ECO/674
Lisakaalutlused Euroopa poolaasta edasise arengu kohta 2025. aastal
ARVAMUS
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
„Lisakaalutlused Euroopa poolaasta edasise arengu kohta 2025. aastal“
(omaalgatuslik arvamus)
Raportöör: Javier DOZ ORRIT
|
Nõustaja
|
Olivier Cédric VAUZELLE (raportööri nõustaja)
|
|
|
|
|
Täiskogu otsus
|
27/3/2025
|
|
Õiguslik alus
|
kodukorra artikli 52 lõige 2 –
omaalgatuslik arvamus
|
|
Vastutav sektsioon
|
majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
5/9/2025
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
40/0/1
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
D/M/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) on mures mitme teguri pärast, mis on seotud ebastabiilsuse ja geopoliitiliste riskidega ning mis on nende algpõhjusteks. See puudutab eelkõige tegureid, mis ohustavad rahu, demokraatiat ja inimõiguste austamist, aga ka selliseid ohte (näiteks kaubandussõjad), mis mõjutavad majanduskasvu ja inflatsiooni, tarneahelate kindlust ja juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainetele.
1.2Kevadprognoosis on juba niigi nõrka ELi ja euroala kasvuprognoosi veelgi alandatud, muutes rahapoliitiliste inflatsioonieesmärkide saavutamise lihtsamaks. Komitee on mures selle pärast, et ei avaliku ega ka erasektori investeerimissuundumused aita kaugeltki kaasa Euroopa riikide majanduse suure investeeringute puudujäägi olulisele vähendamisele ega Draghi aruandes seatud eesmärkide suunas liikumisele.
1.3Komitee kiidab heaks 2025. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketi kaks peamist poliitilist prioriteeti, nimelt konkurentsivõime tugevdamise ja kaitsevõime suurendamise, ning toetab selle põhieesmärki viia 2026. aastaks ellu riiklike taaste- ja vastupidavuskavade investeeringud ja reformid. Samuti leiab komitee, et üldised erisoovitused on tavaliselt asjakohased. Komitee väljendab siiski kahetsust, et sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ei ole määratud üheks peamiseks poliitiliseks prioriteediks.
1.4Komitee on seisukohal, et kui inflatsioon on saadud kontrolli alla, on aeg töötada välja mõõdukalt ekspansiivne rahapoliitika, mis soodustab investeeringuid ja kasutab samal ajal ära nõrka dollarit, et tugevdada euro rolli ülemaailmse reservvääringuna järgmise kolme meetme abil: digieuro kasutuselevõtt; võlakoormuse kasutamine, mis investeerimispoliitika rahastamisel muudab turul kauplemise atraktiivseks; ning pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu kiire väljakujundamine.
1.5Komitee peab vajalikuks, et 2027. aasta järgne mitmeaastane finantsraamistik moodustaks 2 % ELi SKPst, et saavutada investeerimiseesmärgid järgmistes valdkondades: konkurentsivõime lõhe vähendamine; teadusuuringute ja tehnoloogilise innovatsiooni edendamine; õiglase rohe- ja digipöörde tagamine; sotsiaalse ühtekuuluvuse ja Euroopa sotsiaalõiguste samba järgimise tugevdamine; strateegilise autonoomia edendamine välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikas; Euroopa tööstuse tugevdamine investeeringuid hõlbustava poliitika ja meetmete abil, et meelitada ligi sise- ja väliskapitali.
1.6Komitee peab vajalikuks võtta meetmeid, et suurendada investeeringuid praegusest kuni 2028. aastani, muu hulgas tagada kõigi taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite rakendamine koos uute eesmärkidega ning vajaduse korral lasta käiku kasutamata vahendeid uute investeerimisprogrammide jaoks Euroopa avalikes hüvedes; luua Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond; tugevdada Euroopa Investeerimispanga laenuandmisvõimet programmi „InvestEU“ laiendamiseks ning uurida võimalust kasutada Euroopa stabiilsusmehhanismi vahendeid.
1.7Komitee väljendab taas muret viivituste pärast praeguse võla jätkusuutlikkuse analüüsi mudeli läbivaatamisel. Ajal, mil liikmesriigid peavad saavutama muutumatud eelarvepuudujäägi eesmärgid, võib see muude kulutuste kasvu tõttu põhjustada sotsiaalkulutuste põhjendamatuid kärpeid. Seda olukorda võib halvendada kava „ReArmEU“, mis võimaldab liikmesriikidel suurendada oma valitsemissektori eelarvepuudujääki kuni 1,5 % SKPst, et rahastada täiendavaid kaitsekulutusi.
