EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 36c21961-32de-11ea-ba6e-01aa75ed71a1

Consolidated text: Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 79/2012, 31. jaanuar 2012, millega nähakse ette nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ja maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (uuesti sõnastatud)

02012R0079 — ET — 01.01.2020 — 003.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 79/2012,

31. jaanuar 2012,

millega nähakse ette nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ja maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(uuesti sõnastatud)

(ELT L 029 1.2.2012, lk 13)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013,

  L 158

74

10.6.2013

 M2

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/524, 27. märts 2015,

  L 84

22

28.3.2015

►M3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/1129, 2. juuli 2019,

  L 179

1

3.7.2019




▼B

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 79/2012,

31. jaanuar 2012,

millega nähakse ette nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 (halduskoostöö ja maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

(uuesti sõnastatud)



▼M3

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette määruse (EL) nr 904/2010 artikli 14, artikli 17 lõike 1 punkti f, artikli 21 lõike 2 punkti e, artikli 21 lõike 2a punkti d, artikli 21a lõigete 1 ja 2, artiklite 32, 48 ja 49 ning artikli 51 lõike 1 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

▼B

Artikkel 2

Eelneva taotluseta toimuva teabevahetuse kategooriad

Kooskõlas määruse (EL) nr 904/2010 artikliga 13 rakendatakse automaatset teabevahetust järgmiste teabekategooriate suhtes:

1) teave käibemaksukohustuslaste kohta, kes ei tegutse antud riigi territooriumil;

2) teave uute transpordivahendite kohta.

Artikkel 3

Eelneva taotluseta toimuva teabevahetuse alamkategooriad

1.  Ettevõtjate kohta, kes ei tegutse antud riigis, vahetatakse automaatselt järgmist teavet:

a) teave käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrite eraldamise kohta teises liikmesriigis tegutsevatele maksukohustuslastele;

b) teave käibemaksu tagastamise kohta neile maksukohustuslastele, kes ei tegutse tagastamisliikmesriigis, vaid asuvad teises liikmesriigis vastavalt direktiivile 2008/9/EÜ.

2.  Uute transpordivahendite kohta vahetatakse automaatselt järgmist teavet:

a) teave direktiivi 2006/112/EÜ artikli 9 lõike 2 kohaselt maksukohustuslaseks peetavate ja käibemaksukohustuslasena registreeritud isikute poolt kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud uute veovahendite sellise tarnimise kohta, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 138 lõike 2 punkti a kohast maksuvabastust;

b) teave muude kui punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 2 punktides a ja b määratletud uute laevade ja õhusõidukite selliste tarnete kohta, mis on suunatud käibemaksukohustuslasena registreerimata isikutele ja mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 138 lõike 2 punkti a kohast maksuvabastust;

c) teave muude kui punktis a osutatud käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste direktiivi 2006/112/EÜ artikli 2 lõike 2 punktides a ja b määratletud uute maismaa mootorsõidukite tarnete kohta, mis on suunatud käibemaksukohustuslasena registreerimata isikutele ja mille suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 138 lõike 2 punkti a kohast maksuvabastust.

Artikkel 4

Teatamine ilma eelneva taotluseta toimuvas teabevahetuses osalemisest loobumisest

Vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artikli 14 lõike 1 teisele lõigule teatab iga liikmesriik hiljemalt 20. maiks 2012 komisjonile kirjalikult, kas ta kavatseb loobuda osalemisestkäesoleva määruse artiklites 2 ja 3 osutatud ühte või enamasse kategooriasse või alamkategooriasse kuuluva teabe automaatses vahetamises. ►M1  Horvaatia teavitab komisjoni eelmises lauses osutatud otsusest, et ta loobub osalemisest teabe automaatses vahetamises hiljemalt 1. juuliks 2013. ◄ Komisjon edastab teistele liikmesriikidele teabe kategooriate kohta, milles liikmesriik on osale.

Artikkel 5

Teabevahetuse sagedus

Kui kasutatakse automaatset teabevahetuse süsteemi, esitatakse vastavalt artiklites 2 ja 3 osutatud kategooriatesse ja alamkategooriatesse kuuluv teave kohe pärast selle saamist ning igal juhul hiljemalt teabe saamise kvartalile järgneva kolme kuu jooksul.

▼M3

Artikkel 5a

Tolliteabe vahetamine

1.  Määruse (EL) nr 904/2010 artikli 17 lõike 1 punktis f osutatud teabe säilitamine ja pädevate asutuste automaatne juurdepääs sellele teabele toimub komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 ( 1 ) artikli 56 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu.

2.  Määruse (EL) nr 904/2010 artikli 21 lõike 2a kohane automaatne juurdepääs antakse tollideklaratsiooni kaubaartiklite tasandil vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 ( 2 ) B lisa I jaotise 2. peatüki 3. jaole ja 3. peatüki 1. jao veerule H1.

3.  Iga kaubaartikkel identifitseeritakse rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 226 kohaselt nõutava järgmise teabe alusel:

a) tolli viitenumber ja

b) tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäev.

4.  Käesoleva määruse VII lisas on näidatud, milline määruse (EL) nr 904/2010 artikli 17 lõike 1 punktis f osutatud teave vastab millisele rakendusmääruse (EL) 2015/2447 B lisas määratletud tollisüsteemi andmeelemendile.

Artikkel 5b

Sõidukite registreerimisandmete vahetamine

1.  Määruse (EL) nr 904/2010 artikli 21a lõikes 1 osutatud teabe („sõidukite registreerimisandmed”) saamiseks tehakse automaatne päring, kasutades Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi (EUCARIS) tarkvararakenduse versiooni, mis on spetsiaalselt loodud kõnealuse määruse artikli 21a kohaldamiseks, ja selle tarkvara muudetud versioone.

Automaatne päring sõidukite registreerimisandmete saamiseks tehakse detsentraliseeritud struktuuris.

EUCARISe süsteemi kaudu vahetatavad sõidukite registreerimisandmed edastatakse krüpteeritult.

