This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 61f29f30-9092-11ef-a130-01aa75ed71a1
Commission Implementing Regulation (EU) 2020/1201 of 14 August 2020 as regards measures to prevent the introduction into and the spread within the Union of Xylella fastidiosa (Wells et al.)
Consolidated text: Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/1201, 14. august 2020, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta
Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2020/1201, 14. august 2020, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta
02020R1201 — ET — 17.10.2024 — 005.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1201, 14. august 2020, Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta (ELT L 269 17.8.2020, lk 2) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1688, 20. september 2021, |
L 332 |
6 |
21.9.2021 |
|
|
L 432 |
19 |
3.12.2021 |
||
|
L 221 |
14 |
8.9.2023 |
||
|
L 1320 |
1 |
16.5.2024 |
||
|
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2024/2507, 26. september 2024, |
L 2507 |
1 |
27.9.2024 |
|
Parandatud:
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2020/1201,
14. august 2020,
Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta
I PEATÜKK
MÕISTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
„kõnealune kahjur” – Xylella fastidiosa (Wells et al.) ja selle kõik alamliigid;
„peremeestaimed” – kõik istutamiseks ettenähtud taimed, välja arvatud seemned, mis kuuluvad I lisas loetletud perekondadesse või liikidesse;
„kõnealused taimed” – istutamiseks ettenähtud peremeestaimed, välja arvatud seemned, mis kuuluvad II lisas loetletud perekondadesse või liikidesse ning on teadaolevalt kõnealuse kahjuri suhtes vastuvõtlikud;
„siirutaja” – infraseltsi Cicadomorpha kuuluv putukas, kes teadaolevalt kannab kõnealust kahjurit taimedele edasi, või mis tahes muu putukas, keda kahtlustatakse kõnealuse kahjuri edasikandmises taimedele.
II PEATÜKK
KÕNEALUSE KAHJURI ESINEMISE IGA-AASTASED UURINGUD JA SITUATSIOONIPLAANID
Artikkel 2
Kõnealuse kahjuri uuringud liikmesriikide territooriumil
Liikmesriikides, kus kõnealune kahjur ei saa ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste tõttu vabas õhus levida, viiakse uuringud läbi üksnes sellistes mujal kui vabas õhus asuvates kohtades, kus kasvatatakse peremeestaimi ja kus nende esinemine kujutab endast tõenäoliselt ohtu kõnealuse kahjuri levimiseks liidu territooriumile.
Artikkel 3
Situatsiooniplaanid
Iga liikmesriik koostab situatsiooniplaani. Situatsiooniplaanis sätestatakse meetmed, mida liikmesriigi territooriumil võetakse seoses järgmisega:
kõnealuse kahjuri likvideerimine, nagu on sätestatud artiklites 7–11;
kõnealuste taimede vedu liidu piires, nagu on sätestatud artiklites 19–26;
ametlik kontroll seoses kõnealuste taimede veoga liidu piires ja peremeestaimede sisseveoga liitu, nagu on sätestatud artiklites 32 ja 33.
Iga liikmesriik ajakohastab vajaduse korral oma situatsiooniplaani iga aasta 31. detsembriks. Rakendusotsuse (EL) 2015/789 kohaselt koostatud situatsiooniplaanid tuleb uuendada 31. detsembriks 2020.
Lisaks määruse (EL) 2016/2031 artikli 25 lõikes 2 osutatud elementidele peab situatsiooniplaan sisaldama kõiki järgmisi elemente:
kättesaadavaks tehtavad minimaalsed vahendid ja täiendavate vahendite kättesaadavaks tegemise menetlused juhuks, kui kõnealuse kahjuri esinemine leiab kinnitust või kahtlustatakse selle esinemist;
üksikasjalikud eeskirjad menetluste kohta, mille abil tehakse kindlaks kõrvaldatavate taimede omanikud, et neile kõrvaldamiskorraldusest teatada ja eravaldustesse pääseda.
III PEATÜKK
PIIRITLETUD ALAD
Artikkel 4
Piiritletud alade kindlaksmääramine
Kui kinnitust on leidnud ainult kõnealuse kahjuri ühe või mitme konkreetse alamliigi esinemine, võib asjaomane liikmesriik piiritleda ala üksnes nende alamliikide osas.
Kui alamliigi esinemise kinnitamine on pooleli, piiritleb asjaomane liikmesriik sellise ala kõnealuse kahjuri ja kõigi selle võimalike alamliikide suhtes.
Nakatunud tsooni raadius peab olema vähemalt 50 m ja selle keskpunktis taim, mis leiti kõnealuse kahjuriga nakatunud olevat.
Puhvertsooni laius on järgmine:
vähemalt 2,5 km, kui nakatunud tsoon on kindlaks määratud artiklites 7–11 osutatud likvideerimismeetmete võtmiseks;
vähemalt 5 km, kui nakatunud tsoon on kindlaks määratud artiklites 12–17 osutatud tõkestamismeetmete võtmiseks.
Artikkel 5
Erandid piiritletud alade kindlaksmääramise osas
Erandina artiklist 4 võib likvideerimise eesmärgil kindlaksmääratud nakatunud tsooni ümbritseva puhvertsooni laiust vähendada kuni ühe kilomeetrini, kui suure tõenäosusega võib kinnitada, et kõnealuse kahjuri algne esinemine ei olnud kahjuri levimise tulemus, ning kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kõigist nakatunud tsoonis asuvatest kõnealustest taimedest võetakse proovid ja kõrvaldatakse need taimed hoolimata nende tervislikust seisundist;
vähemalt kord aastas tehtud ametlike analüüside alusel, mille puhul on võetud arvesse toiduohutusameti kahjuriuuringukaarti Xylella fastidiosa kohta, ei ole nakatunud tsoonis alates likvideerimismeetmete võtmisest leitud ühtegi teist kõnealuse kahjuriga nakatunud taime;
nakatunud tsooni ümbritsevas vähemalt 2,5 km laiuses tsoonis on esimesel kõnealuse kahjuri tuvastamisele järgneval aastal vähemalt üks kord tehtud uuring, millest nähtub, et kõnealust kahjurit ei ole sellest tsoonist leitud. Asjaomane liikmesriik võtab proove selles tsoonis olevatest peremeestaimedest ja analüüsib neid. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %, arvestades asjaolu, et nakatunud taimi ümbritseval esimesel 400 meetril on risk asjaomase piirkonna ülejäänud osaga võrreldes suurem.
analüüsidega, mida on tehtud kaks korda siirutaja lendlusperioodi jooksul ja mis on kooskõlas fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standarditega, ei ole nakatunud tsoonis ega selle vahetus läheduses alates likvideerimismeetmete võtmisest leitud kõnealust kahjurit kandvaid siirutajaid. Nende analüüside põhjal saab järeldada, et kõnealuse kahjuri looduslik levik on välistatud.
