Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 6abd2cb5-2d79-11ef-a61b-01aa75ed71a1

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/287, 13. veebruar 2019, millega rakendatakse kahepoolseid kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates kaubanduslepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

Access current version (11/05/2025)

02019R0287 — ET — 01.06.2024 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/287,

13. veebruar 2019,

millega rakendatakse kahepoolseid kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates kaubanduslepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise

(ELT L 053 22.2.2019, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2024/1362,  13. märts 2024,

  L 1362

1

17.5.2024



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/287,

13. veebruar 2019,

millega rakendatakse kahepoolseid kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates kaubanduslepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise



Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.  
Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted selliste kahepoolsete kaitseklauslite ja muude mehhanismide rakendamiseks, mis võimaldavad ajutiselt peatada käesoleva määruse lisas loetletud, liidu ja ühe või mitme asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitud kaubanduslepingutes sisalduvate tariifsete soodustuste või muu sooduskohtlemise kohaldamise.

Neid sätteid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks mis tahes erisätete kohaldamist, mis sisalduvad kaubanduslepingutes ja on loetletud lisas ning on seotud kahepoolsete kaitseklauslite või muude mehhanismidega, mis võimaldavad ajutiselt peatada tariifsed soodustused või muu sooduskohtlemise, kui sellised sätted ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

Käesoleva määrusega ei takistata seetõttu komisjoni rääkimast tulevaste kaubanduslepingute puhul läbi selliseid erisätteid.

2.  
Selliste kaitsemeetmete kohaldamise suhtes, mis võimaldavad ajutiselt peatada tariifsed soodustused või muu sooduskohtlemise ja mis sisalduvad liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kaubanduslepingutes, mida käesoleva määruse lisas loetletud ei ole, kohaldatakse jätkuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 1 ) artiklit 194.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„leping“ – kaubandusleping, millele on osutatud käesoleva määruse lisas;

2)

„kahepoolne kaitseklausel“ – lepinguga kehtestatud tariifsete soodustuste ajutist peatamist käsitlev säte;

3)

„huvitatud isikud“ – asjaomase toote impordist mõjutatud isikud;

4)

„liidu tootmisharu“ – liidu tootjad, kes tegutsevad liidu territooriumil ja toodavad samasugust või otseselt konkureerivat toodet, või liidu tootjad, kelle samasuguse või otseselt konkureeriva toote toodang kokku moodustab olulise osa selle toote kogutoodangust liidus; kui samasugune või otseselt konkureeriv toode on ainult üks mitmest liidu tootjate tootest, määratakse liidu tootmisharu kindlaks nende konkreetsete tootmistoimingute põhjal, mida kasutatakse samasuguse või otseselt konkureeriva toote tootmiseks;

5)

„oluline kahju“ – liidu tootmisharu seisundi märkimisväärne halvenemine;

6)

„olulise kahju oht“ – olukord, kus oluline kahju on ilmselt tekkimas, mis määratakse kindlaks kontrollitava teabe alusel;

7)

„tundlik toode“ – toode, mida konkreetses lepingus käsitatakse tootena, mis on impordi hüppelise suurenemise korral teiste toodetega võrreldes suhteliselt haavatavam;

8)

„üleminekuperiood“ – kümneaastane ajavahemik alates lepingu jõustumisest, kui asjaomases lepingus ei ole sätestatud teisiti;

9)

„asjaomane riik“ – lepingu osaline kolmas riik.

Artikkel 3

Põhimõtted

1.  

Käesoleva määruse alusel võib kehtestada kaitsemeetme, kui asjaomastest riikidest pärit toodet imporditakse liitu

a) 

niivõrd palju suuremas koguses absoluutarvudes või võrreldes liidu toodanguga ja

b) 

tingimustel, mis tekitavad või ähvardavad tekitada olulist kahju liidu tootmisharule, ning

c) 

import on suurenenud asjaomasest lepingust tulenevate kohustuste, sealhulgas asjaomase toote suhtes kehtinud tollimaksude vähendamise või kaotamise tulemusena.

2.  

Kaitsemeede võib olla mõnes järgmises vormis:

a) 

asjaomasele tootele asjaomase riigiga sõlmitud lepingu tollitariifide kaotamise ajakavas ette nähtud tollimaksumäära edasise vähendamise peatamine;

b) 

asjaomase toote tollimaksumäära suurendamine tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:

i) 

kaitsemeetme võtmise ajal asjaomase toote suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär või

ii) 

asjaomase riigiga sõlmitud lepingus tollitariifide kaotamise ajakavas ette nähtud tollimaksu baasmäär.

Artikkel 4

Seire

1.  
Komisjon jälgib korrapäraselt käesoleva määruse lisas iga lepingu puhul tundlike toodete impordistatistika arengusuundumusi. Selleks teeb komisjon koostööd liikmesriikide ja liidu tootmisharuga ning vahetab nendega korrapäraselt teavet.
2.  
Liidu asjaomase tootmisharu nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral võib komisjon laiendada lõikes 1 osutatud seiret nii, et see hõlmaks lisaks lisas nimetatud toodetele ja sektoritele ka muid tooteid ja sektoreid.
3.  
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal seirearuande, mis sisaldab impordistatistikat tundlike toodete kohta ning nende muude toodete ja sektorite kohta, millele seiret on laiendatud.

