REX/603
Ühine valge raamat
„Euroopa kaitsevalmidus 2030“
ARVAMUS
Välissuhete sektsioon
„Ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030““
(JOIN(2025) 120 final)
Raportöör: Marcin NOWACKI
Kaasraportöör: Carlos Manuel TRINDADE
|
Nõustaja
|
Paulo José FERNANDES PEDROSO (kaasraportööri nõustaja)
|
|
|
|
|
Konsulteerimistaotlus
|
11/4/2025
|
|
Õiguslik alus
|
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
|
|
Vastutav sektsioon
|
välissuhete sektsioon
|
|
Vastuvõtmine sektsioonis
|
12/6/2025
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
76/3/6
|
|
Vastuvõtmine täiskogus
|
D/M/YYYY
|
|
Täiskogu istungjärk nr
|
…
|
|
Hääletuse tulemus
(poolt/vastu/erapooletuid)
|
…/…/…
|
1.Järeldused ja soovitused
1.1Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „komitee“) toetab terviklikku ja kaasavat Euroopa kaitsestrateegiat, mis ühendab sõjalise valmisoleku tsiviilvalmiduse, sotsiaalse vastupanuvõime, diplomaatia ja rahvusvahelise õigusega ning rahu, demokraatia ja inimõiguste edendamisega. Komitee toetab Euroopa Komisjoni valget raamatut ja kutsub üles looma kooskõlastatud ELi lähenemisviisi, milles käsitletakse kaitset, rahu ja julgeolekut ühiste avalike hüvedena, mida toetab tugev õiguslik, institutsiooniline ja finantsraamistik koos demokraatliku järelevalvega.
1.2EL peab kiiresti tegelema hübriid- ja tavapäraste ohtudega, vähendama sõltuvust välistest osalejatest ja tugevdama strateegilist autonoomiat. Selleks on vaja investeerida elutähtsasse tehnoloogiasse, keskendudes Euroopa tööstusliku ja tehnoloogilise suutlikkuse suurendamisele, et tagada Euroopa konkurentsivõime ülemaailmsel kaitseturul.
1.3Komitee rõhutab vajadust VKEsid ja regionaalarengut sihipäraselt toetada ning pooldab seega lihtsustatud menetlusi, võrdset juurdepääsu rahastamisele ja tugevamat integreerimist kaitsealastesse väärtusahelatesse. Nii edendatakse innovatsiooni ja suurendatakse ELi kaitsetööstuse konkurentsivõimet ning tagatakse samal ajal, et säilivad kõrged sotsiaalsed, keskkonna- ja tööstandardid.
1.4Kaitseinvesteeringud peavad hõlmama tsiviiltaristut, haridust ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiaid, sealhulgas sõjaväemeditsiini ja küberturvalisuse valdkonnas. Tulevikusuundade strateegiline analüüs, tööjõu koolitus ning teadus- ja arendustegevuse toetamine nendes valdkondades on otsustava tähtsusega, et tagada Euroopa tehnoloogiline edu ja pikaajaline kaitsevõime.
1.5Komitee toetab Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta järeldustes Euroopa kaitse kohta esitatud üleskutset asuda tegudele. EL peab kiiresti tegutsema, et kõrvaldada kriitilised võimelüngad, võttes ELi julgeoleku tugevdamiseks ja kodanike kaitse tõhustamiseks kasutusele vajalikud vahendid. Transpordi-, energia- ja digitaristusse tehtavad investeeringud peavad olema kooskõlas sõjaväelise liikuvuse ja tarneahela vastupidavusega, tagades, et Euroopa kaitsevõimet toetab tugev tööstusbaas.
1.6Komitee peab kavandatud rahastamismehhanisme teretulnuks, kuid rõhutab vajadust tagada igale liikmesriigile võrdne ja läbipaistev juurdepääs rahastamisele. Samuti on oluline, et need mehhanismid toetaksid fiskaalset õiglust ja edendaksid sotsiaalset ühtekuuluvust ning ühtlasi tagaksid kaitseotstarbelise tööstuse õitsenguks vajaliku stabiilsuse, mis seega võimaldaks ettevõtlussektoril, hõlmates nii avalikku kui ka erasektorit, täita väga tähtsat rolli Euroopa strateegilise kaitsevõime tugevdamisel.
