TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Käesoleva dokumendi eesmärk on anda komisjoni töö kohta teavet avalikkusele ja sidusrühmadele, et nad saaksid anda tagasisidet ja tulemuslikult konsultatsioonides osaleda.

Palume sihtrühmadel avaldada arvamust komisjoni arusaama kohta probleemist ja selle võimalikest lahendustest ning esitada meile kogu nende käsutuses olev asjakohane teave.

Algatuse pealkiri

Euroopa kodanikualgatus „Euroopa karusnahast priiks“ (hindamine)

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

TERVISE JA TOIDUOHUTUSE PEADIREKTORAAT, G3

Algatuse tõenäoline liik

Muu kui seadusandlik

Ligikaudne aeg

2026. aasta 1. kvartal

Lisateave

Poliitikavaldkond: loomade heaolu

Euroopa kodanikualgatus „Euroopa karusnahast priiks“

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

2023. aasta juunis esitati komisjonile ametlikult Euroopa kodanikualgatus „Euroopa karusnahast priiks“. Algatuse raames kutsus 1,5 miljonit ELi kodanikku komisjoni üles võtma meetmeid, et keelustada: i) loomade pidamine ja surmamine ainult või peamiselt karusnahatootmise eesmärgil ning ii) kasvandustest pärit karusnaha ja sellist nahka sisaldavate toodete ELi turule laskmine.

7. detsembril 2023 võttis komisjon algatuse järelmeetmena vastu teatise. Selles kirjeldati komisjoni õiguslikke ja poliitilisi järeldusi ning meetmeid, mida komisjon kavatseb vastuseks võtta.

2023. aasta teatises anti teada, et komisjon viib läbi hindamise, et i) toetada komisjoni otsust algatuse suhtes võetavate asjakohaste järelmeetmete kohta ning ii) toetada nende järelmeetmete ettevalmistamist, luues mis tahes tulevaste meetmete jaoks tugeva tõendusbaasi.

Komisjon tegeleb praegu kõnealuse hindamisega. Hindamine hõlmab i) Euroopa kodanikualgatuse „Euroopa karusnahast priiks“ esitatud taotluste ning ii) tehistingimustes peetavate karusloomade heaolu tagamiseks mõeldud alternatiivsete lähenemisviiside (nt põllumajandusloomade heaolu rangemate eeskirjade kehtestamine ja see, kas neid eeskirju tuleks kohaldada ka imporditud toodete suhtes) keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Teaduslike tõendite vähesuse ja karusloomade heaolu küsimuses konsensuse puudumise tõttu tegi komisjon EFSA-le ülesandeks esitada 2025. aasta juuniks volituse M-2023-00148 alusel teaduslik arvamus karusnaha tootmiseks kasvatatavate loomade heaolu kohta. EFSA arvamuses hinnatakse karusnaha tootmiseks kasvatatavate naaritsate, rebaste, kährikute ja tšintšiljade heaolutingimusi.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Põllumajandusloomade kaitse üldised miinimumnõuded on sätestatud nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivis 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade, sealhulgas karusloomade kaitset. Praegu puuduvad muud karusloomade heaolu käsitlevad konkreetsed ELi õigusaktid.

Loomade heaolu käsitlevate kehtivate ELi õigusaktide toimivuskontrollist, mille komisjon 2022. aastal läbi viis, nähtus, et direktiivi 98/58/EÜ sätted on nii üldised, et neid ei ole võimalik rakendada ega nõuetekohaselt jõustada. Samuti näitas see, et kehtivaid õigusakte tuleb ajakohastada, võtmaks arvesse teaduse ja tehnoloogia uusi arengusuundi.

