TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Algatuse pealkiri

Energiatõhususse tehtavate erainvesteeringute soodustamine – juhised liikmesriikidele ja turuosalistele

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

ENER.B2

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni soovitus koos üksikasjaliku lisaga

Ligikaudne aeg

2024. aasta 3. kvartal

Lisateave

Energiatõhususe rahastamine (Europa.eu)

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Energiatõhusus on väga oluline selleks, et EL saaks 2050. aastaks täielikult CO2 heite vabaks, kuid samas kasvaks Euroopa majanduse konkurentsivõime ning paraneks energiajulgeolek ja energia taskukohasus. Paketi „Eesmärk 55“ ja kava „REPowerEU“ raames võeti 2023. aasta septembris vastu energiatõhusust käsitlev direktiiv (EL) 2023/1791 (uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv). See avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2023. aasta septembris ning see jõustus 10. oktoobril 2023. Uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiv on Euroopa energiatõhususe poliitika nurgakivi. Sellega nähakse ette normid, kohustused ja poliitikavahendid ELi 2030. aasta energiatõhususeesmärkide saavutamiseks.

Energiatõhususse tehtavate investeeringute suurendamine sihtotstarbeliste poliitika- ja rahastamismeetmete abil on äärmiselt oluline aitamaks liikmesriikidel saavutada 2030. aasta energiatõhususeesmärgid ja viia ellu kava „REPowerEU“ energiasäästu mõõde. Energiatõhususse tehtavate investeeringute kaasamise soodustamine võimaldab saavutada 2050. aastaks kulutõhusal viisil kliimaneutraalsuse, tagades samal ajal ELi majanduse konkurentsivõime ja kestlikkuse ning parandades ELi varustuskindlust ja energiaturu vastupanuvõimet.

Hiljuti vastu võetud uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi artikliga 30 tugevdatakse õigus- ja poliitikaraamistikku, et kaasata investeeringuid energiatõhususse. Artikli 30 eesmärk on suurendada avaliku sektori eelarvest antava toetuse kulutõhusust ja energiatõhususe parandamise meetmetesse erasektori investeeringute tegemist. Kuna üksnes avaliku sektori, sealhulgas ELi rahastusest ei piisa investeeringuteks, mida on vaja 2030. aasta energiatõhususeesmärkide ja kava „REPowerEU“ energiasäästueesmärkide saavutamiseks, tuleb suur osa rahalisest toetusest hankida erasektorist. Sellest tulenevalt tunnistatakse artiklis 30 vajadust tagada energiatõhususe parandamise meetmete tarvis piisav rahaline toetus ja tehniline tugi, töötada välja sihipärased poliitikameetmed, mis võimaldavad kaasata energiatõhususe parandamisse erasektori investeeringuid, ning edendada energiatõhususe valdkonnas uuenduslikke rahastamismehhanisme ja erasektori finantstooteid. Lisaks pannakse selle artikliga alus edasisele tööle, et stimuleerida energiatõhususinvesteeringuid, rõhutades Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja finantsasutuste vahelise koostöö olulisust.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi ettepanekule lisatud mõjuhinnangus (SWD(2021) 623 final) märgiti, et energiatõhususe parandamiseks vajalike investeeringute osas valitseb Euroopas üks suuremaid puudujääke, ning hinnati, et energiatõhususeesmärkide saavutamiseks on 2030. aastaks vaja investeerida täiendavalt 165 miljardit eurot aastas. Uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivis kokku lepitud ambitsioonikamaid eesmärke silmas pidades on see summa veelgi suurem. Hoonete energiatõhususega seoses on hoonete energiatõhusust käsitleva uuesti sõnastatud direktiivi ettepanekule lisatud mõjuhinnangus (SWD(2021) 453 final) märgitud, et hoonete renoveerimisega seotud ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks on vaja igal aastal rohkem kui 100 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid.