1.7Komitee toetab algatusi, mille eesmärk on hinnata liikmesriikide poolt heaks kiidetud lahenduste teostatavust alalise kaitsevaldkonna rahastamismehhanismi loomiseks. See mehhanism võiks tuleneda valitsustevahelisest kokkuleppest ja hõlmata ka ELi mittekuuluvaid riike.
1.8Komiteele teeb muret, et Euroopa Komisjoni ettepanek võimaldada kaitsekulutuste puhul piiratud paindlikkust riiklike kaitseklauslite aktiveerimise teel ei kõrvalda kaitse- ja sotsiaalkulutuste vaheliste kompromisside ohtu. Sellega seoses teeb komitee komisjonile, nõukogule, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikidele ettepaneku stabiilsuse ja kasvu pakt läbi vaadata, et eelarveraamistikus oleks võimalik võtta meetmeid majanduskasvu soodustavate avaliku sektori investeeringute edendamiseks. Samuti teeb komitee ettepaneku selgelt sätestada, et sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse vahendeid ei tohiks ei Euroopa ega liikmesriikide tasandil eraldada kaitsekulutusteks.
1.9Komitee rõhutab Euroopa idatiiva strateegilist tähtsust ja kutsub üles tugevdama koostööd eesliiniriikidega. See hõlmab sihtotstarbelisi investeeringuid kaitsetaristusse, ühiseid koolitusi ja tõhustatud piiriülest liikuvust, et tugevdada ELi julgeolekut ja vastupanuvõimet piirkonnas.
1.10Hädavajalik on tihe koostöö NATO, kolmandate riikide ja peamiste partneritega, nagu Ukraina. EL peaks seadma prioriteediks ühised koolitused, tehnoloogia jagamise ja piiriülese liikuvuse, mis edendaks ühist innovatsiooni ja suurendaks koostööd kaitsevõime valdkonnas.
2.Taust
2.1Komitee rõhutab, et ELi julgeolekustrateegiat peab täiendama laiem rahustrateegia kogu Euroopas, mille lõppeesmärk on saavutada õiglane ja kestlik rahu. See strateegia peaks hõlmama ka suuremaid jõupingutusi rahu edendamiseks ülemaailmsetes konfliktipiirkondades. Nagu komitee on oma varasemates arvamustes märkinud, on püsivat rahu võimalik saavutada üksnes siis, kui ennetavalt käsitletakse konfliktide algpõhjuseid ning edendatakse inimväärikust, võrdsust ja sotsiaalset progressi. Kõigi meetmete puhul tuleb rangelt järgida ÜRO hartat ja rahvusvahelist õigust, sealhulgas rahvusvahelist humanitaarõigust.
2.2Euroopa avalikud hüved aitavad kaasa kollektiivsele heaolule ja kõigi eurooplaste julgeolekule. Kaitset tuleks käsitada ühise hüve olulise osana, mis nõuab ELi tasandil koordineeritud tegevust kooskõlas ELi väärtuste ja rahvusvaheliste kohustustega.
2.3Komitee tunnistab, et ohud demokraatiale on tihedalt seotud Euroopa julgeolekuga. Autoritaarsete ja totalitaarsete režiimide tekkimine, eelkõige naaberpiirkondades, tekitab probleeme piirkonna stabiilsusele ja demokraatlikele väärtustele. Selline muutuv ülemaailmne olukord rõhutab, et EL peab tugevdama oma julgeolekustrateegiat, kaitstes samal ajal oma demokraatlikke põhimõtteid.
2.4Komitee on mures ka hiljutiste populismi- ja autokraatiasuundumuste pärast nii ELis endas kui ka NATO partnerite seas, sealhulgas mõne murettekitava märgi pärast, mis ilmneb USA praeguse administratsiooni tegevuses.
2.5Käesolev arvamus on otsene vastus valgele raamatule „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, mille komisjon avaldas 19. märtsil 2025. Kõnealune valge raamat koos Euroopa taasrelvastamise kavaga „ReArm Europe“ on oluline samm edasi ELi kaitsemaastiku ümberkujundamisel ning on seotud ELi kriisivalmiduse strateegia ja Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU ettepanekutega.