Artikkel 5

Uurimise algatamine

1.  
Uurimise algatab komisjon liikmesriigi, liikmesriigi tootmisharu nimel tegutseva füüsilise või juriidilise isiku või liidu tootmisharu nimel tegutseva iseseisva õigusvõimeta ühingu taotluse korral või omal algatusel, kui selleks on piisavalt prima facie tõendeid olulise kahju või olulise kahju ohu kohta liidu tootmisharule, nagu on kindlaks määratud artikli 6 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
2.  
Uurimise algatamise taotluse võivad esitada ka liidu tootmisharu, liidu tootmisharu nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik või liidu tootmisharu nimel tegutsev iseseisva õigusvõimeta ühing ja ametiühing ühiselt. Lisaks võivad ametiühingud toetada uurimise algatamise taotlusi. See ei piira liidu tootmisharu õigust taotlus tagasi võtta.
3.  

Uurimise algatamise taotluses tuleb esitada järgmine teave:

a) 

asjaomase toote impordi suurenemise määr ja maht absoluut- ja suhtarvudes;

b) 

suurenenud impordi hõivatud siseturuosa, muutused liidu tootmisharu müügi-, toodangu-, tootlikkus-, tootmisvõimsuse rakendamise, kasumi-, kahjumi- ja tööhõivetasemes.

4.  
Uurimisalune toode võib hõlmata ühte või mitut tariifirida või selle allsegmenti, olenevalt konkreetsest turuolukorrast, või liidu tootmisharus üldiselt kohaldatavat tootesegmenti.
5.  
Uurimise võib algatada ka juhul, kui impordi hüppeline suurenemine on koondunud ühte või mitmesse liikmesriiki, kui selleks on piisavalt prima facie tõendeid olulise kahju või olulise kahju ohu kohta liidu tootmisharule, nagu on kindlaks määratud artikli 6 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal.
6.  
Komisjon esitab uurimise algatamise taotluse koopia liikmesriikidele enne uurimise algatamist. Kui komisjon kavatseb uurimise algatada omal algatusel, esitab ta liikmesriikidele teavet, kui ta on teinud kindlaks vajaduse uurimine algatada.
7.  
Kui komisjonile selgub, et uurimise algatamiseks on prima facie tõendeid piisavalt, algatab komisjon uurimise ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas uurimise algatamise teate („algatamisteade“). Menetlus algatatakse ühe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on saanud lõike 1 alusel esitatud taotluse.
8.  

Algatamisteade peab sisaldama järgmist:

a) 

komisjonilt saadud teabe kokkuvõte koos nõudega edastada komisjonile kogu asjakohane teave;

b) 

ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja teabe komisjonile esitada, et neid seisukohti ja seda teavet uurimise käigus arvesse võetaks;

c) 

ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda komisjonilt ärakuulamist vastavalt artikli 6 lõikele 9.

