1.Järeldused ja soovitused

1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi kohta, mis on esimene samm puuetega inimeste liikumisvabaduse suunas ELis, nagu soovitati komitee 27. aprilli 2023. aasta arvamuses SOC/765 1 .

1.2Komitee kiidab heaks ka komisjoni eraldi ettepaneku COM(2023) 698 final 2 , millega laiendatakse direktiivi liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmandate riikide kodanikele. See on vajalik selleks, et juurdepääs Euroopa puudega isiku kaardile ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardile oleks tagatud neile, kes neid vajavad.

1.3Komitee soovitab laiendada ettepaneku kohaldamisala nii, et puudega isiku õppima või töötama asumise korral teise liikmesriiki tagaks ELi puudega isiku kaart võimaluse ajutise ligipääsu saamiseks riikliku sotsiaalpoliitika ja/või riiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud hüvitistele vähemalt puude ümberhindamise ja kinnitamise protsessi vältel. See on vajalik, sest kui isik kolib ühest liikmesriigist teise, kaotab ta piiri ületamisel oma õigused puudega seotud hüvitistele. Pealegi võib puude ümberhindamine uues liikmesriigis võtta üle ühe aasta ning üleminekuperioodil jääks isik ilma igasugusest tunnustusest või toetusest (artikli 2 lõige 2).

1.4Samuti palub komitee seaduses selgelt sätestada, et puudega isiku kaart peaks olema tasuta ja vabatahtlik. Kaarti ei tohiks otse väljastada, vaid ainult juhul, kui isik on seda taotlenud või kui Euroopa puudega isiku kaart on integreeritud näiteks riikliku puude hindamise tulemusel väljastatud riiklikku puudekaarti. Samuti peab see olema tasuta, et kulud ei oleks täiendavaks takistuseks kaardi taotlemisel.

1.5Lisaks ei tohiks kunagi olla kohustust näidata puudega isiku kaarti puude tõendina teenuste puhul, mida osutatakse muude ELi õigusaktide alusel, näiteks õigus abile lennujaamas vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul 3 . Kaardi esitamise kohustuslikuks muutmine nende õiguste kasutamiseks võib olla häbimärgistav ja lisaks jätta ka lennujaamades vajatavast abist ilma inimesi, kes ei ole puudega isiku kaardi omanikud.

1.6Komitee soovitab Euroopa puudega isiku parkimiskaardile lisaks eraldi andmebaasi, mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes, et anda teavet kehtivate kohaldatavate parkimiseeskirjade, -tingimuste ja -kohtade kohta, mis on kindlaks määratud kohalikul, piirkondlikul või riiklikul tasandil. Liikmesriigid toetavad ja julgustavad ka riiklikke ametiasutusi laadima üles ja ajakohastama asjakohast teavet kasutajatele (artikkel 7).

1.7Lisaks peavad Euroopa puudega isiku parkimiskaardil punktkirjas olema sõnad „Euroopa puudega isiku parkimiskaart“, kasutades Marburgi standardi mõõtmeid, nagu on juba Euroopa puudega isiku kaardil. See hõlbustab pimedatel ja nägemispuudega kasutajatel kaarte eristada ja ära tunda (II lisa).

1.8Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa puudega isiku kaarti käsitlevad õigusaktid sisaldaksid ELi täielikult juurdepääsetavat veebisaiti, millel on kergesti loetav versioon ja mis on kättesaadav kõigis ELi keeltes, sealhulgas viipekeeltes, pakkudes praktilist teavet iga riigi kohta. See peab sisaldama teavet puuetega inimestele Euroopa puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi väljastamise, uuendamise või kehtetuks tunnistamise tingimuste ja eeskirjade, tavade ja korra kohta ning teavet artikli 2 lõikes 1 ja artiklis 9 käsitletud teenuste kohta.

1.9Komitee nõuab, et tekstis kohustataks ELi koordineerima kogu ELi hõlmavaid ja riiklikke teadlikkuse suurendamise kampaaniaid kõigis ELi keeltes üldsusele, potentsiaalsetele kaardikasutajatele ja teenuseosutajatele (artikkel 9).

