aruande ja olenevalt asjaoludest apellatsioonikogu aruande vastavalt vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artiklile 16 ja artikli 17 lõikele 14, ning
loetakse käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus algatatuks lepinguosalise taotlusega käesoleva lepingu artikli 248 kohase vahekohtu moodustamiseks ja see arvatakse lõpetatuks, kui vahekohus edastab oma otsuse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 253 lepinguosalistele ja käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.
4. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.
Artikkel 270
Tähtajad
1. Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole ette nähtud teisiti.
2. Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluse osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades ettepaneku põhjenduse.
15. PEATÜKK
Iv jaotises ettenähtud õigusaktide ühtlustamise suhtes kohaldatavad üldsätted
Artikkel 271
Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise käik
1. Lepinguosalised arutavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomitees õigusaktide ühtlustamise vastavust käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis sätestatud kokkulepitud ajakavadele, et lihtsustada käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise hindamist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 419.
2. Liidu taotlusel ning arutelu huvides esitab Gruusia kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kirjalikult teabe käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Gruusia õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise ning ühtlustatud õigusaktide tulemusliku rakendamise ja täitmise käigu kohta.
3. Kui Gruusia leiab, et mõne lõikes 1 osutatud peatüki kohaste õigusaktide ühtlustamine on lõpule viidud, teatab ta sellest liidule.
Artikkel 272
Vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Õigusaktide ühtlustamise käigus tunnistab Gruusia kehtetuks oma õigusnormid ja lõpetab haldustavad, mis on vastuolus liidu õigusega, mille suhtes ta ühtlustab oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, ning oma siseriikliku õigusega, mis on liidu õigusega juba ühtlustatud.
Artikkel 273
Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise hindamine
1. Liit alustab IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” osutatud ühtlustamise hindamist pärast seda, kui Gruusia on vastavalt käesoleva lepingu artikli 271 lõikele 3 liitu teavitanud, kui käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4. ja 8. peatükis ei ole sätestatud teisiti.
2. Liit hindab, kas Gruusia õigus on ühtlustatud ELi õigusega ning kas selle rakendamine ja täitmine on tulemuslik. Gruusia annab liidule kogu hindamiseks vajaliku teabe keeles, milles omavahel kokku lepitakse.
3. Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas Gruusias on olemas tema õiguse tulemuslikuks rakendamiseks ja täitmiseks vajalik taristu, asutused ja menetlused ning kuidas need toimivad.
4. Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas leidub siseriiklikke õigusnorme ja haldustavasid, mis on vastuolus liidu õigusega ning siseriikliku õigusega, mis on käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusega.
5. Liit teatab Gruusiale hindamise tulemustest tähtaja jooksul, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 276 lõikega 1, kui ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguosalised arutavad hinnangut käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kooskõlas käesoleva lepingu artikli 419 lõikega 4, kui ei ole ette nähtud teisiti.
Artikkel 274
Õigusaktide ühtlustamise käik
1. Gruusia tagab käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” alusel ELi õigusaktidega ühtlustatud siseriiklike õigusaktide tulemusliku rakendamise ja teeb kõik vajaliku selleks, et võtta liidu õigusaktides tehtud muudatusi arvesse oma õigusaktides vastavalt käesoleva lepingu artiklile 418.
2. Liit teavitab Gruusiat kõigist lõplikest komisjoni ettepanekutest võtta vastu või muuta selliseid liidu õigusakte, millega Gruusial tuleb ühtlustada oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”.
3. Gruusia teavitab liitu oma meetmetest, sealhulgas seadusandlikest algatustest ja haldustavast, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate Gruusia kohustuste täitmist.
4. Taotluse saamisel arutavad lepinguosalised lõigetes 2 ja 3 osutatud ettepanekute ja meetmete mõju Gruusia õigusele ja käesoleva lepingu IV jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmisele.
5. Kui Gruusia muudab oma õigust pärast käesoleva lepingu artikli 273 kohast hindamist, et võtta arvesse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatükis tehtud muudatuste mõju õigusaktide ühtlustamisele, teeb liit uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273. Kui Gruusia võtab muid meetmeid, mis võivad mõjutada liidu õigusaktidega ühtlustatud õigusaktide rakendamist ja täitmist, võib liit teha uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 273.
6. Soodustused, mida liit on võimaldanud, lähtudes hinnangust, et Gruusia õigus on ühtlustatud liidu õigusaega ning seda rakendatakse ja täidetakse tõhusalt, võib ajutiselt peatada, kui olukord seda nõuab, kui Gruusia ei ühtlusta oma õigust liidu õigusega pärast käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sellist muutmist, mis mõjutab ühtlustamist, kui käesoleva artikli lõikes 5 osutatud hindamise tulemusel selgub, et Gruusia õigus ei ole enam kooskõlas liidu õigusega, või kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust ajakohastada käesoleva lepingu IV jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” vastavalt liidu õiguse muudatustele.
7. Kui liit kavatseb sellise peatamise rakendada, teatab ta sellest viivitamatult Gruusiale. Gruusia võib suunata küsimuse käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele kolme kuu jooksul alates teate saamisest, esitades põhjendused kirjalikult. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee arutab küsimust kolme kuu jooksul pärast selle temale suunamist. Kui küsimust ei suunata kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele või kui komitee ei suuda seda lahendada kolme kuu jooksul alates küsimuse temale suunamisest, võib liit soodustused peatada. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee küsimuse hiljem lahendab, lõpetatakse peatamine kohe.
Artikkel 275
Teabevahetus
Teabevahetus käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohase õigusaktide ühtlustamise teemadel toimub käesoleva lepingu artikli 222 lõikega 1 asutatud kontaktpunktide kaudu.
Artikkel 276
Üldsätted
1. Käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtab vastu õigusaktide ühtlustamise hindamise ja selle kohta tulemusliku teabevahetuse tagamise korra, nähes muu hulgas ette hindamise ajakava, vahetatava teabe vormi ja sisu ning teabevahetuse keele.
2. Käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud viited konkreetsele liidu õigusaktidele hõlmavad ka muudatusi, täiendusi ja asendusmeetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 29. novembrit 2013.
3. Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6. ja 8. peatüki sätted on käesoleva peatüki sätete suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need sätted on omavahel vastuolus.
4. Käesoleva peatüki sätete rikkumise teateid ei menetleta vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükile „Vaidluste lahendamine”.
V JAOTIS
MAJANDUSKOOSTÖÖ
1. PEATÜKK
Majandusdialoog
Artikkel 277
1. EL ja Gruusia hõlbustavad majandusreformi läbiviimist, parandades teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.
2. Gruusia püüab luua toimiva turumajanduse ning järk-järgult ühtlustada oma majandus- ja rahandusalased õigusnormid ELi omadega, tagades ka oma makromajanduspoliitika usaldusväärsuse.
Artikkel 278
Sel eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et seavad sisse korrapärase majandusdialoogi, mille eesmärk on:
teabevahetus makromajanduspoliitika ja makromajanduslike suundumuste, struktuurireformide ning majandusarengu strateegia küsimustes;
teadmiste ja parimate tavade vahetus näiteks riigi rahanduse, raha- ja vahetuskursipoliitika raamistike, finantssektori poliitika, majandusstatistika jms kohta;
teabe ja kogemuste vahetus piirkondliku integratsiooni, sealhulgas Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtete ja tegevuse kohta;
kahepoolse majandus-, finants- ja statistikakoostöö olukorra läbivaatamine.
2. PEATÜKK
Riigi rahanduse juhtimine ja finantskontroll
Artikkel 279
Lepinguosalised teevad koostööd avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas eesmärgiga:
vastavalt Gruusia valitsuse heakskiidetud avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevale poliitikadokumendile välja arendada ja rakendada juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhinev avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli süsteem, sealhulgas oma tegevuses sõltumatut siseauditi funktsioon, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide ja meetodite ning ELi hea tavaga;
näha avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis ette sellised finantsjärelevalve süsteemi rakendamise tingimused, mille puhul kõnealuse funktsiooni toimimine põhineb esitatud kaebustel ning täiendab siseauditi funktsiooni ilma seda dubleerimata;
avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli käsitlevas poliitikadokumendis kindlaksmääratud asutuste vahel tulemuslik koostöö, et toetada valitsemistava edasiarendamist;
toetada avaliku halduse asutuste sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegelevat kesküksust ja tugevdada selle pädevust;
tugevdada riigikontrolli kui Gruusia kõrgeima auditiasutuse sõltumatust ning organisatsioonilist ja auditisuutlikkust, suurendada tema rahalisi ja inimressursse ning rajada kõrgeima auditiasutuse tegevus rahvusvahelistelt tunnustatud Rahvusvahelise Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (INTOSAI) standardeile, ning
vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel.
3. PEATÜKK
Maksustamine
Artikkel 280
Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.
Artikkel 281
Pidades silmas käesoleva lepingu artiklit 280, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ning piiramata ELi ja liikmesriikide pädevust, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.
Artikkel 282
Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd ka Gruusia maksusüsteemi ja -halduse arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, tagavad tõhusa maksukogumise ja tugevdavad võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.
Artikkel 283
Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitika, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. Selline koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooniga, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.
Artikkel 284
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
Artikkel 285
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
4. PEATÜKK
Statistika
Artikkel 286
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikema perspektiivi eesmärk – ajakohaste, rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete esitamine. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab Gruusia ja ELi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.
Artikkel 287
Koostöö eesmärk on:
riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, piisavate andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ning kasutajasõbralikkusele, lähtudes eri kasutajarühmade – avaliku ja erasektori, teadlaskonna ja muude kasutajate – vajadustest;
Gruusia statistikasüsteemi järkjärguline vastavusse viimine Euroopa statistikasüsteemiga;
ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifitseerimise kohaldamist;
riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada Euroopa statistikastandardite kohaldamist ja aidata kaasa Gruusia statistikasüsteemi arendamisele;
kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta ning
kõigi statistika tegemise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine.
Artikkel 288
Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:
makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika, maksebilansistatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika;
rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused ja sotsiaalstatistika;
põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika;
ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel;
energiastatistika, sealhulgas energiabilansid;
piirkondlik statistika
horisontaalne tegevus, sealhulgas statistilised klassifikaatorid, kvaliteedijuhtimine, koolitus, levitamine, kaasaegse infotehnoloogia kasutamine, ning
muud asjakohased valdkonnad.
Artikkel 289
Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele lähendamisele ELi statistikaõigustikule, tuginedes Gruusia statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute ja haldusdokumentide kasutamise parandamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.
Artikkel 290
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog. Gruusiale tuleks võimaluste piires võimaldada osalemist Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolitustes.
Artikkel 291
Gruusia statistikaõigusaktide järk-järguline ühtlustamine ELi statistikaõigustikuga toimub vastavalt kord aastas ajakohastatavale statistikanõuete kogumikule, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (XXIII lisa).
VI JAOTIS
MUU KOOSTÖÖPOLIITIKA
1. PEATÜKK
Transport
Artikkel 292
Lepinguosalised:
laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata kaasa jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele;
edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet, ning
püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel.
Artikkel 293
See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:
jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige keskkonda säästvate, tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks;
valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata käesoleva lepingu XXIV ja XV-D lisas nimetatud rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, õhu-, sisevee- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad;
taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide vajaduse paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks;
taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduva rahastamispoliitika väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine;
ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tõhusa jõustamise tagamise menetlustega;
teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligentseid transpordisüsteeme, ning
kõigi asjaomaste transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel.
Artikkel 294
1. Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Gruusia, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige peamistel lepinguosalisi ühendavatel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuste lihtsustamise meetmeid.
2. Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:
piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu idapartnerluse transpordialase vaekogu, Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), Bakuu protsess ja muud transpordialgatused;
rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega, ning
ELi erinevate transpordivaldkonna ametite raames.
Artikkel 295
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
Artikkel 296
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIV ja XV-D lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisadele.
2. PEATÜKK
Energiakoostöö
Artikkel 297
Koostöö peaks lähtuma partnerluse, vastastikuste huvide, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtteist ning selle eesmärk peaks olema energeetikasektoris turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide lähendamine, võttes arvesse vajadust tagada konkurentsivõime, energiajulgeolek ning juurdepääs keskkonda säästvale ja taskukohasele energiale .
Artikkel 298
See koostöö peaks hõlmama muu hulgas järgmisi valdkondi:
energiastrateegia ja -poliitika;
ELi normidega kooskõlas olevate konkurentsivõimeliste, läbipaistvate ja tõhusate energiaturgude arendamine, sealhulgas regulatiivraamistiku väljatöötamine, kus kolmandatele isikutele võimaldatakse diskrimineerimiseta juurdepääsu võrkudele ja tarbijatele;
piirkondlik energiakoostöö, pidades silmas Gruusia võimalikku ühinemist energiaühenduse asutamislepinguga, mille juures Gruusia on praegu vaatleja;
atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima loomine institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimuste kujundamise teel;
ühist huvi pakkuv energiataristu, mis majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult mitmekesistaks energiaallikaid, tarnijaid ja transpordikoridore;
energiavarustuse kindluse suurendamine, turuintegratsiooni süvendamine ja õigusnormide järkjärguline ühtlustamine ELi õigustiku põhielementidega,
energiatarnete ja -kaubanduse, transiidi ja transpordi pikaajalise stabiilsuse ning hinnapoliitika, sealhulgas üldise kulupõhise energiaressursside edastamise süsteemi vastastikku kasulik ja mittediskrimineeriv laiendamine ja süvendamine kooskõlas rahvusvaheliste eeskirjade, eelkõige energiaharta lepinguga;
majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlik energiatõhususe ja -säästu edendamine;
majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutliku taastuvenergia arendamine ja toetamine, pöörates peatähelepanu hüdroenergiale, ning kõnealuses valdkonnas kahepoolse ja piirkondliku integratsiooni edendamine;
teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, ning
koostööd tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõtetele, samuti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav.
Artikkel 299
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
Artikkel 300
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
3. PEATÜKK
Keskkond
Artikkel 301
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob Gruusia ja ELi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust ning kaasaegse puhtama tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise jätkusuutlikkuse paranemisest. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.
Artikkel 302
1. Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:
keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas keskkonnamõju strateegiline kavandamine, keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonnahindamine, haridus ja koolitus, seire ja keskkonnaalased infosüsteemid, kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhus haldus- ja kohtulik läbivaatamismenetlus;
õhu kvaliteet;
vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, veenappus ja põud ning merekeskkond;
jäätmekäitlus;
looduskaitse, sealhulgas metsandus ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;
tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning
kemikaalide kasutamine.
2. Koostöö eesmärk on ka integreerida keskkonnaküsimused lisaks keskkonnapoliitikale ka muudesse poliitikavaldkondadesse.
Artikkel 303
Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; teevad koostööd kahepoolsel tasandil, piirkondlikul tasandil, muu hulgas kasutades Lõuna-Kaukaasia olemasolevaid koostööstruktuure, ja rahvusvahelisel tasandil, eriti seoses lepinguosaliste poolt ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega, ning teevad vastavalt vajadusele koosööd asjaomaste asutuste raames.
Artikkel 304
1. Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:
sellise riikliku keskkonnaalase tegevuskava väljatöötamine, mis hõlmab Gruusia üldiseid riiklikke ja valdkonnapõhiseid strateegilisi keskkonnasuuniseid ning käsitleb institutsioonilisi ja haldusküsimusi;
keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamine ja
inim- ja finantsressursside vajaduse väljaselgitamine.
2. Riiklikku keskkonnaalast tegevuskava ajakohastatakse korrapäraselt kooskõlas Gruusia õigusaktidega.
Artikkel 305
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
Artikkel 306
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
4. PEATÜKK
Kliimameetmed
Artikkel 307
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.
Artikkel 308
Koostöö eesmärk on kliimamuutuse leevendamine ja selle mõjuga kohanemise soodustamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine muu hulgas järgmistes valdkondades:
kliimamuutuse mõju vähendamine;
kliimamuutustega kohanemine;
süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemine;
ohutute ja jätkusuutlike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt ja levitamine, ning
kliimakaalutluste arvessevõtmine muude valdkondade poliitikas.
Artikkel 309
Lepinguosalised muu hulgas vahetavad teavet ja eksperditeadmisi; tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas, rakendavad ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas asjakohasel juhul seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames. Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele ja regionaalsele koostööle.
Artikkel 310
Koostöö hõlmab muu hulgas ühist huvi pakkuvat arendus- ja rakendustegevust järgmistes valdkondades:
riiklik kohanemiskava;
vähesel CO2-heitel põhineva arengu strateegiad, sealhulgas Gruusiale sobivad leevendusmeetmed;
meetmed, millega edendatakse tehnosiiret tehnoloogiavajaduste hindamise alusel;
osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud meetmed.
Artikkel 311
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
Artikkel 312
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
5. PEATÜKK
Tööstus- ja ettevõtluspoliitika ning kaevandused
Artikkel 313
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga vastavalt ELi ja Gruusia õigusaktidele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatena (VKEd) käsitatavate ettevõtjate seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama ELis ja Gruusias tegutsevate ELi ja Gruusia ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.
Artikkel 314
Nimetatud eesmärkidel teevad lepinguosalised koostööd, et:
rakendada VKEde arendamise poliitikat, mis tugineb väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi regulaarse dialoogi raames. See koostöö hõlmab keskendumist ka mikro- ja käsitööettevõtjatele, kes on äärmiselt olulised nii ELi kui ka Gruusia majanduses;
luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist) näiteks keskkonna ja energeetika valdkonnas;
lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, sealhulgas ELi põhimõtete vahetamisele;
innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta;
toetada suhete tihendamist ELi ja Gruusia ettevõtjate ning nimetatud ettevõtjate ja ELi ja Gruusia asutuste vahel;
toetada ELi ja Gruusia vahelise ekspordi elavdamise meetmeid;
asjakohasel juhul soodustada nii ELi ja Gruusia tööstussektorite kaasajastamist ja ümberkorraldamist;
arendada ja tugevdada koostööd mäetööstuse ja tooraine tootmise valdkonnas, et edendada üksteisemõistmist ning parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd muude kui energiamaavarade kaevandamise valdkonnas ning eelkõige metallimaakide ja mineraaltoormega seotud mäetööstuse küsimustes. Vahetatakse teavet mäetööstussektori ja toorainesektori arengu, toorainega kauplemise, mäetööstuse jätkusuutliku arengu parimate tavade, mäetööstuse valdkonna koolituse ja oskuste ning töötervishoiu ja tööohutuse kohta.
Artikkel 315
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog. See hõlmab ka ELi ja Gruusia ettevõtete esindajaid.
6. PEATÜKK
Äriühinguõigus, raamatupidamine ja audit ning ettevõtete üldjuhtimine
Artikkel 316
Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku järgmises koostöös:
osanike, kreeditoride ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt ELi selle valdkonna eeskirjadele;
rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditistandardite rakendamine riigi tasandil ja eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi omadega ning
ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning selle valdkonna eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi eeskirjade ja soovitustega.
Artikkel 317
Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised tagada ELi liikmesriikide äriregistrite ja Gruusia riikliku ettevõtteregistri vahelise tõhusa teabevahetuse.
Artikkel 318
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
Artikkel 319
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
7. PEATÜKK
Finantsteenused
Artikkel 320
Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade rolli täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosalistevahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:
toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi;
tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse;
tagada kogu Gruusia finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus;
edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, ning
tagada sõltumatu ja tõhus kontroll.
Artikkel 321
1. Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.
2. Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.
Artikkel 322
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
Artikkel 323
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-A lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
8. PEATÜKK
Koostöö infoühiskonna valdkonnas
Artikkel 324
Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema elektroonsete sideteenuste turule juurdepääsu soodustamine ning valdkonnas konkurentsi ja investeerimise elavdamine.
Artikkel 325
Koostööd tehakse muu hulgas järgmistel teemadel:
teabe ja parimate tavade vahetamine riiklike infoühiskonna algatuste rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebipõhiste teenuste arendamisega, ning
teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetamine, et edendada elektroonse side tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist, eelkõige tugevdada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ning edendada Gruusia enda ning Gruusia ja ELi vaheliste võrkude koostalitlusvõimet.
Artikkel 326
Lepinguosalised edendavad ELi reguleerivate asutuste ja Gruusia e-side valdkonna riiklike reguleerivate asutuste koostööd.
Artikkel 327
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XV-B lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
9. PEATÜKK
Turism
Artikkel 328
Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui majanduse elavdamise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.
Artikkel 329
Kahepoolne ja Euroopa tasandi koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele:
eelkõige maapiirkondade kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, pidades silmas kohaliku arengu vajadusi ja prioriteete;
kultuuripärandi tähtsus ning
turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe.
Artikkel 330
Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:
teabe-, parimate tavade, kogemuste ja oskusteabe vahetus;
era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmava strateegilise partnerluse säilitamine turismi jätkusuutliku arengu tagamiseks;
turismivoogude, -toodete ja -turgude, taristu, inim- ja institutsiooniliste ressursside edendamine ja arendamine;
tõhusa poliitika arendamine ja rakendamine;
turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, et tõsta teenuste taset, ning
muu hulgas kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine.
Artikkel 331
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
10. PEATÜKK
Põllumajandus ja maaelu areng
Artikkel 332
Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.
Artikkel 333
Lepinguosaliste vaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:
põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine;
riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel vastavalt ELi õigusaktidele ja parimatele tavadele;
põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle jätkusuutlikkuse edendamine;
maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja parimate tavade jagamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu;
põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine kõigi sidusrühmade huvides;
kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine muu hulgas geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas;
veinitootmine ja agroturism;
teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning
seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad.
Artikkel 334
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
11. PEATÜKK
Kalanduse ja merenduse juhtimine
Artikkel 335
1. Lepinguosalised teevad koostööd kalandussektori ühist huvi pakkuvates vastastikku kasulikes valdkondades, nagu vee-elusressursside kaitse ja majandamine, järelevalve ja kontroll, andmekogumine ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügiga, mis on määratletud FAO 2001. aasta rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.
2. Kõnealuse koostöö raames peetakse kinni lepinguosaliste rahvusvahelistest kohustustest seoses vee-elusressursside majandamise ja kaitsega.
Artikkel 336
Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:
kalavarude hea majandamine ja parimad tavad, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemi lähenemisviisi põhimõttele;
jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning
piirkondlik koostöö, muu hulgas asjakohasel juhul piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide raames.
Artikkel 337
Viidates käesoleva lepingu artiklile 336 ja võttes arvesse parimaid teaduslikke andmeid, tugevdavad lepinguosalised koostööd ja oma tegevuse kooskõlastamist Musta mere vee-elusressursside majandamise ja kaitse valdkonnas. Lepinguosalised edendavad piirkondlikku koostööd Musta mere piirkonnas ja suhteid asjaomaste piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega.
Artikkel 338
Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetus ja toetamine, et tagada jätkusuutliku kalanduse edendamisele suunatud poliitika rakendamine selle valdkonna ELi õigustiku prioriteetsete valdkondade põhjal, sealhulgas:
vee-elusressursside, kalapüügi ja tehniliste meetmete majandamine;
kalapüügi järelevalve ja kontroll, kasutades vajalikke jälgimisseadmeid, sealhulgas elektroonseid seireseadmeid ja jälgimisvahendeid, ning õigusaktide täitmise tagamise ja kontrolli mehhanismide rakendamine;
omavahel kokkusobivate püügi-, lossimis-, laevastiku-, bioloogiliste ja majandamisandmete ühtlustatud kogumine;
püügivõimsuse majandamine, sealhulgas toimiva kalalaevaregistri pidamine;
turgude tõhususe parandamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust, ning
majanduslikult, keskkondlikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine.
Artikkel 339
Võttes arvesse kalandus-, meretranspordi- ja keskkonnaalast koostööd, samuti koostööd muudes poliitikavaldkondades ning lähtudes rahvusvahelistest mereõiguse kokkulepetest, mis tuginevad ÜRO mereõiguse konventsioonile, arendavad lepinguosalised koostööd ka integreeritud merenduspoliitikas, eelkõige:
edendavad integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele, head valitsemistava ja parimate tavade vahetamist mereruumi kasutamisel;
edendavad mereala ruumilist planeerimist kui vahendit, mis võimaldab teha konkureerivate inimtegevuse valdkondade lepitamise küsimustes paremaid otsuseid, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist;
edendavad rannikualade integreeritud majandamist kooskõlas ökosüsteemipõhise lähenemisviisiga, et tagada rannikualade jätkusuutlik areng ja suurendada rannikualade vastupanuvõimet neid ähvardavatele ohtudele, sealhulgas kliimamuutuste mõjule;
edendavad muu hulgas parimate tavade vahetamise teel innovatsiooni ja merega seonduvate tööstusvaldkondade ressursitõhusust, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet;
edendavad merega seonduvate tööstusvaldkondade, teenuste ning merele ja selle uurimisele keskenduvate teadusasutuste strateegiliste liitude loomist;
püüavad tõhustada piiri- ja valdkondadeülest mereseiret, et tegeleda intensiivse mereliiklusega seonduvate ohtudega, laevade heidetega, mereõnnetustega ja ebaseadusliku tegevusega merel, ning
algatavad merevaldkonna sidusrühmade regulaarse dialoogi ja toetavad erinevate sidusrühmade võrgustike tegevust.
Artikkel 340
Koostöö hõlmab eelkõige järgmist:
teabe, parimate tavade ja kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta merega seonduvates tööstusvaldkondades ja merekeskkonna küsimustes;
projektide rahastamisvõimalusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetus, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused, ning
lepinguosaliste vahelise koostöö tõhustamine asjaomastel rahvusvahelistel merendusfoorumitel.
Artikkel 341
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel regulaarne dialoog.
12. PEATÜKK
Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas
Artikkel 342
Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, kaitstes vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi.
Artikkel 343
Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas hõlmab järgmist:
poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine;
lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine;
Gruusia teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine ELi teadusuuringute raamprogrammidesse;
kõigis teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkondades ühiste teadusprojektide edendamine;
lepinguosaliste teadusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja tutvustamistegevuses osalevate teadlaste, uurijate ning muude teadustöötajate koolitus ja lähetusprogrammid;
lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmeis kasutatavate kaupade üle piiri liikumise edendamine ning
lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alane koostöö.
Artikkel 344
Eesmärgiks tuleks seada koostoime loomine selliste koostöömeetmete ning käesoleva lepingu VII jaotise „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” kohase ELi ja Gruusia rahanduskoostöö raamistikus võetavate meetmete vahel.
13. PEATÜKK
Tarbijapoliitika
Artikkel 345
Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada kooskõla oma tarbijakaitsesüsteemide vahel.
Artikkel 346
Nende eesmärkide saavutamiseks võib koostöö vajaduse korral hõlmata järgmist:
kaubandustõkkeid vältides tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine;
tarbijakaitsesüsteemide alase teabevahetuse edendamine, sealhulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, tarbijate teavitamissüsteemide, tarbijate teavitamise ja harimise, tarbijate õiguste ning tarbijate kaebuste lahendamise küsimustes;
haldusametnikele ja muude tarbijate huve esindavatele isikutele ette nähtud väljaõppemeetmete edendamine ning
sõltumatute tarbijaühenduste arengu stimuleerimine ja tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine.
Artikkel 347
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXIX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
14. PEATÜKK
Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsed võimalused
Artikkel 348
Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning ettevõtete sotsiaalse vastutuse valdkonnas, et toetada suurema arvu paremate töökohtade loomise, vaesuse vähendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise, elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutliku arengu edendamist.
Artikkel 349
Koostöö seisneb teabe ja parimate tavade vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:
vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine;
tööhõivepoliitika, mille eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine;
aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et kaasajastada tööturgu ja rahuldada lepinguosalise tööturu vajadusi;
tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et see hõlmaks ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puuetega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi;
võrdsed võimalused ja võitlus diskrimineerimisega eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused; võitlus sool, rassil või rahvusel, usul ja veendumustel, puudel, vanusel ning seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimise vastu;
sotsiaalpoliitika eesmärgiga parandada sotsiaalkaitset ning sotsiaalkaitsesüsteemide kvaliteeti, juurdepääsetavust ja rahalist jätkusuutlikkust;
sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas kõigi asjakohaste sidusrühmade suutlikkuse suurendamise teel;
töötervishoiu ja tööohutuse parandamine ning
äriühingute sotsiaalset vastutust käsitlev dialoog ja teadlikkuse suurendamine.
Artikkel 350
Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist poliitika kujundamisse ja reformimisse ning lepinguosaliste koostöösse vastavalt käesoleva lepingu VIII jaotise „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” asjakohastele osadele.
Artikkel 351
Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis asjaomastes organisatsioonides.
Artikkel 352
Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud mitmes sotsiaalse vastutust käsitlevas suunises, eriti OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele.
Artikkel 353
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
Artikkel 354
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXX lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
15. PEATÜKK
Rahvatervis
Artikkel 355
Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd rahvatervise vallas, et tõsta rahvatervise ja inimtervise kaitse taset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu oluline tegur.
Artikkel 356
Koostööd tehakse eeskätt järgmistes valdkondades:
Gruusia rahvatervisesüsteemi tugevdamine, eelkõige korraldades ümber tervisesektori, tagades tervishoiu kvaliteedi, arendades tervisevaldkonna inimressurssi ja tõhustades selle juhtimist ning parandades tervishoiu rahastamist;
nakkushaiguste, näiteks HIVi/AIDSi, viirushepatiidi, tuberkuloosi ja antimikroobse resistentsuse epidemioloogiline seire ja tõrje ning rahvatervist ähvardavate ohtude ja hädaolukordade kõrvaldamise valmiduse parandamine;
mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, eelkõige vahetades teavet ja parimaid tavasid, edendades tervislikku eluviisi ja kehalist tegevust ning tegeledes oluliste terviseteguritega, nagu toitumine ning alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvus;
inimpäritoluga ainete kvaliteet ja ohutus;
terviseteave ja -teadmised ning
rahvusvaheliste tervisekokkulepete, millega lepinguosalised on ühinenud, eelkõige rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni täielik rakendamine.
Artikkel 357
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
16. PEATÜKK
Haridus, koolitus ja noored
Artikkel 358
Lepinguosalised teevad koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, et elavdada koostööd ja dialoogi muu hulgas poliitilistes küsimustes, seades eesmärgiks õigusaktide ja tavade lähendamise ELi omadele. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning julgustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõrgharidusele.
Artikkel 359
Koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas suunatakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:
elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive peamine tegur ning võimaldab kodanikel osaleda ühiskonnas täiel määral;
kõigi haridusastmete – alates alusharidusest ja lapsehoiust kuni kolmanda taseme hariduseni – haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine;
kõrghariduse kvaliteedi parandamine vastavalt ELi kõrghariduse ajakohastamise tegevuskavale ja Bologna protsessile;
rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, osalemine ELi koostööprogrammides, õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine;
võõrkeelte õppimise toetamine;
kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamise edendamine ning valdkonnas läbipaistvuse tagamine;
koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, võttes arvesse ELi head tava selles valdkonnas, ning
Euroopa integratsiooniprotsessi mõistmise ja tundmise süvendamine, ELi ja idapartnerluses osalevate riikide suhteid käsitleva akadeemilise dialoogi tugevdamine ning osalemine ELi asjaomastes programmides.
Artikkel 360
Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsoo valdkonnas eesmärgiga:
süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noortöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas;
toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool ametlikku haridussüsteemi, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu;
edendada noorteorganisatsioonide koostööd.
Artikkel 361
Gruusia teostab ja arendab vastavalt käesoleva lepingu XXXII lisale poliitikat, mis on kooskõlas ELi poliitika ja tavaga, järgides nimetatud lisa ja selles osutatud dokumente.
17. PEATÜKK
Kultuurikoostöö
Artikkel 362
Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas 2005. aasta ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas ELi ja Gruusia kultuuritööstuste arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse ELi ja Gruusia kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.
Artikkel 363
Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:
kultuurikoostöö ja -vahetus;
kunsti ja kunstnike liikuvus ning kultuurisektori suutlikkuse suurendamine;
kultuuridevaheline dialoog;
kultuuripoliitikadialoog ning
koostöö rahvusvahelistel foorumitel nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, muu hulgas selleks, et edendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit.
18. PEATÜKK
Koostöö audiovisuaal- ja meediavaldkonnas
Artikkel 364
Lepinguosalised edendavad koostööd audiovisuaalvaldkonnas. Koostöö eesmärk on tugevdada ELi ja Gruusia audiovisuaaltööstust eelkõige spetsialistide koolituse ja teabevahetuse ning kino ja televisiooni valdkonnas ühistootmise toetamise kaudu.
Artikkel 365
1. Lepinguosalised peavad korrapäraselt dialoogi ja teevad koostööd audiovisuaal- ja meediavaldkonnas, et suurendada meedia sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid ELi meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja 2005. aasta UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.
2. Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitust.
Artikkel 366
Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:
audiovisuaal- ja meediapoliitikat käsitlev dialoog;
dialoog rahvusvahelistel foorumitel, nagu UNESCO ja WTO, ning
audiovisuaal- ja meedia-, sealhulgas kinokoostöö.
Artikkel 367
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
19. PEATÜKK
Koostöö spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas
Artikkel 368
Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, vahetades teavet ja head tava, et edendada tervislikku eluviisi ning propageerida spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ja liikuvust spordi valdkonnas ning võidelda üleilmsete sporti ohustavate riskidega, näiteks dopingu, rassismi ja vägivallaga.
20. PEATÜKK
Kodanikuühiskonna koostöö
Artikkel 369
Lepinguosalised süvendavad kodanikuühiskonna koostööd, pidades silmas järgmisi eesmärke:
ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning kogemuste ja teabe vahetamise süvendamine;
ELis, eelkõige liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, Gruusia, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine, et suurendada teadlikkust võimalustest ja väljakutsetest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda;
Gruusias ELi samavõrra parema tundmise ja mõistmise tagamine eelkõige Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu seas tähelepanu ELi alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele.
Artikkel 370
Lepinguosalised edendavad ELi ja Gruusia suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd. Sellise dialoogi ja koostöö eesmärk on:
tagada kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Gruusia suhetesse, eriti käesoleva lepingu rakendamisse;
kodanikuühiskonna suurem osalus avaliku sektori otsuste tegemise protsessis, eelkõige pidades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistvat ja regulaarset dialoogi;
institutsioonide loomise ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise jaoks sobiva keskkonna loomine, sealhulgas propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning
kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga tugevdada poliitilises protsessis osalevaid kodanikuühiskonna organisatsioone.
Artikkel 371
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub lepinguosaliste vahel regulaarne dialoog.
21. PEATÜKK
Regionaalareng ning piiriülene ja piirkondlik koostöö
Artikkel 372
1. Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalarengu poliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.
2. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et viia Gruusia tavad vastavusse järgmiste põhimõtetega:
mitmetasandilise valitsemissüsteemi tugevdamine, kuna see mõjutab nii üleriigiliust kui ka kohalikku tasandit, pöörates erilist tähelepanu kohalike sidusrühmade kaasamise viisidele;
kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse konsolideerimine ning
regionaalarengu programmide ja projektide rakendamises osalejate kaasfinantseerimine rahalise toetuse näol.
Artikkel 373
1. Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku tasandi ametiasutuste kaasamist piirkondlikku, s.h piiriülesesse poliitikakoostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd vastastikku sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetada ja arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada ja laiendada Gruusia regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate institutsioonide suutlikkust, muu hulgas selleks, et:
täiustada piirkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahelist koordineerimist, eelkõige nendevahelise vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi;
suurendada kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas ELi põhimõtete ja tavaga;
jagada regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja parimaid tavasid, et edendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja piirkondade ühtlast arengut.
Artikkel 374
1. Lepinguosalised süvendavad ja edendavad koostööd muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, nagu näiteks transport, energia, sidevõrgud, kultuur, haridus, turism ja tervis.
2. Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikide- ja piirkondadevaheliste programmidega, ergutavad Gruusia piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning edendavad oma majanduslikku ja institutsioonilist arengut, rakendades ühist huvi pakkuvaid projekte.
3. Selle tegevuse raamistik on:
Euroopa piirkondade territoriaalne koostöö, sealhulgas riikidevahelise ja piiriülese koostöö programmide raames;
idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine üleeuroopalistes ja piirkondlikes projektides ja algatustes;
koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga.
Artikkel 375
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub regulaarne dialoog.
22. PEATÜKK
Kodanikukaitse
Artikkel 376
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust selles valdkonnas.
Artikkel 377
Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.
Artikkel 378
Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning rakendavad kahepoolselt ja mitmepoolsete programmide raames ka ühismeetmeid. Koostöö toimub muu hulgas lepinguosaliste vahel selles valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja/või halduskokkulepete rakendamise teel.
Artikkel 379
Koostööl võivad olla järgmised eesmärgid:
kontaktandmete vahetamine ja korrapärane ajakohastamine, et tagada dialoogi kestmine ning võimalus võtta teineteisega ühendust ööpäevaringselt;
hädaolukordades vastastikuse abistamise soodustamine, asjakohasel viisil ja vastavalt piisavate ressursside olemasolule;
ELi või Gruusiat tabanud suurte hädaolukordade kohta varajaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine ööpäevaringselt;
teabe vahetamine lepinguosaliste poolt kolmandatele riikidele hädaolukorras abi andmise kohta juhtudel, mil ELi kodanikukaitse mehhanism on aktiveeritud;
koostöö seoses abi taotlemise ja osutamisega vastuvõtva riigi toetusel;
parimate tavade ja suuniste vahetamine katastroofide ennetamise, nendeks valmistumise ja neile reageerimise valdkonnas;
koostöö suurõnnetuste ohu vähendamise alal, sealhulgas asutuste seostamine ja selgitustöö; teavitamine, koolitus ja teabevahetus; loodusõnnetuste tagajärgede ennetamise ja nende leevendamise parimad tavad;
koostöö suurõnnetuste teadmusbaasi parandamise ning katastroofijuhtimise ohu- ja riskianalüüsi valdkonnas;
koostöö suurõnnetuste keskkonna- ja tervisemõju hindamisel;
ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionidele;
lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Gruusia korraldatud konkreetsetele õppustele ja kursustele ning
koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal.
23. PEATÜKK
Osalemine euroopa liidu ametite töös ja programmides
Artikkel 380
Gruusia võib osaleda kõigi selliste liidu ametite töös, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need ametid on asutatud. Gruusia sõlmib iga sellise ameti töös osalemiseks ELiga eraldi lepingu, milles käsitletakse ka Gruusia rahalise osaluse suurust.
Artikkel 381
Gruusia võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Gruusiale osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Gruusia osalemine ELi programmides toimub vastavalt käesoleva lepingu III protokollile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Gruusia vahelist raamlepingut Gruusia poolt liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.
Artikkel 382
Lepinguosalised peavad regulaarset dialoogi Gruusia osalemise üle liidu programmides ja ametite töös. Muu hulgas teatab EL Gruusiale uute ELi ametite loomisest ja uute programmide vastuvõtmisest ning muudatustest käesoleva lepingu artiklites 380 ja 381 osutatud liidu programmides ja ametite töös osalemise tingimustes.
VII JAOTIS
RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED
1. PEATÜKK
Rahaline abi
Artikkel 383
Gruusia saab rahalist abi asjakohaste ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Gruusiaga võib teha koostööd ka Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning muud rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse käesoleva peaüki kohaselt.
Artikkel 384
Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette asjakohaste ELi rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.
Artikkel 385
Lepinguosaliste vahel kokku lepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastaste tegevusprogrammidega, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, milles kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Gruusia vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.
Artikkel 386
Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et ELi abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõtetega.
Artikkel 387
Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste asjakohaste lepingute raames.
Artikkel 388
Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast järelevalve- ja hindamisteavet.
Artikkel 389
Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd ELi ja Gruusia finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile „Pettusevastased ja kontrollisätted”.
2. PEATÜKK
Pettusevastased ja kontrollisätted
Artikkel 390
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu IV protokollis sätestatud mõisteid.
Artikkel 391
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel edaspidi sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Gruusia võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Pettustevastase Ameti omi.
Artikkel 392
Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed
Lepinguosalised võtavad mõjusaid meetmeid, et ennetada ELi vahendite kasutamisega seotud pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.
Artikkel 393
Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö
1. Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Gruusia ja ELi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.
2. OLAF võib oma Gruusia partneritega kokku leppida teha edasist koostööd pettustevastase võitluse valdkonnas kooskõlas Gruusia õigusaktidega, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Gruusia asutustega.
3. Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu III jaotise „Vabadus, turvalisus ja õigus” artiklit 14.
Artikkel 394
Pettuse, korruptsiooni ja eeskirjade eiramise ennetamine
1. ELi ja Gruusia asutused kontrollivad korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.
2. ELi ja Gruusia ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.
3. Gruusia ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.
4. Euroopa Komisjonil on õigus koguda tõendeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 56.
5. Komisjonil on eelkõige õigus hankida tõendeid ka selle kohta, et hankemenetlused ja toetuste andmise menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning et nende puhul välditakse igasugust huvide konflikti, antakse rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele vastavad tagatised ja tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmine.
6. Lepinguosalised esitavad vastavalt nende endi korrale üksteisele kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad üksteisele viivitamatult teada oma menetluste või süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.
Artikkel 395
Kohtumenetlus, uurimine ja süüdistuse esitamine
Gruusia ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel kohtumenetluse algatamise, sealhulgas vastavalt vajadusele uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Pädevaid Gruusia asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada OLAF.
Artikkel 396
Pettusest, korruptsioonist ja eeskirjade eiramisest teatamine
1. Gruusia ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse ja korruptsiooni juhtumite kohta, ning teavitavad Euroopa Komisjoni viivitamatult muude eeskirjade eiramisest, sealhulgas huvide konfliktist seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuste ja korruptsiooni kahtlustuste korral teavitatakse ka OLAFit ja Euroopa Komisjoni.
2. Gruusia ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mis nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja kõigi muude eeskirjade eiramiste juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Gruusia ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile pärast iga kalendriaasta lõppu.
Artikkel 397
Auditid
1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.
2. Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi kohapeal selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse finantsaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.
3. Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Gruusias asuvate alltöövõtjate ruumides.
4. Euroopa Komisjoni inspektoritele, Euroopa Komisjoni volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele, sh digitaalsetele dokumentidele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleks teavitada kõiki Gruusia avaliku sektori asutusi ning see sätestatakse konkreetselt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.
5. Käesolevas artiklis osutatud kontrolle ja auditeid kohaldatakse kõigi ELi vahendeid saanud töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes. Oma ülesannete täitmisel teevad Euroopa Kontrollikoda ja Gruusia auditiasutused koostööd usalduse vaimus, säilitades samas oma sõltumatuse.
Artikkel 398
Kohapealne kontroll
1. Käesoleva lepingu raames volitatakse OLAFit ELi finantshuvide kaitsmiseks tegema kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.
2. OLAF valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimise ette ning viib need läbi tihedas koostöös Gruusia pädevate asutustega, võttes arvesse Gruusia õigusnorme.
3. Gruusia ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimise eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Gruusia pädevate asutuste ametnikud.
4. Kui asjaomased Gruusia ametiasutused avaldavad selleks huvi, viivad kontrolli ja inspekteerimise läbi OLAF ja Gruusia ametiasutused ühiselt.
5. Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Gruusia ametiasutused riiklikke eeskirju järgides OLAFile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.
Artikkel 399
Haldusmeetmed ja -karistused
Ilma et see piiraks Gruusia õigusaktide kohaldamist, võib komisjon rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.
Artikkel 400
Tagasinõudmine
1. Gruusia ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et täita järgmised sätted alusetult makstud ELi vahendite rahastavale valitsusasutusele tagasinõudmise kohta.
2. Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Gruusia ametiasutustele, on alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma volitatud Euroopa Komisjon, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Gruusia ametiasutuste võetud meetmeid.
3. Enne mis tahes tagasinõudmist käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib Euroopa Komisjon Gruusiaga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab assotsieerimisnõukogu.
4. Kui Euroopa Komisjon rakendab ELi vahendeid otseselt või kaudselt, usaldades eelarve täitmisega seonduvad ülesanded kolmandatele isikutele, tuleb Euroopa Komisjoni poolt käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, Gruusias täitmisele pöörata järgmiste põhimõtete kohaselt:
täitmisele pööramine toimub vastavalt Gruusia tsiviilmenetlusele. Korralduse otsuse täitmise kohta ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab otsusele riiklik asutus, kelle Gruusia valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb;
kui kõnealused formaalsused on asjaomase lepinguosalise avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud lepinguosaline asuda otsust täitma kooskõlas Gruusia õigusega, saates küsimuse otse pädevale asutusele;
täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Gruusia kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta.
5. Täitekorralduse annab välja Gruusia valitsuse poolt määratud asutus ilma mingite täiendavate kontrollideta peale otsuse autentsuse tõestamise. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas Gruusias kehtiva menetlusega. ELi asutuse täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.
6. Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaldamisalas sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.
Artikkel 401
Konfidentsiaalsus
Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Gruusia õiguse ja ELi institutsioonide suhtes kehtivate vastavasisuliste sätete alusel samamoodi kui muud sarnast teavet. Sellist teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ELi asutustes, liikmesriikides ja Gruusias, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.
Artikkel 402
Õigusaktide ühtlustamine
Gruusia ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXIV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
VIII JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
1. PEATÜKK
Institutsiooniline raamistik
Artikkel 403
Lepinguosalised võivad omavahelist valdkondlikku koostööd käsitlevat dialoogi, sealhulgas üld- ja valdkonnapoliitilist dialoogi pidada mis tahes tasandil. Korrapärast kõrgetasemelist valdkonnapoliitilist dialoogi peetakse käesoleva lepingu artikli 404 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste ministri tasandil esindajate vaheliste regulaarsete kohtumiste raames, mis toimuvad vastastikusel kokkuleppel.
Assotsiatsiooninõukogu
Artikkel 404
1. Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.
2. Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui asjaolud seda nõuavad. Vastastikusel kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu kokku tulla mis tahes koosseisus.
3. Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames üles kerkivad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.
Artikkel 405
1. Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Gruusia valitsuse liikmed.
2. Assotsieerimisnõukogu kehtestab oma kodukorra.
3. Assotsieerimisnõukogu esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Gruusia esindaja.
4. Asjakohasel juhul ja vastastikusel kokkuleppel võivad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejana osaleda lepinguosaliste muude asutuste esindajad.
Artikkel 406
1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid kooskõlas käesoleva lepinguga, vajaduse korral ka käesoleva lepinguga asutatud organite kaudu. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud.
2. Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Gruusia õigusaktide järkjärguline ühtlustamine ELi õigusaktidega, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks väljavalitud ELi ja Gruusia koostatavate ja kehtivate õigusaktide ning rakendamis-, täite- ja vastavusmeetmete kohta.
3. Kooskõlas lõikega 1 võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.
Assotsiatsioonikomitee
Artikkel 407
1. Käesolevaga moodustatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel.
2. Assotsieerimiskomiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.
3. Assotsieerimiskomitee esimeheks on vaheldumisi ELi esindaja ja Gruusia esindaja.
Artikkel 408
1. Assotsieerimisnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui asjaolud seda nõuavad.
2. Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.
3. Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud, ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 406 lõikele 1. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab oma otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, võttes arvesse lepinguosaliste sisemenetlusi.
4. Kõigi käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” seonduvate küsimuste käsitlemiseks kohtub assotsieerimiskomitee erikoosseisus. Assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.
Artikkel 409
Eri- ja allkomiteed ning -organid
1. Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed.
2. Kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja organid pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” konkreetseid sätteid.
3. Assotsieerimiskomitee võib luua allkomiteesid muu hulgas ka selleks, et analüüsida käesoleva lepingu V jaotises „Majandus- ja valdkondlik koostöö” ja VI jaotises „Muu koostööpoliitika” viidatud regulaarse dialoogi suhtes tehtud edusamme.
4. Allkomiteedel on õigus teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.
5. Käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaselt moodustatud allkomiteed teatavad käesoleva lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele piisava ajavaruga oma koosolekute kuupäeva ja päevakorra. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru assotsieerimiskomiteele, iga kord, kui see tuleb kokku kaubanduskomiteena.
6. Allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse assotsieerimiskomitee, sealhulgas kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee poole.
Parlamentaarne assotsieerimiskomitee
Artikkel 410
1. Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Euroopa Parlamendi liikmed ja Gruusia parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.
2. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee koosneb Euroopa Parlamendi ja Gruusia parlamendi liikmetest.
3. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee kehtestab oma kodukorra.
4. Parlamentaarse assotsieerimiskomitee esimeheks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Gruusia parlamendi esindaja.
Artikkel 411
1. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille assotsieerimisnõukogu seejärel parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele esitab.
2. Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.
3. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.
4. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib luua parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.
Kodanikuühiskonna platvorm
Artikkel 412
1. Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid kursis käesoleva lepingu rakendamisega ja saada selleks nendepoolset teavet.
2. Käesolevaga moodustatakse ELi ja Gruusia kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeist, ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muu hulgas idapartnerluse kodanikeühenduste foorumi esindajaist, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.
3. Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab oma kodukorra.
4. Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Gruusia kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.
Artikkel 413
1. Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.
2. Kodanikuühiskonna platvorm võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.
3. Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.
2. PEATÜKK
Üld- ja lõppsätted
Artikkel 414
Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse
Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu kohaldamisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes oma kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke õigusi, sealhulgas omandiõigust.
Artikkel 415
Julgeolekuerandid
Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid:
mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;
mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;
mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.
Artikkel 416
Diskrimineerimise keeld
1. Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:
meetmed, mida Gruusia rakendab ELi ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel,
meetmed, mida EL või selle liikmesriigid rakendavad Gruusia suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist Gruusia kodanike ega äriühingute vahel.
2. Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.
Artikkel 417
Järkjärguline ühtlustamine
Gruusia ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid käesoleva lepingu lisades osutatud ELi õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. Kõnealune säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud konkreetseid põhimõtteid ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.
Artikkel 418
Dünaamiline ühtlustamine
Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Gruusia õigusaktid ELi õigusaktidega vaatab assotsieerimisnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisasid, muu hulgas võttes arvesse ELi õigustiku arengut ja kohaldatavaid standardeid, mis on sätestatud lepinguosaliste poolt asjakohasteks peetavates rahvusvahelistes õigusaktides, kui lepinguosaliste vastavad sisemenetlused on lõpule viidud. See säte ei piira käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.
Artikkel 419
Õigusaktide ühtlustamise järelevalve
1. Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine.
2. Järelevalve raames hindab EL Gruusia õiguse ühtlustamist ELi õigusega vastavalt käesolevale lepingule, sealhulgas rakendamis- ja jõustamisaspekte. Hindamist võib läbi viia EL üksi ja omal algatusel vastavalt käesoleva lepingu IV jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”, EL kokkuleppel Gruusiaga ja lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Gruusia ELile aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.
3. Järelevalve võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja asutuste, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.
4. Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi, arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.
5. Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu IV jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja need pööratakse täitmisele, otsustab assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artiklitega 406 ja 408 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” käsitletud turu edasises avamises.
6. Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 4 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist. Asjaomase organi tehtud otsuse või otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist.
Artikkel 420
Kohustuste täitmine
1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.
3. Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvad vaidlused artikli 421 kohaselt assotsieerimisnõukogule lahendamiseks. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.
Artikkel 421
Vaidluste lahendamine
1. Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes kõnealuse jaotise 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.
2. Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 407 ja 409 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.
3. Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.
4. Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule või ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artiklite 407 ja 409 kohaselt moodustatud asjaomastes organites. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.
5. Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.
Artikkel 422
Kohustuste mittetäitmisega kaasnevad asjakohased meetmed
1. Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 421 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõudest võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel loobuda ja seda ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.
2. Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu IV jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 420 lõikele 3 ja artiklile 421.
3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud erandiks on:
lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja
käesoleva lepingu I jaotise „Üldpõhimõtted” artiklis 2 osutatud oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt.
Artikkel 423
Seos muude lepingutega
1. Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahel Luksemburgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud partnerlus- ja koostööleping tunnistatakse kehtetuks.
2. Käesolev leping asendab lõikes 1 osutatud lepingu. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid osutatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.
3. 14. juulil 2011. aastal Brüsselis allakirjutatud ja 1. aprillil 2012 jõustunud Euroopa Liidu ja Gruusia vaheline põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlev leping asendatakse käesoleva lepinguga.
Artikkel 424
1. Kuni füüsiliste ja juriidiliste isikute ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Gruusiat siduvate kehtivate lepingutega.
2. Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.
Artikkel 425
1. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised erilepingud on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ning ühise institutsioonilise raamistiku osa.
2. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel liikmesriikide õigust teha Gruusiaga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga koostöölepinguid.
Artikkel 426
Lisad ja protokollid
Käesoleva lepingu lisad ja protokollid moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 427
Kestus
1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.
2. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.
Artikkel 428
Lepinguosaliste määratlus
Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ning asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Gruusiat.
Artikkel 429
Territoriaalne kohaldatavus
1. Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut kõnealustes lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gruusia territooriumi suhtes.
2. Gruusia Abhaasia ja Tshinvali (Lõuna-Osseetia) piirkonna suhtes, mille üle Gruusia valitsusel puudub tegelik kontroll, hakatakse käesolevat lepingut ja selle IV jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldama siis, kui Gruusia tagab käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täieliku rakendamise ja täitmise kogu oma territooriumil.
3. Assotsiatsiooninõukogu võtab vastu otsuse selle kohta, millal on tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine kogu Gruusia territooriumil.
4. Lepinguosaline, kes asub seisukohale, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogu Gruusia territooriumil ei ole enam tagatud käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, võib esitada taotluse, et assotsiatsiooninõukogu muudaks oma otsust käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kõnealuste piirkondade suhtes kohaldamise kohta. Assotsiatsiooninõukogu uurib olukorda ja võtab kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist vastu otsuse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise jätkamise kohta. Kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, peatatakse käesoleva lepingu või selle IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamine kõnealuste piirkondade suhtes seniks, kuni assotsiatsiooninõukogu on otsuse vastu võtnud.
5. Käesoleva artikli kohased otsused, mille assotsiatsiooninõukogu teeb käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise kohta, ei saa osutatud jaotist hõlmata ainult osaliselt, vaid ainult tervikuna.
Artikkel 430
Lepingu hoiulevõtja
Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.
Artikkel 431
Jõustumine ja ajutine kohaldamine
1. Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
2. Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.
3. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 lepivad liit ja Gruusia kokku, et kohaldavad lepingu osi, mille liit kindlaks määrab, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 vastavalt oma asjakohastele sisemenetlustele ja õigusaktidele.
4. Ajutine kohaldamine algab sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil käesoleva lepingu hoiulevõtja on kätte saanud:
liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta koos lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loeteluga ning
Gruusia asjakohaste menetluste ja õigusaktide kohase ratifitseerimiskirja.
5. Käesoleva lepingu asjakohastes sätetes, sealhulgas lisades ja protokollides osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva” käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana” käesoleva artikli lõike 3 kohaselt.
6. Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt Luxembourgis 22. aprillil 1996 allakirjutatud ja 1. juulil 1999 jõustunud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise partnerlus- ja koostöölepingu neid sätteid, mida ei hõlma käesoleva lepingu ajutine kohaldamine.
7. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu hoiulevõtjale esitada kirjaliku teate selle kohta, et kavatseb lepingu ajutise kohaldamise lõpetada. Ajutine kohaldamine lõpeb kuus kuud pärast seda, kui käesoleva lepingu hoiulevõtja on sellekohase teate kätte saanud.
Artikkel 432
Autentsed tekstid
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja gruusia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
SELLE KINNITUSEKS, on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Съставено в Брюксел на двадесет и седми юни две хиляди и четиринадесета година.
Hecho en Bruselas, el veintisiete de junio de dos mil catorce.
V Bruselu dne dvacátého sedmého června dva tisíce čtrnáct.
Udfærdiget i Bruxelles den syvogtyvende juni to tusind og fjorten.
Geschehen zu Brüssel am siebenundzwanzigsten Juni zweitausendvierzehn.
Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta juunikuu kahekümne seitsmendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι εφτά Ιουνίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.
Done at Brussels on the twenty-seventh day of June in the year two thousand and fourteen.
Fait à Bruxelles, le vingt-sept juin deux mille quatorze.
Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset sedmog lipnja dvije tisuće četrnaeste.
Fatto a Bruxelles, addì ventisette giugno duemilaquattordici.
Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada divdesmit septītajā jūnijā.
Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų birželio dvidešimt septintą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év június havának huszonhetedik napján.
Magħmul fi Brussell, fis-sebgħa u għoxrin jum ta’ Ġunju tas-sena elfejn u erbatax.
Gedaan te Brussel, de zevenentwintigste juni tweeduizend veertien.
Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego siódmego czerwca roku dwa tysiące czternastego.
Feito em Bruxelas, em vinte e sete de junho de dois mil e catorze.
Întocmit la Bruxelles la douăzeci și șapte iunie două mii paisprezece.
V Bruseli dvadsiateho siedmeho júna dvetisícštrnásť.
V Bruslju, dne sedemindvajsetega junija leta dva tisoč štirinajst.
Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäseitsemäntenä päivänä kesäkuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.
Som skedde i Bryssel den tjugosjunde juni tjugohundrafjorton.