Artikkel 6

Uurimine

1.  
Pärast artikli 5 lõigete 7 ja 8 kohase algatamisteate avaldamist alustab komisjon uurimist.
2.  
Komisjon võib küsida liikmesriikidelt teavet ja liikmesriigid teevad kõik vajaliku, et seda nõuet täita. Kui nõutud teave pakub üldist huvi ega ole konfidentsiaalne artikli 12 tähenduses, lisatakse see mittekonfidentsiaalsete dokumentide hulka, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 8.
3.  
Võimaluse korral viiakse uurimine lõpule kuue kuu jooksul alates algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast. Seda tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra erandlikel asjaoludel, nagu ebatavaliselt suur arv huvitatud isikuid või keerukas turuolukord. Komisjon teavitab kõiki huvitatud isikuid sellisest pikendamisest ning selgitab pikendamise põhjusi.
4.  
Komisjon hangib kogu teabe, mida ta peab vajalikuks, et teha otsus artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohta, ja püüab seda teavet vajaduse korral kontrollida.
5.  
Komisjon hindab kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid tegureid, mis mõjutavad liidu tootmisharu olukorda, eelkõige asjaomase toote impordi suurenemise määra ja mahtu absoluut- ja suhtarvudes, suurenenud impordi hõivatud siseturu osa ning muutusi liidu tootmisharu müügi-, toodangu-, tootlikkus-, tootmisvõimsuse kasutamise, kasumi, kahjumi ja tööhõive tasemes. See loetelu ei ole lõplik ja komisjon võib olulise kahju või selle ohu kindlakstegemisel võtta arvesse ka muid asjaomaseid tegureid, nagu varud, hinnad, kasutatud kapitali tasuvus ja rahavood, turuosa ning muid tegureid, mis tekitavad või võivad olla tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju või ähvardavad seda tekitada.
6.  
Artikli 5 lõike 8 punkti b kohaselt teabe esitanud huvitatud isikud ja asjaomase riigi esindajad võivad kirjaliku taotluse alusel tutvuda kogu teabega, mille komisjon on uurimisega seoses saanud (välja arvatud liidu või liikmesriikide ametiasutuste koostatud asutusesisesed dokumendid), kui see teave on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 12 tähenduses ning kui komisjon seda uurimisel kasutab. Huvitatud isikud võivad edastada ka oma seisukohad kõnealuse teabe kohta. Komisjon arvestab kõnealuseid seisukohti, kui need on tõendatud piisavate prima facie tõenditega.
7.  
Komisjon tagab, et kõik uurimiseks vajalikud andmed ja kogu statistika on representatiivne, kättesaadav, mõistetav, läbipaistev ja kontrollitav.
8.  
Niipea, kui on olemas tehnilised võimalused, tagab komisjon salasõnaga kaitstud elektroonilise juurdepääsu enda hallatavale mittekonfidentsiaalsele materjalile („veebiplatvorm“), mille kaudu edastatakse kogu asjakohane teave, mis ei ole konfidentsiaalne artikli 12 tähenduses. Huvitatud isikutele ning liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile antakse juurdepääs veebiplatvormile.
9.  
Komisjon kuulab huvitatud isikud ära eelkõige juhul, kui nad on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates ette nähtud aja jooksul ärakuulamist kirjalikult taotlenud ja tõendanud, et uurimistulemused tõenäoliselt mõjutavad neid ning et neil on suuliste selgituste andmiseks erilised põhjused. Komisjon kuulab huvitatud isikud täiendavalt ära, kui selleks on erilised põhjused.
10.  
Komisjon hõlbustab mitmekesiste ja killustatud, peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) koosnevate tootmissektorite juurdepääsu uurimisele sihtotstarbelise VKEde tugikeskuse kaudu, näiteks suurendades teadlikkust, jagades üldteavet ja selgitusi menetluse ja taotlemise esitamise kohta, avaldades kõigis liidu ametlikes keeltes tüüpküsimustikke ja vastates üldistele päringutele, mis ei ole juhtumipõhised. VKEde tugikeskus teeb kättesaadavaks representatiivsuse eesmärgil esitatava statistika ja küsimustiku tüüpvormid.
11.  
Kui teavet ei esitata komisjoni kehtestatud tähtaja jooksul või kui uurimist oluliselt takistatakse, võib komisjon otsuse teha kättesaadavate faktide põhjal. Kui komisjon leiab, et mõni huvitatud isik või kolmas isik on talle esitanud väära või eksitava teabe, jätab ta selle teabe arvesse võtmata ja võib kasutada kättesaadavaid fakte.
12.  
Komisjoni juures alustab tööd ärakuulamise eest vastutav ametnik, kelle pädevus ja vastutus sätestatakse komisjoni vastuvõetud volitustes ning kes tagab, et huvitatud isikud saavad oma menetlusõigusi tõhusalt teostada.
13.  
Komisjon teatab asjaomasele riigile või riikidele kirjalikult uurimise algatamisest.

Artikkel 7

Eelneva järelevalve meetmed

1.  
Komisjon võib võtta asjaomasest riigist pärineva impordi suhtes eelneva järelevalve meetmeid, kui toote impordisuundumus võib viia ühe artiklites 3 ja 5 nimetatud olukorrani. Need eelneva järelevalve meetmed võetakse vastu rakendusaktidega kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
2.  
Eelneva järelevalve meetmed on tähtajalised. Kui ei ole sätestatud teisiti, kaotavad need kehtivuse meetmete kehtestamise esimesele kuuekuisele ajavahemikule järgneva kuuekuise ajavahemiku järel.

Artikkel 8

Ajutiste kaitsemeetmete kehtestamine

1.  

Komisjon võtab vastu ajutised kaitsemeetmed kriitiliste asjaolude korral, kui kaitsemeetmete kehtestamisega viivitamine tekitaks tõenäoliselt kahju, mida oleks raske heastada, mis muudab viivitamatud meetmed vajalikuks, tingimusel et komisjon on enne artikli 6 lõikes 5 osutatud tegurite põhjal kindlaks teinud, et prima facie tõendeid on piisavalt selle kohta, et asjaomasest riigist pärit toodet imporditakse:

a) 

niivõrd palju suuremas koguses absoluutarvudes või võrreldes liidu toodanguga ja

b) 

tingimustel, mis tekitavad või ähvardavad tekitada olulist kahju liidu tootmisharule, ning

c) 

import on suurenenud selle toote suhtes kehtinud tollimaksude vähendamise või kaotamise tulemusena.