1.10Komitee soovitab komisjonil tagada liikmesriikidele piisavad rahalised vahendid haldusmenetluste, kaardi füüsilise väljastamise, teavitamise, teadlikkuse suurendamise kampaania ja muude sellega seotud kulude katmiseks, et hõlbustada ülevõtmist ja rakendamist. Komisjon peaks seda arvesse võtma järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamisel (artikkel 9).

1.11Komitee rõhutab, kui oluline on täiendada Euroopa puudega isiku kaardi kasutuselevõttu nii Euroopa kui ka riiklike meetmetega, et parandada hoonestatud keskkonna, transpordi, teenuste ja kaupade üldist ligipääsetavust kooskõlas direktiivi (EL) 2019/882 4 , direktiivi (EL) 2016/2102 5 , transpordi ligipääsetavust käsitlevate määruste 6 ja nendega seotud ligipääsetavusnõuetega.

1.12Lõpetuseks rõhutab komitee, kui oluline on ELi institutsioonide tihe koostöö puuetega inimestega ning puuetega inimesi esindavate ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike organisatsioonidega Euroopa puudega isiku kaardi väljatöötamisel, rakendamisel ja hilisemal hindamisel. Puuetega inimeste organisatsioone tuleb sisuliselt kaasata, mis tähendab, et neile antakse vajalikud ressursid ja teave kättesaadavas vormis, et võimaldada tõelist osalemist (artiklid 11 ja 12).

2.Üldised märkused

2.1Esiteks tuleb märkida, et Euroopa puudega isiku kaart ja Euroopa puudega isiku parkimiskaart ei lahenda kõiki puuetega inimeste vaba liikumisega seotud probleeme. Puudega isiku kaart tagab lühiajalise viibimise korral teistes ELi liikmesriikides puude vastastikuse tunnustamise kõikide teenuste, rajatiste ja tegevuste kasutamisel. Oluline takistus puuetega inimeste vabale liikumisele ei ole hõlmatud: sotsiaalkaitse puudumine, mis takistab alalist kolimist teise liikmesriiki. Komisjoni ettepanek on seega esimene samm õiges suunas, kuid sellega ei saavutata täielikult eesmärki kõrvaldada takistused puuetega inimeste liikumisvabaduselt.

2.2Komitee väljendab siiski heameelt komisjoni ettepaneku ja asjaolu üle, et see põhineb puudestaatuse vastastikusel tunnustamisel liikmesriikide vahel, et hõlbustada puuetega inimeste liikumisvabadust ELis. Selle põhimõttega tagatakse, et liikmesriiki külastavatel puuetega inimestel on juurdepääs samadele eelistele kui riikliku kaardi omanikel.

2.3Lisaks tagab see põhimõte, et nähtamatu puudega inimesed saavad ELis reisida ja liikuda vabamalt, ilma et nad peaksid selgitama oma puude eripära või neid küsitletaks eritingimuste või sooduskohtlemise taotlemise korral.

2.4Samuti on julgustav märkida, et ettepanek esitatakse direktiivina, mis on siduv õigusakt ja tagab ülevõtmise riigisisesesse õigusesse.

2.5Lai kohaldamisala tagatakse sellega, et kõik riikliku puudega isiku kaardi omanikele kättesaadavad teenused on hõlmatud, mitte ei piirata teenuste loetelu, nagu see oli komisjoni katseprojekti puhul. Kohaldamisala tuleks järgnevatel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel laiendada või vähemalt säilitada (vt punkt 1.3).

2.6Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et puudega isiku kaart ja puudega isiku parkimiskaart jäävad eraldi kaartideks, kuigi neid käsitletakse samas ettepanekus.