1.8Komitee nõustub esimese ja teise õigusaktide koondpaketi üldpõhimõttega, mille eesmärk on selgitada ja lihtsustada Euroopa õigusakte ning vähendada ettevõtjate, eelkõige VKEde tarbetut halduskoormust, kuid on mures, et mõned sätted võivad nõrgendada kestliku rahanduse õigusakte ning seega ohustada rohelise kokkuleppe ja selle tegevuskava eesmärkide saavutamist. Komitee rõhutab, et tootlikkuse suurendamise ja konkurentsivõime parandamise peamine vahend on investeerimine, eelkõige teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, samuti koolitusse ja heasse ärikorraldusse.
1.9Komitee kordab oma üleskutset kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid alaliselt ja struktureeritult Euroopa poolaasta protsessi eri etappidesse. Komitee kutsub komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles alustama institutsioonilist dialoogi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komiteega, et uurida, milliseid meetmeid tuleks võtta, et tagada kodanikuühiskonna, riikide parlamentide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine.
2.Geopoliitiline raamistik
2.1Komitee poolt aasta alguses juba kindlaks tehtud geopoliitilise raamistiku riskidele ja raskustele on lisatud uus tegur: uue poliitika käivitamine Donald Trumpi teisel ametiajal USA presidendina. Kaubandussõda on ühepoolselt ja WTO eeskirju rikkudes vallandanud järgmised nähtused: reeglitel põhineva rahvusvahelise korra ja mitmepoolsete institutsioonide eiramine; vaenulikkus Euroopa Liidu ja selle väärtuste suhtes; toetus poliitilistele valikutele, mis seavad kahtluse alla ELi väärtused. Kõik see on toonud kaasa tõsist uut ebakindlust ja riske juba niigi väga keerulises geopoliitilises olukorras. Need riskid kahjustavad julgeolekut ja kaitset, kaubandust ja majandust, poliitilisi suhteid ja riigiüleseid institutsioone ning lõppkokkuvõttes vabadust, demokraatiat ja inimõigusi. Viimase kolme elemendi olukorra halvenemist kogu maailmas on rõhutanud kõik neid jälgivad sõltumatud institutsioonid.
2.2Kriis pärast teist maailmasõda loodud rahvusvahelises korras ja institutsioonides – Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) ja sellega seotud institutsioonides – on viimase kolme aasta jooksul süvenenud. See on saanud ilmseks agressioonisõdades, mis on algatatud ÜRO aluspõhimõtteid, rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi lepinguid rikkudes. Rahvusvahelise ja humanitaarõiguse rikkumised Ukrainas ja Gazas on ilmsed. Rahvusvahelise ja humanitaarõiguse taastamine on oluline mis tahes rahustsenaariumi puhul ning poliitilise ja majandusliku stabiilsuse taastamiseks, mis on arengu ja inimeste heaolu jaoks vältimatu. Seetõttu toetab komitee kindlalt nii Ukraina valitsuse üleskutset Venemaa valitsusele kehtestada kohene relvarahu, et võimaldada rahukõnelusi, kui ka 25 Euroopa, Ameerika ja Aasia demokraatliku riigi hiljutist üleskutset Iisraelile lõpetada sõda ja Gaza tsiviilelanikkonna kannatused ning lubada kogu vajalikul toidu- ja arstiabil sellele territooriumile siseneda.
2.3Kuigi on veel liiga vara hinnata Valge Maja poliitiliste otsuste majanduslikke tagajärgi ja mõju, osaliselt nende ebastabiilse olemuse tõttu, tuleks praegu esile tõsta USA majanduskasvu aeglustumist ning dollari devalveerumise ja inflatsiooni tõusu suundumust. Lisaks on maailmakaubanduse ja majanduse kasvuväljavaateid allapoole korrigeerinud nii WTO (prognoosides maailmakaubanduse 0,2 % langust varem eeldatud 3 % kasvu asemel) kui ka IMF (prognoosides ülemaailmse SKP kasvu vähenemist 0,5 protsendipunkti võrra ja USA kasvu vähenemist 0,9 protsendipunkti võrra). Kõik see näitab, kui keeruline on teha täpseid prognoose ettearvamatus ja muutlikus olukorras.