Need ajutised kaitsemeetmed võetakse vastu rakendusaktidega kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.  
Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, kui liikmesriik taotleb komisjoni viivitamata sekkumist ja kui on täidetud käesoleva artikli lõike 1 tingimused, võtab komisjon kooskõlas artikli 17 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Komisjon teeb otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.
3.  
Ajutisi kaitsemeetmeid ei kohaldata kauem kui 200 kalendripäeva.
4.  
Kui ajutised kaitsemeetmed tunnistatakse kehtetuks, sest uurimise käigus selgub, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, makstakse kõik nende ajutiste kaitsemeetmete kohaselt sissenõutud tollimaksud automaatselt tagasi.
5.  
Ajutisi kaitsemeetmeid kohaldatakse kõikide toodete suhtes, mis on lastud vabasse ringlusse pärast nende meetmete jõustumise kuupäeva. Need meetmed ei takista siiski lubamast vabasse ringlusse tooteid, mis on juba teel liitu, kui nende toodete sihtkohta ei saa muuta.

Artikkel 9

Uurimise ja menetluse lõpetamine ilma meetmeid võtmata

1.  
Kui uurimise tulemusel tehakse kindlaks, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, avaldab komisjon otsuse uurimise ja menetluse lõpetamise kohta vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.
2.  
Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet artikli 12 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, milles esitab oma uurimise tulemused ja põhjendatud järeldused, milleni on ta jõudnud kõigi asjakohaste faktiliste ja õiguslike küsimuste suhtes.

Artikkel 10

Lõplike kaitsemeetmete kehtestamine

1.  
Kui uurimise tulemusel tehakse kindlaks, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib komisjon võtta vastu lõplikud kaitsemeetmed vastavalt artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusele.
2.  
Kaitstes nõuetekohaselt konfidentsiaalset teavet artikli 12 tähenduses, avalikustab komisjon aruande, mis sisaldab otsustamisega seotud oluliste faktide ja kaalutluste kokkuvõtet.

Artikkel 11

Kaitsemeetmete kestus ja läbivaatamine

1.  
Kaitsemeede kehtib ainult niikaua, kui vaja, et hoida ära olulist kahju liidu tootmisharule või heastada ja hõlbustada olukorraga kohanemist. Kaitsemeetme kehtivusaeg ei tohi ületada kahte aastat, välja arvatud juhul, kui seda lõike 2 kohaselt pikendatakse.
2.  
Kaitsemeetme algset kehtivusaega, millele on osutatud lõikes 1, võib pikendada kuni kahe aasta võrra, kui kaitsemeede on jätkuvalt vajalik, et ära hoida või heastada olulist kahju liidu tootmisharule, ning kui on tõendeid, et liidu tootmisharu kohaneb.
3.  
Liikmesriik, liidu tootmisharu nimel tegutsev füüsiline või juriidiline isik või liidu tootmisharu nimel tegutsev iseseisva õigusvõimeta ühing võib taotleda käesoleva artikli lõikes 2 osutatud pikendamist. Sellisel juhul korraldab komisjon läbivaatamise, et uurida enne pikendamisotsuse tegemist, kas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tingimused on täidetud, võttes arvesse artikli 6 lõikes 5 osutatud tegureid. Komisjon võib kõnealuse läbivaatamise algatada omal algatusel, kui on piisavalt prima facie tõendeid, et käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Kaitsemeede jääb kuni läbivaatamise tulemuse selgumiseni kehtima.
4.  
Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud läbivaatamise algatamisteade avaldatakse vastavalt artikli 5 lõigetele 7 ja 8. Läbivaatamine korraldatakse vastavalt artiklile 6.
5.  
Käesoleva artikli lõike 2 kohane pikendamisotsus tehakse kooskõlas artiklitega 9 ja 10.
6.  
Kaitsemeetme kohaldamise aeg kokku, sealhulgas ajutiste meetmete kohaldamise aeg, esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei kesta üle nelja aasta.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1.  
Käesoleva määruse kohaselt saadud teavet kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks seda nõuti.
2.  
Käesoleva määruse alusel saadud teavet, mis on laadilt konfidentsiaalne või esitatud konfidentsiaalsena, ei avalikustata ilma selle teabe andja sõnaselge nõusolekuta.
3.  
Igas teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotluses märgitakse põhjus, miks teave on konfidentsiaalne. Konfidentsiaalset teavet edastavad huvitatud isikud on kohustatud esitama sellise teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. Need kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud ning võimaldama vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust. Erandlikel asjaoludel võivad huvitatud isikud teatada, et selline teave ei võimalda kokkuvõtte tegemist. Sellisel juhul peavad huvitatud isikud esitama põhjendused, miks kokkuvõtet ei ole võimalik teha. Kui selgub, et teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabe andja kas ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldises või kokkuvõtlikus vormis avaldada, võib kõnealuse teabe jätta arvesse võtmata.
4.  
Teavet peetakse igal juhul konfidentsiaalseks, kui on tõenäoline, et selle avaldamisel on sellise teabe andjale või allikale märkimisväärselt ebasoodne mõju.
5.  
Lõigete 1–4 kohaldamine ei piira liidu asutusi osutamast üldisele teabele ja eelkõige käesoleva määruse alusel tehtud otsuste põhjustele. Ent liidu asutused peavad arvesse võtma asjaomaste füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustatud huve, et nende ärisaladusi ei avaldataks.

