TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Algatuse pealkiri

Euroopa sisejulgeoleku strateegia

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

Rände ja siseasjade peadirektoraadi üksus D5

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Ligikaudne aeg

2025. aasta 1. kvartal

Lisateave

–

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Aastakümneid kestnud koostöö ja integratsioon on loonud tugeva Euroopa Liidu, kus on vaba, avatud ja demokraatlik ühiskond, mis põhineb õigusriiklusel, ning jõukas ELi ühtne turg. Praegu aga seisab Euroopa silmitsi uute ja pakiliste geopoliitiliste probleemidega ning mitmete julgeolekuohtudega, mis tulenevad organiseeritud kuritegevusest, terrorismist ning muudest vaenulikest riiklikest ja valitsusvälistest osalejatest. Kuna ühiskond muutub kiiremini ja areneb üha keerukamaks, suureneb ka julgeolekuohtude keerukus: iga tehnoloogilise innovatsiooni puhul on neid, kes püüavad seda pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada.

Euroopa sisejulgeoleku strateegias, mille president von der Leyen kuulutas välja poliitilistes suunistes 1 komisjoni uuele koosseisule, esitatakse terviklik ELi vastus, mis hõlmab kõiki sisejulgeolekuga seotud ohte nii internetis kui ka väljaspool seda. Sellega tagatakse, et julgeolekukaalutlused integreeritakse ELi õigusaktidesse ja poliitikasse. Strateegia tugineb ELi julgeolekuliidu strateegiale 2020–2025 ja täiendab muid komisjoni algatusi, eelkõige liidu kriisivalmiduse strateegiat, valget raamatut kaitse tuleviku kohta ja demokraatia kaitse programmi.

Probleem, mida algatusega lahendatakse

Komisjoni eelmisel ametiajal (2019–2024) loodi julgeolekuliidu strateegiaga tugev raamistik ELi ohtudega toimetuleku suutlikkuse suurendamiseks. Selle tulemusena on ELil nüüdseks paremad vahendid julgeolekuprobleemidega toimetulekuks kui strateegia vastuvõtmise ajal.

Nagu on aga märgitud 2024. aasta mais vastu võetud viimases eduaruandes 2 , on geopoliitilises, majanduslikus ja julgeolekuolukorras ELis ja selle ümbruses toimunud põhjalikke ja püsivaid muutusi. EL peab olema valmis muutuvas geopoliitilises stsenaariumis tulevasi ohte ette nägema ja neile vastu astuma. Kuritegelikud võrgustikud, vägivaldsed äärmuslased, terroristid ja muud vaenulikud osalejad tegutsevad rahvusvahelisel tasandil ning liiguvad vähese vaevaga digitaalse ja füüsilise maailma vahel. Nad kasutavad ära ühiskondlikku meelepaha ja majanduslikku ebavõrdsust. Nad kasutavad äärmuslikku vägivalda, et suurendada oma kasumit, ja korruptsiooni, et imbuda avaliku sektori asutustesse, kohalikesse kogukondadesse ja seaduslikku majandusse. See õõnestab usaldust demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi vastu. Samuti on esile kerkinud uusi ja hübriidseid ideoloogiaid ning süsteemi- ja valitsusvastaseid äärmuslasi, kes püüavad selgelt ümber kujundada demokraatlikku õiguskorda, ning teravnenud on terrorismioht, mis tuleneb rahvusvahelistest geopoliitilistest pingetest ja konfliktidest.

Maailmasündmused mõjutavad tugevalt sisejulgeolekut. EL peab tegelema muutuva geopoliitilise jõudünaamika ja välise ebastabiilsuse ülekanduva mõjuga – Ukrainas Venemaa agressioonisõja tõttu, Lähis-Idas ja Sahara-taguses piirkonnas. ELi julgeolekut mõjutab ka sõltuvus ELi mittekuuluvatest riikidest, näiteks energia, tehnoloogia ning IT- ja telekommunikatsiooniseadmete alal. Praegusel keerulisel maastikul seisab EL silmitsi hübriidohtudega, mida põhjustavad nii riiklikud kui ka valitsusvälised osalejad (valitsused jt). Elutähtis taristu, sealhulgas energiavõrgud ja transpordisüsteemid, on küberrünnete ja sabotaaži sihtmärgiks; see võib ohustada oluliste teenuste osutamist ja mõjutab tõsiselt ELi majandusjulgeolekut.

