Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

TEN/696

Patareisid ja akusid käsitlev strateegiline tegevuskava

ARVAMUS

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

„Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale akusid käsitleva strateegilise tegevuskava rakendamise kohta: patareide ja akude strateegilise väärtusahela loomine Euroopas“

[COM(2019) 176 final]

Raportöör: Colin Lustenhouwer

1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Komisjoni esimesest arenguaruandest patareide ja akude strateegilise tegevuskava rakendamise kohta nähtub, et võetud on mitmeid meetmeid, et ELis areneks välja märkimisväärne patarei- ja akutööstus.

1.2Kuigi kokkuvõtvate järelduste tegemiseks on veel liiga vara, toetab komitee komisjoni tehtud algatusi ning neid, mida komisjonil on veel plaanis teha eesmärgiga kaotada koostöös liikmesriikide ja Euroopa tööstusega sõltuvus kolmandatest riikidest, eelkõige Aasia riikidest.

1.3Lähiaastatel tuleb palju ära teha, et viia tehnilised teadmised ELis vajalikule tasemele, tagada vajaminevate toorainete vood kolmandatest riikidest ja EList ning hoolitseda selle eest, et kasutatud akude ja patareide ringlussevõtt toimuks ohutult ja puhtalt.

1.4Töötajatesse investeerimine on seejuures valitsuse ja äriringkondade ühine kohustus.

2.Sissejuhatus

A.2018. aasta mais avaldas Euroopa Komisjon teatise „Säästev liikuvus Euroopas“ 1 . Kõnealuses teatises visandati säästva liikuvuse poliitika sellisena, nagu see komisjoni arvates peaks välja nägema – ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik.

2.1See poliitika on omakorda osa Jean-Claude Junckeri juhitava komisjoni algatatud „Euroopa energialiidu“ poliitikast. Selle näol on tegu tervikliku integreeritud raamistikuga, mille puhul kliimapoliitika integreeritakse energiapoliitikasse ja mida täiendatakse sihipärase tööstuspoliitikaga, et saavutada nii Pariisi kokkuleppe eesmärgid. Nende eesmärkide esmane siht oli vähendada CO2-heidet, mis tekib fossiilkütustest energia tootmisel 2 , ja piirata Euroopas transporti, mis kasutab sisepõlemismootoritega transpordivahendeid (veokid, sõiduautod), mis töötavad samuti fossiilkütustega (bensiin, gaas).

2.2Algatuse „Säästev liikuvus Euroopas“ raames töötas komisjon välja konkreetse tegevuskava, mis on suunatud patareide ja akude arendamisele ja tootmisele. Selleks avaldas komisjon eelnevalt mainitud teatise eraldiseisva lisana teatise „Strateegiline tegevuskava akude kohta“.

B.Milleks on vaja patareisid ja akusid käsitlevat konkreetset tegevuskava?

2.3Patareid ja akud on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Meie mobiiltelefonis, arvutis või tahvelarvutis, kodumasinates, aga kindlasti ka elektrilistes sõidukites on patareid ja akud nende seadmete laitmatu, ohutu ja eelistatavalt pikaajalise toimimise lahutamatu osa. Samas on patareide ja akude eluiga ikka veel (liiga) piiratud. Nendes tooterühmades keskendub komisjoni poliitika vastavalt tegevuskavas sätestatule peamiselt elektrisõidukite akude väljaarendamisele, aga ka muudele aspektidele, nagu patareide ja akude teistkordsele kasutamisele ja nende ringlussevõtule 3 .

2.4Akusüsteemid sobivad hästi väikesemahuliseks energiasalvestuseks. Samas ei näi need olevat väga sobivad suuremahuliseks energiasalvestuseks, näiteks avamere tuuleparkides toodetud energia jaoks. Selliste suurte energiakoguste salvestamiseks tuleb kasutada teisi energiakandjaid, nagu vesinikku ja ammoniaaki 4 . Ka selles valdkonnas toetab komisjon programmi „Horisont 2020“ eelarvest erinevaid algatusi, näiteks elektri jõul gaasi tootmise tehnoloogia (power to gas) arendamist 5 . Sellest lähtuvalt pööratakse suurt tähelepanu tõhusate ja ohutute meetodite tehnoloogilisele arendamisele, mille eesmärk on luua energiasalvesti ja kõrgepingevõrkude vaheline ühendus (power to the grid), et kõrvaldada nn „avamere konverterjaamadega“ kaasnevad kõrged kulud. Sellega saaks samuti ära hoida suurt võrgukadu, mis tekib jätkuvalt avamere tuuleparkide ja maismaa vaheliste merepõhjale või merepõhja pinnasesse paigaldatud kõrgepinge-elektrikaablite kasutamisel. Nii võiks olla ehk võimalik suurendada kestliku avamere energiatootmise tõhusust 10–15 %.