Artikkel 13

Aruanne

1.  
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande iga lepingu kohaldamise, rakendamise ja selles sätestatud kohustuste, sealhulgas kaubanduse ja kestliku arengu peatüki kohaste kohustuste, kui selline peatükk on lepingusse lisatud, ning käesoleva määruse täitmise kohta.
2.  
Aruanne hõlmab muu hulgas teavet ajutiste ja lõplike kaitsemeetmete kohaldamise, eelneva järelevalve meetmete kehtestamise, piirkondlike järelevalve- ja kaitsemeetmete, uurimise ja menetluse lõpetamise kohta ilma meetmeid võtmata ning teavet lepingu rakendamise eest vastutavate eri organite ja riigisiseste nõuanderühmade tegevuse kohta.
3.  
Aruandes esitatakse ka kokkuvõtlik statistika ja ülevaade kaubanduse arengu kohta iga asjaomase riigiga.
4.  
Euroopa Parlament võib kahe kuu jooksul alates komisjoni aruande esitamisest kutsuda komisjoni oma vastutava parlamendikomisjoni koosolekule tutvustama ja selgitama käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimusi.
5.  
Komisjon avalikustab aruande hiljemalt kolm kuud pärast selle esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 14

Muud mehhanismid ja kriteeriumid, mis võimaldavad ajutiselt peatada tariifsete soodustuste või muu sooduskohtlemise kohaldamise

1.  

Kui lepinguga nähakse teatavate toodete puhul ette muid mehhanisme või kriteeriume, mis võimaldavad ajutiselt peatada tariifsed soodustused või muu sooduskohtlemise, näiteks liidu äärepoolseimate piirkondadega seotud stabiliseerimismehhanism, võib komisjon juhul, kui asjaomases lepingus sätestatud tingimused on täidetud, võtta vastu rakendusakte, millega

a) 

peatatakse tariifsete soodustuste või muu sooduskohtlemise kohaldamine asjaomase toote suhtes või kinnitatakse, et seda ei peatata;

b) 

taaskehtestatakse tariifsed soodustused või muu sooduskohtlemine, kui asjaomases lepingus sätestatud tingimused on täidetud;

c) 

kohandatakse soodustuste kohaldamise peatamist nii, et see oleks kooskõlas asjaomases lepingus sätestatud tingimustega, või

d) 

võetakse muid asjaomase lepinguga ettenähtud meetmeid.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  
Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomase meetme võtmisega viivitamine tekitaks kahju, mida oleks raske heastada, või selleks, et vältida eelkõige impordi suurenemise negatiivset mõju liidu turu olukorrale, või muudel lepinguga ettenähtud juhtudel võtab komisjon kooskõlas artikli 17 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 15

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonil on vastavalt artiklile 16 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks, et lisada või jätta välja

a) 

leping;

b) 

artikli 1 lõike 1 teises lõigus osutatud erisätted;

c) 

tundlikud tooted;

d) 

sätted, millega kehtestatakse erinormid artiklis 14 osutatud mehhanismide kohta, mis käsitlevad muu hulgas seiret, uurimise tähtaegu ja aruandeid.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artiklis 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 14. märtsist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 15 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.  
Artikli 15 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/478 ( 2 ) artikli 3 lõike 1 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
3.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
4.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 4.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M1



LISA

ERISÄTTED, MIS SISALDUVAD LEPINGUTES JA MIDA RAKENDATAKSE KÄESOLEVA MÄÄRUSEGA

Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vaheline vabakaubandusleping



Kohaldamise alguskuupäev:

21.11.2019

Kahepoolsed kaitseklauslid või muud mehhanismid

Kolmanda peatüki „Kaubanduse parandusmeetmed” C jagu „Kahepoolne kaitseklausel”

Lepingus sisalduv säte/sisalduvad sätted

Artikli 3.11 lõige 3

„3.  Artiklis 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme võtmine” osutatud otsust ei tehta muidu, kui uurimine näitab objektiivsete tõendite alusel, et on olemas põhjuslik seos teise lepinguosalise suurenenud impordi ning tõsise kahju või tõsise kahju ohu vahel. Sellega seoses võetakse nõuetekohaselt arvesse muid tegureid, sealhulgas sama toote import teistest riikidest.”

Artikli 3.11 lõige 4

„4.  Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused lõpetavad sellise uurimise aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.”

Artikli 3.11 lõike 5 punkt c

„5.  Mõlemad lepinguosalised võivad võtta artikli 3.10 „Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine” lõikes 1 sätestatud kahepoolse kaitsemeetme:

[…]

c)  üksnes kuni üleminekuperioodi lõppemiseni, välja arvatud teise lepinguosalise nõusolekul.”

Artikli 3.11 lõige 6

„6.  Üleminekuperioodil ei võeta sama kauba impordi suhtes uuesti ühtegi meedet, välja arvatud juhul, kui möödunud on pool kaitsemeetme varasema võtmise ajast. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 3.13 „Kompensatsioon” lõiget 3.”

Artikli 3.11 lõige 7

„7.  Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks vastavalt 2-A lisas esitatud tabelile kohaldatud juhul, kui meedet ei oleks olnud.”

