This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document a26aeea2-c57b-11ee-95d9-01aa75ed71a1
Directive 2004/109/EC of the European Parliament and of the Council of 15 December 2004 on the harmonisation of transparency requirements in relation to information about issuers whose securities are admitted to trading on a regulated market and amending Directive 2001/34/EC
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ
02004L0109 — ET — 09.01.2024 — 006.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, (ELT L 390 31.12.2004, lk 38) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/22/EÜ, 11. märts 2008, |
L 76 |
50 |
19.3.2008 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/73/EL, 24. november 2010, |
L 327 |
1 |
11.12.2010 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/78/EL, 24. november 2010, |
L 331 |
120 |
15.12.2010 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/50/EL, 22. oktoober 2013, |
L 294 |
13 |
6.11.2013 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/337, 16. veebruar 2021, |
L 68 |
1 |
26.2.2021 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2022/2464, 14. detsember 2022, |
L 322 |
15 |
16.12.2022 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2023/2864, 13. detsember 2023, |
L |
1 |
20.12.2023 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/109/EÜ,
15. detsember 2004,
läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Ese ja kohaldamisala
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
väärtpaberid tähendab vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta ( 1 ) artikli 4 lõike 1 punktis 18, väljaarvatud selle direktiivi artikli 4 lõike 1 punktis 19 määratletud rahaturuinstrumendid tähtajaga vähem kui 12 kuud, mille suhtes võib kohaldamisele kuuluda siseriiklik õigus;
võlaväärtpaberid tähendab võlakirju või muid väärtpaberi vormis üleantavaid võlakohustusi, väljaarvatud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute aktsiatega või mis vahetamisel või nendega antud õiguste kasutamisel annavad õiguse aktsiate või aktsiatega samaväärsete väärtpaberite omandamiseks;
reguleeritud turg tähendab turgu direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 mõistes;
emitent on füüsiline isik või era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, sealhulgas riik, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele reguleeritud turul.
Väärtpaberite hoidmistunnistuste puhul, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel, tähendab emitent esindatavate väärtpaberite emitenti, olgu need lubatud reguleeritud turgudel kauplemisele või mitte;
aktsionär on füüsiline isik või era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes hoiab otseselt või kaudselt oma valduses:
emitendi aktsiaid oma nimel ja enda arvel;
emitendi aktsiaid oma nimel, ent teise füüsilise või juriidilise isiku eest;
väärtpaberite hoidmistunnistusi, kusjuures väärtpaberite hoidmistunnistuse omajat peetakse aluseks olevate aktsiate, mida esindavad väärtpaberite hoidmistunnistused, omanikuks;
kontrollitav ettevõtja tähendab igasugust ettevõtjat
milles füüsiline või juriidiline isik omab häälteenamust või
milles füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus nimetada või tagasi kutsuda enamus haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest, olles samaaegselt asjaomase ettevõtja aktsionäriks, osanikuks või liikmeks või
mille aktsionäriks, osanikuks või liikmeks on füüsiline või juriidiline isik, kes üksi kontrollib aktsionäride, osanike või liikmete häälteenamust asjaomase ettevõtja teiste aktsionäride, osanike või liikmetega sõlmitud kokkuleppe alusel või
mille üle füüsiline või juriidiline isik saab teostada või tegelikult teostab valitsevat mõju või kontrolli;
ühisinvesteerimisettevõtja (v.a kinnist tüüpi investeerimisfond) tähendab investeerimisfonde ja investeerimisühinguid,
mille eesmärgiks on avalikkuse poolt paigutatud kapitali ühine investeerimine ja mis tegutsevad riski hajutamise põhimõttest lähtudes ja
mille osakuid ostetakse tagasi või lunastatakse osakuomaniku nõudmisel kas vahetult või kaudselt nende ettevõtjate varast;
ühisinvesteerimisettevõtja osakud on ühisinvesteerimisettevõtja poolt emiteeritud väärtpaberid, mis tõendavad osakuomanike õigust osale sellise ettevõtja varast;
päritoluliikmesriik on:
emitentide, kelle emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on alla 1 000 euro, või aktsiaemitentide puhul:
„Päritoluliikmesriigi” mõiste on kohaldatav muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberite suhtes, juhul kui nendest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval alla 1 000 euro, välja arvatud juhul, kui see väärtus on peaaegu võrdne 1 000 euroga;
alapunktis i nimetamata emitendi puhul liikmesriik, kelle emitent on valinud oma registreeritud asukoha liikmesriigi (kui see on kohaldatav) ja nende liikmesriikide hulgast, kus emitendi väärtpaberid on lubatud kauplemisele reguleeritud turul. Emitent võib oma päritoluliikmesriigiks valida ainult ühe liikmesriigi. Valik kehtib vähemalt kolm aastat, välja arvatud kui emitendi väärtpaberid ei ole enam lubatud kauplemisele ühelgi liidus asuval reguleeritud turul või kui emitent selle kolmeaastase ajavahemiku jooksul kvalifitseerub ümber alapunkti i või iii alla;
emitendi puhul kelle väärtpaberid ei ole tema päritoluliikmesriigis, mis on määratletud alapunkti i teises taandes või alapunktis ii, enam lubatud kauplemisele reguleeritud turul, vaid on selle asemel lubatud kauplemisele ühes või mitmes teises liikmesriigis, selline uus päritoluliikmesriik, mille emitent võib valida oma registreeritud asukoha liikmesriigi (kui see on kohaldatav) ja nende liikmesriikide hulgast, kus tema väärtpaberid on lubatud kauplemisele reguleeritud turul.
Emitent avaldab oma alapunktis i, ii või iii osutatud päritoluliikmesriigi kooskõlas artiklitega 20 ja 21. Lisaks avaldab emitent oma päritoluliikmesriigi oma registreeritud asukoha liikmesriigi pädevale asutusele (kui see on kohaldatav), oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ning kõikide vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele.
Kui kolme kuu jooksul alates emitendi väärtpaberite esmakordsest lubamisest kauplemisele reguleeritud turul ei ole emitent avaldanud oma päritoluliikmesriiki, mis on määratletud alapunkti i teises taandes või alapunktis ii, siis on päritoluliikmesriik see liikmesriik, kus emitendi väärtpaberid on lubatud kauplemisele reguleeritud turul. Juhul kui väärtpaberid on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel, mis asuvad või tegutsevad rohkem kui ühes liikmesriigis, on need liikmesriigid emitendi päritoluliikmesriigid seni, kuni emitent valib ühe päritoluliikmesriigi ja avaldab oma valiku.
Emitendi puhul, kelle väärtpaberid on juba lubatud kauplemisele reguleeritud turul ja kelle alapunkti i teises taandes või alapunktis ii osutatud päritoluliikmesriigi valikut ei ole enne 27. novembrit 2015 avaldatud, algab kolmekuuline ajavahemik 27. novembril 2015.