Erandina artiklist 4 võib asjaomane liikmesriik otsustada piiritletud ala viivitamata mitte kindlaks määrata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
on tõendatud, et kõnealune kahjur on hiljuti toodud piirkonda koos taimedega, millelt see leiti, või et kõnealust kahjurit on leitud selle kahjuri siirutajate eest füüsiliselt kaitstud kohas;
kontrollitoimingute tulemustest nähtub, et need taimed olid nakatunud enne nende toomist asjaomasesse piirkonda;
nende taimede lähedusest ei ole leitud siirutajaid, mis kõnealust kahjurit edasi kannavad.
Lõikes 3 osutatud juhul asjaomane liikmesriik:
viib piirkonnas, kus kõnealuse kahjuri esinemine esmakordselt kinnitust leidis, vähemalt ühe aasta jooksul läbi iga-aastase uuringu, et teha kindlaks, kas nakatunud on veel mõni muu taim ja kas tuleks võtta täiendavaid meetmeid;
teatab komisjonile ja muudele liikmesriikidele põhjenduse, miks piiritletud ala kindlaks ei määrata, ning punktis a osutatud uuringu tulemuse niipea, kui see on kättesaadav.
Esimese lõigu punktis a osutatud uuring hõlmab proovide kogumist analüüsiks, mis viiakse läbi vastavalt ühele IV lisas loetletud molekulaaranalüüsi meetoditest. Uuringukava ja proovivõtukava peavad võimaldama teha usaldusnivool vähemalt 90 % kindlaks nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on 1 %.
Artikkel 6
Piiritletud alade staatuse tühistamine
Erandina lõikest 1 võib asjaomane liikmesriik, kes on vähendanud puhvertsooni laiust vastavalt artikli 5 lõikele 1 kuni ühe kilomeetrini, tühistada asjaomase piiritletud ala staatuse 12 kuud pärast selle algset kindlaksmääramist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
artikli 5 lõike 1 alusel võetud meetmete tulemusena on jõutud järeldusele, et kõnealuse kahjuri algne esinemine oli suure tõenäosusega eraldiseisev juhtum ja kahjur ei ole asjaomasel piiritletud alal edasi levinud;
staatuse tühistamisajale võimalikult lähedasel ajal on piiritletud alal tehtud ametlikud analüüsid, mille puhul on arvesse võetud toiduohutusameti kahjuriuuringukaarti Xylella fastidiosa kohta. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 95 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
IV PEATÜKK
LIKVIDEERIMISMEETMED
Artikkel 7
Taimede kõrvaldamine
Asjaomane liikmesriik kõrvaldab nakatunud tsoonist viivitamata:
taimed, mis on teadaolevalt nakatunud kõnealuse kahjuriga;
taimed, millel ilmneb kõnealuse kahjuriga nakatumisele või võimalikule nakatumisele viitavaid sümptomeid;
nakatunud taimega samasse liiki kuuluvad taimed olenemata nende tervislikust seisundist;
nakatunud taimega samasse liiki mittekuuluvad taimed, mis on leitud nakatununa piiritletud ala muudes osades;
punktides c ja d osutatud taimedest erinevad muud kõnealused taimed, millest ei ole viivitamata võetud proove ega tehtud nende proovidega molekulaaranalüüsi.
Esimese lõigu punktis e osutatud kõnealuseid taimi, mille puhul on saadud kõnealuse kahjuri esinemise suhtes negatiivne analüüsitulemus, ei ole vaja kõrvaldada.
Erandina punktist e võivad liikmesriigid otsustada, et nad ei võta viivitamata proove sellistest kõnealustest taimedest, mis ei ole leitud olevat asjaomasel piiritletud alal viimase kahe aasta jooksul kõnealuse kahjuriga nakatunud, ega analüüsi neid proove, võttes aluseks punkti e kohase proovivõtu ja analüüsi ning artikli 10 kohaste uuringute tulemused. Nende taimedega viiakse siiski läbi iga-aastased uuringud kooskõlas artikliga 10.
►M5 Erandina lõike 1 punktidest b, c ja d võivad liikmesriigid otsustada mitte kõrvaldada üksikuid kõnealuseid taimi, mis on ametlikult määratletud ajaloolise väärtusega taimedena, või erilise sotsiaalse, kultuurilise või keskkonnaalase väärtusega puid, mille langetamisel oleks vastuvõetamatu mõju või mille suhtes kohaldatakse konkreetseid nende kaitsmiseks ette nähtud riiklikke või liidu eeskirju, eeldusel, et on täidetud kõik järgmised tingimused: ◄
asjaomaseid kõnealuseid taimi kontrollitakse igal aastal, neist võetakse proovid ja analüüsitakse neid ühe IV lisas loetletud molekulaaranalüüsi meetodi abil, millega kinnitatakse, et nad ei ole kõnealuse kahjuriga nakatunud;
asjaomase piirkonna või üksikute kõnealuste taimede suhtes rakendatakse asjakohast fütosanitaartöötlust kõnealuse kahjuri mis tahes staadiumides olevate siirutajate populatsiooni vastu. Selline töötlus võib toimuda keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, võttes arvesse kohalikke tingimusi.
Artikkel 8
Kõnealuse kahjuri siirutajate vastased meetmed
Asjaomane liikmesriik kohaldab:
põllumajandusmaal nii nakatunud tsoonis kui ka puhvertsoonis põllumajandustavasid kõnealuse kahjuri siirutajate populatsioonis esinevate kõikide arengujärkude tõrjeks aasta kõige sobivamal ajal, olenemata asjaomaste taimede kõrvaldamisest;
muudel aladel kui põllumajandusmaal vähemalt nakatunud tsoonis meetmeid kõnealuse kahjuri siirutajate populatsioonis esinevate kõikide arengujärkude tõrjeks aasta kõige sobivamal ajal, olenemata asjaomaste taimede kõrvaldamisest.
Esimese lõigu punktis a osutatud põllumajandustavad ja esimese lõigu punktis b osutatud meetmed hõlmavad vastavalt vajadusele tõhusat keemilist, bioloogilist või mehaanilist siirutajavastast töötlemist, mille puhul võetakse arvesse kohalikke tingimusi.
Artikkel 9
Taimede hävitamine
Artikkel 10
Piiritletud ala iga-aastane seire
Asjaomane liikmesriik jälgib kogu piiritletud alal kõige sobivamatel aegadel kõnealuse kahjuri esinemist iga-aastaste uuringutega vastavalt artikli 2 lõigetele 5 ja 6, võttes arvesse teavet, millele osutatakse toiduohutusameti kahjuriuuringukaardil Xylella fastidiosa kohta.
Nakatunud tsoonides võtab asjaomane liikmesriik peremeestaimedest proove ja analüüsib neid; proove võetakse ka taimedelt, mis ei ole artikli 7 lõike 1 kohaselt kõrvaldatud. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 0,5 %.