Siseturu moonutused: mitu liikmesriiki on kehtestanud karusloomakasvatuse suhtes erineva ulatusega riiklikud keelud, mis puudutavad kõiki karusloomaliike või ainult mõnda liiki karusloomi. Need riiklikud keelud moonutavad siseturgu ja loovad ettevõtjatele kogu ELis ebavõrdsed tingimused. Samal ajal jätkavad karusloomakasvatajad järelejäänud tootvates liikmesriikides tegevust erinevate riiklike nõuete kohaselt ning lasevad karusnahku ja karusnahatooteid kogu ELi siseturule.

ELi kodanike mure: karusloomade heaoluga seotud ühiskondlikud ja eetilised ootused on kõrged, nagu näitavad 1,5 miljonit allkirja, mis anti Euroopa kodanikualgatusele „Euroopa karusnahast priiks“, ja karusloomakasvatust käsitlevad riiklikud meetmed, mille liikmesriigid on vastu võtnud.

Kodanikualgatuses väidetakse, et karusloomade praegused kasvatustingimused ei ole kooskõlas loomade heaolu tänapäevaste põhimõtetega. Keskkonnaalaselt kaasneb karusloomakasvatusega ressursside tarbimine ja reostus, naaritsate ja kährikute puhul väljendatakse muret elurikkuse pärast ning karusloomakasvatus eritab kasvuhoonegaase.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Loomade heaolu on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevus. Subsidiaarsuse põhimõte lubab võtta ELi tasandi meetmeid, mis annavad selget lisaväärtust. Seepärast on komisjon võtnud kohustuse uurida üksikasjalikumatele andmetele tuginedes karusloomade heaolu põhjalikumalt. Viies läbi põhjaliku majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja heaolu hindamise, mis põhineb kindlatel tõenditel ja andmetel, püüab komisjon kehtestada ühtlustatud lähenemisviisi, millega tagatakse ühetaolised loomade heaolu standardid, tegeletakse keskkonnaprobleemidega, reageeritakse kodanike eetilistele probleemidele, vähendatakse regulatiivseid erinevusi ning (regulatiivse variandi puhul) edendatakse siseturul võrdseid tingimusi.

Õiguslik alus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta

Karusloomakasvatuses loomade heaolu reguleerimise õiguslik alus: ELi toimimise lepingu artiklid 114 ja 43.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Ebaühtlased riiklikud õigusaktid ja ebajärjepidev jõustamine karusloomakasvatuses on mõjutanud ühtse turu terviklikkust ja toonud ELis kaasa erineva tasemega loomade heaolu ning selline olukord nõuab kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi, et vastata Euroopa kodanikualgatuse „Euroopa karusnahast priiks“ taotlustele.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

2026. aasta teatises antakse teada, milliseid meetmeid kavatseb komisjon võtta Euroopa kodanikualgatuse „Euroopa karusnahast priiks“ järelmeetmena, et tagada karusloomade piisav kaitse.

Samuti tehakse selles kokkuvõte komisjoni hinnangust Euroopa kodanikualgatusega taotletud keeldude majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju ning loomatervisele, rahvatervisele ja loomade heaolule avalduva mõju, samuti alternatiivsete lähenemisviiside (st rangemate ja spetsiifilisemate loomade heaolu eeskirjade kehtestamine karusloomakasvatusele) mõju kohta. Ühtlasi tehakse selles kokkuvõte komisjoni hinnangust mõju kohta, mida avaldab kummagi meetme kohaldamine impordile.

Komisjoni 2023. aasta teatises määrati kindlaks järgmised kolm võimalikku stsenaariumi Euroopa kodanikualgatusele reageerimiseks:

1.    teha ettepanek keelata ELis pärast üleminekuperioodi naaritsate, rebaste, kährikute ja/või tšintšiljade kasvatamine nende karusnaha pärast (ilma impordimeetmeteta – seega võiks selle lähenemisviisi alusel endiselt lasta ELi turule karusnahku ja karusnahatooteid kolmandatest riikidest) või

2.    teha ettepanek keelata ELis pärast üleminekuperioodi naaritsate, rebaste, kährikute ja/või tšintšiljade kasvatamine nende karusnaha pärast ning keelata sellistelt loomadelt (sealhulgas kolmandates riikides kasvatatud loomadelt) saadud karusnaha ja karusnahatoodete ELi turule laskmine või

3.    kehtestada ELi õigusaktid, et kehtestada rangemad ja konkreetsemad ühtlustatud standardid, mis vastavad paremini karusloomade heaolu vajadustele (koos samaväärsete impordimeetmetega või ilma nendeta).

