EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document EESC-2018-02466-AS

Biomajandus

EESC-2018-02466-AS

ET

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

NAT/739

Biomajandus

ARVAMUS

Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

„Biomajandus – ELi kliima- ja energiaeesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine“

(ettevalmistav arvamus)

Administraator

Laura Broomfield

Dokumendi kuupäev

10/09/2018

Raportöör: Tellervo Kylä-Harakka-Ruonala (FI-I)

Kaasraportöör: Andreas Thurner (AT-III)

Konsulteerimistaotlus

nõukogu eesistujariik Austria, 12/02/2018

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 302 –

ettevalmistav arvamus

Täiskogu otsus

13/03/2018

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

05/09/2018

Vastuvõtmine täiskogus

Täiskogu istungjärk nr

Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)

…/…/…



1.Järeldused ja soovitused

1.1Komitee on seisukohal, et biomajandusega luuakse ühiskonnale lisaväärtust bioloogiliste loodusvarade tootmise, muundamise ja kasutamise kaudu. Üleminek CO2-neutraalsusele ja ringlusele on biomajandusele üha suuremaks tõukejõuks, sest kestlikul biomajandusel on potentsiaal tuua samaaegselt nii majanduslikku, sotsiaalset kui ka kliimaga seotud kasu.

1.2Komitee juhib tähelepanu sellele, et biomajandus aitab kliimamuutusi leevendada mitmel viisil: tänu CO2 sidumisele atmosfäärist biomassi, tänu CO2 sidumisele biotoorainel põhinevatesse toodetesse ning tänu fossiilsete lähteainete ja nendel põhinevate toodete asendamisele biotoorainel põhinevate toodetega.

1.3Komitee viitab ka sellele, et biomajandus annab panuse ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse asendades elektri toomisel, hoonete kütmisel ja jahutamisel ning transpordisektoris fossiilkütused bioenergiaga. Samuti aitab see suurendada energiatõhusust ja energiavarustuskindlust.

1.4Komitee on veendunud, et biomajandusel on esmatähtis roll ÜRO kestliku arengu tegevuskavas 2030 sisalduvate üldiste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel (nn kestliku arengu eesmärgid). Biomajanduse roll on tihedalt seotud tööstus- ja põllumajandusalaste eesmärkidega ning nendes valdkondades töökohtade loomisega.

1.5Komitee kutsub üles kohandama ELi biomajanduse strateegiat, et luua kooskõlas majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse põhimõttega Euroopa biomajanduse jaoks kõige soodsamad tingimused ning luua tänu biomajandusele ELile konkurentsieelis.

1.6Komitee rõhutab, et poliitikakujundajad peavad edendama biomassi kestlikku tootmist ja kasutamist ELis ning tagama kogu väärtuseahela ulatuses stabiilse, usaldusväärse ja sidusa raamistiku biomajandusse investeeringute tegemiseks. Lisaks peaksid poliitikakujundajad suurendama nõudlust biotoorainel põhinevate toodete järele riigihangete abil ning peaksid vastu võtma tehniliste, ohutusalaste ja riigiabi eeskirjade sidusa raamistiku, et tagada bioressursipõhistele toodetele võrdsed võimalused.

1.7Komitee on seisukohal, et tulevikukindla biomajanduse arenguks on esmatähtsad teadusuuringud ja innovatsioon. Biomajanduse strateegia raames edendatavaid innovatsioonialaseid jõupingutusi tuleks seega jätkata, sh bioressursipõhiste tööstusharude ühisettevõtte kaudu.

1.8Komitee toonitab, et haridusel, nõustamisteenustel, teadmussiirdel ja koolitusel on oluline rolli töötajatele ja ettevõtjatele vajaliku teabe ja oskuste tagamisel. Inimesed peaksid olema biomajandusest teadlikud ja nad peaksid teadvustama oma kohustusi, et olla aktiivsed tarbijad ja langetada kestlikke tarbimisotsuseid.

1.9Komitee rõhutab, et biomajanduse eeltingimuseks on ajakohane taristu ning see vajab piisavaid rahalisi vahendeid. Toorainele juurdepääsu võimaldamiseks ja toodete jaotamiseks turgudel on olulise tähtsusega tõhusad transpordisüsteemid.