2.4Poliitikameetmete väljatöötamisel tuleb alati arvesse võtta riske tarneahelatele, varustuskindlusele ja komponentide hindadele. Need riskid tulenevad kaubandussõja tagajärgedest ja tihedast konkurentsist tarnete tagamisel ja isegi strateegiliste toorainete tarnete kontrollimisel suurima tehnoloogilise innovatsiooni suutlikkusega sektorites ning keskkonnasäästliku majanduse sektorites ja toodete puhul.
2.5Juunis toimunud G7 tippkohtumisel ja rahandusministrite kohtumistel otsustati vabastada USA hargmaised ettevõtjad, mille käive ületab 750 miljonit eurot, äriühingu tulumaksu 15 % miinimummäärast, mida kohaldatakse kõigi USA hargmaiste ettevõtjate suhtes, kes on asutatud OECD teise samba lepingu (ülemaailmsed maksubaasi kahanemise vastased näidiseeskirjad) alusel, millele on alates 2021. aastast alla kirjutanud 147 riiki. See järeleandmine tehti pärast seda, kui Trumpi administratsioon ähvardas USAs tegutsevaid välisinvestoreid nn maksukättemaksuga. Selle nn maksukättemaksuga seotud meetmed eemaldati lõpuks pärast G7 otsust USA eelarveseaduse eelnõust. Komitee leiab, et G7 otsus loob USA hargmaistele ettevõtjatele väga soodsa olukorra, millel on negatiivsed tagajärjed õiglasele maksustamisele, põhjustades ettevõtjate jaoks täiesti ebavõrdse keskkonna.
3.Kevadine majandusprognoos ja 2025. aasta kevadpakett
3.1Tuginedes põhjendatud murele, et praegusel maailma geopoliitikas ja maailmamajanduses valitseval eriti muutlikul ajal on raske teha täpseid prognoose, on Euroopa Komisjon otsustanud oma sügisprognoosis esitatud juba niigi tagasihoidlikke ootusi veelgi allapoole korrigeerida. 2025. ja 2026. aastaks on vähendatud nii ELi kui ka euroala SKP kasvuprognoose. Samuti on mõlema piirkonna inflatsiooniprognoose veidi allapoole korrigeeritud, eeldades, et need vastavad tavapärase rahapoliitika eesmärkidele.
3.2Korrigeeritud on ka järgnevate aastate avaliku ja erasektori investeeringute kasvuprognoose, mis näitavad küll mõningast kasvu, kuid see ei ole piisav eelmise aasta languse korvamiseks. 2026. aastal on oodata investeeringute kasvu mõningast kiirenemist, kuigi täpseid prognoose on raske teha, eelkõige seoses kaitsekulutuste võimaliku suurenemisega. Eeldatakse, et avaliku sektori investeeringud protsendina SKPst jäävad stabiilseks ja valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärgid ei muutu. Samuti on veidi vähendatud põhivarasse tehtava kapitali kogumahutuse prognoosi. Lisaks prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe SKPsse suureneb lähiaastatel järk-järgult.
3.3Riigipõhistes soovitustes keskendutakse kahele prioriteetsele valdkonnale – kaitsevõime suurendamine ja konkurentsivõime tugevdamine – ning ühele eesmärgile – taasterahastu „NextGenerationEU“ riiklike taaste- ja vastupidavuskavade, investeeringute ja reformide rakendamine, et tagada nende lõpuleviimine 2026. aastaks. Riigipõhistes soovitustes kutsutakse samuti üles suurendama investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, hõlbustama avaliku ja erasektori rahastamist, tõhustama innovatsiooni toetamist, parandama juurdepääsu rahastamisele, lihtsustama haldus- ja regulatiivseid menetlusi, tegelema oskuste nappusega ning ajakohastama taristut ja sotsiaalsüsteeme, et reageerida kasvavatele üleilmsetele probleemidele ja hoogustada kestlikku majanduskasvu.
