TAGASISIDEKORJE:

ALGATUS (mõjuhinnanguta)

Algatuse pealkiri

Idapoolsete piirialade pakt

Juhtiv peadirektoraat – vastutav üksus

REGIONAAL- JA LINNAPOLIITIKA PEADIREKTORAAT / D4 osakond

Algatuse tõenäoline liik

Komisjoni teatis

Ligikaudne aeg

2025. aasta 4. kvartal

Lisateave

Käesolev dokument on üksnes informatsiooniks. See ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust selle kohta, kas algatust jätkatakse, ega selle lõplikku sisu. Kõik käesolevas dokumendis kirjeldatud algatuse elemendid, sealhulgas ajakava, võivad muutuda.

A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll

Poliitiline taust

Oma missioonikirjas juhtivale asepresidendile Fittole tõi komisjoni president välja eesmärgi „teha tööd, et toetada Venemaa agressioonist enim mõjutatud idapoolseid piirialasid, et tegeleda nende konkreetsete probleemidega ja toetada neid kohaliku majanduse ümberkorraldamisel“.

Sõja häiriv mõju on võimendanud olemasolevaid nõrku kohti ja tekitanud täiendavaid probleeme idapoolsetel piirialadel. Need piirkonnad seisavad silmitsi kahe väljakutsega: tugevdada oma julgeolekut ning elavdada oma majanduslikku ja sotsiaalset struktuuri.

2024. aasta novembris kirjutasid Balti riigid ja Poola alla ühisdeklaratsioonile, milles rõhutati nende piirkondade ees seisvaid konkreetseid väljakutseid ja vajadust töötada ühtekuuluvuspoliitika raames välja kohandatud lahendused, et toetada kõige rohkem häiritud sektoreid ning hoida majandus ja areng käigus. 12. veebruaril 2025 toimus Euroopa Parlamendis täiskogu arutelu teemal „Nõukogu ja komisjoni avaldused – vajadus sihipärase toetuse järele Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele ELi piirkondadele“. 25.–26. juunil 2025 toimus Białowieżas ELi idapoolsete piirialade kõrgetasemeline konverents. Selles rõhutati, et idapoolsed piirialad on alates Venemaa provotseerimata Ukraina-vastase sõja puhkemisest toime tulnud mitme süveneva probleemiga. Nende hulka kuuluvad kiire inflatsioon, investeeringute, kaubavoogude ja majandustegevuse (sealhulgas turism) järsk vähenemine, rahvastikukadu, pagulaste sissevool ja kasvavad julgeolekuprobleemid. Sõja häiriv mõju on võimendanud paljudes neis piirkondades juba olemasolevaid probleeme, nagu kiire rahvastikukadu ja sotsiaal-majanduslik langus, tekitades samal ajal nendel piirialadel uusi probleeme.

Kriisi asümmeetrilist mõju on süvendanud eri liikmesriikide valitsemistasandi ebaühtlane institutsiooniline suutlikkus, mis piirab nende võimet tulemuslikult reageerida.

Pärast sõja algust peatas komisjon viivitamata piiriülese koostöö programmid agressorriikidega Venemaa ja Valgevene ning eraldas Euroopa Regionaalarengu Fondist 150 miljonit eurot sisekoostöö programmidele. Neid programme ka kohandati, et laiendada koostöövõimalusi kõigile Venemaa ja Valgevenega piirnevatele ELi piirkondadele.

Samal ajal suunati naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendist 160 miljonit eurot, mis oli algselt ette nähtud programmidele Venemaa ja Valgevenega, ümber, et tugevdada piiriüleseid programme Ukraina ja Moldova piiridel.

Lisaks leppisid kaasseadusandjad 15. juulil 2025 ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise raames kokku seadusandlikes muudatustes. Täiendavate eelmaksete ja kõrgemate kaasrahastamismäärade kehtestamine uutele prioriteetidele, milleks on kaitse ja julgeolek, energiasüsteemi ümberkujundamine, konkurentsivõime, veemajanduse kriisivalmidus ja eluase, annab liikmesriikidele suurema stiimuli sõjast enim mõjutatud piirkondadele käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks.

Lisaks käivitas komisjon mitu tehnilise abi algatust. Näiteks tehakse koostööd Maailmapangaga, et tugevdada kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade suutlikkust kolme Balti riigi piirialadel. Selle koostöö eesmärk on aidata neil kindlaks teha ja rakendada suure potentsiaaliga projekte, mis on kohandatud nende piirkondlikele vajadustele. Usaldusväärset teavet on kogutud ka Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrgustiku, OECD ja algatuse „Interreg Europe – Regio-silience“ toel. Hoolimata märkimisväärsetest jõupingutustest olemasolevate vahendite ja poliitikameetmete optimeerimisel, et vastata nende piirkondade vajadustele, on siiski kiiresti vaja süsteemset ja sihipärast lähenemisviisi. Sellise lähenemisviisi eesmärk peaks olema:

·tegeleda nende piirkondade ees seisvate mitmesuguste muutuvate probleemidega, aidates neil kavandada ja rakendada kohapealseid strateegiaid, mis edendavad vastupanuvõimet, kaasatust ja pikaajalist kestlikkust;

·edendada terviklikke meetmeid, et tugevdada julgeolekut ja vastupanuvõimet, vähendada investeerimisriske, taastada ettevõtjate usaldus, muuta turistide ligimeelitamiseks piirkondade kuvandit ning toetada kohaliku elanikkonna vaimset tervist ning üldist turvatunnet ja heaolu.