2.5Praegu lähtutakse sellest, et akude hind moodustab elektriautode hinnast umbes 40–50 %, samas on nüüdseks juba selgunud, et neid kulusid on võimalik vähendada. Elektrilise liikuvuse väga kiire arengu puhul 6 muutub korralike, ohutute ja keskkonnasõbralike akude olemasolu veelgi olulisemaks. Komisjon on seisukohal, et Euroopa tööstuse ees avaneb hiiglaslik turg, mille suurus võiks 2025. aastal ulatuda 400 GWh ja 250 miljardi euroni aastas. Euroopa jaoks peituvad siin võimalused mitte ainult kliimaeesmärkide, vaid ka majanduse ja tööhõive valdkonnas. Euroopa Komisjoni volinik Elżbieta Ewa Bieńkowska ütles hiljuti: „Me eeldame jõulise aku- ja patareitööstuse väljakujunemist ELis, mis annab panuse ringmajandusse ja keskkonnahoidlikusse liikuvusse“.

2.6Aga vaatame olukorda lähemalt: akude ja patareide arendustegevuse ja tootmise valdkonnas on Euroopa Aasia riikidest ja ettevõtetest kaugele maha jäänud. Tervelt 85 % Euroopas kasutatavatest akudest ja patareidest on pärit Hiinast, Jaapanist või Koreast. Euroopa toodang moodustab kesise 3 % maailma kogutoodangust, kusjuures USA osa on umbes 15 %. Kui me soovime kujundada Euroopa liikuvust ümber fossiilkütustel töötavatelt mootoritelt elektriajamitega sõidukite suunas, siis oleme me täielikult sõltuvad Aasia tootmisvõimsusest.

2.7Ja nagu see ei oleks juba piisavalt tõsine olukord, lisandub veel asjaolu, et Euroopa riikides kaevandatakse patareide ja akude tootmiseks vajalikke tooraineid (nt liitium, nikkel, mangaan ja koobalt) hetkel piiratud kogustes, kuigi võimalikud varud on siin olemas. Nende Euroopa varude kaevandamine on vajalik, kuigi samas näib praegu, et nendest saab katta üksnes umbes 15–20 % kogunõudlusest. Vajalikud maavarad tulevad Ladina-Ameerikast, Aafrikast ja Aasiast, kuhu Hiina on väidetavalt rajanud suuri kaevandusettevõtteid, et kindlustada endale takistusteta juurdepääs nendele toorainetele 7 . Lisaks toimub ka Euroopa maavarade rafineerimine ja töötlemine reeglina Hiinas.

2.8Tooraine kaevandamine ja töötlemine on energiamahukas ja selle käigus tekib märkimisväärsel hulgal kaevandusjäätmeid, sealhulgas mõnel juhul ohtlikke jäätmeid.

2.9Samas seisab Euroopa silmitsi patarei- ja akujäätmete ümbertöötlemise probleemiga. Nende suured kogused tähendavad seda, et meid ootab ees uus, murettekitav jäätmeprobleem, mille üks põhjus on ka selles, et akudes ja patareides sisalduvate materjalide ringlussevõtt on alles lapsekingades. Hetkel võetakse taaskasutusse endiselt kõigest umbes 10 % akudes ja patareides sisalduvatest materjalidest. Seega on olemas märkimisväärne potentsiaal nende materjalide töötlemiseks/taaskasutamiseks.

3.2019. aasta eduaruanne

3.117. oktoobri 2018. aasta arvamuses 8 avaldas komitee toetust komisjoni ettepanekutele, mis käsitlesid säästlikumat transporti ning akude ja patareide strateegilist tegevuskava. Seejuures viitas komitee samas sellele, et kava väljatöötamist võivad takistada mitmed tegurid, näiteks toorainesõltuvus kolmandatest riikidest, alternatiivkütuste puudus, juhtimisprobleemid, kasutatud akude ja patareide töötlemine ja kõrvaldamine ning kvalifitseeritud tööjõu vähesus.