Tarkvararakenduse eriversioon, mille EUCARISe toimimisega seotud teenuste osutamiseks määratud pool on välja töötanud määruse (EL) nr 904/2010 artikli 21a kohaldamise eesmärgil sõidukite registreerimisandmete kohta automaatsete päringute tegemiseks, on eraldiseisev teistest selle tarkvararakenduse versioonidest, mis on EUCARISes kättesaadavad. Automaatsed päringud tehakse kooskõlas nõukogu otsuse 2008/616/JSK ( 3 ) lisa 3. peatüki 2. ja 3. punktis osutatud andmeturbenõuete ja andmevahetust käsitlevate tehniliste tingimustega. Vahetatavate sõiduki registreerimisandmete andmeelemendid ja lubatud päringuliigid peavad vastama käesoleva määruse VIII lisas täpsustatule.

2.  Sõidukite registreerimisandmetele automaatseks juurdepääsuks kasutatakse üleeuroopalise valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteemi (TESTA) sidevõrku ja selle edasisi arendusi.

3.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et sõidukite registreerimisandmete kohta automaatsete päringute tegemise võimalus ja automaatne juurdepääs nendele andmetele on tagatud 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Tehnilise rikke korral teavitavad liikmesriikide riiklikud kontaktpunktid viivitamata üksteist ning EUCARISe operatsioonide eest vastutav pool pakub vajaduse korral tuge. Automaatne andmevahetus taastatakse võimalikult kiiresti.

4.  Liikmesriik määrab ühe riikliku asutuse riiklikuks kontaktpunktiks, kes menetleb selles liikmesriigis sissetulevaid taotlusi, mis on esitatud käibemaksuga seoses sõidukite registreerimisandmete saamiseks, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 21a, ja teise asutuse, kes menetleb väljaminevaid taotlusi. Sama asutus võib menetleda ka mõlemat liiki taotlusi. Liikmesriik teavitab sellest teisi liikmesriike ja komisjoni.

Artikkel 5c

Tolliasutuste kogutud teabele, direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 6. peatüki kohaselt kogutud koondaruannetele ja sõidukite registreerimisandmetele juurdepääsu kasutavate Eurofisci kontaktametnike tuvastamine

Selleks et liikmesriik saaks tuvastada Eurofisci kontaktametniku, kes kasutab juurdepääsu teabele, mille see liikmesriik on esitanud määruse (EL) nr 904/2010 artikli 21 lõike 2 punktis e või lõike 2a punktis d või artikli 21a lõikes 2 sätestatud tingimustel, rakendatakse järgmist korda:

a) liikmesriik annab igale oma Eurofisci kontaktametnikule kordumatu kasutajatunnuse;

b) liikmesriik säilitab ja ajakohastab viivitamata kõigi oma Eurofisci kontaktametnike nimede ja kordumatute kasutajatunnuste loetelu ning teeb ajakohastatud loetelu kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ja komisjonile;

c) liikmesriik tagab, et iga automaatne päring, mille ta teeb määruse (EL) nr 904/2010 artikli 21 lõike 2 punktis e või lõike 2a punktis d või artikli 21a lõikes 1 osutatud teabe saamiseks, sisaldab teabele juurdepääsu kasutava Eurofisci kontaktametniku kordumatut kasutajatunnust.

▼B

Artikkel 6

Teabe edastamine

1.  Määruse (EL) nr 904/2010 kohaselt esitatud andmed edastatakse võimaluse korral ainult elektrooniliselt CCN/CSI võrgu kaudu, kuid erandid tehakse järgmistel juhtudel:

a) määruse (EL) nr 904/2010 artiklis 25 osutatud teatamistaotlus ja juriidiline dokument või otsus, millest teatamist taotletakse;

b) määruse (EL) nr 904/2010 artikli 9 kohaselt esitatud originaaldokumendid.

2.  Liikmesriikide pädevad asutused võivad kokku leppida, et edastavad lõike 1 punktides a ja b osutatud teabe elektrooniliselt.

Artikkel 7

Maksukohustuslastele esitatav teave

1.  Liikmesriigid esitavad käesoleva määruse I lisas loetletud arvete esitamise üksikasjad vastavalt määruse (EL) nr 904/2010 artiklile 32 komisjoni loodud veebiportaali kaudu.

2.  Komisjon teeb lõikes 1 osutatud veebiportaali kättesaadavaks neile liikmesriikidele, kes otsustavad avaldada järgmise täiendava teabe:

a) teave II lisas loetletud arvete säilitamise kohta;

b) elektroonilisel teel ja vastavate koodide abil esitatav lisateave, mis on liikmesriikidelt nõutud vastavalt direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikele 2;

c) kuni 31. detsembrini 2014 – määruse (EL) nr 904/2010 artikli 42 teises lõigus osutatud tavamaksumäär;

d) alates 1. jaanuarist 2015 – maksumäär, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 904/2010 artikli 47 teises lõigus osutatud telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes.

Artikkel 8

Käibemaksu tagastamise raames vahetatav teave

Kui tagastamisliikmesriik teatab teistele liikmesriikidele, et ta vajab direktiivi 2008/9/EÜ artikli 9 lõikes 2 sätestatud lisateabe esitamist elektroonilisel teel, kasutatakse kõnealuse teabe edastamiseks käesoleva määruse III lisas loetletud koode.

Artikkel 9

Käibemaksu tagastamise raames edastatav äritegevuse kirjeldus

Kui tagastamisliikmesriik vajab direktiivi 2008/9/EÜ artiklis 11 sätestatud taotleja äritegevuse kirjelduse esitamist, edastatakse kõnealune teave määruse (EÜ) nr 1893/2006 artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud NACE Rev. 2 koodide neljandal tasemel.

Artikkel 10

Teavitamine käibemaksu tagastamisega seotud dokumentidest ja otsustest

Kui tagastamisliikmesriik palub adressaadi asukohaliikmesriigil teavitada adressaati direktiivi 2008/9/EÜ kohase tagastamisega seotud dokumentidest ja otsustest, võib kõnealuse teabetaotluse edastada määruse (EL) nr 904/2010 artikli 2 lõike 1 punktis q sätestatud ühise teabevõrgu (CCN) ja ühise süsteemiliidese (CSI) kaudu.