Emitent, kes on valinud alapunkti i teises taandes või alapunktis ii või iii osutatud päritoluliikmesriigi ja teatanud oma valiku päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele enne 27. novembrit 2015, on vabastatud käesoleva punkti i teise lõigu kohase nõude täitmisest, välja arvatud juhul, kui selline emitent valib uue päritoluliikmesriigi pärast 27. novembrit 2015.
vastuvõttev liikmesriik on liikmesriik, kelle reguleeritud turul on väärtpaberid kauplemisele lubatud, niivõrd kui see on erinev päritoluliikmesriigist;
korraldatud teave on igasugune teave, mida emitent või iga teine isik, kes ilma emitendi nõusolekuta on taotlenud väärtpaberite lubamist reguleeritud turul kauplemisele, on kohustatud avalikustama vastavalt käesolevale direktiivile, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta ( 2 ) artiklile 6 või käesoleva direktiivi artikli 3 lõike 1 alusel vastuvõetud liikmesriigi seaduste, määruste ja haldusnormide järgi;
elektroonilisel teel tähendab andmete töötluse (kaasaarvatud digitaalne kokkupakkimine) seadmete, salvestamise ja ülekande seadmete, kaabli, raadioside, optiliste tehnoloogiate või muude elektromagnetiliste tehnoloogiate abil;
fondivalitseja tähendab ühingut nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivis 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ( 3 ) mõistes;
turutegija on isik, kes ostes ja müües finantsinstrumente enda poolt fikseeritud hindadega enda kapitali kasutades näitab finantsturgudel pidevalt üles valmidust kaubelda enda arvel;
krediidiasutus tähendab ettevõtjat Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta ( 4 ) artikli 1 lõike 1 punkti a mõistes;
kestvalt või korduvalt emiteeritud väärtpaberid on ühe ja sama emitendi kestvalt väljalastavad võlaväärtpaberid või vähemalt kaks eraldiseisvat sama laadi ja/või liiki väärtpaberite emissiooni;
„formaalne kokkulepe” kokkulepe, mis on kohaldatava õiguse kohaselt siduv;
kestlikkusaruandlus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL ( 5 ) artikli 2 punktis 18 määratletud kestlikkusaruandlus.
Komisjon eelkõige:
sätestab, sisustamaks lõike 1 punkti i alapunkti ii, protseduurilise korra, mille kohaselt emitent teeb päritoluliikmesriigi valiku;
kohandab, kui see peaks olema vajalik lõike 1 punkti i alapunktis ii nimetatud päritoluliikmesriigi valikuks, emitendi kolmeaastase tegevuse nõuet vastavalt uutele ühenduse õigusaktide nõuetele seoses reguleeritud turul kauplemisele lubamisega;
sisustamaks lõike 1 punkti l, koostab vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele informatiivse nimekirja abivahenditest, mille abil edastatavat infot ei loeta edastatuks elektroonilisel teel, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) ( 6 ) V lisa.
Teise lõigu punktides a ja b osutatud meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel.
Artikkel 3
Väärtpaberiturgude integratsioon
Erandina lõikest 1 võivad päritoluliikmesriigid nõuda emitentidelt, et nad avaldaksid täiendavat perioodilist finantsteavet sagedamini kui artiklis 4 osutatud majandusaasta aruanne või artiklis 5 osutatud poolaasta vahearuanne, kui on täidetud järgmised tingimused:
Enne kui liikmesriigid teevad otsuse nõuda emitentidelt täiendava perioodilise finantsteabe avaldamist, hindavad nad nii seda, kas sellised lisanõuded võivad põhjustada emitentide liigset keskendumist kiirete tulemuste ja lühiajalise edu saavutamisele, kui ka seda, kas need võivad negatiivselt mõjutada väike- ja keskmise suurusega emitentide võimet siseneda reguleeritud turgudele.
See ei piira liikmesriikide võimalust nõuda täiendava perioodilise finantsteabe avaldamist emitentidelt, kes on finantseerimisasutused.
Päritoluliikmesriik ei või aktsionäridele või artiklis 10 või 13 osutatud füüsilistele või juriidilistele isikutele kehtestada rangemaid nõudeid, kui on sätestatud käesolevas direktiivis, välja arvatud:
madalamate või täiendavate teatamispiirmäärade kehtestamine, kui on sätestatud artikli 9 lõikes 1, ning täiendava teatamise nõudmine kapitaliosalusele kehtestatud piirmäärade alusel;
rangemate nõuete kohaldamine, kui on sätestatud artiklis 12, või
selliste õigus- või haldusnormide kohaldamine, mis on vastu võetud seoses ülevõtmispakkumistega, ühinemistehingutega ja muude tehingutega, mis mõjutavad osalust äriühingus või kontrolli äriühingu üle, mille üle teostab järelevalvet asutus, kelle liikmesriigid on määranud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/25/EÜ (ülevõtmispakkumiste kohta) ( 7 ) artiklile 4.
Vastuvõttev liikmesriik ei või:
kehtestada oma territooriumil väärtpaberite reguleeritud turule kauplemisele lubamisega seoses karmimaid avalikustamise nõudeid, kui on kehtestatud käesoleva direktiiviga või direktiivi 2003/6/EÜ artiklis 6;
kehtestada aktsionärile või füüsilisele või juriidilisele isikule artikli 10 või 13 tähenduses karmimaid nõudeid teabe esitamiseks, kui on käesolevas direktiivis sätestatud.
II PEATÜKK
PERIOODILINE TEAVE
Artikkel 4
Majandusaasta aruanne
Majandusaasta aruanne peab koosnema:
auditeeritud raamatupidamisaruandest;
tegevusaruandest ja
emitendi tegevuse eest vastutavate isikute, kelle nimi ja tegevusala tuleb selgelt ära märkida, kinnitustest, et nende parima teadmise kohaselt annavad vastavalt kehtivatele raamatupidamisstandarditele koostatud finantsaruanded õige ja õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist ning tegevusaruanne annab õiglase ülevaate emitendi ja konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku äritegevuse arengust ja tulemusest ning seisundist, koos peamiste riskide ja kahtluste kirjeldusega, ning asjakohasel juhul kinnitusest, et see on koostatud direktiivi 2013/34/EL artiklis 29b osutatud kestlikkusaruandluse standardite kohaselt ja kooskõlas täpsustustega, mis on vastu võetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 ( 8 ) artikli 8 lõikele 4.
Kui emitendil ei ole konsolideeritud aruande koostamise kohustust, peab auditeeritud raamatupidamisaruanne koosnema vastavalt äriühingu registreeritud asukoha liikmesriigi õigusaktidele koostatud aruannetest.
Vandeaudiitor esitab tegevusaruande kohta arvamuse ja avalduse, millele on osutatud direktiivi 2013/34/EL artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktides a ja b ning artikli 34 lõikes 2.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ( 10 ) artiklis 28 osutatud auditi aruanne, millele on alla kirjutanud isik või isikud, kes vastutavad direktiivi 2013/34/EL artikli 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud töö tegemise eest, avalikustatakse täies mahus koos aruandeaasta finantsaruandega.
Kui see on kohaldatav, esitatakse kindlust andev arvamus kestlikkusaruandluse kohta kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 34 lõike 1 teise lõigu punktiga aa ja artikli 34 lõigetega 2–5.
Direktiivi 2006/43/EÜ artiklis 28a osutatud kestlikkusaruandluse kindlust andev aruanne avalikustatakse täies ulatuses koos aruandeaasta finantsaruandega.
