Достъп до правото на Европейския съюз
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">Повече за раздела за експериментални функции</a>
Изберете експерименталните функции, които искате да изпробвате
EUR-Lex
Достъп до правото на Европейския съюз

Този документ е извадка от уебсайта EUR-Lex.

Вие сте тук
Използвайте кавички за търсене на „точен израз“. Добавете звездичка (*) към дадена дума за търсене, за да намерите нейни варианти (трансп*, 32019R*). Използвайте въпросителен знак (?) вместо единичен знак, за да намерите варианти на търсената дума (търсене на „кол?“ дава като резултати кола, коли)
Съвети за търсене
Нужни са ви още опции за търсене? Използвайте Разширено търсене

Документ cf5aa2c5-1047-11ee-b12e-01aa75ed71a1

Консолидиран текст: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/1032, 29. juuni 2022, millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst

Достъп до първоначалния правен акт
(

Правен статус на документа В сила

)

02022R1032 — ET — 30.06.2022 — 000.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1032,

29. juuni 2022,

millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 173 30.6.2022, lk 17)


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 245, 22.9.2022, lk  70 (2022/1032)

►C2

Parandus, ELT L 272, 20.10.2022, lk  54 (2022/1032)



▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1032,

29. juuni 2022,

millega muudetakse määruseid (EL) 2017/1938 ja (EÜ) nr 715/2009 seoses gaasi hoiustamisega

(EMPs kohaldatav tekst)



Artikkel 1

Määruse (EL) 2017/1938 muudatused

Määrust (EL) 2017/1938 muudetakse järgmiselt.

1) 

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„27)  
„täitmistrajektoor“ – mitmed maa-aluse gaasihoidla vahe-eesmärgid iga liikmesriigi kohta, nagu need on 2022. aastaks loetletud Ia lisas ja järgnevateks aastateks kindlaks määratud kooskõlas artikliga 6a;
28)  
„täituvuse sihttase“ – siduv sihttase maa-aluste gaasihoidlate koguvõimsuse täituvusele;
29)  

„strateegiline tagavara“ – selline veeldamata maagaasi maa-alune tagavara või selle osa, mida ostavad, haldavad ja hoiustavad ülekandesüsteemi haldurid, liikmesriigi määratud üksus või ettevõtja ning mida saab kasutusele võtta üksnes pärast eelnevat teavitamist või ametiasutuselt loa saamist ning mis üldiselt võetakse kasutusele järgmise olukorra esinemisel:

▼C2

a) 

tõsine tarnenappus,

▼B

b) 

tarnehäire või

c) 

artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud hädaolukorra väljakuulutamine;

30)  

„tasakaalustamisvaru“ – veeldamata maagaas, mida:

a) 

ülekandesüsteemi haldurid või liikmesriigi määratud üksus ostavad, haldavad ja hoiustavad maa all üksnes ülekandesüsteemi halduri ülesannete täitmiseks ja gaasivarustuskindluse tagamiseks ning

b) 

jaotatakse üksnes juhul, kui see on vajalik süsteemi turvaliseks ja usaldusväärseks tööshoidmiseks kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikliga 13 ja määruse (EL) nr 312/2014 artiklitega 8 ja 9;

31)  
„maa-alune gaasihoidla“ – direktiivi 2009/73/EÜ artikli 2 punktis 9 määratletud gaasihoidla, mida kasutatakse maagaasi, sealhulgas tasakaalustamisvaru hoidmiseks ja mis on ühendatud ülekande- või jaotusvõrguga, kuid ei hõlma maapealseid sfäärilisi või mahuvaruhoidlaid.“
2) 

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 6a

Täituvuse sihttasemed ja täitmistrajektoorid

1.  

Kui lõigetest 2–5 ei tulene teisiti, peavad liikmesriigid saavutama iga aasta 1. novembriks kõigi nende territooriumil asuvate ja otse nende turupiirkonnaga ühendatud maa-aluste gaasihoidlate ning Ib lisas loetletud hoidlate täituvuse sihttaseme, arvestades nende koguvõimsust:

a) 

2022. aastaks: 80 %

b) 

alates 2023. aastast: 90 %.

Käesoleva lõike järgimisel võtavad liikmesriigid arvesse eesmärki tagada liidu gaasivarustuskindlus vastavalt artiklile 1.

2.  
Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks teiste liikmesriikide kohustust täita maa-alused gaasihoidlad, vähendatakse igas liikmesriigis, kus on maa-aluseid gaasihoidlaid, täituvuse sihttaset mahuni, mis vastab 35 %-le kõnealuse liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.
3.  
Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks teiste liikmesriikide kohustust täita maa-alused gaasihoidlad, vähendatakse igas liikmesriigis, kus on maa-aluseid gaasihoidlaid, täituvuse sihttaset võrdlusperioodil 2016 kuni 2021 kolmandatesse riikidesse tarnitud mahu võrra, kui gaasi hoidlast väljaviimise perioodil (oktoober – aprill) oli keskmine tarnitud maht üle 15 TWh aastas.
4.  
Ib lisas loetletud maa-aluste gaasihoidlate puhul kohalduvad lõike 1 kohane täituvuse sihttase ja lõike 7 kohane täitmistrajektoor. Iga liikmesriigi kohustuste üksikasjad määratakse kindlaks kahepoolses kokkuleppes kooskõlas Ib lisaga.
5.  