Puhvertsoonides võtab asjaomane liikmesriik peremeestaimedest proove ja analüüsib neid; proove võetakse ka teistest taimedest, millel ilmneb võimalikule nakatumisele viitavaid sümptomeid või mille puhul esineb selle kahjuriga nakatumise kahtlus. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %, arvestades asjaolu, et suurem risk on nakatunud tsooni ümbritseval esimesel 400 meetril.
Samuti teeb asjaomane liikmesriik kõnealuse kahjuri esinemise seiret piiritletud alal asuvatel siirutajatel, et teha kindaks siirutajatega seotud edasise leviku risk ja hinnata artikli 8 kohaselt võetud fütosanitaarkontolli meetmete tõhusust.
Artikkel 11
Muud asjakohased meetmed kõnealuse kahjuri likvideerimiseks
V PEATÜKK
LEVIKU TÕKESTAMISE MEETMED
Artikkel 12
Üldsätted
Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada III lisas loetletud nakatunud tsoonis võtta likvideerimismeetmete asemel artiklites 13–17 sätestatud tõkestamismeetmeid.
Artikkel 13
Taimede kõrvaldamine III lisas loetletud tsoonis
Selline kõrvaldamine toimub kohe pärast kõnealuse kahjuri esinemise ametlikku tuvastamist, või kui kõnealune kahjur leitakse väljaspool siirutaja lendlusperioodi, siis toimub kõrvaldamine enne siirutaja järgmist lendlusperioodi. Võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et ära hoida kõnealuse kahjuri ja selle siirutajate levikut kõrvaldamise ajal ja pärast seda.
Artikkel 14
Kõnealuse kahjuri siirutajate vastased meetmed III lisas loetletud nakatunud tsoonides
Artikkel 15
III lisas loetletud nakatunud tsoonide iga-aastane seire
Asjaomane liikmesriik võtab vähemalt nakatunud tsooni lõikes 2 osutatud osades kõnealuse kahjuriga nakatunuks osutunud taimede ümber 50 m raadiuses kohe proove järgmistest taimedest ja analüüsib neid:
kõik kõnealused taimed, mis on samal piiritletud alal nakatunuks osutunud kõnealuste taimedega samast liigist, ning
kõik muud taimed, millel ilmneb kõnealuse kahjuriga nakatumisele või võimalikule nakatumisele viitavaid sümptomeid.
Asjaomane liikmesriik jälgib kõige sobivamatel aegadel kõnealuse kahjuri esinemist iga-aastaste uuringutega, võttes arvesse teavet, millele osutatakse toiduohutusameti kahjuriuuringukaardil Xylella fastidiosa kohta. Seda seiret tehakse vähemalt III lisas loetletud nakatunud tsooni järgmistes osades:
nakatunud tsooni ja puhvertsooni vahelise piiriga külgneval vähemalt 2 km laiusel alal;
erilise kultuurilise ja sotsiaalse väärtusega taimede kasvukohtade läheduses, mis asuvad väljaspool punktis a osutatud ala ja mille liikmesriik on vastavalt määranud.
Nendes nakatunud tsooni osades võtab liikmesriik vastavalt artikli 2 lõikele 6 analüüsimiseks proove niisugust liiki peremeestaimedelt, mis on piiritletud alal nakatununa leitud. Sellest lähtuvalt ja võttes arvesse toiduohutusameti suuniseid Xylella fastidiosa statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, peab uuringukava ja proovivõtukavaga olema võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega teha kindlaks nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 0,7 %. Samuti tuleb kõnealuse kahjuri esinemise väljaselgitamiseks võtta proove siirutajapopulatsioonist ja neid analüüsida.
Artikkel 16
Taimede hävitamine
Artikkel 17
Muud asjakohased meetmed kõnealuse kahjuri leviku tõkestamiseks
Asjaomane liikmesriik võtab meetmed kõigi selliste eriolukordade või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need takistavad, raskendavad või lükkavad edasi kahjuri leviku tõkestamist, eelkõige meetmed, mis on seotud kõigi nakatunud või nakkuskahtlusega taimede põhjaliku hävitamisega või nende asukoha ligipääsetavusega, nende kuuluvusega riigi- või eraomandisse või nende eest vastutava isiku või üksusega.
VI PEATÜKK
KÕNEALUSTE TAIMEDE ISTUTAMINE NAKATUNUD TSOONIDES
Artikkel 18
Luba istutada kõnealuseid taimi nakatunud tsoonis
Kõnealuste taimede istutamist nakatunud tsooni võib asjaomane liikmesriik lubada ainult ühel järgmistest juhtudest:
need kõnealused taimed on kasvanud putukakindlates tootmiskohtades, kus puuduvad kõnealune kahjur ja selle siirutajad;
nende kõnealuste taimede istutamine või pookimine toimub III lisas loetletud nakatunud tsooni selles osas, mis jääb väljapoole artikli 15 lõike 2 punktis a osutatud ala, ning need kuuluvad eelistatavalt sorti, mis on hindamise tulemusena leitud olevat kõnealuse kahjuri suhtes resistentne või tolerantne, või samasse liiki kui taimed, mida on nakatunud tsoonis viimase vähemalt kahe aasta jooksul tehtud uuringute käigus analüüsitud ja mis on leitud olevat kõnealusest kahjurist vabad;
need kõnealused taimed kuuluvad samasse liiki kui taimed, mida on viimase vähemalt kahe aasta jooksul artikli 10 kohaselt tehtud uuringute käigus analüüsitud ja mis on leitud olevat kõnealusest kahjurist vabad, ning need taasistutatakse nakatunud tsooni, mis on kindlaks määratud likvideerimise eesmärgil;
punktis b osutatud taimedest erinevaid kõnealuseid taimi võib istutada teaduslikul eesmärgil, kui seda tehakse väljaspool artikli 15 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud ala.