2.6Valges raamatus nähakse ette strateegiline raamistik, mis on kooskõlas komitee pikaaegse keskendumisega kaitse- ja tööstuspoliitikale. Käesolev arvamus põhineb komitee varasemal tööl ja toetab koordineeritud ELi lähenemisviisi kaitsevõime ja tööstuse vastupanuvõime tugevdamisele. See kajastab ka komitee hiljutist ettevalmistavat arvamust kaitsevaldkonna rahastamise kohta ELis ning kinnitab vajadust tervikliku ja stabiilse finantsraamistiku järele.
2.7Nagu valges raamatus rõhutatud, toonitatakse nii Niinistö kui ka Draghi aruandes asjaolu, et koostöö puudumine on viinud märkimisväärse ebatõhususeni kaitsevõime arendamisel, tekitades liikmesriikidele lisakulusid. Killustatud ja ebapiisavad kaitsekulutused, eelkõige innovatsiooni alal, on takistanud edusamme kujunemisjärgus murranguliste tehnoloogiate valdkonnas, mis on Euroopa kaitse tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega.
2.8Euroopa kaitsevõime tugevdamine peab olema osa laiemast ELi industrialiseerimise strateegiast, milles välditakse selliste meetmete võtmist, mis
a)oleksid vastuolus püüdlustega luua rahukeskkond ning tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja piirkondlikku ühtekuuluvust ELis ning
b)võiksid keskpikas ja pikas perspektiivis ohustada ELi enda julgeolekut. Valge raamat tähistab olulist muutust, sest selles nõutakse kaitsestrateegiat, mis ühendaks tööstusliku, tehnoloogilise, ühiskondliku ja sõjalise suutlikkuse.
Arvamuses rõhutatakse asjaolu, et ELi kaitsevalmiduse suurendamine nõuab terviklikku lähenemisviisi, milles innovatsioon, taristu ja vastupanuvõime on sama olulised kui sõjaline ja tsiviilvalmidus.
2.9Selleks et vähendada sõltuvust välistarnijatest, on oluline parandada Euroopa suutlikkust teha uuendusi ja toota elutähtsaid kaitsetehnoloogiaid. Arvamuses kutsutakse üles rohkem toetama VKEsid ja tegema tihedamat koostööd teadusasutustega, et rahuldada kaitsevajadusi ja kaitsta strateegilist autonoomiat.
2.10Välissõltuvusest tuleneva ohu vähendamiseks tuleks riiklike ja ELi rahaliste vahendite abil toetada tööstuse arengut ning tagada kvaliteetsete töökohtade kaitse ja loomine Euroopas – ja seda mitte ainult julgeoleku valdkonnas. ELi sotsiaalõigustik (olemasolevad eeskirjad ja õigusaktid) tuleb konsolideerida ega tohi lubada erandeid vajaduse tõttu edendada sõjalist tootmist.
2.11Komitee rõhutab, et Euroopa julgeolekupositsiooni tugevdamiseks on oluline laiendada rahvusvahelist kaitsekoostööd, eelkõige peamiste ülemaailmsete partneritega. Valge raamatu rõhuasetus rahvusvahelisele koostööle kajastub ka käesolevas arvamuses, milles kutsutakse üles tugevdama partnerlust tehnoloogia jagamise, koordineeritud kaitsestrateegiate ja muude asjakohaste vahendite kaudu.
3.Üldised märkused
3.1EL peaks kaaluma terviklikku julgeolekustrateegiat, mis hõlmab sõjalist julgeolekut, tsiviilvalmidust, sotsiaalset vastupanuvõimet, majandusjulgeolekut ja kaitset muude demokraatiat ähvardavate ohtude eest, nagu välissekkumine, küberohud ja desinformatsioon. Samuti peaks EL käsitlema kliimamuutusi, digiüleminekut, looduskatastroofe ja ülemaailmseid terviseriske ning samal ajal tugevdama avalikke teenuseid ja taristut ning tagama tugeva tööstuspoliitika kaudu strateegilise autonoomia.