1.10Komitee soovitab ELil püüelda CO2 heitkoguste ülemaailmse hinnasüsteemi poole, mis oleks neutraalne ja tõhus viis biomajanduse edendamiseks ja kõigi turul tegutsejate kaasamiseks kliimamuutuste leevendamisse.

1.11Komitee on veendunud, et äärmiselt oluline on kaasata biomajanduse alastesse algatustesse ja otsustusprotsessidesse kodanikuühiskond. Komitee rõhutab, et see on vajalik, et tagada õiglane üleminek vähese CO2-heitega majandusele.

1.12Komitee tõstab esile, et kestlik biomajandus saab olla edukas üksnes siis, kui rakendatakse valdkondadeülest lähenemisviisi. ELi eri poliitikavaldkonnad ja eesmärgid peavad olema sidusad ja kooskõlastatud. Samuti tuleb tagada liikmesriikide tasandi meetmete sidusus.

2.Arvamuse taust

2.1Nõukogu eesistujariik Austria palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus biomajanduse rolli kohta ELi kliima- ja energiaeesmärkide ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Samas valmistab komitee hetkel ette omaalgatuslikku arvamust, mis käsitleb kestliku ja kaasava biomajanduse loodavaid uusi võimalusi Euroopa majandusele (CCMI/160).

2.2Samal ajal ajakohastab Euroopa Komisjon Euroopa 2012. aasta biomajanduse strateegiat. Komitee jälgib kõnealust protsessi ning tervitab komisjoni jõupingutusi. Euroopa Komisjon on määratlenud biomajandust kui majandust, mis hõlmab taastuvate bioloogiliste ressursside tootmist ning nende ressursside ja jäätmevoogude muundamist lisandväärtusega toodeteks, nagu toiduained, loomasööt, biopõhised tooted ja bioenergia.

2.3Laias plaanis kujutab biomajandus endast fossiilkütuste ja -lähteainete asendamist bioressurssidel põhineva energia ja toorainega. Biomajandus hõlmab majandustegevust, mis põhineb bioloogiliste loodusvarade tootmisel, kaevandamisel, muundamisel ja kasutamisel. Teine toorainega varustamise peamine allikas võiks lähtuda jäätmevoogudest, kõrvaltoodetest ja jääkidest.

2.4Põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel on oluline roll biomassi tootmisel edasiseks kasutamiseks. Paljud eri tööstusharud (nagu metsandus, toidutööstus, keemia-, energeetika- ja tekstiilitööstus ning ehitussektor) muundavad biomassi, k.a teiseseid tooraineid tarbekaubaks või muudes sektorites kasutatavateks vahesaadusteks. Reeglina põhineb biomajandus ulatuslikel väärtusahelatel, hõlmates transporti, kaubandust ja muid eespool nimetatud tegevusaladega seotud teenuseid. Lisaks on biomajanduse üheks osaks ökosüsteemiteenused.

 

2.5EL on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemetega 1 , seejuures on heitkogustega kauplemise sektorite ja muude sektorite jaoks kehtestatud eraldi eesmärgid ja eeskirjad. Lisaks on 2030. aasta raamistikku kaasatud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor ning on kehtestatud nõue, et see sektor ei tohi toota netoheidet, vaid peab aitama pikemas perspektiivis saavutada CO2 sidujate edendamise eesmärki. See peegeldab Pariisi kokkuleppe artiklit 4.1, mille kohaselt tuleb „saavutada käesoleva sajandi teiseks pooleks tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite allikate ja sidujate lõikes“ 2 .

2.6Vastavalt 2030. aastaks seatud ELi energiaeesmärkidele tuleb energiatõhusust suurendada prognoosidega võrreldes 32,5 % ja taastuvenergia osakaal energiaallikate kogujaotusest peaks olema 32 % – need mõlemad on esitatud ELi üldeesmärkidena, mitte liikmesriikide eesmärkidena 3 .