VII PEATÜKK
KÕNEALUSTE TAIMEDE VEDAMINE LIIDU PIIRES
Artikkel 19
Piiritletud alal asuvas tootmiskohas kasvatatud kõnealuste taimede väljaviimine piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse
Piiritletud alal asuvas tootmiskohas kasvatatud kõnealuste taimede väljaviimist piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kõnealuseid taimi on kogu tootmistsükli vältel kasvatatud tootmiskohas, mille jaoks on antud luba vastavalt artiklile 24, või need on kasvanud sellises kohas vähemalt ühe aasta;
kogu kõnealuste taimede kasvu ajal ei ole selles tootmiskohas leitud ei kõnealust taimekahjurit ega selle siirutajaid;
sobival ajal aastas tehakse kõnealuste taimede fütosanitaartöötlus mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu, et hoida taimed kõnealuse kahjuri siirutajatest vabad. Selline töötlus peab vajadust mööda toimuma keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, võttes arvesse kohalikke tingimusi;
kõnealuseid taimi veetakse piiritletud ala kaudu või selle piires suletud mahutites või pakendites, millega tagatakse, et kõnealuse kahjuri või selle siirutajatega nakatumine ei saa toimuda;
taimed on vedamise ajale võimalikult lähedal läbinud IV lisas loetletud meetodi kohase molekulaaranalüüsi kõnealuse kahjuri esinemise suhtes ning kasutatud on proovivõtukava, mille abil on võimalik vähemalt 80 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
Artikkel 20
Piiritletud alal mitte kordagi nakatunuks osutunud kõnealuste taimede väljaviimine piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse
Piiritletud alal mitte kordagi nakatunuks osutunud kõnealuste taimede väljaviimist piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonist puhvertsooni võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kõnealused taimed on kasvatatud tootmiskohas, mis kuulub määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 kohaselt registreeritud ettevõtjale;
kõnealused taimed kuuluvad taimeliikidesse, mida on vähemalt osa nende elust kasvatatud piiritletud alal ja mida on kolme aasta jooksul alates piiritletud ala kindlaksmääramisest uuritud artiklites 10 ja 15 osutatud uuringute raames ning mis ei ole kunagi osutunud kõnealuse kahjuriga nakatunuks;
punktis b osutatud kõnealuste taimede liigid avaldatakse komisjoni andmebaasis peremeestaimede kohta, mis teadaolevalt ei ole selles konkreetses piirkonnas nakatunud;
sobival ajal aastas tehakse kõnealuste taimede fütosanitaartöötlus mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu, et hoida taimed kõnealuse kahjuri siirutajatest vabad. Selline töötlus peab vajadust mööda toimuma keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, lähtudes kohalikest tingimustest;
veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal on pädev asutus kõnealuste taimede partiisid kontrollinud ja teinud nende molekulaaranalüüsi, kasutades proovivõtukava, mille abil on võimalik vähemalt 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %;
veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal on kõnealuste taimede partiid läbinud fütosanitaartöötluse kõigi kõnealuse kahjuri siirutajate vastu.
Artikkel 21
Piiritletud alal kogu tootmistsükli jooksul in vitro kasvatatud kõnealuste taimede väljaviimine piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse
Piiritletud alal kogu tootmistsükli jooksul in vitro kasvatatud kõnealuste taimede väljaviimist piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kõnealused taimed on kogu tootmistsükli jooksul kasvanud tootmiskohas, millele on antud luba vastavalt artiklile 24;
kõnealuseid taimi on kasvatatud läbipaistvas mahutis steriilsetes tingimustes ja nad vastavad ühele järgmistest tingimustest:
nad on kasvatatud seemnetest;
neid on paljundatud steriilsetes tingimustes emataimedest, mis on kasvanud kogu oma elu kõnealusest kahjurist vabas liidu territooriumi piirkonnas ja mis on analüüside alusel tunnistatud kõnealusest kahjurist vabaks;
neid on paljundatud steriilsetes tingimustes emataimedest, mis on kasvanud artiklis 19 sätestatud tingimustele vastavas tootmiskohas ja mis on analüüside alusel kõnealusest kahjurist vabaks tunnistatud, kusjuures kasutatud on proovivõtukava, mille abil on võimalik vähemalt 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %;
kõnealuseid taimi veetakse läbi piiritletud alade või nende piires läbipaistvas mahutis steriilsetes tingimustes, mis välistab kõnealuse kahjuriga selle siirutajate kaudu nakatumise riski.
Artikkel 22
Osa oma eluajast piiritletud alal kasvatatud perekonna Vitis soikeseisundis taimede väljaviimine piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse
Osa oma eluajast piiritletud alal kasvatatud ja selle piiritletud ala kõnealuste taimedena loetletud ning istutamiseks ettenähtud perekonna Vitis soikeseisundis taimede (v.a seemned) väljaviimist piiritletud alalt ja vastavatest nakatunud tsoonidest puhvertsoonidesse võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
taimed on kasvatatud tootmiskohas, mis kuulub määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 kohaselt registreeritud ettevõtjale;
veo toimumise ajale võimalikult lähedasel ajal on taimed läbinud töötlemiskohas, millele pädev asutus on selleks andnud loa ja mille üle ta teostab järelevalvet, nõuetekohase termotöötluse, mille puhul hoitakse soikeseisundis taimi 45 minutit 50 °C soojas vees.
Artikkel 23
Osa oma eluajast piiritletud alal kasvanud kõnealuste taimede vedamine nakatunud tsoonides, puhvertsoonides ja puhvertsoonidest vastavatesse nakatunud tsoonidesse
Osa oma eluajast piiritletud alal kasvanud kõnealuste taimede vedu nakatunud tsoonides, puhvertsoonides ja puhvertsoonidest vastavatesse nakatunud tsoonidesse võib lubada üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
kõnealuseid taimi on kasvatatud tootmiskohas, mis kuulub määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 kohaselt registreeritud ettevõtjale ning vastab nakatunud tsooni puhul artikli 18 nõuetele;
selles tootmiskohas võtab pädev asutus igal aastal proovid ja analüüsib neid kõnealuse kahjuri esinemise suhtes, võttes arvesse teavet, millele osutatakse toiduohutusameti kahjuriuuringukaardil Xylella fastidiosa kohta;
iga-aastase kontrolli ja esindava proovi analüüsi tulemused kinnitavad kõnealuse kahjuri puudumist;
sobival ajal aastas tehakse kõnealuste taimede fütosanitaartöötlus mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu, et hoida taimed kõnealuse kahjuri siirutajatest vabad. Selline töötlus peab vajadust mööda toimuma keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, võttes arvesse kohalikke tingimusi;
ettevõtjad paluvad kõnealuseid taimi saaval isikul allkirjastada kinnitus selle kohta, et neid taimi ei viida kõnealustest tsoonidest välja.
Artikkel 24
Tootmiskohtadele loa andmine
Pädev asutus võib artiklite 19 ja 21 kohaldamiseks tootmiskohale loa anda üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
see on registreeritud kooskõlas määruse (EL) 2016/2031 artikliga 65;
tootmiskoht on kõnealuse kahjuri ja selle siirutajate eest füüsiliselt kaitstud;
pädev asutus on viinud seal kõige sobivamal ajal läbi vähemalt kaks iga-aastast kontrolli, millest viimane hõlmab proovide võtmist ja analüüsimist veo ajale võimalikult lähedasel ajal.
Ta edastab loendi komisjonile ja teistele liikmesriikidele kohe pärast selle koostamist või ajakohastamist.
Artikkel 25
Selliste kõnealuste taimede vedamine liidu piires, mis ei ole kunagi piiritletud alal kasvanud
Kõnealuseid taimi, mis ei ole kunagi piiritletud alal kasvanud, võib liidu piires vedada üksnes juhul, kui nad on kasvanud tootmiskohas, mis vastab järgmistele tingimustele:
see kuulub määruse (EL) 2016/2031 artikli 65 kohaselt registreeritud ettevõtjale ja pädev asutus kontrollib seda igal aastal;
lähtuvalt riskitasemest võetakse sealt proove ja analüüsitakse neid kõnealuse kahjuri esinemise suhtes, kasutades selleks IV lisas loetletud analüüsi ning võttes arvesse toiduohutusameti kahjuriuuringukaarti Xylella fastidiosa kohta.