Seda arvesse võttes on energiatõhususe parandamiseks vaja suurendada erasektori investeeringute mahtu, kuna nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil kättesaadavad avaliku sektori vahendid ei ole ega peagi olema piisavad. Selleks et kaasata energiatõhususe parandamise meetmetesse rohkem erasektori investeeringuid, tuleb kõrvaldada olemasolevad turutõkked (majanduslikud ja rahanduslikud, käitumuslikud ja tegevusega seotud, taustsüsteemi ja tehnoloogiaga seotud, mõõtmiste ja kontrollimisega seotud ning regulatiivsed ja haldustõkked) ning töötada samas välja asjakohased ja uuenduslikud rahastamislahendused.

Uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi artikli 30 lõike 10 kohaselt peab Euroopa Komisjon esitama 31. detsembriks 2024 liikmesriikidele ja turuosalistele erainvesteeringute soodustamise kohta juhised. Vastavalt artikli 30 lõikele 10 on juhiste eesmärk aidata liikmesriikidel ja turuosalistel arendada ja rakendada oma energiatõhususalaseid investeeringuid, sealhulgas liidu eri programmides, ning neis pakutakse välja asjakohaseid rahastamismehhanisme ja uuenduslikke rahastamislahendusi, kombineerides toetusi, rahastamisvahendeid ja projektiarendusabi, et laiendada olemasolevaid algatusi ja kasutada liidu programme katalüsaatorina erasektori rahastamise võimendamiseks ja ergutamiseks.

Lisaks on energiatõhususe direktiivi artikli 30 lõikes 3 nõutud, et erainvesteeringute soodustamist käsitlevad komisjoni juhised hõlmaksid ka võimalikke meetmeid, mida liikmesriigid võiksid võtta, et hõlbustada uuenduslike rahastamisskeemide – maksu- ja arvepõhise ning kolmandate isikute poolse rahastamise – rakendamist, ning meetmeid, mille abil edendada energiatõhususega seotud laenutooteid.

Seega soovitakse komisjoni juhistega, mis antakse liikmesriikidele ja turuosalistele energiatõhususega seotud erainvesteeringute soodustamise kohta, aidata kaasata energiatõhususe valdkonnas investeeringuid ning saavutada 2030. aasta energiatõhususeesmärgid ja muud seonduvad eesmärgid.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Energiatõhususe direktiivi (EL) 2023/1791 artikli 30 lõige 10

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Algatusega täidetakse õiguslikku nõuet, mille kohaselt peab Euroopa Komisjon kooskõlas uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiivi (2023/1791) artikli 30 lõikega 10 esitama 31. detsembriks 2024 liikmesriikidele ja turuosalistele juhised energiatõhususse tehtavate erainvesteeringute soodustamise kohta. 

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Juhised aitavad liikmesriikidel ja turuosalistel arendada ja rakendada energiatõhususalaseid investeeringuid, sealhulgas liidu eri programmides. Juhistes pakutakse välja asjakohaseid rahastamismehhanisme ja uuenduslikke rahastamislahendusi, kombineerides toetusi, rahastamisvahendeid ja projektiarendusabi, et laiendada olemasolevaid algatusi ja kasutada liidu programme katalüsaatorina erasektori rahastuse võimendamiseks.

Selleks et jätkuvalt suurendada energiatõhususe parandamise rahastamist, on äärmiselt oluline kõrvaldada kindlakstehtud takistused, mis pärsivad energiatõhususe valdkonnas erasektoripoolse rahastuse hankimist ja kasutamist. Põhilised takistused on:

-majanduslikud ja rahanduslikud (rahaliste vahendite puudumine, stiimulite puudumine, tajutavad riskid, pikad tasuvusperioodid, suured tehingukulud);

-käitumuslikud ja tegevusega seotud (piiratud teadlikkus eelistest, piiratud järelevalve- ja kontrollimeetmed, suured halduskulud, puudulik suutlikkus ja finantskirjaoskus ning puudulikud oskused);

-taustsüsteemi ja tehnoloogiaga seotud (standardlahenduste puudumine, piiratud tarneahel, puudulik kohandamine);

-regulatiivsed (praegused haldustõkked, mis takistavad uuenduslike ja segarahastamislahenduste kasutuselevõttu).