2.7ÜRO 17 kestliku arengu eesmärki hõlmavad kogu maailmas esinevate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemide eri tahke. Ehkki ükski kestliku arengu eesmärkidest ei keskendu konkreetselt biomajandusele, on biomajandusel siiski seoseid mitmega neist.

1.Biomajanduse panus ELi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse

1.1Üleminek CO2-neutraalsusele on hiiglaslik ülesanne ning selleks on tarvis nii oluliselt vähendada heidet kui ka suurendada CO2 sidumist. Selles on oluline osa bioressursipõhiste loodusvarade kestlikul kasutamisel.

1.2Biomajandus aitab kliimamuutusi leevendada mitme mehhanismi kaudu: CO2 sidumine fotosünteesi teel atmosfäärist biomassi, CO2 sidumine bioressursil põhinevatesse toodetesse ning fossiilse lähteaine ja sellel põhinevate toodete asendamine biotoorainega ja sellel põhinevate toodetega.

1.2.1CO2 tõhusaks neeldumiseks on vajalik biomassi jätkusuutlik kasv. Aktiivne ja kestlik metsade majandamine ning puidu kasutamine on olulised aspektid kliimaeesmärkide saavutamisel (nagu juba märgitud arvamuses NAT/655 4 , mis käsitles kliima- ja energiapoliitika mõju ning arvamuses NAT/696 5 , mille teemaks oli jõupingutuste jagamine maakasutus, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonnas). Üks kuupmeeter puitu seob umbes 1000 kg tonni CO2. Kuna ainult kasvav biomass on võimeline CO2 siduma, on oluline metsade kasutamist mitte piirata, tingimusel et raiemäär ei ületa metsade taasistutamise ja kasvu määra ning järgitakse metsade kestliku majandamise tavasid.

1.2.2On olemas mitmesuguseid bioressursipõhiseid tooteid ning töötatakse välja üha uusi. Sellised tooted seovad süsinikdioksiidi, nii et see ei satu atmosfääri. Pika kasutuseaga puidutooted, nagu ehitised ja kvaliteetne mööbel, on kõige tõhusam CO2 sidumise viis. Kuni lühema kasutuseaga biotoorainel põhinevad tooted on ringluses, seovad ka need süsinikdioksiidi. Lisaks saab kasutusea lõppedes kasutada biotoorainel põhinevaid tooteid bioenergia tootmiseks, asendades fossiilkütustel põhinevaid energiaallikaid.

1.3Bioenergia aitab kaasa ka ELi energiatõhususe eesmärgi saavutamisele. Selle head näited on kogukondade kaugküte ja kestlik tööstuslik soojus- ja elektrienergia koostootmine. Kuna hooned tarbivad palju energiat, on väga olulisel kohal hoonete energiatõhusus ja see, milliseid energiaallikaid kasutatakse.

1.4Transpordil on kliimaeesmärkide saavutamisel otsustav roll. Arvestades eri transpordiliikide erinevaid vajadusi ja omadusi on seepärast vajalikud mitmesugused meetmed, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet (nagu on sedastatud komitee arvamustes, nt vähese heitega liikuvuse strateegiat käsitlevas arvamuses TEN/609 6 ).

1.4.1Transpordi elektrifitseerimine näib olevat tõusuteel. Kliimale positiivse mõju avaldamiseks tuleb elektri tootmisel kasutada vähese CO2-heitega energiaallikaid, sh biotoorainel põhinevad energiaallikad.

1.4.2Transpordis on fossiilkütused osaliselt asendatud kestlike biokütustega. Ehkki järjest enam sõiduautosid kasutavad elektrit, sõltuvad lennundus, laevandus, raskeveokid ja maastikusõidukid endiselt suures osas fossiilkütustest. Selles osas on uue põlvkonna biokütused eriti paljulubavad.

1.5Lisaks kliimaalastele eelistele aitab bioenergia kasutamine kaasa energiavarustuskindluse ja energia kättesaadavuse suurendamisele. Hea juhtimise korral täidab bioenergia seega olulist osa Euroopa energiapoliitikas sätestatud peamiste eesmärkide saavutamisel.