3.2Komitee arvates peab EL oma välis- ja julgeolekupoliitika laiemas raamistikus töötama ühise kaitsepoliitika nimel ning looma tugeva Euroopa kaitsesamba. Selleks tuleb kiiresti võtta vajalikud seadusandlikud ja finantsmeetmed. Samal ajal peab EL tihedas koostöös asjaomaste valitsustega ja ÜRO resolutsioonide raames võtma endale aktiivse diplomaatilise rolli, et püüda tagada õiglane rahu Ukrainas ja muudes konfliktipiirkondades, näiteks Lähis-Idas, eelkõige Palestiina ja Iisraeli kontekstis.
3.3Komitee rõhutab, et Venemaa agressiooni valguses on vaja tugevamat ELi julgeolekuraamistikku. Ta toetab Ukraina keskset rolli kaitsealaste eksperditeadmistega eesliiniriigina ning rõhutab ELi ja Ukraina koostöö tähtsust võimete, innovatsiooni ja vastupanuvõime suurendamisel. Komitee toetab ka Ukraina integreerimist ELi sõjaväelise liikuvuse, ühise kaitsevõime ja ELi kosmosevarade valdkonnas strateegilise koostöö huvides.
3.4Komitee seab prioriteediks ELi idatiiva, mis oleks mis tahes ELi vastu suunatud hübriid- ja sõjalise agressiooni eesliinil, ja toetab seega idakilbi algatust – integreeritud piirihalduse strateegiat, mida juhivad eesliiniriigid –, mis kujutab endast ennetavat ja koostööpõhist sammu ELi kollektiivkaitse ja ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Sellega seoses rõhutab komitee ka vajadust toetada liikmesriike nende riikliku kaitsevõime kiirel arendamisel, et kiireloomulisi meetmeid edasi lükkamata kaitsta olulisi julgeolekuhuve.
3.5 Komitee tunnistab Arktika kasvavat strateegilist tähtsust ELi julgeolekus. Kuna kliimamuutused avavad uusi laevateid ja üha enam vaidlustatakse juurdepääsu ressurssidele, peab EL tugevdama oma osalust Arktika haldamises, tagades selles kriitilise tähtsusega piirkonnas stabiilsuse, kestliku arengu ja rahumeelse koostöö.
3.6Komitee rõhutab Vahemere piirkonna julgeoleku tähtsust ELi jaoks, eelkõige seoses rände ja meresõidu turvalisusega, sest meretransport on ELi majanduse jaoks eluliselt tähtis.
3.7Komitee pooldab üleminekuperioodi, mis võimaldaks liikmesriikidel iseseisvalt sõjavarustust hankida. Kuigi toetatakse Euroopa kaitseautonoomia pikaajalist eesmärki, tuleb kohese varude täiendamise vajadusega tegeleda kõigi olemasolevate vahendite abil. Järgmise viie aasta jooksul võimaldab valmistoodete ostu lubamine liikmesriikidel tekkivatele ohtudele kiiresti reageerida ja säilitada operatiivvalmiduse.
3.8Komitee peab väga oluliseks keskendada jõupingutused praeguste kriitiliste kaitsevõime puudujääkide kõrvaldamisele, et tagada terviklik kaitsevalmidus ja suurendada oma heidutusvõimet, nagu otsustati Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta kohtumisel, sätestati valges raamatus põhjendati täiendavalt nõukogu 27. mai 2025. aasta määruse (EL) 2025/1106 (millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE)) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“) vastuvõtmisega.
3.9Turvalise ja tõhusa tegevuse seisukohast on väga oluline arendada ja võtta kasutusele kõrgetasemelisi kommunikatsiooni- ja kaitsetehnoloogiad, nagu 5G ja kvantsüsteemid. Tööstus-, teadus- ja akadeemiliste ringkondade koostöö tugevdamine kiirendab innovatsiooni ja moderniseerimist neis valdkondades. Kuigi partnerlused on üliolulised, võivad teatavad strateegiliselt tundlikud tehnoloogiad vajada kohandatud või sõltumatuid ELi toetatavaid algatusi, et kaitsta strateegilist kontrolli ja vastupanuvõimet.