Artikkel 11

Statistilised andmed

Käesoleva määruse IV lisas on esitatud määruse (EL) nr 904/2010 artikli 49 lõikes 3 osutatud statistiliste andmete loetelu.

Iga liikmesriik edastab esimeses lõigus osutatud statistilised andmed komisjonile elektrooniliselt enne iga aasta 30. aprilli, kasutades IV lisas esitatud näidist.

Artikkel 12

Teavitamine siseriiklikest õigusnormidest

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva määrusega reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigus- ja haldusnormide teksti.

Komisjon edastab selle teabe teistele liikmesriikidele.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1925/2004 ja 1174/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

Üksikasjad arvete väljastamise kohta kooskõlas määruse (EL) nr 904/2010 artikliga 32

1.    Arvete väljastamine

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 221 lõige 1 – võimalus nõuda arvete väljastamist

Q1. Milliste muude asjaolude korral arveid nõutakse?

Q2. Kui arveid nõutakse, kas need on lihtsustatud arved või täielikud arved?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 221 lõige 2 – maksust vabastatud finants- ja kindlustusteenused

Q3. Kas arvet nõutakse maksust vabastatud finants- ja kindlustusteenuste puhul?

Q4. Kui jah, kas nõutakse lihtsustatud või täielikku arvet?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 221 lõige 3 – võimalus mitte nõuda arvet maksust vabastatud kaubatarnete või teenuste osutamise eest

Q5. Kas on maksust vabastatud kaubatarneid või teenuseid, mille korral arvet ei nõuta ja millised need on?

2.    Arve väljastamise aeg

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 222 – võimalus kehtestada tähtaegu arvete väljastamiseks

Q6. Kas on kehtestatud tähtaeg muude kui selliste arvete väljastamise suhtes, mis on seotud ühendusesiseste tarnete ja teenuste osutamisega või pöördmaksustatavate teenuste piiriülese osutamisega?

Q7. Kui jah, siis mis ajaks peab arve olema väljastatud?

3.    Koondarved

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 223 – ajavahemik koondarvete väljastamiseks

Q8. Kas koondarveid saab väljastada kaubatarnete ja teenuste osutamise eest, millelt tasumisele kuuluv käibemaks muutub sissenõutavaks ühest kalendrikuust pikema ajavahemiku jooksul? Siia alla ei kuulu ühendusesisesed tarned ja teenuste osutamine ning piiriülesed teenuste osutamine, mille suhtes kohaldatakse pöördmaksustamist.

Q9. Kui jah, siis kui pikk on see ajavahemik?

4.    Endale koostatud arved

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 224 – võimalus väljastada endale koostatud arveid maksukohustuslase nimel ja eest

Q10. Kas kehtib nõue, et endale koostatud arved tuleb väljastada kaupu tarniva ja teenuseid osutava maksukohustuslase nimel ja eest?

5.    Arvete tellimine allhankena väljaspool EL-i asuvalt kolmandalt isikult

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 225 – võimalus kehtestada tingimused väljaspool ELi asuvate kolmandate isikute suhtes, kes väljastavad arveid ELi tarnijate ja teenuste osutajate nimel

Q11. Kas on kehtestatud mis tahes tingimusi seoses arvete tellimisega allhankena väljaspool ELi asutatud kolmandatelt isikutelt?

Q12. Kui jah, siis millised tingimused on kehtestatud?

6.    Arvete sisu

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 227 – nõue esitada kliendi käibemaksukohustuslasena registreerimise number

Q13. Kas käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit nõutakse arvel ka muudel juhtudel kui ühendusesised kaubatarned või pöördmaksustatavad kaubatarned ja osutatavad teenused?

Q14. Kui jah, siis millistel juhtudel nõutakse arvel kliendi käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 230 – valuuta käibemaksuga arvel

Q15. Kas teatamist nõutakse, kui käibemaksu summa on konverteeritud Euroopa Keskpanga vahetuskurssi kasutades riigi omavääringusse?

Direktiivi 2006/112/EÜartikkel 239 – maksuviitenumbri kasutamine

Q16. Kas väljastatakse käibemaksukohustuslasena registreerimise number juhul, kui tarnija, teenuste osutaja või klient ei soeta kaupu ühendusesiseselt, teosta kaugmüüki ega ühendusesiseseid kaubatarneid ja teenuste osutamist?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 240 – käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja maksuviitenumbri kasutamine

Q17. Juhul kui väljastatakse nii käibemaksukohustuslasena registreerimise number kui ka maksuviitenumber, siis millistel juhtudel nõutakse ühe või mõlema esitamist arvel?

7.    Paberarved ja elektroonilised arved

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 235 – väljaspool ELi väljastatud elektroonilised arved

Q18. Kas kolmandate riikide poolt väljastatud elektrooniliste arvete suhtes on kehtestatud mis tahes tingimusi?

Q19. Kui jah, siis millised on need tingimused?

8.    Lihtsustatud arved

Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 238 – lihtsustatud arvete kasutamine

Q20. Millistel asjaoludel on lubatud kasutada lihtsustatud arveid?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 226b – lihtsustatud arvel nõutud üksikasjad

Q21. Milliste üksikasjade esitamist nõutakse lihtsustatud arvete puhul?




II LISA

Arvete säilitamist käsitlev teave, mida liikmesriigid võivad anda veebiportaali kaudu

Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 245 – arvete säilitamiskoht

Q1. Kas teavitamist arvete säilitamiskohast nõutakse, kui säilitamiskoht asub väljaspool liikmesriiki?

Q2. Kui jah, siis kuidas tuleb sellest teavitada?

Q3. Kas paberarveid saab säilitada väljaspool liikmesriiki?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 247 lõige 1 – arvete säilitamise periood

Q4. Millised on arvete säilitamise tähtajad?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 247 lõige 2 – arvete säilitamise vorm

Q5. Kas paberarveid võib säilitada elektrooniliselt?

Q6. Kas elektroonilisi arveid võib säilitada paberkandjal?

Q7. Kas tuleb säilitada andmed, mis tagavad elektrooniliselt säilitatud arvete päritolu õigsuse ja sisu terviklikkuse juhul, kui on kasutatud e-allkirju või elektroonilist teabevahetust?