3.29. aprillil 2019 avaldas komisjon esimese eduaruande lähtuvalt mais 2018 koostatud dokumendist „Strateegiline tegevuskava akude kohta”. Eduaruandes märgitakse, et väljatöötamisel on mitmed valdkondlikud ja piirkondlikud algatused. Nii näiteks näib Euroopa akuliit innustav platvorm, kus kohtuvad ettevõtjad, poliitikakujundajad ja teadlased, et töötada koordineeritult keeruliste ja ambitsioonikate eesmärkide saavutamise nimel, millega soovitakse tuua EL ja selle tööstus tagasi kiiresti areneva akutehnoloogia eesliinile. Nendele projektidele ette nähtud eelarve on 114 miljonit eurot ning 2020. aastal on kavas avaldada järgmine konkurss, mille eelarve on 132 miljonit eurot. Lisaks eraldatakse selleks suures ulatuses rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud ELi regionaalpoliitika rahastamiseks. Ettevõtlus- ja teadussektor näivad olevat huvitatud osalemisest, et täiendada sel moel oma investeeringuid ELi vahenditega ja kiirendada teadus- ja arendustegevuse arengut.

3.3Alates tegevuskava avaldamisest on käivitatud mitmeid algatusi, kuid paljud neist, sealhulgas piirkondadevahelised algatused, on alles ettevalmistusjärgus. Napilt aasta pärast tegevuskava avaldamist tundub olevat veel liiga vara kokkuvõtete tegemiseks. Küll aga on näha, et kõikjal soovitakse kiiresti lahendusi leida – poliitikud, teadlased ja ettevõtjad mõistavad, et on hilja, loodetavasti mitte liiga hilja. Kaalul on väga palju. Oht, et väga suur osa Euroopa autotööstusest viiakse eelkõige Aasiasse, akuelementide tootmisüksuste lähedastesse piirkondadesse, on vägagi reaalne. See paneb Euroopa asjaomases tööstussektoris ohtu umbes 13 miljoni töötaja töökohad.

4.Edasised sammud

4.1Alates Junckeri komisjoni ametisse astumisest ja Euroopa energialiidu programmi vastuvõtmisest on käivitatud hulgaliselt meetmeid, pannes sellega kliimapoliitika kontekstis aluse tööstuspoliitikale, mis on andnud täiesti uue näo üleminekule kestlikumale ühiskonnale. Liikmesriikide poolt toetatav komisjoni tööstuspoliitika on omandanud palju suunavama ja algatusvõimelisema iseloomu kui varem. Komitee tunnustab komisjoni uut lähenemisviisi ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja Euroopa äriringkondi üles jätkama liikumist hiljuti võetud suunal.

4.2Selline lähenemisviis on tervitatav ja ka hädavajalik, arvestades Euroopa tööstuse suurt mahajäämust patareide ja akude arendamise ja tootmise valdkonnas. Kuid suunav tööstuspoliitika kätkeb endas ka ohtu, et riik valib algusest peale valed ettevõtted, kellele panustada (nn picking winners). Kiitust väärib ka uus lähenemisviis, mis hõlmab kogu tööstuslikku väärtusahelat (value chain approach). Väärtusahelal põhinev tööstuspoliitika sobib ringmajanduse mõtteviisiga palju paremini kokku kui endine valdkondlik lähenemine. Kõnealune väärtusahelast lähtuv lähenemisviis nõuab samuti teistsugust, sellega sobituvat poliitikat, mis oleks kooskõlas näiteks riigiabi poliitikaga. Nüüd, mil patareide ja akude tootmise valdkond on muudetud ELi tööstuspoliitika prioriteediks, peab ka komisjon suhtuma pehmelt ja paindlikult investeeringutoetustesse, mida liikmesriigid neis ahelates ettevõtetele annavad. Rakendades kriteeriume paindlikult, et tagada kvalifitseerumine üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina (IPCEI), on võimalik aidata Euroopa tööstust märkimisväärse hulga avaliku sektori rahaliste vahenditega, mis läheneb mingil määral toetustele, mida Aasia ettevõtted saavad oma valitsustelt. Komitee tervitab seda IPCEI-vahendi uut kasutusviisi.