Tegevusaruanne koostatakse kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19, 19a ja 20 ning artikli 29d lõikega 1 ning see sisaldab määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 4 kohaselt vastu võetud täpsustusi, kui selle on koostanud nimetatud sätetes osutatud ettevõtja.
Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruandeid, koostatakse konsolideeritud tegevusaruanne direktiivi 2013/34/EL artiklite 29 ja 29a ning artikli 29d lõike 2 kohaselt ja see sisaldab määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõike 4 kohaselt vastu võetud täpsustusi, kui seda koostab nimetatud sätetes osutatud ettevõtja.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, millega täpsustatakse elektrooniline aruandevorming, pidades silmas praegusi ja tulevasi tehnilisi võimalusi. Enne nimetatud regulatiivse tehnilise standardi vastuvõtmist viib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve läbi võimalike elektrooniliste aruandevormingute piisava hindamise ja teeb asjakohaseid katsetusi. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2016.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu teises lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 5
Poolaasta vahearuanne
Poolaasta vahearuanne peab koosnema:
lühendatud raamatupidamisaruandest,
tegevuse vahearuandest ja
emitendi tegevuse eest vastutavate isikute, kelle nimi ja tegevusala tuleb selgelt ära märkida, kinnitustest, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamisstandarditele koostatud lühendatud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate emitendi või konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, finantsseisundist ja kasumist või kahjumist vastavalt lõike 3 sätetele ning juhtkonna vahearuanne annab õiglase ülevaate lõikes 4 nõutud teabest.
Kui emitendil ei ole konsolideeritud aruande koostamise kohustust, peab lühendatud raamatupidamisaruanne koosnema vähemalt lühendatud bilansist, lühendatud kasumiaruandest ja nende aruannete selgitavatest lisadest. Lühendatud bilansi ja lühendatud kasumiaruande koostamisel peab emitent järgima samu tunnistamise ja mõõtmise põhimõtteid kui majandusaasta aruande koostamisel.
Eriti peab komisjon:
täpsustama tehnilisi tingimusi, mille alusel peab avalikustatud poolaasta vahearuanne, kaasa arvatud audiitorite ülevaade, jääma avalikult kättesaadavaks;
selgitama audiitorite ülevaate olemust;
täpsustama lühendatud bilansi ja lühendatud kasumiaruande ning nende selgitavate lisade minimaalselt nõutavat sisu, juhul kui need ei ole koostatud vastavalt määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 6 sätestatud protseduuriga heakskiidetud rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.
Punktis a osutatud meetmed võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele. Punktides a ja c osutatud meetmed kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel.
Komisjon võib vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel kohandada delegeeritud õigusaktiga vajaduse korral ka lõikes 1 osutatud viieaastast ajavahemikku.
Artikkel 6
Aruanne valitsustele tehtavate maksete kohta
Liikmesriigid nõuavad, et emitendid, kes tegutsevad mäetööstuses või looduslikult tekkinud metsade raietööstuses, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) ( 12 ) artikli 41 punktides 1 ja 2, koostavad vastavalt kõnealuse direktiivi 10. peatükile igal aastal aruande valitsusasutustele tehtud maksete kohta. Aruanne avalikustatakse hiljemalt kuue kuu möödumisel pärast iga majandusaasta lõppu ja see jääb avalikult kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks. Valitsustele tehtud maksete kohta antakse aru konsolideeritult.
Artikkel 7
Kohustused ja vastutus
Liikmesriigid peavad tagama, et vastutus artiklite 4, 5, 6 ja 16 alusel koostatud ning avalikustatud teabe eest langeb vähemalt emitendile või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorganitele, ja liikmesriigid peavad tagama, et nende kohustust reguleerivad seadused, määrused ja haldusnormid kehtivad emitentide, käesolevas artiklis nimetatud organite või emitentide tegevuse eest vastutavate isikute suhtes.
Artikkel 8
Erandid
Artikleid 4 ja 5 ei kohaldata järgmiste emitentide suhtes:
riik, riigi piirkondlik või kohalik omavalitsus, avalik rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmeks on vähemalt üks liikmesriik, Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF), mis on loodud EFSF raamlepinguga, ja mis tahes muu vahend, mille eesmärk on säilitada Euroopa rahaliidu finantsstabiilsust, andes ajutist finantsabi liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, ja liikmesriikide keskpangad, olenemata sellest, kas nad emiteerivad aktsiaid või teisi väärtpabereid, ning
emitent, kes emiteerib üksnes võlaväärtpabereid, mis on lubatud reguleeritud turul kauplemisele ja millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot, või kui võlaväärtpaberite nimiväärtus on muus vääringus kui euro, siis millest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 100 000 euroga.
III PEATÜKK
PIDEV TEAVE
I JAGU
Teave olulise osaluse kohta
Artikkel 9
Teatamine olulise osaluse omandamisest või võõrandamisest
Hääleõigust arvestatakse hääleõigusega aktsiate alusel isegi juhul, kui hääleõiguse teostamine on peatatud. Lisaks peab sellist teavet andma ka kõikide samasse liiki kuuluvate ja hääleõigusega aktsiate kohta.
Päritoluliikmesriik ei pea rakendama:
30 % piirmäära, kui ta rakendab piirmäära ulatusega üks kolmandik;
75 % piirmäära, kui ta rakendab piirmäära ulatusega kaks kolmandikku.
Käesolev artikkel ei kohaldu ka olulise osaluse omandamisele või võõrandamisele turutegija poolt turutegija pädevuse piires, kui see osalus jõuab 5 % piirmäärani või ületab nimetatud piirmäära, tingimusel, et:
päritoluliikmesriik on andnud selleks loa vastavalt direktiivile 2004/39/EÜ ja
ta ei sekku vastava emitendi juhtimisse ega avalda emitendile mingit mõju, et viimane ostaks selliseid aktsiaid tagasi või tagaks aktsiahinda.
Käesolevat artiklit ei kohaldata hääleõiguste suhtes, mida hoitakse krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellis, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) ( 13 ) artiklis 11, tingimusel et:
kauplemisportfellis hoitavad hääleõigused ei ületa 5 % ja
kauplemisportfellis hoitavate aktsiate hääleõigust ei teostata ega kasutata muul moel eesmärgiga sekkuda emitendi juhtimisse.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 27. novembriks 2014.
Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Komisjon täpsustab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel käesoleva artikli lõikes 4 osutatud „tavalise lühikese maksetsükli” maksimaalse pikkuse ja päritoluliikmesriigi pädeva asutuse asjakohased kontrollimehhanismid.
Lisaks võib komisjon vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele koostada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud sündmuste nimekirja.