Voor het Koninkrijk België
Pour le Royaume de Belgique
Für das Königreich Belgien
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Релублика България
Za Českou republiku
For Kongeriget Danmark
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Za Republiku Hrvatsku
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā –
Lietuvos Respublikos vardu
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
Magyarország részéről
Għar-Repubblika ta’ Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Pentru România
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l’Union européenne
Za Europsku uniju
Per l’Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Зa Eвpoпeйcката общност зa aтoмна енергия
Por la Comunidad Europea de la Energía Atómica
Za Evropské společenství pro atomovou energii
For Det Europæiske Atomenergifællesskab
Für die Europäische Atomgemeinschaft
Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel
Гια την Ευρωπαїκή Κоινότητα Ατομικής Εvέργειας
For the European Atomic Energy Community
Pour la Communauté européenne de l'énergie atomique
Za Europsku zajednicu za atomsku energiju
Per la Comunità europea dell'energia atomica
Eiropas Atomenerģijas Kopienas vārdā –
Europos atominės energijos bendrijos vardu
Az Európai Atomenergia-közösség részéről
F'isem il-Komunità Ewropea tal-Enerġija Atomika
Voor de Europese Gemeenschap voor Atoomenergie
W imieniu Europejskiej Wspólnoty Energii Atomowej
Pela Comunidade Europeia da Energia Atómica
Pentru Comunitatea Europeană a Energiei Atomice
Za Európske spoločenstvo pre atómovú energiu
Za Evropsko skupnost za atomsko energijo
Euroopan atominienergiajärjestön puolesta
För Europeiska atomenergigemenskapen
I LISA
VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS
Käesoleva lepingu ja muude lepingute rakendamisel tagavad lepinguosalised, et isikuandmeid kaitstakse vähemalt tasemel, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, 28. jaanuaril 1981 allakirjutatud konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel (ETS nr 108) ning selle 8. novembril 2001 allakirjutatud lisaprotokolliga, milles käsitletakse järelevalveasutusi ja riikidevahelisi andmevoogusid (ETS nr 181). Vajaduse korral võtab lepinguosaline arvesse ka nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust R(87)15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas.
II LISA
TOLLIMAKSUDE KAOTAMINE
II-A LISA
TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE IGA-AASTASEID TOLLIMAKSUVABU TARIIFIKVOOTE (LIIT)
|
CN-kood 2012 |
Toote kirjeldus |
Kogus (tonnides) |
|
0703 20 00 |
Küüslauk, värske või jahutatud |
220 |
II-B LISA
TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE SISENEMISHINDA ( 35 )
ja mis vabastatakse imporditollimaksu väärtuselisest komponendist (LIIT)
|
CN-kood 2012 |
Toote kirjeldus |
|
0702 00 00 |
Tomatid, värsked või jahutatud |
|
0707 00 05 |
Kurgid, värsked või jahutatud |
|
0709 91 00 |
Artišokid, värsked või jahutatud |
|
0709 93 10 |
Kabatšokid, värsked või jahutatud |
|
0805 10 20 |
Magusad apelsinid, värsked |
|
0805 20 10 |
Klementiinid |
|
0805 20 30 |
Monrealid ja satsumad |
|
0805 20 50 |
Mandariinid ja vilkingid |
|
0805 20 70 |
Tangeriinid |
|
0805 20 90 |
Värsked või kuivatatud tangelod, ortanikiid, malakiinid jms tsitrushübriidid (v.a klementiinid, monrealid, satsumad, mandariinid, vilkingid ja tangeriinid) |
|
0805 50 10 |
Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) |
|
0806 10 10 |
Värsked lauaviinamarjad |
|
0808 10 80 |
Värsked õunad (v.a siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember) |
|
0808 30 90 |
Värsked pirnid (v.a siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember) |
|
0809 10 00 |
Värsked aprikoosid |
|
0809 21 00 |
Hapukirsid (Prunus cerasus), värsked |
|
0809 29 00 |
Kirsid (v.a hapukirsid), värsked |
|
0809 30 10 |
Nektariinid, värsked |
|
0809 30 90 |
Virsikud (v.a nektariinid), värsked |
|
0809 40 05 |
Värsked ploomid |
|
2009 61 10 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 30, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
|
2009 69 19 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
|
2009 69 51 |
Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
|
2009 69 59 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga) |
|
2204 30 92 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
|
2204 30 94 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
|
2204 30 96 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
|
2204 30 98 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
II-C LISA
TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE DUMPINGUVASTASTEST MEETMETEST KÕRVALEHOIDMISE VÄLTIMISE MEHHANISMI (LIIT)
|
Tootekategooria |
CN-kood 2012 |
Toote kirjeldus |
Käivituskogus (tonnides) |
|
Põllumajandustooted |
|||
|
1 Veise-, sea- ja lambaliha |
0201 10 00 |
Veiste rümbad või poolrümbad, värsked või jahutatud |
4 400 |
|
0201 20 20 |
Veiste komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega, värsked või jahutatud |
||
|
0201 20 30 |
Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid, kontidega, värsked või jahutatud |
||
|
0201 20 50 |
Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid, kontidega, värsked või jahutatud |
||
|
0201 20 90 |
Veiste jaotustükid, värsked või jahutatud, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid) |
||
|
0201 30 00 |
Värske või jahutatud veiseliha, kontideta |
||
|
0202 10 00 |
Külmutatud veise rümbad ja poolrümbad |
||
|
0202 20 10 |
Külmutatud veise komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega |
||
|
0202 20 30 |
Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid, külmutatud, kontidega |
||
|
0202 20 50 |
Veiste rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid, külmutatud, kontidega |
||
|
0202 20 90 |
Veiste jaotustükid, külmutatud, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid) |
||
|
0202 30 10 |
Veiste külmutatud eesveerandid, kontideta, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis |
||
|
0202 30 50 |
Kontideta veise õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid, külmutatud |
||
|
0202 30 90 |
Külmutatud veiseliha, kontideta (v.a eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis; ja õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid) |
||
|
0203 11 10 |
Värsked või jahutatud kodusea rümbad ja poolrümbad |
||
|
0203 12 11 |
Värsked või jahutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0203 12 19 |
Värsked või jahutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0203 19 11 |
Värsked või jahutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid |
||
|
0203 19 13 |
Värsked või jahutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid |
||
|
0203 19 15 |
Värsked või jahutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid |
||
|
0203 19 55 |
Värke või jahutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid) |
||
|
0203 19 59 |
Värske või jahutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid) |
||
|
0203 21 10 |
Külmutatud kodusea rümbad ja poolrümbad |
||
|
0203 22 11 |
Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0203 22 19 |
Külmutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0203 29 11 |
Külmutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid |
||
|
0203 29 13 |
Külmutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0203 29 15 |
Külmutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid |
||
|
0203 29 55 |
Külmutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid) |
||
|
0203 29 59 |
Külmutatud kodusea liha, kontidega (v.a eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid) |
||
|
0204 22 50 |
Lambajalad, värsked või jahutatud |
||
|
0204 22 90 |
Värsked või jahutatud lammaste jaotustükid, kontidega (v.a lühikesed eesosad, selja- ja/või neerutükid ja jalad) |
||
|
0204 23 00 |
Värsked või jahutatud lammaste jaotustükid, kontideta |
||
|
0204 42 30 |
Külmutatud lamba selja- ja/või neerutükid |
||
|
0204 42 50 |
Külmutatud lambajalad |
||
|
0204 42 90 |
Külmutatud lammaste jaotustükid, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, lühikesed eesosad, selja- ja/või neerutükid ja jalad) |
||
|
0204 43 10 |
Külmutatud lambatallede liha, kontideta |
||
|
0204 43 90 |
Külmutatud lambaliha, kontideta (v.a lambatallede liha) |
||
|
2 Kodulinnuliha |
0207 11 30 |
Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad |
550 |
|
0207 11 90 |
Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud värsked või jahutatud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 83 % ja 70 % kanad) |
||
|
0207 12 10 |
Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad |
||
|
0207 12 90 |
Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 70 % kanad) |
||
|
0207 13 10 |
Liigi Gallus domesticus lindude kondita jaotustükid, värsked või jahutatud |
||
|
0207 13 20 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad |
||
|
0207 13 30 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
||
|
0207 13 50 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 13 60 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 13 99 |
Liigi Gallus domesticus lindude värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) |
||
|
0207 14 10 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tükid, kontideta |
||
|
0207 14 20 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või veerandrümbad |
||
|
0207 14 30 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
||
|
0207 14 50 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 14 60 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 14 99 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav rups (v.a maks) |
||
|
0207 24 10 |
Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid |
||
|
0207 24 90 |
Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud värsked või jahutatud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid) |
||
|
0207 25 10 |
Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid |
||
|
0207 25 90 |
Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid) |
||
|
0207 26 10 |
Värsked või jahutatud kodukalkuni tükid, kontideta |
||
|
0207 26 20 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad |
||
|
0207 26 30 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
||
|
0207 26 50 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 26 60 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 26 70 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred) |
||
|
0207 26 80 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid) |
||
|
0207 26 99 |
Kodukalkunite värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) |
||
|
0207 27 10 |
Kodukalkunite külmutatud tükid, kontideta |
||
|
0207 27 20 |
Kodukalkunite külmutatud pool- või veerandrümbad |
||
|
0207 27 30 |
Kodukalkunite külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
||
|
0207 27 50 |
Kodukalkunite külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 27 60 |
Kodukalkunite külmutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 27 70 |
Kodukalkunite külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred) |
||
|
0207 27 80 |
Kodukalkunite külmutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid) |
||
|
0207 27 99 |
Kodukalkunite külmutatud söödav rups (v.a maks) |
||
|
0207 41 30 |
Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid |
||
|
0207 41 80 |
Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul |
||
|
0207 42 30 |
Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid |
||
|
0207 42 80 |
Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul |
||
|
0207 44 10 |
Värsked või jahutatud kodupartide jaotustükid, kontideta |
||
|
0207 44 21 |
Värsked või jahutatud kodupartide pool- või veerandrümbad |
||
|
0207 44 31 |
Värsked või jahutatud kodupartide tiivad |
||
|
0207 44 41 |
Värsked või jahutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
||
|
0207 44 51 |
Kodupartide värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 44 61 |
Kodupartide värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 44 71 |
Kodupartide värsked või jahutatud paletotid, kontidega |
||
|
0207 44 81 |
Kodupartide värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
||
|
0207 44 99 |
Kodupartide värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) |
||
|
0207 45 10 |
Külmutatud kodupartide jaotustükid, kontideta |
||
|
0207 45 21 |
Külmutatud kodupartide pool- või veerandrümbad |
||
|
0207 45 31 |
Külmutatud kodupartide tiivad |
||
|
0207 45 41 |
Külmutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
||
|
0207 45 51 |
Külmutatud kodupartide rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 45 61 |
Külmutatud kodupartide koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 45 81 |
Kodupartide külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
||
|
0207 45 99 |
Külmutatud kodupartide söödav rups (v.a maks) |
||
|
0207 51 10 |
Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud, veretustatud, lõplikult puhastamata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned |
||
|
0207 51 90 |
Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul |
||
|
0207 52 90 |
Külmutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul |
||
|
0207 54 10 |
Värsked või jahutatud koduhanede jaotustükid, kontideta |
||
|
0207 54 21 |
Värsked või jahutatud koduhanede pool- või veerandrümbad |
||
|
0207 54 31 |
Värsked või jahutatud koduhanede tiivad |
||
|
0207 54 41 |
Värsked või jahutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
||
|
0207 54 51 |
Koduhanede värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 54 61 |
Koduhanede värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 54 71 |
Koduhanede värsked või jahutatud paletotid, kontidega |
||
|
0207 54 81 |
Koduhanede värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
||
|
0207 54 99 |
Koduhanede värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) |
||
|
0207 55 10 |
Külmutatud koduhanede jaotustükid, kontideta |
||
|
0207 55 21 |
Külmutatud koduhanede pool- või veerandrümbad |
||
|
0207 55 31 |
Külmutatud koduhanede tiivad |
||
|
0207 55 41 |
Külmutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
||
|
0207 55 51 |
Külmutatud koduhanede rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 55 61 |
Külmutatud koduhanede koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 55 81 |
Koduhanede külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
||
|
0207 55 99 |
Külmutatud koduhanede söödav rups (v.a maks) |
||
|
0207 60 05 |
Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade liha, tükeldamata |
||
|
0207 60 10 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontideta |
||
|
0207 60 31 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade tiivad |
||
|
0207 60 41 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
||
|
0207 60 51 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 60 61 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
||
|
0207 60 81 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
||
|
0207 60 99 |
Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade söödav rups (v.a maks) |
||
|
1602 31 11 |
Tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha (v.a vorstid jms tooted) |
||
|
1602 31 19 |
Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
||
|
1602 31 80 |
Kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab kontideta linnuliha või rupsi alla 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
||
|
1602 32 11 |
Liigi Gallus domesticus lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted) |
||
|
1602 32 19 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
||
|
1602 32 30 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
||
|
1602 32 90 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kalkuni või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad) |
||
|
1602 39 21 |
Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted) |
||
|
3 Piimatooted |
0402 10 11 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg |
1 650 |
|
0402 10 19 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg |
||
|
0402 10 91 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg |
||
|
0402 10 99 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg |
||
|
0405 10 11 |
Naturaalne või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a veetustatud või ja ghee) |
||
|
0405 10 19 |
Naturaalne või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg ja veetustatud või ja ghee) |
||
|
0405 10 30 |
Taastatud või rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) |
||
|
0405 10 50 |
Vadakuvõi rasvasisaldusega vähemalt 80 %, kuid kuni 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) |
||
|
0405 10 90 |
Või rasvasisaldusega üle 85 %, kuid kuni 95 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) |
||
|
4 Koorega munad |
0407 21 00 |
Värsked kodulindude munad, koorega (v.a viljastatud munad inkubeerimiseks) |
6 600 (1) |
|
0407 29 10 |
Värsked kodulindude munad, koorega (v.a kanamunad ja viljastatud munad inkubeerimiseks) |
||
|
0407 90 10 |
Kodulindude munad, koorega, konserveeritud või kuumtöödeldud |
||
|
5 Munad ja albumiinid |
0408 11 80 |
Inimtoiduks kõlblikud kuivatatud munakollased, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
330 |
|
0408 19 81 |
Inimtoiduks kõlblikud vedelad munakollased, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
||
|
0408 19 89 |
Inimtoiduks kõlblikud munakollased (v.a vedelad), külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kuivatatud) |
||
|
0408 91 80 |
Kuivatatud linnumunad, kooreta, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a munakollased) |
||
|
0408 99 80 |
Linnumunad, kooreta, värsked, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud (v.a kuivatatud munad ja munakollased) |
||
|
3502 11 90 |
Kuivatatud ovoalbumiin, (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber), inimtoiduks kõlblik |
||
|
3502 19 90 |
Ovoalbumiin, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks tahvlid, helbed, kristallid, pulber)) |
||
|
3502 20 91 |
Piimaalbumiin (laktalbumiin), k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist, inimtoiduks kõlblik, kuivatatud (näiteks tahvlid, soomused, helbed, pulber) |
||
|
3502 20 99 |
Piimaalbumiin: (laktalbumiin), k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks tahvlid, helbed, kristallid, pulber) |
||
|
6 Seened |
0711 51 00 |
Seened perekonnast Agaricus, lühiajaliseks säilitamiseks, konserveeritud näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu |
220 |
|
2003 10 20 |
Seened perekonnast Agaricus, lühiajaliseks säilitamiseks, konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, täielikult kuumtöödeldud |
||
|
2003 10 30 |
Seened perekonnast Agaricus, konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a täielikult kuumtöödeldud ja lühiajaliseks säilitamiseks) |
||
|
7 Teraviljad |
1001 91 90 |
Nisuseeme, seemneks (v.a kõva nisu, harilik nisu ja speltanisu) |
200 000 |
|
1001 99 00 |
Nisu ja meslin (v.a seemneks ja kõva nisu) |
||
|
1003 90 00 |
Oder (v.a seemneks) |
||
|
1004 10 00 |
Kaeraseeme, seemneks |
||
|
1004 90 00 |
Kaer (v.a seemneks) |
||
|
1005 90 00 |
Mais (v.a seemneks) |
||
|
1101 00 15 |
Jahu harilikust nisust ja speltanisust |
||
|
1101 00 90 |
Püülijahu meslinist |
||
|
1102 20 10 |
Püülijahu maisist, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist |
||
|
1102 20 90 |
Püülijahu maisist, rasvasisaldusega üle 1,5 % massist |
||
|
1102 90 10 |
Püülijahu odrast |
||
|
1102 90 90 |
Püülijahu teraviljadest (v.a nisust, meslinist, rukkist, maisist, riisist, odrast ja kaerast) |
||
|
1103 11 90 |
Tangud ja püülijahu harilikust nisust ja speltanisust |
||
|
1103 13 10 |
Maisitangud ja -jahu, rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist |
||
|
1103 13 90 |
Maisitangud ja -jahu, rasvasisaldusega üle 1,5 % massist |
||
|
1103 19 20 |
Rukki- või odratangud ja -jahu |
||
|
1103 19 90 |
Teraviljatangud ja -jahu (v.a nisust, kaerast, maisist, riisist, rukkist ja odrast) |
||
|
1103 20 25 |
Rukki- või odragraanulid |
||
|
1103 20 40 |
Maisigraanulid |
||
|
1103 20 60 |
Nisugraanulid |
||
|
1103 20 90 |
Teraviljagraanulid (v.a rukkist, odrast, kaerast, maisist, riisist ja nisust) |
||
|
1104 19 10 |
Nisuterad, valtsitud või helvestatud |
||
|
1104 19 50 |
Maisiterad, valtsitud või helvestatud |
||
|
1104 19 61 |
Valtsitud odraterad |
||
|
1104 19 69 |
Helvestatud odraterad |
||
|
1104 23 40 |
Kroovitud maisiterad, lõigatud või jämedalt purustatud; kruupideks jahvatatud maisiterad |
||
|
1104 23 98 |
Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud maisiterad (v.a valtsitud, helvestatud, kroovitud, kruupideks jahvatatud ning graanulid ja jahu) |
||
|
1104 29 04 |
Kroovitud, lõigatud või jämedalt purustatud odraterad |
||
|
1104 29 05 |
Kruupideks jahvatatud odraterad |
||
|
1104 29 08 |
Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud odraterad (v.a valtsitud, helvestatud, kroovitud, kruupideks jahvatatud ning graanulid ja jahu) |
||
|
1104 29 17 |
Kroovitud, lõigatud või jämedalt purustatud teravili (v.a riis, kaer, mais ja oder) |
||
|
1104 29 30 |
Kruupideks jahvatatud teravili (v.a oder, kaer, mais või riis) |
||
|
1104 29 51 |
Nisuterad, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata |
||
|
1104 29 59 |
Teravili, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata (muu kui oder, kaer, mais, nisu ja rukis) |
||
|
1104 29 81 |
Lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud nisuterad (v.a valtsitud, helvestatud, jahu, graanulid, kroovitud, kruupideks jahvatatud, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata) |
||
|
1104 29 89 |
Teravili, lõigatud, jämedalt purustatud või muul viisil töödeldud (v.a oder, kaer, mais, nisu ja rukis ning valtsitud, helvestatud, jahu, graanulid, kroovitud, kruupideks jahvatatud, jämedalt purustatud, muul viisil töötlemata, ja poolkroovitud või kroovitud riis ja purustatud riis) |
||
|
1104 30 10 |
Nisuidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud |
||
|
1104 30 90 |
Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud (v.a nisu) |
||
|
8 Linnased ja nisugluteen |
1107 10 11 |
Nisulinnased jahuna (v.a röstitud) |
330 |
|
1107 10 19 |
Nisulinnased (v.a jahuna ja röstitud) |
||
|
1107 10 91 |
Linnased jahuna (v.a röstitud ja nisulinnased) |
||
|
1107 10 99 |
Linnased (v.a röstitud, nisulinnased ja jahuna) |
||
|
1107 20 00 |
Röstitud linnased |
||
|
1109 00 00 |
Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata |
||
|
9 Tärklised |
1108 11 00 |
Nisutärklis |
550 |
|
1108 12 00 |
Maisitärklis |
||
|
1108 13 00 |
Kartulitärklis |
||
|
10 Suhkrud |
1701 12 10 |
Toor-peedisuhkur, rafineerimiseks (v.a maitse- või värvainelisanditega) |
8 000 |
|
1701 12 90 |
Toor-peedisuhkur (v.a rafineerimiseks ja maitse- või värvainelisanditega) |
||
|
1701 91 00 |
Rafineeritud roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega, tahkel kujul |
||
|
1701 99 10 |
Valge suhkur, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 99,5 % massist (v.a maitse- või värvainelisanditega) |
||
|
1701 99 90 |
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul (v.a roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega ning toorsuhkur ja valge suhkur) |
||
|
1702 20 10 |
Vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega |
||
|
1702 30 10 |
Isoglükoos tahkel kujul, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist |
||
|
1702 30 50 |
Glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist (v.a isoglükoos) |
||
|
1702 30 90 |
Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist (v.a isoglükoos ja glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata) |
||
|
1702 40 10 |
Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a invertsuhkur) |
||
|
1702 40 90 |
Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvilisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a isoglükoos ja invertsuhkur) |
||
|
1702 60 10 |
Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur) |
||
|
1702 60 80 |
Inuliinisiirup, saadud vahetult inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsil, kuivaine fruktoosisisaldusega üle 50% massist vaba fruktoosina või sahharoosina |
||
|
1702 60 95 |
Fruktoos tahkel kujul ja fruktoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a isoglükoos, inuliinisiirup, keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur) |
||
|
1702 90 30 |
Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, saadud glükoosi polümeeridest |
||
|
1702 90 50 |
Maltodekstriin tahkel kujul ja maltodekstriinisiirup (v.a maitse- või värvainelisanditega) |
||
|
1702 90 71 |
Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist |
||
|
1702 90 75 |
Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist, pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata |
||
|
1702 90 79 |
Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist (v.a suhkur ja melass pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata) |
||
|
1702 90 80 |
Inuliinisiirup, saadud vahetult inuliini või oligofruktooside hüdrolüüsil, kuivaine fruktoosisisaldusega vähemalt 10 %, kuid kuni 50% massist vaba fruktoosina või sahharoosina |
||
|
1702 90 95 |
Suhkrud tahkel kujul, k.a invertsuhkur ning muu suhkru ja suhkrusiirupi segud, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, ilma maitse- või värvainelisanditeta (v.a roo- või peedisuhkur, keemiliselt puhas sahharoos ja maltoos, laktoos, vahtrasuhkur, glükoos, fruktoos, maltodekstriin ja nende siirupid, isoglükoos, inuliinisiirup, tehismesi ka karamell) |
||
|
2106 90 30 |
Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga isoglükoosisiirupid |
||
|
2106 90 55 |
Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga glükoosi- ja maltodekstriinisiirup |
||
|
2106 90 59 |
Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid (v.a isoglükoosisiirup, laktoosisiirup, glükoosisiirup ja maltodekstriinisiirup) |
||
|
11 Kliid, pebred jm jäägid |
2302 10 10 |
Maisi kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 35 % massist |
2 200 |
|
2302 10 90 |
Maisi kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega üle 35 % massist |
||
|
2302 30 10 |
Nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või need, mille sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist |
||
|
2302 30 90 |
Nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud (v.a tärklisesisaldusega kuni 28 % massist, tingimusel et läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist) |
||
|
2302 40 10 |
Teravilja kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud, tärklisesisaldusega kuni 28 % massist ja need, mille läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist (v.a maisi, riisi või nisu kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid) |
||
|
2302 40 90 |
Teravilja kliid, pebred jm tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud (v.a maisi, riisi ja nisu ning tärklisesisaldusega kuni 28 % massist, tingimusel et läbitulek 0,2 mm läbimõõduga aukudega sõelast ei ületa 10 % massist, või kui läbitulek ületab 10 %, siis sõelast läbitulnud osa kuivaine tuhasisaldus on vähemalt 1,5 % massist) |
||
|
2303 10 11 |
Maisitärklise tootmisjäägid kuivaine valgusisaldusega üle 40 % massist (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud) |
||
|
Töödeldud põllumajandustooted |
|||
|
12 Suhkrumais |
0710 40 00 |
Suhkrumais, kuumtöötlemata, aurutatud või keedetud, külmutatud |
1 500 |
|
0711 90 30 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais, näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu |
||
|
2001 90 30 |
Suhkrumais Zea mays var. saccharata, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud |
||
|
2004 90 10 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud |
||
|
2005 80 00 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud) |
||
|
13 Töödeldud suhkur |
1302 20 10 |
Kuivatatud pektiinid, pektinaadid ja pektaadid pulbrina |
6 000 |
|
1302 20 90 |
Vedelad pektiinid, pektinaadid ja pektaadid |
||
|
1702 50 00 |
Keemiliselt puhas fruktoos tahkel kujul |
||
|
1702 90 10 |
Keemiliselt puhas maltoos tahkel kujul |
||
|
1704 90 99 |
Kondiitritootemass, martsipan, nugat ja muud valmis suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod (v.a närimiskumm, valge šokolaad, kurgupastillid ja köhatropsid, kummikompvekid, k.a marmelaad, sefiir, pastilaa, karamellkompvekid, iirised (toffee) jms maiustused, pressitud tabletid ja kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis massiga vähemalt 1 kg) |
||
|
1806 10 30 |
Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 65 %, kuid alla 80 % |
||
|
1806 10 90 |
Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 80 %, |
||
|
1806 20 95 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg, mis sisaldavad kakaovõid alla 18 % massist (v.a kakaopulber, maitsestatud šokolaadiglasuur ja granuleeritud piimašokolaad) |
||
|
1901 90 99 |
Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning toiduained piimast, rõõsast koorest, petipiimast, hapupiimast, hapukoorest, vadakuvõist, jogurtist, keefirist või sarnastest rubriikide 0401 –0404 toodetest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, mujal nimetamata (v.a linnaseekstrakt ja jaemüügiks pakitud lastetoit ning segud ja taignad alamrubriigis 1901 90 91 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks) |
||
|
2101 12 98 |
Tooted kohvist |
||
|
2101 20 98 |
Tooted teest või matest |
||
|
2106 90 98 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist |
||
|
3302 10 29 |
Lõhnaainetel põhinevad tooted, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid aroomiaineid, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist, kasutamiseks jookide tootmisel (v.a tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust) |
||
|
14 Töödeldud teravili |
1904 30 00 |
Bulgurnisu, töödeldud teradena, saadud kõvade nisuterade kuumtöötlemisel |
3 300 |
|
2207 10 00 |
Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust |
||
|
2207 20 00 |
Denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega |
||
|
2208 90 91 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga kuni 2 liitrit |
||
|
2208 90 99 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga üle 2 liitri |
||
|
2905 43 00 |
Mannitool |
||
|
2905 44 11 |
D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist |
||
|
2905 44 19 |
D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena (v.a D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav) |
||
|
2905 44 91 |
D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a vesilahusena) |
||
|
2905 44 99 |
D-glütsitool (sorbitool) (v.a vesilahusena ja D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav) |
||
|
3505 10 10 |
Dekstriinid |
||
|
3505 10 50 |
Esterdatud ja eeterdatud tärklised (v.a dekstriinid) |
||
|
3505 10 90 |
Modifitseeritud tärklised (v.a esterdatud ja eeterdatud tärklised ja dekstriinid) |
||
|
3505 20 30 |
Liimid, mis sisaldavad vähemalt 25 %, kuid alla 55 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg) |
||
|
3505 20 50 |
Liimid, mis sisaldavad vähemalt 55 %, kuid alla 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg) |
||
|
3505 20 90 |
Liimid, mis sisaldavad vähemalt 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg) |
||
|
3809 10 10 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist |
||
|
3809 10 30 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist |
||
|
3809 10 50 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist |
||
|
3809 10 90 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 83 % massist |
||
|
3824 60 11 |
Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool]) |
||
|
3824 60 19 |
Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool]) |
||
|
3824 60 91 |
Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool]) |
||
|
3824 60 99 |
Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool]) |
||
|
15 Sigaretid |
2402 10 00 |
Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod |
500 |
|
2402 20 90 |
Tubakat sisaldavad sigaretid (v.a nelgiõli sisaldavad) |
||
III LISA
ÜHTLUSTAMINE
III-A LISA
ÜHTLUSTATAVATE VALDKONDLIKE ÕIGUSAKTIDE LOETELU
Järgnev loetelu sisaldab Gruusia prioriteete liidu uue ja üldise lähenemisviisi direktiivide ühtlustamiseks vastavalt Gruusia valitsuse 2010. aasta märtsi standardimise, akrediteerimise, vastavushindamise, tehniliste normide ja metroloogia strateegiale ning õigusreformi ja tehniliste normide väljatöötamise programmile.
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/424, mis käsitleb köisteid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/9/EÜ (1) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
2. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (2) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
3. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/68/EL surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (3) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
4. |
Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta (4) Ajakava: 2013. aasta jooksul |
|
5. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (5) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
6. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/53/EL väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (6) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
7. |
Komisjoni 4. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/43/EÜ nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta (7) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
8. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (8) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
9. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (9) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
10. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/30/EL elektromagnetilist ühilduvust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (10) Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
11. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (11) Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
12. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (12) Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
13. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2017. aasta määrus (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (13) Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
14. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/426, mis käsitleb küttegaasi põletavaid seadmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/142/EÜ (14) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
15. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/425, mis käsitleb isikukaitsevahendeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ (15) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
16. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (uuesti sõnastatud) (16) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
17. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (17) Ajakava: viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
18. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (18) Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
19. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/31/EL mitteautomaatkaalude turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (19) Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
20. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/32/EL mõõtevahendite turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (20) Ajakava: kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest |
|
(1) ELT L 81, 31.3.2016, lk 1. (2) ELT L 96, 29.3.2014, lk 251. (3) ELT L 189, 27.6.2014, lk 164. (4) EÜT L 167, 22.6.1992, lk 17. (5) ELT L 96, 29.3.2014, lk 45. (6) ELT L 354, 28.12.2013, lk 90. (7) ELT L 94, 5.4.2008, lk 8. (8) ELT L 96, 29.3.2014, lk 309. (9) ELT L 153, 22.5.2014, lk 62. (10) ELT L 96, 29.3.2014, lk 79. (11) ELT L 96, 29.3.2014, lk 357. (12) ELT L 117, 5.5.2017, lk 1. (13) ELT L 117, 5.5.2017, lk 176. (14) ELT L 81, 31.3.2016, lk 99. (15) ELT L 81, 31.3.2016, lk 51. (16) ELT L 157, 9.6.2006, lk 24. (17) ELT L 170, 30.6.2009, lk 1. (18) ELT L 88, 4.4.2011, lk 5. (19) ELT L 96, 29.3.2014, lk 107. (20) ELT L 96, 29.3.2014, lk 149. |
|
III-B LISA
HORISONTAALSETE ÕIGUSAKTIDE SOOVITUSLIK LOETELU
Järgnevas loetelus on esitatud horisontaalsed põhimõtted ja tavad, mis on sätestatud käesoleva lepingu artikli 47 lõikes 1 osutatud asjakohases ELi õigustikus. Gruusia saab sellest lähtuda oma horisontaalmeetmete ühtlustamisel liidu omadega, kuid loetelu ei ole täielik.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta
Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ, 20. detsember 1979, mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/3/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist
Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta
IV LISA
KOHALDAMISALA
IV-A LISA
SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED
1. OSA
Peamiste elusloomade kategooriate suhtes kohaldatavad meetmed
Hobuslased (sh sebrad) või eeslid või kõnealuste liikide ristamisel saadud järeltulijad
Veised (sealhulgas Bubalus bubalis ja piison)
Lambad ja kitsed
Sead
Kodulinnud (sealhulgas kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned)
Eluskala
Koorikloomad
Molluskid
Eluskalade munad ja sugurakud
Haudemunad
Sperma, munarakud, embrüod
Muud imetajad
Muud linnud
Roomajad
Kahepaiksed
Teised selgroogsed
Mesilased
2. OSA
Loomsete toodete suhtes kohaldatavad meetmed
I. Inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete peamised kategooriad
Kodukabiloomade, kodulindude ja jäneseliste, tehistingimustes peetavate ja looduslike ulukite värske liha, sealhulgas rups
Hakkliha, lihavalmistised, lihamass, lihatooted
Elusad kahepoolmelised molluskid
Kalandustooted
Toorpiim, ternespiim, piimatooted ja ternespiimatooted
Munad ja munatooted
Konnakoivad ja teod
Sulatatud loomarasvad ja kõrned
Töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad
Želatiin, inimtoiduks ettenähtud želatiini valmistamiseks vajalik tooraine
Kollageen
Mesi ja mesindustooted
II. Loomsete kõrvalsaaduste peamised tootekategooriad:
|
Tapamajas |
Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused |
|
Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused |
|
|
Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted |
|
|
Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad |
|
|
Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused |
|
|
Piimatöötlemisettevõtetes |
Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused |
|
Ternespiim ja ternespiimatooted |
|
|
Muudes loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatistes |
Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted |
|
Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks |
|
|
Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks |
|
|
Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad |
|
|
Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku |
|
|
Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks |
|
|
Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu) |
|
|
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin |
|
|
Vill ja karvad |
|
|
Töödeldud suled, suleosad ja udusuled |
|
|
Töötlemisettevõtted |
Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit |
|
Söödatoorainena kasutatavad veretooted |
|
|
Kabiloomade töödeldud toornahad |
|
|
Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva) |
|
|
Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku |
|
|
Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli |
|
|
Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad |
|
|
Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad |
|
|
Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen |
|
|
Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat |
|
|
Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks |
|
|
Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid |
|
|
Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid |
|
|
Söödatoorainena kasutatavad munatooted |
|
|
Lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted) |
Lemmikloomatoidu konservid |
|
Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid |
|
|
Koerte närimiskondid |
|
|
Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit |
|
|
Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad |
|
|
Jahitrofeesid tootvas ettevõttes |
Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad |
|
Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed |
|
|
Vahesaadusi tootvates ettevõtetes |
Vahesaadused |
|
Väetised ja mullaparandusained |
Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit |
|
Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano |
|
|
Töödeldud toodete ladustamises |
Kõik töödeldud tooted |
III. Haigustekitajad
3. OSA
Taimed, taimsed saadused ja muud tooted
Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, ( 36 ) mis on võimalikud kahjurite kandjad, mis oma laadi või töötlemisviisi tõttu võivad olla ohtlikud kahjurite sissetoomise ja leviku seisukohast.
4. OSA
Toidu ja söödalisandite suhtes kohaldatavad meetmed
Toit:
lisaained (kõik lisaained ja toiduvärvid);
abiained;
toidu lõhna- ja maitseained;
toiduensüümid.
Sööt: ( 37 )
söödalisandid;
söödatooraine;
segasööt ja lemmikloomatoit, kui 2. osa (II) seda ei hõlma;
soovimatud ained söödas.
IV-B LISA
LOOMADE HEAOLUSTANDARDID
Loomade heaolustandardid hõlmavad:
loomade tuimastust ja tapmist;
loomade transporti ja sellega seotud toiminguid;
põllumajandusloomi.
IV-C LISA
MUUD IV JAOTISE 4. PEATÜKI ALLA KUULUVAD MEETMED
1) Pakendimaterjalide ainete migratsioonist pärit kemikaalid;
2) liittooted;
3) geneetiliselt muundatud organismid (GMOd);
4) kasvuhormoonid, türeostaadid, teatavad hormoonid ja beetaagonistid.
Gruusia ühtlustab oma GMOsid käsitlevad õigusaktid ühtlustamisloetellu kantud liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu artikli 55 lõikele 4.
IV-D LISA
PÄRAST LIIDU ÕIGUSAKTIDEGA ÜHTLUSTAMIST KASUTUSELE VÕETAVAD MEETMED
1) Toidu puhastamise kemikaalid;
2) kloonid;
3) kiiritamine (ionisatsioon).
V LISA
LOETELU TEATAMISKOHUSTUSLIKE LOOMA- JA AKVAKULTUURLOOMADE HAIGUSTE KOHTA NING REGULEERITUD KAHJURITEST, MILLE OSAS SAAB TUNNUSTADA HAIGUSVABA PIIRKONNA STAATUST
V-A LISA
TEATAMISKOHUSTUSLIKUD LOOMA- JA KALAHAIGUSED, MILLE PUHUL TUNNUSTATAKSE LEPINGUOSALISTE STAATUST NING MILLE OSAS VÕIB VÕTTA PIIRKONDADEKS JAOTAMISE OTSUSE
1. Suu- ja sõrataud
2. Sigade vesikulaarhaigus
3. Vesikulaarne stomatiit
4. Hobuste aafrika katk
5. Sigade aafrika katk
6. Lammaste katarraalne palavik
7. Patogeenne linnugripp
8. Newcastle’i haigus (NCD)
9. Veiste katk
10. Sigade klassikaline katk
11. Veiste nakkav pleuropneumoonia
12. Veiste katk (väikemäletsejaliste katk)
13. Lammaste ja kitsede rõuged
14. Rifti oru palavik
15. Nodulaarne dermatiit
16. Hobuste venetsueela entsefalomüeliit
17. Malleus
18. Kargtaud
19. Enteroviirus-entsefalomüeliit
20. Nakkuslik vereloomenekroos (IHN)
21. Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS)
22. Lõhe nakkav aneemia (ISA)
23. Bonamia ostreae
24. Marteilia refringens
V-B LISA
KAHJURITEGA SEOTUD HETKEOLUKORRA TUNNUSTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD VÕI KAITSEALUSED PIIRKONNAD
A. Kahjuritega seotud hetkeolukorra tunnustamine
Iga lepinguosaline koostab ja edastab reguleeritud kahjurite nimekirja järgmiste põhimõtete alusel:
kahjurid, mida teadaolevalt tema territooriumi üheski osas ei esine;
kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad ja mis on ametliku kontrolli all;
kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad, mis on ametliku kontrolli all ja millega seoses on loodud kahjurivabad piirkonnad või kaitsealused piirkonnad.
Kahjuritega seotud hetkeolukorra nimekirja kõikidest muudatustest tuleb teisele lepinguosalisele kohe teatada, kui nendest ei ole teatatud asjaomasele rahvusvahelisele organisatsioonile.
B. Kahjurivabade piirkondade ja kaitsealuste piirkondade tunnustamine
Lepinguosalised tunnustavad kaitsealuste piirkondade põhimõtet ja kahjurivabade piirkondade põhimõtet ning nende kohaldamist seoses asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standarditega.
VI LISA
PIIRKONDADEKS JAOTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD JA KAITSEALUSED PIIRKONNAD
A. Looma- ja akvakultuurloomade haigused
1. Loomahaigused
Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste staatuse tunnustamise aluseks on Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskiri.
Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks loomahaiguste puhul on OIE maismaaloomade tervishoiu eeskiri.
2. Akvakultuurloomade haigused
Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks akvakultuurloomade haiguste puhul on OIE veeloomade tervishoiu eeskiri.
B. Kahjurid
Teatavate kahjurite osas kahjurivabade piirkondade või kaitsealuste piirkondade loomise kriteeriumid vastavad ühele järgmisest:
C. Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste eristaatuse tunnustamise kriteeriumid
1. Kui importiv lepinguosaline peab oma territooriumi või osa oma territooriumist vabaks loomahaigusest, välja arvatud käesoleva lepingu V-A lisas loetletud haigustest, esitab ta eksportivale lepinguosalisele asjakohased tõendavad dokumendid, milles on eelkõige esitatud järgmised kriteeriumid:
2. Nii üldised kui ka konkreetsed lisatagatised, mida importiv lepinguosaline võib nõuda, ei tohi ületada neid, mida importiv lepinguosaline rakendab riigisiseselt.
3. Lepinguosalised teavitavad teineteist mis tahes muudatusest käesoleva lisa punkti C alapunktis 1 nimetatud haigusega seotud kriteeriumites. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib sellist teatamist silmas pidades käesoleva lisa punkti C alapunkti 2 kohaselt kindlaks määratud lisatagatisi muuta või tühistada.
VII LISA
ETTEVÕTETE AJUTINE HEAKSKIITMINE
Ettevõtete ajutise heakskiitmise tingimused ja sätted
|
1. |
Ettevõtete ajutine heakskiitmine tähendab, et importiv lepinguosaline kiidab impordi eesmärgil ajutiselt heaks eksportiva lepinguosalise ettevõtted selle lepinguosalise esitatud asjakohaste tagatiste alusel ilma ettevõtete eelneva kontrollita importiva lepinguosalise poolt kooskõlas käesoleva lisa punktiga 4. Käesoleva lisa punktis 2 sätestatud loetelusid muudetakse või täiendatakse käesoleva lisa punktis 4 sätestatud korras ja tingimustel, et võtta arvesse saadud uusi taotlusi ja tagatisi. Kontroll võib moodustada menetluse osa üksnes ettevõtete algse loetelu puhul kooskõlas punkti 4 alapunktiga d. |
|
2. |
Ajutist heakskiitu kasutatakse algselt järgmiste ettevõtete kategooriate puhul:
2.1.
Inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi tootvad ettevõtted:
—
tapamajad kodukabiloomade, kodulindude, jäneseliste ja tehistingimustes peetavate ulukite värske liha tootmiseks (IV-A lisa, 1. osa)
—
ulukiliha käitlemisega tegelevad ettevõtted;
—
lihalõikusettevõtted;
—
ettevõtted hakkliha, lihavalmististe, lihamassi ja lihatoodete tootmiseks;
—
elusate kahepoolmeliste molluskite puhastamis- ja saatmiskeskused;
—
järgmisi tooteid tootvad ettevõtted:
—
munatooted;
—
piimatooted;
—
kalandustooted;
—
töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad;
—
želatiin ja kollageen;
—
kalaõli;
—
kalatöötlemislaevad;
—
külmutuslaevad.
2.2.
Heakskiidetud või registreeritud ettevõtted, kus toodetakse loomseid kõrvalsaadusi, ja selliste loomsete kõrvalsaaduste peamised kategooriad, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks
|
|
3. |
Importiv lepinguosaline koostab ajutiselt heakskiidetud ettevõtete loetelud punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt ja teeb need loetelud üldsusele kättesaadavaks. |
|
4. |
Ajutise heakskiitmise tingimused ja kord:
a)
importiv lepinguosaline on lubanud asjassepuutuvate loomsete toodete importi eksportiva lepinguosalise territooriumilt ning asjassepuutuvate toodete asjaomased imporditingimused ja sertifitseerimisnõuded on kehtestatud;
b)
eksportiva lepinguosalise pädev asutus on esitanud importivale lepinguosalisele piisavad tagatised asjaomaste importiva lepinguosalise tervishoiunõuete täitmise kohta toodete töötlemisel loetellu või loeteludesse kantud ettevõtetes ja ettevõtete ametliku heakskiitmise kohta ekspordiks importiva lepinguosalise territooriumile;
c)
juhul kui ettevõte ei vasta mainitud tagatiste tingimustele, peavad eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel olema reaalsed volitused ekspordi peatamiseks importiva lepinguosalise territooriumile ettevõttest, mille kohta ta on esitanud tagatised;
d)
importiva lepinguosalise poolne kontroll vastavalt käesoleva lepingu artikli 62 sätetele võib moodustada ajutise heakskiitmise menetluse osa. Kõnealune kontroll käsitleb ettevõtete heakskiitmise eest vastutava pädeva asutuse struktuuri ja korraldust, sellele pädevale asutusele kuuluvaid volitusi ning tagatisi, mida asutus saab anda importiva osapoole eeskirjade rakendamise kohta. Selline kontroll võib hõlmata ka eksportiva osapoole poolt esitatud loetellu või loeteludesse kuuluvate ettevõtete teatava valikrühma kohapealset kontrolli. Võttes arvesse pädevuse struktuuri ja jaotust Euroopa Liidus, võib sellist kontrolli Euroopa Liidus rakendada üksikute liikmesriikide suhtes;
e)
käesoleva punkti alapunktis d sätestatud kontrolli tulemuste alusel võib importiv lepinguosaline muuta olemasolevat ettevõtete loetelu. |
VIII LISA
SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE MENETLUS
1. Põhimõtted
Samaväärsuse saab kindlaks teha üksikmeetme, meetmete rühmade või teatava põhikauba või põhikaupade kategooriatega seotud süsteemide kohta või nende kõigi kohta.
Kaubavahetust ei tohi katkestada ega asjaomase kauba importi eksportivalt lepinguosaliselt ei tohi peatada põhjusel, et importiv lepinguosaline vaatab läbi eksportiva lepinguosalise taotlust tunnustada konkreetset põhikaupa puudutava menetluse samaväärsust.
Samaväärsuse tunnustamise menetlus on eksportiva lepinguosalise ja importiva lepinguosalise vaheline vastastikmõjuline protsess. Menetlus hõlmab üksikmeetmete samaväärsuse objektiivset tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt ja samaväärsuse objektiivset hindamist importiva lepinguosalise samaväärsuse võimalikku tunnustamist silmas pidades.
Eksportiva lepinguosalise asjaomaste meetmete lõpliku tunnustamise otsustab üksnes importiv lepinguosaline.
2. Eeltingimused
Protsess sõltub tervislikust ja kahjuritega seotud hetkeolukorrast, õigusaktidest ja põhikaubaga seotud kontrollimise ja kontrollisüsteemi tõhususest eksportiva lepinguosalise territooriumil. Sel eesmärgil võetakse arvesse asjaomase sektori õigusakte ning eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse struktuuri, hierarhiat, volitusi, töökorda ja ressursse ning pädevate asutuste toimimise tõhusust kontrollimise ja kontrollisüsteemide osas, sealhulgas põhikaubaga seotud õigusaktide täitmist ja importiva lepinguosalise teavitamise kiirust tuvastatud ohtude korral. Sellist tunnustamist võivad toetada dokumendid ja kontroll ning varasemate kogemuste, hindamiste ja kontrollidega seotud dokumendid, samuti varasemad dokumenteeritud aruanded ja teave.
Lepinguosalised algatavad käesoleva lepingu artikli 57 kohase samaväärsuse tunnustamise menetluse pärast käesoleva lepingu artikli 55 lõikes 4 sätestatud ühtlustamisloetellu kantud meetmeid, meetmete rühma või süsteemi käsitleva ühtlustamise edukat lõpuleviimist.
Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse üksnes siis, kui põhikaubale ei kohaldata eksportiva lepinguosalise suhtes importiva lepinguosalise kehtestatud kaitsemeetmeid.
3. Menetlus
Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse, esitades importivale lepinguosalisele taotluse sektori või allsektori põhikauba või põhikaupade kategooria üksikmeetme või meetmete rühma või süsteemi või kõigi nende samaväärsuse tunnustamise kohta.
Eksportiv lepinguosaline taotleb selleks, et saada mõne põhikauba või põhikaupade kategooria importimise luba, oma programmi või kava samaväärsuse tunnustamist, milleks ta esitab importivale lepinguosalisele taotluse ja nõutavad dokumendid ning teabe käesoleva lepingu XI lisa kohaste, käesoleva punkti alapunktis a nimetatud meetmeid ja süsteeme käsitlevate õigusaktide ühtlustamise hetkeseisu kohta.
Kõnealuse taotlusega eksportiv lepinguosaline:
selgitab kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria kaubavahetuse tähtsust;
esitab üksikmeetme(d), mida ta suudab täita kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooria suhtes;
esitab üksikmeetme(d), mille suhtes ta taotleb samaväärsust kõikide importiva lepinguosalise imporditingimuste all nimetatud meetmete osas, mida kohaldatakse selle põhikauba või põhikaupade kategooriate suhtes;
vastuseks kõnealusele taotlusele esitab importiv lepinguosaline üldise ja üksikeesmärgi ning oma meetme(te) motiivi, sealhulgas riski identifitseerimine;
selle selgitusega teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist oma siseriiklike meetmete ja imporditingimuste seosest kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooriate osas.
eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema poolt identifitseeritud meetmed on samaväärsed imporditingimustega kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria osas;
importiv lepinguosaline hindab objektiivselt samaväärsuse tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt;
importiv lepinguosaline otsustab, kas samaväärsus on saavutatud või mitte;
importiv lepinguosaline esitab eksportiva lepinguosalise taotluse korral eksportivale lepinguosalisele täieliku selgituse ja täiendavad andmed oma määratluste ja otsuste kohta.
4. Meetmete samaväärsuse tõendamine eksportiva lepinguosalise poolt ja sellise tõendamise hindamine importiva lepinguosalise poolt
Eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt importiva lepinguosalise imporditingimustes esitatud iga identifitseeritud meetme samaväärsust. Vajaduse korral tõendatakse samaväärsust objektiivselt mis tahes kava või programmi osas, mida importiv lepinguosaline nõuab impordi lubamise tingimusena (nt jääkide kava jne);
Objektiivne tõendamine ja hindamine sellega seoses peaks niipalju kui võimalik põhinema järgmisel:
rahvusvaheliselt tunnustatud standardid ja/või
nõuetekohastel teaduslikel tõenditel tuginevad standardid; ja/või
riskianalüüs; ja/või
dokumendid, aruanded ja teave, mis on seotud varasemate kogemuste, hindamiste ja/või
kontrollidega ja
meetme õiguslik seisund või haldusseisundi tase ja
rakendamise ja õigusnormide täitmise tase, eelkõige järgmise alusel:
5. Importiva lepinguosalise otsused
Menetlus võib hõlmata inspekteerimist ja kontrolli.
Importiva lepinguosalise negatiivse otsuse korral esitab ta eksportivale lepinguosalisele üksikasjaliku ja põhjendatud selgituse.
|
6. |
Taimede ja taimetoodete puhul tehakse fütosanitaarmeetmete samaväärsus kindlaks käesoleva lepingu artikli 57lõikes 6 osutatud tingimuste alusel. |
IX LISA
IMPORDIKONTROLLID JA INSPEKTEERIMISTASUD
A. Impordikontrolli põhimõtted
Impordikontroll koosneb dokumentide kontrollist, identsuskontrollist ja füüsilisest kontrollist.
Loomade ja loomsete saaduste puhul sõltuvad füüsilised kontrollid ja nende sagedus sellise importimisega seotud riski tasemest.
Selleks et tagada, et taimsed saadused ja muud tooted ei oleks kahjuritest saastatud, tagab importiv lepinguosaline toodete või nende representatiivse valimi hoolika ametliku kontrollimise.
Juhul kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et kontrollitavad tooted ei vasta asjaomastele standarditele ja/või nõuetele, võtab importiv lepinguosaline meetmed vastavalt kaasnevale riskile. Võimaluse korral tuleb importijale või tema esindajale anda juurdepääs partiile ning võimaldada tal esitada vajalik teave, et importiv lepinguosaline saaks teha partii kohta lõpliku otsuse. Selline otsus peab olema vastavuses sellise importimisega kaasneva riski tasemega.
B. Füüsilise kontrolli sagedus
B.1. Loomade ja loomsete toodete importimine Gruusiast Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust Gruusiasse
|
Piirikontrolli liik |
Sagedus |
|
1. Dokumentide kontroll |
100 % |
|
2. Identsuskontroll |
100 % |
|
3. Füüsiline kontroll |
|
|
Elusloomad 100 % |
100 % |
|
I kategooria tooted Värske liha, sealhulgas rups, ning tooted veise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuslaste lihast vastavalt nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiivile 64/433/EMÜ ühendusesisest värske lihaga kauplemist mõjutavate tervishoiuprobleemide kohta (muudetud). Kalatooted hermeetiliselt suletud mahutites, mis on ette nähtud hoidma neid stabiilsena ümbritseva õhu temperatuuri suhtes, värske ja külmutatud kala ning kuivatatud ja/või soolatud kalandustooted Terved munad Pekk ja sulatatud rasvad Loomasooled Ööpäevased tibud |
20 % |
|
II kategooria tooted Linnuliha ja linnulihatooted Küülikuliha, ulukiliha (looduslik / tehistingimustes peetav) ja vastavad tooted Inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted Munatooted Inimtoiduks ettenähtud töödeldud loomne valk (100 % esimesest kuuest lahtisest kaubasaadetisest) – Nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/118/EMÜ, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid. Muud kalandustooted, välja arvatud need, mis on nimetatud komisjoni 6. novembri 2006. aasta otsuses 2006/766/EÜ, millega kehtestatakse loetelu kolmandate riikide ja territooriumide kohta, millest on lubatud importida kahepoolmelisi molluskeid, okasnahkseid, mantelloomi, meritigusid ja kalatooteid (teatavaks tehtud numbri K (2006) 5171 all), (muudetud). Kahepoolmelised molluskid Mesi |
50 % |
|
III kategooria tooted Sperma Embrüod Sõnnik Piim ja piimatooted (ei ole ette nähtud inimtoiduks) Želatiin Konnakoivad ja teod Kondid ja nendest valmistatud tooted Toornahad Harjased, vill, karvad ja suled Sarved ja kabjad ning nendest valmistatud tooted Mesindustooted Ulukitrofeed Töödeldud lemmikloomatoit Tooraine lemmikloomatoidu tootmiseks Tooraine, veri, verepreparaadid, näärmed ja elundid kasutamiseks farmaatsias või tehnilisel otstarbel Hein ja põhk Haigustekitajad Töödeldud loomne valk (pakendatud) |
Miinimum 1 % Maksimum 10 % |
|
Töödeldud loomne valk, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks (lahtine kaup) |
100 % esimese kuue saadetise puhul (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1774/2002 (milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad) (muudetud) VII lisa II peatüki punktid 10 ja 11). |
B.2. Muu kui loomset päritolu toidu importimine Gruusiast Euroopa Liitu ja Euroopa Liidust Gruusiasse
|
— Vürtspaprika (Capsicum annuum), purustatud või jahvatatud — ex 0904 20 90 — Vürtspaprika tooted (karri) — 0910 91 05 — Curcuma longa (kollajuur) — 0910 30 00 (Toit — kuivatatud vürtsid) — Punane palmiõli — ex 1511 10 90 |
10 % sudaanvärvainete puhul |
B.3. Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete importimine Euroopa Liitu või Gruusiasse
Direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul:
Importiv lepinguosaline kontrollib saadetis(t)e fütosanitaarseisundit.
Lepinguosalised hindavad ülalnimetatud lisas loetletud, väljastpoolt ELi pärinevate põhikaupade fütosanitaarkontrolli vajadust kahepoolses kaubavahetuses.
Reguleeritud põhikaupade, välja arvatud komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1756/2004 (millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid) kohaselt määratletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete impordikontrolli sagedust võib vähendada.
X LISA
SERTIFITSEERIMINE
A. Sertifitseerimise põhimõtted
Taimed ja taimsed saadused ning muud tooted:
Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sertifitseerimisel kohaldavad pädevad asutused asjakohastes rahvusvahelistes taimekaitsemeetmete standardites sätestatud põhimõtteid.
Loomad ja loomsed saadused:
Lepinguosaliste pädevad asutused tagavad, et sertifikaati väljastavatel ametnikel on piisavad teadmised veterinaaria-alastest õigusaktidest sertifitseeritavate loomade või loomsete saaduste kohta ja nad on üldiselt informeeritud eeskirjadest, mida tuleb järgida sertifikaatide koostamisel ja väljastamisel, ning vajaduse korral enne sertifitseerimist teostatavate järelpärimiste, testide või kontrollimiste olemusest ja ulatusest.
Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi tõendada andmeid, mille kohta neil ei ole isiklikke teadmisi või mida nad ei saa kindlaks teha.
Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi alla kirjutada tühjadele või mittetäielikele sertifikaatide vormidele ega sertifikaatidele loomade või loomsete saaduste kohta, mida nad ei ole kontrollinud või mis on juba väljunud nende kontrolli alt. Kui sertifikaadile kirjutatakse alla teise sertifikaadi või tunnistuse alusel, peab viimatinimetatud dokument olema enne allakirjutamist sertifikaati väljastava ametniku valduses.
Sertifikaate väljastav ametnik võib tõendada andmeid, mis on:
tuvastatud käesoleva lisa punktide 1, 2 ja 3 alusel teise isiku poolt, kellele on antud vastav luba pädeva asutuse poolt ja kes tegutseb viimatinimetatud asutuse kontrolli all, tingimusel et sertifikaate väljastav ametnik võib kinnitada andmete täpsust, või
saadud seireprogrammide raames viitega ametlikult tunnustatud kvaliteedi tagamise programmidele või epidemioloogilise järelevalvesüsteemi kaudu, kui see on lubatud asjaomaste veterinaaria-alaste õigusaktide kohaselt.
Lepinguosaliste pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada sertifitseerimise usaldusväärsus. Eelkõige tagavad nad, et nende poolt määratud sertifikaate väljastavad ametnikud:
on seisundis, mis tagab nende erapooletuse ja neil puudub otsene ärihuvi sertifitseeritavate loomade või toodete või vastavate majandite või ettevõtete suhtes, kust need pärit on; ja
on täielikult teadlikud iga nende poolt allakirjutatava sertifikaadi sisu tähtsusest.
Sertifikaadid koostatakse selliselt, et on tagatud seos konkreetse sertifikaadi ja konkreetse partii vahel sertifikaati väljastavale ametnikule arusaadavas keeles ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles vastavalt käesoleva lisa C osale.
Igal pädeval asutusel peab olema võimalik seostada sertifikaati vastava sertifikaadi väljastanud ametnikuga ja tagada, et kõikide väljastatud sertifikaatide koopiad on kättesaadavad pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul.
Selleks et takistada võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljastamist ja veterinaaria-alastes õigusaktides sätestatud eesmärkidel väljastatavate sertifikaatide väärkasutamist, kehtestavad lepinguosalised vajaliku kontrolli.