4.3Siiski tekib küsimus, kas strateegilises tegevuskavas määratletud, nüüd kasutusele võetava poliitikani ei ole jõutud liiga hilja, et teha tasa hiiglaslik mahajäämus võrreldes Aasia riikide ja ettevõtetega. Küsimus on ka selles, kas eraldatud rahalised vahendid on piisavad. Radikaalselt väljendatult: „Kas me tegutseme liiga vähe ja liiga hilja?“ 9 . Euroopa Kontrollikoda täheldab oma hiljutises märgukirjas järgmist: „On aga oht, et siiani võetud meetmed ei ole ELi puhta energia strateegiliste eesmärkide saavutamiseks piisavad“. Siinkohal tuleb siiski ääremärkusena mainida, et komisjoni roll ja tema kasutuses olevad vahendid on piiratud. Komisjon on võtnud õigustatult mõnevõrra tagasihoidlikuma hoiaku ja näeb oma rolli vahendajana. Nüüd on eeskätt liikmesriikide, Euroopa ettevõtete ja teadusasutuste käes järg haarata juhtohjad. Seetõttu on väga rõõmustav, et Prantsusmaa ja Saksamaa valitsused otsustasid 2019. aasta mai alguses eraldada kumbki 1 miljard eurot, et toetada oma ettevõtete algatusi patareide ja akude tootmise sektori arendamiseks. See on komisjoni algatatud Euroopa akuliidu üks esimesi väga konkreetseid tulemusi, milles teevad koostööd liikmesriigid, komisjon ja ettevõtted.

4.4Komitee on seisukohal, et patareide ja akude tegevuskava vastuvõtmisest on möödunud veel liiga vähe aega, et oleks võimalik teha lõplikke järeldusi. Komiteel on heameel mitmete sidusrühmade juba algatatud või arengujärgus olevate arvukate meetmete üle. Nende tulemused saavad (peavad saama) nähtavaks järgnevate aastate jooksul. Tehnoloogilised arengud ei seisa paigal ei ELi sees ega sellest väljaspool ning selle dünaamilise protsessi tulemusena ei ole patareide ja akude strateegia ühekordne meede, vaid nõuab ELi poliitikalt struktuurset lähenemisviisi. See tähendab ka seda, et investeeringud tootmisvahenditesse, mida liikmesriigid peavad nüüd tegema, tasuvad end ära alles väga pika aja jooksul (20–30 aastat ei ole selles kontekstis erand).

4.5Küsimus on ka selles, kas ELil on ülepea võimalik üles ehitada konkurentsivõimeline sektor patareide ja akude arendamiseks ja tootmiseks, kuna selleks vajalikku toorainet ei leidu ELis piisavalt. Kuigi mõnes liikmesriigis on välja töötatud algatused näiteks liitiumi kaevandamiseks (sealhulgas juba suletud kaevanduste taasavamine), näib siiski olevat illusioon väita, et EL saab selles valdkonnas end täielikult ise varustada. Lisaks ei ole Euroopa elanikkond kaevandustest kuigi vaimustuses ja ka siin kehtib paljuski nn NIMBY (Not In My Back Yard – mitte minu koduõuel) hoiak. Elanikkonna tähelepanu tuleks enam juhtida toorainete sotsiaalse ja keskkonnateadliku kaevandamise positiivsele mõjule kohalike kogukondade jaoks. Lisaks näib, et nn kohalik isevastutus – st kohaliku elanikkonna osalemine rahaliselt või mõnel muul viisil – võib ennetada kaevandamisele sellise vastuseisu tekkimist, mis takistab lausa sellega alustamist.

4.6Arvestades tooraine kättesaadavuse olukorda, rõhutab komitee, kui oluline on, et kõik sidusrühmad teeksid rohkem teadus- ja arendustegevuse alaseid jõupingutusi, eesmärgiga töötada välja uut tüüpi patareid ja akud, nagu tahket elektrolüüti kasutavad akud, mis vähendaksid oluliselt sõltuvust nimetatud toorainetest.