Erandina lõikest 1 võib liikidesse Coffea, Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. ja Prunus dulcis (Mill.) D.A. Webb kuuluvaid istutamiseks ettenähtud taimi (v.a seemned) liidusiseselt esmakordselt veda üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
nad on kasvanud tootmiskohas, kus pädev asutus teeb iga-aastast kontrolli;
selles tootmiskohas võetakse proovid ja analüüsitakse neid kõnealuse kahjuri esinemise suhtes, võttes arvesse toiduohutusameti kahjuriuuringukaarti Xylella fastidiosa kohta ja kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 80 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 1 %.
Artikkel 26
Väljaspool piiritletud ala kasvanud supereliitemataimede vedamine liidu piires
Komisjoni rakendusdirektiivi 2014/98/EL ( 3 ) artikli 1 punktis 3 määratletud supereliitemataimi ja nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ ( 4 ) artikli 2 punktis 5 määratletud supereliitmaterjali, mis kuuluvad liiki Juglans regia L., Olea europaea L., Prunus amygdalus Batsch, P. amygdalus × P. persica, P. armeniaca L., P. avium (L.) L., P. cerasus L., P. domestica L., P. domestica × P. salicina, P. dulcis (Mill.) D. A. Webb, P. persica (L.) Batsch või P. salicina Lindley ning mis on kasvanud väljaspool piiritletud ala ja vähemalt osa oma elust väljaspool putukate eest kaitstud ruumi, võib vedada liidu piires üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass ning täidetud on järgmised tingimused:
nad on sertifitseeritud vastavalt komisjoni rakendusotsuse (EL) 2017/925 ( 5 ) artiklile 1;
taimi on lühima võimaliku aja jooksul enne nende vedu visuaalselt kontrollitud, neist on võetud proovid ja tehtud kooskõlas fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standarditega molekulaaranalüüsid kõnealuse kahjuri esinemise tuvastamiseks.
Artikkel 27
Taimepass
Artiklites 19–26 osutatud taimi võib liidu piires vedada üksnes juhul, kui nendega on kaasas taimepass, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artiklites 78–95 sätestatud nõudeid.
Artiklis 23 osutatud kõnealuste taimede korral kehtivad järgmised lisatingimused:
kui neid veetakse üksnes nakatunud tsoonide piires, lisatakse määruse (EL) 2016/2031 VII lisa A osa punkti 1 alapunktis e osutatud jälgitavuskoodi juurde märge „nakatunud tsoon – XYLEFA”;
kui neid veetakse puhvertsooni piires või puhvertsoonist nakatunud tsooni, lisatakse määruse (EL) 2016/2031 VII lisa A osa punkti 1 alapunktis e osutatud jälgitavuskoodi juurde märge „Puhvertsoon – XYLEFA”.
VIII PEATÜKK
PEREMEESTAIMEDE SISSETOOMINE LIITU
Artikkel 28
Peremeestaimede toomine liitu kolmandatest riikidest, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt ei esine
Sellistest kolmandatest riikidest, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt ei esine, võib peremeestaimi liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud, et standardi ISPM 4 ( 6 ) kohaselt pädeva asutuse läbi viidud kontrollist, proovivõtust ja IV lisas loetletute hulka kuuluva meetodi kohasest molekulaaranalüüsist nähtub, et kõnealust kahjurit riigis teadaolevalt ei esine, ning et vastavalt toiduohutusameti suunistele statistiliselt usaldusväärsete riskipõhiste Xylella fastidiosa uuringute kohta võimaldavad uuringukava ja proovivõtukava teha piisava usaldusväärsusega kindlaks kõnealuse kahjuri esinemise väikese levimuse juures;
peremeestaimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, mille punktis „Lisadeklaratsioon” on märgitud, et kõnealust kahjurit selles riigis ei esine;
peremeestaimed on kasvanud tootmiskohas, kus pädeva asutus teeb iga-aastast kontrolli ning lähtuvalt riskitasemest võetakse nendest taimedest sobival ajal proovid ja analüüsitakse neid IV lisa kohaselt kõnealuse kahjuri esinemise suhtes;
Coffea, Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. ja Prunus dulcis (Mill.) D.A. Webbi istutamiseks ettenähtud taimed (v.a seemned) on kasvatatud tootmiskohas, kus pädev asutus teeb sobival ajal nende taimede iga-aastast kontrolli koos proovide võtmise ja IV lisas loetletud analüüsidega kõnealuse kahjuri esinemise tuvastamiseks, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 80 % tõenäosusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 1 %;
liitu sisenemisel on pädev asutus kooskõlas artikliga 33 peremeestaimi kontrollinud ja kõnealust kahjurit ei ole leitud.
Artikkel 29
Nakatunud riigi kahjurivabast piirkonnast pärit peremeestaimede sissetoomine liitu
Kolmandatest riikidest, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt esineb, võib peremeestaimi liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
peremeestaimed on pärit piirkonnast, mille asjaomane riiklik taimekaitseorganisatsioon on kooskõlas standardiga ISPM 4 ning proovide võtmisel ja IV lisas loetletute hulka kuuluva meetodiga analüüsimisel põhinevate ametlike uuringute alusel tunnistanud kõnealusest kahjurist vabaks, kusjuures lähtuvalt toiduohutusameti suunistest statistiliselt usaldusväärsete riskipõhiste Xylella fastidiosa uuringute kohta on kasutatud uuringukava ja proovivõtukava, mis võimaldavad teha piisava usaldusväärsusega kindlaks kõnealuse kahjuri esinemise väikese levimuse juures;
asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult teatanud kõnealuse piirkonna nime;
peremeestaimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, milles on märgitud, et taimed on olnud punktis a osutatud piirkonnas kogu oma eluaja, ning täpsustatud selle piirkonna nimi;
peremeestaimed on kasvanud tootmiskohas, kus pädeva asutus teeb iga-aastast kontrolli ning lähtuvalt riskitasemest võetakse nendest taimedest sobival ajal proovid ja analüüsitakse neid IV lisa kohaselt kõnealuse kahjuri esinemise suhtes;
Coffea, Lavandula dentata L., Nerium oleander L., Olea europaea L., Polygala myrtifolia L. ja Prunus dulcis (Mill.) D.A. Webbi istutamiseks ettenähtud taimed (v.a seemned) on kasvatatud tootmiskohas, kus pädev asutus teeb sobival ajal nende taimede iga-aastast kontrolli koos proovide võtmise ja IV lisas loetletud analüüsidega kõnealuse kahjuri esinemise tuvastamiseks, kasutades proovivõtuskeemi, millega saab 80 % tõenäosusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemise, kui nende osakaal on vähemalt 1 %;
liitu sisenemisel on pädev asutus kooskõlas artikliga 33 peremeestaimi kontrollinud ja kõnealust kahjurit ei ole leitud.