3.10Komitee toetab komisjoni ettepanekut SAFE-rahastamisvahendi kohta, mille abil suurendataks kaitseinvesteeringuid ELi tagatisega laenude kaudu, ent rõhutab samas vajadust läbipaistvuse, võrdse juurdepääsu ja kooskõla järele olemasolevate ELi algatustega. Ühtlasi kordab komitee oma üleskutset luua stabiilne rahastamismehhanism, et tagada pikaajaline järjepidevus ja demokraatlik järelevalve.
3.11Valges raamatus käsitletakse asjakohase ettevaatusega Euroopa Investeerimispanga (EIP) osalust kaitse rahastamises. Komitee toetab Euroopa Ülemkogu üleskutset EIP juhatajate nõukogule jätkata EIP kaitsetööstusele laenu andmise tavade kiiremas korras kohandamist, eelkõige hinnates uuesti väljajäetud tegevuste loetelu ning suurendades julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas kättesaadavate rahaliste vahendite mahtu. Komitee arvates tuleks vajalikke investeeringuid kõigis sektorites rahastada ELi ühise eurodes nomineeritud võla emiteerimise kaudu. ELi tasandil laenamine võib säilitada kogunõudluse, toetada sotsiaalset ühtekuuluvust ja aidata suurendada vastupanuvõimet.
3.12Kaitseinvesteeringutes tuleb lühiajaliste lahenduste asemel esikohale seada pikaajalised eesmärgid, tagamaks et Euroopa suudab jääda kindlaks ja kohaneda muutuvate julgeolekuprobleemidega. Lisaks peavad kaitsekulutused hõlmama investeeringuid tsiviilvalmidusse ja ühiskonna vastupanuvõimesse. Komitee märgib, et kuigi valge raamatu eesmärk on ennetada konflikte ja kriise, puudub selles selline laiem lähenemisviis.
3.13Energiamahuka kaitsevarustuse tootmisel pakub väljakutset energia kõrge hind. Selle tulemusena toodetakse paljusid kriitilise tähtsusega komponente väljaspool Euroopat, kus energiakulud on madalamad. Selle probleemi lahendamiseks tuleb keskenduda omamaise energiatootmise suurendamisele ja kõrgete energiahindade vastu võitluseks meetmete võtmisele.
3.14Komitee nõustub, et riskide maandamiseks ja tootmise vastupanuvõime suurendamiseks tuleks toetada kriitilise tähtsusega tarneahelaid. Ent võrdset tähelepanu tuleb pöörata ka kõigi tootmisprotsessis kasutatavate sisendmaterjalide kättesaadavuse kindlustamisele, sest nende riskide tähelepanuta jätmine võib tekitada kitsaskohti.
3.15Komitee kutsub üles kooskõlas Euroopa sotsiaaldialoogi paktiga kaasama sotsiaalpartnereid käimasolevatesse aruteludesse nii kaitsetööstuses kui ka laiemalt valdkondadevahelisel tasandil, sest need otsused mõjutavad ühiskonda tervikuna.
3.16Ühtlasi kutsub komitee üles tugevdama kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi mehhanisme, tagamaks et üldsus jagab, mõistab ja toetab Euroopa kaitsestrateegiat. Samuti tuleb tagada, et strateegial oleks lai ulatus, mis hõlmaks ka kodanikuharidust ja kaitse tsiviilmõõdet.
3.17Komitee rõhutab, et on oluline investeerida kaitsealasesse haridusse, oskuste arendamisse ja strateegilisse prognoosimisse. Siin on teadlikkuse ja valmisoleku suurendamiseks oluline laiemale elanikkonnale mõeldud kodanikuharidus. ELi kaitse-eesmärkide saavutamiseks on väga oluline säilitada kvalifitseeritud tööjõud, sealhulgas insenerid, tehnikud ja küberturbe eksperdid. Selleks tuleb viia haridus vastavusse muutuvate valdkondlike vajadustega, parandada kutseõpet ja edendada topeltkarjääri võimalusi. Lisaks on väga tähtis toetada sõjaväemeditsiini tehnoloogiaid, et parandada personali tervist ja valmisolekut.