4.Üldised märkused
4.1Pärast seda, kui komitee võttis vastu arvamuse 2025. aasta Euroopa poolaasta sügispaketi kohta, on toimunud palju geopoliitilisi ja -majanduslikke muutusi, eelkõige 2025. aasta esimesel poolel, mis õigustab käesoleva, lisakaalutlusi sisaldava arvamuse koostamist. Need sündmused ja suundumused on mõjutanud või võivad mõjutada peamisi makromajanduslikke näitajaid, maailmakaubandust, investeeringuid, juurdepääsu kriitilise tähtsusega toorainetele ja tarneahelate kindlust. Veelgi enam, lisaks inimlikule tragöödiale on praegustel sõdadel ja uute sõdade ohul potentsiaalselt veelgi suurem destabiliseeriv mõju.
4.2Geopoliitilisest olukorrast ning USA valitsuse vallandatud kaubandussõja ebakindlatest tulemustest tingitud riskid ja ebakindlus mõjutavad negatiivselt ettevõtete investeerimisotsuseid Euroopas ja kogu maailmas. Kuid selge ja kindel ELi poliitika, mis ühendab välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika strateegilise autonoomia edendamise õiglase rohe- ja digipöörde eesmärke teeniva Euroopa tööstuspoliitikaga, koos konkreetse investeeringute soodustamise poliitika ja meetmetega meelitaks ligi sise- ja väliskapitali – millest osa võib pärineda USAsse investeerimisest keelduvatest allikatest – tootlikeks investeeringuteks, muu hulgas sotsiaalmajanduse sektoris, millel on oluline roll kaasava majanduskasvu ja vastupanuvõime edendamisel. Komitee arvates on praegu olulisem kui kunagi varem, et EL edastaks oma poliitika usaldusväärsusele tuginedes endast kindla, järjepideva, tugeva ja tegutsemisvõimelise kuvandi.
4.3Prognoosid näitavad, et rahapoliitika eesmärkidega kooskõlas olevad inflatsioonieesmärgid saavutatakse 2025. aastal ja et inflatsioon võib 2026. aastal isegi neist eesmärkidest allapoole langeda, eelkõige euroalal. Arvestades püsivalt nõrka majanduskasvu, leiab komitee, et majanduskasvu hoogustamiseks tuleks kaaluda piirava rahapoliitika lõpetamist ja üleminekut mõõdukalt ekspansiivsele poliitikale.
4.4Rahapoliitika teine suur ülesanne on tagada euro rolli tugevdamine maailma reservvääringuna ajal, mil dollari väärtus on Trumpi administratsiooni poliitika tõttu märkimisväärselt langenud ja löönud kõikuma. Komitee leiab, et selle saavutamiseks on lisaks järjepidevale ja prognoositavale raha- ja eelarvepoliitikale vaja järgmist: a) viia viivitamata lõpule pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomine, nagu on soovitatud Draghi ja Letta aruannetes ning nagu komitee on oma viimaste aastate arvamustes nõudnud; b) kasutada ühiste võlakohustuste mahtu eurodes, jäädes alati kestlikkuse piiridesse, mis aitaks samal ajal rahuldada avaliku ja erasektori investeerimisvajadusi mitmesuguste ELi käsutuses olevate vahendite abil, et edendada euro kui reservvääringu arengut; c) jätkata digieuro kasutuselevõttu.
4.5Lähiaastatel seisab EL silmitsi mitmete eesmärkide ning majandus-, julgeoleku- ja sotsiaalprobleemidega, mis nõuavad märkimisväärseid investeeringuid, et kaotada viimaste aastakümnete investeeringute puudujääk. See puudujääk on ELi nõrga majanduskasvu ning tootlikkuse ja konkurentsivõime vähenemise üks peamine põhjus, eelkõige Euroopa majanduse tehnoloogiliselt kõige arenenumates sektorites. Investeerimismeetmed peaksid hõlmama suuri jõupingutusi erasektori vahendite kaasamiseks riskikapitali, et vähendada kasvavat innovatsioonilõhet.
4.6Draghi aruande kohaselt on Euroopa riikide majanduse – avaliku ja erasektori, liikmesriikide ja Euroopa tasandi – iga-aastased lisanduvad investeerimisvajadused 830 miljardit eurot, et saavutada järgmised eesmärgid: õiglane üleminek (nii rohe- kui ka digipööre); investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, eelkõige tehisintellekti, et vähendada ELi ja tema kõige otsesemate konkurentide (USA ja Hiina) vahelist lõhet tipptehnoloogiate osas; tugevam julgeolek ja kaitse; Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamine, sealhulgas kõik sellega seotud poliitikameetmed, millega toetatakse tööhõivet ja haavatavate rühmade, näiteks puuetega inimeste kaasamist, ning ühtekuuluvuspoliitika rakendamine. Komitee kutsub ELi institutsioone üles koostama vajalikud kavad Draghi aruande peamiste järelduste alusel meetmete võtmiseks.