Ilma et see piiraks kohtumenetlust või karistuste kohaldamist, teostavad pädevad asutused uurimist või kontrolle ja võtavad karistamiseks vajalikke meetmeid võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljaandmise korral, millele nende tähelepanu on juhitud. Kõnealuste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaate väljastavate ametnike ajutine vabastamine nende kohustustest kuni uurimise lõpetamiseni. Eelkõige:
kui kontrolli käigus leitakse, et sertifikaati väljastav ametnik on teadlikult väljastanud võltsitud sertifikaadi, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et asjaomane isik ei saaks õigusrikkumist korrata;
kui kontrolli käigus leitakse, et üksikisik või ettevõte on ametlikku sertifikaati väärkasutanud või muutnud, võtab pädev asutus kõik vajalikud meetmed, et tagada võimaluse korral, et kõnealune üksikisik või ettevõte ei saaks õigusrikkumist korrata. Selliste meetmete hulka võib kuuluda keeldumine ametliku sertifikaadi väljastamisest asjaomasele isikule või ettevõttele.
B. Käesoleva lepingu artikli 60 lõike 2 punktis a nimetatud sertifikaat.
Sertifikaadis sisalduv terviseohutuse kinnitus sisaldab teavet asjaomase põhikauba samaväärsuse staatuse kohta. Terviseohutuse kinnitus kinnitab vastavust eksportiva lepinguosalise tootmisstandarditele, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsena.
C. Sertifitseerimise ametlikud keeled
1. Import Euroopa Liitu
Taimed, taimsed saadused ja muud tooted:
Sertifikaadid koostatakse keeles, mida sertifikaati väljastav ametnik mõistab, ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles.
Loomad ja loomsed saadused:
Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles ja vähemalt ühes selle ELi liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub käesoleva lepingu artiklis 63 sätestatud impordikontroll. ELi liikmesriik võib nõustuda ka mõne muu liidu ametliku keele kasutamisega kui tema oma keel.
2. Import Gruusiasse
Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud gruusia keeles ja vähemalt ühes ELi sihtliikmesriigi ametlikus keeles.
XI LISA
ÜHTLUSTAMINE
XI-A LISA
SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE VALDKONNA ÜHTLUSTAMISE EDUSAMMUDE HINDAMISE PÕHIMÕTTED
I OSA
Järkjärguline ühtlustamine
1. Üldeeskirjad
Gruusia sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlev õigus ühtlustatakse järk-järgult ELi sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevate õigusega, võttes aluseks ühtlustatavate õigusaktide loetelu. Nimetatud loetelu jagatakse meetmetega seotud prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt käesoleva lepingu IV lisas sätestatule. Sel põhjusel määrab Gruusia kindlaks prioriteetsed kaubandusvaldkonnad.
Oma siseriiklike eeskirjade ELi õigustikuga ühtlustamiseks Gruusia
rakendab asjaomasesse liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad ja tagab nende täitmise täiendavate siseriiklike eeskirjade ja menetluste vastuvõtmise teel, või
võtab liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad üle asjaomaste siseriiklike eeskirjade ja menetluste muutmise teel.
Mõlemal juhul Gruusia:
tunnistab kehtetuks õigusaktid, määrused ja muud meetmed, mis ei ole kooskõlas ühtlustatud siseriiklike eeskirjadega;
tagab ühtlustatud siseriiklike eeskirjade tõhusa rakendamise.
Gruusia dokumenteerib sellise ühtlustamise vormikohastes vastavustabelites, märkides ära siseriiklike eeskirjade jõustumise kuupäeva ja viite ametlikule teatajale, milles eeskirjad avaldati. Ettevalmistuste tegemisel ja hindamise läbiviimisel kasutatava vastavustabeli vorm on esitatud käesoleva lisa II osas. Kui ühtlustamine ei ole lõpule viidud, kirjeldavad inspekteerijad ( 38 ) puudusi märkuste jaoks ettenähtud veerus.
Olenemata kindlaks määratud prioriteetsetest valdkondadest koostab Gruusia konkreetsed vastavustabelid, millest nähtub, kuidas on ühtlustatud muud üldised ja konkreetsed õigusaktid, sealhulgas üldeeskirjad, mis on seotud:
kontrollisüsteemidega:
loomatervise ja loomade heaoluga:
toiduohutusega:
loomsete kõrvalsaadustega;
taimetervisega:
geneetiliselt muundatud organismidega:
II OSA
Hindamine
1. Menetlus ja metoodika
Gruusia ühtlustab järkjärguliselt oma sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitleva õiguse, mis kuulub käesoleva lepingu IV jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4 peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed” alla, Euroopa Liidu õigusega ja täidab seda tõhusalt ( 39 ).
Vastavustabelid koostatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 2 toodud vormile iga ühtlustatud õigusakti kohta ning nende ingliskeelne versioon esitatakse inspekteerijatele ülevaatamiseks.
Kui üksikmeetme, meetmete rühma, sektori, allsektori, põhikauba või põhikaupade rühmaga seotud süsteemide hindamise tulemus on positiivne, kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 57 lõikes 4 sätestatud tingimusi.
2. Vastavustabelid
2.1. Vastavustabelite koostamisel tuleb silmas pidada järgmist:
Vastavustabeli koostamise aluseks on ELi õigusaktid, kusjuures lähtutakse ühtlustamise ajal kehtivast õigusakti redaktsioonist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata õigusaktide täpsele tõlkimisele riigikeelde, kuna keelelised ebatäpsused võivad põhjustada vaidlusi, eriti kui need on seotud õiguse kohaldamisalaga ( 40 ).
2.2. Vastavustabeli vorm
ELi õigusakti (koos muudatustega) (pealkiri)
JA
siseriikliku õigusakti (pealkiri)
VAHELINE
vastavustabel
(Avaldatud (koht))
Avaldamise kuupäev:
Rakendamise kuupäev:
|
ELi õigusakt |
Siseriiklik õigusakt |
Märkused (Gruusia) |
Inspekteerijate märkused |
|
|
|
|
|
Selgitus:
XI-B LISA
LOETELU ELI ÕIGUSAKTIDEST, MILLEGA GRUUSIA PEAB OMA ÕIGUSAKTE ÜHTLUSTAMA
Vastavalt lepingu artikli 55 lõikele 4 ühtlustab Gruusia oma õigusakte järgmiste ELi õigusaktidega järgnevalt esitatud tähtaegade jooksul.
|
Liidu õigusakt |
Ühtlustamise tähtaeg |
|
1. jagu. Veterinaarvaldkond |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 21/2004, 17. detsember 2003, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ |
2015 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1505/2006, 11. oktoober 2006, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 21/2004 seoses lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise raames läbi viidava kontrolli miinimumtasemega |
2015 |
|
Nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ, 29. september 2003, ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ |
2015 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta |
2015 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1082/2003, 23. juuni 2003, millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames läbiviidava kontrolli miinimumtaseme kohta |
2015 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 911/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1760/2000 kõrvamärkide, loomapasside ja põllumajandusettevõtete registrite kohta |
2015 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 494/98, 27. veebruar 1998, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad minimaalsete haldussanktsioonide kohaldamise kohta veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi raames |
2015 |
|
Nõukogu direktiiv 2002/60/EÜ, 27. juuni 2002, millega kehtestatakse erisätted sigade aafrika katku tõrjeks ja muudetakse direktiivi 92/119/EMÜ seoses Tescheni haiguse ja sigade aafrika katkuga |
2015 |
|
Nõukogu direktiiv 92/66/EMÜ, 14. juuli 1992, millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle'i haiguse tõrjeks |
2015 |
|
Nõukogu direktiiv 2001/89/EÜ, 23. oktoober 2001, ühenduse meetmete kohta sigade klassikalise katku tõrjeks |
2015 |
|
Nõukogu direktiiv 2008/71/EÜ, 15. juuli 2008, sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta |
2016 |
|
Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ, 20. detsember 2005, linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta |
2016 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 616/2009, 13. juuli 2009, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2005/94/EÜ seoses linnugripi suhtes piiritletud kodulinnukasvatusalade või muude vangistuses peetavate lindude piiritletud kasvatusalade tunnustamisega ja seoses täiendavate bio-ohutusmeetmetega kõnealustes kasvatusalades |
2016 |
|
Komisjoni otsus 2010/367/EL, 25. juuni 2010, kodu- ja metslindude seas läbiviidavate linnugripi järelevalveprogrammide rakendamise kohta liikmesriikides |
2016 |
|
Komisjoni otsus 2002/106/EÜ, 1. veebruar 2002, millega kiidetakse heaks diagnostika käsiraamat, milles kehtestatakse sigade katku kinnitamiseks kasutatavad diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning kriteeriumid laborikatsete tulemuste hindamiseks |
2016 |
|
Komisjoni otsus 2003/422/EÜ, 26. mai 2003, sigade aafrika katku diagnostika käsiraamatu heakskiitmise kohta |
2016 |
|
Komisjoni otsus 2006/437/EÜ, 4. august 2006, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnostikakäsiraamat seoses lindude gripiga |
2016 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, 22. mai 2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad |
2016 |
|
Komisjoni otsus 2001/183/EÜ, 22. veebruar 2001, milles sätestatakse proovivõtuplaanid ja diagnostikameetodid teatavate kalahaiguste avastamiseks ja nende esinemise kinnitamiseks ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 92/532/EMÜ |
2016 |
|
Nõukogu direktiiv 2006/88/EÜ, 24. oktoober 2006, vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta |
2017 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 |
2017 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 142/2011, 25. veebruar 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega |
2017 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1251/2008, 12. detsember 2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2006/88/EÜ seoses vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise tingimuste ja sertifitseerimisnõuetega ja ühendusse importimisega ning millega sätestatakse vektorliikide loetelu |
2017 |
|
Nõukogu direktiiv 92/118/EMÜ, 17. detsember 1992, millega sätestatakse selliste toodete ühendusesisest kaubandust ja ühendusse importimist reguleerivad loomade ja inimeste tervishoiunõuded, mille suhtes ei kohaldata direktiivi 89/662/EMÜ A lisa I peatükis ja patogeenide puhul direktiivis 90/425/EMÜ osutatud ühenduse erieeskirjades sätestatud nõudeid |
2017 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, 17. november 2003, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ |
2017 |
|
Nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ, 26. juuni 1964, ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta |
2017 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 998/2003, 26. mai 2003, mis käsitleb lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise suhtes kohaldatavaid loomatervishoiunõudeid ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/65/EMÜ |
2018 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1266/2007, 26. oktoober 2007, nõukogu direktiivi 2000/75/EÜ rakenduseeskirjade kohta seoses lammaste katarraalse palaviku tõrje, järelevalve, seire ja teatavate vastuvõtlikku liiki kuuluvate loomade liikumispiirangutega |
2018 |
|
Nõukogu direktiiv 2000/75/EÜ, 20. november 2000, millega kehtestatakse erisätted lammaste katarraalse palaviku tõrjeks ja likvideerimiseks |
2018 |
|
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1152/2011, 14. juuli 2011, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 998/2003 tervishoiualaste ennetusmeetmete osas koertel esineva Echinococcus multilocularis'e nakkuse tõrjeks |
2018 |
|
Nõukogu direktiiv 2002/99/EÜ, 16. detsember 2002, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad |
2018 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta |
2018 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/28/EÜ, 31. märts 2004, millega muudetakse direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta |
2018 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1662/95, 7. juuli 1995, millega kehtestatakse teatav ühenduse otsustamismenetluste üksikasjalik rakenduskord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate toodete müügilubade andmiseks |
2018 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 470/2009, 6. mai 2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 |
2018 |
|
Nõukogu direktiiv 2004/68/EÜ, 26. aprill 2004, millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 72/462/EMÜ |
2019 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/2003, 17. november 2003, salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta |
2019 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1177/2006, 1. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2160/2003 seoses konkreetsete tõrjemeetodite kasutamise nõuetega riiklike salmonelloositõrje programmide raames |
2019 |
|
Komisjoni otsus 2007/843/EÜ, 11. detsember 2007, millega kiidetakse heaks teatavate kolmandate riikide salmonella kontrolli programmid liigi Gallus gallus aretuskarjades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2160/2003 ja muudetakse otsust 2006/696/EÜ seoses kodulindude ja haudemunade impordi suhtes kohaldatavate tervishoiunõuetega |
2019 |
|
Komisjoni direktiiv 2006/130/EÜ, 11. detsember 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ rakendamise kohta kriteeriumide kehtestamise osas, mille alusel vabastatakse teatavad toiduloomade veterinaarravimid veterinaararsti retsepti esitamise nõudest |
2019 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded |
2019 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 141/2007, 14. veebruar 2007, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 kohast tunnustamise nõuet söödakäitlemisettevõtete suhtes, mis toodavad või turustavad kategooria „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid” alla kuuluvaid söödalisandeid |
2019 |
|
Nõukogu direktiiv 92/119/EMÜ, 17. detsember 1992, millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega |
2020 |
|
Komisjoni otsus 2000/428/EÜ, 4. juuli 2000, millega kehtestatakse sigade vesikulaarhaiguse kinnitamise ja eristusdiagnoosi diagnostika- ja proovivõtumeetodid ning laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumid |
2020 |
|
Komisjoni direktiiv 2008/38/EÜ, 5. märts 2008, milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri |
2020 |
|
Komisjoni direktiiv 82/475/EMÜ, 23. juuni 1982, millega sätestatakse söödamaterjali kategooriad, mida lubatakse kasutada lemmikloomade segatoidu märgistamisel |
2020 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ |
2020 |
|
Komisjoni soovitus 2011/25/EL, 14. jaanuar 2011, millega kehtestatakse juhised söödamaterjalide, söödalisandite, biotsiidide ja veterinaarravimite eristamiseks |
2020 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 68/2013, 16. jaanuar 2013, söödamaterjalide kataloogi kohta |
2020 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009, 27. jaanuar 2009, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks |
2021 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta |
2021 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 378/2005, 4. märts 2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta seoses ühenduse tugilabori ülesannete ja kohustustega söödalisandite loataotluste puhul |
2021 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 429/2008, 25. aprill 2008, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses taotluste koostamise ja esitamise ning söödalisandite hindamise ja lubamisega |
2021 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2075/2005, 5. detsember 2005, millega kehtestatakse erieeskirjad liha ametlikuks kontrollimiseks keeritsusside (Trichinella) suhtes |
2021 |
|
Nõukogu direktiiv 98/58/EÜ, 20. juuli 1998, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset |
2022 |
|
Komisjoni otsus 2006/778/EÜ, 14. november 2006, teatavaid põllumajandusloomi pidavate tootmisettevõtete kontrollimise käigus teabe kogumise miinimumnõuete kohta |
2022 |
|
Nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ, 18. detsember 2008, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded |
2022 |
|
Nõukogu direktiiv 2008/120/EÜ, 18. detsember 2008, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded |
2022 |
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009, loomade kaitse kohta surmamisel |
2022 |
|
Komisjoni direktiiv 2002/4/EÜ, 30. jaanuar 2002, nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ hõlmatud munakanasid pidavate ettevõtete registreerimise kohta |
2022 |
|
Nõukogu direktiiv 2007/43/EÜ, 28. juuni 2007, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad |
2022 |
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1255/97, 25. juuni 1997, ühenduse kriteeriumide kohta kontrollpunktidele ja direktiivi 91/628/EMÜ lisas osutatud teekonnaplaanide muutmise kohta |
2022 |
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 |
2022 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 750/2014, 10. juuli 2014, milles käsitletakse sigade epideemilise diarröa vastaseid kaitsemeetmeid seoses tervishoiunõuetega, mis kehtivad sigade importimisel liitu |
2023 |
|
Nõukogu direktiiv 1999/74/EÜ, 19. juuli 1999, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded |
2023 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 101/2013, 4. veebruar 2013, milles käsitletakse piimhappe kasutamist veiserümpade mikrobioloogilise pinnasaaste vähendamiseks |
2023 |
|
Nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ, 26. märts 1990, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused |
2024 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ, 7. mai 2002, loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta |
2024 |
|
Komisjoni soovitus 2004/704/EÜ, 11. oktoober 2004, dioksiinide ja dioksiinitaoliste PCBde taustanivoode jälgimise kohta söötades |
2024 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 139/2013, 7. jaanuar 2013, milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu |
2024 |
|
Nõukogu direktiiv 90/426/EMÜ, 26. juuni 1990, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta |
2024 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 605/2010, 2. juuli 2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimapõhiste toodete Euroopa Liitu toomisel |
2025 |
|
Nõukogu direktiiv 90/427/EMÜ, 26. juuni 1990, zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta ühendusesisesel kauplemisel hobuslastega |
2025 |
|
Nõukogu direktiiv 2009/156/EÜ, 30. november 2009, hobuslaste liikumist ja kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta |
2025 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 504/2008, 6. juuni 2008, millega rakendatakse nõukogu direktiivid 90/426/EMÜ ja 90/427/EMÜ hobuslaste identifitseerimise meetoditega seoses |
2025 |
|
Nõukogu direktiiv 2009/157/EÜ, 30. november 2009, tõupuhaste aretusveiste kohta |
2026 |
|
Komisjoni otsus 84/247/EMÜ, 27. aprill 1984, millega sätestatakse tõupuhaste aretusveiste tõuraamatuid pidavate või asutavate tõuaretusorganisatsioonide ja -ühingute tunnustamise kriteeriumid |
2026 |
|
Nõukogu direktiiv 87/328/EMÜ, 18. juuni 1987, tõupuhaste aretusveiste tõuaretuses vastuvõetavaks tunnistamise kohta |
2026 |
|
Nõukogu direktiiv 94/28/EÜ, 23. juuni 1994, millega nähakse ette põhimõtted seoses zootehniliste ja genealoogiliste nõuetega, mida kohaldatakse loomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote impordi suhtes kolmandatest riikidest, ning muudetakse direktiivi 77/504/EMÜ tõupuhaste aretusveiste kohta |
2026 |
|
Nõukogu direktiivi 92/35/EMÜ, 29. aprill 1992, milles sätestatakse hobuste Aafrika katku kontrollieeskirjad ja tõrjemeetmed |
2026 |
|
Nõukogu direktiiv 90/429/EMÜ, 26. juuni 1990, millega sätestatakse kodusigade sperma ühendusesisese kaubanduse ja impordi korral kohaldatavad loomatervishoiu nõuded |
2026 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2012/137/EL, 1. märts 2012, kodusigade sperma impordi kohta liitu |
2027 |
|
Nõukogu direktiiv 88/661/EMÜ, 19. detsember 1988, aretussigade suhtes kohaldatavate zootehniliste standardite kohta |
2027 |
|
Nõukogu direktiiv 90/428/EMÜ, 26. juuni 1990, võistlushobustega kauplemise ja võistlustel osalemise tingimuste kohta |
2027 |
|
2. jagu. Toiduohutus |
|
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused |
2015 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 16/2011, 10. jaanuar 2011, millega kehtestatakse toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi rakendusmeetmed |
2015 |
|
Komisjoni otsus 2004/478/EÜ, 29. aprill 2004, toidu- ja söödakriisi reguleerimise üldplaani vastuvõtmise kohta |
2015 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta |
2015 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, 29. aprill 2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid |
2015 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta |
2015 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2074/2005, 5. detsember 2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 |
2015 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks |
2015 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004, 29. aprill 2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks |
2015 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 931/2011, 19. september 2011, loomset päritolu toidu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud jälgitavuse nõuete kohta |
2015 |
|
Nõukogu direktiiv 96/23/EÜ, 29. aprill 1996, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ |
2015 |
|
Komisjoni otsus 97/747/EÜ, 27. oktoober 1997, millega määratakse kindlaks nõukogu direktiiviga 96/23/EÜ ettenähtud proovide võtmise mahud ja sagedused teatavate loomsetes toodetes esinevate ainete ja ainejääkide seireks |
2015 |
|
Nõukogu direktiiv 96/22/EÜ, 29. aprill 1996, mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 81/602/EMÜ, 88/146/EMÜ ja 88/299/EMÜ |
2015 |
|
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 315/93, 8. veebruar 1993, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes |
2015 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta |
2015 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1881/2006, 19. detsember 2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes |
2015 |
|
Komisjoni otsus 2002/657/EÜ, 12. august 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 96/23/EÜ analüüsimeetodite tulemuslikkuse ja tulemuste tõlgendamise osas |
2016 |
|
Komisjoni otsus 2006/677/EÜ, 29. september 2006, millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel |
2016 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 396/2005, 23. veebruar 2005, taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta |
2016 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 |
2016 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta |
2016 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 1047/2012, 8. november 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1924/2006 toitumisalaste väidete loetelu osas |
2016 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2013/63/EL, 24. jaanuar 2013, millega võetakse vastu suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1924/2006 artiklis 10 sätestatud tervisealaste väidete eritingimuste rakendamiseks |
2016 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta |
2016 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006, vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta |
2016 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1170/2009, 30. november 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1925/2006 seoses loeteludega, milles on esitatud vitamiinid ja mineraaltoitained ja nende ühendid, mida võib lisada toidule, sealhulgas toidulisanditele |
2016 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi |
2016 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 401/2006, 23. veebruar 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mükotoksiinide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes |
2016 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 333/2007, 28. märts 2007, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid mikroelementide ja toidu töötlemisel tekkivate saasteainete sisalduse kontrolliks toiduainetes |
2016 |
|
Komisjoni otsus 94/360/EÜ, 20. mai 1994, teatavate kolmandatest riikidest pärit toodete partiide suhtes rakendatavate füüsiliste kontrollide vähendatud sageduse kohta nõukogu direktiivi 90/675/EMÜ alusel |
2017 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/91/EL, 13. detsember 2011, toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta |
2017 |
|
Nõukogu otsus 92/608/EMÜ, 14. november 1992, millega sätestatakse otseselt inimtoiduks ettenähtud kuumtöödeldud piima analüüsi- ja kontrollmeetodid |
2017 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ |
2017 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 645/2000, 28. märts 2000, millega sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, mis on vajalikud nõukogu direktiivi 86/362/EMÜ artikli 7 ja nõukogu direktiivi 90/642/EMÜ artikli 4 teatavate sätete nõuetekohaseks toimimiseks seoses vastavalt teraviljas ja taimset päritolu toodetes, kaasa arvatud puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide kontrollimise korraga |
2017 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 489/2012, 8. juuni 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 16 rakenduseeskirjad |
2017 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 307/2012, 11. aprill 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikli 8 rakenduseeskirjad |
2017 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 609/2013, 12. juuni 2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 |
2017 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1331/2008, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus |
2017 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 234/2011, 10. märts 2011, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) rakendamise kohta |
2018 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 257/2010, 25. märts 2010, millega kehtestatakse toidus lubatud lisaainete uue hindamise kava kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta |
2018 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, 27. oktoober 2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ |
2018 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ |
2018 |
|
Komisjoni soovitus 2004/787/EÜ, 4. oktoober 2004, mis käsitleb tehnilisi suuniseid toodetena või toodete koostises esinevate geneetiliselt muundatud organismide ja geneetiliselt muundatud organismidest toodetud materjalide proovide võtmise ja tuvastamise kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1830/2003 |
2018 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta |
2018 |
|
Komisjoni otsus 2007/363/EÜ, 21. mai 2007, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise suuniste kohta |
2019 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 231/2012, 9. märts 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid |
2019 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97, 27. jaanuar 1997, uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta |
2019 |
|
Komisjoni soovitus 97/618/EÜ, 29. juuli 1997, uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade turuleviimise avalduse jaoks vajalike teadusaspektide ja teabe esitamise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel esmase ohutushindamise aruannete koostamise kohta |
2019 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2023/2006, 22. detsember 2006, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta |
2019 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/2004, 6. aprill 2004, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 üksikasjalikke rakenduseeskirju, mida kohaldatakse uut geneetiliselt muundatud toitu ja sööta käsitlevate loataotluste, olemasolevatest toodetest teatamise ja ohuhindamise soodsate tulemustega läbinud geneetiliselt muundatud materjali juhusliku või tehniliselt vältimatu sisalduse suhtes |
2019 |
|
Komisjoni soovitus 2013/165/EL, 27. märts 2013, toksiinide T-2 ja HT-2 esinemise kohta teraviljas ja teraviljatoodetes |
2019 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 |
2020 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ |
2020 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 873/2012, 1. oktoober 2012, üleminekumeetmete kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisas sätestatud lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitleva liidu loetelu suhtes |
2020 |
|
Nõukogu direktiiv 78/142/EMÜ, 30. jaanuar 1978, vinüülkloriidmonomeeri sisaldavaid ja toiduainetega kokkupuutumiseks mõeldud materjale ja esemeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta |
2020 |
|
Komisjoni direktiiv 92/2/EMÜ, 13. jaanuar 1992, millega sätestatakse proovivõtumenetlus ja ühenduse analüüsimeetod kiirkülmutatud toitude temperatuuri ametlikuks kontrolliks |
2020 |
|
Nõukogu direktiiv 89/108/EMÜ, 21. detsember 1988, kiirkülmutatud toiduaineid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
2020 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 37/2005, 12. jaanuar 2005, temperatuuri jälgimise kohta inimtoiduks ettenähtud kiirkülmutatud toiduainete transpordivahendites, lao- ja säilitusruumides |
2020 |
|
Komisjoni otsus 2005/463/EÜ, 21. juuni 2005, millega luuakse võrkude rühm geneetiliselt muundatud, tavapäraste ja mahepõllunduskultuuride samaaegset viljelemist käsitleva teabe vahetamiseks ja kooskõlastamiseks |
2020 |
|
Komisjoni otsus 2009/770/EÜ, 13. oktoober 2009, millega kehtestatakse standardne aruandevorm toodetena või toodete koostises turule lastavate geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise seiretulemuste esitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ |
2020 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 872/2012, 1. oktoober 2012, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud lõhna- ja maitseainete loetelu, lisatakse see Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008 I lisasse ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1565/2000 ja komisjoni otsus nr 1999/217/EÜ |
2021 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2065/2003, 10. november 2003, toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta |
2021 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1321/2013, 10. detsember 2013, millega kehtestatakse loetelu lubatud suitsutuspreparaatidest-esmatoodetest, mida kasutatakse sellisel kujul toidus või selle pinnal ja/või esmatoodetest saadud suitsutuspreparaatide valmistamiseks |
2021 |
|
Komisjoni direktiiv 93/11/EMÜ, 15. märts 1993, mis käsitleb N-nitrosamiinide ja N-nitrosamiinideks muutuvate ainete eraldumist elastomeerist või kummist pudeli- ja rõngasluttidest |
2021 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1895/2005, 18. november 2005, teatavate epoksüderivaatide kasutamise piirangu kohta toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud materjalides ja esemetes |
2021 |
|
Komisjoni soovitus, 13. juuli 2010, suuniste kohta samaaegse viljelemise riiklike meetmete väljatöötamiseks, et vältida GMOde tahtmatut sattumist tavapärastesse ja mahepõllunduskultuuridesse |
2021 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1882/2006, 19. detsember 2006, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid nitraatide sisalduse ametlikuks kontrolliks toiduainetes |
2021 |
|
Komisjoni otsus 86/474/EMÜ, 11. september 1986, kohapealsete kontrollide rakendamise kohta veiste, sigade ja värske liha importimisel kolmandatest riikidest |
2022 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ, 10. juuni 2002, toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
2022 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 10/2011, 14. jaanuar 2011, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta |
2022 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/54/EÜ, 18. juuni 2009, loodusliku mineraalvee kasutamise ja turustamise kohta |
2022 |
|
Komisjoni direktiiv 2003/40/EÜ, 16. mai 2003, milles kehtestatakse loodusliku mineraalvee komponentide loetelu, kontsentratsioonipiirid ja märgistamise nõuded ning osooniga rikastatud õhu kasutustingimused loodusliku mineraalvee ja allikavee töötlemisel |
2022 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta |
2022 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1337/2013, 13. detsember 2013, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamiseks seoses värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha päritoluriigi või lähtekoha tähisega |
2022 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 115/2010, 9. veebruar 2010, millega sätestatakse aktiveeritud alumiiniumoksiidi kasutamise tingimused fluoriidi eemaldamiseks looduslikust mineraalveest ja allikaveest |
2023 |
|
Komisjoni otsus 2000/608/EÜ, 27. september 2000, mis käsitleb direktiivi 90/219/EMÜ (geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta) III lisas visandatud riski hindamise juhiseid |
2023 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 28/2012, 11. jaanuar 2012, millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009 |
2023 |
|
Komisjoni otsus 2005/34/EÜ, 11. jaanuar 2005, millega kehtestatakse ühtlustatud standardid teatavate jääkide olemasolu kontrolliks kolmandatest riikidest imporditud loomsetes saadustes |
2023 |
|
Nõukogu direktiiv 82/711/EMÜ, 18. oktoober 1982, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks vajalikud põhireeglid |
2023 |
|
Nõukogu direktiiv 84/500/EMÜ, 15. oktoober 1984, toiduainetega kokkupuutumiseks ettenähtud keraamikatooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
2023 |
|
Komisjoni direktiiv 96/8/EÜ, 26. veebruar 1996, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega dieetides kasutatavate toiduainete kohta |
2023 |
|
Nõukogu otsus 2002/812/EÜ, 3. oktoober 2002, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/18/EÜ kehtestatakse geneetiliselt muundatud organismide toodetena või toodete koostises turuleviimisega seotud teabe koondvorm |
2023 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 210/2013, 11. märts 2013, idusid tootvate ettevõtete tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 852/2004 |
2024 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 579/2014, 28. mai 2014, millega lubatakse erand teatavatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa sätetest, mis on seotud vedelate õlide ja rasvade mereveoga |
2024 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012, 16. mai 2012, millega kehtestatakse nimekiri tervisealastest väidetest, mida on lubatud esitada toidu kohta, välja arvatud haigestumise riski vähendamisele ning laste arengule ja tervisele viitavad väited |
2024 |
|
Nõukogu direktiiv 85/572/EMÜ, 19. detsember 1985, millega sätestatakse toiduga kokkupuutumiseks mõeldud plastmaterjalide ja -esemete koostisainete migratsiooni testimiseks kasutatavate mudelainete nimekiri |
2024 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 124/2009, 10. veebruar 2009, milles sätestatakse piirnormid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide esinemisele toidus, mis on tingitud nende ainete vältimatust ülekandest muusse kui selleks ettenähtud sööta |
2024 |
|
Komisjoni direktiiv 2007/42/EÜ, 29. juuni 2007, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta |
2024 |
|
Komisjoni soovitus 2011/516/EL, 23. august 2011, dioksiinide, furaanide ja polüklooritud bifenüülide (PCBde) sisalduse vähendamise kohta söödas ja toiduainetes |
2025 |
|
Komisjoni soovitus 2006/794/EÜ, 16. november 2006, dioksiinide, dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide ja muude kui dioksiinitaoliste polükloreeritud bifenüülide taustanivoode seire kohta toiduainetes |
2025 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 589/2014, 2. juuni 2014, millega sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja mittedioksiinitaoliste PCBde sisalduse kontrollimiseks teatavates toiduainetes ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 252/2012 |
2025 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 503/2013, 3. aprill 2013, mis käsitleb loa taotlemist geneetiliselt muundatud toidule ja söödale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 641/2004 ja (EÜ) nr 1981/2006 |
2025 |
|
Komisjoni soovitus 2003/598/EÜ, 11. august 2003, mis käsitleb patuliiniga saastumise vältimist ja vähendamist õunamahlas ning muudes jookides, mille koostisosaks on õunamahl |
2026 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
2026 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/3/EÜ, 22. veebruar 1999, ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidu ja toidu koostisosade ühenduse loetelu kehtestamise kohta |
2026 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 907/2013, 20. september 2013, millega kehtestatakse eeskiri üldnimetuse kasutamise avalduste esitamiseks |
2026 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/32/EÜ, 23. aprill 2009, toiduainete ja toidu koostisosade tootmisel kasutatavaid ekstrahente käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
2026 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 450/2009, 29. mai 2009, toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud aktiivsete ja intelligentsete materjalide ja esemete kohta |
2026 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 284/2011, 22. märts 2011, Hiina Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordi eritingimuste ja üksikasjaliku korra kehtestamise kohta |
2026 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 282/2008, 27. märts 2008, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud ringlussevõetud plastist materjalide ja esemete ning määruse (EÜ) nr 2023/2006 muutmise kohta |
2026 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 321/2011, 1. aprill 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 10/2011, et piirata bisfenool A kasutamist imikute plastist lutipudelites |
2026 |
|
3. jagu. Taimekaitse |
|
|
Komisjoni direktiiv 2008/61/EÜ, 17. juuni 2008, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks |
2015 |
|
Komisjoni soovitus 2014/63/EL, 6. veebruar 2014, Diabrotica virgifera virgifera Le Conte'i tõrje kohta liidu piirkondades, kus selle esinemine on kinnitust leidnud |
2015 |
|
Komisjoni direktiiv 2004/105/EÜ, 15. oktoober 2004, millega määratakse kindlaks ametlike fütosanitaarsertifikaatide või reekspordi fütosanitaarsertifikaatide näidised, mis peavad kolmandatest riikidest ja nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ loetletud riikidest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kaasas olema |
2015 |
|
Komisjoni direktiiv 94/3/EÜ, 21. jaanuar 1994, millega sätestatakse menetlus kolmandatest riikidest pärinevate taimetervist otseselt ohustavate saadetiste või kahjulike organismide kinnipidamisest teavitamise kohta |
2015 |
|
Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta |
2016 |
|
Komisjoni direktiiv 92/90/EMÜ, 3. november 1992, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad |
2016 |
|
Nõukogu direktiiv 2007/33/EÜ, 11. juuni 2007, mis käsitleb kartuli-kiduussi tõrjet ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 69/465/EMÜ |
2016 |
|
Nõukogu direktiiv 98/57/EÜ, 20. juuli 1998, haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta |
2017 |
|
Komisjoni direktiiv 2004/103/EÜ, 7. oktoober 2004, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete identsus- ja fütosanitaarkontrolle, mida võib teha mujal kui ühenduse piiriületuskohas või selle läheduses, ning millega täpsustatakse nende kontrollidega seotud tingimusi |
2017 |
|
Nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ, 4. oktoober 1993, kartuli ringmädaniku kontrolli kohta |
2017 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1756/2004, 11. oktoober 2004, millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid |
2018 |
|
Komisjoni direktiiv 98/22/EÜ, 15. aprill 1998, milles sätestatakse miinimumnõuded kolmandatest riikidest toodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli tegemiseks ühenduses mujal kui sihtkohas asuvates kontrollpunktides |
2018 |
|
Komisjoni direktiiv 92/70/EMÜ, 30. juuli 1992, milles sätestatakse ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad |
2018 |
|
Komisjoni direktiiv 93/51/EMÜ, 24. juuni 1993, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta |
2018 |
|
Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ, 9. aprill 1968, viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta |
2018 |
|
Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ, 15. juuli 2008, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta |
2018 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 544/2011, 10. juuni 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses toimeainete andmenõuetega |
2018 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 283/2013, 1. märts 2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta |
2018 |
|
Komisjoni direktiiv 2002/63/EÜ, 11. juuli 2002, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ |
2018 |
|
Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta |
2019 |
|
Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta |
2019 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, 18. september 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted |
2019 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2012/756/EL, 5. detsember 2012, Pseudomonas syringae pv. actinidiae Takikawa, Serizawa, Ichikawa, Tsuyumu & Goto liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta |
2019 |
|
Nõukogu direktiiv 2008/90/EÜ, 29. september 2008, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta |
2019 |
|
Nõukogu direktiiv 98/56/EÜ, 20. juuli 1998, dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta |
2019 |
|
Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, peediseemne turustamise kohta |
2019 |
|
Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta |
2019 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2012/138/EL, 1. märts 2012, Anoplophora chinensis'e (Forster) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta |
2020 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2012/270/EL, 16. mai 2012, organismide Epitrix cucumeris (Harris), Epitrix papa sp.n., Epitrix subcrinita (Lec.) ja Epitrix tuberis (Gentner) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta |
2020 |
|
Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta |
2020 |
|
Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ, 13. juuni 2002, õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta |
2020 |
|
Komisjoni otsus 81/675/EMÜ, 28. juuli 1981, millega sätestatakse, et teatud sulgemissüsteemid loetakse nõukogu direktiivide 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 69/208/EMÜ ja 70/458/EMÜ tähenduses „ühekordselt kasutatavateks” |
2020 |
|
Nõukogu otsus 2003/17/EÜ, 16. detsember 2002, kolmandates riikides teostatud seemnekultuuride põldtunnustamiste samaväärsuse kohta ja kolmandates riikides kasvatatud seemne samaväärsuse kohta |
2020 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 217/2006, 8. veebruar 2006, milles sätestatakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ rakenduseeskirjad seoses liikmesriikide loaga ajutiselt lubada minimaalsetele idanevusnõuetele mittevastava seemne turustamine |
2020 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 284/2013, 1. märts 2013, milles sätestatakse taimekaitsevahendite andmenõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta |
2020 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 547/2011, 8. juuni 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite märgistamise nõuetega |
2020 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks |
2020 |
|
Nõukogu direktiiv 2006/91/EÜ, 7. november 2006, San José kilptäi tõrje kohta |
2021 |
|
Komisjoni otsus 2006/464/EÜ, 27. juuni 2006, ajutiste erakorraliste meetmete kohta Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks |
2021 |
|
Komisjoni otsus 2007/365/EÜ, 25. mai 2007, Rhynchophorus ferrugineus'i (Olivier) ühendusse sissetoomise ja seal levimise takistamiseks võetavate erakorraliste meetmete kohta |
2021 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 546/2011, 10. juuni 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses taimekaitsevahendite hindamise ja lubade andmise ühtsete põhimõtetega |
2021 |
|
Komisjoni otsus 2002/757/EÜ, 19. september 2002, ajutiste erakorraliste fütosanitaarmeetmete kohta Phytophtora ramorum Werres, De Cock & Man in 't Veld sp nov. ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks |
2022 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2014/497/EL, 23. juuli 2014, Xylella fastidiosa (Well et Raju) liitu sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate meetmete kohta |
2022 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2012/535/EL, 26. september 2012, erakorraliste meetmete võtmise kohta Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus |
2022 |
|
Komisjoni otsus 80/755/EMÜ, 17. juuli 1980, millega lubatakse trükkida nõutav teave kustumatult teraviljaseemne pakenditele |
2022 |
|
Komisjoni direktiiv 2004/29/EÜ, 4. märts 2004, millega määratakse kindlaks viinamarjasortide tunnused ja kontrolli miinimumtingimused |
2022 |
|
Komisjoni direktiiv 93/61/EMÜ, 2. juuli 1993, milles sätestatakse loetelu tingimuste kohta, millele peab nõukogu direktiivi 92/33/EMÜ kohaselt vastama köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjal, v.a seeme |
2022 |
|
Komisjoni direktiiv 93/62/EMÜ, 5. juuli 1993, millega kehtestatakse tarnijate ja ettevõtete järelevalve ja kontrolli rakendusmeetmed vastavalt nõukogu direktiivile 92/33/EMÜ köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta |
2022 |
|
Komisjoni direktiiv 93/48/EMÜ, 23. juuni 1993, milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ kohaselt vastama puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjal ja viljapuud |
2022 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga |
2022 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 541/2011, 1. juuni 2011, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga |
2022 |
|
Nõukogu otsus 2004/371/EÜ, 20. aprill 2004, söödakultuuridena kasutamiseks mõeldud seemnesegude turustamise tingimuste kohta |
2023 |
|
Komisjoni direktiiv 2008/124/EÜ, 18. detsember 2008, millega lubatakse teatavate söödakultuuride ning õli- ja kiudtaimede liikide seemne turustamist ainult juhul, kui see on ametlikult sertifitseeritud eliitseemne või sertifitseeritud seemnena |
2023 |
|
Komisjoni direktiiv 2010/60/EL, 30. august 2010, millega sätestatakse teatavad erandid looduskeskkonna säilitamiseks mõeldud söödakultuuride seemnesegude turustamiseks |
2023 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2012/340/EL, 25. juuni 2012, milles käsitletakse nõukogu direktiivide 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ ja 2002/57/EÜ kohase ajutise katse korraldamist seoses ametliku järelevalve all toimuva põldtunnustamisega eliitseemne ja eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemne puhul |
2023 |
|
Komisjoni otsus 2009/109/EÜ, 9. veebruar 2009, ajutise katse korraldamise kohta, mille raames kehtestatakse teatavad piirangud nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel söödakultuuridena kasutamiseks ettenähtud seemnesegude turustamise suhtes, et teha kindlaks, kas teatavad liigid, mida ei ole loetletud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 2002/55/EÜ või 2002/57/EÜ, vastavad direktiivi 66/401/EMÜ artikli 2 lõike 1 punkti A lisamise tingimustele |
2023 |
|
Komisjoni otsus 2004/200/EÜ, 27. veebruar 2004, melon-maavitsa mosaiikviiruse ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimise kohta |
2023 |
|
Komisjoni direktiiv 93/64/EMÜ, 5. juuli 1993, millega kehtestatakse tarnijate ja ettevõtete järelevalve ja kontrolli rakendusmeetmed vastavalt nõukogu direktiivile 92/34/EMÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta |
2023 |
|
Komisjoni direktiiv 93/79/EMÜ, 21. september 1993, milles nähakse ette täiendavad rakendussätted tarnijate poolt nõukogu direktiivi 92/34/EMÜ alusel peetavate viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuusortide loetelude kohta |
2023 |
|
Komisjoni direktiiv 93/49/EMÜ, 23. juuni 1993, milles sätestatakse nende tingimuste loetelu, millele peavad nõukogu direktiivi 91/682/EMÜ kohaselt vastama dekoratiivtaimede paljundusmaterjal ja dekoratiivtaimed |
2023 |
|
Komisjoni direktiiv 1999/66/EÜ, 28. juuni 1999, millega kehtestatakse tarnija poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ kohaselt koostatud märgistusele või muudele dokumentidele esitatavad nõuded |
2023 |
|
Komisjoni direktiiv 1999/68/EÜ, 28. juuni 1999, milles nähakse ette lisasätted tarnijate poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ alusel peetavate dekoratiivtaimesortide loetelude kohta |
2023 |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta |
2023 |
|
Nõukogu direktiiv 74/647/EMÜ, 9. detsember 1974, nelgimähkuri tõrje kohta |
2024 |
|
Komisjoni otsus 2007/433/EÜ, 18. juuni 2007, ajutiste erakorraliste meetmete kohta kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O'Donnell ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimiseks |
2024 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2301/2002, 20. detsember 2002, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad väikeste seemnekoguste määratluse kohta |
2024 |
|
Komisjoni direktiiv 2003/90/EÜ, 6. oktoober 2003, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/53/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate põllumajandustaimesortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas |
2024 |
|
Komisjoni otsus 2004/842/EÜ, 1. detsember 2004, rakenduseeskirjade kohta, mille alusel liikmesriigid võivad lubada turule viia nende sortide seemneid, mille kohta on esitatud taotlus riiklikku põllumajandustaimesortide või köögiviljasortide kataloogi kandmiseks |
2024 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 637/2009, 22. juuli 2009, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega |
2024 |
|
Komisjoni otsus 90/639/EMÜ, 12. november 1990, millega määratakse kindlaks nimetused, mida peavad kandma otsuses 89/7/EMÜ loetletud köögiviljasortidest tuletatud sordid |
2024 |
|
Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 208/2013, 11. märts 2013, idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete jälgitavuse nõuete kohta |
2024 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2012/697/EL, 8. november 2012, perekonna Pomacea (Perry) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta |
2025 |
|
Komisjoni direktiiv 93/50/EMÜ, 24. juuni 1993, millega määratletakse teatavad direktiivi 77/93/EMÜ V lisa A osas loetlemata taimed, mille tootjad või tootmispiirkondades asuvad laod ja laomajandid peavad olema kantud ametlikku registrisse |
2025 |
|
Komisjoni direktiiv 2003/91/EÜ, 6. oktoober 2003, millega kehtestatakse rakendusmeetmed nõukogu direktiivi 2002/55/EÜ artikli 7 kohaldamiseks teatavate köögiviljasortide kontrollimisel minimaalselt hõlmatavate tunnuste ja kontrollimise miinimumtingimuste osas |
2025 |
|
Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/20/EL, 6. veebruar 2014, millega määratakse kindlaks liidu eliitseemnekartuli ja sertifitseeritud seemnekartuli klassid ning selliste klasside suhtes kohaldatavad tingimused ja nimetused |
2025 |
|
Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/21/EL, 6. veebruar 2014, millega määratakse kindlaks supereliitseemnekartuli suhtes kohaldatavad miinimumtingimused ja liidu klassid |
2025 |
|
Komisjoni otsus 97/125/EÜ, 24. jaanuar 1997, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult õli- ja kiudtaimede seemne pakenditele ja muudetakse otsust 87/309/EMÜ, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teatavate söödakultuuri liikide pakenditele |
2025 |
|
Komisjoni direktiiv 92/105/EMÜ, 3. detsember 1992, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik kord |
2025 |
|
Komisjoni määrus (EL) nr 211/2013, 11. märts 2013, milles käsitletakse idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete liitu importimiseks kehtestatud sertifitseerimisnõudeid |
2025 |
|
Komisjoni otsus 2004/266/EÜ, 17. märts 2004, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult söödakultuuriliikide seemnete pakenditele |
2026 |
|
Komisjoni rakendusotsus 2014/87/EL, 13. veebruar 2014, liidus Xylella fastidiosa (Well et Raju) leviku vastu võetavate meetmete kohta |
2026 |
|
Komisjoni otsus 2007/410/EÜ, 12. juuni 2007, kartuli värtnaviroidi ühendusse toomist ja seal levimist takistavate meetmete kohta |
2026 |
|
Komisjoni direktiiv 2008/62/EÜ, 20. juuni 2008, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks |
2026 |
|
Komisjoni direktiiv 2009/145/EÜ, 26. november 2009, millega sätestatakse teatavad erandid traditsiooniliselt teatavates paikkondades ja piirkondades kasvatatud ja geneetilisest erosioonist ohustatud köögivilja rahvaselektsioonsortide ja -sortide ning selliste köögiviljasortide heakskiitmiseks, millel ei ole põllukultuuride tööstusliku tootmise puhul tegelikku väärtust, kuid mis on aretatud eritingimustes kasvamiseks, ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete turustamiseks |
2026 |
|
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2100/94, 27. juuli 1994, ühenduse sordikaitse kohta |
2026 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1768/95, 24. juuli 1995, ühenduse sordikaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 14 lõikes 3 osutatud põllumajandusliku erandi rakenduseeskirjade kohta |
2026 |
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 874/2009, 17. september 2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses menetlusega Ühenduse Sordiametis |
2026 |
XII LISA
SAMAVÄÄRSUSE STAATUS
XIII LISA
TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE
Tolliseadustik
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määrusega (välja arvatud artiklid 1–3, artikli 8 lõike 1 esimene lõik, artiklid 18 ja 19, artikli 94 lõige 1, artiklid 97 ja 113, artikli 117 punkt c, artiklid 129, 163–165, 174, 179, 209, 210, 211, artikli 215 lõige 4 ja artiklid 247–253) nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
Lepinguosalised vaatavad artiklites 84 ja 130–136 käsitletud tollikontrolli all töötlemise alase ühtlustamise uuesti läbi enne ülalnimetatud ühtlustamistähtaja lõppu.
Õigusnormide ühtlustamine artikli 173, artikli 221 lõike 3 ja artikli 236 lõike 2 suhtes toimub nii kiiresti kui võimalik.
Ühistransiit ja ühtne haldusdokument
20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsioon
20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon
Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud konventsioonidega, kaasa arvatud võimaliku ühinemise kaudu nimetatud konventsioonidega, nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
Vabastused tollimaksudest
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1186/2009 16. november 2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem
Ajakava: Gruusia ühtlustab oma õigusaktid eespool nimetatud määruse I ja II jaotisega nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
Intellektuaalomandi õiguste kaitse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 608/2013, 12. juuni 2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis
Ajakava: Gruusia ühtlustab eespool nimetatud määruse sätted (välja arvatud artikkel 26) kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Kohustus ühtlustada õigusaktid määrusega (EL) nr 608/2013 ei kohusta Gruusiat võtma meetmeid, kui Gruusia intellektuaalomandi materiaalõigus ja eeskirjad ei taga teatava intellektuaalomandi õiguste kaitset.
XIV LISA
ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND; PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND; JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND
Liit
1. Ettevõtluse seotud reservatsioonide loend: XIV-A lisa
2. Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend: XIV-B lisa
3. Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XIV-C lisa
4. Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XIV-D lisa
Gruusia
5. Ettevõtluse seotud reservatsioonide loend: XIV-E lisa
6. Piiriülese teenuste osutamisega seotud kohustuste loend: XIV-F lisa
7. Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XIV-G lisa
8. Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XIV-H lisa
XVI-A, XVI-B, XVI-C ja XIV-D lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:
|
AT |
Austria |
|
BE |
Belgia |
|
BG |
Bulgaaria |
|
CY |
Küpros |
|
CZ |
Tšehhi Vabariik |
|
DE |
Saksamaa |
|
DK |
Taani |
|
EL |
Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid |
|
ES |
Hispaania |
|
EE |
Eesti |
|
FI |
Soome |
|
FR |
Prantsusmaa |
|
GR |
Kreeka |
|
HR |
Horvaatia |
|
HU |
Ungari |
|
IE |
Iirimaa |
|
IT |
Itaalia |
|
LV |
Läti |
|
LT |
Leedu |
|
LU |
Luksemburg |
|
MT |
Malta |
|
NL |
Madalmaad |
|
PL |
Poola |
|
PT |
Portugal |
|
RO |
Rumeenia |
|
SK |
Slovaki Vabariik |
|
SI |
Sloveenia |
|
SE |
Rootsi |
|
UK |
Ühendkuningriik |
XVI-E, XVI-F, XVI-G ja XIV-H lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:
|
GE |
Gruusia |
XIV-A LISA
ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)
1. Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad Gruusia ettevõtetele ja investoritele liidu reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 79 lõikele 2.
Loend koosneb järgmistest elementidest:
horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes;
sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.
Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”.
Kui punktis a või b on nimetatud üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad kõnealuses punktis nimetamata liikmesriigid käesoleva lepingu artikli 79 lõike 2 kohaseid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke liiduüleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).
2. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.
3. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
4. Käesoleva lepingu artikli 79 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis käsitlevad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevuslitsentse või lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna see ei ole lepinguga piiratud.
5. Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema tema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XIV-C lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.
Horisontaalreservatsioonid
Kommunaalteenused
EL: Riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võib kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi ( 42 ).
Ettevõtluse liigid
EL: Kohtlemine, mis saab osaks liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud tütarettevõtjatele (Gruusia äriühingute tütarettevõtjad), mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus, ei laiene liikmesriigis asutatud Gruusia äriühingu filiaalidele ega esindustele. ( 43 )
AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.
EE: Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema liidus.
FI: Välismaalane, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana ning vähemalt üks partneritest täisühingus või usaldusühingu täisosanik peab olema Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) alaline resident. Kõigi sektorite puhul peab vähemalt üks juhatuse tava- ja asendusliikmetest ja tegevdirektor olema EMP resident; teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid. Kui Gruusia organisatsioon kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.
HU: Riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
IT: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsemiseks võidakse nõuda elamisluba.
PL: Gruusia ettevõtjad võivad tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ning kapitaliühingu vormis (õigusteenuste puhul üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu vormis).
RO: Äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pooled juhatuse liikmed peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.
SE: Välismaa äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis juriidilist isikut või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehingud Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMPs. Väljaspool EMPd elav füüsiline isik, kes teostab Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse raamatupidamist arvestatakse eraldi. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel filiaali ja elukohta käsitlevates nõuetes erandeid teha. Alla aastapikkused ehitusprojektid, mida teostab väljaspool EMPd asuv äriühing või füüsiline isik, on filiaali asutamise või residendist esindaja määramise kohustuse täitmisest vabastatud Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMPs elav füüsiline isik, Rootsi õiguse alusel asutatud juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMPsse kuuluva riigi õigusaktide alusel ning mille registrijärgne asukoht, peakorter või peamine tegevuskoht asub EMPs. Asutajaks võib olla partnerlus juhul, kui kõik isikliku piiramatu vastutusega omanikud resideerivad EMPs. Väljaspool EMPd asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt. Piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute puhul peab EMPs elama vähemalt 50 % juhatusest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor, asetegevdirektor ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Kui ükski äriühingu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused võtta äriühingu nimel vastu teenuseid. Vastavad tingimused kehtivad kõikide muude juriidilise isiku liikide asutamise suhtes.
SK: Gruusia füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja nimel tegutsema volitatud isikuna, peab esitama Slovakkia elamisloa.
Investeerimine
ES: Et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks ettevõtte majandushuvidele mõjutama ka riigi majandusväliseid huve) otse või äriühingute või teiste üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnevat luba.
BG: Välisinvestorid ei saa osaleda erastamises. Välisinvestorid ja Gruusia kontrollosalusega Bulgaaria juriidilised isikud vajavad luba:
loodusvarade geoloogilisteks uuringuteks, arendamiseks või kaevandamiseks territoriaalvetes, mandrilaval või majandusvööndis ning
punktis a nimetatud valdkondades tegutsevates äriühingutes kontrollosaluse omandamiseks.
FR: Gruusia ostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes, või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmist eeskirja:
Välisosalus hiljuti erastatud äriühingutes võib piirata avalikkusele pakutavate aktsiate muutuva summaga, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba.
HU: Hiljuti erastatud äriühingutes Gruusia poolse osalemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
IT: Valitsus võib kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas tegutsevates ettevõtjates kasutada teatavaid erivolitusi (kõigi kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas strateegiliselt olulisteks peetavaid ülesandeid täitvate juriidiliste isikute suhtes). Sama kehtib teatavates energia-, transpordi- ja kommunikatsioonivaldkonna strateegiliselt olulisteks peetavate tegevuste suhtes.
PL: Välismaalastel (välisriigi füüsilistel või juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. Piiranguteta seoses riigivara omandamisega, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused.
Kinnisvara
Maa ja kinnisvara ostmise suhtes kehtivad järgmised piirangud ( 44 ):
AT: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.
BG: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja alaliselt välismaal elavad välisriigi kodanikud võivad omandada hooneid ja piiratud õigusi kinnisvara omandamiseks (õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute).
CZ: Põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada ainult välisriigi füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigi juriidiliste isikutena loodud ettevõtjad. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada ainult juhul, kui neile juba kuuluv hoone on sellisele maale ehitatud või kui kõnealune maa on sellise hoone kasutamiseks hädavajalik. Riigimetsamaid saavad osta ainult omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.
CY: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DK: Mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud.
HU: Kui põllumaad käsitlevates õigusaktides ettenähtud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, ei või välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud põllumaad osta. Välismaalased peavad kinnisvara ostuks saama kinnisvara asukoha põhjal loa riigi pädevalt ametiasutuselt.
GR: Vastavalt seadusele nr 1892/90 on maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.
HR: Piiranguteta kinnisvara omandamise korral teenusepakkujate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ja registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Kinnisvara omandamiseks teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad.
IE: Kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes.
IT: Välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.
LT: Maa, siseveekogude ja metsa omandamine on lubatud välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes vastavad Euroopa ja Atlandi-ülese integratsiooni kriteeriumidele. Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseadusega.
LV: Piirangud maa ostmiseks maapiirkondades ja linnades või linnapiirkondades; lubatud on maa rentimine kuni 99 aastaks.
PL: Kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks on vaja luba. Luba antakse siseministri haldusaktiga kaitseministri nõusolekul, ning põllumajandusliku kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul.
RO: Füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ega oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste tehingute kaudu.
SI: Välisriigi isikute poolt Sloveenia Vabariigis asutatud filiaalid võivad omandada kinnisvara (välja arvatud maad) ainult sellise majandustegevuse jaoks, milleks nad asutati.
SK: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandus- ja metsamaad. Teatavate kinnisvarakategooriate suhtes kehtivad erieeskirjad. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Välisriigi isikutel peab olema luba maa omandamiseks (Mooduste nr 3 ja 4 puhul).
Valdkondlikud reservatsioonid
A. Põllumajandus, jahindus, metsandus ja metsaraie
FR: Põllumajandusettevõtete asutamise suhtes kolmandate riikide ettevõtjate poolt ja nende poolt viinamarjaistanduste omandamise suhtes nõutakse luba.
AT, HU, MT, RO: Põllumajandusliku tegevuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: Investorite osaluse suurus võib olla vaid kuni 49 %.
IE: Gruusia residentidelt nõutakse jahutootmise alustamiseks luba.
BG: Metsaraie puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
B. Kalandus ja vesiviljelus
EL: Liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvad ja ELi territooriumil registreeritud kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.
SE: Laev loetakse Rootsi laevaks ja ta võib sõita Rootsi lipu all juhul, kui rohkem kui pool sellest kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all juhul, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või omanik elab alaliselt Rootsis. Laevad, mis kuuluvad 50 % ulatuses EMP kodanikele või äriühingutele, nende registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub EMPs ning tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti Rootsi registrisse kanda. Kalapüügi kutsetegevuse litsents, mida on vaja professionaalseks kalapüügiks, antakse ainult juhul, kui kalapüük on seotud Rootsi kalatööstusega. Kõnealuseks seotuseks on olla näiteks asjaolu, et pool kalendriaasta saagist (väärtuse poolest) lossitakse Rootsis, pooled püügireisidest algavad Rootsi sadamatest või pooled laevastiku kaluritest elavad Rootsis. Üle viiemeetriste laevade puhul on vaja laevaluba ja kalapüügi kutsetegevuse litsentsi. Luba antakse juhul kui laev on muu hulgas registreeritud riiklikus registris ja laeval on tegelik majanduslik seos Rootsiga.
UK: Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade omandamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, välja arvatud juhul, kui vähemalt 75 % investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 % ulatuses Briti kodanikele, kes elavad ja asuvad igal juhul Ühendkuningriigis. Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist.