Euroopa Liidu ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi vaheline vabakaubandusleping



Kohaldamise alguskuupäev:

1.8.2020

Kahepoolsed kaitseklauslid või muud mehhanismid

3. peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed” C jagu „Kahepoolne kaitseklausel”

Lepingus sisalduv säte/sisalduvad sätted

Artikli 3.11 lõige 4

„4.  Lisaks peab uurimine objektiivsete tõendite alusel näitama, et on olemas põhjuslik seos teise lepinguosalise suurenenud impordi ning tõsise kahju või tõsise kahju ohu vahel. Uurimise käigus tuleb lisaks impordi suurenemisele arvesse võtta ka kõiki muid asjaolusid, mis samuti võivad samal ajal kahju tekitada.”

Artikli 3.11 lõige 5

„5.  Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused viivad lõikes 1 osutatud uurimise lõpule ühe aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.”

Artikli 3.11 lõike 6 punkt c

„6.  Lepinguosaline võib kohaldada kahepoolset kaitsemeedet

[…]

c)  üksnes kuni üleminekuperioodi lõppemiseni, välja arvatud teise lepinguosalise nõusolekul.”

Artikli 3.11 lõige 7

„7.  Selleks et hõlbustada kohanemist olukorras, kus kahepoolset kaitsemeedet kohaldatakse eeldatavasti rohkem kui kahe aasta jooksul, liberaliseerib kahepoolse kaitsemeetme võtnud lepinguosaline asjaomase meetme kohaldamist korrapäraste ajavahemike järel järk-järgult kogu kaitsemeetme kohaldamisaja jooksul.”

Artikli 3.11 lõige 8

„8.  Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks kohaldatud vastavalt 2-A lisa (Tollimaksude vähendamine või kaotamine) tabelile, kui meedet ei oleks võetud.”

Artikkel 3.14

„14.  Selleks et tagada kaubanduse parandusmeetmeid käsitlevate eeskirjade võimalikult tõhus kohaldamine käesoleva peatüki alusel, kasutavad lepinguosaliste uurimisasutused kaubanduse parandusmeetmete uurimise käigus teadete ja dokumentide vahetamisel inglise keelt.”

Euroopa Liidu ja Jaapani vaheline majanduspartnerlusleping



Kohaldamise alguskuupäev:

1.2.2019

Kahepoolsed kaitseklauslid või muud mehhanismid

5. peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed”, A jagu „Üldsätted” ja B jagu „Kahepoolsed kaitsemeetmed” ning 2-C lisa „Mootorsõidukid ja nende osad” artikkel 18 „Kaitsemeetmed”

Lepingus sisalduv säte/sisalduvad sätted

Artikli 5.1 punkt d

„d)  „üleminekuperiood” – konkreetse päritolustaatusega kauba puhul ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kuni kümne aasta möödumiseni asjaomase kauba suhtes kohaldatava tollimaksu vähendamisest või kaotamisest vastavalt 2-A lisale.”

Artikli 5.2 lõike 2 punkti b alapunkt ii

„ii)  enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär, mis kehtis käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale vahetult eelneval päeval.”

Artikli 5.3 lõige 2

„2.  Kahepoolseid kaitsemeetmeid võib võtta ainult üleminekuperioodi ajal.”

Artikli 5.3 lõige 3

„3.  Selleks et hõlbustada kohanemist olukorras, kus kahepoolset kaitsemeedet kohaldatakse eeldatavasti rohkem kui ühe aasta jooksul, liberaliseerib kahepoolse kaitsemeetme võtnud lepinguosaline asjaomase meetme kohaldamist korrapäraste ajavahemike järel järk-järgult kogu kaitsemeetme kohaldamisaja jooksul.”

Artikli 5.3 lõige 4

„4.  Kahepoolset kaitsemeedet ei võeta sellise konkreetse päritolustaatusega kauba impordi suhtes, mille puhul kahepoolset kaitsemeedet on kohaldatud juba sama kaua kui varasemat kahepoolset kaitsemeedet või ühe aasta jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.”

Artikli 5.3 lõige 5

„5.  Kui lepinguosaline lõpetab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse sellise päritolustaatusega kauba puhul, mille suhtes kõnealune meede võeti, tollimaksumäärana määra, mida oleks kohaldatud juhul, kui kahepoolset kaitsemeedet ei oleks võetud.”

Artikli 5.4 lõige 2

„2.  Uurimine tuleb igal juhul lõpetada ühe aasta jooksul alates selle algatamise kuupäevast.”

Artikli 5.4 lõige 4

„4.  Otsus selle kohta, et asjaomase päritolustaatusega kauba impordi kasv on tekitanud või ähvardab tekitada omamaisele tootmisharule suurt kahju, tehakse vaid juhul, kui uurimise käigus tõendatakse objektiivsete tõendite alusel, et on olemas põhjuslik seos päritolustaatusega kauba impordi suurenemise ja omamaisele tootmisharule tekitatud suur kahju või suure kahju ohu vahel. Otsuse tegemisel võetakse lisaks asjaomase päritolustaatusega kauba impordi kasvule samal ajal arvesse ka omamaist tootmisharu kahjustavaid muid tegureid.”