Ilma koordineeritud ja tervikliku julgeolekupõhise lähenemisviisita võib jätkuv majanduslangus ja rahvastikukadu, eelkõige kasvavate geopoliitiliste pingete kontekstis, kaasa tuua suuremad julgeolekuriskid ELile tervikuna. See näitab, et EL peab kiiresti hõlbustama ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil tehtavaid ühiseid jõupingutusi, mis on kohandatud enim mõjutatud idapoolsete piirialade konkreetsetele vajadustele.

ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll)

Õiguslik alus

Algatus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 174–178. Artiklis 174 on sätestatud, et oma igakülgse harmoonilise arengu edendamiseks töötab liit välja ja rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Iseäranis taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades. Artiklite 175–178 sätted käsitlevad vahendeid artikli 174 eesmärkide saavutamiseks.

Praktiline vajadus ELi meetmete järele

Algatus kuulub jagatud pädevusse ja on vajalik mitmel olulisel põhjusel.

·Probleemid mõjutavad majanduslikku stabiilsust, julgeolekut ja sotsiaalset ühtekuuluvust mitmes liikmesriigis, mis moodustavad ELi idapoolse välispiiri. Neil probleemidel on märkimisväärne piiriülene mõju, kuna arengud ühes piirkonnas, eelkõige majanduse, kaubanduse ja julgeoleku vallas, võivad otseselt mõjutada naaberriike ja -piirkondi ning seeläbi kahjustada ELi laiemaid huve.

·EL annab selget lisaväärtust üldise ühtekuuluvuse tugevdamisel mõjutatud liikmesriikides ja selliste negatiivsete arengute ennetamisel, mis võivad eskaleeruda, eelkõige arvestades jätkuvat geopoliitilist ebastabiilsust ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kaugeleulatuvaid tagajärgi nendes piirkondades.

·Algatus annab neile piirkondadele ka võimaluse edendada tõhusamalt riigi ja kogu ELi konkurentsivõimet, muutes praegused nõrgad kohad kaasava ja kestliku majanduskasvu pikaajalisteks võimalusteks ning suurendades seeläbi kogu ELi majanduspiirkonna vastupanuvõimet ja integratsiooni.

·Nendel piirkondadel on oluline roll ELi strateegilise autonoomia tagamisel, eelkõige seoses energiaallikate ja tarneahela turvalisusega. Parandades taristut ja ressursside haldamist piirialadel, võivad ELi meetmed suurendada vastupanuvõimet välissurvele ning tagada stabiilse ja turvalise juurdepääsu olulistele ressurssidele. 

B. Mida soovitakse algatusega saavutada ja kuidas?

Algatuse lõppeesmärk on järgmine.

·Muuta Euroopa idapoolsed piirialad haavatavast eesliinist vastupidavateks, konkurentsivõimelisteks ja turvalisteks piirkondadeks, millel on oluline roll ELi stabiilsuse, julgeoleku ja põhiväärtuste kaitsmisel.

·Esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikidele ja üldsusele komisjoni seisukoht ja lähenemisviis koos üleskutsega kõigile osalistele teha ühiseid jõupingutusi, et tegeleda idapoolsete piirialade ees seisvate probleemidega, mis kujutavad endast Euroopa ühist vastutust.

·Töötada välja meetmed, mis keskenduvad ühtekuuluvuspoliitikale, kuid võivad olla seotud ka muude ELi poliitikavahenditega kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetidega. Selle eesmärk on luua lihtne ja sidus poliitikaraamistik, milles keskendutakse valdkondadele, kus ELil võib olla selge lisaväärtus, ning tuginetakse koostoimele olemasolevate riiklike ja piirkondlike poliitikaraamistikega. Selles esitatakse mitmesugused poliitilised ja muud algatused, vahe-eesmärgid ja soovitused. Neil võib olla erinev õiguslik alus.

·Kirjeldada, kuidas saab kasutada ELi rahastamisvahendite investeerimissuutlikkust nende piirkondade toetamiseks lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis mitmesugustes prioriteetsetes valdkondades, et tugevdada nende ühtekuuluvust, vastupanuvõimet, julgeolekut ja majandusarengut, pidades muu hulgas silmas 2028.–2034. aasta riiklikke ja piirkondlikke partnerluskavasid, mille komisjon esitas oma 16. juuli mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus.