Artikkel 30
Nakatunud riigi kahjurivabast tootmiskohast pärit peremeestaimede sissetoomine liitu
Peremeestaimi, mis on pärit kolmandast riigist, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt esineb, võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
peremeestaimed on pärit tootmiskohast, mida riiklik taimekaitseorganisatsioon kooskõlas artikliga 31 tunnustanud kahjurivaba tootmiskohana;
asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult esitanud kahjurivabade tootmiskohtade loendi, sealhulgas nende asukohad riigis;
peremeestaimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, milles on esitatud järgmine teave:
punktis „Lisadeklaratsioon” on teatatud, et peremeestaimed on kogu tootmistsükli jooksul toodetud ühes või mitmes tootmiskohas, mida riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt artiklile 31 tunnustanud kahjurivaba tootmiskohana, ning et peremeestaimi on veetud suletud mahutis või pakendis, millega tagatakse, et kõnealuse kahjuriga nakatumine selle siirutajate kaudu ei ole võimalik;
kahjurivaba tootmiskoha või kahjurivabade tootmiskohtade nimi või kood;
liitu sisenemisel on pädev asutus kooskõlas artikliga 33 peremeestaimi kontrollinud ja kõnealust kahjurit ei ole leitud.
Peremeestaimi, mis on pärit kolmandast riigist, kus kõnealust kahjurit teadaolevalt esineb, ja mida on kogu tootmistsükli jooksul kasvatatud in vitro, võib liitu sisse tuua üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
peremeestaimed vastavad ühele järgmistest tingimustest:
nad on kasvatatud seemnetest;
neid on paljundatud steriilsetes tingimustes emataimedest, mis on kasvanud kogu oma elu kõnealusest kahjurist vabas piirkonnas ja mis on analüüside alusel tunnistatud kõnealusest kahjurist vabaks;
neid on paljundatud steriilsetes tingimustes emataimedest, mis on kasvanud tootmiskohas, mis vastab artikli 31 tingimustele, ja mis on analüüside alusel tunnistatud kõnealusest kahjurist vabaks;
peremeestaimed on kasvatatud tootmiskohas, mida riiklik taimekaitseorganisatsioon on kooskõlas artikliga 31 tunnustanud kahjurivaba tootmiskohana;
asjaomase kolmanda riigi taimekaitseorganisatsioon on komisjonile kirjalikult esitanud kahjurivabade tootmiskohtade loendi, sealhulgas nende asukohad riigis;
peremeestaimedega on kaasas fütosanitaarsertifikaat, milles on esitatud järgmine teave:
punktis „Lisadeklaratsioon” on teatatud, et peremeestaimi on kogu tootmistsükli jooksul kasvatatud in vitro ühes või mitmes tootmiskohas, mida riiklik taimekaitseorganisatsioon on vastavalt artiklile 31 tunnustanud kahjurivaba tootmiskohana, ning et peremeestaimi on veetud suletud mahutis või pakendis, millega tagatakse, et kõnealuse kahjuri või selle mis tahes teadaoleva siirutajaga nakatumine ei ole võimalik;
kahjurivaba tootmiskoha või kahjurivabade tootmiskohtade nimi või kood.
Artikkel 31
Tootmiskoha tunnustamine kahjurivaba tootmiskohana
Tootmiskohta võib tunnustada kahjurivaba tootmiskohana üksnes juhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
riigi taimekaitseorganisatsioon on tootmiskoha vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele fütosanitaarmeetmete standarditele tunnistanud kõnealusest kahjurist ja selle siirutajatest vabaks putukakindlaks tootmiskohaks;
sobival ajal aastas on tootmiskohas tehtud fütosanitaartöötlus mis tahes staadiumis olevate siirutajate populatsiooni vastu, et hoida taimed kõnealuse kahjuri siirutajatest vabad. Selline töötlus peab toimuma keemiliste, bioloogiliste või mehaaniliste meetodite abil, lähtudes kohalikest tingimustest;
pädev asutus teeb tootmiskohas vähemalt kaks kontrolli aastas kõige sobivamatel aegadel;
tootmiskohast pärit peremeestaimed on vedamise ajale võimalikult lähedal läbinud IV lisas loetletud meetodi kohase molekulaaranalüüsi kõnealuse kahjuri esinemise suhtes ning kasutatud on proovivõtukava, mille abil on võimalik vähemalt 90 % usaldusväärsusega kindlaks teha nakatunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.
Kui iga-aastase kontrolli käigus tuvastavad pädevad asutused kõnealuse kahjuri esinemise ja kahjurivaba tootmiskoha putukakindlate tingimuste kahjustumise, tühistavad nad viivitamata tootmiskoha tunnustuse ja peatavad ajutiselt peremeestaimede vedamise. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
IX PEATÜKK
AMETLIK KONTROLL, MIDA TEHAKSE KÕNEALUSTE TAIMEDE VEDAMISEL LIIDU PIIRES JA PEREMEESTAIMEDE SISSEVEDAMISEL LIITU
Artikkel 32
Ametlik kontroll kõnealuste taimede vedamisel liidu piires
Artikkel 33
Ametlik kontroll liitu sissetoomisel
X PEATÜKK
TEABEVAHETUSTEGEVUS
Artikkel 34
Teabekampaaniad
XI PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 35
Liikmesriikide aruanded meetmete kohta
Artiklite 10 ja 15 kohaselt piiritletud aladel tehtud uuringute tulemused edastatakse komisjonile, kasutades selleks V lisas osutatud vorme.
▼M5 —————
Artikkel 36
Määruse täitmine
Määruse täitmise vajalikkusest tulenevalt tunnistavad liikmesriigid kehtetuks meetmed, mille nad on vastu võtnud enda kaitsmiseks kõnealuse kahjuri sissetoomise ja leviku eest, või muudavad neid. Nad teavitavad komisjoni viivitamata kõnealuste meetmete kehtetuks tunnistamisest või muutmisest.