Liikmesriik võib täita täituvuse sihttaseme osaliselt, võttes arvesse maagaasi veeldusjaamades füüsiliselt hoiustatud ja kättesaadavat veeldatud maagaasi, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

a) 

gaasisüsteemis on märkimisväärne veeldatud maagaasi hoiustamisvõimsus, mis moodustab igal aastal üle 4 % riigi viimase viie aasta keskmisest tarbimisest;

b) 

liikmesriik on kehtestanud gaasitarnijatele kohustuse hoiustada miinimumkoguseid gaasi maa-alustes gaasihoidlates ja/või maagaasi veeldusjaamades vastavalt artikli 6b lõike 1 punktile a.

6.  

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et täita vahe-eesmärgid või tagada vahe-eesmärkide täitmine järgmiselt:

a) 

2022. aastal: vastavalt Ia lisas esitatule, ja

b) 

alates 2023. aastast: kooskõlas lõikega 7.

7.  
2023. aasta ja sellele järgnevate aastate kohta esitab iga liikmesriik, kellel on maa-alused gaasihoidlad, komisjonile eelneva aasta 15. septembriks kokkuvõtlikul kujul oma territooriumil asuvate maa-aluste ja otse tema turupiirkonnaga ühendatud gaasihoidlate esialgse täitmistrajektoori veebruari, mai, juuli ja septembri vahe-eesmärkidega, sealhulgas tehnilise teabe. Täitmistrajektoor ja vastavad vahe-eesmärgid põhinevad eelneva viie aasta keskmisel täitmismääral.

Liikmesriikide puhul, kelle gaasihoidlate täituvuse sihttaset vähendatakse vastavalt lõikele 2 35 %-ni nende aastasest keskmisest gaasitarbimisest, vähendatakse vastavalt ka täitmistrajektoori vahe-eesmärke.

Tuginedes iga liikmesriigi esitatud tehnilisele teabele ja võttes arvesse gaasikoordineerimisrühma hinnangut, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks iga liikmesriigi täitmistrajektoor. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Need võetakse vajaduse korral vastu eelneva aasta 15. novembriks, sealhulgas juhul, kui liikmesriik on esitanud ajakohastatud esialgse täitmistrajektoori. Rakendusaktid põhinevad üldise gaasivarustuskindluse olukorra hinnangul ning gaasi nõudluse ja pakkumise muutustel liidus ja üksikutes liikmesriikides ning need kehtestatakse viisil, mis tagab gaasivarustuskindluse, põhjustamata seejuures tarbetut koormust liikmesriikidele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele või tarbijatele, ning ei moonuta põhjendamatult konkurentsi naaberliikmesriikide hoidlatega.

8.  
Kui liikmesriik ei suuda saavutada iga aasta 1. novembriks oma täituvuse sihttaset ühe või mitme tema territooriumil asuva maa-aluse gaasihoidla konkreetsete tehniliste omaduste tõttu, näiteks gaasi sissejuhtimise eriti väikese kiiruse tõttu, on tal lubatud saavutada see 1. detsembriks. Liikmesriik teatab sellest komisjonile hiljemalt 1. novembriks, esitades viivituse põhjused.
9.  
Täituvuse sihttaset ei kohaldata, kui ja seni, kuni komisjon on vastavalt artiklile 12 kuulutanud välja piirkondliku või liidu hädaolukorra vastavalt kas ühe või mitme sellise liikmesriigi taotlusel, kes on kuulutanud välja riikliku hädaolukorra.
10.  
Iga liikmesriigi pädev asutus seirab pidevalt täitmistrajektoori järgimist ja annab gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru. Kui konkreetse liikmesriigi hoidlate täituvus on täitmistrajektoori tasemest rohkem kui viie protsendipunkti võrra väiksem, võtab pädev asutus viivitamata tõhusaid meetmeid selle suurendamiseks. Liikmesriigid teatavad võetud meetmetest komisjonile ja gaasikoordineerimisrühmale.
11.  
Kui liikmesriik kaldub oluliselt ja püsivalt kõrvale täitmistrajektoorist, seades sellega ohtu täituvuse sihttaseme saavutamise, või kui kaldutakse kõrvale täituvuse sihttasemest, esitab komisjon pärast gaasikoordineerimisrühma ja asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist asjaomasele liikmesriigile või asjaomastele liikmesriikidele soovituse meetmete kohta, mis tuleb võtta viivitamatult.