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 247 lõige 3 – arvete säilitamine kolmandas riigis

Q8. Kas arveid saab säilitada kolmandas riigis?

Q9. Kui jah, kas sellega seoses on kehtestatud mingeid tingimusi?




III LISA



Koodid määruse (EL) nr 904/2010 artikli 48 lõike 2 kohaseks teabeedastuseks

Kood 1.  Kütus

1.1.  Kütus transpordivahenditele, mille mass on üle 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

1.1.1.  Bensiin

1.1.2.  Diisel

1.1.3.  Vedelgaas

1.1.4.  Maagaas

1.1.5.  Biokütus

1.2.  Kütus transpordivahenditele, mille mass on kuni 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

1.2.1.  Bensiin

1.2.2.  Diisel

1.2.3.  Vedelgaas

1.2.4.  Maagaas

1.2.5.  Biokütus

1.2.6.  Sõiduauto (PKW)

1.2.7.  Veoauto (LKW)

1.3.  Kütus transpordivahenditele, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

1.3.1.  Bensiin

1.3.2.  Diisel

1.3.3.  Vedelgaas

1.3.4.  Maagaas

1.3.5.  Biokütus

1.4.  Katsesõidukite puhul kasutatav erikütus

 

1.5.  Naftasaadused, mida kasutatakse transpordivahendite või mootorite määrdesüsteemides

 

1.6.  Edasimüügiks ostetud kütus

 

1.7.  Kütus transpordivahenditele, mida kasutatakse kaubaveoks

 

1.8.  Kütus sõiduautodele ja mitmeotstarbelistele autodele

1.8.1.  Üksnes äriliseks kasutamiseks

1.8.2.  Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

1.8.3.  Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 1.8.2 nimetatud eesmärkidel

1.9.  Kütus mootorratastele, haagiselamutele ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukitele ning õhusõidukitele, mille mass on alla 1 550  kg

1.9.1.  Kasutatakse professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

1.9.2.  Äriliseks kasutamiseks

1.10.  Kütus masinatele ja põllumajanduses kasutatavatele traktoritele

1.10.1.  Bensiin

1.10.2.  Diisel

1.10.3.  Vedelgaas

1.10.4.  Maagaas

1.10.5.  Biokütus

1.11.  Kütus reisijateveoks kasutatavatele transpordivahenditele, milles on vähem kui 9 kohta, või rendiautodele

1.11.1.  Bensiin

1.11.2.  Diisel

1.11.3.  Vedelgaas

1.11.4.  Maagaas

1.11.5.  Biokütus

1.12.  Kütus reisijateveoks kasutatavatele transpordivahenditele, mida ei ole nimetatud punktides 1.8 ja 1.9

 

1.13.  Kütus transpordivahenditele, mille puhul mahaarvamisõigusele piiranguid kehtestatud ei ole

 

1.14.  Kütus transpordivahenditele, mille puhul mahaarvamisõigusele on kehtestatud piirang

 

Kood 2.  Transpordivahendite rentimine

2.1.  Selliste transpordivahendite rentimine, mille mass on üle 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

 

2.2.  Selliste transpordivahendite rentimine, mille mass on kuni 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

2.2.1.  Katkematult ajavahemikuks üle kuue kuu

2.2.2.  Katkematult ajavahemikuks kuni kuus kuud

2.2.3.  Sõiduauto (PKW)

2.2.4.  Veoauto (LKW)

2.3.  Selliste transpordivahendite rentimine, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

2.3.1.  Katkematult ajavahemikuks üle kuue kuu

2.3.2.  Katkematult ajavahemikuks kuni kuus kuud

2.4.  Selliste transpordivahendite rentimine, mida kasutatakse kaubaveoks

 

2.5.  Sõiduautode ja mitmeotstarbelistele autode rentimine

2.5.1.  Üksnes äriliseks kasutamiseks

2.5.2.  Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo või sõiduõpetuse puhul

2.5.3.  Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 2.5.2 nimetatud eesmärkidel

2.6.  Mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite rentimine, mille mass on alla 1 550  kg

2.6.1.  Kasutatakse professionaalse reisijateveo või sõiduõpetuse puhul

2.6.2.  Kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel

2.7.  M1-kategooria sõiduautode rentimine

 

2.8.  Reisijateveoks kasutatavate rohkem kui 9 kohaga transpordivahendite rentimine

 

2.9.  Reisijateveoks kasutatavate vähem kui 9 kohaga transpordivahendite rentimine

2.9.1.  Kasutatakse äritegevuses

2.9.2.  Kasutatakse muus kui äritegevuses

2.10.  Selliste transpordivahendite rentimine, mille puhul mahaarvamisõigusele piiranguid kehtestatud ei ole

 

2.11.  Selliste transpordivahendite rentimine, mille puhul mahaarvamisõigusele on kehtestatud piirangud

 

2.12.  Punktides 2.5 ja 2.6 nimetamata transpordivahendite rentimine

 

Kood 3.  Transpordivahenditega seotud kulud (muud kui koodide 1 ja 2 all nimetatud kaubad ja teenused)

3.1.  Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on üle 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.1.  Selliste transpordivahendite ost, mille mass on üle 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.2.  Selliste transpordivahendite hooldus, mille mass on üle 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.3.  Lisaseadmete ost ja paigaldamine sellistele transpordivahenditele, mille mass on üle 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.4.  Selliste transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine, mille mass on üle 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.1.5.  Muud selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on üle 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.  Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on kuni 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.1.  Selliste transpordivahendite ost, mille mass on kuni 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.2.  Selliste transpordivahendite hooldus, mille mass on kuni 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.3.  Lisaseadmete ost ja paigaldamine sellistele transpordivahenditele, mille mass on kuni 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.4.  Selliste transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine, mille mass on kuni 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.5.  Muud selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille mass on kuni 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

3.2.6.  Sõiduauto (PKW)

3.2.7.  Veoauto (LKW)

3.3.  Selliste transpordivahenditega seotud kulud, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.1.  Selliste transpordivahendite ost, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.2.  Selliste transpordivahendite hooldus, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.3.  Lisaseadmete ost ja paigaldamine sellistele transpordivahenditele, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.4.  Selliste transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.3.5.  Muud selliste transpordivahenditega seotud kulud, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