Artikkel 37
Kehtetuks tunnistamine
Rakendusotsus (EL) 2015/789 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 38
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 2 lõike 4 teist lauset, artikli 5 lõike 1 punkti c kolmandat lauset, artikli 28 punkti a teist lauset ja artikli 29 punkti a teist lauset kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2023.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
„I LISA
Loend taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud kõnealuse kahjuri ühe või mitme alamliigi suhtes (edaspidi „peremeestaimed”)
II LISA
Loend taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud kõnealuse kahjuri konkreetse alamliigi suhtes (edaspidi „kõnealused taimed”)
Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi fastidiosa suhtes
Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi multiplex suhtes
▼M5 —————
Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi pauca suhtes
III LISA
Artikli 4 lõikes 2 osutatud nakatunud tsoonid, kus rakendatakse artiklites 13–17 sätestatud tõrjemeetmeid
A OSA
Itaalia nakatunud tsoon
Itaalia nakatunud tsooni kuuluvad järgmised piirkonnad:
Lecce provints
Brindisi provints
Taranto provintsis asuvad omavalitsusüksused:
Bari provintsis asuvad omavalitsusüksused:
B OSA
Prantsusmaa nakatunud tsoon
Prantsusmaa nakatunud tsooni kuulub järgmine piirkond:
Korsika piirkond
C OSA
Hispaania nakatunud tsoon
Hispaania nakatunud tsooni kuulub järgmine piirkond:
Baleaaride autonoomne piirkond
D OSA
Portugali nakatunud tsoon
Portugali nakatunud tsooni kuulub järgmine piirkond:
Osa järgmistest Espinho vallas asuvatest osavaldadest:
Gondomari vallas asuvad osavallad:
Osa järgmistest Gondomari vallas asuvatest osavaldadest:
Osa järgmistest Maia vallas asuvatest osavaldadest:
Osa järgmistest Matosinhose vallas asuvatest osavaldadest:
Porto vallas asuvad osavallad:
Osa järgmistest Porto vallas asuvatest osavaldadest:
Santa Maria da Feira vallas asuvad osavallad:
Osa järgmistest Santa Maria da Feira vallas asuvatest osavaldadest:
Vila Nova de Gaia vald:
IV LISA
Analüüsid Xylella fastidiosa ja selle alamliikide tuvastamiseks
A. Analüüsid Xylella fastidiosa esinemise seireks ja tuvastamiseks
Reaalajas jälgitav PCR, Harper et al. (2010, parandus 2013) järgi ( 7 ).
Praimeritel põhinev silmusvahendatud isotermiline amplifikatsioon (LAMP), välja töötanud Harper et al. (2010, parandus 2013) ( 8 ).
Reaalajas jälgitav PCR Ouyang et al. (2013) järgi ( 9 ).
Klassikaline PCR Minsavage et al. (1994) järgi ( 10 ).
B. Molekulaaranalüüsid Xylella fastidiosa alamliikide määramiseks
Multilookus-järjestuste tüpeerimine (MLST) Yuan et al. (2010) järgi kõigi alamliikide määramiseks ( 11 ).
PCR Hernandez-Martinez et al. (2006) järgi alamliikide fastidiosa, multiplex ja sandyi määramiseks ( 12 ).
PCR Pooler & Hartungi (1995) järgi alamliigi pauca määramiseks ( 13 ).
Reaalajas jälgitav PCR Dupas et al. (2019) järgi kõigi alamliikide määramiseks ( 14 ).
Reaalajas jälgitav PCR Hodgetts et al. (2021) järgi kõigi alamliikide määramiseks ( 15 ).
V LISA
Piiritletud aladel artiklite 10 ja 15 kohaselt tehtud uuringute tulemuste aruande vormid
A OSA
Iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemuste aruande vorm
|
1. PA geograafiline asukoht |
2. PA algne suurus (ha) |
3. PA uuendatud suurus (ha) |
4. Lähenemisviis (L/T) |
5. Tsoon (nt PT/NT) |
6. Uuringukohad |
7. Aeg |
A. Uuringu kirjeldus (RiBESS+-i sisendparameetrid) |
B. Proovivõtu ulatus |
C. Uuringu tulemused |
23. Märkused |
||||||||||||||||||||||||
|
8. Sihtpopulatsioon |
9. Epidemioloogilised üksused |
10. Tuvastusmeetod |
11. Proovivõtu tõhusus |
12. Meetodi tundlikkus |
13. Riskitegurid (tegevus, asukohad ja piirkonnad) |
14. Kontrollitud epidemioloogiliste üksuste arv |
15. Ülevaatuste arv |
16. Proovide arv |
17. Analüüside arv |
18. Muude meetmete arv |
19. Tulemused |
20. Teatatud haiguspuhangu teate number, vajaduse korral, kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/1715 |
21. Saavutatud usaldusnivoo |
22. Kontroll-levimus |
||||||||||||||||||||
|
Peremeesliigid |
Piirkond (ha või asjakohasem ühik) |
Kontrolliüksused |
Kirjeldus |
Ühikud |
Visuaalne kontroll |
Analüüs |
Muud meetodid |
Riskitegur |
Riskitasemed |
Asukohtade arv |
Suhtelised riskid |
Peremeestaimede populatsiooni osakaal |
|
|
Positiivne |
Negatiivne |
Määramata |
Number |
Kuupäev |
|||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormi täitmise juhised
Selgitage uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi. Tehke kokkuvõte ja põhjendused järgmise kohta:
veerg: märkige geograafilise piirkonna nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab tuvastada asjaomase piiritletud ala (PA) ja selle kindlaks määramise kuupäeva.
veerg: märkige PA suurus enne uuringu alustamist ja mis tahes asjakohased uuendused.
veerg: märkige lähenemisviis: likvideerimine (L), tõkestamine (T). Lisage vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust ja nendes kohaldatavatest lähenemisviisidest.
veerg: märkige PA tsoon, kus uuring tehti, lisades vajalikul arvul ridu: nakatunud tsoon (NT) või puhvertsoon (PT), kasutades eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkige erinevatel ridadel selle NT ala, kus uuring tehti (nt PTga külgnevad viimased 5 km, puukoolide ümbrus vms).
veerg: märkige uuringukohad, kasutades vajaduse korral rohkem kui ühte rida. Esitage puukoolides tehtud uuringud alati eraldi real. Kui kasutate valikut „Muu”, täpsustage, mis see on:
vabaõhuala (tootmisala): 1.1 haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2 viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3 puukool; 1.4 mets;
vabaõhuala (muu): 2.1 eraaed; 2.2 avalik koht; 2.3 kaitseala; 2.4 looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5 muu, täpsustage konkreetset juhtu (nt aianduskeskus vms);
füüsiliselt suletud tingimustes: 3.1 kasvuhoone; 3.2 eravalduses olev ruum, muu kui kasvuhoone; 3.3 avalik koht, muu kui kasvuhoone; 3.4 muu, täpsustage konkreetset juhtu (nt aianduskeskus).
veerg: märkige kuud, mil uuring tehti.
veerg: märkige valitud sihtpopulatsioon, lisades sellekohase peremeesliikide loendi ja hõlmatud ala. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka partii, põld, kasvuhoone vms. Põhjendage aluseks olevate eelduste põhjal tehtud valikut 23. veerus („Märkused”). Märkige uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksus: taimed, taimeosad, kaubad, materjalid, kahjuri siirutajad, mida on uuritud kahjurite leidmiseks ja tuvastamiseks.
veerg: märkige uuritud epidemioloogilised üksused, lisades nende kirjeldused ja mõõtühikud. Epidemioloogiline üksus: homogeenne ala, kus kahjuri esinemise korral on kahjuri, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemuseks sama epidemioloogiline seisund. Epidemioloogiline üksus on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja hõlmab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul või epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeespopulatsioon. See võib olla NUTSi piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Valikut põhjendatakse aluseks olevate eeldustega.