C. Mäetööstus
EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, ( 45 ) kust on pärit üle 5% ELi nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
D. Tootmine
EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all ( 46 ), kust on pärit üle 5% ELi nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
HR: Kirjastamise, trükkimise ja salvestiste paljundamise puhul elukohanõue.
IT: Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis.
SE: Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannete omanikud, kes on füüsilised isikud, peavad resideerima Rootsis või olema EMP kodanikud. Juriidilistest isikutest perioodikaväljaannete omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kes elab Rootsis.
Elektri, gaasi, auru ja kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks ( 47 ) (v.a tuumaenergiapõhine elektritootmine)
EL: Elektri tootmise, ülekande ja jaotuse puhul enda tarbeks ning gaasi tootmise ja gaaskütuste jaotuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Auru ja kuuma vee tootmine, ülekanne ja jaotamine
EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle kolmanda riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all ( 48 ), kust on pärit üle 5 % ELi nafta-, elektri- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).
FI: Auru ja kuuma vee tootmise, ülekandmise ja jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
1. Äriteenused
Kutseteenused
EL: Õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels” ning valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturite poolt osutatud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsus- ja/või elukohanõuet.
AT: Õigusteenuste puhul ei tohi välismaalastest advokaatide (kes peavad olema saanud oma asukohariigis täieliku erialase väljaõppe) osalus mistahes õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ületada 25 %. Neil ei tohi olla otsustavat mõju otsuste tegemisel. Välismaiste vähemusinvestorite või nende kvalifitseeritud töötajate puhul on õigusteenuste osutamine lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja sellise jurisdiktsiooni õigusega, kus investor või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima; õigusteenuste osutamine seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtutes esindamine, nõuab täielikku vastuvõtmist advokatuuri ja selle suhtes kehtib kodakondsusnõue.
Kuluarvestuse, auditeerimise, raamatupidamise ja maksualase nõustamise teenuste puhul ei tohi välisriigi seaduste kohaselt tegutsema volitatud isikute osalemine aktsiakapitalis ja hääleõigus ületada 25 %.
Meditsiiniteenuste (välja arvatud hambaraviteenuste ning psühholoogide ja psühhoterapeutide) ja veterinaariateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („advokatsko sadrujue” ja „advokatsko drujestvo”) reserveeritud advokaatidele, kes on Bulgaarias täielikult advokatuuri vastu võetud. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. Maksualase nõustamise teenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul võivad välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on oma riigi õigusaktide kohaselt tunnustatud projekteerija litsents, Bulgaarias töid jälgida ja projekteerida iseseisvalt üksnes pärast konkursi võitmist ja kui neid on valitud töövõtjaks vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetlusele, riikliku või piirkondliku tähtsusega projektide puhul peavad Gruusia ettevõtjad investorid tegutsema partnerluses kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DK: välismaalastest audiitorid võivad sõlmida partnerkokkuleppe Taani riigi poolt volitatud audiitoritega pärast loa hankimist Taani Ettevõtlusametilt.
FI: Riiklikult või eraõiguslikult rahastatud tervise- ja sotsiaalteenustega seotud teenuste (st meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda teenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest olema alaline elanik.
FR: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („association d’avocats” ja „société en participation d’avocat”) reserveeritakse advokaatidele, kes on Prantsusmaal täielikult advokatuuri vastu võetud. Arhitektuuriteenuste, meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul on välisettevõtjatel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu „société d'exercice liberal” (sociétés anonymes, sociétés à responsabilité limitée ou sociétés en commandite par actions) ja „société civile professionnelle”. Veterinaariateenuste suhtes kohaldatakse kodakondsuse ja vastastikkuse nõuet.
GR: Hambatehnikute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vannutatud audiitori litsentsi saamiseks ning veterinaariateenuste osutamisel nõutakse ELi kodakondsust.
ES: Vannutatud audiitorite ja tööstusomandiga tegelevate advokaatide puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.
HR: Piirangud puuduvad, v.a õigusnõustamisel päritoluriigi, välis- ja rahvusvahelises õiguses. Pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri („odvjetnici”) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamiseks kehtib kodakondsusnõue. Rahvusvahelisi elemente sisaldavate menetluste puhul võivad pooli esindada vahekohtus – ad hoc kohtus muude riikide advokatuuridesse kuuluvad advokaadid.
Auditeerimisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, kui neil on vastavalt Horvaatia Arhitektide Koja või Horvaatia Inseneride Koja heakskiit.
HU: Ettevõtete asutamine partnerluse kujul koos Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib EMPsse mittekuuluvate riikide kodanike suhtes alalise elukoha nõue.
LV: Vannutatud audiitorite äriühingus peab üle 50 % hääleõiguslikest aktsiatest kuuluma ELi või EMP vannutatud audiitoritele või vannutatud audiitorite äriühingutele.
LT: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt ¾ audiitorifirma aktsiatest kuuluma ELi või EMP audiitoritele või audiitorifirmadele.
PL: Kui ELi advokaatide jaoks on kättesaadavad muud õigusliku vormi liigid, on välisriigi advokaatidel juurdepääs üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu õiguslikule vormile. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib ELi kodakondsuse nõue.
SK: Arhitekti-, inseneri- ja veterinaariateenuste osutamiseks on vaja täita alalise elukoha nõue.
SE: Õigusteenuste puhul advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue. Likvideerijate suhte kehtib elukohanõue. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Majanduskavale sertifitseerija määramisega on seotud EMP nõuded. Auditeerimisteenuste osutamise suhtes kehtib EMP elukohanõue.
Teadus- ja arendusteenused
EL: Riiklikult rahastatavate teadus- ja arendusteenuste korral antakse ainuõigused ja/või -volitused üksnes ELi kodanikele ja ELi juriidilistele isikutele, kelle peakorter on ELis.
Rendi-/liisinguteenused ilma juhita
A. Laevadega seotud
LT: Laevad peavad kuuluma Leedu füüsilistele isikutele või Leedus asutatud äriühingutele.
SE: Gruusia osaluse korral laevas tuleb Rootsi lipu all sõitmiseks tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju.
B. Õhusõidukitega seotud
EL: Õhusõidukitega seotud rendi- ja liisinguteenuste puhul, kuigi lühiajaliste liisingulepingute puhul võib lubada erandeid, peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitali omandi ja kontrolli nõuetele (sealhulgas juhatuse liikmete kodakondsus) vastav juriidiline isik.
Muud äriteenused
EL, välja arvatud HU ja SE: Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.
EL, välja arvatud BE, DK, GR, ES, FR, HU, IE, IT, LU, NL, SE ja UK: Personali töölerakendamise ja värbamise teenuste puhul kehtivad kodakondsuse- ja elukohanõuded.
EL, välja arvatud AT ja SE: Juurdlusteenust puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.
AT: Töölerakendamisteenuste ja tööjõu rendi agentuuride valdkonnas võib loa anda üksnes juriidilistele isikutele, kelle peakorter on EMPs ja kelle juhatuse liikmed või juhtimisõiguslikud osanikud/aktsionärid, kes on volitatud juriidilist isikut esindama, on EMP kodanikud alalise elukohaga EMPs.
BE: Väljaspool EMPd peakorterit omav äriühing peab tõendama, et osutab päritoluriigis töölerakendamise teenuseid. Turvateenuste puhul kehtib juhatajate suhtes ELi kodakondsuse ja elukohanõue.
BG: Aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuste puhul kehtib kodakondsusenõue. Personali töölerakendamis- ja värbamisteenuste, kontori abipersonali värbamise teenuste, juurdlusteenuste, turvateenuste, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste ning nafta- ja gaasimaardlate seadmete remondi ja demonteerimisega seotud lepinguliste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ametliku kirjaliku ja suulise tõlke puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DE: Vandetõlkide kodakondsusnõue.
DK: Turvateenuste puhul kehtib elukohanõue ning enamiku juhatuse liikmete ja juhtide puhul kehtib kodakondsusnõue. Lennujaama valveteenistuse töötajate puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EE: Turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vandetõlkijate puhul nõutakse ELi kodakondsust.
FI: Diplomeeritud tõlkijatel EMP elukohanõue.
FR: Töölerakendamisteenuste valdkonnas õiguste andmise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FR: Välisettevõtjatel peab teadusliku ja tehnilise nõuande teenuste jaoks uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks olema eriluba.
HR: Töölerakendamis-, uurimis- ja turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
IT: Turvateenuste osutamiseks vajaliku loa saamiseks peab olema Itaalia või ELi kodakondsus ning täidetud elukohanõue. Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis. Inkasso- ja krediidiinfoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
LV: Juurdlusteenuste puhul võivad litsentsi saada üksnes sellised detektiivibürood, mille juht ja kõik büroo juhatusse kuuluvad isikud on ELi või EMP kodanikud. Turvateenuste puhul peab litsentsi saamiseks vähemalt pool omakapitalist kuuluma ELi või EMP füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
LT: Turvateenuste osutamisega võivad tegeleda üksnes EMP või NATO riigi kodakondsusega isikud.
PL: Juurdlusteenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Turvateenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda ainult Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Vandetõlkijatele kehtib ELi kodakondsusnõue. Aerofotograafiateenuste osutajatel ning ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajal peab olema Poola kodakondsus.
PT: Juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamisse ettevõtjatel peab olema ELi kodakondsus. Turvateenuste osutamisele spetsialiseerunud töötajatel peab olema täidetud kodakondsusnõue.
SE: Kirjastajal ning kirjastus- ja trükiettevõtte omaniku suhtes kehtib elukohanõue. Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid.
SK: Juurdlusteenuste ja turvateenuste puhul võib litsentsi anda üksnes juhul, kui puudub turvarisk ja kui kõik juhid on ELi, EMP või Šveitsi kodanikud.
4. Turustusteenused
EL: Relvade, laskemoona ja lõhkeainete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Mõnedes riikides kehtib kodakondsus- ja elukohanõue apteegipidamise ja tubakamüüjate suhtes.
FR: Tubaka jaemüügi valdkonnas ainuõiguste andmise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: Alkoholi ja ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT: Ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: Alkohoolsete jookide, keemiatoodete, tubaka ja tubakatoodete, ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade, relvade, laskemoona ja sõjavarustuse, nafta- ja naftatoodete, gaasi, väärismetallide ja vääriskivide turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DE: Ravimite ja spetsiifiliste meditsiinitoodete jaemüük on lubatud ainult füüsilistele isikutele. Elukohanõue on vajalik apteekrilitsentsi ja/või apteegi avamiseks ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks. Teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteegieksamit, võivad saada ainult loa võtta üle juba eelneval kolmel aastal tegutsenud apteegi.
HR: Tubakatoodete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
6. Keskkonnateenused
EL: Majapidamistele, tööstuslikele, kaubanduslikele või muudele kasutajatele vee kogumise, puhastamise ja jaotamisega seotud teenuste, sealhulgas joogiveega varustamise ning veemajanduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
7. Finantsteenused ( 49 )
EL: Investeerimisfondide vara depositooriumina võivad tegutseda ainult firmad, mille registrijärgne asukoht on ELis. Avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada spetsialiseeritud fondivalitseja, mille peakontor ja registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis.
AT: Välismaise kindlustusandja filiaalile ei anta tegevusluba, kui selle kindlustusandja õiguslik vorm ei vasta või ei ole võrreldav aktsiaseltsi või vastastikuse kindlustusseltsiga. Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.
BG: Pensionikindlustusteenust võib pakkuda osaluse kaudu juriidilise isikuna asutatud pensionikindlustusettevõtetes. Juhatuse esimehe ja direktorite nõukogu esimehe puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias. Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusseltsil olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.
CY: üksnes Küprose Börsi liikmed (börsimaaklerid) võivad tegelda äriga, mis on seotud väärtpaberimaaklerlusega Küprosel. Maaklerfirma võib Küprose börsi liikmena registreerida üksnes siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose äriühinguõigusele (filiaalid ei ole lubatud).
GR: Asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusandja alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.
ES: Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusseltsil olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.
HU: Välisriigi institutsioonide filiaalid ei tohi osutada varahaldusteenuseid erapensionifondidele ega riskikapitali haldust. Finantsasutuse juhatuses peaks olema vähemalt kaks liiget, kes on Ungari kodanikud ja riigi elanikud asjaomaste välisvaluutat käsitlevate määruste tähenduses ja kes on vähemalt ühe aasta elanud alaliselt Ungaris.
IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad avatud investeerimisfondidena ja muutuva suurusega kapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, kes tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, eurofond), peab usaldusisik/hoiulevõtja ja investeerimisfirma olema asutatud Iirimaal või mõnes teises liikmesriigis (filiaalid ei ole lubatud). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas:
Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor/registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või
muu liikmesriigi tegevusluba.
PT: Pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis asutatud spetsialiseeritud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, millel on luba elukindlustuse valdkonnas tegutsemiseks, või ettevõtted, kellel on luba hallata pensionifonde teistes liikmesriikides.
Filiaali loomiseks Portugalis peavad välisriikide kindlustusseltsid tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemispraktika. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud kindlustusvahenduse eesmärgil, mis on reserveeritud vastavalt liikmesriigi õigusele loodud äriühingutele.
FI: Kohustusliku pensionikindlustuse teenust osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt poolte projektijuhtide, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmete alaline elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit.
Kohustusliku pensionikindlustuse teenust mitte osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt ühel juhatuse ja ühel nõukogu liikmel ning tegevdirektoril elukohanõue.
Gruusia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis.
Välisriigi kindlustajatele ei või anda tegevusluba tegutsemiseks Soomes filiaalina, kes annab kohustuslikku pensionikindlustust.
Pangandusteenuste puhul: vähemalt ühel asutajal, ühel juhatuse ja nõukogu liikmel, tegevdirektoril ja isikul, kellel on volitused krediidiasutuse nimel allkirjastada, elukohanõue.
IT: Selleks et saada luba Itaalias asutatud väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Selleks et saada luba väärtpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Kollektiivsete investeerimisskeemide korral, mis ei ole ELi õigusaktide kohaselt ühtlustatud võõrandatavatesse väärtpaberitesse kollektiivselt investeerimise ettevõtted (eurofondid), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema registreeritud juriidilise isikuna Itaalias või mõnes muus liikmesriigis ning asutatud filiaali kaudu Itaalias. ELi õigusaktidega ühtlustamata eurofondide valitsejad peavad samuti olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusseltsid, investeerimisäriühingud ning ELi õigusaktidega ühtlustatud eurofondide valitsejad, mille peakontor on ELis, ning Itaalias juriidilise isikuna asutatud eurofondid. Koduuksemüügi teenuse osutamisel peavad vahendajad kasutama Itaalia registrisse kantud volitatud finantsteenuste osutajaid. Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid.
LT: Varahalduse eesmärgil nõutakse spetsialiseeritud fondivalitseja asutamist (mitte filiaalid).
Pensionifondide hoiustajateks võivad olla ainult ettevõtjad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal.
Pensionifondide varade hoiustajateks võivad olla ainult pangad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal ning neil on õigus osutada liikmesriikides või EMP riikides investeerimisteenuseid.
PL: Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid).
SK: Välisriigi kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda kindlustustegevusega tütarettevõtjate kaudu registrijärgse asukohaga Slovakkias (mitte filiaalina).
Investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, mis on asutatud nõutava omakapitaliga aktsiaseltsina (mitte filiaalina).
SE: Kindlustusmaakler, kes ei ole asutatud juriidilise isikuna Rootsis, võib osutada teenuseid üksnes filiaali kaudu. Hoiupanga asutaja peab olema ELis elav füüsiline isik.
8. Tervise-, sotsiaal- ja haridusteenused
EL: Riiklikult rahastavate tervise-, sotsiaal- ja haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Eraõiguslikult rahastavate muude terviseteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võib juhatuse liikmete enamuse suhtes kohaldada kodakondsusnõuet.
EL (v.a. NL, SE ja SK): Alg-, kesk, kõrg- ja täiskasvanuharidust mitte hõlmavate eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BE, CY, CZ, DK, FR, DE, GR, HU, IT, ES, PT ja UK: Eraõiguslikult rahastavate sotsiaalteenuste (v.a. v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: Eraõiguslikult rahastavate tervise- ja sotsiaalteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: Välisriigi kõrgkoolid ei või avada Bulgaaria territooriumil oma esindusi. Välisriigi kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös nendega.
GR: Kõrgharidusteenuste puhul haridusasutuste asutamiseks, mis annavad välja tunnustatud riiklikke diplomeid, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Eraõiguslikult asutatud alg- ja keskkoolide omanike ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib ELi kodakondsuse nõue.
HR: Alghariduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SE: jätab õiguse võtta ja säilitada meetmeid, mis käsitlevad ametiasutuste poolt hariduse andmiseks loa saanud haridusteenuste osutajaid. Nimetatud reservatsiooni kohaldatakse riiklikult rahastatud ja eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat toetust, eelkõige riigi poolt tunnustatud haridusteenuste osutajad, riigi järelevalve all olevad haridusteenuste osutajad või õpingud, mis annavad õiguse õppetoetustele.
UK: Eraõiguslikult rahastatud kiirabiteenuste või eraõiguslikult rahastatud raviasutuste teenuste, v.a haiglateenuste võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
9. Turismi ja reisimisega seotud teenused
BG, CY, GR, ES ja FR: Giidide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG: Hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste (v.a. toitlustamine õhutransporditeenuste käigus) osutamiseks on nõutav asutamine (mitte filiaalina).
IT: Kolmandatest riikidest pärit giididel on vaja eriluba.
10. Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused
Uudiste ja meediaagentuuri teenused
FR: Välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates olemasolevates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigustest. Meediaagentuuride puhul kohaldatakse võrdse kohtlemise suhtes juriidiliste isikute asutamisel vastastikkuse põhimõtet.
Spordi- ja muud puhketeenused
EL: Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Õiguskindluse huvides täpsustatakse, et turulepääsu ei tagata.
AT: Suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul peavad juriidiliste isikute direktorid olema EMP kodanikud.
Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused
BE, FR, HR ja IT: Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
11. Transport
Meretransport
EL: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: Meretranspordi abiteenuseid võivad osutada ainult Soome lipu all sõitvad laevad.
HR: Välismaised juriidilised isikud peavad meretranspordi abiteenuste osutamiseks asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenusepakkujate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.
Siseveetransport ( 50 )
EL: Riigisisese kabotaaži puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.
AT ja HU: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT: Siseveetranspordi puhul antakse kontsessioon üksnes EMP juriidilistele isikutele ning üle 50 % aktsiakapitalist, hääleõigusest ja juhatuse enamus peab kuuluma EMP kodanikele.
HR: Siseveetranspordi puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Õhutransporditeenused
EL: Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Gruusia vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.
EL: ELi lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Õhusõiduki rentimiseks koos meeskonnaga peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Õhusõidukit käitava lennuettevõtja omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.
EL: Kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist ( 51 ) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ELis võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või ELi lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.
Raudteetransport
HR: Reisijate- ja kaubavedude ning puksiirteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Maanteetransport
EL: Kabotaažiteenuste jaoks on nõutav asutamine (mitte filiaalina). Veokorraldajatel on elukohanõue.
AT: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis.
BG: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes ELi liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis. Nõutav on registreerimine juriidilise isikuna. Füüsiliste isikute puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.
GR: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud litsentsi. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel –tingimustel. Kreekas asutatud autoveo-ettevõtja võib kasutada ainult Kreekas registreeritud sõidukeid.
FI: Autovedude osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele.
FR: Välisinvestoritel on keelatud osutada linnadevahelist bussiveo teenust.
LV: Reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele. Asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid.
RO: Litsentsi saamiseks võivad maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad kasutada ainult Rumeenias registreeritud sõidukeid, mida omatakse ja kasutatakse vastavalt valitsuse määrustele.
SE: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud litsentsi. Taksolitsentsi saamise kriteeriumid hõlmavad tingimust, mille kohaselt äriühing määrab ametisse isiku, kes töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue – vt asutamist käsitlev Rootsi reservatsioon). Autoveo-ettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud ELis, omama üksust Rootsis ning olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes peab elama ELis. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, v.a. maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad võivad üldiselt kasutada ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Juhul kui sõiduk on registreeritud välismaal, see kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhiline elukoht on välismaal ning kui kõnealune sõiduk tuuakse ajutiselt Rootsi, võib seda Rootsis ajutiselt kasutada. Ajutise kasutuse on Rootsi transpordiamet määratlenud tavaliselt mitte pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta.
14. Energiateenused
EL: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Gruusia juriidiliste isikute puhul, kes on selle riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all ( 52 ), kust on pärit üle 5 % ELi nafta- ja maagaasiimpordist, ( 53 ) välja arvatud juhul, kui EL annab kõnealuse riigiga sõlmitud majandusliku integratsiooni lepingu raames täieliku juurdepääsu asjaomasele sektorile selle riigi füüsilistele või juriidilistele isikutele.
EL: Tuumaenergiapõhise elektritootmise ja tuumkütuse töötlemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 võib kolmanda riigi või kolmandate riikide füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all oleva põhivõrguettevõtja sertifitseerimisest keelduda, kui ettevõtja ei ole tõendanud, et sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja/või ELi energia varustuskindlust.
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Kütuste torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BE ja LV: Maagaasi torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, HU, IT, LU, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE ja UK: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SI: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud gaasijaotusega kaasnevate teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: Jätab endale õiguse nõuda vastastikkuse põhimõtte rakendamist seoses litsentside andmisega süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks.
15. Muud mujal nimetamata teenused
PT: Seadmete müügi või patendi üleandmisega seotud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SE: Matuse, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
XIV-B LISA
PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (LIIT)
1. Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud käesoleva lepingu artikli 86 kohaselt liidu poolt liberaliseeritud majandustegevusalad ning nendel tegevusaladel Gruusia teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loend koosneb järgmistest elementidest:
esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse;
teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.
Kui punktis b nimetatud veerus on üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke liiduüleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).
Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.
2. Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel kasutatakse:
|
a) |
„CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; |
|
b) |
„CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998. |
3. Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 84 ja 85 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.
4. Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.
5. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.
6. Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.
7. Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 77 punkti m alapunktides i ja ii kirjeldatud teenuste osutamise viisile.
|
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
|
1. ÄRITEENUSED |
|
|
A. Kutseteenused |
|
|
a) Õigusteenused (CPC 861) (1) õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT, CY, ES, GR, LT ja MT: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet. BE: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse seadusjärgse esindamise teenuste puhul, kehtib kodakondsusnõue koos elukohanõuetega. Kvoote kohaldatakse kassatsioonikohtus („Cour de cassation”) tsiviilmenetluses esindamise suhtes. BG: Välisriikide advokaadid võivad esindada oma asukohariigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. FR: Advokaatide „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealale pääsu suhtes kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet. HU: Välisriikidest pärit advokaatide õigustegevus peab piirduma õigusnõustamisega. LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK: Õigusnõustamise teenuste turustamise õigus on juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis, ja Taanis registreeritud õigusbüroodel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta. SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue. Mooduse nr 1 puhul HR: Piirangud õigusnõustamisel välis-ja rahvusvahelises õiguses puuduvad. Piiranguteta Horvaatia õiguse praktiseerimisel. |
|
b) 1. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220) |
Mooduse nr 1 puhul FR, HU, IT, MT, RO ja SI: Piiranguteta AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. Mooduse nr 2 puhul Kõik liikmesriigid: puuduvad |
|
b) 2. Auditeerimisteenused (CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused) |
Mooduse nr 1 puhul BE, BG, CY, DE, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SI ja UK: Piiranguteta AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral. HR: Välismaised audiitorifirmad võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on seal asutanud filiaali vastavalt äriühingute seadusele. SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada kohustuslikke auditeerimisteenuseid kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute ja füüsiliste isikute juures. Üksnes kõnealused isikud ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsiate omanikud või moodustada partnerettevõtte, mis praktiseerib nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Kinnitamiseks on vajalik elukoht EMPs või Šveitsis. Nimetusi „kinnitatud audiitor” ja „volitatud audiitor” võivad kasutada ainult audiitorid, kes on Rootsis kinnitatud või volitatud. Kooperatiivsete tulundusühingute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või kinnitatud raamatupidajad, peavad elama EMPs, v.a. juhul kui valitsus või valitsuse poolt määratud valitsusasutus otsustab eraldi juhtumi korral teisiti. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
c) Maksualase nõustamise teenused (CPC 863) (2) |
Mooduse nr 1 puhul AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. CY: Maksunõunikel peab olema rahandusministri luba. Loa väljastamisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse analoogselt välisinvesteeringutele antavate lubade suhtes (loetletud horisontaaljaotises), sest need kehtivad käesoleva allsektori suhtes, kusjuures alati arvestatakse tööhõive olukorraga selles allsektoris. BG, MT, RO ja SI: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
d) Arhitektiteenused ning e) Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674) |
Mooduse nr 1 puhul AT: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul. BE, CY, GR, IT, MT, PL, PT ja SI: Piiranguteta DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju. HR: Arhitektiteenused: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Arhitektide Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab ehitus- ja planeerimisministeerium. Linnaplaneerimine: Teenuseid tohivad pakkuda ehitus- ja planeerimisministeeriumi heakskiidu saanud füüsilised ja juriidilised isikud. HU ja RO: Piiranguteta maastikuarhitektiteenuste puhul. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
f) Inseneriteenused; ning g) integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 ja CPC 8673) |
Mooduse nr 1 puhul AT, SI: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul. CY, GR, IT, MT ja PT: Piiranguteta HR: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Inseneride Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab ehitus- ja planeerimisministeerium. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
h) Meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused (CPC 9312 ja CPC 85201 osa) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SK ja UK: Piiranguteta HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin, mille puhul: Puuduvad. SI: piiranguteta sotsiaalmeditsiini, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
i) Veterinaariateenused (CPC 932) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SI ja SK: Piiranguteta UK: piiranguteta, v.a veterinaararstidele osutatavate veterinaarlabori- ja veterinaartehniliste teenuste ning üldnõustamise, juhiste ja teabe (nt toitumise, käitumise ja lemmikloomade hoolduse kohta) andmise puhul. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
j) 1. Ämmaemandateenused (CPC 93191 osa) j) 2. Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 osa) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, SK ja UK: Piiranguteta FI ja PL: Piiranguteta, v.a õdede puhul. HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin: Puuduvad. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
k) Ravimite jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (CPC 63211) ja muud apteekriteenused (3) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CZ, DE, CY, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: Piiranguteta LV ja LT: piiranguteta, v.a postimüügi korral. HU: piiranguteta, v.a CPC 63211 korral. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
B. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused (CPC 84) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Teadus- ja arendusteenused |
|
|
a) Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 852, v.a psühholoogiteenused) (4) b) Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) ning c) Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul EL: Riiklikult rahastatud teadus- ja arendusteenuste puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning ELi juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub ELis. |
|
D. Kinnisvarateenused (5) |
|
|
a) Oma või renditud varaga seotud (CPC 821) |
Mooduse nr 1 puhul BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta HR: nõutakse kaubanduslikku kohalolekut. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
b) Tasu eest või lepingu alusel (CPC 822) |
Mooduse nr 1 puhul BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta HR: nõutakse kaubanduslikku kohalolekut. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
E. Rendi-/liisinguteenused ilma juhita |
|
|
a) Laevadega seotud (CPC 83103) |
Mooduse nr 1 puhul BG, CY, DE, HU, MT ja RO: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
b) Õhusõidukitega seotud (CPC 83104) |
Mooduse nr 1 puhul BG, CY, CZ, HU, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul BG, CY, CZ, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta. AT, BE, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LT, LU, NL, PT, SI, SE ja UK: ELi lennuettevõtjate kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Erandeid võib teha lühiajaliste rendilepingute puhul või erakorralistel asjaoludel. |
|
c) Muude transpordivahenditega seotud (CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105) |
Mooduse nr 1 puhul BG, CY, HU, LV, MT, PL, RO ja SI: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
d) Muude masinate ja seadmetega seotud (CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109) |
Mooduse nr 1 puhul BG, CY, CZ, HU, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
e) Isiklike ja majapidamistarvetega seotud (CPC 832) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta |
|
f) Telekommunikatsiooniseadmete rentimine (CPC 7541) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad. |
|
F. Muud äriteenused |
|
|
a) Reklaamiteenused (CPC 871) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad. |
|
b) Turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (CPC 864) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad. |
|
d) Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul HU: Piiranguteta vahekohtu- ja lepitusteenuste korral (CPC 86602). |
|
e) Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676) |
Mooduse nr 1 puhul IT: piiranguteta bioloogi ja keemiaanalüütiku kutseala puhul. BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK ja SE: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul CY, CZ, MT, PL, RO, SK ja SE: Piiranguteta |
|
f) Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa) |
Mooduse nr 1 puhul IT: Piiranguteta agronoomi ja „periti agrari” kutseala puhul. EE, MT, RO ja SI: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
g) Kalandusega seotud nõustamisteenused (CPC 882 osa) |
Mooduse nr 1 puhul LV, MT, RO ja SI: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
h) Tööstusliku tootmisega seotud nõustamisteenused (CPC 884 osa ja CPC 885 osa) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad. |
|
i) Personali töölerakendamise ja värbamise teenused |
|
|
i) 1. Juhtide otsimise teenused (CPC 87201) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, HR, IE, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI ja SE: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta. |
|
i) 2. Töölerakendamisteenused (CPC 87202) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HR, IE, IT, LU, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta. |
|
i) 3. Kontori abipersonali värbamise teenused (CPC 87203) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK ja SI: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta |
|
i) 4. Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenused (CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206 ja CPC 87209) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Kõik liikmesriigid, v.a HU: Piiranguteta.. HU: Puuduvad. |
|
j) 1. Juurdlusteenused (CPC 87301) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI ja UK: Piiranguteta |
|
j) 2. Turvateenused (CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305) |
Mooduse nr 1 puhul HU: Piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral. BE, BG, CY, CZ, ES, EE, FI, FR, HR, IT, LV, LT, MT, PT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul HU: Piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral. BG, CY, CZ, EE, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta. |
|
k) Seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) |
Mooduse nr 1 puhul BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI ja UK: piiranguteta uurimisteenuste korral. HR: Puuduvad, v.a et põhiliste geoloogiliste, geodeetiliste ja mäetööstusuuringute teenuseid ning asjaomaseid keskkonnakaitsealaseid uuringuteenuseid võib Horvaatia territooriumil teostada üksnes ühiselt kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
l )1. Laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
Mooduse nr 1 puhul Merelaevade korral: BE, BG, DE, DK, GR, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PT, SI ja UK: Piiranguteta. Siseveelaevade korral: EL, v.a. EE, HU, LV ja PL: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
l) 2. Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
l) 3. Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
l) 4. Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
Mooduse nr 1 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
l) 5. metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (6) (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 and CPC 8866) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
m) Hoonete puhastusteenused (CPC 874) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad. |
|
n) Fotograafiateenused (CPC 875) |
Mooduse nr 1 puhul BG, EE, MT ja PL: piiranguteta aerofotograafiateenuste osutamise korral. HR, LV: Piiranguteta erifotograafiateenuste korral (CPC 87504). Mooduse nr 2 puhul Puuduvad. |
|
o) Pakendamisteenused (CPC 876) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
p) Trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
q) Konverentsiteenused (CPC 87909 osa) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
r) Muud |
|
|
r) 1. Tõlketeenused (CPC 87905) |
Mooduse nr 1 puhul PL: Piiranguteta vannutatud tõlkijate ja tõlkide teenuste korral. HU, SK: piiranguteta ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral. HR: Piiranguteta ametlike dokumentide puhul. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
r) 2. Sisekujundus- ja tellimustoodete kujundamise teenused (CPC 87907) |
Mooduse nr 1 puhul DE: Kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju. HR: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
r) 3. Inkassoteenused (CPC 87902) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta |
|
r) 4. Krediidiinfoteenused (CPC 87901) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta |
|
r) 5. Paljundusteenused (CPC 87904) (7) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
r) 6. Telekommunikatsioonialase nõustamise teenused (CPC 7544) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
r) 7. Telefonivastamisteenused (CPC 87903) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
2. KOMMUNIKATSIOONITEENUSED |
|
|
A. Posti- ja kulleriteenused (Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste (8) käitlemisega (9) seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule: |
|
|
i) Mis tahes liiki füüsilisel kandjal (10) olevate adresseeritud kirjalike teabevahetuste käitlemine, sealhulgas otsepostitus ja hübriidpostiteenus; ii) Adresseeritud saadetiste ja pakkide käitlemine (11), iii) Adresseeritud ajakirjandustoodete käitlemine (12), iv) Eespool punktides i — iii nimetatud postisaadetiste käitlemine registreeritud või kindlustatud postisaadetistena, v) Eespool punktides i–iii nimetatud postisaadetiste kättetoimetamise kiirkullerteenused (14), vi) Adresseerimata postisaadetiste käitlemine, vii) Dokumendivahetus (15) Allsektorid i, iv ja v võib jätta välja, kui need kuuluvad reserveeritud teenuste valdkonda, s.t kirjasaadetised hinnaga kuni 5-kordne avalik põhitariif ja mille kaal ei ületa 350 grammi (16), pluss kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatav tähitud posti teenus.) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul puuduvad (13) |
|
B. Telekommunikatsiooniteenused (Käesolevad teenused ei hõlma telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmisega seotud majandustegevust.) |
|
|
a) kõik elektromagnetiliste vahendite (19) abil signaalide edastamist ja vastuvõtmist hõlmavad teenused, v.a ringhääling (20) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) satelliitlevi edastamise teenused (21) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul EL: puuduvad, v.a see, et käesoleva sektori teenuseosutajate suhtes võidakse kohaldada kohustust kaitsta nende võrgu kaudu sisu edastamisega seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke kooskõlas ELi elektrooniliste sideteenuste õigusliku raamistikuga. BE: Piiranguteta |
|
3. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED |
|
|
Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused (CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
4. JAOTUSTEENUSED (v.a. relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine) |
|
|
A. Komisjonimüügiagentide teenused a) mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute komisjonimüügiga tegelevate agentide teenused (CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa) b) muude komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul EL, v.a. AT, SI, SE ja FI: piiranguteta kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise korral. AT: piiranguteta pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade ja lõhkeseadeldiste ning toksiliste ainete turustamise korral. |
|
B. Hulgimüügiteenused a) mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute hulgimüügiteenused (CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa) b) telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete hulgimüügiteenused (CPC 7542 osa) c) muud hulgimüügiteenused (CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused (22)) |
AT, BG: piiranguteta meditsiiniotstarbeliste toodete, nt meditsiini- ja kirurgiaseadmete, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete turustamise korral. HR: Piiranguteta tubakatoodete turustamise puhul. Mooduse nr 1 puhul AT, BG, FR, PL ja RO: piiranguteta tubaka ja tubakatoodete turustamise korral. BG, FI, PL ja RO: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral. SE: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral. AT, BG, CZ, FI, RO, SK ja SI: piiranguteta ravimite turustamise korral, |
|
C. Jaemüügiteenused (23) Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute jaemüügiteenused (CPC 61112, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa) Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused (CPC 7542 osa) Toiduainete jaemüügiteenused (CPC 631) Muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (24) (CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297) D. Frantsiisimine (CPC 8929) |
BG, HU ja PL: piiranguteta kaubamaakleri teenuste puhul. FR: komisjonimüügiagentide teenuste puhul piiranguteta, kui teenuseid osutavad riiklike huvidega seotud värskete toiduainete 17 turul tegutsevad ettevõtjad ja maaklerid. Piiranguteta ravimite hulgimüügi korral. MT: piiranguteta komisjonimüügiagentide teenuste korral. BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK ja UK: piiranguteta jaemüügiteenuste puhul, v.a postimüük. |
|
5. HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused) |
|
|
A. Esimese taseme hariduse teenused (CPC 921) |
Mooduse nr 1 puhul BG, CY, FI, HR, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta FR: kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude. Mooduse nr 2 puhul CY, FI, HR, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta |
|
B. Teise taseme hariduse teenused (CPC 922) |
Mooduse nr 1 puhul BG, CY, FI, HR, MT, RO ja SE: Piiranguteta FR: kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude. Mooduse nr 2 puhul CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta Mooduste nr 1 ja 2 puhul LV: piiranguteta puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224). |
|
C. Kõrgharidusteenused (CPC 923) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude. Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta Mooduste nr 1 ja 2 puhul CZ ja SK: piiranguteta kõrgharidusteenuste puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310). |
|
D. Täiskasvanuharidusteenused (CPC 924) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul CY, FI, MT, RO ja SE: Piiranguteta. AT: piiranguteta raadio- ja telesaadete vahendusel osutatavate täiskasvanuharidusteenuste puhul. |
|
E. Muud haridusteenused (CPC 929) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT, BE, BG, CY, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE ja UK: Piiranguteta. Mooduse nr 1 puhul HR: Puuduvad kirjavahetuse või telekommunikatsiooni teel antava hariduse puhul. |
|
6. KESKKONNATEENUSED |
|
|
A. Reoveeteenused (CPC 9401) (25) |
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, LT ja LV: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, LT ja LV: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
B. Tahkete/ohtlike jäätmete käitlemine, v.a ohtlike jäätmete piiriülene transport a) Jäätmekäitlusteenused (CPC 9402) |
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE ja HU: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE ja HU: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
b) kanalisatsiooni- jms teenused (CPC 9403) |
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, HU ja LT: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, HU ja LT: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
C. Välisõhu ja kliima kaitse (CPC 9404) (26) |
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI, LT, PL ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, LT, PL, RO: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
D. Pinnase ja vee parandamine ja puhastamine a) saastatud/reostatud pinnase ja vee puhastamine, parandamine (CPC 94060 osa) (27) |
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, RO: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
E. Müra ja vibratsiooni vähendamine (CPC 9405) |
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI, LT, PL ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, LT, PL ja RO: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
F. Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse a) loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406 osa) |
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI ja RO: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
G. Muud keskkonnateenused ja nendega seotud teenused (CPC 94090) |
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI ja RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI ja RO: Puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
7. FINANTSTEENUSED |
|
|
A. Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud: i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning ii) rahvusvahelises transiidis olevad kaubad. AT: Reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrosessioon), on keelatud. Kohustusliku õhutranspordikindlustuse lepinguid, v.a rahvusvahelise kommertsõhutranspordi lepingud, võib sõlmida üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal. DK: Kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult liidus asutatud firmad. Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. DE: Kohustusliku õhusõidukikindlustuse poliise võib väljastada üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid üksnes Saksamaal asutatud filiaali kaudu. FR: Maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes ELis asutatud kindlustusandjad. PL: Piirangud lubatud edasikindlustuse ja retrosessiooni korral, v.a kaupade riskid rahvusvahelises kaubanduses. PT: õhu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis katavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes ELis asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes ELis asutatud isikud või äriühingud. Mooduse nr 1 puhul AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: Piiranguteta otsekindlustuse vahendamise teenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud: i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning ii) rahvusvahelises transiidis olevad kaubad. BG: Piiranguteta otsekindlustuse korral, välja arvatud teenuste puhul, mida osutavad välisriigi teenuseosutajad välisriigi isikutele Bulgaaria Vabariigi territooriumil. Välisriigi kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaaria Vabariigis asuvate riskidega. Välisriigi kindlustusandja võib kindlustuslepingu sõlmida ainult filiaali kaudu. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral. |
|
B. Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
CY, LV ja MT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud: i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning ii) rahvusvahelises transiidis olevad kaubad. LT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud: i) merelaevanduse ja tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab mis tahes osa või kõik järgmistest: veetavad kaubad, kaupu vedav sõiduk ja sellest tulenevad kohustused, ning ii) rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga, v.a maismaatranspordi puhul, kui risk asub Leedus. BG, LV, LT ja PL: piiranguteta kindlustusvahenduse korral. ES: aktuaariteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet ja kolmeaastase kogemuse nõuet. FI: otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub ELis või kellel on filiaal Soomes. Kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht ELis. HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a: a) elukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele; b) kahjukindlustuse pakkumine Horvaatias alaliselt elavatele välismaalastele, v.a liikluskindlustus; c) mere-, lennu-, transpordikindlustus. HU: kindlustusseltsid, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu. IT: piiranguteta aktuaaride puhul. Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusseltsid. Seda erandit ei kohaldata rahvusvaheliste transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse. SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu. Mooduse nr 2 puhul AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI ja UK: piiranguteta vahendusteenuste puhul. BG: Otsekindlustuse korral võivad Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud ning välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria Vabariigi territooriumil, sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustegevuse luba omavate teenuseosutajatega. Nendest lepingutest tulenev kindlustushüvitis makstakse välja Bulgaarias. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral. HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a: a) elukindlustus: Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada elukindlustust; b) kahjukindlustus: i) Horvaatias alaliselt elavate välismaalaste võimalus saada muud kahjukindlustust kui liikluskindlustus; ii) isiku- või varakindlustus, mida Horvaatia Vabariigis ei pakuta; - äriühingud, kes ostavad kindlustusteenust välismaalt seoses investeeringutega välismaistesse tööstusettevõtetesse, sh nende tööstusettevõtete sisseseade kindlustus; - välislaenude tagasisaamise kindlustus (tagatise kindlustus); - nende täielikus omandis ettevõtete ja ühisettevõtete isiku- ja varakindlustus, kelle majandustegevus toimub välisriigis, kui see on kooskõlas asjaomase riigi õigusaktidega või kui seda nõuavad nende registreerimistingimused; - ehitatavad või remonditavad laevad, kui nii on sätestatud välismaise kliendiga (ostjaga) sõlmitud lepingus; c) mere-, lennu-, transpordikindlustus. IT: Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Seda reservatsiooni ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse. Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SK, SE ja UK: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. CY: Piiranguteta, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kauplemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. BE: Investeerimisalase nõustamise teenuse osutamiseks on nõutav äriühingu asutamine Belgias. BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi. EE: Hoiuste vastuvõtmise korral nõutav Eesti Finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusaktidele. Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus. HR: Piiranguteta, v.a laenuandmise, kapitalirendi, makse- ja arveldusteenused, tagatis- ja garantiitehingud, rahamaaklerlus, finantsteabe hankimine ja edastamine ning nõustamis- ja muud finantstugiteenused. LT: Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, millel on registreeritud filiaal või büroo Leedus. IE: Investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimisalaseks nõustamiseks on nõutav kas I) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor/registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui kolmandast riigist pärit teenuste osutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimisteenuste direktiiviga. IT: Piiranguteta „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul. LV: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. LT: Pensionifondide haldamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek. MT: Piiranguteta, v.a hoiuste vastuvõtmise, igat liiki laenamise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue. RO: Piiranguteta kapitalirendi, rahaturu instrumentidega, välisvaluutaga, tuletisinstrumentidega, vahetuskursi ja intressimäära instrumentidega, vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ning muude vabalt võõrandatavate instrumentide ja finantsvaradega kauplemise, igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, varahalduse ning finantsvarade arveldus- ja kliiringuteenuste korral. Maksed ja rahaülekandeteenused on lubatud üksnes residentpanga kaudu. SI: i) Riigi võlakirjade emissioonides osalemine ja pensionifondide haldamine: Piiranguteta. ii) Kõik muud allsektorid, välja arvatud finantsteabe esitamine ja edastamine, laenu võtmine (kõik laenuliigid) ning tagatiste ja kohustuste võtmine välisriigi krediidiasutustelt siseriiklike juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolt ning nõustamine ja muud finantsabiteenused: Piiranguteta. Sloveenia börsi liikmed peavad olema asutatud Sloveenia Vabariigis või olema välismaiste investeerimisühingute või pankade filiaalid. Mooduse nr 2 puhul BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi. PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue. |
|
8. TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED (üksnes erateenused) |
|
|
A. Haiglateenused (CPC 9311) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LT, MT, LU, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK ja UK: Piiranguteta HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin. |
|
C. Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused (CPC 93193) |
Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
D. Sotsiaalteenused (CPC 933) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul BE: Piiranguteta sotsiaalteenuste puhul, v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud. |
|
9. TURISMI- JA REISITEENUSED |
|
|
A. Hotellid, restoranid ja toitlustamine (CPC 641, CPC 642 and CPC 643) Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused (28) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: piiranguteta, v.a toitlustamise korral. HR: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
B. Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) (CPC 7471) |
Mooduse nr 1 puhul BG, HU: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
C. Giiditeenused (CPC 7472) |
Mooduse nr 1 puhul BG, CY, CZ, HU, IT, LT, MT, PL, SK ja SI: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
10. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED (mitteaudiovisuaalteenused) |
|
|
A. Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused) (CPC 9619) |
Mooduse nr 1 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta BG: piiranguteta, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); autorite, heliloojate, skulptorite, meelelahutajate ja muude individuaalkunstnike teenused (CPC 96192); teatri kõrvalteenused (CPC 96193) EE: piiranguteta muude meelelahutusteenuste korral (CPC 96199), v.a kinoteenused. LT ja LV: piiranguteta, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa). |
|
B. Uudiste ja meediaagentuuride teenused (CPC 962) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused (CPC 963) |
Mooduse nr 1 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta |
|
D. Sporditeenused (CPC 9641) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul AT: piiranguteta suusakooliteenuste ja mäeinstruktoriteenuste korral. BG, CZ, LV, MT, PL, RO ja SK: Piiranguteta Mooduse nr 1 puhul CY, EE ja HR: Piiranguteta |
|
E. Puhkeparkide ja supelrandade teenused (CPC 96491) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
11. TRANSPORDITEENUSED |
|
|
A. Meretransport a) Rahvusvaheline reisijatevedu (CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž (29)) b) Rahvusvaheline kaubavedu (CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž) (30) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul BG, CY, DE, EE, ES, FR, FI, GR, IT, LT, MT, PT, RO, SI ja SE: Fiiderteenused tegevusloa alusel. |
|
B. Siseveetransport a) Reisijatevedu (CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž) b) Kaubavedu (CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi ja Doonau laevaliiklust käsitlevat Belgradi konventsiooni. AT: Nõutavad on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias. BG, CY, EE, FI, HR, HU, LT, MT, RO, SE ja SI: Piiranguteta CZ ja SK: Piiranguteta ainult mooduse nr 1 puhul |
|
C. Raudteetransport a) Reisijatevedu (CPC 7111) b) Kaubavedu (CPC 7112) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad. |
|
D. Maanteetransport a) Reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122) b) Kaubavedu (CPC 7123, v.a postivedu enda tarbeks (31)) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
E. Kaupade (v.a kütus) torutransport (32) (CPC 7139) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE and UK: Piiranguteta |
|
12. TRANSPORDI ABITEENUSED (33) |
|
|
A. Meretranspordi abiteenused a) Mereveose käitlemise teenused b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) c) Tollivormistusteenused d) Konteinerjaama- ja depooteenused e) Mereagentuuriteenused f) Meretranspordi ekspedeerimise teenused g) Laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7213) h) Puksiirteenused (CPC 7214) i) Meretranspordi tugiteenused (CPC 745 osa) j) Muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta mereveose käitlemise teenuste ning puksiirteenuste, tollivormistusteenuste ning konteinerjaama- ja depooteenuste korral AT, BG, CY, CZ, DE, EE, HU, LT, MT, PL, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga. BG: Piiranguteta AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta hoiustamis- ja laoteenuste korral. HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
B. Siseveetranspordi abiteenused a) Veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa) b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) c) Kaubaveoagentuuride teenused (CPC 748 osa) d) Laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7223) e) Puksiirteenused (CPC 7224) f) Siseveetranspordiga seotud teenused (CPC 745 osa) g) Muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmääruseid. EL: Piiranguteta puksiirteenuste korral, v.a. CZ, LV, SK mooduse nr 2 puhul, mille kohaselt: Puuduvad HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HU, LV, LT, MT, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga. |
|
C. Raudteetranspordi abiteenused a) Veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa) b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) c) Kaubaveoagentuuride teenused (CPC 748 osa) d) Puksiirteenused (CPC 7113) e) Raudteetranspordi tugiteenused (CPC 743) f) Muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa) |
Mooduse nr 1 puhul EL: piiranguteta puksiirteenuste korral. HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
D. Maanteetranspordi abiteenused a) Veosekäitlemisteenused (CPC 741 osa) b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) c) Kaubaveoagentuuride teenused (CPC 748 osa) d) Kommertsveokite rent (koos juhiga) (CPC 7124) e) Maanteetranspordi abiteenused (CPC 744) f) Muud tugi- ja abiteenused (CPC 749 osa) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, HU, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI ja SE: piiranguteta kommertsveokite rentimisel koos juhiga. HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused ja maanteetranspordi tugiteenused, mille jaoks on vaja luba. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
D. Õhutranspordi abiteenused |
|
|
a) Lendude maapealne teenindus (sh toitlustamine) |
Mooduse nr 1 puhul EL: piiranguteta, v.a toitlustamise korral. Mooduse nr 2 puhul BG, CY, CZ, HR, HU, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta. |
|
b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Kaubaveoagentuuride teenused (CPC 748 osa) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Õhusõidukite rentimine koos meeskonnaga (CPC 734) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul EL: Liidu lennuettevõtja kasutuses olev õhusõiduk peab olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud liikmesriigis või mujal liidus. Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Erandjuhul võib välisriigi lennuettevõtja rentida väljaspool ELi registreeritud õhusõiduki ELi lennuettevõtjale eritingimustel ELi lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või tegevusraskusega toimetulemiseks, mida ei ole võimalik piisavalt saavutada ELis registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada ELi lennuettevõtja litsentseerinud ELi liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit. |
|
e) Müük ja turustamine f) Arvutipõhine ettetellimissüsteem |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul EL: Kui kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist (34) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ELis võimaldavad kolmanda riigi lennuettevõtjatele või ELi lennuettevõtjad võimaldavad kolmanda riigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist. |
|
g) Lennujaamade juhtimine |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
E. Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused (35) a) Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused, (CPC 742 osa) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
13. MUUD TRANSPORDITEENUSED |
|
|
Kombineeritud transporditeenuse osutamine |
BE, DE, DK, GR, ES, FI, FR, IE, IT, LU, NL, PT ja UK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste loetelus nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist. AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI ja SK: Piiranguteta. |
|
14. ENERGIATEENUSED |
|
|
A. Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883) (36) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
B. Kütuste torutransport (CPC 7131) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE and UK: Piiranguteta |
|
C. Torude kaudu veetavate kütuste hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) |
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE ja UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
D. Tahke-, vedel- ja gaaskütuse jms toodete hulgimüügiteenused (CPC 62271) ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused |
Mooduse nr 1 puhul EL: piiranguteta elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste korral. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
E. Mootorikütuse jaemüügiteenused (CPC 613) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
F. Kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuidu jaemüük (CPC 63297) ning elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused |
Mooduse nr 1 puhul EL: piiranguteta elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste korral. BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK ja UK: Piiranguteta kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuude jaemüügi korral, v.a postimüük, mille korral puuduvad. Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
G. Energiajaotusega seotud teenused (CPC 887) |
Mooduse nr 1 puhul EL: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral, kus puuduvad Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
15. MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED |
|
|
a) pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
b) juuksuriteenused (CPC 97021) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
c) iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused (CPC 97022) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
d) muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
e) spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (37) (CPC ver. 1.0 97230) |
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
g) sidevõrguteenused (CPC 7543) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
(1) Hõlmab õigusnõustamise, seadusjärgse esindamise, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusmenetluse ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse ELi liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muuhulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase ELi liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes ELi pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida. (2) Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 1.A.a. Õigusteenused. (3) Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes proviisorid. Mõnes liikmesriigis on proviisoritele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine. (4) CPC 85201 osa, mis on esitatud punktis 1.A.h. Meditsiini- ja hambaraviteenused. (5) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel. (6) Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 1.F.l.1–1.F.l.4. (7) Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja mis on esitatud punktis 1.F p. (8) „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad. (9) Mõistet „käitlemine” tuleks käsitada vormistamist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist hõlmavana. (10) Nt kirjad, postkaardid. (11) Siia alla kuuluvad raamatud ja kataloogid. (12) Ajakirjad, ajalehed ja perioodikaväljaanded. (13) Allsektoritele i–iv võidakse nõuda konkreetseid universaalteenuse osutamise kohustusi kehtestavaid lube ja/või sissemaksete tegemist tagatisfondi. (14) Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, nagu kogumine lähetuskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ja adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus. (15) Vahenditega, sh ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine kolmanda isiku poolt, millega võimaldatakse kõnealuse teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad. (16) „Kirjasaadetis” – mis tahes füüsilisele kandjale kirjutatud teade, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitata kirjasaadetistena. (17) Posti maanteevedu omal kulul. (18) Posti õhuvedu omal kulul. (19) Kõnealused teenused ei hõlma sidusinfo- ja/või andmetöötlust (sh tehingute töötlust) (CPC 843 osa), mis on esitatud punktis 1.B. Arvutiteenused. (20) Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid. (21) Kõnealused teenused hõlmavad telekommunikatsiooniteenuseid, mis seisnevad raadio- ja telesaadete edastamises ja vastuvõtmises satelliidi vahendusel (satelliidi kaudu edastamise katkematu ahel, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammi signaalide levitamiseks üldsusele). See hõlmab satelliitsideteenuste müüki, kuid ei sisalda teleprogrammide pakettide müüki majapidamistele. (22) Kõnealused teenused, mis hõlmavad CPC 62271, on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 18.D. (23) Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.B ja 1.F.l.). (24) Ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük on esitatud KUTSETEENUSTE all punktis 1.A.k.) (25) Vastab reoveekäitlusteenustele. (26) Vastab heitgaaside puhastusteenustele. (27) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele. (28) Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 12.D.a (lendude maapealne teenindus). (29) Ilma et see piiraks selliste tegevuste ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid. (30) Sisaldab fiiderteenuseid ja seadmete teisaldamist rahvusvaheliste merevedajate poolt samas riigis asuvate sadamate vahel, kui sellega ei kaasne tulu. (31) CPC 71235 osa, mis on esitatud KOMMUNIKATSIOONITEENUSTE all punktis 2.A. Posti- ja kulleriteenused (32) Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.B. (33) Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.F.l.1–1.F.l.4. (34) „Võrdväärne kohtlemine” – ELi lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine. (35) Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.C. (36) Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine. (37) Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 1.A.h Meditsiiniteenused, 1.A.j.2 Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatud teenused ja terviseteenused (8.A ja 8.C). |
|
XIV-C LISA
JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)
1. Allpool esitatud reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 89 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 90 müügiesindajate suhtes, ja selles määratletakse sellised piirangud. Kõnealune loend koosneb järgmistest elementidest:
esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse; ning
teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.
Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada).
Liit ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) artikli 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).
2. Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:
„CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; ning
„CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998.
3. Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.
4. Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 89 ja 90 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse Gruusia juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.
5. Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.
6. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.
7. Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.
8. Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.
9. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
|
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
|
KÕIK SEKTORID |
Äriühingusiseste üleviimiste ulatus BG: Äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 % vastava Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate ELi kodanike keskmisest arvust aastas. Kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv olla vastava loa olemasolul üle 10 % töötajate koguarvust. HU: Piirangud lubatud füüsiliste isiku puhul, kes on olnud Gruusia juriidilise isiku osanik |
|
KÕIK SEKTORID |
Kõrgharidusega praktikandid AT, CZ, DE, ES, FR ja HU puhul: Väljaõpe peab olema seotud ülikoolis omandatud kraadiga. BG ja HU: Kõrgharidusega praktikantide puhul on nõutav majandusvajaduste test (1). |
|
KÕIK SEKTORID |
Tegevdirektorid ja audiitorid AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias. FI: Välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema EMPs. EMP elukohanõue kehtib tegevdirektorite suhtes kõigis sektorites, kuid teatavatele äriühingutele võidakse teha erand. FR: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba. RO: Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud. SE: Juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama alaliselt Rootsis. |
|
KÕIK SEKTORID |
Tunnustamine EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes ELi liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (2). |
|
6. ÄRITEENUSED |
|
|
A. Kutseteenused |
|
|
a) Õigusteenused (CPC 861) (3) õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels”. |
AT, CY, ES, GR, LT, MT, RO ja SK: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (EL ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet. ES puhul: pädevad asutused võivad teha erandeid. BE, FI: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. BE puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote. BG: Gruusia advokaadid võivad esindada üksnes Gruusia kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. FR: Advokaatide pääsu suhtes „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet. |
|
|
HR: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet (Horvaatia kodakondsus või muu ELi liikmesriigi kodakondsus). HU: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel. LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes Taanis tegutsemise luba omavatel juristidel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta. LU: Kodakondsusnõue õigusteenuste osutamise puhul seoses Luksemburgi ja ELi õigusega. SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue. |
|
b) 1. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220) |
FR: Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. Elukohanõue ei või ületada viit aastat. IT: Elukohanõue. |
|
b) 2. Auditeerimisteenused (CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused) |
AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral. DK: Elukohanõue. ES: Diplomeeritud audiitorite ning selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, mis ei kuulu kaheksanda EMÜ äriühinguõiguse direktiivi alla, kohaldatakse kodakondsusnõuet. FI: Vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest peab olema alaline elanik. GR: Vannutatud audiitoritel kodakondsusnõue. HR: Auditeerimisteenuseid võivad pakkuda üksnes Horvaatia Audiitorite Koja poolt ametlikult tunnustatud litsentsiga sertifitseeritud audiitorid. IT: Üksikutel audiitoritel elukohanõue. SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures. Heakskiitmiseks on nõutav alaline elukoht. |
|
c) Maksualase nõustamise teenused (CPC 863) (4) |
AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. BG ja SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue. HU: Elukohanõue. |
|
d) Arhitektiteenused ning e) Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674) |
EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident. BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Kodakondsusnõue linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul. GR, HU ja IT: Elukohanõue. SK: Kohustus olla asjaomase koja liige; tunnustada võidakse asjaomase välismaise institutsiooni liikmestaatust. Elukohanõue, ehkki võidakse kaaluda erandite tegemist. |
|
f) Inseneriteenused; ning g) integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 and CPC 8673) |
EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident. BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. HR, IT ja SK: Elukohanõue. GR ja HU: Elukohanõue (CPC 8673 puhul kohaldatakse elukohanõuet üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes). |
|
h) Meditsiini- (sh psühholoogide) ja hambaraviteenused (CPC 9312 ja CPC 85201 osa) |
CZ, IT ja SK: Elukohanõue. CZ, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba. BE ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba. BG, MT: Kodakondsusnõue. DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht. FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires. HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. LV: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku terviseameti luba, mille andmisel lähtutakse konkreetse piirkonna arstide ja hambaarstide majandusvajadustest. PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades. PT: Psühholoogide suhtes kohaldatakse elukohanõuet. |
|
i) Veterinaariateenused (CPC 932) |
BG, DE, GR, FR, HR ja HU: Kodakondsusnõue. CZ ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue. IT: Elukohanõue. PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba. |
|
j) 1. Ämmaemandateenused (CPC 93191 osa) |
AT: Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud. BE ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba. CY, EE, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba. FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide piires. HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. HU: Piiranguteta. IT: Elukohanõue. LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikult terviseametilt loa saanud ämmaemandate koguarv asjaomases piirkonnas. PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba. |
|
j) 2. Meditsiiniõdede, füsioterapeutide ja parameedikute teenused (CPC 93191 osa) |
AT: Välisriikide teenuseosutajad võivad tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad. Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud. BE, FR ja LU: Kõrgharidusega praktikantide korral nõutakse välisriigi füüsilistelt isikutelt pädevate asutuste luba. CY, CZ, EE, RO ja SK: Välisriigi füüsiliste isikute puhul on nõutav pädevate asutuste luba. HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. HU: Kodakondsusnõue. DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht. CY, CZ, GR ja IT: Loa saamiseks on vajalik majandusvajaduste test: otsuse tegemisel kaalutakse piirkonna vabu töökohti ja tööjõu puudust. LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikult terviseametilt loa saanud õdede koguarv asjaomases piirkonnas. |
|
k) ravimite jaemüük ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (CPC 63211) ja muud apteekriteenused (5) |
FR: Kodakondsusnõue. Kehtestatud kvootide raames on Gruusia kodanike juurdepääs siiski võimalik, kui teenuseosutajale on antud Prantsusmaa ülikoolis kraad farmaatsia alal. DE, GR ja SK: Kodakondsusnõue. HU: Kodakondsusnõue, v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi korral (CPC 63211). IT ja PT. Elukohanõue. |
|
D. Kinnisvarateenused (6) |
|
|
a) Oma või renditud varaga seotud (CPC 821) |
FR, HU, IT ja PT: Elukohanõue. LV, MT ja SI: Kodakondsusnõue. |
|
b) Tasu eest või lepingu alusel (CPC 822) |
DK: Elukohanõue, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti. FR, HU, IT ja PT: Elukohanõue. LV, MT ja SI: Kodakondsusnõue. |
|
E. Rendi-/liisinguteenused ilma juhita |
|
|
e) Isiklike ja majapidamistarvetega seotud (CPC 832) |
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
|
f) Telekommunikatsiooniseadmete rentimine (CPC 7541) |
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
|
F. Muud äriteenused |
|
|
e) Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676) |
IT ja PT. Elukohanõue bioloogidele ja keemiaanalüütikutele. |
|
f) Põllumajanduse, jahinduse ja metsamajandusega seotud nõustamisteenused (CPC 881 osa) |
IT: Elukohanõuded agronoomide ja „periti agrari” puhul. |
|
j) 2. Turvateenused (CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305) |
BE: Juhtivtöötajatel kodakondsus- ja elukohanõue. BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue. DK: Tegevjuhtidel ja lennujaama valveteenistuse töötajatel kodakondsus- ja elukohanõue. ES ja PT: Spetsialistidel kodakondsusnõue. FR: Tegevjuhtidel ja direktoritel kodakondsusnõue. IT: Itaalia või ELi kodakondsuse ja elukohanõue, et saada turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks vajalik luba. |
|
k) Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) |
BG: Spetsialistidel kodakondsusnõue. DE: Riiklikult määratud mõõdistajatel kodakondsusnõue. FR: Kodakondsusnõue mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaseadusega IT ja PT. Elukohanõue. |
|
l) 1. Laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
MT: Kodakondsusnõue. |
|
l) 2. Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
LV: Kodakondsusnõue. |
|
l) 3. Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa) |
EL: Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide hoolduse ja remondi korral on spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
|
l) 5. Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (7) (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866) |
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue, v.a: BE, DE, DK, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE ja UK CPC 633, 8861, 8866 puhul; BG: isiklike ja majapidamistarvete (v.a juveeltooted) parandamise teenuste puhul: (CPC 63301, CPC 63302, CPC 63303 osa, CPC 6334 ja CPC 63309) AT puhul CPC 633, CPC 8861 – CPC 8866; EE, FI, LV ja LT CPC 633, CPC 8861 – 8866; CZ ja SK puhul CPC 633, CPC 8861 – CPC 8865; ning SI puhul CPC 633, CPC 8861 ja CPC 8866. |
|
m) Hoonete puhastusteenused (CPC 874) |
CY, EE, HR, MT, PL, RO ja SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue. |
|
n) Fotograafiateenused (CPC 875) |
HR ja LV: Erifotograafiateenuste puhul kodakondsusnõue. PL: Aerofotograafiateenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
|
p) Trükkimine ja kirjastamine (CPC 88442) |
HR: Kirjastajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet. SE: Kirjastajatel ning kirjastuste ja trükikodade omanikel elukohanõue. IT: Kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikud. |
|
q) Konverentsiteenused (CPC 87909 osa) |
SI: Kodakondsusnõue. |
|
r) 1. Tõlketeenused (CPC 87905) |
FI: Elukohanõue diplomeeritud tõlkijatel. DK: Elukohanõue ametlike tõlkijate ja tõlkide puhul, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole sellest loobunud |
|
r) 3. Inkassoteenused (CPC 87902) |
BE ja GR: Kodakondsusnõue. IT: Piiranguteta. |
|
r) 4. Krediidiinfoteenused (CPC 87901) |
BE ja GR: Kodakondsusnõue. IT: Piiranguteta. |
|
r) 5. Paljundusteenused (CPC 87904) (8) |
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
|
8. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED (CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518) |
BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. |
|
9. TURUSTUSTEENUSED (v.a relvade, laskemoona, lõhkeainete ja muu sõjavarustuse turustamine) |
|
|
C. Jaemüügiteenused (9) |
|
|
c) Toiduainete jaemüügiteenused (CPC 631) |
FR: Tubakamüüjatel kodakondsusnõue. |
|
10. HARIDUSTEENUSED (üksnes erateenused) |
|
|
A. Esimese taseme hariduse teenused (CPC 921) |
FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet. GR: Õpetajatel kodakondsusnõue. |
|
B. Keskharidusteenused (CPC 922) |
FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet. GR: Õpetajatel kodakondsusnõue. LV: Puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 9224). |
|
C. Kõrgharidusteenused (CPC 923) |
FR: Kodakondsusnõue. Gruusia kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. CZ ja SK: Kõrgharidusteenuste osutamise puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused, kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 92310). IT: Teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK: Professoritel kodakondsusnõue. |
|
12. FINANTSTEENUSED |
|
|
A. Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
AT: Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias. EE: Otsekindlustuse puhul võivad kindlustusalal tegutseva Gruusia osalusega aktsiaseltsi juhatusse kuuluda Gruusia kodanikud üksnes proportsionaalselt Gruusia osaluse suurusega, kuid nad ei tohi mingil juhul moodustada üle poole juhatuse liikmetest. Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis. ES: aktuaaridel elukohanõue (või kaheaastase kogemuse nõue). FI: Kindlustusandja tegevjuhatajate ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht on ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Gruusia kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis. HR: Elukohanõue. IT: Aktuaaridel elukohanõue. |
|
B. Pangandus ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
BG: Peadirektorite ja juhataja puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias. FI: Krediidiasutuste tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema ELis, kui Finantsinspektsioon ei ole teinud erandit. HR: Elukohanõue. Juhatus juhib krediidiasutuse tegevust Horvaatia Vabariigi territooriumilt. Vähemalt üks juhatuse liige peab oskama vabalt horvaadi keelt. IT: Elukohanõue EÜ liikmesriigi territooriumil „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul. LT: Vähemalt üks panga juhtidest peab alaliselt elama Leedus. PL: Vähemalt üks panga tegevjuht peab vastama kodakondsusnõudele. |
|
13. TERVISE- JA SOTSIAALTEENUSED (üksnes erateenused) |
|
|
A. Haiglateenused (CPC 9311) B. Kiirabiteenused (CPC 93192) C. Raviasutuste teenused, v.a haiglateenused (CPC 93193) E. Sotsiaalteenused (CPC 933) |
FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa väljastamisel võetakse arvesse kohalike juhtivtöötajate olemasolu. HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele / ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. LV: Arstide, hambaarstide, ämmaemandate, õdede, füsioterapeutide ja parameedikute puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi. PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades. |
|
14. TURISMI- JA REISITEENUSED |
|
|
A. Hotellid, restoranid ja toitlustamine (CPC 641, CPC 642 ja CPC 643) Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused (10) |
BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %. HR: Elukohanõue kodumajapidamistes ja maakodudes osutatavate majutus- ja toitlustusteenuste puhul. |
|
B. Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid) (CPC 7471) |
BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %. HR: Büroojuhataja ametikoha puhul turismiministeeriumi luba. |
|
C. Giiditeenused (CPC 7472) |
BG, CY, ES, FR, GR, HR, HU, LT, MT, PL, PT ja SK: Kodakondsusnõue. IT: Kolmandatest riikidest pärit giididel on vaja eriluba. |
|
15. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED (v.a audiovisuaalteenused) |
|
|
A. Meelelahutusteenused (sh teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenused) (CPC 9619) |
FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Kui luba on vaja rohkem kui kaheks aastaks, on loa väljastamise tingimuseks kodakondsusnõue. |
|
16. TRANSPORDI TEENUSED |
|
|
A. Meretransport |
|
|
a) Rahvusvaheline reisijatevedu (CPC 7211, v.a riigisisene kabotaaž) b) Rahvusvaheline kaubavedu (CPC 7212, v.a riiklik kabotaaž). |
EL: Laevade meeskondadel kodakondsusnõue. AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud. |
|
D. Maanteetransport |
|
|
a) Reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122) |
AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK, HR: Kodakondsusnõue ja elukohanõue juhatajate puhul. BG, MT: Kodakondsusnõue. |
|
b) Kaubavedu (CPC 7123, v.a posti- ja kullerpostisaadetiste vedu enda tarbeks (11)) |
AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet. BG ja MT: Kodakondsusnõue. HR: Juhtidel kodakondsus- ja elukohanõue. |
|
E. Kaupade (v.a kütus) torutransport (12) (CPC 7139) |
AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue. |
|
17. TRANSPORDI ABITEENUSED (13) |
|
|
A. Meretranspordi abiteenused a) Mereveose käitlemise teenused b) Hoiustamis- ja ladustamisteenused (CPC 742 osa) c) Tollivormistusteenused d) Konteinerjaama- ja depooteenused e) Mereagentuuriteenused f) Meretranspordi ekspedeerimise teenused g) Laevade rentimine koos meeskonnaga (CPC 7213) h) Puksiirteenused (CPC 7214) |
AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud. BG ja MT: Kodakondsusnõue. DK: Elukohanõue tollivormistusteenuste puhul. GR: Tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
|
i) Meretranspordi tugiteenused (CPC 745 osa) j) Muud tugi- ja abiteenused (v.a toitlustamine) (CPC 749 osa) |
|
|
D. Maanteetranspordi abiteenused d) Kommertsveokite rent (koos juhiga) (CPC 7124) |
AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet. BG ja MT: Kodakondsusnõue. |
|
F. Kaupade (v.a kütus) torutranspordi abiteenused (14) a) Torude kaudu veetavate kaupade (v.a kütus) hoiustamis- ja ladustamisteenused, (CPC 742 osa) |
AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue. |
|
19. ENERGIATEENUSED |
|
|
A. Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883) (15) |
SK: Elukohanõue. |
|
20. MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED |
|
|
a) pesemis-, puhastus- ja värvimisteenused (CPC 9701) |
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
|
b) juuksuriteenused (CPC 97021) |
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
|
c) iluravi, maniküüri- ja pediküüriteenused (CPC 97022) |
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
|
d) muud mujal liigitamata iluraviteenused (CPC 97029) |
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
|
e) spaateenused ja mitteravimassaažid, niivõrd kui seda pakutakse füüsilise heaoluga seotud lõõgastusteenusena ja mitte ravi või taastusravi eesmärgil (16) (CPC ver. 1.0 97230) |
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
|
(1) Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega. (2) Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu ELis, tuleb sõlmida vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 96 määratletud raamistiku raames. (3) See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse ELi liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja ELi liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning ELi liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes liidu pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida. (4) Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 6.A.a (õigusteenused). (5) Ravimite üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes proviisorid. Mõnes liikmesriigis on proviisoritele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine. (6) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel. (7) Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 6.F.l.1 kuni 6.F.l.4. (8) Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 8442 alla ja on esitatud punktis 6.F. p). (9) Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.B ja 6.F.l.). (10) Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 17.E.a (lendude maapealne teenindus). (11) CPC 71235 osa, mis on esitatud SIDETEENUSTE all punktis 7.A. Posti- ja kulleriteenused. (12) Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.B. (13) Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.l.1–6.F.l.4. (14) Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.C. (15) Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine. (16) Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 6.A.h Meditsiini- ja hambaraviteenused, 6.A.j.2. Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatavad teenused ja terviseteenused (13.A ja 13.C). |
|
XIV-D LISA
LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)
1. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 91 ja 92, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.
2. Loend koosneb järgmistest elementidest:
esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning
teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.
Liit ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool selgesõnaliselt loetletud sektorite.
3. Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel:
|
a) |
„CPC” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; ning |
|
b) |
„CPC ver. 1.0” – ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998. |
4. Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.
5. Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 91 ja 92 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse Gruusia lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.
6. Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.
7. Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.
8. Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud liidu poolt käesoleva lepingu XIV-A lisas.
9. Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.
10. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 91, järgmistes allsektorites:
õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas (s.t kolmandate riikide õigus);
raamatupidamisteenused;
maksualase nõustamise teenused;
arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;
inseneriteenused, integreeritud inseneriteenused;
arvutiteenused ja nendega seotud teenused;
uurimis- ja arendusteenused;
reklaamiteenused;
juhtimiskonsultatsiooniteenused;
juhtimiskonsultatsiooniga seotud teenused;
tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused;
seonduvad teadus- ja tehnilise konsultatsiooni teenused
seadmete hooldus ja remont, eelkõige müügi- või rentimisjärgse teenindamise lepingu alusel;
tõlketeenused;
ehitusuuringuteenused;
keskkonnateenused;
reisibüroo- ja reisikorraldaja teenused;
meelelahutusteenused.
Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 92, järgmistes allsektorites:
õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas (s.t kolmandate riikide õigus);
arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused;
inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused;
arvutiteenused ja nendega seotud teenused;
juhtimisalase nõustamise teenused ja juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;
tõlketeenused.
|
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
|
KÕIK SEKTORID |
Tunnustamine EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi liikmesriikide kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (1). |
|
Õigusabiteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seaduste osas (s.t kolmandate riikide seadused) (CPC 861 osa) (2) |
AT, CY, DE, EE, IE, LU, NL, PL, PT, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, HR, IT ja GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. BG, CZ, DK, FI, HU, LT, MT, RO, SI ja SK: Majandusvajaduste testid. DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta. FR: Täielik (lihtsustatud) vastuvõtt advokatuuri sobivustesti põhjal on nõutav. Advokaatide pääsu suhtes „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d’Etat” kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet. HR: Esindusteenuste puhul nõutava advokatuuri täisliikmeks olemise puhul kehtib kodakondsusnõue. |
|
Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212 v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 and CPC 86220) |
BE, CY, DE, EE, ES, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas. FR: Loanõue. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. HR: Elukohanõue. |
|
Maksualase nõustamise teenused (CPC 863) (3) |
BE, DE, EE, ES, FR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas; kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. CY: Piiranguteta maksudeklaratsioonide esitamise puhul. PT: Piiranguteta. HR, HU: Elukohanõue. |
|
Arhitektiteenused ning Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674) |
EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas. BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test. HR, HU ja SK: Elukohanõue. |
|
Inseneriteenused ning Integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 ja CPC 8673) |
EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, HR ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas. BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test. HR ja HU: Elukohanõue. |
|
Arvutiteenused ja nendega seotud teenused (CPC 84) |
EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. ES ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. BE: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. AT, DE, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO, SK ja UK: Majandusvajaduste test. HR: Lepinguliste teenuste osutajate puhul elukohanõue. Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta. |
|
Teadus- ja arendusteenused (CPC 851, 852, v.a psühholoogide teenused (4), 853) |
EL, välja arvatud BE: Volitatud teadusasutusega sõlmitud vastuvõtuleping on nõutav (5). CZ, DK ja SK: Majandusvajaduste test. BE ja UK: Piiranguteta. HR: Elukohanõue. |
|
Reklaamiteenused (CPC 871) |
BE, CY, DE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, BG, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. |
|
Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865) |
DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. ES ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. BE ja HR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. |
|
Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866) |
DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, HR ja IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. AT, BG, CY, CZ, DK, FI, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. HU: Majandusvajaduste test, v.a vahekohtu- ja lepitusteenuste puhul (CPC 86602), sellisel juhul Piiranguteta. |
|
Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676) |
BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test. |
|
Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) |
BE, EE, GR, ES, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. DE: Piiranguteta riiklikult määratud mõõdistajate puhul. FR: Piiranguteta mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaõigusega. BG: Piiranguteta. |
|
Laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta. |
|
Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta. |
|
Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa) |
BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta. |
|
Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI ja SE: Puuduvad. AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta. |
|
Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (6) (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866) |
BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. |
|
Tõlkimine (CPC 87905, v.a ametlik või kinnitatud tõlge) |
DE, EE, FR, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. BE, ES, IT ja GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. CY ja LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. AT, BG, CZ, DK, FI, HU, IE, LT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. HR: Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta. |
|
Ehitusplatsi pinnaseuuringud (CPC 5111) |
BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, RO ja SK: Majandusvajaduste test. |
|
Keskkonnateenused (CPC 9401 (7), CPC 9402, CPC 9403, CPC 9404 (8), CPC 94060 (9) osa, CPC 9405, CPC 9406 osa ja CPC 9409) |
BE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE ja UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, DE, DK, GR, FI, HU, LT, LV, RO ja SK: Majandusvajaduste test. |
|
Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid (10)) (CPC 7471) |
AT, CZ, DE, EE, ES, FR, IT, LU, NL, PL, SI ja SE: Puuduvad. BG, GR, HU, LT, LV, MT, PT, RO ja SK: Majandusvajaduste test. BE, CY, DK, FI ja IE: Piiranguteta, välja arvatud reisijuhtide puhul (isikud, kelle ülesanne on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma kohapeal giid olemata) HR: Elukohanõue. UK: Piiranguteta. |
|
Meelelahutusteenused, v.a audiovisuaalteenused (sh teatri-, ansambli-, tsirkuse- ja diskoteegiteenused) (CPC 9619) |
BG, CZ, DE, DK, EE, GR, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK ja SE: Tippkvalifikatsioon (11) võib olla nõutav. Majandusvajaduste test. AT: Tippkvalifikatsioon ja majandusvajaduste test, v.a isikute puhul, kelle põhikutsetegevus on seotud kaunite kunstidega ning kes saavad sellest oma põhitulu. Need isikud ei tohi tegelda Austrias muu äritegevusega, järgmistel tingimustel: Puuduvad. CY: Majandusvajaduste test ansambli- ja diskoteegiteenuste puhul. FR: Piiranguteta lepinguliste teenuseosutajate puhul, välja arvatud juhul, kui: — tööluba antakse ajavahemikuks, mis ei ületa üheksat kuud, ning seda on võimalik pikendada kolmeks kuuks. — Majandusvajaduste test — meelelahutusasutus peab maksma Prantsuse immigratsiooni- ja integratsiooniametile maksu. SI: Paigal viibimise aeg on piiratud 7 päevaga ürituse kohta. Tsirkuse- ja lõbustuspargiteenuste puhul paigal viibimise aeg on piiratud kuni 30 päevaga kalendriaasta kohta. BE ja UK: Piiranguteta. |
|
(1) Selleks, et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu liidus, on vaja vastastikuse tunnustamise kokkulepet, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 96 määratletud raamistikus. (2) Sarnaselt muude teenuste osutamisele kehtivad õigusteenuste suhtes ELi liikmesriikides kohaldatavad litsentsimisnõuded ja -kord. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muuhulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. (3) Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud Õigusabiteenuste all rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas. (4) CPC 85201 osa, mis on esitatud Meditsiini- ja hambaraviteenuste all. (5) Kõikide liikmesriikide puhul, v.a DK, peavad teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping peavad vastama 12. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/71/EÜ (kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta) kehtestatud tingimustele. (6) Kontorimasinate ja -seadmete, sh arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud Arvutiteenuste all. (7) Vastab reoveekäitlusteenustele. (8) Vastab heitgaaside puhastusteenustele. (9) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele. (10) Teenuseosutajad, kelle ülesandeks on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma, ilma giidina tegutsemata teatud asukohtades. (11) Kui kvalifikatsiooni ei ole omandatud ELis ja selle liikmesriikides, võib asjaomane liikmesriik hinnata, kas see vastab tema territooriumil nõutavale kvalifikatsioonile. |
|
XIV-E LISA
ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (GRUUSIA) ( 54 )
1. Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad liidu ettevõtetele ja investoritele Gruusia reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 79 lõikele 1.
Loend koosneb järgmistest elementidest:
horisontaalsete reservatsioonide loend, mis kehtib kõigi sektorite või allsektorite suhtes, ning
sektori- või allsektoripõhiste reservatsioonide loend, kus lisaks kohaldatava(te)le reservatsiooni(de)le on märgitud ka asjaomane sektor või allsektor.
Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”.
Sektorites, kus Gruusia reservatsiooni ei kehtesta, võtab riik käesoleva lepingu artikli 79 lõikes 1 sätestatud kohustusi ilma reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone).
2. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.
3. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
4. Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 79 ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, näiteks õigusliku vormi nõue või kõigi territooriumil tegutsevate teenusepakkujate suhtes, sõltumata kodakondsusest, elukohast ega muudest samaväärsetest kriteeriumidest, kohaldatav litsentsi- või loanõue, sest leping neid ei piira.
5. Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XIV-G lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale.
Horisontaalsed reservatsioonid
Toetused
Subsiidiumide andmisel võidakse piirduda konkreetses geograafilises alapiirkonnas asutatud isikutega.
Erastamine
Organisatsioonil, kus valitsuse osalus ületab 25 %, puudub õigus osaleda ostjana erastamisprotsessis (turulepääsu piirang).
Piiratud vastutusega äriühingu vähemalt üks juht peab elama Gruusias. Filiaali loomiseks peab esindaja (füüsiline isik), kes on volitatud äriühingut esindama, elama Gruusias.
Kinnisvara ostmine
Piiranguteta, välja arvatud järgneva puhul:
mittepõllumajandusliku maa ostmine,
teenuste osutamiseks hoonete ostmine;
põllumajandusliku maa kuni 49 aastaks rentimine ja mittepõllumajandusliku maa kuni 99 aastaks rentimine.
põllumajandusliku maa ühisettevõtete kaudu ostmine.
Sektoripõhised reservatsioonid
Kalandus
Kalanduse puhul turulepääsuga seotud, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Juurdepääs Gruusia vetele kala väljapüügiks antakse vastastikkuse põhimõtte alusel.
Äriteenused
Sideteenused
Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused
Vähemalt 50 % kogu töötajatest peavad olema Gruusia kodanikud.
Turustusteenused
muude turustusteenuste (4,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Haridusteenused
Finantsteenused
Tervisega seotud ja sotsiaalteenused
Turismi ja reisimisega seotud teenused
Muude Turismi ja reisimisega seotud teenuste (9,D)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused
Muude meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenuste (10,E)* puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Transporditeenused
XIV-F LISA
PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (GRUUSIA) ( 56 )
1. Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud Gruusia poolt käesoleva lepingu artikli 86 kohaselt liberaliseeritud majandustegevused ning neis tegevustes liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loend koosneb järgmistest elementidest:
esimene veerg, milles on näidatud sektor või allsektor, kus lepinguosaline on võtnud kohustuse, ja liberaliseerimise ulatus, mil määral reservatsioone kohaldatakse, ning
teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid reservatsioone.
Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta.
2. Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).
3. Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 84 ja 85 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud.
4. Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis.
5. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.
6. Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele.
7. Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 77 punkti m alapunktides i ja ii kirjeldatud teenuste osutamise viisile.
Horisontaalsed reservatsioonid
Piiranguteta subsiidiumide puhul.
Sektoripõhised reservatsioonid
|
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
|
1. ÄRITEENUSED |
|
|
A. Kutseteenused |
|
|
a) Õigusteenused (Sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes) (CPC 861) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused (CPC 862) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Maksualase nõustamise teenused (CPC 863) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Arhitektiteenused (CPC 8671) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Inseneriteenused (CPC 8672) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
f) Integreeritud inseneriteenused (CPC 8673) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
g) Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
h) Meditsiini- ja hambaraviteenused (v.a. siirdatavad organid ning lahangud) (CPC 9312) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
i) Veterinaariateenused (CPC 932) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
B. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused |
|
|
a) Arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused (CPC 841) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Tarkvararakendusteenused (CPC 842) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Andmetöötlusteenused (CPC 843) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Andmebaasiteenused (CPC 844) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Andmete ettevalmistamisteenused (CPC 849) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Teadus- ja arendusteenused |
|
|
a) Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 852) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
D. Kinnisvarateenused |
|
|
a) Oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
E. Rendi-/liisinguteenused ilma juhita |
|
|
a) Laevadega seotud (CPC 83103) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Õhusõidukitega seotud (CPC 83104) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Muude transpordiseadmetega seotud (CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Muude masinate ja seadmetega seotud (CPC 83106 – CPC 83109) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Videolintide või optiliste ketaste Rendi- või liisinguteenused (CPC 83202) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
F) Muud äriteenused |
|
|
a) Reklaamiteenused (CPC 871) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Turu-uuringuteenused (CPC 864) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
f) Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused (CPC 88110) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
g) Kalastamisega seotud teenused (CPC 882**) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
h) Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883**) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
i) Tööstusliku tootmisega seotud teenused (CPC 885, CPC 886, CPC 8841 – CPC 8844 ja CPC 8846 – CPC 8849) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
j) Energiajaotusega seotud teenused (CPC 887**) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
k) Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused (CPC 87205 ja CPC 87206) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
m) Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
p) Fotograafiateenused (CPC 875) (v.a aerofotograafia) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
q) Pakendamisteenused (CPC 876) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
r) Trükkimis- ja kirjastamisteenused (CPC 88442) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
s) Konverentsiteenused (CPC 8790 osa) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
t) Muud Tarbe- ning majakaupade parandamise teenused (CPC 633) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi teenused (CPC 886) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
Muud äriteenused (CPC 879, v.a. 87909) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
2 KOMMUNIKATSIOONITEENUSED |
|
|
B. Kulleriteenused (CPC 7512) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Telekommunikatsiooniteenused |
|
|
a) Telefoniteenused (CPC 7521) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Pakettkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Ahelkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Teleksiteenused (CPC 7523**) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Telegraafiteenused (CPC 7522) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
f) Faksiteenused (CPC 7521* ja CPC 7529*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
g) Rendiliiniteenused (CPC 7522* ja CPC 7523*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
h) Elektronpost (CPC 7523*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
i) Kõnepost (CPC 7523*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
j) Sidusinfo ja andmebaasiotsingud (CPC 7523*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
k) Elektrooniline andmevahetus (EDI) (CPC 7523*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
l) Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine (CPC 7523*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
m) Koodide ja protokollide teisendamine |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
n) Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine) (CPC 843*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
o) Muud mobiilsideteenused analoog-/digitaalmobiilside teenused (CPC 75213*) Personaalsed sideteenused (CPC 75213*) Kaugotsinguteenused (CPC 75291*) Mobiilandmesideteenused (CPC 7523*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
D. Audiovisuaalteenused |
|
|
a) Kino- ja videofilmide tootmis- ning turustamisteenused (CPC 9611) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Kinofilmide linastamine (CPC 9612) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Raadio- ja teleteenused, v.a. edastamisteenused (CPC 9613 v.a. 96133) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Helisalvestised |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
3. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED |
|
|
A. Üldehitus (CPC 512) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
B. Üldehitus tsiviilehitusele (CPC 513) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Paigaldus- ja koostetööd (CPC 514 ja 516); |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
D. Ehitiste viimistlemise tööd (CPC 517) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
E. Muud (CPC 511, CPC 515 ja CPC 518) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
4. TURUSTUSTEENUSED |
|
|
A. Komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
B. Hulgimüügiteenused (CPC 622) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Jaemüügiteenused (CPC 631, CPC 632, CPC 611 ja CPC 612) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
D. Frantsiisimine (CPC 8929) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
5. HARIDUSTEENUSED |
|
|
A. Põhiharidusteenused (CPC 921) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
B. Eraõiguslikult rahastatud põhiharidusteenused (CPC 922*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Eraõiguslikult rahastatud kõrgharidusteenused (CPC 923*) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
D. Täiskasvanute koolitus (CPC 924) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
6. KESKKONNATEENUSED |
|
|
A. Reoveeteenused (CPC 9401) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
B. Jäätmekäitlusteenused (CPC 9402) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
C. Kanalisatsiooni- jms teenused (CPC 9403) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
D. Heitgaaside puhastusteenused (CPC 9404) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
E. Müravähendamisteenused (CPC 9405) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
F. Muud loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta v.a. nõuande- ja nõustamisteenused Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
G. Muud keskkonnakaitseteenused (CPC 9409) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
7. FINANTSTEENUSED |
|
|
A. Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
|
|
a) Elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused (v.a. tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus) (CPC 81211, CPC 81291 ja CPC 81212) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
b) Kahjukindlustusteenused (CPC 8129 v.a. CPC 81291 ja v.a. CPC 81293) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
— Mere-, õhu- ja muu transpordi kindlustusteenused (CPC 81293) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Edasikindlustus ja retrotsessioon (CPC 81299) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Kindlustuse abiteenused, nt nõustamis-, aktuaari-, riskihindamis- ja nõuete rahuldamise teenused (CPC 8140) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
Kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina (CPC 8140) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
B. Pangandus- ja muud finantsteenused |
|
|
a) Hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt (CPC 81115 – CPC 81119) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Igasugune laenamine, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteegikrediit, faktooring ja kaubandustehingute finantseerimine (CPC 8113) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Kapitalirent (CPC 8112) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Kõik makse- ja rahaedastusteenused (CPC 81339) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Tagatis- ja garantiitehingud (CPC 81199) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
f) Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega: |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
— rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne) (CPC 81339); — välisvääringutega (CPC 81333); |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
— derivatiivtooted sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid (CPC 81339); |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
— vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms (CPC 81339); |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
— vabalt võõrandavate väärtpaberitega (CPC 81321); |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
— muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega (CPC 81339) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
g) Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine (CPC 8132) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
h) Rahamaaklerlus (CPC 81339) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
i) Varahaldus, sealhulgas kassa- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused (CPC 8119 ja CPC 81323) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
j) Finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused (CPC 81339 ja CPC 81319) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
k) Nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, mis on seotud kõigi GATSi finantsteenuseid käsitleva lisa punkti 5a alalõikudes v kuni xv loetletud tegevustega, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia kohta. (CPC 8131 ja CPC 8133) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
l) Finantsinformatsiooni andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja seonduv tarkvara teistelt finantsteenuste osutajatelt (CPC 8131, CPC 842 ja CPC 844) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
8. TERVISEGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED |
|
|
A. Terviseteenused (CPC 931, v.a CPC 93191) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Sotsiaalteenused (CPC 933). |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
9. TURISMI- JA REISITEENUSED |
|
|
A. Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine) (CPC 641 – CPC 643) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
B. Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (CPC 7471) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Giiditeenused (CPC 7472) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
10. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED |
|
|
A. Meelelahutusteenused (sh teatri-, ansambli- ja tsirkuseteenused) (CPC 9619) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
B. Uudisteagentuuride teenused (CPC 962) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused (CPC 963) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
D. Spordi- ja muud puhketeenused (CPC 964) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
11. TRANSPORDITEENUSED |
|
|
A. Meretransporditeenused |
|
|
b) Kaubavedu (CPC 7212) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Laevade rentimine koos meekonnaga (CPC 7213) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Laevade hooldus ja remont (CPC 8868**) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Puksiirteenused (CPC 7214) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
B. Siseveetransport |
|
|
a) Reisijatevedu (CPC 7221) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
b) Kaubavedu (CPC 7222) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
c) Laevade rent koos meeskonnaga (CPC 7223) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Laevade hooldus ja remont (CPC 8868**) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Pukseerimisteenused (CPC 7224) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
f) Siseveetranspordi tugiteenused (CPC 745**) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
C. Õhutransport |
|
|
b) Müük ja turustamine |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
Arvutipõhised broneerimissüsteemid |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
d) Õhusõidukite hooldus ja remont (CPC 8868**) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
E. Raudteetranspordi teenused (CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
d) Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868**) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
F. Maanteetransport |
|
|
d) Maanteetranspordiseadmete hooldus ja remont (CPC 6112 ja CPC 8867) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
e) Kaubaveoteenused (CPC 7123) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
H. Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused |
|
|
a) Veosekäitlemisteenused (CPC 741) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
b) Hoiu- ja laoteenused (CPC 742) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
c) Kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748) |
Mooduse nr 1 puhul Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad |
|
d) Muud transpordi tugi- ja lisateenused (CPC 749*) — Ekspediitoriteenused — Lastikirja auditeerimise ja prahihinnateabega seotud teenused |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
|
— Veoste ülevaatusteenused |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul Puuduvad |
XIV-G LISA
JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND ( 57 )(GRUUSIA)
1. Allpool esitatud reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 89 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 90 müügiesindajate suhtes, ja selles määratletakse sellised piirangud. Kõnealune loend koosneb järgmistest elementidest:
esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning
teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.
Gruusia ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu IV jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) peatüki 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks).
2. Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).
3. Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.
4. Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 89 ja 90 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse ELi personali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud.
5. Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Gruusia õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.
6. Käesoleva lepingu artikli 76 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.
7. Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu.
8. Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Gruusia või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.
9. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
Sektoripõhised reservatsioonid
|
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
|
1. ÄRITEENUSED |
|
|
A. Kutseteenused |
|
|
Siirdatavad organid ning lahangud (CPC 9312 osa) |
Piiranguteta |
|
Muud kutsealased teenused (1, A(k))* (1) |
Piiranguteta |
|
F) Muud äriteenused |
|
|
Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused (CPC 881, v.a. CPC 88110) |
Piiranguteta |
|
Koksi, rafineeritud naftatoodete, tuumkütuse tasu või lepingu alusel tööstusliku tootmisega seotud teenused (CPC 8845) |
Piiranguteta |
|
Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused (CPC 872, v.a. CPC 87205 ja CPC 87206) |
Piiranguteta |
|
Uurimis- ja turvateenused (CPC 873) |
Piiranguteta |
|
Aerofotograafia (CPC 87504) |
Piiranguteta |
|
2. KOMMUNIKATSIOONITEENUSED |
|
|
A. Postiteenused (CPC 7511) |
Piiranguteta |
|
4. TURUSTUSTEENUSED |
|
|
E. Muud turustusteenused (4,E)* |
Piiranguteta |
|
5. HARIDUSTEENUSED |
|
|
E. Muud haridusteenused (CPC 929) |
Piiranguteta |
|
7. FINANTSTEENUSED |
|
|
A. Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
|
|
Tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus |
Piiranguteta |
|
C. Muud finantsteenused (7,C)* |
Piiranguteta |
|
8. TERVISEGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED |
|
|
Muud tervisega seotud ja sotsiaalteenused (8,D)* |
Piiranguteta |
|
9. TURISMI- JA REISITEENUSED |
|
|
D. Muud turismi ja reisimisega seotud teenused (9,D)* |
Piiranguteta |
|
10. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED |
|
|
E. Muud meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused (10,E)* |
Piiranguteta |
|
11. TRANSPORDITEENUSED |
|
|
A. Meretransporditeenused |
|
|
a) Reisijatevedu (CPC 7211) |
Piiranguteta |
|
f) Meretranspordi abiteenused (CPC 745***) |
Piiranguteta |
|
B. Siseveetransport |
|
|
d) Laevade hooldus ja remont (CPC 8868**) |
Piiranguteta |
|
f) Siseveetranspordi tugiteenused (CPC745**) |
Piiranguteta |
|
C. Õhutransport |
|
|
a) Reisijatevedu (CPC 731) |
Piiranguteta |
|
b) Kaubavedu (CPC 732) |
Piiranguteta |
|
c) Õhusõidukite rent koos meeskonnaga (CPC 734) |
Piiranguteta |
|
e) Õhutranspordi abiteenused (CPC 746) |
Piiranguteta |
|
E. Raudteetranspordi teenused |
|
|
e) Raudteetransporditeenuste abiteenused (CPC 743) |
Piiranguteta |
|
F. Maanteetransport |
|
|
a) Reisijatevedu (CPC 7121 ja CPC 7122) |
Piiranguteta |
|
c) Kaubanduslike veokite rentimine koos juhiga (CPC 7124) |
Piiranguteta |
|
e) Maanteetransporditeenuste tugiteenused (CPC 744) |
Piiranguteta |
|
G. Torutransport |
|
|
a) Kütuste transport (CPC 7131) |
Piiranguteta |
|
b) Muude kaupade transport (CPC 7139) |
Piiranguteta |
|
Muud transporditeenused (11,I)* |
Piiranguteta |
|
12. Muud mujal nimetamata teenused (CPC 95, CPC 97, CPC 98 ja CPC 99) |
Piiranguteta |
|
(1) * Teenuse klassifitseerimine vastavalt KWTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelule (MTN.GNS/W/120). |
|
XIV-H LISA
LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND ( 58 )(GRUUSIA)
1. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 91 ja 92, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega.
2. Loend koosneb järgmistest elementidest:
esimeses veerus on nimetatud sektor või allsektor, milles piiranguid kohaldatakse, ning
teises veerus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid.
Gruusia ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale käesolevas lisas selgesõnaliselt loetletud sektorite.
3. Üksikute sektorite ja allsektori kindlakstegemisel on CPC ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud WTO 10. juuli 1991. aasta teenuste sektoripõhise klassifikatsiooni loetelus (MTN.GNS/W/120).
4. Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada.
5. Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 91 ja 92 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning seadusjärgse asukoha nõue territooriumil, kus majandustegevust teostatakse) kohaldatakse liidu lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole järgnevas loendis nimetatud.
6. Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Gruusia õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi.
7. Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid.
8. Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud Gruusia poolt käesoleva lepingu XIV-E lisas.
9. Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Gruusia või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas.
10. Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi.
11. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artikliga 92, järgmistes allsektorites:
õigusteenused (sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes) (CPC 861);
arhitektuuriteenused (CPC 8671);
inseneriteenused (CPC kood 8672);
komplekssed inseneriteenused (CPC 8673);
linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674*);
arvutiteenused ja nendega seotud teenused;
juhtimisalased nõustamisteenused (CPC 865);
juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866);
muud äriteenused (CPC 879).
Sektoripõhised reservatsioonid
|
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
|
1. ÄRITEENUSED |
|
|
A. Kutseteenused |
|
|
a) Õigusteenused (sealhulgas õigusnõustamine päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse küsimustes) (CPC 861) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Advokatuuri vastuvõtmisel kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
|
b) Majandusarvestus-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused (CPC 862) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
c) Maksualase nõustamise teenused (CPC 863) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Arhitektuuriteenused (CPC 8671) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test. |
|
e) Inseneriteenused (CPC kood 8672) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test. |
|
f) Komplekssed inseneriteenused (CPC 8673) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test. |
|
g) Linnaplaneerimise ja maastikuarhitektuuriteenused (CPC 8674*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Internetiteenuse osutaja–puhul elukohanõue Majandusvajaduste test. |
|
h) Eraõiguslikud meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC 9312, v.a. siirdatavad organid ning lahangud) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
i) Veterinaariateenused (CPC 932) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
B. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused |
|
|
a) Arvutite riistvara paigaldamisega seotud nõustamisteenused (CPC 841) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul– |
|
b) Tarkvararakendusteenused (CPC 842) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul– |
|
c) Andmetöötlusteenused (CPC 843) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul– |
|
d) Andmebaasiteenused (CPC 844) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul– |
|
Kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul– |
|
e) andmete ettevalmistamisteenused (CPC 849, v.a. CPC 8499) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul– |
|
C. Teadus- ja arendusteenused |
|
|
a) Loodusteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 851) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
b) Sotsiaal- ja humanitaarteaduslikud teadus- ja arendusteenused (CPC 852) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
c) Interdistsiplinaarsed teadus- ja arendusteenused (CPC 853) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
D. Kinnisvarateenused |
|
|
a) Oma või renditud varaga seotud teenused (CPC 821) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
b) Tasu eest või lepingu alusel osutatavad teenused (CPC 822) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
E. Rendi-/liisinguteenused ilma juhita |
|
|
a) Laevadega seotud (CPC 83103) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
b) Õhusõidukitega seotud (CPC 83104) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
c) Muude transpordiseadmetega seotud (CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Muude masinate ja seadmetega seotud (CPC 83106 – CPC 83109) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
e) Videolintide või optiliste ketaste Rendi- või liisinguteenused (CPC 83202) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
F. Muud äriteenused |
|
|
a) Reklaamiteenused (CPC 871) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
b) Turu-uuringuteenused (CPC 864) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
c) Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul– |
|
d) Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul– |
|
e) Tehniliste katsete ja analüüsi teenused (CPC 8676) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
f) Põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega seotud teenused (CPC 88110) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
g) Kalastamisega seotud teenused (CPC 882**) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
h) Kaevandamisega seotud teenused (CPC 883**) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
i) Tööstusliku tootmisega seotud teenused (CPC 885, CPC 886, CPC 8841 – CPC 8844 ja CPC 8846 – CPC8849) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
j) Energiajaotusega seotud teenused (CPC 887**) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
k) Personali töölerakendamis- ja värbamisteenused (CPC 87205 ja CPC 87206) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
m) Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
p) Fotograafiateenused (CPC 875*, v.a. CPC 87504) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
q) Pakendamisteenused (CPC 876) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
r) Trükkimis- ja kirjastamisteenused (CPC 88442) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
s) Konverentsiteenused (CPC 8790 osa) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
t) Muud tarbe- ning majakaupade parandamise teenused (CPC 633) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi teenused (CPC 886) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
Muud äriteenused (CPC 879) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul |
|
2. KOMMUNIKATSIOONITEENUSED |
|
|
B. Kulleriteenused (CPC 7512) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
C. Telekommunikatsiooniteenused |
|
|
a) Telefonisideteenused (CPC 7521) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
b) Pakettkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
c) Ahelkommuteeritud andmesideteenused (CPC 7523*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Teleksiteenused (CPC 7523**) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
e) Telegraafiteenused (CPC 7522) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
f) Faksiteenused (CPC 7521*, +7529*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
g) Rendiliiniteenused (CPC 7522* ja CPC 7523*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
h) Elektronpost (CPC 7523*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
i) Kõnepost (CPC 7523*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
j) Sidusinfo ja andmebaasiotsingud (CPC 7523*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
k) Elektrooniline andmevahetus (EDI) (CPC 7523*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
l) Laiendatud/lisaväärtusega faksiteenused, sh vahehoidega edastus, salvestamisega väljaotsimine (CPC 7523*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
m) Koodide ja protokollide teisendamine |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
n) Teabe ja/või andmete sidustöötlemine (sh tehingute töötlemine) (CPC 843*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
o) Muud mobiilsideteenused analoog-/digitaalmobiilside teenused (CPC 75213*) Personaalsed sideteenused (CPC 75213*) Kaugotsinguteenused (CPC 75291*) Mobiilandmesideteenused (CPC 7523*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
3. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED |
|
|
A. Üldehitus (CPC 512) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
B. Üldehitus tsiviilehitusele (CPC 513) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
C. Paigaldus- ja koostetööd (CPC 514+516) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
D. Ehitiste viimistlustööd (CPC 517) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
E. Muud (CPC 511, CPC 515 ja CPC 518) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
4. TURUSTUSTEENUSED |
|
|
A. Komisjonimüügiagentide teenused (CPC 621) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
B. Hulgikaubandusteenused (CPC 622) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
C. Jaemüügiteenused (CPC 631, CPC 632, CPC 611 ja CPC 612) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
D. Frantsiisimine (CPC 8929) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
5. HARIDUSTEENUSED |
|
|
A. Põhiharidusteenused (CPC 921) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
B. Keskharidusteenused, ainult eraõiguslikult rahastatud (CPC 922*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
C. Kõrgharidusteenused, ainult eraõiguslikult rahastatud (CPC 923*) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
D. Täiskasvanute koolitus (CPC 924) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
6. KESKKONNATEENUSED |
|
|
A. Reoveeteenused (CPC 9401); |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
B. Prügimäeteenused (CPC 9402) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
C. Sanitaaria- jms teenused (CPC 9403) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
D. Heitgaaside puhastusteenused (CPC 9404) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
E. Müravähendamisteenused (CPC 9405) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
F. Muud loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC 9406) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
G. Muud keskkonnakaitseteenused (CPC 9409) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
7. FINANTSTEENUSED |
|
|
A. Kindlustus ja kindlustusega seotud teenused |
|
|
a) Elukindlustus-, õnnetusjuhtumikindlustus- ja tervisekindlustusteenused (v.a. tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus) (CPC 81211, CPC 81291 ja CPC 81212) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
b) Kahjukindlustusteenused (CPC 8129) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
— Mere-, õhu- ja muu transpordi kindlustusteenused (CPC 81293) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
c) Edasikindlustus ja retrotsessioon (CPC 81299) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Kindlustuse abiteenused, nt nõustamis-, aktuaari-, riskihindamis- ja nõuete rahuldamise teenused (CPC 8140) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
Kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina (CPC 8140) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
B. Pangandus- ja muud finantsteenused |
|
|
a) Deposiitide ja teiste tagasimakstavate summade vastuvõtmine üldsuselt (CPC 81115 – 81119) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
b) Igasugune laenamine, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteegikrediit, faktooring ja kaubandustehingute finantseerimine (CPC 8113) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
c) Finantsliising (CPC 8112) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Kõik makse- ja rahaedastusteenused (CPC 81339) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
e) Tagatised ja kohustused (CPC 81199) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
f) Kauplemine enda või klientide nimel kas börsil, vabavahetusturul või mõnel muul viisil järgmisega: |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
— rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne) (CPC 81339); — välisvääringutega (CPC 81333); |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
— derivatiivtooted sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid (CPC 81339); |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
— vahetuskursi ja intressimääradega, kaasa arvatud selliste finantsinstrumentidega nagu swap-tehingud ja tähtpäevaintressiga lepingud, jms (CPC 81339); |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
— vabalt võõrandavate väärtpaberitega (CPC 81321); |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
— muude vabalt kaubeldavate maksevahendite ja finantsvaradega, sealhulgas väärismetallikangidega (CPC 81339) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
g) Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine. (CPC 8132) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
h) Rahamaaklerlus; (CPC 81339); |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
i) Varahaldus, sealhulgas kassa- või portfellihaldus, kõik ühisinvesteeringute haldamise vormid, pensionifondide haldamine, hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused (CPC 8119 ja CPC 81323) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
j) Finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliiringteenused (CPC 81339 ja CPC 81319) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
k) Nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, mis on seotud kõigi GATSi finantsteenuseid käsitleva lisa punkti 5a alalõikudes v kuni xv loetletud tegevustega, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia kohta (CPC 8131 ja CPC 8133). |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
l) Finantsinformatsiooni andmine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja seonduv tarkvara teistelt finantsteenuste osutajatelt (CPC 842, CPC 844 ja CPC 8131) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
8. TERVISEGA SEOTUD JA SOTSIAALTEENUSED |
|
|
A. Muud terviseteenused (CPC 931, v.a CPC 93191) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
C. Sotsiaalteenused (CPC 933). |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
9. TURISMI- JA REISITEENUSED |
|
|
A. Hotellid ja restoranid (k.a toitlustamine) (CPC 641, CPC 642 ja CPC 643) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
B. Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (CPC 7471) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
C. Giiditeenused (CPC 7472) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
10. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED |
|
|
A. Meelelahutusteenused (sh teatri-, ansambli- ja tsirkuseteenused) (CPC 9619) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
B. Uudisteagentuuride teenused (CPC 962) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
C. Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused (CPC 963) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
D. Spordi- ja muud puhketeenused (CPC 964) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
11. TRANSPORDITEENUSED |
|
|
A. Meretransporditeenused |
|
|
b) Kaubavedu (CPC 7212**) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
c) Laevade rentimine koos meekonnaga (CPC 7213) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Laevade hooldus ja remont (CPC 8868**) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
e) Puksiirteenused (CPC 7214) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
C. Õhutransport |
|
|
Müük ja turustamine, sealhulgas arvutipõhised broneerimissüsteemid |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Õhusõidukite hooldus ja remont (CPC 8868**) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
E. Raudteetranspordi teenused (CPC 7111, CPC 7112 ja CPC 7113) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868**) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
F. Maanteetransport |
|
|
c) Maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112 ja CPC 8867) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Kaubavedu (CPC 7123) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
H. Kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused |
|
|
a) Veosekäitlemisteenused (CPC 741) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
b) Hoiu- ja laoteenused (CPC 742) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
c) Kaubaveoagentuuri teenused (CPC 748) |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
d) Muud transpordi tugi- ja lisateenused (CPC 749*) — Ekspediitoriteenused — Lastikirja auditeerimise ja prahihinnateabega seotud teenused |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
|
— Veoste ülevaatusteenused |
Lepingulised teenuseosutajad – puuduvad |
XV LISA
ÜHTLUSTAMINE
XV-A LISA
FINANTSTEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD
Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:
A. PANGANDUS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/44/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega
Tähtaeg: direktiivi 2007/44/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ( 59 )
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta ( 60 )
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 1994. asata direktiiv 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusia võib siiski kaaluda kõnealuses direktiivis esitatud künnistest erinevate tasemete rakendamist ning esitab assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ettepaneku, milles võetakse arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.
Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2001. aasta direktiiv 2001/65/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega
Tähtaeg: direktiivi 2001/65/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/51/EÜ, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta
Tähtaeg: direktiivi 2003/51/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/46/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta
Tähtaeg: direktiivi 2006/46/EÜ sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
B. KINDLUSTUS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aasta ja ühend-aruannete kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted, v.a. artikkel 33, rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Kõnealuse direktiivi artikli 33 rakendamist käsitlev ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.
Komisjoni 18. detsembri 1991. aasta soovitus kindlustusvahendajate kohta (92/48/EMÜ)
Tähtaeg: puudub
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi rakendamist käsitlev ettepanek esitatakse assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist, võttes arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
C. VÄÄRTPABERID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 10. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 10. augusti 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1287/2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 8. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Tähtaeg: direktiivi 2007/14/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiiv 97/9/EÜ investeeringute tagamise skeemide kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Gruusia võib siiski kaaluda investeeringute tagamise skeemide puhul erinevate künniste rakendamist ning esitab assotsieerimisnõukogule hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ettepaneku, milles võetakse arvesse Gruusia kohaliku turu arengut.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega
Tähtaeg: direktiivi 2004/72/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/124/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega
Tähtaeg: direktiivi 2003/124/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/125/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega
Tähtaeg: direktiivi 2003/125/EÜ sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 22. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2273/2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
D. EUROFONDID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 19. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/16/EÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega
Tähtaeg: direktiivi 2007/16/EÜ sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
E. TURU INFRASTRUKTUUR
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega
Tähtaeg: direktiivi 2009/44/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
F. MAKSED
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
G. RAHAPESUVASTANE VÕITLUS
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Komisjoni 1. augusti 2006. aasta direktiiv 2006/70/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta
Tähtaeg: direktiivi 2006/70/EÜ sätted rakendatakse kahe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
XV-B LISA
TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD
Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/21/EÜ sätteid:
Tähtaeg: direktiivi 2002/21/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/20/EÜ sätteid:
Tähtaeg: direktiivi 2002/20/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ
Lähtuvalt põhjalikust turuanalüüsist, mis viidi läbi kooskõlas direktiiviga 2002/21/EÜ, kehtestab elektroonilise side valdkonna riiklik reguleeriv asutus operaatoritele, kelle puhul on leitud asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, asjakohased turgu reguleerivad kohustused seoses:
Tähtaeg: direktiivi 2002/19/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/136/EÜ
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/22/EÜ sätteid:
Tähtaeg: direktiivi 2002/22/EÜ kõnealused sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), mida on muudetud direktiiviga 2009/136/EÜ
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/58/EÜ sätteid:
Tähtaeg: direktiivi 2002/58/EÜ kõnealused sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsus nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta
Tähtaeg: kõnealuse otsuse kohaldamisest tulenevaid meetmeid rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
XV-C LISA
POSTI- JA KULLERITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD
Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/39/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta
Tähtaeg: direktiivi 2002/39/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega
Tähtaeg: direktiivi 2008/6/EÜ sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
XV-D LISA
RAHVUSVAHELISE MERETRANSPORDI SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD
Gruusia kohustub alljärgnevas ajaraamistikus järk-järgult ühtlustama oma õigusakte järgmistele ELi õigusaktidele ja rahvusvahelistele õigusaktidele:
Meresõiduohutus– lipuriik / klassifikatsiooniühingud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta.
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta.
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Lipuriik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta.
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Sadamariigi kontroll
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli ( 61 )
Direktiivi kohaldatakse järgmiste eranditega:
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted, välja arvatud eespool loetletud erandid, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Laevaliikluse jälgimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Õnnetusjuhtumite uurimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta direktiiv 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Reisijate vedajate vastutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprill 2009. aasta määrus (EÜ) nr 392/2009 reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral.
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Tehnilised ja töökorralduslikud eeskirjad
Reisilaevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta.
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/25/EÜ ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Naftatankerid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 417/2002 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul
Ajakava ühekordse põhja ja parrastega tankerite järkjärguliseks kaotamiseks vastavalt MARPOLi konventsiooniga ettenähtud ajakavale.
Puistlastilaevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Laevapere
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Keskkond
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Tehnilised tingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Sotsiaalsed tingimused
Nõukogu 31. märtsi 1992. aasta direktiiv 92/29/EMÜ ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Nõukogu 21. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/63/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta, sätete kohaldamist. – Lisa: Euroopa kokkulepe meremeeste tööaja korralduse kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsember 1999. aasta direktiiv 1999/95/EÜ, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Meresõidu turvalisus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta
Tähtaeg: kõnealuse direktiivi sätted (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta
Tähtaeg: kõnealuse määruse sätted (välja arvatud neid, milles on käsitletud komisjoni kontrollimisi) rakendatakse nelja aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest.
XVI LISA
RIIGIHANKED
XVI-A LISA
PIIRMÄÄRAD
Käesoleva lepingu artikli 142 lõikes 3 nimetatud piirmäär mõlema lepinguosalise jaoks on:
144 000 eurot keskvalitsusasutuste sõlmitavate asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul ning selliste asutuste korraldatavate ideekonkursside puhul;
221 000 eurot asjade ja teenuste riigihankelepingute puhul, mis ei ole hõlmatud punktiga a;
5 548 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul;
5 548 000 eurot ehitustööde riigihankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris;
5 548 000 eurot kontsessioonide puhul;
443 000 eurot asjade ja teenuste hankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris;
750 000 eurot sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul;
1 000 000 eurot sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute puhul kommunaalteenuste sektoris.