2.Biomajanduse panus kestliku arengu eesmärkide saavutamisse

2.1Kestliku arengu eesmärgid esitavad meile väljakutse anda biomajanduse rollile hinnang mitte üksnes kliima ja energia seisukohalt, vaid ka üldiseid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte silmas pidades ning arvestades ka pikaajalist ülemaailmset perspektiivi. Kuna biomajandus on lai valdkond, on sellel seoseid peaaegu kõigi 17 kestliku arengu eesmärgiga. Eelkõige aga aitab biomajandus kaasa järgmiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisele: 1, 2, 6, 7, 8, 9, 11, 12, 13, 14 ja 15.

2.2Biomajandusel on potentsiaal edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist mitte üksnes linnades, vaid ka maapiirkondades. Seega on sellel oluline roll kestliku arengu eesmärgi nr 1 (kaotada vaesus) saavutamisel.

2.3Kestliku arengu eesmärk nr 2 on nälja kaotamine. Biomass on piiratud ressurss ning toidu, loomasööda ja kiudude tootmise vahel on omavahelised seosed. Vaja on vastutustundlikku lähenemist kestlikule biomajandusele, et võimaldada piisavat tootmist eri eesmärkidel – toidu kättesaadavus peab seejuures olema prioriteet – ning tagada jätkusuutlikud ökosüsteemid. Nende eesmärkide saavutamiseks pakuvad võimalusi ressursitõhususe ja ringluse põhimõtted ning ka üleminek rohkem taimetoidupõhisele söögivalikule.

2.4Kestlik biomajandus aitab kaasa ka kestliku arengu eesmärgi nr 6 (puhas vesi ja kanalisatsioon) saavutamisele, näiteks säilitades metsade jätkusuutlikke ökosüsteeme, mis on puhta vee tekke eeltingimus.

2.5Biomajanduse keskmes on kestliku arengu eesmärk nr 7 (taskukohane ja puhas energia). Kõrvalsaaduste ja jäätmevoogude kasutamisel saadakse puhast energiat ja vähendatakse sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest.

2.6Üldiselt on biomajandusel majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel väga tähtis roll. See on väga oluline ka kestliku arengu eesmärgi nr 8 (inimväärne töö ja majanduskasv) saavutamisel. Lisaks võib ELi biomajandus aidata oluliselt vähendada sõltuvust fossiilsete ressursside impordist, suurendades ühtlasi ELi-sisest lisaväärtust ja toetades kohalikke väärtusahelaid.

2.7Kestliku arengu eesmärgiga nr 9 soovitakse olulisel määral suurendada tööstuse osakaalu tööhõives ja SKPs ning moderniseerida tööstusi nende kestlikuks muutmiseks, samuti tõhustada ressursikasutust ning võtta laialdasemalt kasutusele puhtad ja keskkonnahoidlikud tööstusprotsessid ja tehnoloogia. Biomajandus on kõigi nende eesmärkidega tihedalt seotud ja biomassi kestlik kasutamine võib edendada ELi liidripositsiooni tööstuse valdkonnas. Samuti on sellel suur potentsiaal VKEde kasvu edendamisel ja nende integreerimisel väärtusahelatesse.

2.8Biomajandusel võib olla oluline roll ka kestliku arengu eesmärgi nr 11 (kestlikud linnad ja kogukonnad) saavutamisel. Kliimateadlike linnade 7 kontseptsioon ja heaolu linnapiirkondades käib käsikäes biomajanduse pakutavate lahendustega (nt puitehitised või vähese CO2 heitega transport ning kaugküte).

2.9Biomajandus saab samuti anda panuse kestliku arengu eesmärgi nr 12 (vastutustundlik tarbimine ja tootmine) saavutamisse. Optimeerides tooraine kasutamist, kohaldades ökodisaini ning tootes kauakestvaid ja ringlussevõetavaid tooteid on biomajandusel märkimisväärne roll üleminekul ringmajandusele. Samas peetakse tarbijate teadlikkuse suurendamist oluliseks eelduseks teadlike ja vastutustundlike tarbimismudelite loomisel ja kestliku tootmise edendamisel.