Juhised koostatakse komisjoni soovitusena, mille lisas esitatakse põhjalikud üksikasjalikud suunised. Komisjoni soovituses ja lisas esitatud üksikasjalikes suunistes:

-antakse ülevaade praegusest energiatõhususe rahastamise olukorrast; 

-kirjeldatakse erasektori investeeringute kaasamise takistusi ja stiimuleid nende investeeringute tegemiseks;

-kirjeldatakse asjakohaseid rahastamismehhanisme ja uuenduslikke rahastamislahendusi, mis aitavad võimendada erasektori investeeringuid, muu hulgas kirjeldatakse liikmesriikides kasutusel olevaid parimaid tavasid ja mudeleid;

-antakse liikmesriikidele konkreetsed poliitika- ja rahastamismeetmeid käsitlevad suunised, selleks et kättesaadavat avaliku sektori rahalist toetust kasutataks rahastamisvahendite ja uuenduslike rahastamisskeemide kasutuselevõtmisel kõige kulutõhusamal viisil;

-tehakse kindlaks olemasolevad parimad tavad ja võtted, mis aitavad turuosalistel hoogustada energiatõhususega seotud projektide arendamist, rahastamislahendusi ja investeeringuid;

-antakse konkreetsed juhised energiatõhususe ja integreeritud taastuvenergia projektide väljatöötamiseks ja elluviimiseks avalikus, äri- ja elamusektoris. 

Juhiste üldeesmärk on aidata luua tugiraamistik energiatõhususega seotud investeeringute turu laiendamiseks, et anda panus ELi 2030. aasta energiatõhususeesmärkide saavutamisse. Kooskõlas uuesti sõnastatud energiatõhususe direktiiviga pööratakse juhistes eeldatavalt erilist tähelepanu rahastamisvahendite, sealhulgas laenupõhise rahastuse ja avaliku sektori garantiide kasutuselevõtu suurendamisele, ning põhjalikumalt käsitletakse ka rahalist toetust VKEde võetavatele ning kütte- ja jahutussüsteemide renoveerimiseks rakendatavatele meetmetele. Võttes arvesse hoonete renoveerimise tõeliselt olulist panust nii energiatõhususe parandamise kui ka CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisse ja hoonete energiatõhusust käsitlevas uuesti sõnastatud direktiivis esitatud suuremaid eesmärke, antakse juhistes ka soovitusi konkreetselt hoonete renoveerimiseks ette nähtud uuenduslike rahastamislahenduste ja rahastamisvahendite kasutamise kohta. Juhiseid antakse ka selliste rahastamislahenduste kohta, mille abil vähendada energiaostuvõimetust, eelkõige kliimameetmete sotsiaalfondi raames.

Juhiste konkreetne eesmärk on anda liikmesriikidele ja turuosalistele spetsiaalseid soovitusi kindlakstehtud takistuste ületamiseks, milleks tuleks rakendada mõjusaid poliitika-, regulatiiv- ja rahastamismeetmeid.

Tõenäoline mõju

Juhiste vastuvõtmise järel võtavad liikmesriigid ja turuosalised meetmeid, et kõrvaldada takistused ning veelgi hõlbustada selliste rahastamisvahendite ja uuenduslike rahastamislahenduste kasutuselevõttu, mis aitavad kaasata erasektori investeeringuid energiatõhususse, eesmärgiga saavutada ELi 2030. aasta suuremad energiatõhususeesmärgid.

Soovitused ei ole õiguslikult siduvad. Juhistes kirjeldatud meetmete mõju sõltub sellest, kui asjakohased need on liikmesriikide ja turuosaliste ees seisvate konkreetsete probleemide ja takistuste kõrvaldamiseks, ning riikide ametiasutuste valmisolekust suurendada selliste energiatõhususega seotud rahastamislahenduste kasutamist, mis aitavad kaasata erasektori investeeringuid.