Lisaks on julgeoleku kõigi aspektide jaoks väga oluliseks muutunud digitehnoloogia, kuna enamik ohte sisaldab kübermõõdet ja sellele lisandub desinformatsioon, mille eesmärk on suurendada lõhet, polariseerumist ja usaldamatust Euroopa valitsuste ja institutsioonide vastu. Õiguskaitseasutustel puuduvad sageli asjakohased vahendid, et uurida ebaseaduslikke rahavoogusid või ründeplaane, või puudub neil juurdepääs andmetele, mida nad vajavad, et lõhkuda riigisiseseid ja rahvusvahelisi kuritegelikke võrgustikke. Seetõttu on vaja tugevdada piiriüleseid ja rahvusvahelisi koostöömehhanisme, et liikmesriigid saaksid tõhusalt võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Algatuse materiaalõiguslik alus on ELi toimimise lepingu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitleva kolmanda osa V jaotise sätted, mis hõlmavad laiemat ELi tegevust.

Algatuse raames kolmandate riikidega tehtav koostöö põhineb järgmisel õiguslikul alusel:

·ühine välis- ja julgeolekupoliitika / ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika: ELi toimimise lepingu artiklid 42–43;

·suhted rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega: ELi toimimise leping, eelkõige artikkel 220

·julgeolekualased dialoogid: Euroopa Liidu leping, artikli 27 lõige 2.

Käesoleva mitteseadusandliku teatisega ei tehta ettepanekut laiendada ELi reguleerimispädevust ega suurendada liikmesriikide siduvaid kohustusi, vaid selle eesmärk on täiendada ja toetada liikmesriikide tegevust selles poliitikavaldkonnas.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Võttes arvesse ülemaailmset ja omavahel seotud keskkonda, milles kuritegelikud võrgustikud, terroristid, äärmusrühmitused ning vaenulikud riiklikud ja valitsusvälised osalejad nii ELis kui ka väljaspool seda tegutsevad, samuti üha tõsisemaid ohte ELi julgeolekule, turvalisusele, ühiskonnale ja õigusriigile, ei ole liikmesriikide ja ELi olemasolevad meetmed vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas piisavad. Vaja on täiendavaid põhimeetmeid, et kaitsta nii praegust kui ka tulevast sisejulgeolekut ning säilitada ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala kooskõlas ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusega.

Võttes arvesse tugevat seost julgeolekupoliitika sise- ja välisaspekti vahel ning seda, et julgeolekuohud ulatuvad üle Euroopa sisepiiride ja ka Euroopast väljapoole, peaksid ELi tasandi meetmed andma käegakatsutavat lisaväärtust meetmetele, mida liikmesriigid võtavad eraldi.

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Algatus peaks sisaldama põhjalikku ja kõikehõlmavat kava ELi sisejulgeoleku tugevdamiseks ning kuulutama välja komisjoni praeguse ametiaja jooksul võetavad konkreetsed meetmed. Strateegias tuuakse välja ka ELi saavutused oma julgeoleku kaitsmisel ning see, milliseid seadusandlikke ja operatiivmeetmeid EL edaspidi kavatseb võtta.

Strateegiaga püütakse integreerida julgeolek ELi poliitikasse, õigusaktidesse ja programmidesse, keskendudes järgmisele:

·võime ennetada ohte ja neile reageerida,

·vajadus hoida ära kahju tekkimist ja kaitsta inimesi,

·vajadus tegutseda kõigil tasanditel (ülemaailmsest kohalikuni) ja

·vajadus tagada, et rahvusvaheline koostöö toob kasu ELi sisejulgeolekule.

Samuti püütakse strateegias rakendada kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi: tahetakse kaasata kõik sidusrühmad, kes saavad aidata tugevdada sisejulgeolekut, sealhulgas erasektori partnerid ja kodanikuühiskond.

Konkreetselt tugevdatakse strateegiaga ELi sisejulgeoleku struktuuri, mis tähendab operatiivsuutlikkuse suurendamist ning nii Europoli kui ka Frontexi laiendamist ja samal ajal arutelusid Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri rolli üle.