XVI-B LISA
INSTITUTSIOONILISE REFORMI, ÜHTLUSTAMISE JA TURULEPÄÄSU ESIALGNE AJAKAVA
|
Etapp |
|
Esialgne ajakava |
ELi toodete pääs Gruusia turule |
Gruusia toodete pääs ELi turule |
|
|
1 |
Käesoleva lepingu artikli 143 lõike 2 ja artikli 144 rakendamine Käesoleva lepingu artiklis 145 sätestatud reformistrateegia kokkulepe |
Kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Tarned keskvalitsusasutustele |
Tarned keskvalitsusasutustele |
|
|
2 |
Direktiivi 2014/24/EL ja direktiivi 89/665/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine |
Viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele |
Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele |
XVI-C ja XVI-D lisa |
|
3 |
Direktiivi 2014/25/EL ja direktiivi 92/13/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine |
Kuus aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Tarned kõigile kommunaalteenuste sektori hankijatele |
Tarned kõigile hankijatele |
XVI-E ja XVI-F lisa |
|
4 |
Direktiivi 2014/24/EL ja direktiivi 2014/23/EL muude elementide ühtlustamine ja rakendamine |
Seitse aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid |
Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid |
XVI-G, XVI-H ja XVI-I lisa |
|
5 |
Direktiivi 2014/25/EL muude elementide ühtlustamine ja rakendamine. |
Kaheksa aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud |
Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud |
XVI-J ja XVI-K lisa |
XVI-C LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2014/24/EL ( 62 )PÕHIELEMENDID
(2. ETAPP)
|
I JAOTIS |
Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted |
|
I PEATÜKK |
Kohaldamisala |
|
Punkt 1 |
Reguleerimisese ja mõisted |
|
Artikkel 1 |
Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 1, 2, 5 ja 6 |
|
Artikkel 2 |
Mõisted: lõike 1 punktid 1, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 18, 19, 20, 22, 23 ja 24 |
|
Artikkel 3 |
Segahanked |
|
Punkt 2 |
Künnised |
|
Artikkel 4 |
Piirmäärad |
|
Artikkel 5 |
Riigihanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodid |
|
Punkt 3 |
Erandid |
|
Artikkel 7 |
Vee-, energeetika- ja transpordisektori ning postiteenuste sektori lepingud |
|
Artikkel 8 |
Erandid elektroonilise side valdkonnas |
|
Artikkel 9 |
Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud riigihankelepingud ja korraldatud ideekonkursid |
|
Artikkel 10 |
Erandid teenuste hankelepingute puhul |
|
Artikkel 11 |
Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud |
|
Artikkel 12 |
Avaliku sektori üksuste vahelised lepingud |
|
Punkt 4 |
Eriolukorrad |
|
Alapunkt 1 |
Subsideeritavad lepingud ning teadus- ja arendusteenused |
|
Artikkel 13 |
Avaliku sektori hankijate subsideeritavad lepingud |
|
Artikkel 14 |
Teadus- ja arendusteenused |
|
Alapunkt 2 |
Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud riigihanked |
|
Artikkel 15 |
Kaitse ja julgeolek |
|
Artikkel 16 |
Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud segahanked |
|
Artikkel 17 |
Kaitse- või julgeolekuaspekte sisaldavad hankelepingud ja ideekonkursid, mis on sõlmitud või korraldatud rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt |
|
II PEATÜKK |
Üldeeskirjad |
|
Artikkel 18 |
Riigihanke üldpõhimõtted |
|
Artikkel 19 |
Ettevõtjad |
|
Artikkel 21 |
Konfidentsiaalsus |
|
Artikkel 22 |
Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad: lõiked 2–6 |
|
Artikkel 23 |
Nomenklatuurid |
|
Artikkel 24 |
Huvide konfliktid |
|
II JAOTIS |
Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
|
I PEATÜKK |
Menetlused |
|
Artikkel 26 |
Menetluse valik lõiked 1, 2, lõigete 4, 5, 6 esimene alternatiiv |
|
Artikkel 27 |
Avatud hankemenetlus |
|
Artikkel 28 |
Piiratud hankemenetlus |
|
Artikkel 29 |
Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus |
|
Artikkel 32 |
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine |
|
III PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
|
Punkt 1 |
Ettevalmistamine |
|
Artikkel 40 |
Esialgsed turu-uuringud |
|
Artikkel 41 |
Taotlejate ja pakkujate eelnev osalemine |
|
Artikkel 42 |
Tehnilised kirjeldused |
|
Artikkel 43 |
Märgistus |
|
Artikkel 44 |
Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal: lõiked 1 ja 2 |
|
Artikkel 45 |
Alternatiivsed lahendused |
|
Artikkel 46 |
Hankelepingute osadeks jaotamine |
|
Artikkel 47 |
Tähtaegade kehtestamine |
|
Punkt 2 |
Avaldamine ja läbipaistvus |
|
Artikkel 48 |
Eelteated |
|
Artikkel 49 |
Hanketeated |
|
Artikkel 50 |
Lepingu sõlmimise teated: lõiked 1 ja 4 |
|
Artikkel 51 |
Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 esimene lõik, lõike 5 esimene lõik |
|
Artikkel 53 |
Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus |
|
Artikkel 54 |
Ettepanekute tegemine taotlejatele |
|
Artikkel 55 |
Taotlejate ja pakkujate teavitamine |
|
Punkt 3 |
Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine |
|
Artikkel 56 |
Üldpõhimõtted |
|
Alapunkt 1 |
Kvalitatiivse valiku kriteeriumid |
|
Artikkel 57 |
Kõrvalejätmise alused |
|
Artikkel 58 |
Valikukriteeriumid |
|
Artikkel 59 |
Euroopa ühtne hankedokument: lõige 1 mutatis mutandis, lõige 4 |
|
Artikkel 60 |
Tõendamisvahendid |
|
Artikkel 62 |
Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõiked 1 ja 2 |
|
Artikkel 63 |
Teiste üksuste suutlikkusele toetumine |
|
Alapunkt 2 |
Taotlejate, pakkumuste ja lahenduste arvu vähendamine |
|
Artikkel 65 |
Nõuetele vastavate taotlejate arvu piiramine osalemiskutse esitamisel |
|
Artikkel 66 |
Pakkumuste ja lahenduste arvu piiramine |
|
Alapunkt 3 |
Lepingu sõlmimine |
|
Artikkel 67 |
Pakkumuste hindamise kriteeriumid |
|
Artikkel 68 |
Olelusringi kulude arvestamine: lõiked 1 ja 2 |
|
Artikkel 69 |
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused: lõiked 1–4 |
|
IV PEATÜKK |
Hankelepingu täitmine |
|
Artikkel 70 |
Lepingute täitmise tingimused |
|
Artikkel 71 |
Allhanked |
|
Artikkel 72 |
Hankelepingute muutmine nende kehtivusajal |
|
Artikkel 73 |
Lepingute lõpetamine |
|
III JAOTIS |
Erihangete kord |
|
I PEATÜKK |
Sotsiaalteenused ja muud eriteenused |
|
Artikkel 74 |
Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute sõlmimine |
|
Artikkel 75 |
Teadete avaldamine |
|
Artikkel 76 |
Lepingute sõlmimise põhimõtted |
|
LISAD |
|
|
II lisa |
Artikli 2 lõike 1 punkti 6 alapunktis a osutatud tegevuste loetelu |
|
III lisa |
Artikli 4 punktis b osutatud toodete loetelu seoses avaliku sektori hankijate poolt riigikaitse valdkonnas sõlmitud lepingutega |
|
IV lisa |
Pakkumuste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike vahendite ja seadmetega seotud nõuded |
|
V lisa |
Teave, mis peab sisalduma teadetes |
|
A osa: |
Teave, mis peab sisalduma eelteate avaliku sektori hankijaprofiilis avaldamise teates |
|
B osa: |
Teave, mis peab sisalduma eelteadetes (millele on osutatud artiklis 48) |
|
C osa: |
Hanketeates avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 49) |
|
D osa |
Lepingu sõlmimise teates avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 50) |
|
G osa |
Teave, mis avaldatakse teates lepingu muutmise kohta selle kehtivuse ajal (millele on osutatud artikli 72 lõikes 1) |
|
H osa |
Sotsiaal- ja muude eriteenuste lepingute hanketeadetes avaldatav teave (millele on osutatud artikli 75 lõikes 1) |
|
I osa. |
Sotsiaal- ja muude eriteenuste lepingute eelteadetes avaldatav teave (millele on osutatud artikli 75 lõikes 1) |
|
J osa: |
Sotsiaal- ja muude eriteenuste lepingu sõlmimise teadetes avaldatav teave (millele on osutatud artikli 75 lõikes 2) |
|
VII lisa |
Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused |
|
IX lisa |
Artikliga 54 ette nähtud pakkumuse esitamise ettepaneku, dialoogis osalemise ettepaneku või huvi kinnitamise ettepaneku sisu |
|
X lisa |
Artikli 18 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste sotsiaalsete ja keskkonnaalaste konventsioonide loend |
|
XII lisa |
Tõendid kvalifitseerimise tingimuste puhul |
|
XIV lisa |
Artiklis 74 osutatud teenused |
XVI-D LISA
NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ, ( 63 )mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ ( 64 )
ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL ( 65 ) ( 66 ), PÕHIELEMENDID
(2. ETAPP)
|
Artikkel 1 |
Läbivaatamise korra ulatus ja kättesaadavus |
|
Artikkel 2 |
Läbivaatamise korra nõuded |
|
Artikkel 2a |
Ooteaeg |
|
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid |
|
Esimese lõigu punkt b |
|
|
Artikkel 2c |
Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad |
|
Artikkel 2d |
Tühisus |
|
Lõike 1 punkt b |
|
|
Lõiked 2 ja 3 |
|
|
Artikkel 2e |
Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused |
|
Artikkel 2f |
Tähtajad |
XVI-E LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2014/24/EL ( 67 )PÕHIELEMENDID
(3. ETAPP)
|
I JAOTIS |
Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted |
|
I PEATÜKK |
Reguleerimisese ja mõisted |
|
Artikkel 1 |
Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 1, 2, 5 ja 6 |
|
Artikkel 2 |
Mõisted: punktid 1–9, 13–16 ja 18–20 |
|
Artikkel 3 |
Avaliku sektori hankijad (lõiked 1 ja 4) |
|
Artikkel 4 |
Võrgustiku sektori hankijad: lõiked 1–3 |
|
Artikkel 5 |
Sama tegevust hõlmav segahange |
|
Artikkel 6 |
Mitut tegevust hõlmavad riigihanked |
|
II PEATÜKK |
Tegevusvaldkonnad |
|
Artikkel 7 |
Ühissätted |
|
Artikkel 8 |
Gaas ja soojusenergia |
|
Artikkel 9 |
Elekter |
|
Artikkel 10 |
Vesi |
|
Artikkel 11 |
Transporditeenused |
|
Artikkel 12 |
Sadamad ja lennuväljad |
|
Artikkel 13 |
Postiteenused |
|
Artikkel 14 |
Nafta ja gaasi ammutamine ning söe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine |
|
III PEATÜKK |
Kohaldamisala |
|
Punkt 1 |
Künnised |
|
Artikkel 15 |
Piirmäärad |
|
Artikkel 16 |
Hanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodid: lõiked 1–4 ja 7–14 |
|
Punkt 2 |
Hankelepingute ja ideekonkursside erandid; erisätted riigihangete jaoks, mis sisaldavad kaitse- või julgeolekuaspekte |
|
Alapunkt 1 |
Kõigi võrgustiku sektori hankijate suhtes kohaldatavad erandid ning vee- ja energeetikavaldkonnas kohaldatavad erandid |
|
Artikkel 18 |
Kolmandatele isikutele edasimüügi või rentimise eesmärgil sõlmitavad hankelepingud: lõige 1 |
|
Artikkel 19 |
Muul eesmärgil kui hõlmatud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis sõlmitavad hankelepingud ja korraldatavad ideekonkursid: lõige 1 |
|
Artikkel 20 |
Rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt sõlmitud lepingud ja korraldatud ideekonkursid |
|
Artikkel 21 |
Erandid teenuste hankelepingute puhul |
|
Artikkel 22 |
Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud |
|
Artikkel 23 |
Teatavate võrgustiku sektori hankijate sõlmitavad hankelepingud vee hankimiseks ja elektrienergia tarnimiseks või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks |
|
Alapunkt 2 |
Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud riigihanked |
|
Artikkel 24 |
Kaitse ja julgeolek |
|
Artikkel 25 |
Sama tegevust hõlmav segahange, millega kaasnevad kaitse- või julgeolekuaspektid |
|
Artikkel 26 |
Mitut tegevust hõlmavad riigihanked, millega kaasnevad kaitse- või julgeolekuaspektid |
|
Artikkel 27 |
Kaitse- ja julgeolekuaspekte sisaldavad hankelepingud ja ideekonkursid, mis on sõlmitud või korraldatud rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt |
|
Alapunkt 3 |
Erisuhted (koostöö, sidusettevõtted ja ühisettevõtted) |
|
Artikkel 28 |
Avaliku sektori hankijate vahelised hankelepingud |
|
Artikkel 29 |
Sidusettevõtjatega sõlmitud hankelepingud |
|
Artikkel 30 |
Ühisettevõtte või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijaga sõlmitavad hankelepingud |
|
Alapunkt 4 |
Eriolukorrad |
|
Artikkel 32 |
Teadus- ja arendusteenused |
|
IV PEATÜKK |
Üldpõhimõtted |
|
Artikkel 36 |
Riigihanke üldpõhimõtted |
|
Artikkel 37 |
Ettevõtjad |
|
Artikkel 39 |
Konfidentsiaalsus |
|
Artikkel 40 |
Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad |
|
Artikkel 41 |
Nomenklatuurid |
|
Artikkel 42 |
Huvide konfliktid |
|
II JAOTIS |
Lepingute puhul kehtivad eeskirjad |
|
I PEATÜKK |
Menetlused |
|
Artikkel 44 |
Menetluse valik lõiked 1, 2 ja 4 |
|
Artikkel 45 |
Avatud hankemenetlus |
|
Artikkel 46 |
Piiratud hankemenetlus |
|
Artikkel 47 |
Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus |
|
Artikkel 50 |
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine: punktid a–i |
|
III PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
|
Punkt 1 |
Ettevalmistamine |
|
Artikkel 58 |
Esialgsed turu-uuringud |
|
Artikkel 59 |
Taotlejate ja pakkujate eelnev osalemine |
|
Artikkel 60 |
Tehnilised kirjeldused |
|
Artikkel 61 |
Märgistus |
|
Artikkel 62 |
Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal |
|
Artikkel 63 |
Tehniliste kirjelduste edastamine |
|
Artikkel 64 |
Alternatiivsed lahendused |
|
Artikkel 65 |
Hankelepingute osadeks jaotamine |
|
Artikkel 66 |
Tähtaegade kehtestamine |
|
Punkt 2 |
Avaldamine ja läbipaistvus |
|
Artikkel 67 |
Perioodilised eelteated |
|
Artikkel 68 |
Kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teated |
|
Artikkel 69 |
Hanketeated |
|
Artikkel 70 |
Lepingu sõlmimise teated: lõiked 1, 3 ja 4 |
|
Artikkel 71 |
Teadete avaldamise vorm ja viis: lõige 1, lõike 5 esimene lõik |
|
Artikkel 73 |
Hankedokumentide elektrooniline kättesaadavus |
|
Artikkel 74 |
Ettepanekute tegemine taotlejatele |
|
Artikkel 75 |
Kvalifitseerimise taotlejate, taotlejate ja pakkujate teavitamine |
|
Punkt 3 |
Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine |
|
Artikkel 76 |
Üldpõhimõtted |
|
Alapunkt 1 |
Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik |
|
Artikkel 78 |
Kvalitatiivse valiku kriteeriumid |
|
Artikkel 79 |
Teiste üksuste suutlikkusele toetumine: lõige 2 |
|
Artikkel 80 |
Kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimuste kasutamine vastavalt direktiivile 2014/24/EL |
|
Artikkel 81 |
Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõiked 1 ja 2 |
|
Alapunkt 2 |
Lepingu sõlmimine |
|
Artikkel 82 |
Pakkumuste hindamise kriteeriumid |
|
Artikkel 83 |
Olelusringi kulude arvestamine: lõiked 1 ja 2 |
|
Artikkel 84 |
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused: lõiked 1–4 |
|
IV PEATÜKK |
Hankelepingu täitmine |
|
Artikkel 87 |
Lepingute täitmise tingimused |
|
Artikkel 88 |
Allhanked |
|
Artikkel 89 |
Hankelepingute muutmine nende kehtivusajal |
|
Artikkel 90 |
Lepingute lõpetamine |
|
III JAOTIS |
Erihangete kord |
|
I PEATÜKK |
Sotsiaalteenused ja muud eriteenused |
|
Artikkel 91 |
Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepingute sõlmimine |
|
Artikkel 92 |
Teadete avaldamine |
|
Artikkel 93 |
Lepingute sõlmimise põhimõtted |
|
LISAD |
|
|
I lisa |
Artikli 2 punkti 2 alapunktis a sätestatud tegevuste loetelu |
|
V lisa |
Pakkumuste, osalemistaotluste, kvalifitseerimistaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks ette nähtud vahenditele ja seadmetele esitatavad nõuded |
|
VI lisa |
|
|
A osa |
Perioodilistes eelteadetes avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 67) |
|
B osa |
Teave, mis sisaldub hankijaprofiili lisatava perioodilise eelteate avaldamise teadetes, mida ei kasutata hanke teadetena (millele on osutatud artikli 67 lõikes 1) |
|
VIII lisa |
Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused |
|
IX lisa |
Avaldamisega seotud tingimused |
|
X lisa |
Kvalifitseerimissüsteemi olemasolu teates avaldatav teave (millele on osutatud artikli 44 lõike 4 punktis b ja artiklis 68) |
|
XI lisa |
Hanketeates avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 69) |
|
XII lisa |
Hankelepingu sõlmimise teates avaldatav teave (millele on osutatud artiklis 70) |
|
XIII lisa |
Artikliga 74 ette nähtud pakkumuse esitamise ettepaneku, dialoogis osalemise ettepaneku, läbirääkimiste alustamise ettepaneku või huvi kinnitamise ettepaneku sisu |
|
XIV lisa |
Artikli 36 lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste sotsiaal- ja keskkonnakonventsioonide loetelu |
|
XVI lisa |
Teave, mis avaldatakse teates hankelepingu muutmise kohta selle kehtivuse ajal (millele on osutatud artikli 89 lõikes 1) |
|
XVII lisa |
Artiklis 91 osutatud teenused |
|
XVIII lisa |
Sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste hankelepinguid käsitlevatesse teadetesse lisatav teave (millele on osutatud artiklis 92) |
XVI-F LISA
NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ ( 68 ), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ ( 69 )
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL, ( 70 ) ( 71 )PÕHIELEMENDID
(3. ETAPP)
|
Artikkel 1 |
Läbivaatamise korra ulatus ja kättesaadavus |
|
Artikkel 2 |
Läbivaatamise korra nõuded |
|
Artikkel 2a |
Ooteaeg |
|
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid |
|
Esimese lõigu punkt b |
|
|
Artikkel 2c |
Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad |
|
Artikkel 2d |
Tühisus |
|
Lõike 1 punkt b |
|
|
Lõiked 2 ja 3 |
|
|
Artikkel 2e |
Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused |
|
Artikkel 2f |
Tähtajad |
XVI-G LISA
(4. ETAPP)
I. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL ( 72 )muud mittekohustuslikud elemendid
Direktiivi 2014/24/EL sätted, mida on nimetatud käesolevas lisas, ei ole kohustuslikud, kuid on ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.
|
I JAOTIS |
Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted |
|
I PEATÜKK |
Kohaldamisala |
|
Punkt 1 |
Reguleerimisese ja mõisted |
|
Artikkel 2 |
Mõisted (lõike 1 punktid 14 ja 16) |
|
II PEATÜKK |
Üldeeskirjad |
|
Artikkel 20 |
Reserveeritud hankelepingud |
|
II JAOTIS |
Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
|
II PEATÜKK |
Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid |
|
Artikkel 37 |
Keskne hankimine ja kesksed hankijad |
|
III PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
|
Punkt 3 |
Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine |
|
Alapunkt 1 |
Kvalitatiivse valiku kriteeriumid |
|
Artikkel 64 |
Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt |
|
III JAOTIS |
Erihangete kord |
|
I PEATÜKK |
Sotsiaalteenused ja muud eriteenused |
|
Artikkel 77 |
Teatavatele teenustele reserveeritud hankelepingud |
II. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL mittekohustuslikud elemendid ( 73 )
Direktiivi 2014/23/EL sätted, mida on nimetatud käesolevas lisas, ei ole kohustuslikud, kuid on ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.
|
I JAOTIS |
Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted |
|
I PEATÜKK |
Kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted |
|
IV jagu |
Eriolukorrad |
|
Artikkel 24 |
Reserveeritud kontsessioonid |
XVI-H LISA
(4. ETAPP)
I. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL ( 74 )muud kohustuslikud elemendid
|
I JAOTIS |
Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted |
|
I PEATÜKK |
Kohaldamisala |
|
Punkt 1 |
Reguleerimisese ja mõisted |
|
Artikkel 2 |
Mõisted (lõike 1 punkt 21) |
|
II PEATÜKK |
Üldeeskirjad |
|
Artikkel 22 |
Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad: lõige 1 |
|
II JAOTIS |
Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
|
I PEATÜKK |
Menetlused |
|
Artikkel 26 |
Menetluse valik lõige 3, lõike 4 teine alternatiiv |
|
Artikkel 30 |
Võistlev dialoog |
|
Artikkel 31 |
Innovatsioonipartnerlus |
|
II PEATÜKK |
Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid |
|
Artikkel 33 |
Raamlepingud |
|
Artikkel 34 |
Dünaamilised hankesüsteemid |
|
Artikkel 35 |
Elektrooniline oksjon |
|
Artikkel 36 |
Elektroonilised kataloogid |
|
Artikkel 38 |
Ajutised ühishanked |
|
III PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
|
Punkt 2 |
Avaldamine ja läbipaistvus |
|
Artikkel 50 |
Lepingu sõlmimise teated: lõiked 2 ja 3 |
|
III JAOTIS |
Erihangete kord |
|
II PEATÜKK |
Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad |
|
Artikkel 78 |
Kohaldamisala |
|
Artikkel 79 |
Teated |
|
Artikkel 80 |
Ideekonkursside korraldamise ja osalejate valimise eeskirjad |
|
Artikkel 81 |
Žürii koosseis |
|
Artikkel 82 |
Žürii otsused |
|
LISAD |
|
|
V lisa |
Teave, mis peab sisalduma teadetes |
|
E osa: |
Ideekonkursi teates avaldatav teave (millele on osutatud artikli 79 lõikes 1) |
|
F osa: |
Teave, mis avaldatakse teates ideekonkursi tulemuste kohta (millele on osutatud artikli 79 lõikes 2) |
|
VI lisa |
Teave, mis tuleb esitada elektrooniliste oksjonitega seotud hankedokumentides (artikli 35 lõige 4) |
II. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL ( 75 )kohustuslikud elemendid
|
I JAOTIS |
Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted |
|
I PEATÜKK |
Kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted |
|
I jagu |
Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted, mõisted ja piirmäär |
|
Artikkel 1 |
Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 1, 2 ja 4 |
|
Artikkel 2 |
Ametiasutuste vaba otsustamise põhimõte |
|
Artikkel 3 |
Võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõte |
|
Artikkel 4 |
Vabadus määrata kindlaks üldist majandushuvi pakkuvad teenused |
|
Artikkel 5 |
Mõisted |
|
Artikkel 6 |
Avaliku sektori hankijad: lõiked 1 ja 4 |
|
Artikkel 7 |
Võrgustiku sektori hankijad |
|
Artikkel 8 |
Piirmäär ja kontsessiooni eeldatava maksumuse arvutamise meetodid |
|
II jagu |
Erandid |
|
Artikkel 10 |
Avaliku sektori ja võrgustiku sektorite hankijate antud kontsessioonide suhtes kehtivad erandid |
|
Artikkel 11 |
Erandid elektroonilise side valdkonnas |
|
Artikkel 12 |
Erandid veemajandussektoris |
|
Artikkel 13 |
Sidusettevõtjale antud kontsessioonid |
|
Artikkel 14 |
Ühisettevõttele või ühisettevõttesse kuuluva võrgustiku sektori hankijale antud kontsessioonid |
|
Artikkel 17 |
Avaliku sektori üksuste vahelised kontsessioonid |
|
III jagu |
Üldsätted |
|
Artikkel 18 |
Kontsessiooni kestus |
|
Artikkel 19 |
Sotsiaalteenused ja muud eriteenused |
|
Artikkel 20 |
Segalepingud |
|
Artikkel 21 |
Kaitse- või julgeolekuaspektiga seotud segahankelepingud |
|
Artikkel 22 |
Lepingud, mis hõlmavad nii II lisas osutatud tegevusalasid kui ka muid tegevusalasid |
|
Artikkel 23 |
Kontsessioonid, mis hõlmavad II lisas osutatud tegevusalasid ning kaitse- või julgeolekualaseid tegevusi |
|
IV jagu |
Eriolukorrad |
|
Artikkel 25 |
Teadus- ja arendusteenused |
|
II PEATÜKK |
Põhimõtted |
|
Artikkel 26 |
Ettevõtjad |
|
Artikkel 27 |
Nomenklatuurid |
|
Artikkel 28 |
Konfidentsiaalsus |
|
Artikkel 29 |
Teabevahetuse suhtes kohaldatavad eeskirjad |
|
II JAOTIS |
Kontsessioonide andmise eeskirjad: üldpõhimõtted ja menetluslikud tagatised |
|
I PEATÜKK |
Üldpõhimõtted |
|
Artikkel 30 |
Üldpõhimõtted lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikkel 31 |
Kontsessiooniteated |
|
Artikkel 32 |
Kontsessiooni andmise teated |
|
Artikkel 33 |
Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 esimene lõik |
|
Artikkel 34 |
Kontsessiooni alusdokumentide elektrooniline kättesaadavus |
|
Artikkel 35 |
Korruptsiooni vastu võitlemine ja huvide konfliktide ennetamine |
|
II PEATÜKK |
Menetluslikud tagatised |
|
Artikkel 36 |
Tehnilised ja funktsionaalsed nõuded |
|
Artikkel 37 |
Menetluslikud tagatised |
|
Artikkel 38 |
Taotlejate vahel valiku tegemine ja nende kvalitatiivne hindamine |
|
Artikkel 39 |
Kontsessiooni taotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad |
|
Artikkel 40 |
Taotlejate ja pakkujate teavitamine |
|
Artikkel 41 |
Hindamise kriteeriumid |
|
III JAOTIS |
Kontsessiooni täitmise eeskirjad |
|
Artikkel 42 |
Allhanked |
|
Artikkel 43 |
Hankelepingute muutmine nende kehtivusajal |
|
Artikkel 44 |
Kontsessiooni lõpetamine |
|
Artikkel 45 |
Järelevalve ja aruandlus |
|
LISAD |
|
|
I lisa |
Artikli 5 punktis 7 osutatud tegevusalade loetelu |
|
II lisa |
Artiklis 7 osutatud võrgustiku sektori hankijate tegevusalad |
|
III lisa |
Artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud liidu õigusaktide loetelu |
|
IV lisa |
Artiklis 19 osutatud teenused |
|
V lisa |
Teave, mis avaldatakse artiklis 31 osutatud kontsessiooniteadetes |
|
VI lisa |
Teave, mis avaldatakse artikli 31 lõikes 3 osutatud eelteadetes seoses sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessioonidega |
|
VII lisa |
Teave, mis avaldatakse artiklis 32 osutatud kontsessiooni andmise teates |
|
VIII lisa |
Teave, mis avaldatakse artiklis 32 osutatud kontsessiooni andmise teates seoses sotsiaalteenuste ja muude eriteenuste kontsessioonidega |
|
IX lisa |
Avaldamisega seotud tingimused |
|
X lisa |
Artikli 30 lõikes 3 osutatud rahvusvaheliste sotsiaalsete ja keskkonnaalaste konventsioonide loend |
|
XI lisa |
Teave, mis avaldatakse teates kontsessiooni muutmise kohta selle kehtivuse ajal vastavalt artiklile 43 |
XVI-I LISA
NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ, ( 76 )mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ ( 77 )
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL ( 78 ), MUUD ELEMENDID
(4. ETAPP)
|
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid |
|
Esimese lõigu punkt c |
|
|
Artikkel 2d |
Tühisus |
|
Lõike 1 punkt c |
|
|
lõige 5 |
XVI-J LISA
(5. ETAPP)
I. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL ( 79 )muud mittekohustuslikud elemendid
Direktiivi 2014/25/EL sätted, mida on nimetatud käesolevas lisas, ei ole kohustuslikud, kuid on ühtlustamiseks soovitatavad. Gruusia võib ühtlustada kõnealused elemendid käesoleva lepingu XVI-B lisas sätestatud ajakava raames.
|
I JAOTIS |
Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted |
|
I PEATÜKK |
Reguleerimisese ja mõisted |
|
Artikkel 2 |
Mõisted: punktid 10–12 |
|
IV PEATÜKK |
Üldpõhimõtted |
|
Artikkel 38 |
Reserveeritud hankelepingud |
|
II JAOTIS |
Lepingute puhul kehtivad eeskirjad |
|
II PEATÜKK |
Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid |
|
Artikkel 55 |
Keskne hankimine ja kesksed hankijad |
|
III JAOTIS |
Erihangete kord |
|
I PEATÜKK |
Sotsiaalteenused ja muud eriteenused |
|
Artikkel 94 |
Teatavatele teenustele reserveeritud hankelepingud |
II. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL ( 80 )muud kohustuslikud elemendid
|
I JAOTIS |
Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted |
|
I PEATÜKK |
Reguleerimisese ja mõisted |
|
Artikkel 2 |
Mõisted: punkt 17 |
|
III PEATÜKK |
Kohaldamisala |
|
Punkt 1 |
Künnised |
|
Artikkel 16 |
Hanke eeldatava maksumuse arvutamise meetodid: lõiked 5 ja 6 |
|
II JAOTIS |
Lepingute puhul kehtivad eeskirjad |
|
I PEATÜKK |
Menetlused |
|
Artikkel 44 |
Menetluse valik lõige 3 |
|
Artikkel 48 |
Võistlev dialoog |
|
Artikkel 49 |
Innovatsioonipartnerlus |
|
Artikkel 50 |
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine: punkt j |
|
II PEATÜKK |
Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid |
|
Artikkel 51 |
Raamlepingud |
|
Artikkel 52 |
Dünaamilised hankesüsteemid |
|
Artikkel 53 |
Elektrooniline oksjon |
|
Artikkel 54 |
Elektroonilised kataloogid |
|
Artikkel 56 |
Ajutised ühishanked |
|
III PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
|
Punkt 2 |
Avaldamine ja läbipaistvus |
|
Artikkel 70 |
Lepingu sõlmimise teated: lõige 2 |
|
Punkt 3 |
Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine |
|
Alapunkt 1 |
Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik |
|
Artikkel 77 |
Kvalifitseerimissüsteemid |
|
Artikkel 79 |
Teiste üksuste suutlikkusele toetumine: lõige 1 |
|
III JAOTIS |
Erihangete kord |
|
II PEATÜKK |
Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad |
|
Artikkel 95 |
Kohaldamisala |
|
Artikkel 96 |
Teated |
|
Artikkel 97 |
Ideekonkursside korraldamise ja osalejate valimise eeskirjad ja žürii |
|
Artikkel 98 |
Žürii otsused |
|
LISAD |
|
|
VII lisa |
Hankedokumentides sisalduv teave elektroonilise oksjoni kohta (artikli 53 lõige 4) |
|
XIX lisa |
Ideekonkursi teates avaldatav teave (millele on osutatud artikli 96 lõikes 1) |
|
XX lisa |
Teave, mis avaldatakse teates ideekonkursi tulemuste kohta (millele on osutatud artikli 96 lõikes 1) |
XVI-K LISA
NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ, ( 81 )mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/66/EÜ ( 82 )
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/23/EL ( 83 ), MUUD ELEMENDID
(5. ETAPP)
|
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid |
|
Esimese lõigu punkt c |
|
|
Artikkel 2d |
Tühisus |
|
Lõike 1 punkt c |
|
|
lõige 5 |
XVI-L LISA
I. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL ( 84 )sätted, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti
Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.
|
I JAOTIS |
Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted |
|
I PEATÜKK |
Kohaldamisala |
|
Punkt 1 |
Reguleerimisese ja mõisted |
|
Artikkel 1 |
Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 3 ja 4 |
|
Artikkel 2 |
Mõisted: lõige 2 |
|
Punkt 2 |
Künnised |
|
Artikkel 6 |
Piirmäärade ja keskvalitsusasutuste nimekirja läbivaatamine |
|
II JAOTIS |
Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
|
I PEATÜKK |
Menetlused |
|
Artikkel 25 |
WTO riigihankelepingu ja muude rahvusvaheliste kokkulepetega seotud tingimused |
|
II PEATÜKK |
Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid |
|
Artikkel 39 |
Eri liikmesriikide avaliku sektori hankijaid hõlmavad hanked |
|
III PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
|
Punkt 1 |
Ettevalmistamine |
|
Artikkel 44 |
Katsearuanded, sertifitseerimine ja muu tõendusmaterjal: lõige 3 |
|
Punkt 2 |
Avaldamine ja läbipaistvus |
|
Artikkel 51 |
Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 teine lõik, lõiked 2, 3, 4, lõike 5 teine lõik, lõige 6 |
|
Artikkel 52 |
Avaldamine riigi tasandil |
|
Punkt 3 |
Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine |
|
Alapunkt 1 |
Kvalitatiivse valiku kriteeriumid |
|
Artikkel 61 |
Elektrooniline tõendite andmebaas (e-Certis) |
|
Artikkel 62 |
Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõige 3 |
|
Alapunkt 3 |
Hankelepingu sõlmimine |
|
Artikkel 68 |
Olelusringi kulude arvestamine: lõige 3 |
|
Artikkel 69 |
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused: lõige 5 |
|
IV JAOTIS |
Juhtimine |
|
Artikkel 83 |
Õigusaktide täitmise tagamine |
|
Artikkel 84 |
Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta |
|
Artikkel 85 |
Liikmesriikide aruandlus ja statistiline teave |
|
Artikkel 86 |
Halduskoostöö |
|
V JAOTIS |
Delegeeritud volitused, rakendusvolitused ja lõppsätted |
|
Artikkel 87 |
Volituste delegeerimine |
|
Artikkel 88 |
Kiirmenetlus |
|
Artikkel 89 |
Komiteemenetlus |
|
Artikkel 90 |
Ülevõtmine ja üleminekusätted |
|
Artikkel 91 |
Kehtetuks tunnistamine |
|
Artikkel 92 |
Läbivaatamine |
|
Artikkel 93 |
Jõustumine |
|
Artikkel 94 |
Adressaadid |
|
LISAD |
|
|
I lisa |
Keskvalitsusasutused |
|
VIII lisa |
Avaldamisega seotud tingimused |
|
XI lisa |
Registrid |
|
XIII lisa |
Artikli 68 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loend |
|
XV lisa |
Vastavustabel |
II. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL ( 85 )sätted, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti
Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.
|
I JAOTIS |
Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted |
|
I PEATÜKK |
Kohaldamisala, üldpõhimõtted ja mõisted |
|
I jagu |
Reguleerimisese ja kohaldamisala, üldpõhimõtted, mõisted ja piirmäär |
|
Artikkel 1 |
Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõige 3 |
|
Artikkel 6 |
Avaliku sektori hankijad: lõiked 2 ja 3 |
|
Artikkel 9 |
Piirmäära läbivaatamine |
|
II jagu |
Erandid |
|
Artikkel 15 |
Võrgustiku sektori hankijate poolne teavitamine |
|
Artikkel 16 |
Otseselt konkurentsile avatud tegevusalade väljaarvamine |
|
II JAOTIS |
Kontsessioonide andmise eeskirjad: üldpõhimõtted ja menetluslikud tagatised |
|
I PEATÜKK |
Üldpõhimõtted |
|
Artikkel 30 |
Üldpõhimõtted: lõige 4 |
|
Artikkel 33 |
Teadete avaldamise vorm ja viis: lõike 1 teine lõik, lõiked 2, 3 ja 4 |
|
IV JAOTIS |
Direktiivide 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ muutmine |
|
Artikkel 46 |
Direktiivi 89/665/EMÜ muutmine |
|
Artikkel 47 |
Direktiivi 92/13/EMÜ muutmine |
|
V JAOTIS |
Delegeeritud volitused, rakendusvolitused ja lõppsätted |
|
Artikkel 48 |
Delegeeritud volituste rakendamine |
|
Artikkel 49 |
Kiirmenetlus |
|
Artikkel 50 |
Komiteemenetlus |
|
Artikkel 51 |
Ülevõtmine |
|
Artikkel 52 |
Üleminekusätted |
|
Artikkel 53 |
Järelevalve ja aruandlus |
|
Artikkel 54 |
Jõustumine |
|
Artikkel 55 |
Adressaadid |
XVI-M LISA
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI 2014/25/EL ( 86 )SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI
Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.
|
I JAOTIS |
Kohaldamisala, mõisted ja üldpõhimõtted |
|
I PEATÜKK |
Reguleerimisese ja mõisted |
|
Artikkel 1 |
Reguleerimisese ja kohaldamisala: lõiked 3 ja 4 |
|
Artikkel 3 |
Avaliku sektori hankijad: lõiked 2 ja 3 |
|
Artikkel 4 |
Võrgustiku sektori hankijad: lõige 4 |
|
III PEATÜKK |
Kohaldamisala |
|
Punkt 1 |
Künnised |
|
Artikkel 17 |
Piirmäärade läbivaatamine |
|
Punkt 2 |
Hankelepingute ja ideekonkursside erandid; erisätted riigihangete jaoks, mis sisaldavad kaitse- või julgeolekuaspekte |
|
Alapunkt 1 |
Kõigi võrgustiku sektori hankijate suhtes kohaldatavad erandid ning vee- ja energeetikavaldkonnas kohaldatavad erandid |
|
Artikkel 18 |
Kolmandatele isikutele edasimüügi või rentimise eesmärgil sõlmitavad hankelepingud: lõige 2 |
|
Artikkel 19 |
Muul eesmärgil kui hõlmatud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis sõlmitavad hankelepingud ja korraldatavad ideekonkursid: lõige 2 |
|
Alapunkt 3 |
Erisuhted (koostöö, sidusettevõtted ja ühisettevõtted) |
|
Artikkel 31 |
Teabe edastamine |
|
Alapunkt 4 |
Eriolukorrad |
|
Artikkel 33 |
Erikorra alusel sõlmitavad hankelepingud |
|
Alapunkt 5 |
Otseselt konkurentsile avatud tegevused ja nendega seotud menetlussätted |
|
Artikkel 34 |
Otseselt konkurentsile avatud tegevused |
|
Artikkel 35 |
Menetlus, millega tehakse kindlaks artikli 34 kohaldatavus |
|
II JAOTIS |
Lepingute puhul kehtivad eeskirjad |
|
I PEATÜKK |
Menetlused |
|
Artikkel 43 |
WTO riigihankelepingu ja muude rahvusvaheliste kokkulepetega seotud tingimused |
|
II PEATÜKK |
Elektrooniliste ja koondhangete puhul kasutatavad meetodid ja vahendid |
|
Artikkel 57 |
Eri liikmesriikide võrgustiku sektori hankijaid hõlmavad riigihanked |
|
III PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
|
Punkt 2 |
Avaldamine ja läbipaistvus |
|
Artikkel 71 |
Teadete avaldamise vorm ja viis: lõiked 2, 3 ja 4, lõike 5 teine lõik, lõige 6 |
|
Artikkel 72 |
Avaldamine riigi tasandil |
|
Punkt 3 |
Osalejate valimine ja hankelepingute sõlmimine |
|
Alapunkt 1 |
Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik |
|
Artikkel 81 |
Kvaliteeditagamis- ja keskkonnajuhtimisstandardid: lõige 3 |
|
Alapunkt 2 |
Lepingu sõlmimine |
|
Artikkel 83 |
Olelusringi kulude arvestamine: lõige 3 |
|
Punkt 4 |
Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused ja suhted nende riikidega |
|
Artikkel 85 |
Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused |
|
Artikkel 86 |
Suhted kolmandate riikidega ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute alal |
|
IV JAOTIS |
Juhtimine |
|
Artikkel 99 |
Õigusaktide täitmise tagamine |
|
Artikkel 100 |
Üksikaruanded lepingute sõlmimise menetluse kohta |
|
Artikkel 101 |
Liikmesriikide aruandlus ja statistiline teave |
|
Artikkel 102 |
Halduskoostöö |
|
V JAOTIS |
Delegeeritud volitused, rakendusvolitused ja lõppsätted |
|
Artikkel 103 |
Delegeeritud volituste rakendamine |
|
Artikkel 104 |
Kiirmenetlus |
|
Artikkel 105 |
Komiteemenetlus |
|
Artikkel 106 |
Ülevõtmine ja üleminekusätted |
|
Artikkel 107 |
Kehtetuks tunnistamine |
|
Artikkel 108 |
Läbivaatamine |
|
Artikkel 109 |
Jõustumine |
|
Artikkel 110 |
Adressaadid |
|
LISAD |
|
|
II lisa |
Artikli 4 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loetelu |
|
III lisa |
Artikli 34 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loetelu |
|
IV lisa |
Artiklis 35 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise tähtaeg |
|
XV lisa |
Artikli 83 lõikes 3 osutatud liidu õigusaktide loetelu |
XVI-N LISA
NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/665/EMÜ, ( 87 )MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ ( 88 )NING EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2014/23/EL ( 89 ), SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI
Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.
|
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid |
|
Esimese lõigu punkt a |
|
|
Artikkel 2d |
Tühisus |
|
Lõike 1 punkt a |
|
|
lõige 4 |
|
|
Artikkel 3 |
Korrektiivmeetmed |
|
Artikkel 3a |
Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu |
|
Artikkel 3b |
Komiteemenetlus |
|
Artikkel 4 |
Rakendamine |
|
Artikkel 4a |
Läbivaatamine |
XVI-O LISA
NÕUKOGU DIREKTIIVI 92/13/EMÜ, ( 90 )MIDA ON MUUDETUD EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ ( 91 )NING EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVIGA 2014/23/EL ( 92 ), SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI
Käesolevas lisas loetletud elementide suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.
|
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid |
|
Esimese lõigu punkt a |
|
|
Artikkel 2d |
Tühisus |
|
Lõike 1 punkt a |
|
|
lõige 4 |
|
|
Artikkel 3a |
Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu |
|
Artikkel 3b |
Komiteemenetlus |
|
Artikkel 8 |
Korrektiivmeetmed |
|
Artikkel 12 |
Rakendamine |
|
Artikkel 12a |
Läbivaatamine |
XVI-P LISA
GRUUSIA KOOSTÖÖVALDKONDADE SOOVITUSLIK NIMEKIRI
1. Gruusia valitsusasutustes riigihangetega tegelevate ametnike koolitamine nii Gruusias kui ka ELi liikmesriikides.
2. Riigihangetes osalemisest huvitatud tarnijate koolitamine.
3. Riigihangete valdkonna parimaid tavasid ja reguleerivaid eeskirju käsitleva teabe ja kogemuste vahetamine.
4. Riigihankeid käsitleva veebisaidi funktsionaalsuse suurendamine ning riigihangete järelevalvesüsteemi loomine.
5. ELi poolsed konsultatsioonid ja metoodiline abi riigihangetega seotud kaasaegse elektroonilise tehnoloogia rakendamiseks.
6. Selliste ametiasutuste tugevdamine, mille ülesandeks on poliitika sidususe tagamine kõigis riigihangetega seotud valdkondades ning hankijate otsuste erapooletu kaalumine (läbivaatamine). (vrd käesoleva lepingu artikli 143 lõige 2).
XVII LISA
GEOGRAAFILISED TÄHISED
XVII-A LISA
GEOGRAAFILISTE TÄHISTE REGISTREERIMISE JA KONTROLLI NÕUDED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 170 LÕIGETES 1 JA 2
Territooriumil kaitstavate geograafiliste tähiste register.
Haldusmenetlus, millega tõendatakse, et geograafilised tähised näitavad, et kaup on pärit kummagi lepinguosalise territooriumilt, piirkonnast või paikkonnast, kui kauba kvaliteet, maine või muu omadus on põhimõtteliselt seostatav kauba geograafilise päritoluga.
Nõue, mille kohaselt registreeritud nimetus peab vastama konkreetsele tootele või konkreetsetele toodetele, mille kohta on koostatud tootekirjeldus, mida võib muuta üksnes nõuetekohast haldusmenetlust rakendades.
Tootmise suhtes kohaldatavad kontrollisätted.
Õigus, mille kohaselt võib geograafilises piirkonnas tegutsev ja kontrollisüsteemi järgiv tootja toota kaitstud nimetusega märgistatud tooteid, juhul kui tema tooted vastavad kehtivale spetsifikaadile.
Vastuväite esitamise menetlus, mis võimaldab arvesse võtta nimetuste varasemate kasutajate seaduslikke huve, olenemata sellest, kas kõnealused nimetused on intellektuaalomandina kaitstud või mitte.
Nõue, et kaitstud nimetused ei või muutuda üldnimedeks.
Registreerimissätted, mis võivad hõlmata registreeritud nimetustega osaliselt või täielikult kattuvate nimetuste, kaupade tavakeelsete nimetuste ning taimesordi või loomatõu nimede koostisosaks olevate terminite registreerimisest keeldumist. Selliste sätete puhul võetakse arvesse asjaomaste poolte seaduslikke huve.
XVII-B LISA
ARTIKLI 170 LÕIGETES 2 JA 3 NIMETATUD TOODETE SUHTES VASTUVÄITE ESITAMISE MENETLUSSE LISATAVAD KRITEERIUMID
1. Nimetuste loetelu koos vastava transkriptsiooniga ladina või gruusia tähestikus.
2. Andmed tooteklasside kohta.
3. Liikmesriike (ELi puhul) või kolmandaid riike või liikmesriikides (ELi puhul), Gruusias või kolmandates riikides tegutsevaid või asuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, kutsutakse üles esitama vastuväiteid sellise kaitse suhtes, esitades nõuetekohaselt põhjendatud vastuväite.
4. Vastuväide peab Euroopa Komisjonini või Gruusia valitsuseni jõudma kolme kuu jooksul alates teadaande avaldamisest.
5. Vastuvõetavad on üksnes vastuväited, mis saadakse punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul, ning millest nähtub, et vastava nimetuse kaitse:
on vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või loomatõu nimetusega ja võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas;
on vastuolus homonüümse nimetusega ja mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt;
asjaomase nimetuse kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega arvesse võttes tarbijat toote tegeliku olemuse osas eksitada;
asjaomane nimetus ohustaks täiesti või osaliselt identset nimetust või kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne teatise avaldamist;
oleks vastuolus nimetusega, mida peetakse üldnimetuseks.
6. Punktis 5 osutatud kriteeriume hinnatakse ELi (intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või territooriumidel, kus õigused on kaitstud) või Gruusia territooriumist lähtuvalt.