3.4.  Kaubaveoks kasutatavate transpordivahenditega seotud kulud

3.4.1.  Kaubaveoks kasutatavate transpordivahendite ost

3.4.2.  Kaubaveoks kasutatavate transpordivahendite hooldus

3.4.3.  Kaubaveoks kasutatavate transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine

3.4.4.  Kaubaveoks kasutatavate transpordivahenditega seotud kulud, mida ei ole nimetatud punktides 3.4.1, 3.4.2 ja 3.4.3

3.5.  Sõiduautode ja mitmeotstarbelistele autode hooldus

3.5.1.  Üksnes äriliseks kasutamiseks

3.5.2.  Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.5.3.  Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 3.5.2 nimetatud ärilistel eesmärkidel

3.6.  Mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite hooldus, mille mass on üle 1 550  kg

3.6.1.  Kasutatakse professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.6.2.  Kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel

3.7.  Muud kui sõiduautode ja mitmeotstarbelistele autode hoolduse, garaažis hoidmise ja parkimisega seotud kulud

3.7.1.  Üksnes äriliseks kasutamiseks

3.7.2.  Kasutatakse osaliselt professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.7.3.  Kasutatakse osaliselt muudel kui punktis 3.7.2 nimetatud eesmärkidel

3.8.  Muud kui mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite, mille mass on üle 1 550  kg, hoolduse, garaažis hoidmise või parkimisega seotud kulud

3.8.1.  Kasutatakse professionaalse reisijateveo, sõiduõpetuse ja rendisõidukite puhul

3.8.2.  Kasutatakse muudel ärilistel eesmärkidel

3.9.  M1-kategooria sõiduautode ost

 

3.10.  Lisaseadmete ost M1-kategooria sõiduautodele, sealhulgas nende kooste ja paigaldamine

 

3.11.  Reisijateveoks kasutatavate rohkem kui 9 kohaga transpordivahendite või kaubaveoks kasutatavate transpordivahenditega seotud kulud

 

3.12.  Reisijateveoks äritegevuses kasutatavate vähem kui 9 kohaga transpordivahenditega seotud kulud

 

3.13.  Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille puhul mahaarvamisõigusele piiranguid kehtestatud ei ole

 

3.14.  Selliste transpordivahenditega seotud kulud, mille puhul mahaarvamisõigusele on kehtestatud piirang

 

3.15.  Muude transpordivahendite kui sõiduautode ja mitmeotstarbeliste autode, mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite, mille mass on üle 1 550  kg, hooldus

 

3.16.  Reisijateveoks kasutatavate transpordivahendite garaažis hoidmine või parkimine

 

3.17.  Muude transpordivahendite kui sõiduautode ja mitmeotstarbeliste autode, mootorrataste, haagiselamute ja lõbusõiduks või sportimiseks mõeldud veesõidukite ning selliste õhusõidukite, mille mass on üle 1 550  kg, muu kui hoolduse, garaažis hoidmise või parkimisega seotud kulud

 

Kood 4.  Teemaksud ja liiklustasu

4.1.  Selliste transpordivahendite teemaksud, mille mass on üle 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

 

4.2.  Selliste transpordivahendite teemaksud, mille mass on kuni 3 500  kg ja millega ei veeta sõidu eest maksvaid reisijaid

4.2.1.  Sõiduauto (PKW)

4.2.2.  Veoauto (LKW)

4.3.  Selliste transpordivahendite teemaksud, millega veetakse sõidu eest maksvaid reisijaid

 

4.4.  Kõigi Suure-Belti silda (Great Belt Bridge) ületavate transpordivahendite teemaksud

 

4.5.  Kõigi Öresundi silda ületavate transpordivahendite teemaksud

 

4.6.  Sõidu eest maksvaid reisijaid vedavate rohkem kui 9 kohaga transpordivahendite teemaksud

 

4.7.  Sõidu eest maksvaid reisijaid vedavate vähem kui 9 kohaga transpordivahendite teemaksud

 

4.8.  Selliste transpordivahendite teemaksud, mida kasutatakse seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

4.8.1.  Ürituse korraldaja puhul

4.8.2.  Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

Kood 5.  Sõidukulud, nt takso, ühistransport

5.1.  Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

5.2.  Kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

5.3.  Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

5.3.1.  Ürituse korraldaja puhul

5.3.2.  Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

Kood 6.  Majutus

6.1.  Eluaseme- ja majutuskulud kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

6.2.  Eluaseme- ja majutuskulud maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

6.3.  Eluaseme- ja majutuskulud maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul, kes osaleb oma ärivaldkonnaga seotud konverentsidel

 

6.4.  Eluaseme- ja majutuskulud maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

6.4.1.  Ürituse korraldaja puhul

6.4.2.  Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

6.5.  Eluaseme- ja majutuskulud kaupade või teenuste tarne eest vastutava maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

6.6.  Eluaseme- ja majutuskulud edasiste tarnetega seoses

 

6.7.  Muud kui punktides 6.5 ja 6.6 nimetatud eluasemekulud

 

Kood 7.  Söök, jook ja restoraniteenused

7.1.  Söök ja jook, mida pakuvad hotellid, baarid, restoranid ja pansionaadid, sealhulgas hommikusöök

7.1.1.  Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

7.1.2.  Kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

7.2.  Söök ja jook, mida pakutakse seoses konverentside, messide, näituste ja kongressidega

7.2.1.  Ürituse korraldaja puhul

7.2.2.  Üritusel osaleja puhul, kui kulude arve esitab korraldaja ise

7.3.  Söök ja jook kaupade või teenuste tarne eest vastutava maksukohuslase töövõtja puhul

 

7.4.  Edasiseks tarneks ostetavad restoraniteenused

 

7.5  Muu kui punktides 7.2, 7.3 ja 7.4 nimetatud söök, jook ja restoraniteenused

 

Kood 8.  Messide ja näituste sissepääsutasud

8.1.  Maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

8.2.  Kellegi muu kui maksukohuslase või maksukohuslase töövõtja puhul

 