Tõenäoline mõju

Karusnahatootmine on ELis ja ka mujal pidevalt vähenenud. Samal ajal on üha rohkem moekaubamärke liikunud selliste materjalide kasutamise poole, mida nad märgistavad kui „julmust vältivaid“ alternatiive, nagu sünteetiline karusnahk ja muud uuenduslikud materjalid.

Hindamise käigus hinnatakse karusloomakasvatuse keelustamise või sektori rangema reguleerimise majanduslikku mõju ELis, võttes arvesse karusloomakasvatuse ja karusnahatöötlemise ning nendega seotud tööstusharude tööhõive ja tegevuse taseme suundumusi. Ülejäänud tarneahelas tuleks kas i) importida karusnahku ja karusnahatooteid oma tegevuse jätkamiseks või ii) minna üle muule majandustegevusele. Hindamise käigus tehakse ka järgmist: i) uuritakse tõenäolisi viise ja mõju karusnahatöötlejatele, karusnahatoodete tootjatele ja moekaubamärkidele ning ii) kaalutakse ELi-sisese ja ELi-välise kaubanduse aspekte, sealhulgas mõju moetööstusele.

Kui ELi karusloomakasvatuse keeluga kaasnevad importi käsitlevad meetmed, võib see kiirendada innovatsiooni karusnaha alternatiivide väljatöötamisel (toetades seeläbi uute materjalide ja tehnoloogiate arendamist), samuti luuakse tänu sellele uusi töökohti ning avatakse uusi sektoreid moe- ja tekstiilitööstuses. See mõjutaks aga otseselt karusloomakasvatuse ja karusnahatöötlemisega seotud töökohti, mis on praegu sageli koondunud maapiirkondadesse. Uurida tuleks töökohtade ümberkorraldamise võimekust.

Täiendavad loomade heaolu nõuded tekitaksid karusloomakasvatajatele lisakulusid, kuid nad võivad neid kulusid tarneahela ulatuses üle kanda.

Sotsiaalne mõju on eeldatavasti üldiselt positiivne. Keeld vastaks kodanike ootustele, nagu sooviti Euroopa kodanikualgatuses „Euroopa karusnahast priiks“. Täiendavad heaolunõuded vastaksid osaliselt ühiskonna ootustele seoses loomade heaolu ja eetilisema tootmisega.

Karusloomakasvatuse kaotamine lahendaks paljud karusnaha saamiseks kasvatatavate karusloomade heaoluga seotud probleemid ELis, kuid ei lahendaks väljaspool ELi kasvatatavate loomade heaolu küsimusi. Teise võimalusena võiks rangemate liigispetsiifiliste heaolustandardite rakendamine oluliselt parandada selliste loomade pidamise tingimusi. Lisaks võib impordi keelamine või impordi suhtes samaväärsete loomaheaolu nõuete kohaldamine osaliselt takistada heaoluprobleemide ülekandumist kolmandatesse riikidesse.

Tuleb siiski märkida, et mis tahes meetmete mõju impordile hinnatakse ka seoses nende mõjuga ELi suhetele kaubanduspartneritega ja seoses majandusliku mõjuga nende tootjatele.

Keskkonna seisukohast tooks karusnahatoodete keelustamine tõenäoliselt kasu, kui vähendada ELis järgmist: jäätmed ja keskkonnareostus; ressursikasutus ning karusloomakasvatusega seotud CO2 heide. Samuti kaalutakse invasiivsete võõrliikide probleemi, võttes arvesse ameerika naaritsa lisamist invasiivsete võõrliikide loetellu (nagu tehti kährikute puhul). Impordi keelustamine vähendaks veelgi keskkonnakoormuse ülekandmist kolmandatesse riikidesse. Ühtlasi tuleks hinnata naftaõlipõhistele sünteetilistele karusnahkadele ja muudele uuenduslikele materjalidele ülemineku keskkonnaaspekte.