Artikkel 10
Olulise osakaaluga hääleõiguse omandamine või võõrandamine
Artikli 9 lõigetes 1 ja 2 viidatud teatamisnõuet tuleb rakendada ka füüsilisele või juriidilisele isikule niivõrd, kuivõrd viimasel on õigus omandada, võõrandada või teostada hääleõigust järgmistel juhtudel või nende kombinatsioonide korral:
hääleõigus, mis on kolmandal osapoolel, kellega nimetatud füüsiline või juriidiline isik on sõlminud kokkuleppe, mis kohustab neid nende valduses oleva hääleõiguse ühise rakendamisega teostama kestvalt ühist poliitikat kõnealuse emitendi juhtimisel;
hääleõigus, mis on kolmandal osapoolel nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, mis näeb ette kõnealuse hääleõiguse ajutise ülekandmise;
hääleõigus, mis on seotud nimetatud füüsilise või juriidilise isikule tagatisena antud aktsiatega, tingimusel, et see füüsiline või juriidiline isik kontrollib seda hääleõigust ja kinnitab oma kavatsust seda hääleõigust teostada;
hääleõigus, mis on seotud aktsiatega, mille suhtes nimetatud füüsilisel või juriidilisel isikul on eluaegne valdusõigus;
hääleõigus, mis kuulub nimetatud füüsilise või juriidilise isiku kontrollitavale ettevõtjale või mida võib punktide a kuni d tähenduses teostada nimetatud füüsilise või juriidilise isiku kontrollitav ettevõtja;
hääleõigus, mis on seotud nimetatud füüsilise või juriidilise isiku juures deponeeritud aktsiatega, kusjuures see füüsiline või juriidiline isik võib aktsionäride spetsiaalsete juhtnööride puudumisel teostada hääleõigust omaenda äranägemise järgi;
hääleõigus, mida kolmas osapool hoiab enda nimel nimetatud füüsilise või juriidilise isiku eest;
hääleõigus, mida nimetatud füüsiline või juriidiline isik võib volitatuna teostada, kusjuures aktsionäride spetsiaalsete juhtnööride puudumisel võib see füüsiline või juriidiline isik hääleõigust teostada omaenda äranägemise järgi.
Artikkel 11
Artikkel 12
Olulisest osalusest teatamise ja avalikustamise kord
Artiklites 9 ja 10 sätestatud teade peab sisaldama järgmist teavet:
tagajärjeks olev hääleõiguse olukord;
kontrollitavate ettevõtjate ahel, kelle kaudu faktiliselt hoitakse hääleõigust (kohaldatavuse korral);
piirmäära saavutamise või ületamise kuupäev ja
andmed aktsionäri isiku kohta, isegi kui aktsionäril ei ole artiklis 10 sätestatud tingimuste alusel hääleõiguse teostamise õigust, ja füüsilise või juriidilise isiku kohta, kellel on õigus teostada hääleõigust selle aktsionäri eest.
►M4 Emitenti tuleb teavitada niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui nelja kauplemispäeva möödumisel päevast, kui aktsionär või artiklis 10 osutatud füüsiline või juriidiline isik: ◄
sai omandamisest või võõrandamisest või hääleõiguse teostamise võimalikkusest teada või kui ta olukorrast lähtuvalt oleks pidanud sellest teada saama, sõltumata omandamise, võõrandamise või hääleõiguse teostamise võimalikkuse jõustumise kuupäevast, või
sai teavet artikli 9 lõikes 2 nimetatud sündmuse kohta.
Siiski kohalduvad artiklid 9 ja 10 juhul, kui emaettevõtja või muu emaettevõtja kontrollitav ettevõtja on investeerinud selle fondivalitseja juhitud osalustesse ja fondivalitsejal ei ole õigust teostada selliste osalustega seotud hääleõigust ning ta võib sellist hääleõigust teostada üksnes emaettevõtja või muu emaettevõtja kontrollitava ettevõtja otseste või kaudsete juhtnööride alusel.
Direktiivi 2004/39/EÜ alusel volitatud investeerimisettevõtja emaettevõtja ei ole kohustatud summeerima oma osalusi artiklite 9 ja 10 tähenduses osalustega, mida selline investeerimisettevõtja juhib eraldi iga üksiku kliendi kaupa direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 9 tähenduses, tingimusel, et:
Siiski kohalduvad artiklid 9 ja 10 juhul, kui emaettevõtja või muu emaettevõtja kontrollitav ettevõtja on investeerinud selle investeerimisettevõtja juhitud osalustesse ja investeerimisettevõtjal ei ole õigust teostada selliste osalustega seotud hääleõigust ning ta võib sellist hääleõigust teostada üksnes emaettevõtja või muu emaettevõtja kontrollitava ettevõtja otseste või kaudsete juhtnööride alusel.
Selleks et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ja täpsustada käesoleva artikli lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 sätestatud nõudeid, võtab komisjon vastu meetmed vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel:
▼M3 —————
määrama kõikidele liikmesriikidele kehtiva „kauplemispäevade” kalendri;
otsustama, millistel juhtudel peab aktsionär või artiklis 10 viidatud füüsiline või juriidiline isik teostama oma teatamiskohustust emitendi suhtes;
selgitama olukorrad, mille korral aktsionär või artiklis 10 viidatud füüsiline või juriidiline isik oleks pidanud omandamisest või võõrandamisest teada saama;
selgitama sõltumatuse tingimused, mida fondivalitsejad ja nende emaettevõtjad või investeerimisettevõtjad ja nende emaettevõtjad peavad järgima, et saavutada lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandi rakendamist.
▼M3 —————
Selleks et tagada ühtsed tingimused lõike 1 kohaldamiseks ja võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 15 ) asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused, mida kasutatakse emitendi teavitamisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja artikli 19 lõike 3 kohasel teabe esitamisel.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010.
Artikkel 13
Artiklis 9 sätestatud teatamiskohustust tuleb kohaldada ka füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kes otseselt või kaudselt omab:
finantsinstrumente, mis tähtpäeva saabudes annavad nende omanikule formaalse kokkuleppe alusel tingimusteta õiguse omandada selle emitendi aktsiaid, millega hääleõigused on seotud ja mis on juba emiteeritud ning kelle aktsiad on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel, või õiguse valida, kas omandada kõnealuseid aktsiaid või mitte;
finantsinstrumente, mida ei ole nimetatud punktis a, kuid mis on seotud selles punktis osutatud aktsiatega ning mille majanduslik mõju on sarnane finantsinstrumentidega, millele on osutatud selles punktis, olenemata sellest, kas need annavad õiguse füüsiliseks arveldamiseks või mitte.
Nõutud teates tuuakse välja need finantsinstrumendid liikide kaupa, mida omatakse vastavalt esimese lõigu punktile a, ja finantsinstrumendid, mida omatakse vastavalt sama lõigu punktile b, tehes vahet füüsilise arvelduse õigust andvate finantsinstrumentide ja sularahaarvelduse õigust andvate finantsinstrumentide vahel.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, et täpsustada:
meetod, et arvutada esimeses lõigus osutatud hääleõiguste arv seoses finantsinstrumentidega, mis on seotud aktsiakorvi või indeksiga, ning
delta kindlaksmääramise meetod, et arvutada vastavalt esimesele lõigule hääleõigused, mis on seotud finantsinstrumentidega, mis annavad õiguse üksnes sularahaarvelduseks.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 27. novembriks 2014.
Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse finantsinstrumendina järgmiseid instrumente, tingimusel et nad vastavad ühele või mitmele lõike 1 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustest:
võõrandatavad väärtpaberid;
optsioonid;
futuurid;
vahetuslepingud;
tähtpäevaintressiga lepingud;
hinnavahelepingud ning
mis tahes muud samalaadse majandusliku mõjuga lepingud või kokkulepped, mida võib arveldada füüsiliselt või sularahas.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab korrapäraselt selliste finantsinstrumentide informatiivse nimekirja, mille suhtes kehtib teatamise nõue vastavalt lõikele 1, ning ajakohastab seda, võttes arvesse finantsturgude tehnilist arengut.