Artikkel 5.8

„8.  Lepinguosalised kasutavad artikli 5.5 lõikes 1 ja artikli 5.7 lõikes 2 osutatud teadete ning muu käesoleva jao kohase teabe vahetamiseks inglise keelt.”

2-C lisa „Mootorsõidukid ja nende osad” artikkel 18 „Kaitsemeetmed”

„1.  Käesoleva lepingu jõustumisele järgneva 10 aasta jooksul jätab kumbki lepinguosaline endale õiguse peatada samaväärsete kontsessioonide ja muude samaväärsete kohustuste kohaldamine juhul, kui teine lepinguosaline: (*) a) ei kohalda 2-C-1 liites osutatud ÜRO normi või lõpetab selle kohaldamise või b) kehtestab muu regulatiivse meetme või muudab seda, nii et 2-C-1 liites osutatud ÜRO normi kohaldamisest saadavad eelised kaovad või vähenevad.

2.  Lõike 1 kohane peatamine jääb jõusse ainult seni, kuni tehakse otsus kooskõlas käesoleva lisa artiklis 19 osutatud vaidluste kiirendatud lahendamise menetlusega või kui leitakse mõlemat poolt rahuldav lahendus, sealhulgas lahendus käesoleva lisa artikli 19 punkti b kohaste konsultatsioonide tulemusel, olenevalt sellest, kumb toimub varem.

------

(*)  Kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamist ei tohi peatada suuremas mahus kui on kahepoolne kaubandus ÜRO normiga hõlmatud, käesoleva artikli punkti 1 alapunktis a või b osutatud toodetega.”

Euroopa Liidu ja Uus-Meremaa vaheline vabakaubandusleping



Kohaldamise alguskuupäev:

1.6.2024

Kahepoolsed kaitseklauslid või muud mehhanismid

5. peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed” D jagu „Kahepoolsed kaitsemeetmed”

Lepingus sisalduv säte/sisalduvad sätted

Artikli 5.7 punktid c, e ja g

„c)  „tõsine halvenemine” – suured raskused samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu tootvas majandussektoris;

[…]

e)  „tõsise halvenemise oht” – tõsine halvenemine, mis faktiliste asjaolude ja mitte üksnes väidete, oletuste või ähmase võimaluse põhjal on selgelt reaalne;

[…]

g)  „üleminekuperiood” – seitsmeaastane periood alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.”

Artikli 5.8 lõike 2 punkti b alapunkt ii

„ii)  käesoleva lepingu jõustumise päevale vahetult eelneval päeval kehtinud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär.”

Artikli 5.9 lõike 1 punktid a ja c

„1.  Kahepoolset kaitsemeedet võib kohaldada:

a)  üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on vajalik, et ära hoida või heastada omamaisele tootmisharule tekkivat tõsist kahju või tõsise kahju tekkimise ohtu või äärepoolseima piirkonna või äärepoolseimate piirkondade majandusliku olukorra tõsist halvenemist või tõsise halvenemise ohtu;

[…]

c)  enne üleminekuperioodi lõppu.”

Artikli 5.9 lõike 2 punkt a

„2.  Lõike 1 punktis b osutatud ajavahemikku võib pikendada ühe aasta võrra, tingimusel et:

a)  importiva lepinguosalise pädevad uurimisasutused otsustavad 1. alajaos „Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetluseeskirjad” sätestatud korras, et kahepoolne kaitsemeede on jätkuvalt vajalik selleks, et ära hoida või heastada omamaisele tootmisharule tekkivat tõsist kahju või tõsise kahju tekkimise ohtu või äärepoolseima piirkonna või äärepoolseimate piirkondade majandusliku olukorra tõsist halvenemist või tõsise halvenemise ohtu;”

Artikli 5.9 lõige 3

„3.  Kui lepinguosaline lõpetab kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise, on tollimaksumääraks see määr, mis oleks kehtinud asjaomase kauba suhtes vastavalt 2-A lisale „Tollitariifide kaotamise ajakavad”.”

Artikli 5.9 lõige 4

„4.  Kui lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes on juba kohaldatud kahepoolset kaitsemeedet, ei või kauba importimisel sellist kahepoolset kaitsemeedet kohaldada ajavahemiku jooksul, mis võrdub poolega eelmise kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise kestusest.”

Artikli 5.9 lõige 5

„5.  Lepinguosaline ei kohalda sama kauba suhtes ja samal ajal:

a)  käesoleva lepingu kohast ajutist kahepoolset kaitsemeedet, kahepoolset kaitsemeedet või äärepoolseimate piirkondade kaitsemeedet ning

b)  GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohast kaitsemeedet.”