Kood 9.  Kulud luksuskaupadele, lõbustustele ja meelelahutusele

9.1.  Alkoholi ost

 

9.2.  Tubakatoodete ost

 

9.3.  Vastuvõttude ja meelelahutusega seotud kulud

9.3.1.  Reklaami eesmärgil

9.3.2.  Mitte reklaami eesmärgil

9.4.  Lõbusõidulaevade hoolduskulud

 

9.5.  Kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemetega seotud kulud

 

9.6.  Luksuskaupade, lõbustuste ja meelelahutuse reklaamiga seotud kulud

 

9.7.  Muud kui punktides 9.1, 9.2 ja 9.3 nimetatud luksuskaupade, lõbustuste ja meelelahutusega seotud kulud

 

Kood 10.  Muu

10.1.  Tööriistad

 

10.2.  Garantiiajal tehtavad parandustööd

 

10.3.  Hariduse andmisega seotud teenused

 

10.4.  Materiaalse varaga seotud tööd

10.4.1.  Kinnisvaraga seotud tööd

10.4.2.  Elamuna kasutatava kinnisvaraga seotud tööd

10.4.3.  Muu kui koodi 3 all nimetatud vallasvaraga seotud töö

10.5.  Vara ost või rentimine

10.5.1.  Kinnisvara ost või rentimine

10.5.2.  Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvara ost või rentimine

10.5.3.  Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvaraga seotud või selles kasutatava vallasvara ost või rentimine

10.5.4.  Muu kui kood 2 all nimetatud vallasvara ost või rentimine

10.6.  Vee-, gaasi- ja elektrivarustus jaotusvõrkude kaudu

 

10.7.  Väikese väärtusega kingid

 

10.8.  Kontorikulud

 

10.9.  Osalemine messidel ja seminaridel, hariduse omandamises või koolituses

10.9.1.  Messid

10.9.2.  Seminarid

10.9.3.  Haridus

10.9.4.  Koolitus

10.10.  Kindla maksumäära lisand kariloomade ja põllumajandussaaduste puhul

 

10.11.  Kulud, mis on seotud postiveoga kolmandatesse riikidesse

 

10.12.  Faksi- ja telefonikulud, mis on seotud majutusega

 

10.13.  Reisi korraldaja poolt reisija huvides ostetud kaubad ja teenused

 

10.14.  Muud kui punktis 1.6 nimetatud edasimüügiks ostetud kaubad

 

10.15.  Muud kui punktides 6.6 ja 7.4 nimetatud edasimüügiks ostetud teenused

 

10.16.  Materiaalse varaga seotud tööd

10.16.1.  Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvaraga seotud tööd

10.16.2.  Muu kui punktis 10.16.1 nimetatud kinnisvaraga seotud tööd

10.16.3.  Punktis 10.16.1 nimetatud kinnisvaraga seotud või selles kasutatava vallasvaraga seotud tööd

10.16.4.  Muu kui punktis 10.16.3 nimetatud vallasvaraga seotud tööd

10.17.  Materiaalse varaga seotud kulud

10.17.1.  Elamuna või puhkuseks või vaba aja veetmiseks kasutatava kinnisvaraga seotud kulud

10.17.2.  Muu kui punktis 10.17.1 nimetatud kinnisvaraga seotud kulud




IV LISA

Tüüpdokument, millega liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EL) nr 904/2010 artikli 49 lõikes 3 osutatud statistilisi andmeid

Liikmesriik:

Aasta:



A osa.  Statistilised andmed liikmesriikide lõikes

 

Artiklid 7–12

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 25

Lahter

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

 

Taotlused saadud teabe kohta

Taotlused saadetud teabe kohta

Hilinenud ja veel saamata vastused

Ühe kuu jooksul saadud vastused

Artikli 12 kohaselt saadud teatised

Saadud omaalgatuslikult saadetud teave

Omaalgatuslikult saadetud teave

Sissetulevad taotlused tagasiside saamiseks

Saadetud tagasiside

Saadetud taotlused tagasiside saamiseks

Saadud tagasiside

Saadud haldusteatise taotlused

Saadetud haldusteatise taotlused

AT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

BE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

BG

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CY

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

CZ

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

DE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

DK

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

EL

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ES

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FR

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼M1

HR

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

▼B

GB

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

HU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LU

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LV

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

NL

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PL

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

PT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RO

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SE

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SI

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SK

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 



B osa.  Muu üldine statistika

Statistilised andmed ettevõtjate kohta:

14

Selliste ettevõtjate arv, kes on deklareerinud kaupade soetamist ühenduses kalendriaastal

 

15

Selliste ettevõtjate arv, kes on deklareerinud kaupade ja/või teenuste müüki ühenduses kalendriaastal

 

Statistilised andmed kontrollimiste ja uurimiste kohta

16

Mitu korda on kasutatud määruse (EL) nr 904/2010 artiklit 28 (viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine teiste liikmesriikide haldusuurimistes)

 

17

Liikmesriigi algatatud üheaegsete kontrollide arv (määruse (EL) nr 904/2010 artiklid 29 ja 30)

 

18

Nende üheaegsete kontrollide arv, milles liikmesriik on osalenud (määruse (EL) nr 904/2010 artiklid 29 ja 30)

 

Statistilised andmed ilma taotluseta automaatse teabevahetuse kohta (uuesti sõnastatud komisjoni määrus (EL) nr 79/2012)

19

Mujal kui teie liikmesriigis asutatud maksukohustuslastele eraldatud käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrite arv (määruse (EL) nr 79/2012 artikli 3 lõige 1)

 

20

Teistele liikmesriikidele uute transpordivahendite kohta edastatud teabe maht (määruse (EL) nr 79/2012 artikli 3 lõige 2)

 

Vabatahtlikult täidetavad lahtrid (vabatekst)

21

Mis tahes muu (automaatne) teabevahetus, mida ei käsitletud eelnevates lahtrites

 

22

Halduskoostööst saadud kasu ja/või selle tulemused

 




V LISA

Kehtetuks tunnistatud määrused

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1925/2004

(ELT 331, 5.11.2004, lk 13)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1792/2006

(ELT 362, 20.12.2006, lk 1)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1174/2009