XVII-C LISA
TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 170 LÕIGETES 3 JA 4
A OSA
Euroopa Liidu põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, piiritusjoogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Gruusias
|
ELi liikmesriik |
Kaitstav nimetus |
Transkriptsioon gruusia tähestikus |
Toote liik |
|
BE |
Jambon d'Ardenne |
ჟამბონ დ’აღდენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
BE |
Potjesvlees uit de Westhoek |
პოტხესვლეეს უიტ დე ვეშტჰოკ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
BE |
Saucisson d’Ardenne / Collier d’Ardenne / Pipe d’Ardenne |
სოსისონ დ'არდენ /კოლიე დარდენ / პიპ დარდენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
BE |
Fromage de Herve |
ფღომაჟ დე ეღვ |
Juust |
|
BE |
Beurre d'Ardenne |
ბეღ დ’აღდენ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
BE |
Brussels grondwitloof |
ბრასელს გრონვიტლოფ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
BE |
Plate de Florenville |
პლატე დე ფლორენვილე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
BE |
Poperingse hopscheuten / Poperingse hoppescheuten |
პოპერინგს ჰოპშეუტენ / პოპერინგს ჰოპპეშეუტენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
BE |
Vlaams – Brabantse tafeldruif |
ფლამს-ბრაბანცე ტაფელდრუიფ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
BE |
Geraardsbergse Mattentaart |
გერარსბერგსე მატენტაარტ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
BE |
Liers vlaaike |
ლიერს ვლაიკე |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
BE |
Gentse azalea |
გენტსე აზალეა |
Lilled ja dekoratiivtaimed |
|
BE |
Vlaamse laurier |
ფლამშე ლაურიერ |
Lilled ja dekoratiivtaimed |
|
BE |
Pâté gaumais |
პატე გომე |
Euroopa Liidu toimimise lepingu („alusleping“) I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
BG |
Горнооряховски суджук Transkriptsioon ladina tähestikus: Gornooryahovski sudzhuk |
გორნოორიახოვსკი სუჯუკ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
BG |
Българско розово масло Transkriptsioon ladina tähestikus: Bulgarsko rozovo maslo |
ბალგარსკო როზოვო მასლო |
Eeterlikud õlid |
|
CZ |
Jihočeská Niva |
იჰოჩესკა ნივა |
Juust |
|
CZ |
Jihočeská Zlatá Niva |
იჰოჩესკა ზლატა ნივა |
Juust |
|
CZ |
Olomoucké tvarůžky |
ოლომოუცკე ტვარუჟკი |
Juust |
|
CZ |
Chelčicko — Lhenické ovoce |
ხელჩიცკო — ლჰენიცკე ოვოცე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
CZ |
Nošovické kysané zelí |
ნოშოვიცკე კისანე ზელი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
CZ |
Všestarská cibule |
ვშესტარსკა ციბულე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
CZ |
Pohořelický kapr |
პოჰორჟელიცკი კაპრ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
CZ |
Třeboňský kapr |
ტრჟებონსკი კაპრ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
CZ |
Březnický ležák |
ბრჟეზნიცკი ლეჟაკ |
Õlu |
|
CZ |
Brněnské pivo / Starobrněnské pivo |
ბრნენსკე პივო / სტარობრნენსკე პივო |
Õlu |
|
CZ |
Budějovické pivo |
ბუდეიოვიცკე პივო |
Õlu |
|
CZ |
Budějovický měšťanský var |
ბუდეიოვიცკი მეშტიანსკი ვარ |
Õlu |
|
CZ |
Černá Hora |
ჩერნა ხორა |
Õlu |
|
CZ |
České pivo |
ჩესკე პივო |
Õlu |
|
CZ |
Českobudějovické pivo |
ჩესკობუდეიოვიცკე პივო |
Õlu |
|
CZ |
Chodské pivo |
ხოდსკე პივო |
Õlu |
|
CZ |
Znojemské pivo |
ზნოიემსკე პივო |
Õlu |
|
CZ |
Hořické trubičky |
ჰორჟიცკე ტრუბიჩკი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Karlovarské oplatky |
კარლოვარსკე ოპლატკი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Karlovarské trojhránky |
კარლოვარსკე ტროირანკი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Karlovarský suchar |
კარლოვარსკი სუხარი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Lomnické suchary |
ლომნიცკე სუხარი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Mariánskolázeňské oplatky |
მარიანსკოლაზენსკე ოპლატკი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Pardubický perník |
პარდუბიცკი პერნიკ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Štramberské uši |
შტრამბერსკე უში |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Valašský frgál |
ვალაშსკი ფრგალ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Český kmín |
ჩესკი კმინ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
CZ |
Chamomilla bohemica |
ხამომილა ბოჰემიკა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
CZ |
Žatecký chmel |
ჟატეცკი ხმელ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
DK |
Vadehavslam |
ველჰაუსლამ |
Värske liha (ja rups) |
|
DK |
Vadehavsstude |
ველჰაუსტულ |
Värske liha (ja rups) |
|
DK |
Danablu |
დანაბლუ |
Juust |
|
DK |
Danbo |
დენბოუ |
Juust |
|
DK |
Esrom |
ესრომ |
Juust |
|
DK |
Lammefjordsgulerod |
ლამეფიორდსგულეროდ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DK |
Lammefjordskartofler |
ლამეფიორდსკარტოფლერ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Bayerisches Rindfleisch / Rindfleisch aus Bayern |
ბაიერიშეს რინდფლაიშ/ რინდფლაიშ აუს ბაიერნ |
Värske liha (ja rups) |
|
DE |
Diepholzer Moorschnucke |
დიპჰოლცერ მოორშნუკე |
Värske liha (ja rups) |
|
DE |
Lüneburger Heidschnucke |
ლიუნებურგერ ჰაიდეშნუკე |
Värske liha (ja rups) |
|
DE |
Schwäbisch-Hällisches Qualitätsschweinefleisch |
შვებიშ-ჰელიშესკვალიტეტსშვაინეფლაიშ |
Värske liha (ja rups) |
|
DE |
Weideochse vom Limpurger Rind |
ვაიდეოხსე ფომ ლიმფურგერ რინდ |
Värske liha (ja rups) |
|
DE |
Aachener Weihnachts-Leberwurst / Oecher Weihnachtsleberwurst |
ახენერ ვაინახტს-ლებერვურსტ / ოხერ ვაინახტს ლებერვურსტ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Ammerländer Dielenrauchschinken / Ammerländer Katenschinken |
ამერლენდერ დილენრაუხშინკენ /ამერლენდერ კატენშინკენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Ammerländer Schinken / Ammerländer Knochenschinken |
ამერლენდერ შინკენ / ამერლენდერ კნოხენშინკენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Eichsfelder Feldgieker / Eichsfelder Feldkieker |
აისფელდერ ფელდგიკერ / აისფელდერ ფელდკიკერ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Flönz |
ფლონც |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Göttinger Stracke |
გეტინგერ შთრაქე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Göttinger Feldkieker |
გეტინგერ ფელდქიქერ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Greußener Salami |
როისნერ სალამი |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Halberstädter Würstchen |
ჰალბერშთედთერ ვიურსთჰენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Hofer Rindfleischwurst |
ჰოფარ რინდფლაიშვურსთ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Holsteiner Katenschinken / Holsteiner Schinken / Holsteiner Katenrauchschinken / Holsteiner Knochenschinken |
ჰოლშთაინერ ქათენშინქენ / ჰოლშთაინერ შინქენ/ ჰოლშთაინერ ქათენრაუხშინქენ/ ჰოლშთაინერ ქნოხენშინქენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Nürnberger Bratwürste / Nürnberger Rostbratwürste |
ნიურენბერგერ ბრატვიურსტე /ნიურენბერგერ როსტბრატვიურსტე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Oecher Puttes / Aachener Puttes |
ოეხრე პუტეს/ ახენერ პუტეს |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Schwarzwälder Schinken |
შვარცველდერ შინკენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Thüringer Leberwurst |
თიურინგერ ლებერვურსტ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Thüringer Rostbratwurst |
თიურინგერ როსტბრატვურსტ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Thüringer Rotwurst |
თიურინგერ როტვურსტ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Westfälischer Knochenschinken |
ვესტფილეშერ კნოხენშინკენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Allgäuer Bergkäse |
ალგოიერ ბერგკეზე |
Juust |
|
DE |
Allgäuer Emmentaler |
ალგოიერ ემენტალერ |
Juust |
|
DE |
Allgäuer Sennalpkäse |
ალგოიერ ზენალპკეზე |
Juust |
|
DE |
Altenburger Ziegenkäse |
ალტენბურგერ ციგენკეზე |
Juust |
|
DE |
Hessischer Handkäse / Hessischer Handkäs |
ჰესიშერ ჰანდქეზე / ჰესიშერ ჰანდქეზ |
Juust |
|
DE |
Holsteiner Tilsiter |
ჰოლშტაინერ ტილსიტერ |
Juust |
|
DE |
Nieheimer Käse |
ნიჰაიმერ ქეზე |
Juust |
|
DE |
Odenwälder Frühstückskäse |
ოდენველდერ ფრიუშტუკსკეზე |
Juust |
|
DE |
Weißlacker / Allgäuer Weißlacker |
ვაისლაკერ/ ალგაუერ ვაისლაკერ |
Juust |
|
DE |
Obazda / Obatzter |
ობაცდა / ობატცტერ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
DE |
Lausitzer Leinöl |
ლაუტიცერ ლაინოელ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
DE |
Abensberger Spargel / Abensberger Qualitätsspargel |
აბენსკბერგერ შპარგელ /აბენსკბერგერ ქუალიტეტშპარგელ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Bamberger Hörnla / Bamberger Hörnle / Bamberger Hörnchen |
ბამბერგერ ჰორნლა/ ბამბერგერ ჰორნლე /ბამბერგერ ჰორნხენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Bayerischer Meerrettich / Bayerischer Kren |
ბაიერიშერ მეერრეთიჰ / ბაიერიშერ კრენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Bayrisch Blockmalz / Bayrischer Blockmalz / Echt Bayrisch Blockmalz / Aecht Bayrischer Blockmalz |
ბაირიშ ბლოკმალც / ბაირიშერ ბლოკმალც / ეჰთ ბაირიშ ბლოკმალც / ეჰთ ბაიერიშერ ბლოკმალც |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Beelitzer Spargel |
ბეელითცერ შპარგელ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Bornheimer Spargel / Spargel aus dem Anbaugebiet Bornheim |
ბონჰაიმერ შპარგელ / შპარგელ აუს დემ ანბაუგებიეთ ბორნჰაიმ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Dithmarscher Kohl |
დიტმარშერ ქოლ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Filderkraut / Filderspitzkraut |
ფილდეკრაუტ/ფილდეშპიცკრაუტ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Frankfurter Grüne Soße / Frankfurter Grie Soß |
ფრანკფურტერ გრუნე ზოსე / ფრანკფურტერ გრი ზოს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Fränkischer Grünkern |
ფრანკიშერ გრუნკერნ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Höri Bülle |
ჰორი ბულე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Spargel aus Franken / Fränkischer Spargel / Franken-Spargel |
სპარგელ აუს ფრანკენ / ფრანკიშერ შპარგელ / ფრანკენ-შპარგელ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Stromberger Pflaume |
შტრომბერგერ ფლაუმე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Walbecker Spargel |
ვალბექერ შფარგელ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Feldsalat von der Insel Reichenau |
ფელდსალათ ფონ დერ ინზელ რაიჰენაუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Gurken von der Insel Reichenau |
გურკენ ფონ დერ ინზელ რაიჰენაუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Lüneburger Heidekartoffeln |
ლიუნებურგერ ჰაიდექართოფელნ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Rheinisches Zuckerrübenkraut / Rheinischer Zuckerrübensirup / Rheinisches Rübenkraut |
რაინიშეს ცუქერრუბენქრაუთ / რაინიშერ ცუქერრუბენსირუპ / რაინიშეს რუბენქრაუთ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Rheinisches Apfelkraut |
რაინიშეს აპფელქრაუთ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Salate von der Insel Reichenau |
სალატე ფონ დერ ინზელ რაიჰენაუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Schrobenhausener Spargel/Spargel aus dem Schrobenhausener Land/Spargel aus dem Anbaugebiet Schrobenhausen |
შრობენჰაუზენერ შფარგელ/შფარგელ აუს დემ შრობენჰაუზენერ ლანდ/შპარგელ აუს დემ ანბაუგებით შრობენჰაუზენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Spreewälder Gurken |
შპრეეველდერ გურკენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Spreewälder Meerrettich |
შპრეეველდერ მეერრეტიჰ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Tomaten von der Insel Reichenau |
ტომატენ ფონ დერ ინზელ რაიჰენაუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Aischgründer Karpfen |
აიშგრუნდერ კარპფენ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Fränkischer Karpfen / Frankenkarpfen / Karpfen aus Franken |
ფრანკიშე კარპფენ/ფრანკენკარპფენ/კარპფენ აუს ფრანკენ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Glückstädter Matjes |
გლუქშტედტერ მატიეს |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Holsteiner Karpfen |
ჰოლშტაინერ კარპფენ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Oberlausitzer Biokarpfen |
ობერლაუზიტცერ ბიოკარპფენ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Oberpfälzer Karpfen |
ობერპფელცერ კარპფენ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Schwarzwaldforelle |
შვარცვალდფორელე |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Bayerisches Bier |
ბაიერიშეს ბიერ |
Õlu |
|
DE |
Bremer Bier |
ბრემერ ბიერ |
Õlu |
|
DE |
Dortmunder Bier |
დორტმუნდერ ბიერ |
Õlu |
|
DE |
Hofer Bier |
ჰოფერ ბიერ |
Õlu |
|
DE |
Kölsch |
კიოლშ |
Õlu |
|
DE |
Kulmbacher Bier |
ულმბახერ ბიერ |
Õlu |
|
DE |
Mainfranken Bier |
მაინფრანკენ ბიერ |
Õlu |
|
DE |
Münchener Bier |
მიუნჰენერ ბიერ |
Õlu |
|
DE |
Reuther Bier |
როითერ ბიერ |
Õlu |
|
DE |
Aachener Printen |
აახენერ პრინტენ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Bayerische Breze / Bayerische Brezn / Bayerische Brez’n / Bayerische Brezel |
ბაიერიშე ბრეცე / ბაერიშე ბრეცნ / ბაერიშე ბრეზენ / ბაერიშე ბრეზელ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Bremer Klaben |
ბრემერ კლაბენ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Dresdner Christstollen / Dresdner Stollen/ Dresdner Weihnachtsstollen |
დრეზდნერ ქრისთშთოლენ / დრეზდნერ შთოლენ/ დრეზდნერ ვაინახთსშთოლენ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Lübecker Marzipan |
ლიუბეკერ მარციპან |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Meißner Fummel |
მაისნერ ფუმელ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Nürnberger Lebkuchen |
ნიურენბერგერ ლებკუხენ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Salzwedeler Baumkuchen |
ზალცვედელერ ბაუმქუხენ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Westfälischer Pumpernickel |
ვესტფელიშერ პუმპერნიკელ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Düsseldorfer Mostert / Düsseldorfer Senf Mostert / Düsseldorfer Urtyp Mostert / Aechter Düsseldorfer Mostert |
დიუსელდორფერ მოსთერთ / დიუსელდორფერ ზენფ მოსთერთ / დიუსელდორფერ ურთიფ მოსთერთ / ეხთერ დიუსელდორფერ მოსთერთ |
Sinepipasta |
|
DE |
Schwäbische Maultaschen / Schwäbische Suppenmaultaschen |
შვებიშე მაულთაშენ / შვებიშე სუპენმაულთაშენ |
Pastatooted |
|
DE |
Schwäbische Spätzle / Schwäbische Knöpfle |
შვებიშე შპეცლე / შვებიშე ქნოპფლე |
Pastatooted |
|
DE |
Elbe-Saale Hopfen |
ელბე ზაალე ჰოპფენ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
DE |
Hessischer Apfelwein |
ჰესიშერ აპფელვაინ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
DE |
Hopfen aus der Hallertau |
ჰოპფენ აუს დერ ჰალერტაუ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
DE |
Spalt Spalter |
შპალტ შპალტე |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
DE |
Tettnanger Hopfen |
თეთნანგერ ჰოპფენ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IE |
Connemara Hill lamb / Uain Sléibhe Chonamara |
კონემარა ჰილ ლამბ /უაინ სლეიბ ჩონამარა |
Värske liha (ja rups) |
|
IE |
Timoleague Brown Pudding |
თიმოლიგ ბრაუნ პუდინგ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IE |
Imokilly Regato |
იმოკილი რეგატო |
Juust |
|
IE |
Clare Island Salmon |
კლეარ აილანდ სალმონ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
IE |
Waterford Blaa / Blaa |
ვოთერფორდ ბლაა/ ბლაა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IE |
Oriel Sea Minerals |
ორიელ სი მინერალს |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IE |
Oriel Sea Salt |
ორიელ სი სოლთ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
EL |
Αρνάκι Ελασσόνας Transkriptsioon ladina tähestikus: Arnaki Elassonas |
არნაკი ელასონას |
Värske liha (ja rups) |
|
EL |
Κατσικάκι Ελασσόνας Transkriptsioon ladina tähestikus: Katsikaki Elassonas |
კატსიკაკი ელასონას |
Värske liha (ja rups) |
|
EL |
Ανεβατό Transkriptsioon ladina tähestikus: Anevato |
ანევატო |
Juust |
|
EL |
Γαλοτύρι Transkriptsioon ladina tähestikus: Galotyri |
ღალოტირი |
Juust |
|
EL |
Γραβιέρα Αγράφων Transkriptsioon ladina tähestikus: Graviera Agrafon |
ღრავიერა აღრაფონ |
Juust |
|
EL |
Γραβιέρα Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Graviera Kritis |
ღრავიერა კრიტის |
Juust |
|
EL |
Γραβιέρα Νάξου Transkriptsioon ladina tähestikus: Graviera Naxou |
ღრავიერა ნაქსუ |
Juust |
|
EL |
Καλαθάκι Λήμνου Transkriptsioon ladina tähestikus: Kalathaki Limnou |
კალათაკი ლიმნუ |
Juust |
|
EL |
Κασέρι Transkriptsioon ladina tähestikus: Kasseri |
კასერი |
Juust |
|
EL |
Κατίκι Δομοκού Transkriptsioon ladina tähestikus: Katiki Domokou |
კატიკი დომოკუ |
Juust |
|
EL |
Κεφαλογραβιέρα Transkriptsioon ladina tähestikus: Kefalograviera |
კეფალოღრავიერა |
Juust |
|
EL |
Κοπανιστή Transkriptsioon ladina tähestikus: Kopanisti |
კოპანისტი |
Juust |
|
EL |
Λαδοτύρι Μυτιλήνης Transkriptsioon ladina tähestikus: Ladotyri Mytilinis |
ლადოტირი მიტილინის |
Juust |
|
EL |
Μανούρι Transkriptsioon ladina tähestikus: Manouri |
მანური |
Juust |
|
EL |
Μετσοβόνε Transkriptsioon ladina tähestikus: Metsovone |
მეცოვონე |
Juust |
|
EL |
Μπάτζος Transkriptsioon ladina tähestikus: Batzos |
ბაძოს |
Juust |
|
EL |
Ξυνομυζήθρα Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Xynomyzithra Kritis |
ქსინომიზითრა კრიტის |
Juust |
|
EL |
Ξύγαλο Σητείας / Ξίγαλο Σητείας Transkriptsioon ladina tähestikus: Xygalo Siteias / Xigalo Siteias |
ქსიღალო სიტიას |
Juust |
|
EL |
Πηχτόγαλο Χανίων Transkriptsioon ladina tähestikus: Pichtogalo Chanion |
პიხტოღალო ხანიონ |
Juust |
|
EL |
Σαν Μιχάλη Transkriptsioon ladina tähestikus: San Michali |
სან მიხალი |
Juust |
|
EL |
Σφέλα Transkriptsioon ladina tähestikus: Sfela |
შფელა |
Juust |
|
EL |
Φέτα Transkriptsioon ladina tähestikus: Feta |
ფეტა |
Juust |
|
EL |
Φορμαέλλα Αράχωβας Παρνασσού Transkriptsioon ladina tähestikus: Formaella Arachovas Parnassou |
ფორმაელა არახოვას პარნასუ |
Juust |
|
EL |
Πευκοθυμαρόμελο Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Pefkothymaromelo Kritis |
პევკოსიმარომელო კრიტის |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
EL |
Άγιος Ματθαίος Κέρκυρας Transkriptsioon ladina tähestikus: Agios Mattheos Kerkyras |
აღიოს მატთეოს კერკირას |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Αγουρέλαιο Χαλκιδικής Transkriptsioon ladina tähestikus: Agoureleo Chalkidikis |
აღულეო ხალკიდიკის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Αποκορώνας Χανίων Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Apokoronas Chanion Kritis |
აპოკორონას ხანიონ კრიტის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Αρχάνες Ηρακλείου Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Arxanes Irakliou Kritis |
არხანეს ირაკლიუ კრიტის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Βιάννος Ηρακλείου Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Vianos Irakliou Kritis |
ვიანოს ირაკლიუ კრიტის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Βόρειος Μυλοπόταμος Ρεθύμνης Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Vorios Mylopotamos Rethymnis Kritis |
ვორიოს მილოპოტამოს რეთიმნის კრიტის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Γαλανό Μεταγγιτσίου Χαλκιδικής Transkriptsioon ladina tähestikus: Galano Metaggitsiou Chalkidikis |
გალავო მეტაგიციუ ხალკიდიკის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο «Τροιζηνία» Transkriptsioon ladina tähestikus: Exeretiko partheno eleolado “Trizinia” |
ექსერეტიკო პართენო ელეოლადო «ტრიზინია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Εξαιρετικό Παρθένο Ελαιόλαδο Σέλινο Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Exeretiko partheno eleolado Selino Kritis |
ექსერეტიკო პართენო ელეოლადო სელინო კრიტის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο Θραψανό Transkriptsioon ladina tähestikus: Exeretiko partheno eleolado Thrapsano |
ექსერეტიკო პართენო ელეოლადო თრაფსანო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Ζάκυνθος Transkriptsioon ladina tähestikus: Zakynthos |
ზაკინთოს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Θάσος Transkriptsioon ladina tähestikus: Thassos |
თასოს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Καλαμάτα Transkriptsioon ladina tähestikus: Kalamata |
კალამატა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Κεφαλονιά Transkriptsioon ladina tähestikus: Kefalonia |
კეფალონია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Kolymvari Chanion Kritis |
კოლიმვარი ხანიონ კრიტის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Κρανίδι Αργολίδας Transkriptsioon ladina tähestikus: Kranidi Argolidas |
კრანიდი არღოლიდას |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Κροκεές Λακωνίας Transkriptsioon ladina tähestikus: Krokees Lakonias |
კროკეეს არღოლიდას |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Λακωνία Transkriptsioon ladina tähestikus: Lakonia |
ლაკონია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Λέσβος / Mυτιλήνη Transkriptsioon ladina tähestikus: Lesvos / Mytilini |
ლესვოს / მიტილინი |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Λυγουριό Ασκληπιείου Transkriptsioon ladina tähestikus: Lygourio Asklipiou |
ლიღურიო ასკლიპიიუ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Μεσσαρά Transkriptsioon ladina tähestikus: Messara |
მესარა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Ολυμπία Transkriptsioon ladina tähestikus: Olympia |
ოლიმპია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Πεζά Ηρακλείου Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Peza Irakliou Kritis |
პეზა ირაკლიუ კრიტის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Πέτρινα Λακωνίας Transkriptsioon ladina tähestikus: Petrina Lakonias |
პეტრინა ლაკონიას |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Πρέβεζα Transkriptsioon ladina tähestikus: Preveza |
პრევეზა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Ρόδος Transkriptsioon ladina tähestikus: Rodos |
როდოს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Σάμος Transkriptsioon ladina tähestikus: Samos |
სამოს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Σητεία Λασιθίου Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Sitia Lasithiou Kritis |
სიტია ლასითიუ კრიტის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Φοινίκι Λακωνίας Transkriptsioon ladina tähestikus: Finiki Lakonias |
ფინიკი ლაკონიას |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Χανιά Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Chania Kritis |
ხანია კრიტის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
EL |
Αγκινάρα Ιρίων Transkriptsioon ladina tähestikus: Agkinara Irion |
ანგინარა ირიონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Ακτινίδιο Πιερίας Transkriptsioon ladina tähestikus: Aktinidio Pierias |
აკტინიდიო პიერიას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Ακτινίδιο Σπερχειού Transkriptsioon ladina tähestikus: Aktinidio Sperchiou |
აკტინიდიო სპერხიუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Ελιά Καλαμάτας Transkriptsioon ladina tähestikus: Elia Kalamatas |
ელია კალამატას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Θρούμπα Αμπαδιάς Ρεθύμνης Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Throumba Ampadias Rethymnis Kritis |
თრუმბა ამბადიას რეთიმნის კრიტის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Θρούμπα Θάσου Transkriptsioon ladina tähestikus: Throumba Thassou |
თრუმბა თასუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Θρούμπα Χίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Throumba Chiou |
თრუმბა ხიუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κελυφωτό φυστίκι Φθιώτιδας Transkriptsioon ladina tähestikus: Kelifoto fystiki Fthiotidas |
კელიფოტო ფისტიკი ფტიოტიდას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κεράσια τραγανά Ροδοχωρίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Kerassia Tragana Rodochoriou |
კერასია ტრაღანა როდოხორიუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κονσερβολιά Αμφίσσης Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Amfissis |
კონსერვოლია ამფისის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κονσερβολιά Άρτας Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Artas |
კონსერვოლია არტას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κονσερβολιά Αταλάντης Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Atalantis |
კონსერვოლია ატალანტის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κονσερβολιά Πηλίου Βόλου Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Piliou Volou |
კონსერვოლია პილიუ ვოლუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κονσερβολιά Ροβίων Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Rovion |
კონსერვოლია როვიონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κονσερβολιά Στυλίδας Transkriptsioon ladina tähestikus: Konservolia Stylidas |
კონსერვოლია სტილიდას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κορινθιακή Σταφίδα Βοστίτσα Transkriptsioon ladina tähestikus: Korinthiaki Stafida Vostitsa |
კორინთიაკი სტაფიდა ვოსტიცა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Κουμ Κουάτ Κέρκυρας Transkriptsioon ladina tähestikus: Koum kouat Kerkyras |
კუმ კუატ კერკირას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Μανταρίνι Χίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Mandarini Chiou |
მანდარინი ხიუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Μελεκούνι Transkriptsioon ladina tähestikus: Melekouni |
მელეკუნი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Μήλα Ζαγοράς Πηλίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Mila Zagoras Piliou |
მილა ზაგორას პილიუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Μήλα Ντελίσιους Πιλαφά Τριπόλεως Transkriptsioon ladina tähestikus: Mila Delicious Pilafa Tripoleas |
მილა დელისიუს პილაფა ტრიპოლეოს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Μήλο Καστοριάς Transkriptsioon ladina tähestikus: Milo Kastorias |
მილო კასტორიას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Ξερά σύκα Κύμης Transkriptsioon ladina tähestikus: Xera syka Kymis |
ქსერა სიკა კიმის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Ξηρά Σύκα Ταξιάρχη Transkriptsioon ladina tähestikus: Xira Syka Taxiarchi |
ქსირა სიკა ტაქსიარხი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Πατάτα Κάτω Νευροκοπίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Patata Kato Nevrokopiou |
პატატა კატო ნევროკოპიუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Πατάτα Νάξου Transkriptsioon ladina tähestikus: Patata Naxou |
პატატა ნაქსუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Πορτοκάλια Μάλεμε Χανίων Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Portokalia Maleme Chanion Kritis |
პორტოკალია მალემე ხანიონ კრიტის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Πράσινες Ελιές Χαλκιδικής Transkriptsioon ladina tähestikus: Prasines Elies Chalkidikis |
პრასინეს ელიეს ჰალკიდიკის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Ροδάκινα Νάουσας Transkriptsioon ladina tähestikus: Rodakina Naoussas |
როდაკინა ნაუსას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Σταφίδα Ζακύνθου Transkriptsioon ladina tähestikus: Stafida Zakynthou |
სტაფიდა ზაკინთუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Σταφίδα Ηλείας Transkriptsioon ladina tähestikus: Stafida Ilias |
სტაფიდა ილიას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Σταφίδα Σουλτανίνα Κρήτης Transkriptsioon ladina tähestikus: Stafida Soultanina Kritis |
სტაფიდა სულტანინა კრიტის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Σύκα Βραβρώνας Μαρκοπούλου Μεσογείων Transkriptsioon ladina tähestikus: Syka Vavronas Markopoulou Messongion |
სიკა ვრავრონას მარკოპულუ მესოგიონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Τοματάκι Σαντορίνης Transkriptsioon ladina tähestikus: Tomataki Santorinis |
ტომატაკი სანდორინის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Τσακώνικη μελιτζάνα Λεωνιδίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Tsakoniki Melitzana Leonidiou |
ცაკონიკი მელიტძანა ლეონიდიუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φάβα Σαντορίνης Transkriptsioon ladina tähestikus: Fava Santorinis |
ფავა სანტორინის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φάβα Φενεού Transkriptsioon ladina tähestikus: Fava Feneou |
ფავა ფენეუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φασόλια (Γίγαντες Ελέφαντες) Πρεσπών Φλώρινας Transkriptsioon ladina tähestikus: Fassolia (Gigantes Elefantes) Prespon Florinas |
ფასოლია (ღიღანტეს ელეფანტეს) პრესპონ ფლორინას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φασόλια (πλακέ μεγαλόσπερμα) Πρεσπών Φλώρινας Transkriptsioon ladina tähestikus: Fassolia (plake megalosperma) Prespon Florinas |
ფასოლია (პლაკე მეგალო¬სპერ-მა) პრესპონ ფლორინას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
ΦΑΣΟΛΙΑ ΓΙΓΑΝΤΕΣ — ΕΛΕΦΑΝΤΕΣ ΚΑΣΤΟΡΙΑΣ Transkriptsioon ladina tähestikus: Fasolia Gigantes-Elefantes Kastorias |
ფასოლია ღიღანტეს ელეფანტეს კასტორიას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φασόλια γίγαντες ελέφαντες Κάτω Νευροκοπίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Fassolia Gigantes Elefantes Kato Nevrokopiou |
ფასოლია ღიღანტეს ელეფანტეს კატო ნევროკოპიუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φασόλια Βανίλιες Φενεού Transkriptsioon ladina tähestikus: Fasolia Vanilies Feneou |
ფასოლია ვანილიეს ფენეუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φασόλια κοινά μεσόσπερμα Κάτω Νευροκοπίοu Transkriptsioon ladina tähestikus: Fassolia kina Messosperma Kato Nevrokopiu |
ფასოლია კინა მესოსპერმა კატო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φιρίκι Πηλίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Firiki Piliou |
ფირიკი პილიუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φυστίκι Αίγινας Transkriptsioon ladina tähestikus: Fystiki Aeginas |
ფისტიკი ეღინას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Φυστίκι Μεγάρων Transkriptsioon ladina tähestikus: Fystiki Megaron |
ფისტიკი მეღარონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
EL |
Αυγοτάραχο Μεσολογγίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Avgotarocho Messolongiou |
ავღოტარახო მესოლონღუ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
EL |
Κρητικό παξιμάδι Transkriptsioon ladina tähestikus: Kritiko paximadi |
კრიტიკო პაქსიმადი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
EL |
Μαστίχα Χίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Masticha Chiou |
მასტიხელიო ხიუ |
Looduslikud kummivaigud ja vaigud |
|
EL |
Τσίχλα Χίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Tsikla Chiou |
ციხლა ხიუ |
Looduslikud kummivaigud ja vaigud |
|
EL |
Μαστιχέλαιο Χίου Transkriptsioon ladina tähestikus: Mastichelaio Chiou |
მასტიხა ხიუ |
Eeterlikud õlid |
|
EL |
Κρόκος Κοζάνης Transkriptsioon ladina tähestikus: Krokos Kozanis |
კროკოს კოზანის |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
EL |
Μέλι Ελάτης Μαινάλου Βανίλια Transkriptsioon ladina tähestikus: Meli Elatis Menalou Vanilia |
მელი ელატის მენალუ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Capón de Vilalba |
კაპონ დე ვილალავა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Carne de Ávila |
კარნე დე ავილა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Carne de Cantabria |
კარნე დე კანტაბრია |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Carne de la Sierra de Guadarrama |
კარნე დე ლა სიერა დე გვადარამა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Carne de Salamanca |
კარნე დე სალამანკა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Carne de Vacuno del País Vasco / Euskal Okela |
კარნე დე ვაკუნო დელ პაის ვასკო / ეუსკალ ოკელა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Cordero de Extremadura |
კორდერო დე ესტრემადურა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Cordero de Navarra / Nafarroako Arkumea |
კორდერო დე ნავარრა / ნაფაროაკო არკუმეა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Cordero Manchego |
კორდერო მანჩეგო |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Cordero Segureño |
კორდერო სეგურენიო |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Gall del Penedès |
გოლ დელ პენედეს |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Lechazo de Castilla y León |
ლეჩასო დე კასტილია ი ლეონ |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Pollo y Capón del Prat |
პოლიო ი კაპონ დელ პრატ |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternasco de Aragón |
ტერნასკო დე არაგონ |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternera Asturiana |
ტერნერა ასტურიანა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternera de Aliste |
ტერნერა დე ალისტე |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternera de Extremadura |
ტერნერა დე ექსტრემადურა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternera de Navarra / Nafarroako Aratxea |
ტერნერა დე ნავარა / ნაფაროაკო არატხეა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternera Gallega |
ტერნერა გალიეგა |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Botillo del Bierzo |
ბოტილიო დელ ბიერსო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Cecina de León |
სესინა დე ლეონ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Chorizo de Cantimpalos |
ჩორისო დე კანტიმპალოს |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Chorizo Riojano |
ჩორიზო რიოხანო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Chosco de Tineo |
ჩოსკო დე ტინეო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Dehesa de Extremadura |
დეესა დე ესტრემადურა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Guijuelo |
გიხუელო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Jabugo |
ხაბუგო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Jamón de Serón |
ხამონ დე სერონ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Jamón de Teruel / Paleta de Teruel |
ხამონ დე ტერუელ / პალეტა დე ტერუელ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Jamón de Trevélez |
ხამონ ე ტრეველეს |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Lacón Gallego |
ლაკონ გალიეგო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Los Pedroches |
ლოს პედროჩეს |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Morcilla de Burgos |
მორსია დე ბურგოს |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Salchichón de Vic / Llonganissa de Vic |
სალჩიჩონ დე ვიკ / ლიონგანისსა დე ვიკ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Sobrasada de Mallorca |
სობრასადა დე მალიორკა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Afuega'l Pitu |
აფუეგალ პიტუ |
Juust |
|
ES |
Arzùa-Ulloa |
აღზუა ულოა |
Juust |
|
ES |
Cabrales |
კაბრალეს |
Juust |
|
ES |
Cebreiro |
სებრეირო |
Juust |
|
ES |
Gamoneu / Gamonedo |
გამონეუ / გამონედო |
Juust |
|
ES |
Idiazabal |
იდიაზიაბალ |
Juust |
|
ES |
Mahón-Menorca |
მაონ-მენორკა |
Juust |
|
ES |
Picón Bejes-Tresviso |
პიკონ ბეხეს-ტრესვისო |
Juust |
|
ES |
Queso Camerano |
ქუესო კამერანო |
Juust |
|
ES |
Queso Casín |
კესო კასინ |
Juust |
|
ES |
Queso de Flor de Guía / Queso de Media Flor de Guía / Queso de Guía |
კესო დე ფლორ დე გია / კესო დე მედია ფლორ დე გია / კესო დე გია |
Juust |
|
ES |
Queso de La Serena |
კესო დე ლა სერენა, |
Juust |
|
ES |
Queso de l’Alt Urgell y la Cerdanya |
კესო დე ალტ ურჟეი ი ლა სერდანია |
Juust |
|
ES |
Queso de Murcia |
კესო დე მურსია |
Juust |
|
ES |
Queso de Murcia al vino |
კესო დე მურსია ალ ვინო |
Juust |
|
ES |
Queso de Valdeón |
კესო დე ვალდეონ |
Juust |
|
ES |
Queso Ibores |
კესო იბორეს |
Juust |
|
ES |
Queso Los Beyos |
ქუესო ლოს ბეიოს |
Juust |
|
ES |
Queso Majorero |
კესო მახორერო |
Juust |
|
ES |
Queso Manchego |
კესო მანჩეგო |
Juust |
|
ES |
Queso Nata de Cantabria |
კესო ნატა დე კანტაბრია |
Juust |
|
ES |
Queso Palmero / Queso de la Palma |
კუესო პალმერო / კუესო დე ლა პალმა |
Juust |
|
ES |
Queso Tetilla / Queixo Tetilla |
ქუესო ტეტილა / ქუეიხო ტეტილა |
Juust |
|
ES |
Queso Zamorano |
კესო სამორანო |
Juust |
|
ES |
Quesucos de Liébana |
კესუკოს დე ლიებანა |
Juust |
|
ES |
Roncal |
რონკალ |
Juust |
|
ES |
San Simón da Costa |
სან სიმონ და კოსტა |
Juust |
|
ES |
Torta del Casar |
ტორტა დელ კასარ |
Juust |
|
ES |
Miel de Galicia / Mel de Galicia |
მიელ დე გალისია / მელ დე გალისია |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
ES |
Miel de Granada |
მიელ დე გრანადა |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
ES |
Miel de La Alcarria |
მიელ დე ლა ალკარია |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
ES |
Miel de Liébana |
მიელ დე ლიებანა |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
ES |
Miel de Tenerife |
მიელ დე ტენერიფე |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
ES |
Miel Villuercas-Ibores |
მიელ ვიუერკას-იბორეს |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
ES |
Aceite Campo de Calatrava |
ასეიტე კამპო დე კალატრავა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite Campo de Montiel |
ასეიტე კამპო დე მონტიელ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de La Alcarria |
ასეიტე დე ლა ალკარია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de la Comunitat Valenciana |
აცეიტე დე ლა კომუნიტატ ვალენსიანა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de Lucena |
აცეიტე დე ლუჩენა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de la Rioja |
ასეიტე დე ლა რიოხა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de Mallorca / Aceite mallorquín / Oli de Mallorca / Oli mallorquí |
ასიეტე დე მალიორკა / ასიეტე მალიორკინ / ოლი დე მალიორკა / ოლი მალიორკი |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de Navarra |
აცეიტე დე ნავარრა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de Terra Alta / Oli de Terra Alta |
ასეიტე დე ტერა ალტა / ოლი დე ტერა ალტა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite del Baix Ebre-Montsià / Oli del Baix Ebre-Montsià |
ასეიტე დელ ბაიშ ებრე-მონტსია / ოლი დელ ბაიშ ებრე-მონტსია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite del Bajo Aragón |
ასეიტე დელ ბახო არაგონ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite Monterrubio |
ასეიტე მონტერუბიო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite Sierra del Moncayo |
აცეიტე სიერა დელ მონკაიო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Antequera |
ანტეკერა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Baena |
ბაენა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Estepa |
ესტეპა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Gata-Hurdes |
გატა-ურდეს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Les Garrigues |
ლეს გარიგეს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Mantequilla de l’Alt Urgell y la Cerdanya / Mantega de l’Alt Urgell i la Cerdanya |
მანტექუილლა დე ელ ალტ ურგელ ი ლა ცერდანია / მანტექუილლა დე ელ ალტ ურგელ ი ლა ცერდანია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Mantequilla de Soria |
მანტეკილია დე სორია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Montes de Granada |
მონტეს დე გრანადა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Montes de Toledo |
მონტეს დე ტოლედო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Montoro-Adamuz |
მონტორო - ადამუზ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Oli de l’Empordà / Aceite de L’Empordà |
ოლი დე ლ'ემპორდა / აცეტე დე ლ'ემპორდა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Poniente de Granada |
პონიენტე დე გრანადა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Priego de Córdoba |
პრიეგო დე კორდობა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Sierra de Cádiz |
სიერა დე კადის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Sierra de Cazorla |
სიერა დე კასორლა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Sierra de Segura |
სიერა დე სეგურა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Sierra Mágina |
სიერა დე მახინა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Siurana |
სიურანა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Ajo Morado de las Pedroñeras |
ახო მორადო დე ლას პედრონიერას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Aceituna Aloreña de Málaga |
აცეიტუნა ალორენია დე მალაღა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Aceituna de Mallorca / Aceituna Mallorquina / Oliva de Mallorca / Oliva Mallorquina |
აცეიტუნა დე მალიორკა / აცეიტუნა მალიორკინა / ოლივა დე მალიორკა / ოლივა მალიორკინა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Alcachofa de Benicarló / Carxofa de Benicarló |
“ალკაჩოფადებენიკარლო / კარხოფადებენიკარლო” |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Alcachofa de Tudela |
ალკაჩოფა დე ტუდელა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Almendra de Mallorca / Almendra Mallorquina / Ametlla de Mallorca / Ametlla Mallorquina |
ალმენდრა დე მალიორკა / ალმენდრა მალიორკინა / ამეტილა დე მალიორკა / ამეტლია მალიორკინა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Alubia de La Bañeza-León |
ალუბია დე ლა ბანეზა-ლეონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Arroz de Valencia / Arròs de València |
აროს დე ვალენსია / აროს დე ვალენსია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Arroz del Delta del Ebro / Arròs del Delta de l’Ebre |
აროს დელ დელტა დელ ებრო / აროს დელ დელტა დელ ებრ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Avellana de Reus |
აველიანა დე რეუს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Berenjena de Almagro |
ბერენხენა დე ალმაგრო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Calasparra |
კალასპარა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Calçot de Valls |
კალსოტ დე ვალს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Castaña de Galicia |
კასტანია დე გალისია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Cebolla Fuentes de Ebro |
ცებოლა ფუენტეს დე ებრო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Cereza del Jerte |
სერესა დელ ხერტე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Cerezas de la Montaña de Alicante |
სერესას დე ლა მონტანია დე ალიკანტე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Chirimoya de la Costa tropical de Granada-Málaga |
ჩირიმოია დე ლა კოსტა ტროპიკალ დე გრანადა-მალაღა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Cítricos Valencianos/ Cítrics Valencians |
სიტრიკოს ვალენსიანოს/ სიტრიკს ვალენსიანს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Clementinas de las Tierras del Ebro / Clementines de les Terres de l’Ebre |
“კლემენტინას დე ლას ტიერას დელ ებრო / კლემანტინე დე ლეს ტერ დე ლ’ებრე” |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Coliflor de Calahorra |
კოლიფლორ დე კალაორა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Espárrago de Huétor-Tájar |
ესპარაგო დე უეტორ-თაჯარ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Espárrago de Navarra |
ესპარაგო დე ნავარა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Faba Asturiana |
ფაბა ასტურიანა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Faba de Lourenzá |
ფაბა დე ლოურენცა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Fesols de Santa Pau |
ფესოლს დი სანტა პაუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Garbanzo de Escacena |
გარბანცო დე ესკასენა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Garbanzo de Fuentesaúco |
გარბანსო დე ფუენტესაუკო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Gofio Canario |
გოფიო კანარიო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Granada Mollar de Elche / Granada de Elche |
გრანად მოლიარ დე ელჩე /გრანადა დე ელჩე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Grelos de Galicia |
გრელოს დე გალიცია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Judías de El Barco de Ávila |
ხუდიას დე ელ ბარკო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Kaki Ribera del Xúquer |
დე ავილა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Lenteja de La Armuña |
კაკი რიბერა დელ ხუკერ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Lenteja de Tierra de Campos |
ლენტეხა დე ლა არმუნია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Manzana de Girona / Poma de Girona |
ლენტეხა დე ტიერა დე კამპოს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Manzana Reineta del Bierzo |
მანზანა დე ხირონა / პომა დე ხირონა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Melocotón de Calanda |
მანსანა რეინეტა დელ ბიერსო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Melón de la Mancha |
მელონ დე ლა მანჩა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Melón de Torre Pacheco-Murcia |
მელონ დე ტორე პაჩეკო მურსია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Mongeta del Ganxet |
მუნჯეტა დეო განჩეტ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Nísperos Callosa d'En Sarriá |
ნისპეროს კალიოსა დ’ენ სარია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Papas Antiguas de Canarias |
პაპას ანტიგუა დე კანარია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pasas de Málaga |
პასას დე მალაღა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pataca de Galicia / Patata de Galicia |
პატაკა დე გალისია / პატატა დე გალისია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Patatas de Prades / Patates de Prades |
პატატას დე პრადეს / პატატ დე პრად |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pemento de Mougán |
პემენტო დე მოუღან |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pemento do Couto |
პემენტო დო კოუტო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pera de Jumilla |
პერა დე ხუმილია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pera de Lleida |
პერა დე იეიდა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Peras de Rincón de Soto |
პერას დე რინკონ დე სოტო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pemento da Arnoia |
პემენტო და არნოია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pemento de Herbón |
პემენტო დე ერბონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pemento de Oímbra |
პემენტო დე ოიმბრა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pimiento Asado del Bierzo |
პიმიენტო ასადო დელ ბიერსო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pimiento de Fresno-Benavente |
პიმიენტო დე ფრესნო ბენავენტე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pimiento de Gernika or Gernikako Piperra |
პიმიენტო დე გერნიკა Oღ გერნიკაკო პიპერა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pimiento Riojano |
პიმიენტო რიოხანო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pimientos del Piquillo de Lodosa |
პიმიენტოს დელ პიკილიო დე ლოდოსა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Plátano de Canarias |
პლატანო დე კანარიას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Tomate La Cañada |
ტომატე ლა კანიადა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Uva de mesa embolsada “Vinalopó” |
უვა დე მესა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Caballa de Andalucia |
ემბოლსადა“ვინალოპო” |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
ES |
Mejillón de Galicia / Mexillón de Galicia |
მეხილიონ დე ღალისია / მექსილიონ დე ღალისია |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
ES |
Melva de Andalucia |
მელვა დე ანდალუსია |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
ES |
Mojama de Barbate |
მოხამა დე ბარბატე |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
ES |
Mojama de Isla Cristina |
მოხამა დე ისლა კრისტინა |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
ES |
Alfajor de Medina Sidonia |
ალფახორ დე მედინა სიდონია |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Ensaimada de Mallorca / Ensaimada mallorquina |
ენსაიმადა დე მალიორკა / ენსაიმადა მალიორკინა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Jijona |
ხიხონა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Mantecadas de Astorga |
მანტეკადას დე ასტორგა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Mantecados de Estepa |
მანტეკადოს დე ესტეპა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Mazapán de Toledo |
მასაპან დე ტოლედო |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Pa de Pagès Català |
პა დე პაჯეს კატალა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Pan de Alfacar |
პან დე ალფაკარ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Pan de Cea |
პან დე სეა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Pan de Cruz de Ciudad Real |
პან დე კრუზ დე კიუდად რეალ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Polvorones de Estepa |
პოლვორონეს დე ესტეპა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Sobao Pasiego |
სობაო პასიეგო |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Tarta de Santiago |
ტარტა დე სანტიაგო |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Turrón de Agramunt / Torró d'Agramunt |
ტურრონ დე აგრამუნტ / ტორრო დ’აგრამუნტ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Turrón de Alicante |
ტურონ დე ალიკანტე |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Cochinilla de Canarias |
კოჩინილა დე კანარიას |
Košenill (loomne tooraine) |
|
ES |
Azafrán de la Mancha |
ასაფრან დე ლა მანჩა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Chufa de Valencia |
ჩუფა დე ვალენსია |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Pimentón de la Vera |
პიმენტონ დე ლა ვერა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Pimentón de Murcia |
პიმენტონ დე მურსია PDO |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Sidra de Asturias / Sidra d'Asturies |
სიდრა დე ასტურიას / სიდრა დ’ასტურიეს |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Vinagre de Jerez |
ბინაგრე დე ხერეს |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Vinagre de Montilla-Moriles |
ვინაგრე დე მონტილია-მორილეს |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Vinagre del Condado de Huelva |
ბინაგრე დელ კონტანდო დე უელვა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Agneau de l'Aveyron |
ანიო დე ლ’ავეიღონ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau de lait des Pyrénées |
ანუიო დე ლე დე პიერენი |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau de Lozère |
ანიო დე ლოზეღ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau de Pauillac |
ანიო დე პოიაკ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau de Sisteron |
ანიო დე სისტეღონ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau du Bourbonnais |
ანიო დიუ ბუღბონე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau du Limousin |
ანიო დიუ ლიმუზენ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau du Périgord |
ანიო დიუ პერიგორ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau du Poitou-Charentes |
ანიო დიუ პუატუ-შაღანტ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau du Quercy |
ანიო დიუ კეღსი |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Barèges-Gavarnie |
ბარეჟ-გავარნი |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Bœuf de Charolles |
ბეფ დე შაროლ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Bœuf charolais du Bourbonnais |
ბეფ შაღოლე დიუ ბუღბონე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Boeuf de Bazas |
ბეფ დე ბაზას |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Bœuf de Chalosse |
ბეფ დე შალოს |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Boeuf de Vendée |
ბეფ დე ვანდე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Bœuf du Maine |
ბეფ დიუ მენ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Chapon du Périgord |
შაპონ დუ პერიგორ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Charolais de Bourgogne |
შაროლე დე ბურგონ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Dinde de Bresse |
დინდ დე ბღეს |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Fin Gras / Fin Gras du Mézenc |
ფინ გრა / ფინ გრა დუ მეზენ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Génisse Fleur d’Aubrac |
ჟენის ფლოღ დო ბღაკ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Kintoa |
კინტოა |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Maine - Anjou |
მენ ანჟუ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Oie d'Anjou |
უა დანჟუ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Pintade de l'Ardèche |
პინტადე დე ლ'არდეშ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Pintadeau de la Drôme |
პინტადე დე ლა დრომე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc d'Auvergne |
პორ დოვერნ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc de Franche-Comté |
პორ დე ფრანშ-კონტე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc de la Sarthe |
პოღ დე ლა სარტ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc de Normandie |
პოღ დე ნოღმანდი |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc de Vendée |
პოღ დე ვანდე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc du Limousin |
პოღ დიუ ლიმუზენ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc du Sud-Ouest |
პორ დუ სუდ ოუესტ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc noir de Bigorre |
პორკ ნუარ დე ბიგორ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Poularde du Périgord |
პულარდ დუ ბერიგორ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Poulet de l'Ardèche / Chapon de l'Ardèche |
პულეტ დე ლარდეშ / შაპუნ დუ ლ'არდეშ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Poulet des Cévennes / Chapon des Cévennes |
პულეტ დე სევენ / შაპუნ დე სევენ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Poulet du Périgord |
პულე დუ პერიგორ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Prés-salés de la baie de Somme |
პრე სალეს დე ლა ბეიე დე სომე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Prés-salés du Mont-Saint-Michel |
პრე სალე დე მონ სან მიშელ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR / ES |
Rosée des Pyrénées Catalanes |
როზე დე პიერენე კატალანე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Taureau de Camargue |
ტოღო დე კამაღგ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR / ES |
Ternera de los Pirineos Catalanes / Vedella dels Pirineus Catalans / Vedell des Pyrénées Catalanes |
ტერნერა დე ლოს პირინეოს კატალანეს / ვედელა დელს პირინეუს კატალანს / ვედელ დეს პირინეეს კატალანეს |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Veau d'Aveyron et du Ségala |
ვო დე ლ’ავეიღონ ე დიუ სეგალა |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Veau du Limousin |
ვო დიუ ლიმუზენ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles d'Alsace |
ვოლაი დ’ალზას |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles d'Ancenis |
ვოლაი დ’ანსენი |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles d'Auvergne |
ვოლაი დ’ოვეღნ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Bourgogne |
ვოლაი დე ბურგონ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volaille de Bresse / Poulet de Bresse / Poularde de Bresse / Chapon de Bresse |
ოლაი დე ბღეს, პულე დე ბღეს / პულაღდ დე ბღეს / შაპონ დე ბღეს |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Bretagne |
ვოლაი დე ბღეტან |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Challans |
ვოლაი დე შალან |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Cholet |
ვოლაი დე შოლე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Gascogne |
ვოლაი დე გასკონ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Houdan |
ვოლაი დე უდან |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Janzé |
ვოლაი დე ჟანზე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de la Champagne |
ვოლაი დე ლა შამპან |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de la Drôme |
ვოლაი დე ლა დღომ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de l'Ain |
ვოლაი დე ლ’ენ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Licques |
ვოლაი დე ლიკ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de l'Orléanais |
ვოლაი დე ლ’ოღლეანე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Loué |
ვოლაი დე ლუე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Normandie |
ვოლაი დე ნოღმანდი |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Vendée |
ვოლაი დე ვანდე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles des Landes |
ვოლაი დე ლანდ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Béarn |
ვოლაი დიუ ბეაღნ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Berry |
ვოლაი დიუ ბეღი |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Charolais |
ვოლაი დიუ შაღოლე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Forez |
ვოლაი დიუ ფორე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Gatinais |
ვოლაი დიუ გატინე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Gers |
ვოლაი დიუ ჟეღ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Languedoc |
ვოლაი დიუ ლანგედოკ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Lauragais |
ვოლაი დიუ ლოღაგე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Maine |
ვოლაი დიუ მენ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du plateau de Langres |
ვოლაი დიუ პლატო დე ლანგღ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Val de Sèvres |
ვოლაი დიუ ვალ დე სევღ |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Velay |
ვოლაი დიუ ველე |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Boudin blanc de Rethel |
ბუდენ ბლან დე ღეტელ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Canard à foie gras du Sud-Ouest (Chalosse, Gascogne, Gers, Landes, Périgord, Quercy) |
კანაღ ა ფუა გღა დიუ სიუდ უესტ (შალოს, გასკონ, ჟეღ, ლანდ, პეღიგოღ, კეღსი) |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Coppa de Corse / Coppa de Corse - Coppa di Corsica |
კოპა დე კორს/კოპა დე კორს-კოპა დე კორსიკა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon d'Auvergne |
ჟამბონ დ'უვერნე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon de Bayonne |
ჟამბონ დე ბაიონ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon de l'Ardèche |
ჟამბონ დე ლარდეშ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon de Lacaune |
ჟამბონ დე ლაკუნე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon de Vendée |
ჟანბონ დე ვანდე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon noir de Bigorre |
ჯამბონ ნუარ დე ბიგორ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon sec de Corse / Jambon sec de Corse - Prisuttu |
ჟამბონ სეკ დე კორს/ჟამბონ სეკ დე კორს - პრიზუტუ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon sec des Ardennes / Noix de Jambon sec des Ardennes |
ჯამბონ სეკ დე არდენ / ნუა დე ჯამბონ სეც დეს არდენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Lonzo de Corse / Lonzo de Corse - Lonzu |
ლონზო დე კოღსე / ლონზო დე კოღსე-ლონზუ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Pâté de Campagne Breton |
პატე დე კამპან ბრეტონ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Rillettes de Tours |
რილეტე დე ტურ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Saucisse de Montbéliard |
სუსის დე მუნბელიარ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Saucisse de Morteau or Jésus de Morteau |
სოსის დე მოღტუ ან ჟესუს დე მოღტუ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Saucisson de l'Ardèche |
სოსისონ დე ლარდეშ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Saucisson de Lacaune / Saucisse de Lacaune |
სოსისონ დე ლაკუნ / სოსის დე ლაკუნ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Saucisson sec d'Auvergne / Saucisse sèche d'Auvergne |
სუცისონ სეკ დ უვერნე / სუცისე სეშ დუვერნე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Abondance |
აბონდანს |
Juust |
|
FR |
Banon |
ბანონ |
Juust |
|
FR |
Beaufort |
ბოფორ |
Juust |
|
FR |
Bleu d'Auvergne |
ბლე დ'ოვერნ |
Juust |
|
FR |
Bleu de Gex Haut-Jura / Bleu de Septmoncel |
ბლე დე ჯექს ო-ჯიურა / ბლე დე სემონსელ |
Juust |
|
FR |
Bleu des Causses |
ბლე დეზ კოსეს |
Juust |
|
FR |
Bleu du Vercors-Sassenage |
ბლე დუ ვერკორ-სასენაჟ |
Juust |
|
FR |
Brie de Meaux |
ბრი დე მო |
Juust |
|
FR |
Brie de Melun |
ბრი დე მელან |
Juust |
|
FR |
Brillat-Savarin |
ბრია სავარენ |
Juust |
|
FR |
Brocciu Corse/ Brocciu |
ბროკსიუ კოღს/ ბროკსიუ |
Juust |
|
FR |
Camembert de Normandie |
კამამბერ დე ნორმანდი |
Juust |
|
FR |
Cantal / fourme de Cantal / Cantalet |
კანტალ / ფურმ დე კანტალ / კანტალეტ |
Juust |
|
FR |
Chabichou du Poitou |
შაბიშუ დე პუატუ |
Juust |
|
FR |
Chaource |
შაურს |
Juust |
|
FR |
Charolais |
შაროლე |
Juust |
|
FR |
Chevrotin |
შევროტენ |
Juust |
|
FR |
Comté |
კომტე |
Juust |
|
FR |
Crottin de Chavignol/ Chavignol |
კროტენ დე შავინიოლი/ შავინიოლი |
Juust |
|
FR |
Emmental de Savoie |
ემანტალ დე სავუა |
Juust |
|
FR |
Emmental français est-central |
ემანტალ ფღანსე ესტ-სანტღალ |
Juust |
|
FR |
Époisses |
ეპუასე |
Juust |
|
FR |
Fourme d'Ambert |
ფურმ დ'ამბერ |
Juust |
|
FR |
Fourme de Montbrison |
ფოღმე დე მონბღიზონ |
Juust |
|
FR |
Gruyère |
გღუერ |
Juust |
|
FR |
Laguiole |
ლაგიოლ |
Juust |
|
FR |
Langres |
ლანგრე |
Juust |
|
FR |
Livarot |
ლივარო |
Juust |
|
FR |
Maroilles / Marolles |
მაროილე / მაროლე |
Juust |
|
FR |
Mâconnais |
მაკონე |
Juust |
|
FR |
Mont d'or / Vacherin du Haut-Doubs |
მონ დ'ორ / ვაშერენ დუ ოტ დუბს |
Juust |
|
FR |
Morbier |
მორბიე |
Juust |
|
FR |
Munster / Munster-Géromé |
მუნსტერ / მუნსტერ-ჯერომე |
Juust |
|
FR |
Neufchâtel |
ნეფშატელ |
Juust |
|
FR |
Ossau-Iraty |
ოსო-ირატი |
Juust |
|
FR |
Pélardon |
პელარდონ |
Juust |
|
FR |
Picodon |
პიკოდონ |
Juust |
|
FR |
Pont-l'Évêque |
პონ-ლ'ევეკ |
Juust |
|
FR |
Pouligny-Saint-Pierre |
პულინი-სენ-პიერ |
Juust |
|
FR |
Raclette de Savoie |
რაკლეტ დე სავუა |
Juust |
|
FR |
Reblochon / reblochon de Savoie |
რებლოშონ / რებლოშონ დე სავუა |
Juust |
|
FR |
Rigotte de Condrieu |
რიგოტე დე კონტრიუ |
Juust |
|
FR |
Soumaintrain |
სუმანტრაინ |
Juust |
|
FR |
Rocamadour |
როკამადურ |
Juust |
|
FR |
Roquefort |
როკფორ |
Juust |
|
FR |
Saint-Marcellin |
სან მარსელინ |
Juust |
|
FR |
Saint-Nectaire |
სენ-ნეკტერ |
Juust |
|
FR |
Sainte-Maure de Touraine |
სენტ-მორ დე ტურენ |
Juust |
|
FR |
Salers |
სალერ |
Juust |
|
FR |
Selles-sur-Cher |
სელ-სიურ-შერ |
Juust |
|
FR |
Tome des Bauges |
ტომ დე ბოჟ |
Juust |
|
FR |
Tomme de Savoie |
ტომ დე სავუა |
Juust |
|
FR |
Tomme des Pyrénées |
ტომ დე პიღენე |
Juust |
|
FR |
Valençay |
ვალანსეი |
Juust |
|
FR |
Crème d'Isigny |
კღემ დ’ისინი |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
FR |
Crème de Bresse |
კღემე დე ბღესე |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
FR |
Crème fraîche fluide d'Alsace |
კღემ ფღეშ ფლუიდ დ’ალზას |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
FR |
Miel d'Alsace |
მიელ დ’ალზას |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
FR |
Miel de Corse / Mele di Corsica |
მიელ დე კოღს / მელე დი კოღსიკა |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
FR |
Miel de Provence |
მიელ დე პღოვანს |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
FR |
Miel de sapin des Vosges |
მიელ დე საპენ დე ვოსჟ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
FR |
Miel des Cévennes |
მიელ დე სევენე |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
FR |
Œufs de Loué |
ე დე ლუე |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
FR |
Beurre Charentes-Poitou / Beurre des Charentes / Beurre des Deux-Sèvres |
ბერ შარანტ-პუატუ / ბერ დე შარანტ / ბერ დე დე-სევღე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Beurre d'Isigny |
ბეღ დ’ისინი |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Beurre de Bresse |
ბოღე დე ბღესე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive d'Aix-en-Provence |
უილ დ’ოლივ დ’ექს-ან-პროვანს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Corse / Huile d'olive de Corse-Oliu di Corsica |
უილ დ’ოლივ დე კოღს / უილ დ’ოლივ დე კოღს-ოლიუ დი კორსიკა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Haute-Provence |
უილ დ’ოლივ დე ოტ-პროვანს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de la Vallée des Baux-de-Provence |
უილ დ’ოლივ დე ლა ვალე დე ბო-დე-პღოვანს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Nice |
უილ დ’ოლივ დე ნის |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Nîmes |
უილ დ’ოლივ დე ნიმ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Nyons |
უილ დ’ოლივ დე ნიონ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Abricots rouges du Roussillon |
აბრიკოტ რუჟ დუ რუსილლონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Ail blanc de Lomagne |
აი ბლან დე ლომან |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Ail de la Drôme |
აი დე ლა დღომ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Ail fumé d'Arleux |
აი ფუმე დ'აღლუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Ail rose de Lautrec |
აი ღოზ დე ლოტღეკ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Ail violet de Cadours |
ე ვიოლე დე კადურ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Artichaut du Roussillon |
არტიშუ დუ რუსილიონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Asperge des sables des Landes |
ასპერჟ დე საბლ დე ლანდ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Asperges du Blayais |
ასპერჟუ დუ ბლაიე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Béa du Roussillon |
ბეა დიუ რუსიონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Chasselas de Moissac |
შასელა დე მუასაკ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Châtaigne d’Ardèche |
შატენე დ'არდეშ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Choucroute d'Alsace |
შუკრუტ დალზას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Cidre cotentin / Cotentin |
სიდრ კოტანტენ/კოტანტენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Cidre de Bretagne / Cidre Breton |
სიდღ დე ბრეტანე / სიდღე ბღეტონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Cidre de Normandie / Cidre Normand |
სიდღე დე ნოღმანდიე / სიდღე ნოღმანდ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Citron de Menton |
სიტრონ დე მენტონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Clémentine de Corse |
კლემენტინ დე კოღს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Coco de Paimpol |
კოკო დე პემპოლ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Echalote d'Anjou |
ეშალოტ დ'ანჟუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Farine de blé noir de Bretagne / Farine de blé noir de Bretagne — Gwinizh du Breizh |
ფარინ დე ბლე ნუარ დე ბრეტან / ფარინ დე ბლე ნუარ დე ბრეტან -გვინიზ დუ ბღეიზ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Farine de châtaigne corse / Farina castagnina corsa |
ფარინ დე შატენ კორს / ფარინა კასტანინა კორსა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Farine de Petit Épeautre de Haute Provence |
ფარინ დე პეტიტ ეპუტრე დე ოტ პღოვანს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Figue de Solliès |
ფიგ დე სოლიეს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Fraise du Périgord |
ფღეზ დიუ პეღიგოღ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Fraises de Nîmes |
ფრეს დე ნიმ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Haricot tarbais |
არიკო ტაღბე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Kiwi de l'Adour |
კივი დე ლ’ადურ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Lentille verte du Puy |
ლანტი ვერტ დიუ პვი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Lentilles vertes du Berry |
ლანტიი ვეღტ დიუ ბეღი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Lingot du Nord |
ლინგო დიუ ნორ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Lucques du Languedoc |
ლუკ დუ ლანგდოკ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Mâche nantaise |
მაშ ნანტეზ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Melon de Guadeloupe |
მელონ დე გვადელუპ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Melon du Haut-Poitou |
მელონ დიუ ო-პუატუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Melon du Quercy |
მელონ დიუ კეღსი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Mirabelles de Lorraine |
მიღაბელ დე ლოღენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Mogette de Vendée |
მოჟეტ დე ვანდე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Muscat du Ventoux |
მუსკატ დიუ ვანტუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Noisette de Cervione — Nuciola di Cervioni |
ნუაზეტ დე სეღვიონ - ნუსიოლა დი სეღვიონი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Noix de Grenoble |
ნუა დე გღენობლ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Noix du Périgord |
ნუა დიუ პერიგორ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Oignon de Roscoff |
ონიონ დე როსკოფ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Oignon doux des Cévennes |
ონიონ დუ დე სევენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Olive de Nice |
ოლივ დე ნის |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Olive de Nîmes |
ოლივ დე ნიმ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Olives cassées de la Vallée des Baux de Provence |
ოლივ კასე დე ლა ვალე დე ბო დე პღოვანს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Olives noires de la Vallée des Baux de Provence |