2.10Biomajandus saab otsustavalt kaasa aidata ülemaailmsele kliimamuutuste leevendamisele, mis sisaldub kestliku arengu eesmärgis nr 13 (kliimameetmed) ja mida on juba kirjeldatud punktis 3. Lisaks ELi-sisesele tegevusele on ELil võimalik saavutada ka märkimisväärne üleilmne mõju, eksportides biotoorainel põhinevaid tooteid, kliimalahendusi ja eksperditeadmisi.

2.11Lõpetuseks olgu märgitud, et biomajandus mõjutab ka kestliku arengu eesmärke nr 14 (veealune elu) ja nr 15 (elu maismaal). Seepärast peab biomajanduse keskmes olema loodusvarade vastutustundlik, tõhus ja kestlik kasutamine.

3.Biomajanduse arengu eeltingimused

3.1Ehkki biomajandus aitab paljudel viisidel kaasa nii kliima- ja energiaeesmärkide kui ka kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, peavad selleks olema soodsad eeltingimused. Ühest küljest toetavad ja edendavad kestliku arengu eesmärgid biomajanduse arenguks vajalikke eeltingimusi, teisest küljest aga kehtestatakse teatud kestliku arengu eesmärkidega nõuded, mida biomajandus peab täitma.

3.2ELi biomajanduse strateegia tuleb viia vastavusse uute turgudega, et luua kooskõlas majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse kestlikkuse põhimõttega kõige soodsamad tingimused Euroopa kiiresti arenevale ja laienevale biomajandusele.

3.3Ennekõike peavad poliitikakujundajad edendama biomassi kestlikku tootmist ja kasutamist ELis ning ELi piirkondliku arengu poliitika peaks pakkuma piisavalt toetust maapiirkondade ettevõtete arengu toetamiseks. Poliitikakujundajad peavad samuti kindlustama kogu väärusahela ulatuses stabiilse, usaldusväärse ja sidusa raamistiku biomajandusse investeeringute tegemiseks.

3.4Poliitikakujundajad peaksid vastu võtma tehniliste, ohutusalaste ja riigiabi eeskirjade sidusa raamistiku, et tagada bioressursipõhistele toodetele võrdsed võimalused. Avalikul sektoril on riigihangete läbiviimisel tähtis roll ka biopõhiste toodete nõudluse toetamisel. Sellised algatused nagu Euroopa biomajanduse nädal võivad soodustada bioressursipõhiste toodete turuleviimist ja aidata projekte vastastikku rikastada.

3.5Tulevikukindla biomajanduse arenguks on esmatähtsad teadusuuringud ja innovatsioon ning selline biomajandus võib pakkuda ELile konkurentsieelist. Seda tuleks kaaluda, pidades silmas potentsiaali, mida pakuvad uut tüüpi biotoorainel põhinevad tooted, alates traditsioonilistest toiduainetest ja kiududest kuni uut tüüpi ehitus- ja pakkematerjalide, tekstiilide, biopõhiste kemikaalide ja plastini. Sama kehtib taimearetuse potentsiaali ning mitmesuguste biotoodete toorainena kasutavate ainete (nt puidutselluloos, taimeõli, tärklis, suhkur, valk) potentsiaali kohta.

3.6ELi biomajanduse strateegia raames edendatavaid innovatsioonialaseid jõupingutusi tuleks jätkata, sh biotoorainel põhinevate tööstusharude ühisettevõtte kaudu 8 . Ka biomajandusalaste teadmiste keskusel 9 peaks olema oluline osa teadmiste kasutamise edendamisel, et soodustada biomajanduse kasvu. Lisaks tuleks teadus- ja innovatsioonialgatused ja -programmid muuta ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks.

3.7Haridusel, nõustamisteenustel, teadmussiirdel ja koolitusel on oluline roll tagamaks, et töötajatel ja ettevõtjatel oleks vajalik teave ja oskused, tänu millele saab suurendada praeguste ettevõtjate kestlikkust ning ära kasutada biomajanduse uusi võimalusi.

