TAGASISIDEKORJE:

MÕJU HINDAMINE

Algatuse pealkiri

Ökodisain – eraldiseisvad võllitihendita ringluspumbad ja toodetesse integreeritud võllitihendita ringluspumbad (nõuete läbivaatamine)

Juhtiv peadirektoraat (vastutav üksus)

Energeetika peadirektoraat, üksus B3 – hooned ja tooted

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni rakendusmäärus (ökodisain)

Ligikaudne ajakava

Võetakse eeldatavasti vastu 2026. aasta kolmandaks kvartaliks

Lisateave

https://energy-efficient-products.ec.europa.eu/product-list/circulators_en 

Esialgne mõjuhinnang esitatakse üksnes teavitamise eesmärgil. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik esialgses mõjuhinnangus kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Ökodisain aitab täita Euroopa rohelepet 1  ja taskukohase energia tegevuskava 2 . Ökodisain on pikka aega toetanud ringmajandust ja tugevdanud ELi energiamõjuga toodete ühtset turgu. Selle rakendamine on märkimisväärselt vähendanud tarbijate energiaarveid ning see on primaarenergia tarbimise ja energiaimpordist sõltuvuse vähendamise kaudu tugevdanud ELi energiajulgeolekut. Samuti on see aidanud vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja leevendanud kulutõhusalt kliimamuutuste tagajärgi tänu sellele, et energiakulu vähenemisest saadav kasu on suurem kui vajalikud investeeringud.

Praegused meetmed tuleb korrapäraselt läbi vaadata, et tagada nende jätkuv asjakohasus, tõhusus ja tulemuslikkus, võttes arvesse tehnoloogia ja turu arengut ning seadusloome lihtsustamist. Komisjoni uusim ökodisaini tööplaan 3 sisaldab võllitihendita ringluspumpade kehtiva ökodisaini meetme (määrus (EL) nr 641/2009) läbivaatamist. Üldise kaalutlusena rõhutatakse tööplaanis ka seda, et ökodisaini ja energiamärgistusega tuleks anda suurem panus ringmajandusse, näiteks süstemaatilisemalt tegeleda selliste materjalitõhususe küsimustega nagu vastupidavus, parandatavus ja ringlussevõetavus.

Hindamine

Kehtiva ringluspumpade ökodisaini meetme läbivaatamise osana hinnatakse, mil määral see on aidanud selle eesmärke saavutada või nende suunas liikuda. Keskendutakse kolmele hindamiskriteeriumile, mis on ette nähtud parema õigusloome suunistes, st sellele, kas meetmed on olnud tulemuslikud, tõhusad ja asjakohased. Uuritakse ka seost kasutatud ressursside ja määruse mõju vahel, võttes arvesse nii kulusid kui ka kasu eri sidusrühmade jaoks. Subsidiaarsust ja ELi lisaväärtust ei käsitleta üksikasjalikult. Kuna hinnatavad meetmed on kehtestatud teisese õigusaktiga, siis eeldatakse, et neid aspekte käsitleti põhiõigusakti koostamisel.

Hindamine hõlmab kogu ELi ja ajavahemikku alates kõnealuse määruse jõustumisest kuni praeguse olukorrani.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