4.7Komitee märgib, et ELi ees seisvate suurte väljakutsete ja uute kuluvajadustega toimetulekuks tuleks 2027. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus vähemalt säilitada praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite ostujõud, mis tähendab, et see peaks jõudma 2 %ni ELi SKPst, nagu on soovitatud komitee arvamuses. Samuti soovitab komitee järgmises mitmeaastases finantsraamistikus pöörata erilist tähelepanu Euroopa avalike hüvede kindlakstegemisele ja pakkumisele.
4.8Komitee leiab siiski, et prioriteetsete Euroopa investeerimisprogrammide rahastamise alustamisega ei ole võimalik oodata 2028. aastani. Seepärast soovitab komitee komisjonil teha järgmist:
-võtta meetmeid, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kõigi vahendite rakendamine, suunates vajaduse korral investeeringuid ümber ja aidates riikide valitsustel rakendamist lõpule viia, pikendades vahendite rakendusperioodi kuni 2028. aastani, kui see on ainus võimalus oluliste programmide ja projektide rakendamiseks, ning vajaduse korral kasutades järelejäänud vahendeid Euroopa Komisjoni kavandatud uute Euroopa avalikesse hüvedesse investeerimise programmide jaoks;
-luua Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mida rahastatakse kombineeritult – liikmesriikide panus, uued omavahendid ja Euroopa ühiste võlakirjade emiteerimine –, nagu on soovitatud komitee arvamuses, et rahastada strateegilisi Euroopa programme sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, taastuvenergia, energiaühendused, kriitilise tähtsusega maavarad ja toorained, kõrgetasemelised teadusprogrammid, prioriteetsed koolitusprogrammid jne;
-tugevdada Euroopa Investeerimispanga laenuandmisvõimet ja laiendada programmi „InvestEU“, et rahastada investeeringuid eespool nimetatud prioriteetsetes investeerimisvaldkondades;
-suurendada Euroopa Kaitsefondi rahastamissuutlikkust, et hoogustada Euroopa kaitsetööstust;
-uurida võimalust kasutada Euroopa stabiilsusmehhanismi vahendeid Euroopa ja liikmesriikide investeerimisprojektide rahastamiseks.
4.9Euroopa Komisjoni hiljutises teatises kinnitati, et taaste- ja vastupidavusrahastust riikliku taaste- ja vastupidavuskava projektidele väljamaksete tegemise tähtaeg on 31. detsember 2026. Komitee kiidab heaks ressursside kasutamiseks pakutud alternatiivide valiku: olemasolevate projektide laiendamine; ülemärgitud kavade vähendamine; riiklike taaste- ja vastupidavuskavade projektide osadeks jagamine, et jätkata riiklike või muude ELi vahenditega; rahastamis- ja toetusvahendite loomine; ümberpaigutused programmi „InvestEU“; kapitali sissemaksed riiklikele tugipankadele ja finantseerimisasutustele; sissemaksed Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) ja ELi satelliitside programmidesse. Ei ole aga selge, kas see kõik aitab saavutada soovitud eesmärke. Liikmesriikidel on raske veidi enam kui aasta jooksul kiirendada praeguste kavade rakendamist ning samal ajal valmistada ette alternatiive. Tuleb tunnistada, et on raske rakendada selliseid kavasid, mis eeldavad nõuetekohast ülesehitust, organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamist ja avaliku sektori vahendite kasutamisega kaasnevaid tagatisi. Komitee on juba juhtinud tähelepanu liikmesriikide selliste investeeringute haldamise suutlikkuse ebaühtlusele, mis tuleneb nii halduslikest kui ka ettevõtlus- ja institutsioonilise struktuuri erinevustest. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes teeb komitee ettepaneku kaasata organiseeritud kodanikuühiskond aktiivselt riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise läbivaatamisse käesoleva aasta lõpus, et edendada kavade tõhusamat ja asjakohasemat rakendamist ning pakkuda vajaduse korral tehnilist abi. Kui pärast kõigi rakendamist hõlbustavate meetmete võtmist jäävad vahendid kasutamata, teeb komitee ettepaneku, et komisjon kasutaks neid Euroopa ühiste hüvede programmide rahastamiseks.