veerg: märkige uuringu käigus kasutatud meetodid, lisades iga üksikjuhtumi korral toimunud tegevuste arvu. Märkige „puudub”, kui mõne veeru jaoks vajalik teave ei ole kättesaadav.
veerg: märkige proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Mulla puhul on see kahjurit sisaldava mullaproovi valimise tõhusus, kui kahjur uuringualal esineb.
veerg: meetodi tundlikkus on tõenäosus, millega meetod kahjuri olemasolu õigesti tuvastab. Meetodi tundlikkust näitab tõenäosus, millega tõeliselt positiivse peremeesorganismi analüüsi tulemuse on positiivne. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (mida iseloomustab tuvastamiseks kasutatav visuaalne kontroll ja/või laborianalüüs) korrutis.
veerg: esitage riskitegurid eri ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri jaoks märkige riskitase ja vastav suhteline risk ning peremeestaimede populatsiooni osakaal.
märkige uuringu üksikasjad. Märkige „puudub”, kui mõnes veerus küsitud teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud veerus 10. veerus („Tuvastusmeetod”) sisalduva teabega.
veerg: märkige positiivsete, negatiivsete ja määramata proovide arv. Määramata on need analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud tulemust erinevatel põhjustel (nt alla määramispiiri, töötlemata proov (tuvastusandmeteta, vana) vms).
veerg: märkige uuringu toimumise aasta haiguspuhangute teated. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leid on üks määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkige 21. veergu („Märkused”) kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus.
veerg: märkide uuringu tundlikkus vastavalt standardis ISPM 31 esitatud määratlusele. See kahjuri puudumist iseloomustav saavutatud usaldusnivoo väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi, võttes arvesse meetodi tundlikkust ja kontroll-levimust.
veerg: märkige kontroll-levimus, võttes aluseks uuringueelse hinnangu kahjuri tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus on uuringu eesmärk ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad kahjuri esinemisriski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel.
B OSA
Xylella fastidiosa putuksiirutajate uuringute tulemuste aruande vorm
|
1. PA kirjeldus |
2. Lähenemisviis |
3. Tsoon |
4. Siirutajaliigid |
5. Visuaalsed kontrollid |
6. Lõkspüüniste tüüp (või muu siirutaja püüdmismeetod, nt piirdevõrk vms) |
7. Lõkspüüniste (või muude püüdmismeetodite kohaste vahendite) arv |
8. Lõkspüüniste kontrollimise sagedus (või muu meetodi puhul, kui see on asjakohane) |
9. Lõkspüüniste kontrollimise aeg (või muu meetodi puhul, kui see on asjakohane) |
10. Kogutud siirutajaproovide arv |
11. Püütud siirutajate arv |
12. Analüüsitud siirutajate arv |
13. Analüüsitud siirutajaproovide arv |
14. Positiivsete siirutajaproovide arv |
15. Negatiivsete siirutajaproovide arv |
16. Määramata siirutajaproovide arv |
17. Märkused |
||
|
Nimi |
Kindlaksmääramise kuupäev |
Aeg |
Number |
|||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormi täitmise juhised
veerg: märkige piirkonna nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab tuvastada piiritletud ala (PA) ja selle kindlaks määramise kuupäeva.
veerg: Märkige: likvideerimine (L), tõkestamine (T). Lisage vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust ja nendes kohaldatavatest lähenemisviisidest.
veerg: märkige PA tsoon, kus uuring tehti: nakatunud tsoon (NT) või puhvertsoon (PT), kasutades eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkige selle NT ala, kus uuring tehti (nt viimased 5 km, puukoolide ümbrus vms).
veerg: loetlege esimeses veerus osutatud kahjuri siirutajaliigid, kasutades iga siirutaja jaoks eraldi rida.
veerg: märkige ainult juhul, kui see on asjakohane.
veerg: märkige siirutaja püüdmismeetodi liik. Kui sama siirutaja püüdmiseks kasutatakse rohkem kui üht meetodit, esitage andmed eraldi ridadel.
veerg: märkige lõkspüüniste või muu püüdmismeetodi kohaste vahendite arv, kasutades iga meetodi puhul eraldi rida.
veerg: märkige, millal lõkspüüniseid või muu püüdmismeetodi kohaseid püüdmisvahendeid kontrolliti (nt kord nädalas, kord kuus, neli korda aastas jne).
veerg: märkige kuud, mil püüniseid kontrolliti.
veerg: märkige võetud proovide arv (proov võib sisaldada mitut siirutajat).
veerg: märkige püütud siirutajate koguarv. Märkige ainult huvipakkuvate siirutajate arv, mitte muid püünisesse jäänud liike.
veerg: märkige nende siirutajaproovide arv, mida kahjuri esinemise suhtes analüüsiti; see on asjakohane, kui proov koosneb rohkem kui ühest siirutajast.
veerg: määramata proovide arv, st proovid, mida analüüsiti, kui mitmesugusel põhjustel (nt alla määramispiiri vms) ei saadud tulemust.”
( 1 ) Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Kahjuritõrjejuhised. Võrdlusstandard ISPM nr 9, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud: 15. detsember 2011.
( 2 ) The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rome (Süsteemse kahjuritõrje komplekssed meetmed. Võrdlusstandard ISPM nr 14, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat, Rooma). Avaldatud: 8. jaanuar 2014.
( 3 ) Komisjoni 15. oktoobri 2014. aasta rakendusdirektiiv 2014/98/EL, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 2008/90/EÜ seoses selle I lisas osutatud viljapuude perekondade ja liikide suhtes kehtivate erinõuetega, tarnijate suhtes kehtivate erinõuetega ning ametlikku inspekteerimist käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 298, 16.10.2014, lk 22).
( 4 ) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/90/EÜ puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta (ELT L 267, 8.10.2008, lk 8).
( 5 ) Komisjoni 29. mai 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/925, millega teatavatel liikmesriikidel lubatakse ajutiselt sertifitseerida teatavat liiki viljapuude supereliitmaterjali, mis on kasvatatud põllul tingimustes, kus neid ei kaitsta putukate eest, ning tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2017/167 (ELT L 140, 31.5.2017, lk 7).
( 6 ) Standard ISPM 4 „Requirements for the establishment of pest free areas” („Kahjurivabade piirkondade kehtestamise nõuded”).
( 7 ) DOI: 10.1094/PHYTO-06-10-0168
( 8 ) DOI: 10.1094/PHYTO-06-10-0168
( 9 ) DOI: 10.1371/journal.pone.0081647
( 10 ) DOI:10.1094/Phyto-84-456
( 11 ) DOI: 10.1094/PHYTO-100-6-0601
( 12 ) DOI: 10.1094/PD-90-1382
( 13 ) DOI: 10.1007/BF00294703
( 14 ) DOI: 10.3389/fpls.2019.01732.
( 15 ) DOI: 10.1111/jam.14903.