4.7Kui realistlik on oodata, et ELis kujuneb välja 10 kuni 20 hiigeltootjat, nagu komisjon näib arvavat? Kas kapitaliturgude pikaajalised investorid on piisavalt huvitatud vajamineva, ligikaudu 10 miljardi euro investeerimisest? Kuigi komitee hindab kõrgelt tegevuskavas sisalduvaid prioriteete, valmistab siiski pettumust asjaolu, et mitte kusagil ei mainita küsimust, kuidas pääseda ligi kapitalile, mis on vajalik nende hiiglaslike investeeringute tegemiseks. Siin ei piisa kaugeltki üksnes pankadepoolsest rahastamisest. Kapitaliturud ja nende seas eeskätt taristufondid peavad olema valmis investeerima nendesse projektidesse riskikapitali 10 . See eeldab pikaajalist poliitikat, piisavat tulu ja riikide valitsuste toetust. Tuleb ennetada olukorda, kus osapooled osutavad üksteisele. Valitsus peaks siin võtma investeerimisprotsessi juhi rolli. Prantsusmaa ja Saksamaa algatused näitavad, et need riigid on sellest teadlikud. Komitee on seisukohal, et hiljuti käivitatud investeerimisplatvorm ja EIT InnoEnergy kui nn juht/katalüsaator võivad samuti osutuda väga edukateks investorite ja projektide elluviijate kokku viimisel.

4.8Samaaegselt tuleb suunatud teavituskampaaniate abil suurendada Euroopa tarbijate teadlikkust sellest, et Euroopas toodetud patareide ja akude (mille tootmisel peetakse kinni inimestele ja keskkonnale olulistest ohutusstandarditest) ostmisel on mitmeid eeliseid nende patareide ja akude ostmise ees, mis on toodetud kolmandates riikides, kus neist standarditest ja väärtustest ei peeta kinni samal määral. Praegusel viisil jätkamine tähendaks keskkonnaprobleemide püsivat eksportimist.

4.9Komitee on seega seisukohal, et kasutatud patareides ja akudes sisalduvate materjalide taaskasutamise arendamiseks on vaja rohkem konkreetseid algatusi. See kasulike materjalide eraldamine olmeprügist võib anda olulise panuse vajalikku toorainega varustamisse. Kasulike materjalide eraldamine olmeprügist omab tulevase ringlussevõtu seisukohast suurt potentsiaali, aga seda vaid juhul, kui paranevad majanduslikud stiimulid, kogutavad kogused, taaskasutustehnoloogiad ja – mis kõige olulisem – ringlussevõtu määrad. Komisjoni hiljutisest raportist patareisid ja akusid käsitleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta nähtub kahjuks, et tavaliste patareide ja akude kogumine ei ole veel soovitud tasemel. Ikka veel ei leia ligi 57 % patareidest ja akudest teed ringlussevõtu punktidesse. Seega on ka õigustatud, nagu komisjon märgib oma lühikeses, aga väga asjakohases raportis, et tal on kavas 2006. aasta direktiivi kohandada, arvestades seejuures ka selliste uute patareide ja akude turule tulekuga, millele on suunatud patareide ja akude tegevuskava. Komitee ootab neid ettepanekuid suure huviga. Komitee märgib siinkohal muu hulgas ka seda, et praegused patareide ja akude ümbertöötlemise käitiseid tuleb taas kaasajastada, pidades silmas lähitulevikus turule saabuvate uut tüüpi patareide ja akude suuri koguseid. Samuti on vaja välja arendada uus tehnoloogia ringlussevõtuks või ümbertöötlemiseks. Komitee on seisukohal, et just selles valdkonnas peaks EL täiel määral toetama suunatud teadus- ja arendustegevust, kuna see toetab parema elukeskkonna loomist ning aitab suurel määral vähendada sõltuvust väljastpoolt ELi pärinevast toorainest.

4.10Komiteel oleks heameel ka selle üle, kui teostatakse sihipäraseid uuringuid, kuidas taaskasutada kivisöe ja terase või muude kaevandatud metalliliikide tootmise tagajärjel tekkinud aherainepuistangutes leiduvaid materjale. Ei saa välistada, et ka need allikad võivad kaasa aidata toorainevajaduse rahuldamisele. Komitee väljendab heameelt hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse aruande üle, milles käsitletakse kaevandamisjäätmetest ja prügilatest pärinevate kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist 11 . Komitee kutsub üles tagama poliitilist kandepinda kriitilise tähtsusega toorainete küsimuse uurimiseks ja analüüsiks, kuna ülemaailmne võitlus tooraine pärast muutub üha karmimaks.

