This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 43e7a00d-b535-11ec-b6f4-01aa75ed71a1
Council Decision (CFSP) 2018/907 of 25 June 2018 extending the mandate of the European Union Special Representative for the South Caucasus and the crisis in Georgia
Consolidated text: Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/907, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi
Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/907, 25. juuni 2018, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi
02018D0907 — ET — 21.02.2022 — 003.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/907, 25. juuni 2018, (ELT L 161 26.6.2018, lk 27) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
L 54I |
11 |
26.2.2020 |
||
L 62 |
51 |
23.2.2021 |
||
L 41 |
31 |
22.2.2022 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2018/907,
25. juuni 2018,
millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi
Artikkel 1
Euroopa Liidu eriesindaja
Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks (Lõuna-Kaukaasia) nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja (edaspidi „ELi eriesindaja“) Toivo KLAARi volitusi pikendatakse kuni 31. augustini 2022. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volitused lõpetatakse varem.
Artikkel 2
Poliitilised eesmärgid
ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias, sealhulgas eesmärkidel, mis on esitatud 1. septembril 2008 Brüsselis toimunud erakorralise Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes ja nõukogu 15. septembri 2008. aasta järeldustes, samuti 27. veebruari 2012. aasta järeldustes. Nende hulka kuuluvad järgmised eesmärgid:
kooskõlas olemasolevate mehhanismidega, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ja selle Minski grupiga, ennetada konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele piirkonnas, sealhulgas Gruusia kriisi ja Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisele, edendades selleks pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumist ning muude asjakohaste vahendite abil, ning toetada sellise lahendusplaani rakendamist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;
teha peamiste huvitatud osalejatega konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud küsimustes;
julgustada ja toetada Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia ning asjakohasel juhul nende naaberriikide vahelist edasist koostööd;
edendada liidu tegevuse tulemuslikkust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.
Artikkel 3
Volitused
Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:
luua kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, muude võtmetähtsusega poliitiliste osalejate, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;
julgustada piirkonna riike tegema koostööd ja hõlbustama sellist koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, ebaseadusliku kaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus; soodustada ja hõlbustada võimaluse korral piiri- ja kontrolljooneülest koostööd, et rahuldada kohalike vajadusi ja luua usaldust ja soodustada leppimist;
aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ja hõlbustada sellise lahendusplaani rakendamist tihedas koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja OSCEga; ning toetades OSCE Minski gruppi;
seoses Gruusia kriisiga:
aidata ette valmistada rahvusvahelisi läbirääkimisi („Genfi kõnelused“), mida peetakse 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani punkti 6 ning 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete alusel ning mille raames käsitletakse muu hulgas piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse korda, pagulaste ja riigisiseste põgenike küsimust rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele tuginedes ning muid küsimusi poolte kokkuleppel;
aidata määrata kindlaks liidu seisukoht ja esindada seda ELi eriesindaja tasandil punktis i osutatud läbirääkimistel ning
aidata kaasa 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani ja selle 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete rakendamisele;
aidata kaasa usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele, kaasates liikmesriikide eksperditeadmisi, kui need on kättesaadavad ja asjakohased;
lihtsustada rahuloome alaseid kaasavaid jõupingutusi ühiskonnas ja aidata neile kaasa, et saada üle konfliktidest ja luua rahu;
aidata asjakohasel juhul kaasa võimalikku konflikti lahendusplaani liidu antava panuse ettevalmistamisele;
intensiivistada liidu ja peamiste asjaomaste osalejate dialoogi piirkonnaga seotud küsimustes;
abistada liitu Lõuna-Kaukaasiat käsitleva tervikliku poliitika edasiarendamisel;
käesolevas artiklis sätestatud tegevuste raames aidata kaasa liidu inimõiguste poliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suuniste rakendamisele, eriti seoses laste ja naistega konfliktidest mõjutatud piirkondades, eelkõige jälgides ja käsitledes selle valdkonnaga seotud arengusuundi.
Artikkel 4
Volituste täitmine
Artikkel 5
Rahastamine
ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 ette nähtud lähtesumma on 2 900 000 eurot.
ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2021 kuni 28. veebruarini 2022 ette nähtud lähtesumma on 2 940 000 eurot.
ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2022 kuni 31. augustini 2022 ette nähtud lähtesumma on 1 462 000 eurot.
Artikkel 6
Meeskonna moodustamine ja koosseis
Artikkel 7
ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni elluviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.
Artikkel 8
ELi salastatud teabe kaitse
ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL ( 1 ) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.
Artikkel 9
Juurdepääs teabele ja logistiline tugi
Artikkel 10
Julgeolek
ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:
koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, reguleeritakse vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas isikkoosseisu liikmete ohutu liikumise korda, samuti julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette ka erandolukorra lahendamise ja evakueerimise plaan;
tagades vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;
tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis põhineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmel;
tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande kujul.
Artikkel 11
Aruandlus
ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.
Artikkel 12
Koordineerimine
Artikkel 13
Nõuetega seotud abi
ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.
Artikkel 14
Läbivaatamine
Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ►M3 ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile korrapäraseid eduaruandeid ning lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta 31. maiks 2022. ◄
ELi eriesindaja esitab oma lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta 30. novembril 2020.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
( 1 ) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).