(ELT 314, 1.12.2009, lk 50)




VI LISA



Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 1925/2004

Määrus (EÜ) nr 1174/2009

Käesolev määrus

Artikkel 1

 

Artikkel 1

Artikkel 2

 

Artikli 3 punktid 1 ja 2

 

Artikli 2 lõiked 1 ja 2

Artikli 3 punktid 3, 4 ja 5

 

Artikli 4 lõiked 1 ja 2

 

Artikli 3 lõiked 1 ja 2

Artikli 4 lõiked 3, 4 ja 5

 

Artikli 5 esimene lõik

 

Artikkel 4

Artikli 5 teine lõik

 

Artikkel 6

 

Artikkel 5

Artikkel 7

 

Artikkel 6

Artikkel 8

 

Artikkel 9

 

Artikkel 11

Artikkel 10

 

Artikkel 12

Artikkel 11

 

Artikkel 14

Lisa

 

IV lisa

 

Artikkel 1

Artikkel 8

 

Artikkel 2

Artikkel 9

 

Artikkel 3

Artikkel 10

 

Lisa

III lisa

▼M3




VII LISA

Ühine andmestu ja tehnilised üksikasjad, mis on seotud tolliteabe säilitamise ja sellele automaatse juurdepääsuga

Tabelis on näidatud, milline määruse (EL) nr 904/2010 artikli 17 lõike 1 punktis f osutatud teave vastab millisele rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 56 lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemi kaudu vahetatavale andmeelemendile.



Määruse (EL) nr 904/2010 artikli 17 lõike 1 punktis f osutatud teave

Rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 ettenähtud andmeelemendi järjekorranumber

Rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 ettenähtud andmeelemendi nimetus ja täiendav teave

Importija käibemaksukohustuslasena registreerimise number impordiriigis

3/40 FR1

Täiendavate makseviidete tunnusnumber (isik: importija)

Importija maksuesindaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number impordiriigis

3/40 FR3

Täiendavate makseviidete tunnusnumber (isik: maksuesindaja)

Teises liikmesriigis asuva kliendi käibemaksukohustuslasena registreerimise number

3/40 FR2

Täiendavate makseviidete tunnusnumber (isik: klient)

Päritoluriik

5/15 või 5/16

Päritoluriik või sooduspäritoluriik

Sihtriik

5/8

Sihtriik

Kauba kood

6/14

Kauba kood – kombineeritud nomenklatuuri kood

Kogusumma

4/4 B00

Maksustatav väärtus (*1)

Kaubaartikli hind

8/6

Statistiline väärtus

Netokaal

6/1

Netomass (kg)

(*1)   Kui andmeelemendi nr 4/3 (Maksude arvutamine – maksuliik) puhul sisestatud liidu kood on B00.

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 56 lõikes 1 osutatud elektroonilises süsteemis säilitatud teabe vääring on euro. Impordiliikmesriigi vääringu ja euro vahetuskursi annab süsteem automaatselt.




VIII LISA

Ühine andmestu ja tehnilised üksikasjad sõidukite registreerimisandmete kohta automaatse päringu tegemiseks

1.   KOHUSTUS

Iga käesoleva lisa 4. jao kohaselt esitatav andmeelement edastatakse juhul, kui see teave on kättesaadav liikmesriigi riiklikus sõidukiregistris.

2.   SÕIDUKI/OMANIKU/VALDAJA OTSING

Sõidukite registreerimisandmete otsimiseks on viis erinevat võimalust:

1) tehasetähis (VIN-kood), kontrollkuupäev ja -kellaaeg (ei ole kohustuslik);

2) numbrimärk, sõiduki tehasetähis (VIN-kood) (ei ole kohustuslik), kontrollkuupäev ja -kellaaeg (ei ole kohustuslik);

3) sõiduki valdaja, sünniaeg (ei ole kohustuslik), kontrollkuupäev ja -kellaaeg (ei ole kohustuslik);

4) sõiduki omanik, sünniaeg (ei ole kohustuslik), kontrollkuupäev ja -kellaaeg (ei ole kohustuslik);

5) sõiduki valdaja/omaniku käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kontrollkuupäev ja -kellaaeg (ei ole kohustuslik).

Ilma et see piiraks käesoleva lisa 1. jaos kehtestatud kohustuse täitmist, võivad liikmesriigid otsustada, et mõnda neist otsinguvõimalustest ei saa kasutada, kui nad väljaminevate taotluste korral leiavad, et teatav võimalus ei vasta nende Eurofisci kontaktametnike vajadustele, või kui sissetulevate taotluste puhul ei ole soovitav teave asjaomase liikmesriigi riiklikus sõidukiregistris kättesaadav.

3.   PÄRINGULIIGID

Käesoleva lisa 4. jaos kindlaks määratud andmestu ja 2. jaos ettenähtud otsinguliigi põhjal saab teha seitset eri liiki päringuid.

1) Sõiduki omaniku/valdaja andmete päring

Piiratud hulgal sõidukiandmete ning sõiduki omaniku ja/või valdaja andmete taotlemine riigikoodi ja numbrimärgi või sõiduki tehasetähise (VIN-koodi) ning kontrollkuupäeva/-kellaaja põhjal. Kui päring tehakse sõiduki tehasetähise abil, saab selle taotluse edastada mitmele või kõigile seotud riikidele.

2) Sõiduki omaniku/valdaja andmete laiendatud päring

Laiendatud tehniliste sõidukiandmete, registreerimisandmete ning sõiduki omaniku ja valdaja andmete taotlemine riigikoodi ja numbrimärgi või sõiduki tehasetähise (VIN-koodi) ning kontrollkuupäeva/-kellaaja põhjal. Kui päring tehakse VIN-koodi abil, saab selle taotluse edastada mitmele või kõigile seotud riikidele.

3) Sõiduki varasemate omanike/valdajate andmete päring

Sõiduki kõigi varasemate omanike/valdajate loetelu taotlemine, olenemata sellest, mis riikides sõiduk oli varem registreeritud, sõiduki tehasetähise (VIN-koodi) põhjal ning ilma kontrollkuupäeva ja -kellaajata. Taotluse saab edastada mitmele või kõigile seotud riikidele.

