Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document e48700fe-1775-11ef-a251-01aa75ed71a1

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/12/EÜ, 11. märts 2009, lennujaamatasude kohta (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Access initial legal act
(

Legal status of the document In force

)

02009L0012 — ET — 20.05.2024 — 001.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/12/EÜ,

11. märts 2009,

lennujaamatasude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 070 14.3.2009, lk 11)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2024/1254,   24. aprill 2024,

  L 1254

1

30.4.2024



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/12/EÜ,

11. märts 2009,

lennujaamatasude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Sisu

1.  
Käesolevas direktiivis sätestatakse ühised põhimõtted lennujaamatasude kehtestamiseks ühenduse lennujaamades.
2.  
Käesolevat direktiivi kohaldatakse iga lennujaama suhtes, mis asub asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil ja on avatud äriliseks lennuliikluseks ning mille aastane vedude maht on üle 5 miljoni reisija, ning iga liikmesriigi suurima reisijate hulgaga lennujaama suhtes.

▼M1 —————

▼B

4.  
Käesolevat direktiivi ei kohaldata tasude suhtes, mida kogutakse marsruudil ja terminalis osutatavate lennuliiklusteenuste eest vastavalt määrusele (EÜ) nr 1794/2006, ega tasude suhtes, mida kogutakse direktiivi 96/67/EÜ lisas osutatud maapealse käitluse teenuste hüvitamiseks, ega määruses (EÜ) nr 1107/2006 osutatud tasude suhtes puudega või liikumispuudega isikutele abi osutamise rahastamiseks.
5.  
Käesolev direktiiv ei piira ühegi liikmesriigi õigust kohaldada iga tema territooriumil asuva lennujaama juhtorgani suhtes täiendavaid reguleerivaid meetmeid, mis ei ole vastuolus käesoleva direktiiviga ega muude ühenduse õiguse asjakohaste sätetega. Need võivad hõlmata majandusliku järelevalvega seotud meetmeid, nagu tasude kehtestamise süsteemide ja/või tasude määra heakskiitmine, sealhulgas soodustustel põhinevat tasude kehtestamise süsteemi või hinnalae reguleerimist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„lennujaam” – mis tahes maa-ala, mis on spetsiaalselt kohandatud õhusõidukite maandumiseks, õhkutõusmiseks ja manööverdamiseks, kaasa arvatud lennuliikluse ja -teenuste nõuete täitmiseks vajalikud abirajatised, sealhulgas ärilendude teenindamiseks vajalikud rajatised;

2) 

„lennujaama juhtorgan” – asutus, kelle ainuülesandeks või lisaülesandeks – olenevalt olukorrast – on riiklike õigus- või haldusaktide või lepingute alusel lennujaama või lennujaamade võrgustiku infrastruktuuri haldamine ja juhtimine ning asjaomases lennujaamas või lennujaamade võrgustikus tegutsevate eri käitajate tegevuse koordineerimine ja kontrollimine;

3) 

„lennujaama kasutaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab õhu kaudu toimuva reisijate-, posti- ja/või kaubaveo eest kõnealusesse lennujaama või kõnealusest lennujaamast;

4) 

„lennujaamatasu” – tasu, mida kogutakse lennujaama juhtorgani huvides ja mida maksavad lennujaama kasutajad vahendite ja teenuste kasutamise eest, mida pakub üksnes lennujaama juhtorgan ja mis on seotud õhusõiduki maandumise, õhkutõusmise, valgustamise ja parkimisega ning reisijate ja kauba käitlemisega;

5) 

„lennujaamade võrgustik” – lennujaamade grupp, mida haldab sama lennujaama juhtorgan, kelle liikmesriik on nõuetekohaselt selleks määranud.

Artikkel 3

Mittediskrimineerimine

Liikmesriigid tagavad vastavalt ühenduse õigusele, et lennujaamatasud ei diskrimineeri lennujaama kasutajaid. See ei takista lennujaamatasude varieerimist avalikes ja üldistes huvides, sealhulgas keskkonnaküsimuste puhul. Sellise varieerimise puhul kasutatavad kriteeriumid on asjakohased, objektiivsed ja läbipaistvad.

Artikkel 4

Lennujaamade võrgustik

Liikmesriigid võivad lubada lennujaamade võrgustiku lennujaama juhtorganil kehtestada kogu lennujaamade võrgustiku jaoks ühine ja läbipaistev lennujaamatasude süsteem.