2009. aastal võttis EL vastu ringluspumpade ökodisaini meetme, millega kehtestati ELi turule lastavatele ringluspumpadele ranged energiatõhususe nõuded. See on toonud kaasa turu ümberkujundamise, mis võimaldas märkimisväärset energiasäästu: 2020. aastal tarbisid uued ringluspumbad ligikaudu 50 % vähem energiat kui nende ebatõhusad eelkäijad, seetõttu säästeti aastas ligikaudu 23 TWh elektrienergiat, mis vastab 11 miljonile CO2 ekvivalenttonnile aastas. 2016. aastal algatati läbivaatamisuuring, milles tehti kindlaks võimalused muuta energiatõhususe nõuded veel rangemaks (st vähendada ringluspumpade energiatõhususe indeksi (EEI) piirmäära), mille tulemusena 2030. aastaks saavutatav lisasääst oleks väike, parimal juhul ligikaudu 3 TWh aastas, ning lõppkasutajate rahaline sääst oleks 0–5 % toote olelusringi kuludest 4 . Uuringu tulemusi tutvustati 2019. aasta juunis ökodisaini ja energiamärgistuse nõuandefoorumil. Mitu sidusrühma leidis, et kuigi hinnanguline lisasääst on suhteliselt väike, ei tohiks seda võimalust tähelepanuta jätta. Teisest küljest väljendasid tööstusharu sidusrühmad muret rangemate nõuete mõju pärast, näiteks toodetesse integreeritud ringluspumpade puhul, kuna mõnel juhul võib tekkida vajadus tooted (kütteseadmed) ümber projekteerida. Mõned konsultatsioonifoorumi liikmed rõhutasid ka vajadust vähendada eeskirjadest kõrvalehoidmise võimalusi, näiteks lünka, mis on seotud võimaliku erandi tegemisega varuosadena tarnitavatele ringluspumpadele. Rõhutati ka vajadust parandada teavitamisnõudeid, et tagada suurem läbipaistvus ringluspumpade energiatõhusust mõjutavate parameetrite osas, nagu tõstekõrgus, jõudlus, hüdrauliline võimsus ja elektriline võimsus täiskoormusel ja osalisel koormusel.

Pärast nõuandefoorumit algatati mõju hindamine, et neid võimalusi täiendavalt analüüsida. Mõju hindamisega edasi liikumine aga aeglustus 2019. aastal muude konkureerivate prioriteetide tõttu (ja COVID-19 pandeemia põhjustas veel pikema viivituse). Vaatamata nendele probleemidele jätkati kogu protsessi vältel pidevat suhtlemist sidusrühmadega. Tööstusharu ja liikmesriikide esindajate avaldatud seisukohtade põhjal lisati mõjuhinnangu kavandisse ka täiendavad kaalutlused, sealhulgas:

-lisaks läbivaatamisuuringus välja pakutud piiratud meetmele ringmajanduse nõuete kehtestamine (st varuosade kättesaadavuse nõuded või teavitamisnõuded, millega hõlbustatakse kriitilise tähtsusega toorainete, nt püsimagnetiga mootorites sisalduvate haruldaste muldmetallide taaskasutusse võtmist);

-kohaldamisala laiendamine joogivee ringluspumpadele (mida kasutatakse kodumajapidamistes või mujal sooja olmevee jaoks ja mis moodustavad ligikaudu 10 % ringluspumpade müügiturust) koos neile eriomaste energiatõhususe nõuetega.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Ökodisaini direktiiv (direktiiv 2009/125/EÜ) põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114, mis on siseturu toimimist edendavate meetmete õiguslik alus. Euroopa Parlament ja nõukogu andsid ökodisaini direktiiviga komisjonile seadusandliku volituse reguleerida energiamõjuga toodete keskkonnatoimet, eelkõige nende energiatõhusust.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Energiamõjuga tooteid käsitlevates ELi õigusaktides on nõutud, et komisjon vaataks need õigusaktid läbi, pidades silmas tehnoloogia arengut. Meetmeid nende õigusaktide ajakohastamiseks saab võtta ainult ELi tasandil. On võimalik et liikmesriigid soovivad võtta meetmeid seoses aspektidega, mida praegustes õigusaktides ei käsitleta. Kui EL nendes valdkondades meetmeid ei võtaks, võiks iga liikmesriik kehtestada reguleerimata aspektide ja toodete kohta oma eeskirjad, mis paratamatult oleksid tehnilise keerukuse tõttu üksteisest erinevad. See häiriks ühtse turu toimimist.

B. Eesmärgid ja poliitikavariandid

Peamine eesmärk on aidata rohkem kaasa energiatõhususele ja CO2 heite vähendamisele, samuti kulutõhusal viisil saavutada keskkonna- ja tarbijakaitse kõrge tase.