2.7Lisaks peab Euroopa puudega isiku kaart austama isiku eraelu puutumatust ega tohi sisaldada üksikasjalikku teavet puude liigi või puude taseme kohta. See peab olema täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega 7 ja kaitsma kasutaja isikuandmeid, kuna selle dokumendi kasutamine teenustele juurdepääsuks ja hüvede saamiseks tagab, et isik ei ole kohustatud näitama või esitama teavet isikuandmete kohta, eelkõige puude hindamise kohta ja terviseteavet.

2.8Euroopa puudega isiku kaart võib riiklikku puudega isiku kaarti ka täiendada või seda täielikult asendada, kui liikmesriik seda soovib.

2.9Euroopa puudega isiku kaart tugevdab koostööd eri riikide ameti- ja valitsusasutuste vahel, et suurendada teadlikkust puuetega inimeste probleemidest. Lisaks lihtsustab see teenuste osutamist puuetega inimestele liikmesriikidest, kus puudub riiklik puudega isiku kaart, sest kaarti saab kasutada ka riiklikul tasandil puude tõendamiseks.

3.Konkreetsed märkused

3.1Komitee on teadlik, et komisjoni ettepanek puudega isiku kaardi kohta selle praegusel kujul võib tekitada nn vastupidise diskrimineerimise juhtumeid, kuna puude hindamine ja puudega isiku kaardi väljastamise kriteeriumid ei ole ühtlustatud. Näiteks võib tekkida olukord, kus kahte sama puudega isikut, kes on pärit kahest erinevast liikmesriigist, koheldakse kolmandat liikmesriiki külastades erinevalt. Riiklikest hindamis- ja väljastamiskriteeriumidest tulenevalt võis üks olla saanud puudega isiku kaardi ja teine mitte. Probleem ei ole siiski mitte ettepanekus endas, vaid puude staatuse vastastikuse tunnustamise põhimõttes, millel on omad piirangud.

3.2See piirang ei tähenda küll et liikmesriikide puuete hindamise mudelid peavad olema samad, kuid see sunnib liikmesriike parandama praeguseid süsteeme peamiselt just meditsiinilise lähenemisviisi alusel, et need oleksid paremini kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Samuti on ettepanek suurendanud teadlikkust ELi tasandi lähenemisviisi võimalikest eelistest puude hindamise menetlustes, et aidata tunnustada vajadust parema liikumisvabaduse järele.

3.3Sama kehtib ka sotsiaalkindlustushüvitiste ülekantavuse kohta. Kuigi Euroopa Komisjon on need oma ettepanekust sõnaselgelt välja jätnud, soovitab komitee olla veidi paindlikum erijuhtudel, kui tegemist on töö või õppimise eesmärgil toimuva kolimisega. Pikemas perspektiivis tuleb seda küsimust täpsemalt käsitleda, sest puudega seotud hüvitiste ülekantavuse puudumine on endiselt üks peamisi liikumisvabaduse takistusi ning seda ei lahenda ei puudega isiku kaart ega puudega isiku parkimiskaart. Seda teemat tuleb käsitleda määruse 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta) läbivaatamisel 8 või eraldi seadusandlikus ettepanekus.

Brüssel, 14. detsember 2023

Oliver RÖPKE

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)     ELT C 228, 29.6.2023, lk 71 .

(2)     COM(2023) 698 final .

(3)     ELT L 204, 26.7.2006, lk 1 .

(4)     ELT L 151, 7.6.2019, lk 70 .

(5)     ELT L 327, 2.12.2016, lk 1 .

(6)     ELT L 204, 26.7.2006, lk 1 ; ELT L 46, 17.2.2004, lk 1 ; ELT L 334, 17.12.2010, lk 1 ; ELT L 123, 17.5.2003, lk 18 ; ELT L 315, 3.12.2007, lk 14 ; ELT L 356, 12.12.2014, lk 110 ; ELT L 55, 28.2.2011, lk 1 ; ELT L 42, 13.2.2002, lk 1 .

(7)     ELT L 119, 4.5.2016, lk 1 .

(8)     ELT L 166, 30.4.2004, lk 1 .