Selleks et tagada käesoleva artikli lõike 1 ühtsed kohaldamistingimused ja võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused, mida kasutatakse emitendi teavitamisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja artikli 19 lõike 3 kohasel teabe esitamisel.
Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu, et täpsustada juhud, mille korral esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatakse finantsinstrumentide suhtes, mida omab füüsiline või juriidiline isik, täites kliendi korraldusi või reageerides kliendi taotlusele kaubelda muul viisil kui omandiõiguse alusel, või maandades positsioone, mis tulenevad sellistest tehingutest.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuse regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile hiljemalt 27. novembriks 2014.
Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike teises lõigus osutatud regulatiivne tehniline standard vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 13a
Summeerimine
Vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule hõlmab nõutud teade vastavalt artiklitele 9 ja 10 omatavate aktsiate hääleõiguste jaotust ja hääleõigusi, mis on seotud finantsinstrumentidega artikli 13 tähenduses.
Artikkel 14
Artikkel 15
Artiklis 9 sätestatud piirmäärade arvutamiseks peab päritoluliikmesriik nõudma vähemalt seda, et emitent avalikustaks hääleõiguste koguarvu ja kapitali suuruse iga kalendrikuu lõpus, mille jooksul toimus selle koguarvu suurenemine või vähenemine.
Artikkel 16
Lisateave
▼M4 —————
II JAGU
Reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberite omanike teavitamine
Artikkel 17
Nõuded reguleeritud turul kauplemisele lubatud aktsiate emitentide poolt esitatavale teabele
Emitent peab tagama, et kõik võimalused ja kogu teave, mida aktsionärid vajavad oma õiguste teostamiseks, oleks päritoluliikmesriigis kättesaadavad ning et andmete terviklikkus oleks tagatud. Aktsionäre ei tohi takistada oma õiguste teostamiseks esindaja kaudu, niivõrd kui peetakse kinni emitendi asukohamaa õigusaktidest. Eelkõige peab emitent:
teatama üldkoosoleku toimumise koha, aja ja päevakorra, samuti aktsiate ja hääleõiguste koguarvu ning aktsionäride õigusest üldkoosolekul osalemiseks;
edastama igale isikule, kellel on õigus hääleõigusega osaleda üldkoosolekul, koos üldkoosoleku teatega või nimetatud isiku nõudel pärast üldkoosoleku väljakuulutamist volituse vormi paberil või, kui kohane, elektroonilisel teel;
nimetama oma agendiks finantsasutuse, kelle kaudu aktsionärid saavad teostada oma rahalisi õigusi ja
avaldama teated või saatma laiali ringkirjad, milles teavitatakse dividendide määramisest ja maksmisest ning uute aktsiate emiteerimisest, sealhulgas teavitama igasugustest kokkulepetest seoses jagamise, märkimise, tühistamise või vahetamisega.
Päritoluliikmesriik peab emitentidel lubama edastada aktsionäridele teavet elektroonilisel teel, kui üldkoosolek on vastu võtnud sellekohase otsuse ning on täidetud vähemalt järgmised tingimused:
elektroonilisel teel teabe edastamine ei sõltu mingilgi määral aktsionäri – või artikli 10 punktides a kuni h osutatud juhtudel füüsilise või juriidilise isiku – asu- või elukohast;
tarvitusele tuleb võtta identifitseerimise ettevaatusabinõud tagamaks, et aktsionäre või hääleõigust teostavaid või selleks korralduste andmise õigust omavaid füüsilisi või juriidilisi isikuid tõepoolest on teavitatud;
aktsionäridelt – või artikli 10 punktides a kuni e osutatud juhtudel füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt, kes võivad hääleõigusi omandada, võõrandada või teostada – palutakse kirjalikult nende nõusolekut elektroonilisel teel teabe edastamiseks; nende nõusolek loetakse antuks, kui nad ei teata oma keeldumisest mõistliku aja jooksul. Nad võivad igal ajal nõuda, et neile hakataks teavet uuesti edastatama kirjalikult, ja
igasugune kulude jaotamine, mis kaasneb sellise teabe elektroonilisel teel edastamisega, tuleb emitendi poolt kehtestada vastavalt lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele.
Artikkel 18
Nõuded reguleeritud turul kauplemisele lubatud võlaväärtpaberite emitentide poolt esitatavale teabele
Emitent peab tagama, et kõik võimalused ja kogu teave, mida võlaväärtpaberite omanikud vajavad oma õiguste teostamiseks, oleks päritoluliikmesriigis avalikult kättesaadavad ning et andmete terviklikkus oleks tagatud. Võlaväärtpaberite omanikke ei tohi takistada oma õiguste teostamiseks esindaja kaudu, niivõrd kui peetakse kinni emitendi asukohamaa õigusaktidest. Eelkõige peab emitent:
avaldama teated või saatma laiali ringkirjad, milles teavitatakse võlaväärtpaberite omanike koosoleku toimumise kohast, ajast ja päevakorrast ning intressi maksmisest, konverteerimise, vahetamise, märkimise või annulleerimise õiguse teostamisest ja tagasimaksest ning nimetatud võlaväärtpaberite omanike osalemisõigusest;
edastama igale isikule, kellel on õigus hääleõigusega osaleda võlaväärtpaberite omanike koosolekul, koos koosoleku teatega või nimetatud isiku nõudel pärast koosoleku väljakuulutamist volituse vormi paberil või, kui kohane, elektroonilisel teel, ja
nimetama oma agendiks finantsasutuse, kelle kaudu võlaväärtpaberite omanikud saavad teostada oma rahalisi õigusi.
Esimeses lõigus märgitud valikut kohaldatakse ka selliste võlaväärtpaberite omanike suhtes, kelle valduses olevatest võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 50 000 euroga) ja mis on juba enne 31. detsembrit 2010 lubatud kauplemisele liidu reguleeritud turul, juhul kui need võlaväärtpaberid on tagasi ostmata, eeldusel et emitendi valitud liikmesriigis on olemas kõik võimalused ja kogu teave, mida selliste võlaväärtpaberite omanikud vajavad oma õiguste teostamiseks.
Päritoluliikmesriik või emitendi poolt vastavalt lõikele 3 valitud liikmesriik peab emitentidel lubama edastada võlaväärtpaberite omanikele teavet elektroonilisel teel, kui üldkoosolek on vastu võtnud sellekohase otsuse ning on täidetud järgmised tingimused:
elektroonilisel teel teabe edastamine ei sõltu mingilgi määral võlaväärtpaberite omanike või teda esindava volitatud isiku asu- või elukohast;
tarvitusele tuleb võtta identifitseerimise ettevaatusabinõud tagamaks, et võlaväärtpaberite omanikke on tõepoolest teavitatud;
võlaväärtpaberite omanikelt palutakse kirjalikult nende nõusolekut elektroonilisel teel teabe edastamiseks; nende nõusolek loetakse antuks, kui nad ei teata oma keeldumisest mõistliku aja jooksul. Nad võivad igal ajal nõuda, et neile hakataks teavet uuesti edastatama kirjalikult;
igasugune kulude jaotamine, mis kaasneb sellise teabe elektroonilisel teel edastamisega, tuleb emitendi poolt kehtestada vastavalt lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttele.