4) Sõidukiandmete päring omaniku/valdaja kaupa

Taotlus piiratud hulgal identifitseerimisandmetega teabe saamiseks kõigi sõidukite kohta, mis on registreeritud konkreetse füüsilise isiku nimele, omaniku/valdaja ees- ja perekonnanime, sünniaja (ei ole kohustuslik) või identifitseerimisnumbri (ei ole kohustuslik) põhjal, või konkreetse juriidilise isiku nimele, ettevõtja registrijärgse nime põhjal.

5) Sõidukiandmete päring käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri alusel

Taotlus piiratud hulgal identifitseerimisandmetega teabe saamiseks kõigi sõidukite kohta, mis on registreeritud konkreetse füüsilise või juriidilise isiku nimele, võttes aluseks käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri.

6) Eespool kirjeldatud päringute 1, 2, 3, 4 ja 5 pakett-versioon, mis sisaldab mitut juhtu. Pakettpäring esitatakse alati ühele konkreetsele riigile.

7) Mitut sõiduki tehasetähist (VIN-koodi) sisaldav päring, mis esitatakse mitmele riigile kokkulangevuse või kokkulangevuse puudumise kindlakstegemiseks. Teavet taotlenud liikmesriik saab vastuseks tabeliseeria (iga vastav liikmesriik esitab ühe tabeli) ning ära on märgitud, millised VIN-koodid leiti või milliseid ei leitud. Seda funktsiooni saab kasutada üksnes pakettpäringuid tehes.

Üldjuhul kasutatakse päringu tegemisel seda kuupäeva ja kellaaega, mil päring esitatakse, kuid otsingut on võimalik sooritada ka varasemat kontrollkuupäeva ja -kellaaega kasutades. Kui päringu tegemisel kasutatakse varasemat kontrollkuupäeva ja -kellaaega ning asjaomase liikmesriigi registris ei ole varasemat teavet, kuna sellist teavet ei ole üldse sisestatud, siis võib vastuseks saata kehtiva teabe koos vastava märkega.

Ilma et see piiraks käesoleva lisa 1. jaos kehtestatud kohustuse täitmist, võivad liikmesriigid otsustada, et mõnda neist päringuvõimalustest ei saa kasutada, kui nad väljaminevate taotluste korral leiavad, et teatav võimalus ei vasta nende Eurofisci kontaktametnike vajadustele, või kui sissetulevate taotluste puhul ei ole soovitav teave asjaomase liikmesriigi riiklikus sõidukiregistris kättesaadav.

4.   ANDMESTU



Sõiduki valdajaga seotud andmed

Registreerimistunnistuse omaniku (ettevõtja) nimi

perekonnanimi, infiksid, tiitlid jms kantakse eraldi väljadele ning nimi esitatakse trükivormingus

Eesnimi

eesnimi/eesnimed ja initsiaalid kantakse eraldi väljadele ning nimi esitatakse trükivormingus

Aadress

tänav, majanumber, sihtnumber, elu- või asukoht, elu- või asukohariik jms kantakse eraldi väljadele ning aadress esitatakse trükivormingus

Sünniaeg

 

Juriidiline isik

isik, ühendus, ettevõtja, firma jne

Identifitseerimisnumber

isiku või ettevõtja ühest tuvastamist võimaldav tunnus

Identifitseerimisnumbri liik

identifitseerimisnumbri liik (nt passi number)

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number

 

Valdamise alguskuupäev

sõiduki valdamise alguskuupäev; see kuupäev on sageli sama, mis on näidatud sõiduki registreerimistunnistuse jaos I

Valdamise lõppkuupäev

sõiduki valdamise lõppkuupäev

Sõiduki omanikuga seotud andmed

Omaniku (ettevõtja) nimi

perekonnanimi, infiksid, tiitlid jms kantakse eraldi väljadele ning nimi esitatakse trükivormingus

Eesnimi

eesnimi/eesnimed ja initsiaalid kantakse eraldi väljadele ning nimi esitatakse trükivormingus

Aadress

tänav, majanumber, sihtnumber, elu- või asukoht, elu- või asukohariik jms kantakse eraldi väljadele ning aadress esitatakse trükivormingus

Sünniaeg

 

Juriidiline isik

isik, ühendus, ettevõtja, firma jne

Identifitseerimisnumber

isiku või ettevõtja ühest tuvastamist võimaldav tunnus

Identifitseerimisnumbri liik

identifitseerimisnumbri liik (nt passi number)

Käibemaksukohustuslasena registreerimise number

 

Omandiõiguse alguskuupäev

sõiduki omandiõiguse alguskuupäev; see kuupäev on sageli sama, mis on näidatud sõiduki registreerimistunnistuse jaos I

Omandiõiguse lõppkuupäev

sõiduki omandiõiguse lõppkuupäev

Sõidukitega seotud andmed

Numbrimärk

 

Tehasetähis/VIN-kood

 

Registreerimisriik

 

Mark

(D.1) nt Ford, Opel, Renault jne

Kaubanduslik nimetus

(D.3) nt Focus, Astra, Megane

Sõiduki kategooria/ELi kategooria kood

nt mopeed, mootorratas, auto jne

Sõiduki värv

 

Läbisõit

 

Mass

Kasutuseloleva sõiduki mass

Esmase registreerimise kuupäev

kuupäev, mil sõiduk esimest korda mis tahes riigis registreeriti

(Tegeliku) registreerimise alguskuupäev

sellise registreerimise kuupäev, mille kohta konkreetne sõiduki registreerimistunnistus on väljastatud

Registreerimise lõppkuupäev

sellise registreerimise lõppkuupäev, mille kohta konkreetne sõiduki registreerimistunnistus on väljastatud; on võimalik, et see kuupäev tähistab dokumendil näidatud kehtivusaega, kui see ei ole piiramatu (lühend dokumendil – H)

Seisund

vanametalliks lammutatud, varastatud, eksporditud jne

Seisundi alguskuupäev

 

Seisundi lõppkuupäev

 



( 1 ) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

( 2 ) Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

( 3 ) Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (ELT L 210, 6.8.2008, lk 12).

Top