· Rõhutada toetust meetmetele, mille eesmärk on edendada piirkondlikke investeeringuid, nagu riskide vähendamise mehhanismid ja juurdepääsu hõlbustamine rahastusele, piirkondade kuvandi muutmine nende atraktiivsuse suurendamiseks ning kohalike ettevõtete ja kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamine.

Tõenäoline mõju

Algatus on suunatud konkreetselt ELi idapoolsetele piirialadele, et aidata neil ületada nende sotsiaal-majanduslikku arengut takistavad tõkked, suurendades samal ajal tsiviilvalmisolekut ja julgeolekut. Nagu eespool selgitatud, seisavad need piirkonnad oma geograafilise asukoha tõttu sageli silmitsi ainulaadsete probleemidega. Neid probleeme käsitledes püütakse algatusega parandada piirkondlikku ühtekuuluvust ja võimaldada neil piirkondadel aidata tõhusamalt kaasa riigi ja kogu ELi majanduskasvule.

Selle algatuse tõenäoline mõju väljendub kohaliku majanduse stimuleerimises parema taristu ja ühenduvuse kaudu, mis hõlbustab kaubandust, meelitab ligi investeeringuid ning hoiab inimesi nendes piirkondades ja meelitab neid sinna juurde. Tsiviilvalmisoleku parandamine tagab, et need piirkonnad on hädaolukordade ja julgeolekuohtudega toimetulekuks paremini valmis, mis suurendab seal elavate inimeste turvatunnet ning ELi üldist stabiilsust ja vastupanuvõimet. Investeeringud looduspõhistesse lahendustesse suurendavad vastupanuvõimet mitmesugustele ohtudele. Lisaks parandab see elukvaliteeti ja meelitab turiste nendesse piirkondadesse. Muutes praegused nõrgad kohad võimalusteks, saab EL tagada kestliku arengu, mis toob kasu kohalikele kogukondadele ja tugevdab ELi tervikuna. Üldine mõju sõltub pakti lõplikust kohaldamisalast, selles sisalduvatest konkreetsetest algatustest ja nende rakendamisest.

Edasine seire

Komisjon jätkab olukorra jälgimist idapoolsetel piirialadel tema käsutuses olevate vahenditega, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika fondide järelevalvekomiteede raames ja liikmesriikide ametiasutustega peetavate iga-aastaste tulemuslikkuse hindamise koosolekute kaudu.

C. Parem õigusloome

Mõju hindamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel.

·Algatusega ei muudeta poliitikat, vaid tuginetakse olemasolevatele ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidele, lähenemisviisidele ning muudele asjakohastele ELi rahastamisvahenditele ja poliitikameetmetele, kohandades nende kohaldamist idapoolsete piirialade konkreetsetele oludele.

·Kavandatava pakti eesmärk on õiguslike meetmete uurimine, millel ei ole vahetut mõju eelarvele ja mille peamine eesmärk on suunata strateegilist juhtimist. Seetõttu ei ole kooskõlas parema õigusloome suunistega vaja mõju hinnata. Kõiki sellest paktist tulenevaid tulevasi algatusi, mille puhul võib olla vaja võtta regulatiivseid või eelarvemeetmeid, hinnatakse eraldi ja nende puhul järgitakse vastavaid parema õigusloome protsesse.

Konsulteerimisstrateegia

Konsultatsiooni eesmärk on koguda teavet, et saada veelgi paremini aru idapoolsete piirialade ees seisvatest probleemidest. Jääme ootama teavet idapoolsete piirialade ees seisvate probleemide kohta ja ettepanekuid selle kohta, kuidas neid tõhusalt lahendada (sealhulgas sihipärased parandusettepanekud ja sektoripõhised meetmed). See panus aitab välja töötada teadmistepõhise algatuse, millega toetatakse nende piirkondade arengut ja vastupanuvõimet ning mis võimaldab ELil võtta paremini kohandatud ja tõhusamaid meetmeid.

Miks me selle konsultatsiooni korraldame?

Konsultatsiooni eesmärk on koguda arvamusi asjaomastelt sidusrühmadelt kogu ELis, et saada põhjalikumaid teadmisi idapoolsete piirialade ees seisvatest probleemidest, et kavandada ja pakkuda sihipäraseid meetmeid nende probleemide lahendamiseks.

Sihtrühm

Kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused, sotsiaalpartnerid, ettevõtted, sealhulgas VKEd ja neid esindavad organisatsioonid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad ja üldsus, eelkõige idapoolsetel piirialadel elavad otseselt mõjutatud inimesed ja sidusrühmad – st kõik, kellel on asjakohased kogemused ja teadmised – on teretulnud andma oma panuse.