3.18Komitee rõhutab vajadust a) ennetavalt investeerida sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja meetmetesse, mille abil võidelda vaesuse ja ebavõrdsusega ELis, tagamaks et rahvas toetab jätkuvalt Euroopa projekti ja seega ei satu ohtu ELi sisemine julgeolek, ning b) võidelda populistlike, demokraatiavastaste ja neofašistlike liikumiste laienemise vastu, rakendades selleks ELi ja liikmesriikide tasandil poliitikat, mis käsitleb ligikaudu 100 miljoni vaese või vaesuse ohus oleva inimese sügavat majanduslikku ja sotsiaalset puudust.
3.19Komitee kordab oma soovitust, et komisjon teavitaks üldsust ühiskaitse rahastamisega seotud probleemidest, pidades silmas julgeoleku suurendamist ning rahul ja solidaarsusel põhineva Euroopa integratsiooni säilimist. See peaks hõlmama noorte teadlikkuse suurendamist sõjaväeteenistusest ja relvajõudude rollist.
3.20Komitee soovitab tungivalt töötada välja sihipärased strateegiad VKEde toetamiseks, sealhulgas parem juurdepääs rahastamisele, ühtlustatud menetlused ja paremad integratsioonimehhanismid, et edendada koostööd suurte konsortsiumide ja väiksemate ettevõtete vahel ning tagada relvastusplaneerimise läbipaistvus ja kaasavus.
3.21VKEd on kaitsesektori innovatsiooni peamine liikumapanev jõud. Kui seada esikohale õigusnormide lihtsustamine ja tagada võrdne juurdepääs avaliku sektori rahastamisele kõigis liikmesriikides, aitab see luua vastupidavama ja konkurentsivõimelisema kaitsesektori. Lisaks peab õigusnormide lihtsustamine olema osa laiemast strateegiast konkurentsivõimelise ja mitmekesise Euroopa kaitsetööstuse arendamiseks, nagu on rõhutatud kaitsevaldkonna koondõigusakti ettepanekus. Komitee rõhutab siiski, et bürokraatia vähendamiseks võetavad meetmed ei tohiks kahjustada läbipaistvust ega turu tõhusust. Äärmiselt oluline on tasakaalustada konkurentsivõime ja kestlikkus, et vältida pikaajaliste sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide kahjustamist.
3.22Komitee pooldab selliste rahaliste vahendite kasutamist nagu madala intressiga laenud kaitsetööstuse tootjatele, mille tagavad riikide valitsused ja mille abil aidatakse VKEdel ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel ületada juurdepääsutõkked ja laiendada oma tegevust. Kuigi avaliku sektori rahastamine on väga tähtis, on oluline täiendada seda avaliku ja erasektori partnerlustega, kiirendades innovatsiooni ja kasutuselevõttu kriitilise tähtsusega valdkondades.
3.23Komitee toetab kaitsevaldkonna jaoks kuni 1,5 % SKPst kasutuselevõtmist, kuid rõhutab vajadust eraldada ELi kaitsefondi panuseid õiglaselt, tagades, et vähem arenenud kaitsetööstus ei satuks ebasoodsasse olukorda.
3.24Komitee pooldab veelgi suuremat pühendumist ja kutsub NATO liikmeid üles seadma eesmärgiks, et kaitsekulutused moodustaksid minimaalselt 2,5 % SKPst, nagu on märgitud komitee arvamuses „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“. Selline kulutuste suurendamine parandaks ELi valmisolekut tegeleda geopoliitiliste ohtudega ja tugevdaks Atlandi-ülest partnerlust, ent austaks samal ajal liikmesriikide suveräänsust ja täiendaks NATO julgeolekuraamistikku.
3.25Komitee soovitab tungivalt hõlmata kaitse ja julgeoleku rahastamisse sotsiaalsed tingimused, et ettevõtted jääksid oma asukohta ja tagataks kvaliteetsed töökohad, parem tööhõive, töötingimused, kollektiivläbirääkimised ning töötajate ja ametiühingute õiguste täielik austamine.
3.26Komitee tunnistab sõjaväelise liikuvuse olulist rolli ja toetab seega valges raamatus esitatud ettepanekuid selle edendamiseks. Et hõlbustada kiiret sõjaväelist liikumist ja parandada Euroopa transpordivõrke, on oluline lihtsustada piiriüleseid menetlusi, ühtlustada eeskirju ja ajakohastada kahesuguse kasutusega taristut. Pealegi on endiselt esmatähtis viivitamata toetada praegu nappivate vahendite, varustuse ja kaitseotstarbeliste materjalide tootmist.