4.10Strateegilise autonoomia edendamine tööstus-, kaubandus- ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikas peab komitee arvates olema ELi juhtimise oluline ja püsiv eesmärk. Samuti peab olema tihe kooskõla nende poliitikavaldkondade ja Euroopa strateegilise autonoomia laiendamise vahel. Lisaks tuleb algatada üleminek Euroopa ühise tööstus-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljatöötamisele (mis on kaubanduspoliitika puhul juba alanud), tagades nende poliitikavaldkondade vahelise tiheda koordineerimise ja kasutades vajaduse korral tõhustatud koostöö menetlust. Praegu sõltub majandusjulgeolek sellistes tundlikes valdkondades nagu tagatud juurdepääs toorainetele ning olulistele ja kriitilise tähtsusega ressurssidele, samuti tarneahelate kindlus, tõhusa kaubanduspoliitika ning ühise või tihedalt koordineeritud tõhusa julgeoleku- ja kaitsepoliitika olemasolust.
4.11Kaitsekulutused ja -investeeringud suurenevad Euroopas ja kogu maailmas. Tõsist muret tekitab asjaolu, et see toimub ajal, mil paljud riigid ja jõud õõnestavad demokraatlikke väärtusi, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust ning rünnatakse ja kahjustatakse ÜRO süsteemi mitmepoolseid institutsioone. Komitee on seisukohal, et EL peab ühise või tihedalt koordineeritud välispoliitika abil etendama nüüd rohkem kui eales varem juhtivat rolli rahu ja sellise õiglase maailmakorra poole püüdlemisel, mis edendaks laialdast heaolu, demokraatiat ja inimõigusi. See lähenemisviis peab aga olema osa rahustrateegiast, mis keskendub diplomaatia ja mittekallaletungi ülimuslikkusele. See ei ole vastuolus asjaoluga, et komitee toetab ka Euroopa julgeoleku ja kaitse valdkonna investeeringute suurendamist ühise või tihedalt koordineeritud poliitika osana. Komitee arvates peaks vajadus tugevdada Euroopa kaitsevõimet põhinema Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisel ja liikmesriikide relvajõudude tihedal koordineerimisel NATO raames. Seetõttu on komitee pettunud, et seda lähenemisviisi ei ole kasutatud „ReArmEU“ ja Euroopa julgeolekumeetmete (SAFE) ettepanekute alusena. Need programmid näevad üksnes ette Euroopa laenuvõtmise ja võimaldavad liikmesriikidel võtta laenu – rakendades stabiilsuse ja kasvu pakti kaitseklausleid –, et nad saaksid osta relvi ja laskemoona. Ei määrata kindlaks isegi täpset vajaduste või ühiste eesmärkide kava ega seata tingimuseks Euroopa eelistamist.
4.12Ei ole tagatud sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine Euroopa poolaasta riiklikesse etappidesse, rääkimata struktureeritud või alalistest konsultatsiooniprotsessidest, mida komitee on korduvalt nõudnud. Euroopa uue makromajandusliku juhtimise raamistiku riiklikud struktuuri- ja eelarvekavad võeti vastu väga vähese teabe alusel ja organiseeritud kodanikuühiskonda peaaegu üldse kaasamata, sest väideti, et tähtajad on lühikesed ja neid ei saa pikendada, mis tähendas, et konsulteerimiseks ei olnud aega. See ei tohi Euroopa poolaasta raames korduda. Komitee nõustub, et oluline on kaasata riikide parlamendid ning kohalikud ja piirkondlikud asutused Euroopa majanduse juhtimisse, ning toetab Euroopa Regioonide Komitee hiljutist resolutsiooni selles küsimuses. Komitee kutsub komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles alustama sel teemal institutsioonilist dialoogi, millesse kaasataks ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee. Tarvis on uurida, milliseid meetmeid tuleks võtta, et tagada komitee poolt nõutud osalemine. Sellel oleks kahtlemata positiivne mõju riikide isevastutusele Euroopa poolaasta raames võetavate meetmete eest.