ოლივ ნუაღ დე ლა ვალე დე ბო დე პღოვანს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Olives noires de Nyons |
ოლივ ნუაღ დე ნიონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Petit Épeautre de Haute Provence |
პეტი ეპოტღ დე ოტ პღოვანს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Poireaux de Créances |
პუაღო დე კღეანს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pomelo de Corse |
პომელო დე კოღს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pomme de terre de l'Île de Ré |
პომ დე ტეღ დე ლ’ი დე ღე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pomme du Limousin |
პომ დიუ ლიმუზენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pommes de terre de Merville |
პომ დე ტეღ დე მეღვილ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pommes des Alpes de Haute Durance |
პომე დეს ალპე დე ოტ დურანს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pommes et poires de Savoie/Pommes de Savoie/Poires de Savoie |
პომ ე პუარ დე სავუა/პომ დე სავუა/პუარ დე სავუა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pruneaux d'Agen / Pruneaux d'Agen mi-cuits |
პღიუნო დ’აჟენ / პღიუნო დ’აჟენ მი-კუი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Riz de Camargue |
ღი დე კამაღგ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Thym de Provence |
ტიმ დე პროვანს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Anchois de Collioure |
ანშუა დე კოლიუღ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
FR |
Coquille Saint-Jacques des Côtes d'Armor |
კოკი სენ-ჟაკ დე კოტ დ’აღმოღ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
FR |
Huîtres Marennes Oléron |
უიტრ მარენ ოლერონ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
FR |
Moules de Bouchot de la Baie du Mont-Saint-Michel |
მულ დე ბუშო დე ლა ბე დიუ მონ-სენ-მიშელ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
FR |
Bergamote(s) de Nancy |
ბერგამოტ დე ნანსი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
FR |
Brioche vendéenne |
ბრიოშ ვანდეენ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
FR |
Gâche Vendéenne |
გაშ ვონდეენ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
FR |
Moutarde de Bourgogne |
მუტარდ დე ბურგონ |
Sinepipasta |
|
FR |
Pâtes d'Alsace |
პატ დ’ალზას |
Pastatooted |
|
FR |
Raviole du Dauphiné |
რავიოლ დუ დოფინე |
Pastatooted |
|
FR |
Foin de Crau |
ფუენ დე კღო |
Hein |
|
FR |
Huile essentielle de lavande de Haute-Provence / Essence de lavande de Haute-Provence |
უილ ესანსიელ დე ლავანდ დე ოტ-პღოვანს / ესანს დე ლავანდ დე ოტ-პღოვანს |
Eeterlikud õlid |
|
FR |
Cornouaille |
კორნუაი |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Domfront |
დომფრონ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Pays d'Auge / Pays d'Auge-Cambremer |
პეი დ'ოჟ / პეი დ'ოჟ-კამბრემერ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Piment d'Espelette / Piment d'Espelette - Ezpeletako Biperra |
“პიმენდ’ესპელეტტე / პიმენდ’ესპელეტტე - ეზპელეტაკობიპერა” |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Sel de Guérande / Fleur de sel de Guérande |
სელ დე გერანდ / ფლერ დე სელ დე გერანდ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Sel de Salies-de-Béarn |
სელ დე სალიე დე ბეარნ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
HR |
Lička janjetina |
ლიჩკა იაეტინა |
Värske liha (ja rups) |
|
HR |
Paška janjetina |
პაშკა იაეტინა |
Värske liha (ja rups) |
|
HR |
Zagorski puran |
ზაგორსკი პურან |
Värske liha (ja rups) |
|
HR |
Baranjski kulen |
ბარანსკი კულენ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HR |
Dalmatinski pršut |
დალმატინსკი პრშუტ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HR |
Drniški pršut |
დრნისკი პრშუტ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HR / SI |
Istarski pršut / Istrski pršut |
ისტარსკი პრშუტ / ისტრსკი პრშუტ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HR |
Krčki pršut |
კრჩკი პრშუტ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HR |
Međimursko meso 'z tiblice |
მეჯიმურსკო მესო ზ'ტიბლიცე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HR |
Slavonski kulen / Slavonski kulin |
სლავონსკი კულენ/სლავონსკი კულინ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HR |
Slavonski Med |
სლავონსკი მედ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
HR |
Ekstra djevičansko maslinovo ulje Cres |
ექსტრა დიევიჩანსკო მასლინოვო ულიე კრეს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
HR |
Korčulansko maslinovo ulje |
კორჩულანსკო მასლინოვო ულიე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
HR |
Krčko maslinovo ulje |
კრშკო მასლინოვო ულიე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
HR |
Šoltansko maslinovo ulje |
შოლტანსკო მასლინოვო ულე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
HR |
Lički krumpir |
ლიჩკი კრუმპირ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
HR |
Neretvanska mandarina |
ნერეტვანსკა მანდარინა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
HR |
Ogulinski kiseli kupus / Ogulinsko kiselo zelje |
ოგულინსკი კისელი კუპუს / ოგულინსკო კისელო ზელიე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
HR |
Varaždinsko zelje |
ვარაზდინსკო ზეიე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
HR |
Poljički soparnik / Poljički zeljanik / Poljički uljenjak |
პოლიჩკი სოპარნიკ / პოლიჩკი ზალიანიკ / პოლიჩკი ულიენიაკ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Abbacchio Romano |
აბბაკიო რომანო |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Agnello del Centro Italia |
ანიელო დელ ცენტრო იტალია |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Agnello di Sardegna |
ანიელლო დი სარდენია |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Cinta Senese |
ჩინტა სენეზე |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Vitellone bianco dell'Appennino Centrale |
ვიტელლონე ბიანცო დელლ’აპპენინო ჩენტრალე |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Vitelloni Piemontesi della coscia |
ვიტელუნი პიმონტეზი დელა კოშა |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Bresaola della Valtellina |
ბრეზაოლა დელლა ვალტელლინა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Capocollo di Calabria |
კაპოკოლლო დი კალაბრია |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Ciauscolo |
ჩიაუსკოლო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Coppa di Parma |
კოპა დი პარმა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Coppa Piacentina |
კოპპა პიაჩენტინა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Cotechino Modena |
კოტეკინო მოდენა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Crudo di Cuneo |
კრუდო დი კუნეო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Culatello di Zibello |
კულატელლო დი ძიბელლო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Finocchiona |
ფინოკიონა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Lardo di Colonnata |
ლარდო დი კოლონნატა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Lucanica di Picerno |
ლუკანიკა დი პიჩერნო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Mortadella Bologna |
მორტადელლა ბოლონია |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Mortadella di Prato |
მორტადელა დი პრატო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Pancetta di Calabria |
პანჩეტტა დი კალაბრია |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Pancetta Piacentina |
პანჩეტტა პიაჩენტინა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Pitina |
პიტინა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Porchetta di Ariccia |
პორკეტა დი არიჩა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto Amatriciano |
პროშუტო ამატრიჩანო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Carpegna |
პროშუტო დი კარპენია |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Modena |
პროშუტო დი მოდენა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Norcia |
პროშუტო დი ნორჩია |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Parma |
პროშუტო დი პარმა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di San Daniele |
პროშუტო დი სან დანიელე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Sauris |
პროშუტო დი საურის |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto Toscano |
პროშუტო ტოსკანო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto Veneto Berico-Euganeo |
პროშუტო ვენეტო ბერიკო-აუგანეო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salama da sugo |
სალიამა და სუგო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame Brianza |
სალამე ბრიანცა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame Cremona |
სალამე კრემონა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame di Varzi |
სალამე დი ვარძი |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame d'oca di Mortara |
სალამე დ’ოკა მორტარა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame Felino |
სალიამე ფელინო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame Piacentino |
სალამე პიაჩენტინო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame Piemonte |
სალიამი პიემონტე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame S. Angelo |
სალამე ს. ანჯელო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salamini italiani alla cacciatora |
სალამინი იტალიანი ალლა კაჩჩატორა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salsiccia di Calabria |
სალსიჩა დი კალაბრია |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Soprèssa Vicentina |
სოპრესსა ვიჩენტინა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Soppressata di Calabria |
სოპრესსატა დი კალაბრია |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Speck Alto Adige / Südtiroler Markenspeck/ Südtiroler Speck |
შპეკ’ალტო ადიჯე / ზუდტიროლერ მარკენშპეკ / ზუდტიროლერ შპეკ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Valle d'Aosta Jambon de Bosses |
ვალლე დ’აოსტა ჟამბონ დე ბოსსეს |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Valle d'Aosta Lard d'Arnad / Vallée d’Aoste Lard d’Arnad |
ვალლე დ’აოსტა ლარდ დ’არნად/ვალლეე დ’აოსტა ლარდ დ’არნად |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Zampone Modena |
ძამპონე მოდენა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Asiago |
აზიაგო |
Juust |
|
IT |
Bitto |
ბიტტო |
Juust |
|
IT |
Bra |
ბრა |
Juust |
|
IT |
Burrata di Andria |
ბურრატა დი ანდრია |
Juust |
|
IT |
Caciocavallo Silano |
კაჩოკავალლო სილანო |
Juust |
|
IT |
Canestrato di Moliterno |
კანესტრატო დი მოლიტერნო |
Juust |
|
IT |
Canestrato Pugliese |
კანესტრატო პულიეზე |
Juust |
|
IT |
Casatella Trevigiana |
კაზატელლა ტრევიჯანა |
Juust |
|
IT |
Casciotta d'Urbino |
კაშოტტა დ’ურბინო |
Juust |
|
IT |
Castelmagno |
კასტელმანიო |
Juust |
|
IT |
Fiore Sardo |
ფიორე სარდო |
Juust |
|
IT |
Fontina |
ფონტინა |
Juust |
|
IT |
Formaggella del Luinese |
ფორმაჯელა დელ ლუინეზე |
Juust |
|
IT |
Formaggio di Fossa di Sogliano |
ფორმაჯიო დი ფოსა დი სოლიანო |
Juust |
|
IT |
Formai de Mut dell'Alta Valle Brembana |
ფორმაი დე მუტ დელლ’ალტა ვალლე ბრემბანა |
Juust |
|
IT |
Gorgonzola |
გორგონძოლა |
Juust |
|
IT |
Grana Padano |
გრანა პადანო |
Juust |
|
IT |
Montasio |
მონტასიო |
Juust |
|
IT |
Monte Veronese |
მონტე ვერონეზე |
Juust |
|
IT |
Mozzarella di Bufala Campana |
მოცცარელლა დი ბუფალა კამპანა |
Juust |
|
IT |
Murazzano |
მურაცცანო |
Juust |
|
IT |
Nostrano Valtrompia |
ნოსტრანო ვალტრომპია |
Juust |
|
IT |
Ossolano |
ოსსოლანო |
Juust |
|
IT |
Parmigiano Reggiano |
პარმიჯანო რეჯანო |
Juust |
|
IT |
Pecorino Crotonese |
პეკორინო კროტონეზე |
Juust |
|
IT |
Pecorino delle Balze Volterrane |
პეკორინო დელე ბალცე ვოლტერანე |
Juust |
|
IT |
Pecorino di Filiano |
პეკორინო დი ფილიანო |
Juust |
|
IT |
Pecorino di Picinisco |
პეკორინო დი პიჩინისკო |
Juust |
|
IT |
Pecorino Romano |
პეკორინო რომანო |
Juust |
|
IT |
Pecorino Sardo |
პეცორინო სარდო |
Juust |
|
IT |
Pecorino Siciliano |
პეცორინო სიჩილიანო |
Juust |
|
IT |
Pecorino Toscano |
პეცორინო ტოსკანო |
Juust |
|
IT |
Piacentinu Ennese |
პიაჩენტინუ ენეზე |
Juust |
|
IT |
Piave |
პიავე |
Juust |
|
IT |
Provolone del Monaco |
პროვოლონე დელ მონაკო |
Juust |
|
IT |
Provolone Valpadana |
პროვოლონე ვალპადანა |
Juust |
|
IT |
Puzzone di Moena / Spretz Tzaorì |
პუცონე დი მოენა/სპრეც ცაორი |
Juust |
|
IT |
Quartirolo Lombardo |
კუარტიროლო ლომბარდო |
Juust |
|
IT |
Ragusano |
რაგუსანო |
Juust |
|
IT |
Raschera |
რასკერა |
Juust |
|
IT |
Robiola di Roccaverano |
რობიოლა დი როკკავერანო |
Juust |
|
IT |
Salva Cremasco |
სალვა კრემასკო |
Juust |
|
IT |
Silter |
სილტერ |
Juust |
|
IT |
Spressa delle Giudicarie |
სპრესსა დელლე ჯუდიკარიე |
Juust |
|
IT |
Squacquerone di Romagna |
სკვაკვერონე დი რომანია |
Juust |
|
IT |
Stelvio / Stilfser |
შტელვიო / სტილფსერ |
Juust |
|
IT |
Strachitunt |
სტრაკიტუნტ |
Juust |
|
IT |
Taleggio |
ტალეჯო |
Juust |
|
IT |
Toma Piemontese |
ტომა პიემონტეზე |
Juust |
|
IT |
Valle d'Aosta Fromadzo |
ვალლე დ’აოსტა ფრომადძო |
Juust |
|
IT |
Valtellina Casera |
ვალტელლინა კაზერა |
Juust |
|
IT |
Vastedda della valle del Belìce |
ვასტედა დელა ვალე დელ ბელიჩე |
Juust |
|
IT |
Miele della Lunigiana |
მიელე დელლა ლუნიჯანა |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
IT |
Miele delle Dolomiti Bellunesi |
მიელე დელე დოლომიტი ბელუნეზი |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
IT |
Miele Varesino |
მიელე ვარესინო |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
IT |
Ricotta di Bufala Campana |
რიკოტა დი ბუფალა კამპანა |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
IT |
Ricotta Romana |
რიკოტტა რომანა |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
IT |
Alto Crotonese |
ალტო კროტონეზე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Aprutino Pescarese |
აპრუტინო პესკარეზე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Brisighella |
ბრიზიგელლა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Bruzio |
ბრუციო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Canino |
კანინო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Cartoceto |
კარტოჩეტო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Chianti Classico |
კიანტი კლასსიკო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Cilento |
ჩილენტო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Collina di Brindisi |
კოლლინა დი ბრინდიზი |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Colline di Romagna |
კოლლინე დი ღომანია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Colline Pontine |
კოლინე პონტინე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Colline Salernitane |
კოლლინე სალერნიტანე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Colline Teatine |
კოლლინე ტეატინე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Dauno |
დაუნო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Garda |
გარდა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Irpinia - Colline dell’Ufita |
ირპინია-კოლინე დელ'უფიტა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Laghi Lombardi |
ლაგი ლომბარდი |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Lametia |
ლამეტია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Lucca |
ლუკკა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Marche |
მარკე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Molise |
მოლისე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Monte Etna |
მონტე ეტნა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Monti Iblei |
მონტი იბლეი |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Olio di Calabria |
ოლიო დი კალაბრია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Penisola Sorrentina |
პენისოლა სორენტინა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Pretuziano delle Colline Teramane |
პრეტუციანო დელლე კოლლინე ტერამანე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Riviera Ligure |
რივიერა ლიგურე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Sabina |
საბინა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Sardegna |
სარდენია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Seggiano |
სეჯანო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Sicilia |
სიცილია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Tergeste |
ტერჯესტე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Terra di Bari |
ტერრა დი ბარი |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Terra d'Otranto |
ტერრა დ’ოტრანტო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Terre Aurunche |
ტერე აურუნკე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Terre di Siena |
ტერრე დი სიენა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Terre Tarentine |
ტერრე ტარენტინე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Toscano |
ტოსკანო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Tuscia |
ტუშია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Umbria |
უმბრია |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Val di Mazara |
ვალ დი მაძარა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Valdemone |
ვალდემონე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Valle del Belice |
ვალლე დელ ბელიჩე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Valli Trapanesi |
ვალლი ტრაპანეზი |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Veneto Valpolicella, Veneto Euganei e Berici, Veneto del Grappa |
ვენეტო ვალპოლიჩელლა, ვენეტო ეუგანეი ე ბერიჩი, ვენეტო დელ გრაპპა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Vulture |
ვულტურე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Aglio Bianco Polesano |
აგლიო ბიანკო პოლეზანო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Aglio di Voghiera |
ალიო დი ვოგიერა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Amarene Brusche di Modena |
ამარენე ბრუსკე დი მოდენა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Anguria Reggiana |
ანგურია რეჯანა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Arancia del Gargano |
არანჩა დელ გარგანო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Arancia di Ribera |
არანჩა დი რიბერა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Arancia Rossa di Sicilia |
არანჩა როსსა დი სიჩილია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Asparago Bianco di Bassano |
ასპარაგო ბიანკო დი ბასსანო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Asparago bianco di Cimadolmo |
ასპარაგო ბიანკო დი ჩიმადოლმო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Asparago di Badoere |
ასპარაგო დი ბადოერე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Asparago di Cantello |
ასპარაგო დი კანტელო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Asparago verde di Altedo |
ასპარაგო ვერდე დი ალტედო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Basilico Genovese |
ბაზილიკო ჯენოვეზე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Brovada |
ბროვადა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Cappero di Pantelleria |
კაპპერო დი პენტელლერია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Carciofo Brindisino |
კარჩოფო ბრინდიზინო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Carciofo di Paestum |
კარჩოფო დი პაესტუმ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Carciofo Romanesco del Lazio |
კარჩოფო რომანესკო დელ ლაციო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Carciofo Spinoso di Sardegna |
კარჩოფო სპინოზო დი სარდენია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Carota dell'Altopiano del Fucino |
კაროტა დელლ’ალტოპიანო ფუჩინო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Carota Novella di Ispica |
კაროტა ნოველა დი ისპიკა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Castagna Cuneo |
კასტანია კუნეო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Castagna del Monte Amiata |
კასტანია დელ მონტე ამიატა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Castagna di Montella |
კასტანია დი მონტელლა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Castagna di Vallerano |
კასტანია დი ვალლერანო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Ciliegia dell'Etna |
ჩილიეჯა დელ ეტნა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Ciliegia di Marostica |
ჩილიეჯა დი მაროსტიკა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Ciliegia di Vignola |
ჩილიეჯია დი ვინიოლა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Cioccolato di Modica |
ჩოკოლატო დი მოდიკა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Cipolla bianca di Margherita |
ჩიპოლა ბიანკა დი მარგერიტა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Cipolla Rossa di Tropea Calabria |
ჩიპოლლა როსსა დი ტროპეა კალაბრია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Cipollotto Nocerino |
ჩიპოლოტტონოჩერინო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Clementine del Golfo di Taranto |
კლემენტინე დელ გოლფო დი ტარანტო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Clementine di Calabria |
კლემენტინე დი კალაბრია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fagioli Bianchi di Rotonda |
ფაჯოლი ბიანკი დი როტონდა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fagiolo Cannellino di Atina |
ფაჯოლო კანელინო დი ატინა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fagiolo Cuneo |
ფაჯოლო კუნეო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fagiolo di Lamon della Vallata Bellunese |
ფაჯოლო დი ლამონ დელლა ვალლატა ბელუნეზე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fagiolo di Sarconi |
ფაჯოლო დი სარკონი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fagiolo di Sorana |
ფაჯოლო დი სორანა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Farina di castagne della Lunigiana |
ფარინა დი კასტანე დელა ლუნიჯიანა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Farina di Neccio della Garfagnana |
ფარინა დი ნეჩო დელლა გარფანიანა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Farro della Garfagnana |
ფარრო დელლა გარფანიანა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fichi di Cosenza |
ფიკი დი კოზენცა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Farro di Monteleone di Spoleto |
ფარო დი მონტელეონე დი სპოლეტო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fico Bianco del Cilento |
ფიკო ბიანკო დელ ჩილენტო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Ficodindia dell'Etna |
ფიკოდინდია დელლ’ეტნა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Ficodindia di San Cono |
ფიკოდინდია დი სანკონო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fungo di Borgotaro |
ფუნგო დი ბორგოტარო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Insalata di Lusia |
ინსალატა დი ლუსია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Kiwi Latina |
კივი ლატინა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
La Bella della Daunia |
ლა ბელლა დელლა დაუნია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Lenticchia di Altamura |
Lენტიცცჰია დი Aლტამურა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Lenticchia di Castelluccio di Norcia |
ლენტიკია დი კასტელუჩჩიო დი ნორჩია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Limone Costa d'Amalfi |
ლიმონე კოსტა დ’ამალფი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Limone di Rocca Imperiale |
ლიმონე დი როკა იმპერიალე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Limone di Siracusa |
ლიმონე დი სირაკუზა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Limone di Sorrento |
ლიმონე დი სორრენტო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Limone Femminello del Gargano |
ლიმონე ფემმინელლო დელ გარგანო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Limone Interdonato Messina |
ლიმონე ინტერდონატო მესსინა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone del Mugello |
მარრონე დელ მუჯელლო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone della Valle di Susa |
მარონე დელა ვალე დი სუზა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di Caprese Michelangelo |
მარონე დი კაპრეზე მიკელანჯელო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di Castel del Rio |
მარრონე დი კასტელ დელ რიო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di Combai |
მარონე დი კომბაი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di Roccadaspide |
მარრონე დი როკკადასპიდე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di San Zeno |
მარრონე დი სან ძენო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di Serino/Castagna di Serino |
მარრონე დი სერინო / კასტანია დი სერინო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marroni del Monfenera |
მორნი დელ მონფენერა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Mela Alto Adige / Südtiroler Apfel |
ნოჩიოლა დელ პიემონტე / ნოჩიოლა პიემონტე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Mela di Valtellina |
მელა დი ვალტელინა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Mela Rossa Cuneo |
მელა როსა კუნეო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Mela Val di Non |
მელა ვალ დი ნონ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Melanzana Rossa di Rotonda |
მელანძანა როსა დი როტონდა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Melannurca Campana |
მელანურკა კამპანა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Melone Mantovano |
მელონე მანტოვანო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Nocciola del Piemonte / Nocciola Piemonte |
ნოჩიოლა დელ პიემონტე / ნოჩიოლა პიემონტე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Nocciola di Giffoni |
ნოჩიოლა დი ჯიფფონი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Nocciola Romana |
ნოჩიოლა რომანა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Nocellara del Belice |
ნოჩელლარა დელ ბელიჩე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Oliva Ascolana del Piceno |
ოლივე ასკოლანა დელ პიჩენო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Oliva di Gaeta |
ოლივა დი გაეტა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Patata del Fucino |
პატატა დელ ფუჩინო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Patata dell'Alto Viterbese |
პატატა დელ ალტო ვიტერბეზე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Patata della Sila |
პატატა დელა სილა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Patata di Bologna |
პატატა დი ბოლონია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Patata novella di Galatina |
პატატა ნოველა დი გალატინა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Patata Rossa di Colfiorito |
პატატა როსა დი კოლფიორიტო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Peperone di Pontecorvo |
პეპერონე დი პონტეკორვო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Peperone di Senise |
პეპერონე დი სენიზე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pera dell'Emilia Romagna |
პერა დელლ’ემილია რომანია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pera mantovana |
პერა მანტოვანა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pesca di Leonforte |
პესკა დი ლეონფორტე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pesca di Verona |
პესკა დი ვერონა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pesca e nettarina di Romagna |
პესკა ე ნეტტარინა დი რომანია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pescabivona |
პესკაბივონა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pistacchio Verde di Bronte |
პისტაკიო ვერდე დი ბრონტე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pomodorino del Piennolo del Vesuvio |
პომოდორინო დელ პიენოლო დელ ვეზუვიო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pomodoro di Pachino |
პომოდორო დი პაკინო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pomodoro S. Marzano dell’Agro Sarnese-Nocerino |
პომოდორო ს. მარცანო დელლ’აგრო სარნეზე-ნოჩერინო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Radicchio di Chioggia |
რადიკკიო დი კიოჯა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Radicchio di Verona |
რადიკკიო დი ვერონა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Radicchio Rosso di Treviso |
რადიკკიო როსსო დი ტრევიზო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Radicchio Variegato di Castelfranco |
რადიკკიო ვარიეგატო დი კასტელფრანკო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Riso del Delta del Po |
რისო დელ დელტა დელ პო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Riso di Baraggia Biellese e Vercellese |
რიზო დი ბარაჯჯია ბიელლეზე ე ვერჩელლეზე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Riso Nano Vialone Veronese |
რიზო ნანო ვიალონე ვერონეზე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Scalogno di Romagna |
სკალონიო დი რომანია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Sedano Bianco di Sperlonga |
სედანო ბიანკო დი სპერლონგა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Susina di Dro |
სუზინა დი დრო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Uva da tavola di Canicattì |
უვა და ტავოლა დი კანიკატტი’ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Uva da tavola di Mazzarrone |
უვა და ტავოლა დი მაცარონე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Uva di Puglia |
უვა დი პულია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Acciughe Sotto Sale del Mar Ligure |
აჩუგე სოტტო სალე დელ მარ ლიგურე |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
IT |
Cozza di Scardovari |
კოცა დი სკარდოვარი |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
IT |
Salmerino del Trentino |
სალმერინო დელ ტრენტინო |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
IT |
Tinca Gobba Dorata del Pianalto di Poirino |
ტინკა გობბა დორატა დელ პიანალტო დი პოირინო |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
IT |
Trote del Trentino |
ტროტე დელ ტრენტინო |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
IT |
Cantuccini Toscani / Cantucci Toscani |
კანტუჩინი ტოსკანი / კანტუჩი ტოსკანი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Coppia Ferrarese |
კოპპია ფერრარეზე |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Focaccia di Recco col formaggio |
ფოკაჩა დი რეკო კოლ ფორმაჯო |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pagnotta del Dittaino |
პანიოტტა დელ დიტტანო |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pampapato di Ferrara / Pampepato di Ferrara |
პამპაპატო დი ფერარა / პამპეპატო დი ფერარა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pane casareccio di Genzano |
პანე კაზარეჩჩიო დი ჯენცანო |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pane di Altamura |
პანე დი ალტამურა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pane di Matera |
პანე დი მატერა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pane Toscano |
პანე ტოსკანო |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Panforte di Siena |
პანფორტე დი სიენა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Piadina Romagnola / Piada Romagnola |
პიადინა რომანიოლა / პიადა რომანიოლა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Ricciarelli di Siena |
რიჩიარელი დი სიენა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Torrone di Bagnara |
ტორონე დი ბანიარა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Cappellacci di zucca ferraresi |
კაპელაჩი დი ზუკა ფერარეზი |
Pastatooted |
|
IT |
Culurgionis d’Ogliastra |
კულურჯონის დ'ოლიასტრა |
Pastatooted |
|
IT |
Maccheroncini di Campofilone |
მაკერონჩინი დი კამპოფილონე |
Pastatooted |
|
IT |
Pasta di Gragnano |
პასტა დი გრანიანო |
Pastatooted |
|
IT |
Pizzoccheri della Valtellina |
პიცოკერი დელა ვალტელინა |
Pastatooted |
|
IT |
Bergamotto di Reggio Calabria - Olio essenziale |
ბერგამოტტო დი რეჯიო კალაბრია – ოლიო ესენციალე |
Eeterlikud õlid |
|
IT |
Aceto Balsamico di Modena |
აჩეტო ბალზამიკო დი მოდენა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Aceto balsamico tradizionale di Modena |
აჩეტო ბალზამიკო ტრადიციონალე დი მოდენა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia |
აჩეტო ბალზამიკო ტრადიციონალე დი რეჯო ემილია |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Liquirizia di Calabria |
ლიკუირიცია დი კალაბრია |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Sale Marino di Trapani |
სალე მარინო დი ტრაპანი |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Zafferano dell'Aquila |
ძაფფერანო დელლ’აკუილა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Zafferano di San Gimignano |
ძაფფერანო დი სან ჯიმინიანო |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Zafferano di Sardegna |
ძაფერანო დი სარდენია |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
CY |
Παφίτικο Λουκάνικο Transkriptsioon ladina tähestikus: Pafitiko Loukaniko |
პაფიტიკო ლუკავიკო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
CY |
Κολοκάσι Σωτήρας / Κολοκάσι-Πούλλες Σωτήρας Transkriptsioon ladina tähestikus: Kolokasi Sotiras / Kolokasi-Poulles Sotiras |
კალოკასი სოტირას / კალოკასი-პულეს სოტრიას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
CY |
Γλυκό Τριαντάφυλλο Αγρού Transkriptsioon ladina tähestikus: Glyko Triantafyllo Agrou |
გლიკო ტრიანდაფილო აგრუ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CY |
Κουφέτα Αμυγδάλου Γεροσκήπου Transkriptsioon ladina tähestikus: Koufeta Amygdalou Geroskipou |
ქუპეთა ამიღდალუ ეროსქიფუ / ქუპეთა ამიღდალუ გეროსქიფუ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CY |
Λουκούμι Γεροσκήπου Transkriptsioon ladina tähestikus: Loukoumi Geroskipou |
ლუკუმი ღეროსკიპუ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
LV |
Latvijas lielie pelēkie zirņi |
ლატვიას ლიელიე პელეკიე ზირნი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
LV |
Rucavas baltais sviests |
რუთავას ბალტაის სვიესტს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
LV |
Carnikavas nēģi |
ცარნიკავას ნეგი |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
LT |
Lietuviškas varškės sūris |
ლიეტუვიშკას ვარშკეს სურის |
Juust |
|
LT |
Liliputas |
ლილიპუტას |
Juust |
|
LT/PL |
Seinų / Lazdijų krašto medus / Miód z Sejneńszczyny / Łoździejszczyzny |
სეინუ / ლაზდიუ კრაშტო მედუს / მიუდ ზ სეინენშჩიზნი / ლოზძიეიშჩიზნი |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
LT |
Daujėnų naminė duona |
დაუიენუ ნამინე დუონა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
LT |
Stakliškės |
სტაკლიშკეს |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
LU |
Viande de porc, marque nationale grand-duché de Luxembourg |
ვიანდ დე პორ მარკ ნასიონალ დიუ გრან-დიუშე დე ლიუქსამბურ |
Värske liha (ja rups) |
|
LU |
Salaisons fumées, marque nationale grand-duché de Luxembourg |
სალეზონ ფიუმე, მარკ ნასიონალ დიუ გრან-დიუშ დე ლიუქსამბურ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
LU |
Miel - Marque nationale du Grand-Duché de Luxembourg |
მიელ-მარკ ნასიონალ დიუ გრან-დიუშე დე ლიუქსამბურ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
LU |
Beurre rose - Marque Nationale du Grand-Duché de Luxembourg |
ბერ როზ – მარკ ნასიონალ დიუ გრანდ-დიუშე დე ლიუქსამბურ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
HU |
Magyar szürkemarha hús |
მადიარ სიურკემარჰა ჰუშ |
Värske liha (ja rups) |
|
HU |
Budapesti téliszalámi |
ბუდაპეშტი ტელისალიამი |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HU |
Csabai kolbász/Csabai vastagkolbász |
ჩაბაი კოლბას / ჩაბაი ვაშტაგკოლბას |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HU |
Gyulai kolbász / Gyulai pároskolbász |
დიულაი კოლბას / დიულაი პაროშკოლბას |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HU |
Szegedi szalámi / Szegedi téliszalámi |
სჟეგედი სალიამი / სჟეგედი ტელისზალიამი |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HU |
Gönci kajszibarack |
გენცი კაისიბარაცკ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
HU |
Hajdúsági torma |
ხაიდუშაგი თორმა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
HU |
Makói petrezselyemgyökér |
ვარაზდინსკო ზეიე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
HU |
Makói vöröshagyma / Makói hagyma |
მაკოი ვოროშაგიმა / მაკოი ჰაგიმა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
HU |
Szentesi paprika |
სენტეში პაპრიკა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
HU |
Szőregi rózsatő |
სერეგი როჟატე |
Lilled ja dekoratiivtaimed |
|
HU |
Alföldi kamillavirágzat |
ალფელდი კამილავირაგზათ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
HU |
Kalocsai fűszerpaprika - örlemény |
კალოჩაი ფიუსზერპაპრიკა - იორლემენი |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
HU |
Szegedi fűszerpaprika-őrlemény/Szegedi paprika |
სეგედი ფიუსერპაპრიკა-ერლემეინ /სეგედი პაპრიკა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
NL |
Boeren-Leidse met sleutels |
ბურენ-ლეიდსე მეტ სლეიტელს |
Juust |
|
NL |
Edam Holland |
ედამ ჰოლამდ |
Juust |
|
NL |
Gouda Holland |
გაუდა ჰოლანდ |
Juust |
|
NL |
Hollandse geitenkaas |
ჰოლანდსე გეიტენკააშ |
Juust |
|
NL |
Kanterkaas / Kanternagelkaas / Kanterkomijnekaas |
“კანტერკაას / კანტერმახელკაას /კანტერკომეინეკაას” |
Juust |
|
NL |
Noord-Hollandse Edammer |
ნორდ-ჰოლანდს ედამერ |
Juust |
|
NL |
Noord-Hollandse Gouda |
ნორდ-ჰოლანდს ხაუდა |
Juust |
|
NL |
Brabantse Wal asperges |
ბრაბანტშე ვალ აშპერგეს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
NL |
De Meerlander |
დე მეერლანდერ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
NL |
Opperdoezer Ronde |
ოპერდუზერ რონდე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
NL |
Westlandse druif |
ვესტლანდსე დრეიფ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Gailtaler Speck |
გაილტალერ შპეკ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
AT |
Tiroler Speck |
ტიროლერშპეკ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
AT |
Gailtaler Almkäse |
გაილტალერ ალმკეზე |
Juust |
|
AT |
Tiroler Almkäse / Tiroler Alpkäse |
ტიროლერ ალმკეზე; ტიროლერ ალპკეზე |
Juust |
|
AT |
Tiroler Bergkäse |
თიროლერ ბერგკეზე |
Juust |
|
AT |
Tiroler Graukäse |
თიროლერ გრაუკეზე |
Juust |
|
AT |
Vorarlberger Alpkäse |
ფორარლბერგერ ალპკეზე |
Juust |
|
AT |
Vorarlberger Bergkäse |
ფორარლბერგერ ბერგკეზე |
Juust |
|
AT |
Steirisches Kürbiskernöl |
შტაირიშეს კიურბისკერნოლ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
AT |
Marchfeldspargel |
მარხფელდშპარგელ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Pöllauer Hirschbirne |
პოლაუა ჰირშბირნე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Steirische Käferbohne |
შტაირიშე კაფარბონე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Steirischer Kren |
შტაირიშერ კრენ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Wachauer Marille |
ვაჰაუერ მარილიე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Waldviertler Graumohn |
ვალდფიერტლერ გრაუმოჰნ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Mostviertler Birnmost |
მოსთფირთლერ ბირნმოსთ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
PL |
Jagnięcina podhalańska |
იაგნიეჩინა პოდჰალანსკა |
Värske liha (ja rups) |
|
PL |
Kiełbasa biała parzona wielkopolska |
ქეუბასა ვიაუა პაჟონა ვიელპოლსკა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PL |
Kiełbasa lisiecka |
კიელბასა ლიშეცკა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PL |
Kiełbasa piaszczańska |
ქეუბასა პიასჩაინსკა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PL |
Krupnioki śląskie |
კრუპნიოკი შლანსკე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PL |
Bryndza Podhalańska |
ბრინდჟა პოდჰალანსკა |
Juust |
|
PL |
Oscypek |
ოსციპეკ |
Juust |
|
PL |
Redykołka |
რედიკოლკა |
Juust |
|
PL |
Ser koryciński swojski |
სერ კორიჩინსკი სვოისკი |
Juust |
|
PL |
Wielkopolski ser smażony |
ველკოპოლსკი სერ სმაჟონი |
Juust |
|
PL |
Miód drahimski |
მიუდ დრაჰიმსკი |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PL |
Miód kurpiowski |
მიუდ კურპიოვსკი |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PL |
Miód wrzosowy z Borów Dolnośląskich |
მიუდ ვჟოსოვი ზ ბორუვ დოლნოშლონსკიხ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PL |
Podkarpacki miód spadziowy |
პოდკარპაცკი მიუდ სპაჯიოვი |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PL |
Czosnek galicyjski |
ჩოსნეკ გალიცეისკი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Fasola korczyńska |
ფასოლა კორჩინსკა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Fasola Piękny Jaś z Doliny Dunajca / Fasola z Doliny Dunajca |
ფასოლა პიეკნი იაშ ზ დოლინი დუნაიცა / ფასოლა ზ დოლინი დუნაიცა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Fasola Wrzawska |
ფასოლა ვჟავსკა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Jabłka grójeckie |
იაბლკა გრუიეცკე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Jabłka łąckie |
იაბლკა ლონცკე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Suska sechlońska |
სუსკა სეხლონსკა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Śliwka szydłowska |
შლივკა შიდლოვსკა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Truskawka kaszubska / kaszëbskô malëna |
ტრუსკავკა კასზუბსკა/ კასზებსკო მალენა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Wiśnia nadwiślanka |
ვიშნია ნადვიშლანკა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Karp zatorski |
კარპ ზატორსკი |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
PL |
Andruty kaliskie |
ანდრუტი კალისკიე |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PL |
Cebularz lubelski |
ცებულარჟ ლუბელსკი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PL |
Chleb prądnicki |
ხლებ პრონდნიცკი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PL |
Kołocz śląski/kołacz śląski |
კოლოჩ შლასკი / კოლაჩ შლასკი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PL |
Obwarzanek krakowski |
ობვაჟანეკ კრაკოვსკი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PL |
Rogal świętomarciński |
როგალ შვენტომარჩინსკი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PT |
Borrego da Beira |
ბორეგო დე ბეირა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego de Montemor-o-Novo |
ბორეგო დე მონტემორ-ო-ნოვო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego do Baixo Alentejo |
ბორეგო დო ბაიშო ალენტეჟო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego do Nordeste Alentejano |
ბორეგო დო ნორდეშტე ალენტეჯანო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego Serra da Estrela |
ბორეგო სერა დე ესტრელა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego Terrincho |
ბორეგო ტერინკო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito da Beira |
კაბრიტო და ბეირა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito da Gralheira |
კაბრიტო და გრალიეირა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito das Terras Altas do Minho |
კაბრიტო დას ტერას ალტას დო მინო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito de Barroso |
კაბრიტო დე ბაროზო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito do Alentejo |
კაბრიტო დო ალენტეჟო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito Transmontano |
კაბრიტო ტრანსმონტანო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Capão de Freamunde |
კაპაო დე ფრეამუნდე |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carnalentejana |
კარნალენტეჟანა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Arouquesa |
კარნე აროუკეზა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Barrosã |
კარნე ბაროზენ |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Cachena da Peneda |
კარნე კაკენა და პენედა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne da Charneca |
კარნე და კარნეკა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne de Bísaro Transmontano / Carne de Porco Transmontano |
კარნე დე ბისარო ტრანზმონტანო / კარნე დე პორკო ტრანზმონტანო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne de Bovino Cruzado dos Lameiros do Barroso |
კარნე დე ბუვინო კრუზადო დოს ლამეიროს დო ბაროზო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne de Bravo do Ribatejo |
კარნე დე ბრავო დო რიბატეჟო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne de Porco Alentejano |
კარნე დე პორკო ალენტეჟანო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne dos Açores |
კარნე დოს ასორეს |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Marinhoa |
კარნე მარინიოა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Maronesa |
კარნე მარონეზა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Mertolenga |
კარნე მერტოლენგა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Mirandesa |
კარნე მირანდეზა |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cordeiro Bragançano |
კორდიერო ბრაგანსანო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cordeiro de Barroso / Anho de Barroso / Cordeiro de leite de Barroso |
კოდეირო დე ბაროზო; ანიო დე ბაროზო; კორდეირო დე ლეიტე დე ბაროზო |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cordeiro mirandês / Canhono mirandês |
კორდეირო მირანდეს / კანიონო მირანდეს |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Vitela de Lafões |
ვიტელა დე ლაფონშ |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Alheira de Barroso-Montalegre |
ალიეირა დე ბაროზო-მონტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Alheira de Mirandela |
ალეირა დე მირანდელა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Alheira de Vinhais |
ალეირა დე ვინიას |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Butelo de Vinhais / Bucho de Vinhais / Chouriço de Ossos de Vinhais |
ბუტელო დე ვინაის / ბუჩო დე ვინაის / კოურისო დე ოსსოს დე ვინაის |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Cacholeira Branca de Portalegre |
კაკოლეირა ბრანკა დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriça de carne de Barroso-Montalegre |
კორისა დე კარნე დე ბაროზო-მონტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriça de carne de Melgaço |
შოურისა დე კარნე დე მელგასო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriça de Carne de Vinhais / Linguiça de Vinhais |
კოურისა დე კარნე დე ვინიაის /ლინგუისა დე ვინიაის |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriça de sangue de Melgaço |
შოურისა დე სანგე დე მელგასო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriça doce de Vinhais |
კორისა დოსე დე ვინიას |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço azedo de Vinhais / Azedo de Vinhais / Chouriço de Pão de Vinhais |
კოურისო აზედო დე ვინაის / აზედო დე ვინაის / კოურისო დე პაო დე ვინაის |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço de Abóbora de Barroso-Montalegre |
კორისო დე აბობორა დე ბაროზო-მონტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço de Carne de Estremoz e Borba |
კოურისო დე კარნე დე ესტრემოზ ე ბორბა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço de Portalegre |
კოურისო დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço grosso de Estremoz e Borba |
კორისო გროსო დე ესტრემოზ ე ბორბა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço Mouro de Portalegre |
კოურისო მორო დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Farinheira de Estremoz e Borba |
ფარინეირა დე ესტრემოზ ე ბორბა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Farinheira de Portalegre |
ფარინეირა დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Linguiça de Portalegre |
ლინგუისა დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Linguíça do Baixo Alentejo / Chouriço de carne do Baixo Alentejo |
ლინგუიჩა დო ბაიშო ალენტეჟო / კურისო დე კარნე დო ბაიშო ალენტეჟო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Lombo Branco de Portalegre |
ლომბო ბრანკო დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Lombo Enguitado de Portalegre |
ლომბო ენგუიტადო დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Morcela de Assar de Portalegre |
მორსელა დე ასარ დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Morcela de Cozer de Portalegre |
მორსელა დე კოზერ დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Morcela de Estremoz e Borba |
მორსელა დე ესტრემოზ ე ბორბა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Paia de Estremoz e Borba |
პაია დე ესტრემოზ ე ბორბა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Paia de Lombo de Estremoz e Borba |
პაია დე ლომბო დე ესტრემოზ ე ბორბა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Paia de Toucinho de Estremoz e Borba |
პაია დე ტოუსინო დე ესტრემოზ ე ბორბა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Painho de Portalegre |
პაინო დე პორტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Paio de Beja |
პაიო დე ბეჟა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Barrancos / Paleta de Barrancos |
პრესუნტო დე ბარანკოს /პალეტა დე ბარანკოს |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Barroso |
პრეზუნტო დე ბაროზო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Camp Maior e Elvas / Paleta de Campo Maior e Elvas |
პრეზუნტო დე კამპ მაიორ ე ელვას / პალეტა დე კამპო მაიორ ე ელვას |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Melgaço |
პრეზუნტო დე მელგასო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Santana da Serra / Paleta de Santana da Serra |
პრეზუნტო დე სანტანა და სერრა / პალეტა დე სანტანა და სერრა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Vinhais / Presunto Bísaro de Vinhais |
პრეზუნტო დე ვინიას/პრეზუნტო ბიზარო დე ვინიას |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto do Alentejo / Paleta do Alentejo |
პრეზუნტო დუ ალენტეჟო / პალეტა დო ალენტეჟო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Salpicão de Barroso-Montalegre |
სალპიკან დე ბაროზო-მონტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Salpicão de Melgaço |
სალპიკაო დე მელგასო |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Salpicão de Vinhais |
სალპიკონ დე ვინიაის |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Sangueira de Barroso-Montalegre |
სანგუეირა დე ბაროზო-მონტალეგრე |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Queijo de Azeitão |
კეიჟო დე აზეიტენ |
Juust |
|
PT |
Queijo de cabra Transmontano / Queijo de Cabra Transmontano Velho |
კეიჟო დე კაბრა ტრანსმონტანო / კეიჟო დე კაბრა ტრანსმონტანო ველიუ |
Juust |
|
PT |
Queijo de Évora |
კეიჟო დე ევორა |
Juust |
|
PT |
Queijo de Nisa |
კეიჟო დე ნიზა |
Juust |
|
PT |
Queijo do Pico |
კეიჟო დო პიკო |
Juust |
|
PT |
Queijo mestiço de Tolosa |
კეიჟო მესტიკო დე ტოლოზა |
Juust |
|
PT |
Queijo Rabaçal |
კეიჟო რაბასალ |
Juust |
|
PT |
Queijo S. Jorge |
კეიჟო ს. ჟორჟე |
Juust |
|
PT |
Queijo Serpa |
კეიჟო სერპა |
Juust |
|
PT |
Queijo Serra da Estrela |
კეიჟო სერა და ესტრელა |
Juust |
|
PT |
Queijo Terrincho |
კეიჟო ტერინკო |
Juust |
|
PT |
Queijos da Beira Baixa (Queijo de Castelo Branco, Queijo Amarelo da Beira Baixa, Queijo Picante da Beira Baixa) |
კეიჟოს დე ბეირა ბაიშა (კეიჟო დე კასტელო ბრანკო, კეიჟო ამარელო და ბეირა ბაიშა, კეიჟო პიკანტე და ბეირა ბაიშა) |
Juust |
|
PT |
Mel da Serra da Lousã |
მელ და სერა და ლოუზენ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Mel da Serra de Monchique |
მელ და სერა დე მონკიკე |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Mel da Terra Quente |
მელ და ტერა კუენტე |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Mel das Terras Altas do Minho |
მელ დას ტერას ალტას დო მინო |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Mel de Barroso |
მელ დე ბაროზო |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Mel do Alentejo |
მელ დო ალენტეჟო |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Mel do Parque de Montezinho |
მელ დო პარკე დე მონტეზინიო |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Mel do Ribatejo Norte (Serra d'Aire, Albufeira de Castelo de Bode, Bairro, Alto Nabão) |
მელ დო რიბატეჟო ნორტე (სერა დ’აირე, ალბუფეირა დე კასტელო დე ბოდე, ბაირო, ალტო ნაბენო) |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Mel dos Açores |
მელ დოს ასორეს |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Requeijão da Beira Baixa |
რექუიჟაო და ბეირა ბაიშა |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Requeijão Serra da Estrela |
რეკეიჟენ სერა და ესტრელა |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Travia da Beira Baixa |
ტრავია და ბეირა ბაიხა |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
PT |
Azeite de Moura |
აზეიტე დე მორა |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Azeite de Trás-os-Montes |
აზეიტე დე ტრას-ოს-მონტეს |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Azeites da Beira Interior (Azeite da Beira Alta, Azeite da Beira Baixa) |
აზეიტეს და ბეირა ინტერიორ (აზეიტე და ბეირა ალტა, აზეიტე და ბეირა ბაიშა) |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Azeite do Alentejo Interior |
აზეიტე დო ალენტეჟო ინტერიორ |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Azeites do Norte Alentejano |
აზეიტეს დო ნორტე ალენტეჟანო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Azeites do Ribatejo |
აზეიტეს დო რიბატეჟო |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Ameixa d'Elvas |
ამეიშა დ’ელვას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Amêndoa Coberta de Moncorvo |
ამენდუა კობერტა ჯი მონკორვუ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Amêndoa Douro |
ამენდოა დოურო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Ananás dos Açores/São Miguel |
ანანას დოს ასორეს/სან მიგუელ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Anona da Madeira |
ანონა და მადეირა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Arroz Carolino das Lezírias Ribatejanas |
აროზ კაროლინო დას ლეზირიას რიბატეჟანას |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Arroz Carolino do Baixo Mondego |
აროზ კაროლინო დო ბაიხო მონდეგო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Azeitona de conserva Negrinha de Freixo |
აზეიტონა დე კონსერვა ნეგრინა დე ფრეიშო |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Azeitonas de Conserva de Elvas e Campo Maior |
ასეიტონას დე კონსერვა დე ელვას ე კამპო მაიორ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Batata de Trás-os-montes |
ბატატა დე ტრას-ოს-მონტეს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Batata doce de Aljezur |
ბატატა დოჩე დე ალჟეზურ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Castanha da Terra Fria |
კასტანია დე ტერა ფრია |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Castanha da Padrela |
კასტანია და პადრელა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Castanha dos Soutos da Lapa |
კასტანა დოს სოუტოს დე ლაპა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Castanha Marvão-Portalegre |
კასტანია მარვეონ-პორტალეგრე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Cereja da Cova da Beira |
ჩერეჯა და ჩოვა და ბეირა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Cereja de São Julião-Portalegre |
სერეჟა დე სან ჟულიენო-პორტალეგრე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Citrinos do Algarve |
ჩიტრინოს დო ალგარვე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Ginja de Óbidos e Alcobaça |
გინჯა დე ობიდოს ე ალკობასა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã Bravo de Esmolfe |
მასან ბრავო დე ესმოლფე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã da Beira Alta |
მასან და ბეირა ალტა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã da Cova da Beira |
მასან და კოვა და ბეირა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã de Alcobaça |
მასან დე ალკობასა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã de Portalegre |
მასან დე პორტალეგრე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã Riscadinha de Palmela |
მასა რისკაჯინია დე პალმელა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maracujá dos Açores/S. Miguel |
მარაკუჟა დოს ასორეს/ს.მიგუელ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Meloa de Santa Maria — Açores |
მელოა დე სანტა მარია - ასორეს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Pêra Rocha do Oeste |
პერა როკა დო ოესტე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Pêssego da Cova da Beira |
პესეგო და კოვა და ბეირა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Fogaça da Feira |
ფოგასა და ფეირა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PT |
Folar de Valpaços |
ფოლარ ჯი ვალპასუს |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PT |
Ovos moles de Aveiro |
ოვუშ მოლეს დე ავეირუ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PT |
Pão de Ló de Ovar |
პაო დე ლო დე ოვარ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PT |
Pastel de Chaves |
პასტელ ჯი შავეს |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PT |
Pastel deTentúgal |
პასტელ დე ტენტუგალ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PT |
Sal de Tavira / Flor de Sal de Tavira |
სალ დე ტავირა / ფლორ დე სალ დე ტავირა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
RO |
Salam de Sibiu |
სალიამ დე სიბიუ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
RO |
Telemea de Ibănești |
ტელემეა დე იბანეშტი |
Juust |
|
RO |
Magiun de prune Topoloveni |
მაჯუმ დე პრუნე ტოპოლოვენი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
RO |
Novac afumat din Țara Bârsei |
ნოვაკ აფუმატ დინ ცარა ბერსეი |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
RO |
Scrumbie de Dunăre afumată |
სკრუმბიე დე დუნარე აფუმატა |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
SI |
Kranjska klobasa |
კრანიშკა კლობასა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
SI |
Kraška panceta |
კრაშკა პანცეტა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
SI |
Kraški pršut |
კრაშკი პრშუტ / კრაშკი პერშუტ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
SI |
Kraški zašink |
კრაშკი ზაშინკ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
SI |
Šebreljski želodec |
შებრელსკი ჟელოდეც |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
SI |
Zgornjesavinjski želodec |
ზგორნიესავინისკი ჟელოდეც |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
SI |
Prekmurska šunka |
პრეკმურსკა შუნკა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
SI |
Prleška tünka |
პრლეშკა ტიუნკა / პერლეშკა ტიუნკა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
SI |
Bovški sir |
ბოუშკი სირ |
Juust |
|
SI |
Mohant |
მოხანტ |
Juust |
|
SI |
Nanoški sir |
ნანოშკი სირ |
Juust |
|
SI |
Tolminc |
ტოლმინც |
Juust |
|
SI |
Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre |
ექსტრა დევიშკო ოლჩნო ოლე სლოვენსკტრ ლსტრე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
SI |
Štajersko Prekmursko bučno olje |
შტაერსკო პრეკმურსკო ბუჩნო ოლიე |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
SI |
Jajca izpod Kamniških planin |
იაიცა იზპოდ კამნიშკიჰ პლანინ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
SI |
Kočevski gozdni med |
კოჩეუსკი გოზდნი მედ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
SI |
Kraški med |
კრაშკი მედ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
SI |
Slovenski med |
სლოვენსკი მედ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
SI |
Ptujski lük |
პტუისკი ლუკ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
SI |
Štajerski hmelj |
შტიერსკი ჰამეი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
SI |
Piranska sol |
პირანსკა სოლ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
SK |
Klenovecký syrec |
კლენოვეჩკი სირეც |
Juust |
|
SK |
Oravský korbáčik |
ორავსკი კორბაჩიკ |
Juust |
|
SK |
Slovenská bryndza |
სლოვენსკა ბრინდზა |
Juust |
|
SK |
Slovenská parenica |
სლოვენსკა პარენიცა |
Juust |
|
SK |
Slovenský oštiepok |
სლოვენსკი ოშტიეპოკ |
Juust |
|
SK |
Tekovský salámový syr |
თეკოვსკი სალამოვი სირ |
Juust |
|
SK |
Zázrivské vojky |
ზაზრივსკე ვოიკი |
Juust |
|
SK |
Zázrivský korbáčik |
ზაზრივსკი კორბაჩიკ |
Juust |
|
SK |
Stupavské zelé |
სტუპავსკე ზელე |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
SK |
Skalický trdelník |
სკალიკი ტრელნიკ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
SK |
Paprika Žitava / Žitavská paprika |
პაპრიკა ჟიტავა / ჟიტავსკა პაპრიკა |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
SK |
Levický Slad |
ლევიჩკი სალად |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FI |
Lapin Poron liha |
ლაპინ პორო, ლიჰა |
Värske liha (ja rups) |
|
FI |
Lapin Poron kylmäsavuliha |
ლაპინ პორონ კიულმესავულიჰა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FI |
Lapin Poron kuivaliha |
ლაპინ პორონ კუივალიჰა |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FI |
Lapin Puikula |
ლაპენ პუიკულა |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FI |
Kitkan viisas |
კიტკან ვიიშას |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
FI |
Puruveden Muikku |
პურუვედენ მუიკუ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
FI |
Kainuun rönttönen |
კენუნ რენტენენ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
SE |
Hånnlamb |
ჰონლამბ |
Värske liha (ja rups) |
|
SE |
Svecia |
შვეცია |
Juust |
|
SE |
Bruna bönor från Öland |
ბრიუნა ბენურ ფრონ ელანდ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
SE |
Kalix Löjrom |
ქალიქს ლერუმ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
SE |
Skånsk spettkaka |
სქონსქ სფეთთქაქა |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
SE |
Upplandskubb |
უპლანდსკუბ |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
UK |
Isle of Man Manx Loaghtan Lamb |
აისლ ოფ მენ მანქს ლოუთან ლამბ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Lakeland Herdwick |
ლეიქლენდ ჰერდვიქ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Orkney beef |
ორკნი ბიფ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Orkney lamb |
ორკნი ლამბ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Scotch Beef |
სკოჩ ბიფ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Scotch Lamb |
სკოჩ ლამბ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Shetland Lamb |
შეტლანდ ლამბ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Welsh Beef |
უელშ ბიფ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Welsh lamb |
უელშ ლამბ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
West Country Beef |
ვესთ კანთრი ბიიფ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
West Country Lamb |
ვესთ ქანთრი ლემ |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Carmarthen Ham |
კამარზენ ჰემ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
UK |
Melton Mowbray Pork Pie |
მელტონ მოუბრეი პორკ პაი |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
UK |
Newmarket Sausage |
ნიუმარკეტ სოსიჯ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
UK |
Stornoway Black Pudding |
სტორნოუვეი ბლექ პუდინგ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
UK |
Traditional Cumberland Sausage |
თრადიშენელ ქამბერლენდ სოსიჯ |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
UK |
Beacon Fell traditional Lancashire cheese |
ბეკონ ფელ ტრადიშენალ ლანკაშირ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
Bonchester cheese |
ბონჩესტერ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
Buxton blue |
ბაქსტონ ბლიუ |
Juust |
|
UK |
Dorset Blue Cheese |
დორსეტ ბლიუ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
Dovedale cheese |
დოვედეილ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
Exmoor Blue Cheese |
ექსმურ ბლიუ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
Orkney Scottish Island Cheddar |
ორკნეი სქოთიშ აილანდ ქედარ |
Juust |
|
UK |
Single Gloucester |
სინგლ გლუსტერ |
Juust |
|
UK |
Staffordshire Cheese |
სტაფორდშირ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
Swaledale cheese |
სუელდეილ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
Swaledale ewes′ cheese |
სუელდეილ უეს’ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
Teviotdale Cheese |
ტევაიოტდეილ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
Traditional Ayrshire Dunlop |
თრადიშენალ აიშაია დანლოპ |
Juust |
|
UK |
Traditional Welsh Caerphilly/Traditional Welsh Caerffili |
თრედიშენალ ველშ კარფილი |
Juust |
|
UK |
West Country farmhouse Cheddar cheese |
უესტ კანტრი ფერმჰაუზ ჩედარ ჩიზ |
Juust |
|
UK |
White Stilton cheese / Blue Stilton cheese |
ვაით სთილთონ ჩიიზ / ბლუ სთილთონ ჩიიზ; |
Juust |
|
UK |
Yorkshire Wensleydale |
იორკშაია ვენსლეიდეილ |
Juust |
|
UK |
Cornish Clotted Cream |
კორნიშ კლოტიდ ქრიმ |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
UK |
Armagh Bramley Apples |
არმა ბრემლი ეფლზ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Fenland Celery |
ფენლანდ ქელერი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Jersey Royal potatoes |
ჯერსი როიალ პიტეიტოს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
New Season Comber Potatoes / Comber Earlies |
ნიუ სიზენ ქომბერ ფოთეითოს / ქომბერ ერლიზ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Pembrokeshire Earlies / Pembrokeshire Early Potatoes |
პემბროკეშაია ერლის/ პემბროკეშაია ერლი ფოთეითოუს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Traditional Welsh Cider |
თრედიშენალ ველშ საიდერ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Traditional Welsh Perry |
თრედიშენალ ველშ პერი |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Vale of Evesham Asparagus |
ვეილ ოვ ივშემ ასპარაგუს |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Welsh Laverbread |
ველშ ლეიეარბრედ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Yorkshire Forced Rhubarb |
იორქშაია ფორსდ რუბარბ |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Arbroath Smokies |
არბროუთ სმოუკიზ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Conwy Mussels |
კონვი მასელზ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Cornish Sardines |
ქორნიშ სარდინს |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Fal Oyster |
ფალ ოისტერ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Isle of Man Queenies |
აილ ოფ მენ ქვინის |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
London Cure Smoked Salmon |
ლონდონ ქიურ სმოუქდ სალმონ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Lough Neagh Eel |
ლოხ ნეი ილ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Lough Neagh Pollan |
ლოგ ნიიგ პოლენ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Scottish Farmed Salmon |
სკოტიშ ფარმდ სალმონ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Scottish Wild Salmon |
სქოთიშ ვაილდ სელმონ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Traditional Grimsby Smoked Fish |
თრედიშენალ გრიმსბი სმოუქდ ფიშ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
West Wales Coracle Caught Salmon |
ვესტ ვეილს ქორაკლ ქოთ სალმონ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
West Wales Coracle Caught Sewin |
ვესტ ვეილს ქორაკლ ქოთ სევინ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Whitstable oysters |
უაიტსტეიბლ ოისტერზ |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Kentish ale and Kentish strong ale |
კენტიშ ეილ ანდ კენტიშ სტრონგ ეილ |
Õlu |
|
UK |
Rutland Bitter |
რუტლანდ ბიტერ |
Õlu |
|
UK |
Cornish Pasty |
ქორნიშ ფესთი |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
UK |
Native Shetland Wool |
ნეითივ შეთლანდ ვულ |
Vill |
|
UK |
Anglesey Sea Salt / Halen Môn |
ანგლესი სი სოლთ / ჰალენ მონ |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
UK |
East Kent Goldings |
ისთ კენტ გოლდინგს |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
UK |
Gloucestershire cider/perry |
გლუსტერშირი სიდრ/პერი |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
UK |
Herefordshire cider/perry |
ჰერფორდშირ სიდრ/პერი |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
UK |
Worcestershire cider / perry |
უორსტერშირი სიდრ / პერი |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
B OSA
Gruusia põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, piiritusjoogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Euroopa Liidus
|
Kaitstav nimetus |
Transkriptsioon ladina tähestikus |
Toote liik |
|
აჭარული ჩლეჩილი |
Acharuli Chlechili |
Juust |
|
ჩოგი |
Chogi |
Juust |
|
დამბალხაჭო |
Dambalkhacho |
Juust |
|
იმერული ყველი |
Imeruli Kveli |
Juust |
|
ქართული ყველი |
Kartuli Kveli |
Juust |
|
კობი |
Kobi |
Juust |
|
მეგრული სულგუნი |
Megruli Sulguni |
Juust |
|
მესხური ჩეჩილი |
Meskhuri Chechili |
Juust |
|
სულგუნი |
Sulguni |
Juust |
|
სვანური სულგუნი |
Svanuri Sulguni |
Juust |
|
ტენილი |
Tenili |
Juust |
|
თუშური გუდა |
Tushuri Guda |
Juust |
|
მაჭახელას თაფლი |
Machakhelas tapli |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
მაწონი |
Matsoni |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või) jne) |
|
ახალქალაქის კარტოფილი |
Akhalkalakis kartopili |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ქუთაისის მწვანილი |
Kutaisis mtsvanili |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ჩურჩხელა |
Churchkhela |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ტყიბულის მთის ჩაი |
Tqibulis mtischai |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
XVII-D LISA
TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 170 LÕIGETES 3 JA 4
A OSA
Euroopa Liidu veinid, mis on kaitstud Gruusias
|
ELi liikmesriik |
Kaitstav nimetus |
Transkriptsioon gruusia tähestikus |
|
|
BE |
Côtes de Sambre et Meuse |
კოტ დე სამბრ ე მეზ |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
|
BE |
Hagelandse wijn |
ჰაგელანდსე ვინ |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
|
BE |
Haspengouwse Wijn |
ჰასპენგუვსე ვინ |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
|
BE |
Heuvellandse Wijn |