Täpsemalt uuritakse mõjuhinnangus, kui asjakohased ja teostatavad on järgmised võimalused:

·kehtestada määruse praegusesse kohaldamisalasse kuuluvatele ringluspumpadele rangemad nõuded (nt EEI ≤ 2,0s), et lõppkasutajad saaksid säästa rohkem energiat ja raha;

·laiendada kohaldamisala ökodisaini nõuete kehtestamisega joogivee ringluspumpadele (nt EEI(DW) ≤ 1,10);

·laiendada teavitamisnõudeid (hõlmates järgmised näitajad: tõstekõrgus, jõudlus, hüdrauliline võimsus ja elektriline võimsus täiskoormusel ja osalisel koormusel);

·lisada meetmed, millega aidatakse saavutada ringmajanduse eesmärke, sealhulgas lisada varuosade kättesaadavuse nõuded;

·vähendada õiguslikke lünki, nt lünk, mis on seotud võimaliku ajutise erandiga varuosadena kasutatavatele ringluspumpadele (nt seeläbi, et sellised ringluspumbad määratletakse paremini ja kehtestatakse erandi sobiv kestus).

C. Tõenäoline mõju

Rangemate ökodisaini nõuete kehtestamine võib suurendada tootekulusid, hindu ning tootjate, hulgimüüjate ja jaemüüjate käivet. Need muutused majandustegevuses võivad tõenäoliselt põhjustada võrreldavaid muutusi ka tööhõives.

Selle toote peamine keskkonnamõju tuleneb energiatarbimisest kasutusetapis. Väiksema energiatarbimise korral vähenevad nii asjaomased keskkonnamõjud, tarbijate kulud kui ka energiatarnetööstuse käive. Energiatõhususe nõuete eesmärk on saavutada toote olelusringi jooksul väikseimad tarbijakulud, seega kulude kokkuhoid üldiselt kompenseerib toote hinna tõusu.

Muud keskkonnanõuded võivad algkulusid suurendada. Toote kasutusiga mõjutavate nõuete majanduslik mõju sõltub sellest, kas tarbijad otsustavad toote kasutusiga pikendada, näiteks parandamise teel, ja parandamisega seotud kuludest. Pikem kasutusiga vähendab toodete müüki ja käivet.

Eeldatavasti ei mõjuta see selliste tootjate konkurentsivõimet, kes müüvad tooteid samas turusegmendis ja samas hinnapunktis. Seda seetõttu, et nõudeid kohaldatakse kõigi võrdväärsete toodete suhtes. Mõju võib avalduda siis, kui spetsialiseerutakse konkreetsele tootesegmendile või konkreetsele hinnapunktile. Käibemuutused eeldatavasti ei muuda ettevõtete kasumlikkust.

D. Parema õigusloome vahendid

Mõju hindamine ja üldine hindamine

Et anda komisjonile alust otsustada, viiakse selle algatuse raames paralleelselt läbi üldine hindamine ja mõju hindamine. Need põhinevad juba läbiviidud ulatuslikul läbivaatamisuuringul. Õiguskontrollikomitee peaks hindamise ja mõjuhinnangu läbi vaatama 2025. aasta kolmandas kvartalis.

Konsulteerimisstrateegia

Konsulteerimise eesmärk on teavitada üldsust ja sidusrühmi ning koguda kavandatud algatuste kohta tagasisidet.

Läbivaatamisuuringus konsulteeriti ulatuslikult sidusrühmade ja ekspertidega (liikmesriikide ametiasutused, tarbijarühmad, tootjad, standardiorganisatsioonid ja valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid).

Läbivaatamisuuringut tutvustati ja arutati 2019. aasta juunis ökodisaini ja energiamärgistuse nõuandefoorumil, kus osalesid ELi liikmesriigid, tööstusliidud ja kodanikuühiskonna esindajad. Kõik asjakohased dokumendid, sealhulgas koosolekute protokollid, ettekanded ja sidusrühmade väljendatud seisukohad on tehtud koos lõpparuandega veebis kättesaadavaks.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame?

Et võimaldada sidusrühmadel:

·anda tagasisidet oma kogemuste kohta võllitihendita ringluspumpade suhtes kehtivate eeskirjade rakendamisel;

·esitada oma seisukohti või konkreetseid ettepanekuid mõjuhinnangu jaoks kindlaks määratud peamiste võimaluste kohta ning

·anda lisateavet turu muutuste või tehnoloogia arengu kohta, mis on toimunud pärast eelnenud läbivaatamisuuringut.

Sihtrühm

Eksperdid ja asjaomaste huvitatud osaliste esindajad, sealhulgas (kuid mitte ainult) tootjad, tarbija- või keskkonnaorganisatsioonid, jaemüügi- või remondiettevõtted, riikide ametiasutused ja eraisikud.