Artikkel 5

Ühised tasude kehtestamise süsteemid

Pärast komisjoni teavitamist ja kooskõlas ühenduse õigusega võivad liikmesriigid lubada lennujaama juhtorganil kohaldada ühist ja läbipaistvat tasude kehtestamise süsteemi sama linna või linnastut teenindavates lennujaamades, tingimusel et iga lennujaam vastab täielikult artiklis 7 sätestatud läbipaistvusnõuetele.

Artikkel 6

Konsulteerimine ja vaidluste lahendamine

1.  
Liikmesriigid tagavad, et seoses lennujaamatasude süsteemi toimimise ja lennujaamatasude määradega ning vajaduse korral seoses osutatavate teenuste kvaliteediga kehtestatakse lennujaama juhtorgani ja lennujaama kasutajate või lennujaama kasutajate esindajate või ühenduste vahelise korrapärase konsulteerimise kohustuslik kord. Selline konsulteerimine toimub vähemalt üks kord aastas, kui viimase konsultatsiooni ajal ei ole kokku lepitud teisiti. Kui lennujaama juhtorgani ja lennujaama kasutajate vahel on sõlmitud mitmeaastane kokkulepe, siis toimub konsulteerimine kõnealuses kokkuleppes ettenähtud korras. Liikmesriikidel on siiski õigus nõuda konsultatsioone sagedamini.
2.  
Liikmesriigid tagavad, et lennujaamatasude süsteemi või määra muudatused tehakse võimaluse korral lennujaama juhtorgani ning lennujaama kasutajate vahelisel kokkuleppel. Sel eesmärgil esitab lennujaama juhtorgan lennujaama kasutajatele iga ettepaneku lennujaamatasude süsteemi või määra muutmiseks ning kavandatud muudatuste põhjused hiljemalt neli kuud enne muudatuste jõustumist, välja arvatud juhul, kui on tegemist erakorraliste asjaoludega, mida tuleb lennujaama kasutajatele põhjendada. Lennujaama juhtorgan konsulteerib kavandatud muudatuste üle lennujaama kasutajatega ning võtab nende seisukohti enne otsuse vastuvõtmist arvesse. Lennujaama juhtorgan avaldab oma otsuse või soovituse tavaliselt hiljemalt kaks kuud enne selle jõustumist. Kui lennujaama juhtorgan ja lennujaama kasutajad ei jõua kavandatud muudatuste suhtes kokkuleppele, põhjendab lennujaama juhtorgan oma otsust, võttes arvesse lennujaama kasutajate seisukohti.
3.  
Liikmesriigid tagavad, et juhul kui pooled ei jõua lennujaama juhtorgani tehtava lennujaamatasusid käsitleva otsuse suhtes kokkuleppele, võib kumbki pool pöörduda artiklis 11 osutatud sõltumatu järelevalveasutuse poole taotlusega analüüsida, kas lennujaamatasude süsteemi või määra muutmine on põhjendatud.
4.  
Lennujaamatasude süsteemi või määra muutmine, mille kohta on lennujaama juhtorgan otsuse vastu võtnud ning kui on pöördutud sõltumatu järelevalveasutuse poole, ei jõustu enne, kui nimetatud asutus on selle küsimuse läbi vaadanud. Sõltumatu järelevalveasutus võtab nelja nädala jooksul alates selles küsimuses tema poole pöördumisest vastu esialgse otsuse lennujaamatasude määra muudatuste jõustumise kohta, välja arvatud juhul, kui sama tähtaja jooksul on võimalik võtta vastu lõplik otsus.
5.  

Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada lõikeid 3 ja 4 seoses lennujaamatasude määra või struktuuri muutmisega nendes lennujaamades, mille jaoks:

a) 

kehtib siseriikliku õiguse alusel kohustuslik kord, mille kohaselt lennujaamatasud või nende ülemmäära määrab kindlaks või kiidab heaks sõltumatu järelevalveasutus, või

b) 

kehtib siseriikliku õiguse alusel kohustuslik kord, mille kohaselt sõltumatu järelevalveasutus kontrollib regulaarselt või huvitatud poolte taotlusel, kas sellistes lennujaamades toimib tegelik konkurents. Kui see on kõnealuse kontrollimise alusel õigustatud, otsustab liikmesriik, et lennujaamatasud või nende ülemmäära määrab kindlaks või kiidab heaks sõltumatu järelevalveasutus. Nimetatud otsust kohaldatakse kõnealuse asutuse läbi viidud kontrollimise alusel nii kaua, kui see on vajalik.