5.Konkreetsed märkused
5.1Esimeses ja teises õigusaktide koondpaketis käsitletakse kestliku rahanduse õigusaktide, eelkõige kestlikku rahandust käsitleva teabe avalikustamist ja äriühingute kestliku rahanduse alast hoolsuskohustust reguleerivate normide lihtsustamist. Selle algatuse peamine eesmärk on suurendada konkurentsivõimet, vähendades ettevõtete halduskoormust. Komitee nõustub üldpõhimõttega muuta Euroopa õigusaktid selgemaks ja lihtsamaks ning vähendada ettevõtjate, eelkõige VKEde tarbetut halduskoormust, tingimusel et see ei tähenda rohelise kokkuleppe ja selle tegevuskava eesmärkide saavutamiseks vajalike nõuete kaotamist ega kestlikku rahastamist käsitlevate õigusaktide nõrgendamist. Lisaks peaksid VKEd saama pädevatelt asutustelt abi, et täita oma kohustusi selles valdkonnas. Samal ajal juhib komitee tähelepanu asjaolule, et õigusaktide lihtsustamist ei saa pidada peamiseks konkurentsivõime suurendamise vahendiks. Nagu käesolevas arvamuses toonitatakse, peavad lihtsustamisega kaasnema meetmed, millega edendatakse sihipäraseid investeeringuid, mis on vahendid tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks.
5.2Komitee väljendab taas muret viivituse pärast praeguse võla jätkusuutlikkuse analüüsi mudeli läbivaatamisel. Viimase võla jätkusuutlikkuse ülevaate kohaselt on võla jätkusuutlikkus liigitatud kahes liikmesriigis lühiajalises perspektiivis suures ohus olevaks, üheteistkümnes liikmesriigis on oht keskpikas perspektiivis suur ja neljas liikmesriigis on see pikas perspektiivis suur. Kõnealune analüüs koostati aga enne, kui „ReArmEU“ raames tehti ettepanek, et liikmesriigid suurendaksid oma kaitsekulutusi ELilt laenu võttes, lubades neil samal ajal kohaldada stabiilsuse ja kasvu pakti kaitseklauslit, mis võimaldab võlakirjade turgudelt laenamiseks suuremat valitsemissektori eelarvepuudujääki kuni 1,5 % SKPst. Komitee väljendas makromajandusliku juhtimise raamistiku reformi puhul muret, et praeguse võla jätkusuutlikkuse analüüsi mudeli kasutamine tähendaks sotsiaalkulutuste kärpimist muude valdkondade kulutuste suurendamiseks, et saavutada muutumatud eelarvepuudujäägi ja võla eesmärgid. See mure on nüüd veelgi suurem, kuna liikmesriigid seisavad silmitsi kaitsekulutuste märkimisväärse suurenemisega.
5.3Sama oluline on ülemäärase eelarvepuudujäägi kriteeriumide läbivaatamine, eriti pärast seda, kui komisjon andis liikmesriikidele loa kohaldada kaitsekulutuste tarvis laenamiseks stabiilsuse ja kasvu pakti kaitseklauslit kuni 1,5 % SKPst. Komitee peab ka komisjoni poolt makromajandusliku tasakaalustamatuse jälgimiseks kasutatavaid indekseid aegunuks. Kui lisada sellele asjaolu, et riiklike taaste- ja vastupidavuskavade lõplik rakendamine ning riiklike eelarve- ja struktuurikavade algus kattuvad tavapärase tsükli riigipõhiste soovitustega, on teatatud konkurentsivõime koordineerimise vahendi ja poolaasta vaheliste seoste loomisest ning on tehtud ettepanek võimalike seoste kohta poolaastaga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kulude osas, vähemalt osa tulevase ühtekuuluvusfondi puhul, siis on selge, et ELi majanduse juhtimise raamistik, st Euroopa poolaasta, tuleb kiiresti läbi vaadata. Selle läbivaatamise käigus tuleb konsulteerida sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Komitee peab olema selles protsessis oluline partner.
5.4Komitee rõhutab, et Euroopa poolaasta protsessis tuleb keskenduda ka sotsiaalsetele kriteeriumidele, elatustaseme parandamisele ja suurenevale ebavõrdsusele ning sellistele olulistele küsimustele nagu eluasemekriis ja kollektiivläbirääkimiste osakaalu vähenemine. ELi institutsioonid peavad rõhutama elukvaliteeti kui keskse tähtsusega küsimust, mis on olulisem tehniliste ja majanduslike kriteeriumide täitmisest.
Brüssel, 5. september 2025
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni esimees
Ioannis VARDAKASTANIS
_____________