IV PEATÜKK
ÜLDISED KOHUSTUSED
Artikkel 19
Päritoluliikmesriigi kontroll
▼M4 —————
Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu meetmed, et täpsustada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõudeid.
Komisjon määrab eelkõige kindlaks menetluse, mille kohaselt emitent või aktsiate või muude finantsinstrumentide haldaja või artiklis 10 osutatud isik või üksus peab esitama vastavalt kas lõike 1 või lõike 3 alusel päritoluliikmesriigi pädevale asutusele teavet eesmärgiga võimaldada teabe edastamist päritoluliikmesriigis elektroonilisel teel.
Artikkel 20
Keeled
Kui väärtpaberid on lubatud kauplemisele nii päritoluliikmesriigis asuval reguleeritud turul kui ka reguleeritud turul ühes või mitmes vastuvõtvas liikmesriigis, siis kuulub korraldatud teave avaldamisele:
päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vastuvõetavas keeles ja
emitendi valikul kas vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele asutustele vastuvõetavas keeles või mõnes rahvusvahelises rahanduses tavapärases keeles.
Lisaks võib päritoluliikmesriik õigusaktide või haldusnormidega sätestada, et korraldatud teave tuleb emitendi valikul avalikustada kas pädevale asutusele vastuvõetavas keeles või mõnes rahvusvahelises rahanduses tavapärases keeles.
Esimeses lõigus osutatud erandit kohaldatakse ka võlaväärtpaberite suhtes, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot (või kui muus vääringus kui euro emiteeritud võlaväärtpaberitest igaühe nimiväärtus on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 50 000 euroga) ja mis on juba enne 31. detsembrit 2010 lubatud kauplemisele reguleeritud turul ühes või mitmes liikmesriigis, juhul kui need võlaväärtpaberid on tagasi ostmata.
Artikkel 21
Õigeaegne juurdepääs korraldatud teabele
Komisjonil on õigus kooskõlas artikli 27 lõigetega 2a, 2b ja 2c ning kohaldades artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimusi võtta vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada järgmist:
miinimumstandardid korraldatud teabe levitamiseks, nagu osutatud lõikes 1;
tsentraalse salvestamise süsteemi miinimumstandardid, nagu osutatud lõikes 2;
nõuded selliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate koostalitlusvõime tagamiseks, mida kasutavad lõikes 2 osutatud süsteemid, ja liidu tasandil juurdepääsu tagamiseks korraldatud teabele, nagu on osutatud lõikes 2.
Komisjon võib samuti koostada ja ajakohastada nimekirja avalikkusele teabe edastamise meediakanalitest.
▼M7 —————
Artikkel 22
Juurdepääs korraldatud teabele liidu tasandil
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega kehtestatakse tehnilised nõuded korraldatud teabele juurdepääsu kohta liidu tasandil, et täpsustada järgmist:
sellistele kommunikatsioonitehnoloogiatele esitatavad tehnilised nõuded, mida kasutavad artikli 21 lõikes 2 osutatud süsteemid;
liidu tasandil korraldatud teabe otsingut võimaldava tsentraalse juurdepääsupunkti toimimisele esitatavad tehnilised nõuded;
artikli 21 lõikes 2 osutatud süsteemides igale emitendile määratud kordumatule tunnusele esitatavad tehnilised nõuded;
ühtne vorming korraldatud teabe edastamiseks artikli 21 lõikes 2 osutatud süsteemide poolt;
korraldatud teabe ühtne liigitus artikli 21 lõikes 2 osutatud süsteemides ja korraldatud teabe liikide ühtne loetelu.
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 27. novembriks 2015.
Komisjonil on õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.
Artikkel 23
Kolmandad riigid
Kui emitendi registrijärgne asukoht on kolmandas riigis, võib päritoluliikmesriigi pädev asutus vabastada emitendi artiklite 4–7, artikli 12 lõike 6 ja artiklite 14–18 nõuete täitmisest, niivõrd kui nimetatud kolmanda riigi õigus näeb ette vähemalt samaväärsed nõuded või kui emitent täidab kolmanda riigi õigusaktide nõudeid, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus käsitab samaväärsetena.
Pädev asutus teatab seejärel Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) tehtud eranditest.
Kolmandas riigis kehtivate nõuetega reguleeritud teave koostatakse vastavalt artiklile 19 ja avaldatakse vastavalt artiklitele 20 ja 21.
Lõike 1 ühtsete kohaldamistingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusmeetmed vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud menetlusele eesmärgiga:
luua mehhanism, mis tagab käesoleva direktiivi alusel nõutava teabe, sealhulgas majandusaasta aruannete samaväärsuse teabega, mis on ette nähtud kolmanda riigi õigus- või haldusnormidega;
teha kindlaks, et kolmas riik, kus on emitendi registrijärgne asukoht, tagaks rahvusvaheliste organisatsioonide kehtestatud rahvusvahelistele standarditele tuginevate siseriiklike õigus- ja haldusnormidega või tavade ja menetluste samaväärse vastavuse käesolevas direktiivis teabele esitatud nõuetele.
Esimese lõigu punkti ii raames võtab komisjon delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu ka meetmed nende standardite hindamise kohta, mis puudutavad rohkem kui ühe riigi emitente.
Komisjon võtab vastavalt käesoleva direktiivi artikli 27 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu vajalikud otsused raamatupidamisstandardite samaväärsuse kohta käesoleva direktiivi artikli 30 lõikes 3 sätestatud tingimustel ja direktiivi 2013/34/EL artiklis 29b osutatud kestlikkusaruandluse standardite samaväärsuse kohta, mida kasutavad kolmandate riikide emitendid. Kui komisjon jõuab järeldusele, et kolmanda riigi raamatupidamisstandardid või kestlikkusaruandluse standardid ei ole samaväärsed, võib ta asjaomasel emitendil lubada asjakohase üleminekuperioodi jooksul selliseid standardeid edasi kasutada.
Käesoleva lõike kolmanda lõiguga seoses võtab komisjon artikli 27 lõigete 2a, 2b ja 2c kohaselt ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega meetmeid, mille eesmärk on kehtestada üldised samaväärsuse kriteeriumid rohkem kui ühe riigi emitente puudutavate raamatupidamisstandardite ja kestlikkusstandardite kohta.
Kriteeriumid, mida komisjon kasutab kolmandas lõigus osutatud kolmandate riikide emitentide kasutatavate kestlikkusaruandluse standardite samaväärsuse hindamisel, peavad tagama vähemalt järgmise:
et kestlikkusaruandluse standardid kohustaksid ettevõtjaid avalikustama teabe keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise tegurite kohta;
et kestlikkusaruandluse standardid kohustaksid ettevõtjaid avalikustama teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade nende mõjust kestlikkusaspektidele, ja teabe, mis on vajalik, et saada ülevaade, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad ettevõtjate arengut, tulemusi ja positsiooni.
Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidega vastavalt artikli 27 lõigetele 2a, 2b ja 2c ning artiklites 27a ja 27b sätestatud tingimustel vastu ka meetmed, mille eesmärk on kehtestada esimeses lõigus ette nähtud üldised samaväärsuse kriteeriumid.
Artikkel 23a
Juurdepääs teabele Euroopa ühtse juurdepääsupunkti kaudu
Alates 10. juulist 2026 tagavad liikmesriigid, et käesoleva direktiivi artikli 21 lõikes 1 osutatud korraldatud teabe avalikustamisel esitab emitent või isik, kes on taotlenud väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamist ilma emitendi nõusolekuta, kõnealuse korraldatud teabe samal ajal käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kogumisasutusele, et teha see teave juurdepääsetavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2859 ( 17 ) alusel loodud Euroopa ühtse juurdepääsupunkti (ESAP) kaudu.
Liikmesriigid tagavad, et korraldatud teave vastab järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus või, kui see on liidu või liikmesriigi õigusega nõutav, masinloetavas vormingus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 4 määratluse kohaselt;
see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:
kõik selle emitendi nimed, millega teave on seotud;
emitendi juriidilise isiku tunnus, mis on kindlaks määratud vastavalt määruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktile b;
emitendi suurus kategooriate kaupa, mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile d;
emitendi majandustegevuse tööstussektor(id), mis on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile e;
teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;
märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
Alates 10. juulist 2026 tagavad liikmesriigid, et käesoleva määruse artikli 29 lõikes 1 osutatud teave tehakse ESAPi kaudu juurdepääsetavaks. Seejuures on määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 2 määratletud kogumisasutus pädev asutus käesoleva direktiivi kohaselt.
Liikmesriigid tagavad, et teave vastab järgmistele nõuetele:
see esitatakse määruse (EL) 2023/2859 artikli 2 punktis 3 määratletud, andmete väljavõttu võimaldavas vormingus;
see esitatakse koos järgmiste metaandmetega:
kõik füüsilise isiku või juriidilise isiku nimed, kellega teave on seotud;
juriidiliste isikute puhul, kui see on olemas, juriidilise üksuse tunnus, nagu on esitatudmääruse (EL) 2023/2859 artikli 7 lõike 4 punktis b;
teabe liik vastavalt kõnealuse määruse artikli 7 lõike 4 punktile c;
märge selle kohta, kas teave sisaldab isikuandmeid.
Lõike 1 kohaselt esitatud korraldatud teabe tõhusa kogumise ja haldamise tagamiseks töötab ESMA välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada järgmist:
mis tahes muud seda teavet täiendavad metaandmed, sealhulgas artikli 5 lõikes 1 osutatud poolaasta vahearuanne;
andmete struktureerimine ja käesoleva lõigu punktis a osutatud teabe suhtes kohaldatav masinloetav vorming.
Punkti b kohaldamisel hindab ESMA eri masinloetavate vormingute eeliseid ja puudusi ning teeb asjakohased kohapealsed testid.
ESMA esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.
PEATÜKK V
PÄDEVAD ASUTUSED
Artikkel 24
Pädevad asutused ja nende volitused
Liikmesriik võib siiski lõike 4 punktis h toodud eesmärkidel nimetada esimeses lõigus nimetatud pädevast kesksest asutusest erineva asutuse.
Need tingimused peavad sisaldama ka klauslit, mis kohustab vastavat üksust tegutsema ja olema korraldatud nii, et oleks välditud huvide konflikt ja et delegeeritud ülesannete täitmisel saadud teavet ei kasutataks ebaõiglaselt või konkurentsi välistamiseks. Igal juhul lasub lõppvastutus käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete täitmise järelevalve eest lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel.
Iga pädev asutus omab oma ülesannete täitmiseks vajalikke volitusi. Tal peaks olema vähemalt õigus:
kohustada audiitoreid, emitente, aktsiate ja teiste finantsinstrumentide omanikke ja/või füüsilisi või juriidilisi isikuid artiklite 10 või 13 tähenduses ning isikuid, kes neid kontrollivad või keda nemad kontrollivad, esitama teavet ja dokumente;
kohustada emitente avalikustama punktis a nimetatud teavet vahenditega ja tähtaegadeks, mida ta peab vajalikuks. Kui emitent või isikud, kes emitenti kontrollivad või keda emitent kontrollib, nimetatud nõuet ei täida, võib asutus nimetatud teavet omal initsiatiivil pärast emitendi ärakuulamist avaldada;
kohustada emitendi juhatust ja aktsiate või teiste finantsinstrumentide omanikke ja/või füüsilisi või juriidilisi isikuid artiklite 10 või 13 tähenduses esitama andmeid, mida nõutakse kooskõlas käesoleva direktiiviga või käesoleva direktiivi kohaldamiseks väljaantud siseriiklike õigusaktidega, ning vajadusel kohustada esitama teisi andmeid ja dokumente;
peatada väärtpaberitega kauplemine või taotleda asjakohasel reguleeritud turul kauplemise peatamist maksimaalselt kümneks järjestikuseks päevaks, kui tal on piisavalt põhjust kahtlustada, et emitent on rikkunud käesoleva direktiivi või käesoleva direktiivi kohaldamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide sätteid;
keelustada kauplemine reguleeritud turul, kui ta leiab, et käesoleva direktiivi või käesoleva direktiivi kohaldamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide sätteid ei ole järgitud või kui on olemas piisav põhjus kahtlustada, et käesoleva direktiivi sätteid on rikutud;
teostada järelevalvet selle üle, et emitent teavet õigeaegselt avalikustab, tagamaks sel viisil kõikides liikmesriikides, kus väärtpaberitega kaubeldakse, üldsuse tegelikku ja ühetaolist juurdepääsu teabele ning võtma vastasel juhul kohaseid meetmeid;
avalikustada asjaolu, et emitent või aktsiate või teiste finantsinstrumentide omanik või füüsiline või juriidiline isik artiklite 10 või 13 tähenduses oma kohustusi ei täida;
kontrollida, kas teave, millele käesolevas direktiivis viidatakse, vastab aruandlusele esitatavatele asjakohastele nõuetele ning vastuolude avastamisel võtma kohaseid meetmeid; ning
teostada oma haldusalas kooskõlas siseriikliku õigusega kohapealseid järelkontrolle kontrollimaks käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete järgimist. Kui siseriiklik õigus seda nõuab, võib pädev asutus või võivad pädevad asutused seda õigust teostada pädevat justiitsasutust kaasates ja/või koostöös teiste asutustega.
Pädevad asutused kasutavad karistuste määramise õigust kooskõlas käesoleva direktiivi ja siseriikliku õigusega mõnel järgmisel viisil:
Artikkel 25
Ametisaladus ja koostöö liikmesriikide vahel
Karistuste määramise õiguse ja uurimisvolituste kasutamisel teevad pädevad asutused tihedat koostööd, tagamaks, et karistused või meetmed annaksid soovitud tulemuse, ja koordineerivad oma tegevust piiriülestel juhtudel.
Artikkel 26
Ettevaatusabinõud
PEATÜKK VI
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSMEETMED
Artikkel 27
Komiteemenetlus
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaselt sätestatav tähtaeg on kolm kuud.