Käesoleva lõike alusel liikmesriigis kohaldatavad menetlused, tingimused ja kriteeriumid peavad olema asjakohased, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad.

Artikkel 7

Läbipaistvus

1.  

Liikmesriigid tagavad, et lennujaama juhtorgan annab igale lennujaama kasutajale või lennujaama kasutajate esindajatele või ühendustele iga artikli 6 lõikes 1 osutatud konsultatsiooni ajal teavet komponentide kohta, mille alusel kõnealuse lennujaama juhtorgan määrab igas lennujaamas kehtestatud kõigi tasude süsteemi või määra. Kõnealune teave hõlmab vähemalt järgmist:

a) 

kehtestatud lennujaamatasude eest osutatavate erinevate teenuste ja infrastruktuuri loetelu;

b) 

lennujaamatasude kehtestamise metoodika;

c) 

lennujaamatasudega seotud vahendite ja teenuste üldine kulustruktuur;

d) 

erinevatest lennujaamatasudest saadav tulu ning nende eest saadavate teenuste kogumaksumus;

e) 

igasugune lennujaamatasudega seotud vahendite ja teenuste rahastamine ametivõimude poolt;

f) 

lennujaamatasude, lennuliikluse kasvu ja kavandatud investeeringute prognoosid;

g) 

lennujaama infrastruktuuri ja seadmete tegelik kasutus teatava ajavahemiku jooksul ning

h) 

kõigi suuremate kavandatud investeeringute prognoositav mõju lennujaama võimsusele.

2.  

Liikmesriigid tagavad, et lennujaama kasutajad esitavad lennujaama juhtorganile teabe enne iga konsultatsiooni vastavalt artikli 6 lõikes 1 sätestatule, mis hõlmab eelkõige järgmist:

a) 

liiklusprognoosid;

b) 

nende õhusõidukite koosseis ja kavandatud kasutuse prognoosid;

c) 

nende arendusprojektid asjaomases lennujaamas ning

d) 

nende nõuded asjaomases lennujaamas.

3.  
Riigi õigusaktidest tulenevalt loetakse käesoleva artikli alusel antud teavet konfidentsiaalseks või majanduslikult tundlikuks ning käsitletakse vastavalt sellele. Juhul kui lennujaama juhtorganite aktsiad on börsil noteeritud, täidetakse eelkõige börsieeskirju.

Artikkel 8

Uus infrastruktuur

Liikmesriigid tagavad, et lennujaama juhtorgan konsulteerib lennujaama kasutajatega enne uut infrastruktuuri käsitlevate projektikavade lõplikku otsustamist.

Artikkel 9

Kvaliteedistandardid

1.  
Lennujaama sujuva ja tõhusa töö tagamiseks võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et võimaldada lennujaama juhtorganil ja lennujaama kasutajate esindajatel või ühendustel pidada läbirääkimisi lennujaamas osutatavate teenuste kvaliteeti käsitleva kokkuleppe sõlmimiseks. Teenuste kvaliteedi alaseid läbirääkimisi võib pidada artikli 6 lõikes 1 osutatud konsulteerimise käigus.
2.  
Igas teenuste taset käsitlevas kokkuleppes määratakse kindlaks lennujaama juhtorgani osutatavate teenuste tase, võttes arvesse lennujaamatasude tegelikku süsteemi või määra ning nende teenuste taset, mida lennujaama kasutajatel on lennujaamatasude eest õigus saada.

Artikkel 10

Teenuste diferentseerimine

1.  
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada lennujaama juhtorganil varieerida konkreetsete lennujaamateenuste, terminalide või terminalide osade kvaliteeti ja ulatust, et pakkuda erivajadustele kohandatud teenuseid või eriotstarbelist terminali või terminali osa. Lennujaamatasude määra võib diferentseerida vastavalt kõnealuste teenuste kvaliteedile, ulatusele ja maksumusele või mis tahes muul objektiivsel ja läbipaistval põhjusel. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, võivad lennujaama juhtorganid kehtestada mis tahes selliseid diferentseeritud lennujaamatasusid.
2.  
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada igale lennujaama kasutajale, kes soovib kasutada erivajadustele kohandatud teenuseid või eriotstarbelist terminali või terminali osa, juurdepääsu kõnealustele teenustele ja terminalile või terminali osale.

Kui erivajadustele kohandatud teenuseid ja/või eriotstarbelist terminali või terminali osa soovib kasutada rohkem lennujaama kasutajaid, kui see on võimsuse piiranguid arvestades võimalik, määratakse neile juurdepääs asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid võib kehtestada lennujaama juhtorgan ning liikmesriigid võivad nõuda, et need kriteeriumid kinnitaks sõltumatu järelevalveasutus.