3.8Samal ajal tuleb inimesi biomajandusest teavitada ning tuleks tõsta nende teadlikkust oma kohustustest, et nad võiksid olla aktiivsed tarbijad ja teha kestlikku tarbimise alaseid otsuseid. Seejuures tuleb arvestada, et eri vanuserühmades inimeste valmisolek kohanemiseks ja muutumiseks on erinev. Selleks tuleks korraldada teavituskampaaniaid, mis suurendaksid tarbijate usaldust biomajanduse ja biotoorainel põhinevate toodete suhtes.

3.9Biomajanduse peamine eeltingimus on tooraine kättesaadavus. Seepärast on biomassi kättesaadavuse ja kasutamise seisukohalt vaja põllumajanduse ja metsanduse sektoris sobivat ärikeskkonda. Metsade, maa ja mereressursside kestlik majandamine, mida näevad ette kestliku arengu eesmärgid nr 14 ja 15, annab märkimisväärse panuse tooraine varustuskindluse tagamisse. Seda silmas pidades tuleks tunnustada ja edendada kehtivaid õiguslikke ja muid kui õiguslikke raamistikke, millega reguleeritakse ELis kestlike ja taastuvate toorainete kasutamist. Kõrvalsaaduste ja jääkide üha suurem kasutamine toorainena uuteks kasutusotstarveteks aitab samuti tagada biomassi kättesaadavust. Väikesemahuliste üksuste puhul on oluline roll ühistutel ja tootjate organisatsioonidel.

3.10Biomajanduse veel üks oluline eeltingimus on korralik füüsiline taristu ja selle rajamiseks on vaja energia-, transpordi-, ja digitaalse taristu asjakohast rahastamist. Toorainele juurdepääsu võimaldamiseks ja toodete jaotamiseks turgudel on olulise tähtsusega tõhusad transpordisüsteemid.

3.11Ülemaailmset turgu silmas pidades on biomajandus tihedalt seotud kestliku arengu eesmärgiga nr 17, millega püütakse tugevdada kestliku arengu alast üleilmset partnerlust. Selle eesmärgi sisu on toetada WTO raames universaalse, eeskirjadepõhise, avatud, mittediskrimineeriva ja õiglase mitmepoolse kaubandussüsteemi loomist. See on oluline kauplemisel nii põllumajandusliku kui ka tööstusliku biomajanduse toodetega. Samas tuleks piirkondliku arengu edendamiseks tugevdada piirkondlike väärtuseahelate vahelist koostööd.

3.12Biomajanduse arengu neutraalseks soodustamiseks peaks EL püüdma saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste ülemaailmse hinnasüsteemi, mis kaasaks kõik turuosalised ja looks võrdsed tingimused.

3.13Selleks et tugevdada koostööd ühiskonna eri osalejate vahel ja suurendada üldsuse teadlikkust kestlikust biomajandusest, on äärmiselt oluline kaasata kodanikuühiskond biomajanduse algatustesse ja otsustamisprotsessidesse.

3.14Kuigi üleminek vähese CO2-heitega ringmajandusele on keeruline ülesanne ja see eeldab põhjalikke struktuurseid muutusi töökohtadel, on oluline on tagada, et see üleminek toimuks õiglaselt.

3.15Kestlik biomajandus saab olla edukas üksnes siis, kui rakendatakse valdkondadeülest lähenemisviisi. Seepärast on tarvis ühtlustada ja kooskõlastada ELi eri poliitikavaldkondi ja eesmärke, eelkõige kliima, keskkonna, toidu, põllumajanduse, metsanduse, tööstuse, energeetika, ringmajanduse ning teaduse ja innovatsiooni valdkonnas. Selleks tuleks luua kõrgetasemeline, paljusid sidusrühmi hõlmav kestliku biomajanduse töörühm, millel peaks olema Euroopa Komisjoni presidendi toetus.

3.16Kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme mõõdetakse ja jälgitakse 232 näitaja abil. Need sisaldavad kliima- ja energiaalaseid näitajaid, kuid puudu on konkreetselt biomajandusega seotud näitajad. Seepärast peaks komisjon välja töötama kõige asjakohasemad näitajad, et saada ELi biomajanduse arengust realistlik ja informatiivne ülevaade.

Brüssel, 5. september 2018

Maurizio Reale
Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni esimees

_____________

Top