Artikli 5.10 lõige 1

„1.  Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamine põhjustaks kahju, mida oleks raske heastada, võib lepinguosaline kohaldada ajutist kahepoolset kaitsemeedet, kui ta on eelnevalt kindlaks teinud selged tõendid selle kohta, et käesoleva lepingu kohaselt tollimaksu vähendamise või kaotamise tõttu on teise lepinguosalise territooriumilt pärit kauba import suurenenud ning et see import tekitab omamaisele tootmisharule tõsist kahju või põhjustab tõsise kahju tekkimise ohu või toob kaasa äärepoolseima piirkonna või äärepoolseimate piirkondade majandusliku olukorra tõsise halvenemise või tõsise halvenemise ohu.”

Artikli 5.10 lõige 3

„3.  Ajutise kahepoolse kaitsemeetme tulemusena kehtestatud tollimaks tagastatakse viivitamata, kui 1. alajaos „Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetluseeskirjad” osutatud edasise uurimise käigus ei tehta kindlaks, et ajutise kahepoolse kaitsemeetmega hõlmatud kauba suurenenud import tekitab omamaisele tootmisharule tõsist kahju või põhjustab sellise kahju ohu või toob kaasa äärepoolseima piirkonna või äärepoolseimate piirkondade majandusliku olukorra tõsise halvenemise või sellise halvenemise ohu.”

Artikkel 5.11

„Äärepoolseimad piirkonnad

1.  Kui Uus-Meremaalt pärit toodet imporditakse otse liidu ühe või mitme liidu äärepoolseima piirkonna (*) territooriumile sellistes suurenenud kogustes ja sellistel tingimustel, et see põhjustab asjaomase äärepoolseima piirkonna või asjaomaste äärepoolseimate piirkondade majandusliku olukorra tõsise halvenemise või tõsise halvenemise ohu, võib liit pärast alternatiivsete lahenduste uurimist erandkorras kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis piirduvad asjaomase piirkonna või asjaomaste äärepoolseimate piirkondade territooriumiga.

2.  Lõike 1 kohaldamisel tehakse tõsine halvenemine kindlaks objektiivsete tegurite, sealhulgas järgmiste elementide alusel:

a)  impordi mahu absoluutne või suhteline suurenemine võrreldes omamaise toodanguga ja mujalt pärineva impordiga ning

b)  sellise impordi mõju asjaomase tootmisharu või majandussektori olukorrale, sealhulgas müügi- ja tootmismahule, finantsolukorrale ja tööhõivele.

3.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat jagu mutatis mutandis kõigi käesoleva artikli alusel vastu võetud kaitsemeetmete suhtes.

(*)  Käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on liidu äärepoolseimad piirkonnad Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Réunion, Mayotte, Saint Martin, Assoorid, Madeira ja Kanaari saared. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka riigi või ülemereterritooriumi suhtes, kes muudab oma staatuse äärepoolseimaks piirkonnaks, mis kinnitatakse Euroopa Ülemkogu otsusega ELi toimimise lepingu artikli 355 lõikes 6 sätestatud korras, alates kõnealuse otsuse vastuvõtmise kuupäevast. Kui liidu äärepoolseim piirkond muudab oma staatust sama korra kohaselt, lõpetatakse artikli 5.11 (äärepoolseimad piirkonnad) kohaldamine alates Euroopa Ülemkogu vastavast otsusest. Liit teatab Uus-Meremaale kõigist staatuse muudatustest selles, milliseid territooriume käsitatakse liidu äärepoolseimate piirkondadena.”

Artikli 5.14 lõige 2

„2.  Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamiseks peab pädev uurimisasutus objektiivsete tõendite alusel tõendama põhjusliku seose olemasolu asjaomase toote suurenenud impordi ja tõsise kahju või tõsise kahju tekkimise ohu vahel või põhjusliku seose olemasolu asjaomase toote suurenenud impordi ja tõsise halvenemise või tõsise halvenemise ohu vahel. Lisaks suurenenud impordile uurib pädev uurimisasutus ka muid teadaolevaid tegureid tagamaks, et nende tegurite tekitatud kahju ei omistata suurenenud impordile.”

Artikli 5.14 lõige 3

„3.  Uurimine tuleb igal juhul lõpule viia ühe aasta jooksul alates selle algatamise kuupäevast.”

▼B



Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldus

Euroopa Parlament ja komisjon on nõus, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. veebruari 2019. aasta määruse (EL) 2019/287 (millega rakendatakse kahepoolseid kaitseklausleid ja muid mehhanisme, mis võimaldavad ajutiselt peatada Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud teatavates kaubanduslepingutes sätestatud soodustuste kohaldamise) lisas loetletud lepingute rakendamisel on tähtis teha tihedat koostööd. Sel eesmärgil on nad kokku leppinud, et kui Euroopa Parlament võtab vastu soovituse algatada kaitsemeetme alane uurimine, analüüsib komisjon põhjalikult, kas määruse kohased tingimused uurimise ex officio algatamiseks on täidetud. Kui komisjon leiab, et tingimused ei ole täidetud, esitab ta Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile aruande, milles selgitab kõiki asjaolusid, mis on sellise uurimise algatamise seisukohast olulised.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 16).

Top