Artikkel 11

Sõltumatu järelevalveasutus

1.  
Liikmesriigid määravad või loovad riikliku sõltumatu järelevalveasutusena sõltumatu asutuse, et tagada käesoleva direktiivi järgimiseks ning vähemalt artiklis 6 sätestatud ülesannete täitmiseks võetud meetmete nõuetekohane kohaldamine. See asutus võib olla sama üksus, kellele liikmesriik on teinud ülesandeks artikli 1 lõikes 5 osutatud täiendavate reguleerivate meetmete kohaldamise, sh tasude kehtestamise süsteemide ja/või lennujaamatasude määra heakskiitmise, eeldusel et üksus vastab käesoleva artikli lõikes 3 toodud nõuetele.
2.  
Käesolev direktiiv ei takista sõltumatul järelevalveasutusel delegeerida käesoleva direktiivi rakendamist vastavalt siseriiklikule õigusele ning oma järelevalve ja täieliku vastutuse all teistele sõltumatutele järelevalveasutustele, tingimusel et rakendamine toimub samade nõuete kohaselt.
3.  
Liikmesriigid tagavad sõltumatu järelevalveasutuse sõltumatuse kindlustades, et see on igast lennujaama juhtorganist ja lennuettevõtjast õiguslikult eraldiseisev ning oma tegevuses neist sõltumatu. Liikmesriigid, kes säilitavad omandiõiguse lennujaamade, lennujaama juhtorganite või lennuettevõtjate suhtes, või kes säilitavad kontrolli lennujaama juhtorganite või lennuettevõtjate üle, tagavad, et sellise omandiõiguse või kontrolliga seotud ülesandeid ei ole antud sõltumatule järelevalveasutusele. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu järelevalveasutus teostab oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt.
4.  
Liikmesriigid teatavad komisjonile sõltumatu järelevalveasutuse nime ja aadressi, talle määratud ülesanded ja kohustused ning lõike 3 järgimise tagamiseks võetud meetmed.
5.  
Liikmesriigid võivad kehtestada sõltumatu järelevalveasutuse jaoks rahastamismehhanismi, mis võib hõlmata lennujaama kasutajatele ja lennujaama juhtorganitele tasu kehtestamist.
6.  

Liikmesriigid tagavad, et seoses artikli 6 lõikes 3 osutatud lahkarvamustega võetakse meetmed, et:

a) 

kehtestada menetlus lennujaama juhtorgani ja lennujaama kasutajate vaheliste lahkarvamuste lahendamiseks;

b) 

määrata kindlaks tingimused, mille puhul võib anda lahkarvamuse sõltumatule järelevalveasutusele läbivaatamiseks. Sõltumatu järelevalveasutus jätab eelkõige läbi vaatamata kaebused, mis tema arvates ei ole nõuetekohaselt põhjendatud või piisavalt dokumenteeritud, ning

c) 

kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt vaadatakse lahkarvamus läbi lahenduse saamiseks.

Kõnealune menetlus, tingimused ja kriteeriumid on mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja objektiivsed.

7.  
Kui sõltumatu järelevalveasutus alustab artiklis 6 sätestatud lennujaamatasude süsteemi või määra muutmise põhjendatuse uurimist, võimaldavad asjaomased pooled talle juurdepääsu vajalikule teabele ning ta peab oma otsuse tegemiseks konsulteerima asjaomaste pooltega. Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 4 kohaldamist, teeb sõltumatu järelevalveasutus lõpliku otsuse niipea kui võimalik, kuid igal juhul nelja kuu jooksul alates selles küsimuses tema poole pöördumisest. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib seda ajavahemikku pikendada kahe kuu võrra. Sõltumatu järelevalveasutuse otsused on siduvad, ilma et see piiraks parlamentaarset või kohtulikku läbivaatamist vastavalt liikmesriikides kohaldatavale korrale.
8.  
Sõltumatu järelevalveasutus avaldab oma tegevuse kohta aastaaruande.

Artikkel 12

Aruanne ja läbivaatamine

1.  
Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 15. märtsil 2013 aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, hinnates selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusamme, ning teeb vajaduse korral asjakohased ettepanekud.
2.  
Liikmesriigid ja komisjon teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd, eelkõige seoses teabe kogumisega lõikes 1 osutatud aruande jaoks.

Artikkel 13

Ülevõtmine

1.  
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 15. märtsil 2011. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Top