Komisjoni analüüsis võetakse arvesse ELi liikmesriikide ametiasutuste finants- ja haldussuutlikkust nende meetmete rakendamisel ja jõustamisel. Selle tervikliku lähenemisviisi eesmärk on tegeleda karusnahatööstuse majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja loomade heaoluga seotud probleemidega, tagades samal ajal võrdsed tingimused kõigile sidusrühmadele.

Edasine seire

Mis tahes seiret hinnatakse siis, kui viiakse ellu 2026. aasta teatises teatavaks tehtud järelmeetmeid.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Algatusele ei lisata mõjuhinnangut, kuna sellega ei looda praeguses etapis uut poliitilist strateegiat. Selles esitatakse üksnes kavandatud meetmed ja ajakava, mille jooksul komisjon peab tegutsema. Mõjuhinnangud tehakse kõigi seonduvate seadusandlike ettepanekute kohta, mida komisjon võib esitada.

Konsulteerimisstrateegia

2026. aasta teatises tuginetakse Euroopa kodanikualgatusega „Euroopa karusnahast priiks“ seotud ulatuslikele tõenditele ja järeldustele ning teatist täiendab välisuuring.

Konsultatsioon hõlmab järgmist:

-kõnealune neljanädalane avalik konsultatsioon portaali „Avaldage arvamust!“ kaudu;

-asjaomaste sidusrühmadega välisuuringu kaudu korraldatavad sihtotstarbelised intervjuud, juhtumiuuringud, küsitlused ja seminarid;

-ELi liikmesriikide uuring karusloomade kohta.

Konsultatsioonide eesmärk on anda teavet otsuse tegemiseks Euroopa kodanikualgatuse „Euroopa karusnahast priiks“ järelmeetmete kohta kaasaval ja läbipaistval viisil. Komisjon soovib arvamusi ja eksperditeadmisi kõigilt sidusrühmadelt, nii EList kui ka kolmandatest riikidest, et nad saaksid esitada tõendeid komisjoni 2023. aasta teatises kirjeldatud stsenaariumide majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju ning kasu ja kulude kohta ja/või pakkuda välja alternatiivseid viise kindlakstehtud probleemide lahendamiseks.

Käesoleva tagasisidekorje kaudu soovib komisjon saada andmeid, et kvantifitseerida iga stsenaariumi mõju karusnahatööstuse ja karusloomakasvandustest pärit karusnahka kasutavate tööstusharude kõigis etappides alates tootmisest kuni lõpptoodete töötlemise, tootmise ja müügini. See hõlmab kvantifitseeritavaid majandusandmeid (nt tootmiskadu, karusnahakasvatusest loobumise kulud, mõju kaubandusele ja mõju tekstiilitööstusele, kus kasutatakse karusloomakasvandustest pärit karusnahku); sotsiaalandmeid (nt tööhõive näitajad põllumajanduses, tootmises ja jaemüügis) ning keskkonnaandmeid (nt karusnaha töötlemise, parkimise ja värvimise mõju).

Tagasisidekorjes on teretulnud osalema kõik sidusrühmad ja üldsus. Eriti on teretulnud: karusloomakasvatajad; karusloomakasvatuse sektoriga tihedalt seotud ettevõtjad (söödatootjad, karusnahatöötlejad, tootmissektor jne); ELi rõiva- ja moetööstus; tarbijad ja tarbijaorganisatsioonid; keskkonna- ja ühiskondlikud organisatsioonid; avaliku sektori asutused; akadeemilised ringkonnad; rahvusvahelised sidusrühmad ning partnerid väljaspool ELi.