Samuti on strateegias oluline roll digitehnoloogial. Seejuures uuritakse meetmeid, mis käsitlevad juurdepääsu andmetele õiguskaitse tarbeks ja andmete säilitamist, küberkuritegevuse ja terroristliku veebisisu vastast võitlust ning tehnoloogiaplatvormidega tehtava koostöö edendamist ELi internetifoorumi kaudu. Lisaks pakuvad digitehnoloogiad ja tehisintellekt märkimisväärseid võimalusi parandada õiguskaitse võimekust ja tulla tõhusalt toime muutuvate ohtudega.

Strateegia osana kuulutab komisjon välja ka uue ELi tegevuskava, mis käsitleb terrorismi ja vägivaldse äärmusluse, sealhulgas terrorismi rahastamise ennetamist ja tõkestamist, ning tugevdab radikaliseerumise ennetamise poliitikat.

Komisjon kuulutab välja ELi uimastiärivastase võitluse tegevuskava ning edasised sammud organiseeritud kuritegevust käsitlevate õigusnormide läbivaatamiseks ja kontrolli tugevdamiseks kuritegelike võrgustike üle.

Valmisoleku tugevdamiseks kuulutatakse välja Euroopa elutähtsa teabevahetuse süsteem, mis parandaks esmareageerijate, näiteks politsei ja tuletõrjujate igapäevast operatiivkoostööd terrorismi ja kuritegevuse vastases võitluses ning inimelude päästmisel hädaolukordades.

Lõpetuseks rõhutatakse strateegias vajadust tugevdada ELi õigusraamistikku, et tegeleda valdkonnaüleste julgeolekuprobleemide ja hübriidohtudega, sealhulgas piirihalduse, sabotaaži ja spionaažiga.

Tõenäoline mõju

Strateegias välja kuulutatud meetmed annavad avaliku sektori asutustele, õiguskaitseasutustele, kohtuvõimule ning muudele avaliku ja erasektori osalejatele vahendid, et ennetada julgeolekuohte, mida põhjustavad organiseeritud kuritegevus, terrorism ning vaenulikud riiklikud ja valitsusvälised osalejad, kaitsta iseend nende ohtude eest ja neile reageerida. Sellega pakutakse õiguskaitse- ja kohtuasutustele rohkem toetust raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimisel, nende tegude eest süüdistuste esitamisel ja nende lahendamisel, tagades süüdlaste vastutusele võtmise ja ohvrite õiguste kaitse.

Algatus aitab saavutada ÜRO kestliku arengu 16. eesmärki rahu, õiguskaitse ja tugevate institutsioonide kohta, kuna sellega püütakse suurendada avalikku julgeolekut ja hoida alal õigusriiklust, austades täielikult põhiõigusi.

Edasine seire

Sisejulgeoleku strateegias sisalduvaid algatusi hinnatakse ja jälgitakse individuaalselt.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine

Käesolev algatus on teatis ja selles esitatakse üldine poliitiline lähenemisviis ilma konkreetsete seadusandlike meetmeteta.

Konsulteerimisstrateegia

Algatuse jaoks kutsub komisjon avalikkust ja erasektori sidusrühmi nii ELis kui ka väljaspool seda esitama käesoleva tagasisidekorje kaudu arvamusi ja seisukohti. Algatuses tehakse kokkuvõte uurimuste ja aruannete tulemustest ning varasemate julgeolekupoliitikat käsitlevate ELi strateegiliste dokumentide alusel tehtud edusammudest.

Konsulteeritakse järgmiste peamiste sidusrühmadega:

·ELi ja riigi tasandi õiguskaitseasutused, sealhulgas tolli-, maksu- ja piirivalveasutused, kohtuasutused, haldusasutused ning institutsioonid ja asutused, mis vastutavad raske ja organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise vastase võitluse ning piirijulgeoleku ja küberturvalisuse tagamise eest,

·kodanikuühiskonna organisatsioonid,

·akadeemilised ringkonnad

·ning eraettevõtjad, sealhulgas digiplatvormid.

Panust oodatakse ka peamistelt rahvusvahelistelt partneritelt, nagu ÜRO, Interpol, rahapesuvastane töökond ja Euroopa Nõukogu.