3.27Oluline on pidevalt investeerida kesksetesse transpordikoridoridesse, mida kasutatakse nii sõjalisel kui ka tsiviilotstarbel, et tagada kogu ELis vastupanuvõime ja tõhustada algatusi ühtse turu sujuvama toimimise tagamiseks. Lisaks on vaja põhjalikke transporditaristu analüüse, sealhulgas laskemoona, rasketehnika, tooraine ja kaitsekomponentide vedamiseks kasutatavate raudteeplatvormide ja vagunite analüüse.
3.28Komitee väljendab heameelt selle üle, et tunnistatakse selliste taristuinvesteeringute tähtsust, mis on hädavajalikud vägede ja varustuse kiire liikumise hõlbustamiseks kogu Euroopas. See on parema valmisoleku oluline element. Lisaks rõhutab komitee vajadust pidada sõjaväelise liikuvuse kõrval silmas ka ühendusi, et tagada transpordivõrkude ja -rajatiste integreeritud ja sujuv toimimine kogu ELis.
3.29Ta rõhutab, et on oluline viia ELi taristuprogrammid, nagu Euroopa ühendamise rahastu, kooskõlla muutuvate julgeoleku- ja kaitseprioriteetidega. Kui integreerida kaitsevajadused laiemasse ELi taristu kavandamisse, võimaldab see ELil vähendada piirkondlikke erinevusi, parandada pikaajalist ühenduvust ja tugevdada oma kaitsealast vastupanuvõimet.
3.30Komitee rõhutab ka seda, kui oluline on tõhustada rahvusvahelist kaitsekoostööd korrapärase teabevahetuse, ühiskoosolekute ja iga partnerriigi spetsiaalsete koordineerimisametnike kaudu. Samuti rõhutab komitee vajadust olla avatud koostööle kolmandate riikidega ja tunnistab, et ülemaailmsed partnerlused on üliolulised.
Brüssel, 12. juuni 2025
Välissuhete sektsiooni esimees
Dimitris DIMITRIADIS
*
*
*
LISA ARVAMUSELE
Välissuhete sektsioon
Arutelu käigus lükati tagasi järgmine muudatusettepanek, mis kogus hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest (kodukorra artikli 60 lõige 2).
|
MUUDATUSETTEPANEK 2
REX/603
Ühine valge raamat „Euroopa kaitsevalmidus 2030“
Punkt 3.24
Muuta järgmiselt:
|
Esitanud:
BUZEK Tanja
JEAMBRUN Denis
KOLLER Erika
ÖNGÖRUR Berivan
PALMIERI Stefano
QUAREZ Christophe
TRINDADE Carlos Manuel
WAGNSONNER Thomas
|
|
Arvamuse eelnõu
|
Muudatusettepanek
|
|
Komitee pooldab veelgi suuremat pühendumist ja kutsub NATO liikmeid üles seadma eesmärgiks, et kaitsekulutused moodustaksid minimaalselt 2,5 % SKPst, nagu on märgitud komitee arvamuses „ELi kaitsevaldkonna rahastamine“. Selline kulutuste suurendamine parandaks ELi valmisolekut tegeleda geopoliitiliste ohtudega ja tugevdaks Atlandi-ülest partnerlust, ent austaks samal ajal liikmesriikide suveräänsust ja täiendaks NATO julgeolekuraamistikku.
|
Komitee pooldab veelgi suuremat pühendumist ja kutsub NATO liikmeid üles kiiresti täitma oma NATO raames võetud kaitsekulutuste kohustused ja määrama kindlaks, milliseid lisavahendeid on vaja järgmiseks kümneks aastaks. Selline kulutuste suurendamine parandaks ELi valmisolekut tegeleda geopoliitiliste ohtudega ja tugevdaks Atlandi-ülest partnerlust, ent austaks samal ajal liikmesriikide suveräänsust ja täiendaks NATO julgeolekuraamistikku.
|
Hääletuse tulemus:
Poolt:
42
Vastu:
42
Erapooletud:
4
_____________