Edasine seire

Ei kohaldata.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Komisjoni soovitused, milles esitatakse üldine poliitiline lähenemisviis ja mis ei kohusta meetmeid võtma, ei nõua mõju hindamist. Kõigi tulevaste seadusandlike ettepanekute puhul, mis võidakse esitada nende juhiste järelmeetmena, kehtivad tavapärased komisjoni parema õigusloome poliitika nõuded koostada mõjuhinnang.

Konsulteerimisstrateegia

Konsulteerimise eesmärk on koguda energiatõhususe rahastamise valdkonnas tegutsevatelt sidusrühmadelt ja turuosalistelt, eelkõige projektide elluviijatelt ja arendajatelt, finantsasutustelt, energiateenuste ettevõtetelt ning muudelt energiatõhususe ja energiasüsteemi ümberkujundamise rahastamise valdkonnas tegutsevatelt turuosalistelt asjakohaseid andmeid, tagasisidet olemasolevate takistuste kohta ja soovitusi, kuidas kaasata energiatõhususe parandamisse erasektori investeeringuid. Juhiste üldeesmärk on kasutada ära kestliku ja elujõulise turu potentsiaali energiatõhususalaste investeeringute edendamiseks. Selleks tehakse juhistes kokkuvõte energiatõhususe parandamise meetmete rahastamisel saadud kogemustest, hinnatakse ühiseid jooni ning esitatakse konkreetsed soovitused ja tulevikku suunatud strateegia, et aidata kõrvaldada olemasolevaid takistusi.

Sihtrühmad on näiteks projektide arendajad ja elluviijad, liikmesriikide esindajad, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused, avaliku ja erasektori finantsasutused, ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused, tehnilise abi rahastud ja ühtsete kontaktpunktidena tegutsevad osalised, rahastajad, tarbijarühmad, tarbijate esindajad, kodanikuühiskonna organisatsioonid, haridus- ja teadusasutused ning kõik teised osalised, kes on seotud energiatõhususe parandamise projektide väljatöötamise ja rahastamise ning nende tarvis abi osutamisega ja energiatõhususe parandamiseks erasektori investeeringute kaasamisega.

Komisjon palub vastajatel anda tagasisidet selle kohta, millised on energiatõhususe valdkonnas erasektoripoolse rahastuse hankimise ja kasutamise takistused ja stiimulid, soovitusi olemasolevate takistuste ületamiseks ja erasektori investeeringute kaasamiseks, ettepanekuid selle kohta, kuidas paremini hõlbustada erasektori investeeringute kaasamist, sealhulgas poliitika-, rahastamis- ja reguleerivate meetmete kaudu, ning näiteid parimate tavade kohta seoses rahastamislahendustega ja meetmetega, mida on võetud olemasolevate takistuste kõrvaldamiseks. Vastajatel palutakse jagada kõiki aruandlusandmeid, mida nad peavad asjakohasteks, sealhulgas hindamisaruandeid.

Kooskõlas Euroopa Komisjoni parema õigusloome poliitikaga, mille eesmärk on töötada välja algatusi, mis põhinevad parimatel olemasolevatel teadmistel, kutsukse teadlasi, akadeemilisi organisatsioone, õpikodasid ja teadusühendusi, kellel on energiatõhususe rahastamise alal teadmisi, esitama asjakohaseid avaldatud ja avaldamiseelseid teaduslikke uuringuid, analüüse ja andmeid. Eriti teretulnud on esildised, milles võetakse kokku praegused teadmised kõnealuses valdkonnas.

See tagasisidekorje on komisjoni portaalis „Avaldage arvamust!“ kättesaadav kõigis 24 ELi ametlikus keeles. Vastata saab samuti kõigis ELi ametlikes keeltes nelja nädala jooksul alates tagasisidekorje avaldamisest. Tagasisidekorje tulemusi jagatakse energiatõhususe direktiivi komiteega ning tagasisidekorje avaldatakse ka energeetika peadirektoraadi veebilehel. Sidusrühmadega konsulteerimise strateegia alusel korraldab energeetika peadirektoraat neljapäeval, 8. veebruaril 2024 veebis sidusrühmade seminari. Kokkuvõttev aruanne koostatakse kaheksa nädala jooksul pärast tagasisidekorje lõppu.