4.11Mil määral aitab õigusraamistik kaasa ELis vajaliku teadus- ja arendustöö edendamisele ja selle tulemusel välja arendatud tehnoloogia rakendamisele? Kas õigusaktid ja eeskirjad ei ole ikka veel patarei- ja akutööstuse jaoks pigem takistus kui stiimul? Komisjonil on loomulik kalduvus keskenduda õigusaktidele ja eeskirjadele. Need on tema käsutuses olevad juhtimisvahendid. Aga võibolla oleks enne õigusliku vahendi kasutusele võtmist parem jälgida ja analüüsida turul toimuvaid arenguid koos ettevõtjate ja sotsiaalpartnerite organisatsioonidega. Selles ebakindlas valdkonnas näib olevat soovitavam poliitiline lähenemisviis esmalt algatada, edendada ja toota ning alles pärast põhjalikku analüüsi reguleerida.

4.12Komitee kutsub komisjoni üles jätkuvalt hoolitsema selle eest, et pakkumiskutsed tõepoolest lähtuksid enamasti väikestest ELi ettevõtetest, nii et need keskmise suurusega tootjad ei jääks ilma rahalistest vahenditest, kuna nende väikesemahuline teadus- ja arendustegevus ei vasta pakkumiskutsetes ettenähtud projektide suurusele. Komitee hindab samuti kõrgelt, et komisjon on ehitanud pakkumised üles uuel, sidusamal viisil, mis on muutnud need ELi ettevõtetele ligipääsetavamaks.

4.13Komitee peab oluliseks, et ELi rahalised vahendid oleksid avatud ka Euroopa keskmise suurusega patarei- ja akutootjate projektidele, mis on juba läbinud märkimisväärse tehnoloogilise arengu (tehnoloogilise valmisoleku tase 5 kuni 9). See ettevõtjate rühm, mis on rohkem keskendunud turule jõudmisele kui alusuuringutele, näib ikka veel jäävat liiga kaugele ELi fondide rahastamisest. Just selle rühma jaoks tuleb võimaldada lihtne ligipääs ELi toetustele, mis on mõeldud töötajate koolitamiseks ja ümberkoolitamiseks.

Brüssel, 17. juuli 2019

Luca Jahier
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)     COM(2018) 293 final .

(2)    Energia tootmise ja tarbimise tulemusena tekib 79 % ELi kasvuhoonegaaside heitest, Euroopa Kontrollikoja 1. aprilli 2019. aasta infodokument „ELi toetus energia salvestamiseks“ .

(3)    Kuigi peamiselt keskendutakse autodele, ei tohiks unustada, et praegu tehakse tööd ka elektri jõul töötavate laevade (nt väikesed parvlaevad) tootmiseks.

(4)    Vt ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Energia salvestamine: integratsiooni ja energiajulgeoleku tegur“, ELT C 383, 17.11.2015, lk 19 .

(5)    Flaamimaal käivitati huvitav projekt, mis kannab nime „WaterstofNet“ (vesinikuvõrk) ja mille näol on tegu tootjate (tuuleenergia ja fotogalvaanika), vesinikutehnoloogia sektori (elektrolüüs ja puhastamine) ning keemia- ja transpordivaldkonna lõppkasutajate klastriga.

(6)    Eeldatakse, et näiteks Norras müüakse käesoleval, 2019. aastal esmakordselt rohkem elektriautosid kui traditsioonilise sisepõlemismootoriga autosid. Asjaomase elektrisõidukite rühma puhul on enamuse elektriautode tarnija üks tuntud USA autofirma.

(7)    Hiina valitsus on seadnud eesmärgiks, et alates 2025. aastast peavad kõigist müüdud uutest sõiduautodest 20 % olema elektrisõidukid.

(8)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Säästev liikuvus Euroopas“, ELT C 62, 15.2.2019, lk 254 .

(9)    Vaata ka Euroopa Kontrollikoja 1. aprilli 2019. aasta infodokument „ELi toetus energia salvestamiseks“ .

(10)    2. mail 2019 teatas Tesla, et kuigi tema 2019. aasta 1. kvartali majandusnäitajad olid ligi 700 miljoni USA dollariga miinuses, tahab ettevõte leida kapitaliturult 2 miljardi USA dollari ulatuses investeeringuid uue akutehase rajamiseks ja uut tüüpi elektriautode väljatöötamiseks. USA kapitaliturul on lihtne leida selliseid investeeringuid aktsiate ja/või võlakirjade kujul. Tekib küsimus, kas ELi killustatud kapitaliturg suudab teha sama.

(11)       „Recovery of critical and other raw materials from mining waste and landfills: State of play on existing practices“ , EUR 29744 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2019, ISBN 978-92-76-03391-2, doi:10.2760/494020, JRC116131.