Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 43e7a00d-b535-11ec-b6f4-01aa75ed71a1

    Consolidated text: Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/907, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

    02018D0907 — ET — 21.02.2022 — 003.001


    Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

    ►B

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/907,

    25. juuni 2018,

    millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

    (ELT L 161 26.6.2018, lk 27)

    Muudetud:

     

     

    Euroopa Liidu Teataja

      nr

    lehekülg

    kuupäev

    ►M1

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2020/254, 25. veebruar 2020,

      L 54I

    11

    26.2.2020

    ►M2

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/285, 22. veebruar 2021,

      L 62

    51

    23.2.2021

    ►M3

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2022/251, 21. veebruar 2022,

      L 41

    31

    22.2.2022




    ▼B

    NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/907,

    25. juuni 2018,

    millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi



    ▼M3

    Artikkel 1

    Euroopa Liidu eriesindaja

    Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks (Lõuna-Kaukaasia) nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (edaspidi „ELi eriesindaja“) Toivo KLAARi volitusi pikendatakse kuni 31. augustini 2022. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volitused lõpetatakse varem.

    ▼B

    Artikkel 2

    Poliitilised eesmärgid

    ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias, sealhulgas eesmärkidel, mis on esitatud 1. septembril 2008 Brüsselis toimunud erakorralise Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes ja nõukogu 15. septembri 2008. aasta järeldustes, samuti 27. veebruari 2012. aasta järeldustes. Nende hulka kuuluvad järgmised eesmärgid:

    a) 

    kooskõlas olemasolevate mehhanismidega, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ja selle Minski grupiga, ennetada konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele piirkonnas, sealhulgas Gruusia kriisi ja Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisele, edendades selleks pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumist ning muude asjakohaste vahendite abil, ning toetada sellise lahendusplaani rakendamist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

    b) 

    teha peamiste huvitatud osalejatega konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud küsimustes;

    c) 

    julgustada ja toetada Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia ning asjakohasel juhul nende naaberriikide vahelist edasist koostööd;

    d) 

    edendada liidu tegevuse tulemuslikkust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

    ▼M2

    Artikkel 3

    Volitused

    Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

    a) 

    luua kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, muude võtmetähtsusega poliitiliste osalejate, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

    b) 

    julgustada piirkonna riike tegema koostööd ja hõlbustama sellist koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, ebaseadusliku kaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus; soodustada ja hõlbustada võimaluse korral piiri- ja kontrolljooneülest koostööd, et rahuldada kohalike vajadusi ja luua usaldust ja soodustada leppimist;

    c) 

    aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ja hõlbustada sellise lahendusplaani rakendamist tihedas koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEga; ning toetades OSCE Minski gruppi;

    d) 

    seoses Gruusia kriisiga:

    i) 

    aidata ette valmistada rahvusvahelisi läbirääkimisi („Genfi kõnelused“), mida peetakse 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani punkti 6 ning 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete alusel ning mille raames käsitletakse muu hulgas piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse korda, pagulaste ja riigisiseste põgenike küsimust rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele tuginedes ning muid küsimusi poolte kokkuleppel;

    ii) 

    aidata määrata kindlaks liidu seisukoht ja esindada seda ELi eriesindaja tasandil punktis i osutatud läbirääkimistel ning

    iii) 

    aidata kaasa 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani ja selle 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete rakendamisele;

    e) 

    aidata kaasa usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele, kaasates liikmesriikide eksperditeadmisi, kui need on kättesaadavad ja asjakohased;

    f) 

    lihtsustada rahuloome alaseid kaasavaid jõupingutusi ühiskonnas ja aidata neile kaasa, et saada üle konfliktidest ja luua rahu;

    g) 

    aidata asjakohasel juhul kaasa võimalikku konflikti lahendusplaani liidu antava panuse ettevalmistamisele;

    h) 

    intensiivistada liidu ja peamiste asjaomaste osalejate dialoogi piirkonnaga seotud küsimustes;

    i) 

    abistada liitu Lõuna-Kaukaasiat käsitleva tervikliku poliitika edasiarendamisel;

    j) 

    käesolevas artiklis sätestatud tegevuste raames aidata kaasa liidu inimõiguste poliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suuniste rakendamisele, eriti seoses laste ja naistega konfliktidest mõjutatud piirkondades, eelkõige jälgides ja käsitledes selle valdkonnaga seotud arengusuundi.

    ▼B

    Artikkel 4

    Volituste täitmine

    1.  
    ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.
    2.  
    Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.
    3.  
    ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

    Artikkel 5

    Rahastamine

    1.  
    ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2018 kuni 29. veebruarini 2020 ette nähtud lähtesumma on 4 340 000 eurot.

    ▼M1

    ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 ette nähtud lähtesumma on 2 900 000 eurot.

    ▼M2

    ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2021 kuni 28. veebruarini 2022 ette nähtud lähtesumma on 2 940 000  eurot.

    ▼M3

    ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2022 kuni 31. augustini 2022 ette nähtud lähtesumma on 1 462 000  eurot.

    ▼B

    2.  
    Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.
    3.  
    Kulude haldamise suhtes kohaldatakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahelist lepingut. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

    Artikkel 6

    Meeskonna moodustamine ja koosseis

    1.  
    ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.
    2.  
    Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema mõne liikmesriigi kodakondsus.
    3.  
    Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.
    4.  
    ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmed paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

    Artikkel 7

    ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

    ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

    Artikkel 8

    ELi salastatud teabe kaitse

    ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL ( 1 ) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

    Artikkel 9

    Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

    1.  
    Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.
    2.  
    Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

    Artikkel 10

    Julgeolek

    ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

    a) 

    koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, reguleeritakse vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas isikkoosseisu liikmete ohutu liikumise korda, samuti julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette ka erandolukorra lahendamise ja evakueerimise plaan;

    b) 

    tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

    c) 

    tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis põhineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmel;

    d) 

    tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.

    Artikkel 11

    Aruandlus

    ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

    Artikkel 12

    Koordineerimine

    1.  
    ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.
    2.  
    Kohapeal tehakse tihedat koostööd liidu delegatsioonide juhtide ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös Gruusias asuva liidu delegatsiooni juhiga Euroopa Liidu vaatlusmissioonile Gruusias (EUMM Georgia) kohapealse olukorra kohta poliitilisi suuniseid. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja EUMM Georgia tsiviiloperatsiooni ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb samuti koostööd teiste kohapeal tegutsevate rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

    Artikkel 13

    Nõuetega seotud abi

    ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

    Artikkel 14

    Läbivaatamine

    Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ►M3  ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile korrapäraseid eduaruandeid ning lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta 31. maiks 2022. ◄

    ▼M1

    ELi eriesindaja esitab oma lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta 30. novembril 2020.

    ▼B

    Artikkel 15

    Jõustumine

    Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.



    ( 1 ) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

    Top