Artikkel 27a
Delegeerimise tagasivõtmine
Artikkel 27b
Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine
Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ning see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.
Delegeeritud õigusakt võidakse avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne nimetatud ajavahemiku lõppemist, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.
VIA
PEATÜKK
KARISTUSED JA MEETMED
Artikkel 28
Haldusmeetmed ja -karistused
Artikkel 28a
Rikkumised
Artiklit 28b kohaldatakse vähemalt järgmiste rikkumiste suhtes:
emitent ei avalda nõutud tähtajaks artiklite 4, 5, 6, 14 ja 16 ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklike sätete kohaselt nõutavat teavet;
füüsiline või juriidiline isik ei teata nõutud tähtajaks olulise osaluse omandamisest või võõrandamisest vastavalt artiklite 9, 10, 12, 13 ja 13a ülevõtmiseks vastu võetud siseriiklikele sätetele.
Artikkel 28b
Karistuste määramise õigus
Artiklis 28a osutatud rikkumiste korral on pädevatel asutustel õigus võtta vähemalt järgmisi haldusmeetmeid ja määrata järgmiseid halduskaristusi:
avalik teadaanne, milles on märgitud vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad;
ettekirjutus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkumist põhjustava tegevuse ja hoiduks tegevuse kordamisest;
rahalised halduskaristused järgmises ulatuses:
juriidilise isiku puhul
olenevalt sellest, kumb summa on suurem;
füüsilise isiku puhul
olenevalt sellest, kumb summa on suurem.
Liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, arvutatakse eurole vastav summa riigi omavääringus, võttes arvesse ametlikku vahetuskurssi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiivi 2013/50/EL (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvusnõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta ja komisjoni direktiivi 2007/14/EÜ, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ( 19 ) jõustumise päeval.
Artikkel 28c
Karistuste määramise õiguse kasutamine
Liikmesriigid tagavad, et halduskaristuse või -meetme liigi ja taseme kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:
rikkumise raskus ja kestus;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisundi tugevus, näiteks nagu see väljendub vastutava juriidilise isiku kogukäibes või vastutava füüsilise isiku aastasissetulekus;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku teenitud kasumi või ära hoitud kahjumi olulisus, kui seda saab kindlaks teha;
kolmandatele isikutele rikkumisega tekitatud kahju, kui seda on võimalik kindlaks teha;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;
vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised.
Artikkel 28d
ESMA suunised
Pärast konsulteerimist Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga avaldab ESMA määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 16 kohaselt suunised kestlikkusaruandluse järelevalve kohta, mida teevad liikmesriikide pädevad asutused.
VIB
PEATÜKK
OTSUSTE AVALDAMINE
Artikkel 29
Otsuste ja ettekirjutuste avaldamine
Pädevad asutused võivad siiski kooskõlas siseriikliku õigusega avaldamise edasi lükata või avaldada otsuse või ettekirjutuse anonüümselt, kui on täidetud ükskõik milline järgmistest tingimustest:
füüsilisele isikule määratud karistuse puhul on avaldamise proportsionaalsuse kohustusliku eelneva hindamise käigus leitud, et isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne;
kui avaldamine ohustaks tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust või mõnd pooleliolevat uurimist;
kui tuvastatavate asjaolude põhjal otsustades põhjustaks avaldamine asjaomastele asutustele või füüsilistele isikutele ebaproportsionaalset ja tõsist kahju.
PEATÜKK VII
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 30
Üleminekueeskirjad
Olenemata artikli 12 lõikest 6 teeb emitent omakorda teatavaks andmed, mida ta nende teatiste raames omandab, hiljemalt kolm kuud pärast artikli 31 lõikes 1 nimetatud kuupäeva.
Kui emitendi asukoht paikneb kolmandas riigis, võib päritoluliikmesriik vabastada taolise emitendi artikli 4 lõikes 3 sätestatud raamatupidamisaruande ja artikli 4 lõikes 5 sätestatud tegevusaruande koostamisest üksnes taoliste võlaväärtpaberite osas, millega kauplemine oli lubatud juba enne 1. jaanuari 2005 ühenduses mõnel reguleeritud turul. Vabastamine on võimalik juhul, kui:
päritoluliikmesriigi pädev asutus tunnistab, et emitendi poolt taolises kolmandas riigis koostatud majandusaasta aruanne annab õige ja õiglase ülevaate emitendi varadest, kohustustest, finantsseisundist ja tulemustest;
kolmas riik, kus on registreeritud emitendi asukoht, ei näe õigusaktidega ette rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite, millele viidatakse määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2, kohaldamist, ja
komisjon ei ole võtnud vastu otsust kooskõlas artikli 23 lõike 4 punktiga ii küsimuses, kas ülalpool nimetatud raamatupidamisstandardid on samaväärsed:
Artikkel 31
Ülevõtmine
Kui liikmesriigid võtavad vastu vajalikke meetmeid, viitavad nad käesolevale direktiivile vastavates aktides endis või asjaomase viite kaudu nende ametlikul avaldamisel. Liikmesriigid reguleerivad viitamise viisi.
Artikkel 32
Muudatused
Direktiivi 2001/34/EÜ muudetakse järgmiselt, kusjuures muudatused jõustuvad artikli 31 lõikes 1 nimetatud kuupäevast:
artikli 1 punktid g ja h jäetakse välja;
artikkel 4 jäetakse välja;
artikli 6 lõige 2 jäetakse välja;
artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:
artiklid 65 kuni 97 jäetakse välja;
artiklid 102 ja 103 jäetakse välja;
artikli 107 lõike 3 teine lõik jäetakse välja;
artikli 108 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
punktis a jäetakse välja sõnad „ning nende äriühingute, kelle aktsiad on noteeritud avaldatava korrapärase teabe”;
punkt b jäetakse välja;
punkt c alapunkt iii jäetakse välja;
punkt d jäetakse välja.
Viiteid välja jäetud sätetele tõlgendatakse viidetena käesoleva direktiivi sätetele.
Artikkel 33
Ülevaatamine
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 30. juuniks 2009 aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta ning olemasolevate võlaväärtpaberite vabastamise lõpetamise otstarbekuse kohta pärast kümneaastast üleminekuperioodi kooskõlas artikli 30 lõikega 4, sealhulgas võimalike tagajärgede kohta Euroopa finantsturgudele.
Artikkel 34
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 35
Adressaadid
Käesolev direktiiv on suunatud liikmesriikidele.
( 1 ) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.
( 2 ) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.
( 3 ) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/39/EÜ.
( 4 ) ELT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/69/EÜ (ELT L 125, 28.4.2004, lk 44).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
( 6 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2006/96/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 81).
( 7 ) ELT L 142, 30.4.2004, lk 12.
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).
( 9 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
( 12 ) ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.
( 13 ) ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.
( 14 ) ELT L 336, 23.12.2003, lk 33.
( 15 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.
( 16 ) ELT L 156, 16.6.2012, lk 1.
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2859, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis tagab keskse juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkusega seotud avalikult kättesaadavale teabele (ELT L, 2023/2859, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2859/oj).
( 18 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 1. ◄
( 19 ) ELT L 294, 6.11.2013, lk 13.