Kui kõrvalekaldumist ei vähendata märkimisväärselt ühe kuu jooksul alates komisjoni soovituse kättesaamist, võtab komisjon pärast gaasikoordineerimisrühma ja asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist viimase abinõuna vastu otsuse, millega kohustakse asjaomaseid liikmesriike võtma meetmeid, mis lõpetavad tulemuslikult kõrvalekaldumise, sealhulgas kohasel juhul ühe või mitu artikli 6b lõikes 1 ette nähtud meedet või muud meedet, et tagada käesoleva artikli kohase täituvuse sihttaseme saavutamine.

Selliste teise lõigu kohaselt võetavate meetmete üle otsustamisel võtab komisjon arvesse asjaomaste liikmesriikide konkreetset olukorda, näiteks maa-aluste gaasihoidlate suurust võrreldes riigisisese gaasitarbimisega, maa-aluste gaasihoidlate tähtsust piirkonna gaasivarustuskindluse jaoks ja mis tahes olemasolevaid veeldatud maagaasi hoidlaid.

Kõigi meetmete puhul, mida komisjon võtab 2022. aasta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest kõrvalekaldumiste käsitlemiseks, võetakse arvesse, et käesoleva artikli rakendamiseks riiklikul tasandil on olnud vähe aega, mis võib olla tinginud kõrvalekaldumise 2022. aasta täitmistrajektoorist või täituvuse sihttasemest.

Komisjon tagab, et käesoleva lõike kohaselt võetud meetmed:

a) 

ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik gaasivarustuskindluse tagamiseks;

b) 

ei pane liikmesriikidele, gaasituru osalistele, hoidlate halduritele ega tarbijatele ebaproportsionaalselt suurt koormust.

Artikkel 6b

Täituvuse sihttaseme saavutamine

1.  
Liikmesriigid rakendavad kõiki vajalikke meetmeid, sealhulgas rahalisi stiimuleid või hüvitisi turuosalistele, et saavutada artiklis 6a sätestatud täituvuse sihttasemed. Täituvuse sihttaseme saavutamise tagamisel seavad liikmesriigid võimaluse korral esikohale turupõhised meetmed.

Sellises ulatuses, milles käesolevas artiklis sätestatud meetmete puhul on tegemist riikliku reguleeriva asutuse ülesannete ja volitustega vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 41, vastutavad nende meetmete võtmise eest liikmesriikide reguleerivad asutused.

Käesoleva lõike kohaselt võetud meetmed võivad hõlmata eelkõige järgmist:

a) 

nõue, et gaasitarnijad hoiustaksid gaasi miinimumkoguseid hoidlates, sealhulgas maa-alustes gaasihoidlates ja/või veeldatud maagaasi hoidlates; nimetatud maht määratakse kindlaks gaasikoguse alusel, mida gaasitarnijad tarnivad kaitstud klientidele;

b) 

nõue, et hoidlate haldur pakuks oma võimsust turuosalistele;

c) 

nõue, et ülekandesüsteemi haldurid või liikmesriigi määratud üksus ostaksid ja haldaksid gaasi tasakaalustamisvaru üksnes oma ülekandesüsteemi halduri ülesannete täitmiseks ja vajaduse korral muu määratud üksuse kohustus tagada varustuskindlus artikli 11 lõike 1 punktis c osutatud kriisiolukorras;

d) 

teiste liikmesriikidega koordineeritud vahendite, näiteks veeldatud maagaasi ostmise platvormide kasutamine, et maksimeerida veeldatud maagaasi kasutamist ning vähendada taristust tulenevaid ja regulatiivseid tõkkeid, mis takistavad veeldatud maagaasi ühist kasutamist maa-aluste gaasihoidlate täitmiseks;

e) 

vabatahtliku mehhanismi kasutamine maagaasi ühishangeteks, millega kohaldamise kohta võib komisjon vajaduse korral anda suuniseid hiljemalt 1. augustiks 2022;

f) 

turuosalistele, sealhulgas hoidla haldurile finantsstiimulite, sealhulgas (kuid mitte ainult) hinnavahelepingute võimaldamine või hüvitise võimaldamine turuosalistele tulude vähenemise eest või turuosalistele, sealhulgas hoidla haldurile pandud kohustuste tõttu neile tekkinud kulude eest, mida ei saa katta tuludest;

g) 

nõue, et hoiustamisvõimsuse valdajad kasutaksid või vabastaksid reserveeritud võimsusi, mida nad ei kasuta, kohustades samal ajal hoiustamisvõimsuse valdajat, kes ei kasuta hoiustamisvõimsust, maksma kokkulepitud hinda kogu hoiustamislepingu kehtivusaja jooksul;

h) 

selliste tõhusate vahendite vastuvõtmine, mis võimaldavad avalik-õiguslikel või eraõiguslikel isikutel osta või hallata strateegilist tagavara, tingimusel et need vahendid ei moonuta konkurentsi ega takista siseturu nõuetekohast toimimist;

i) 

sellise kindla isiku määramine, kelle ülesandeks on saavutada täituvuse sihttase juhul, kui täituvuse sihttaset ei saaks muul viisil saavutada;

j) 

hoiustamistariifide soodustuste andmine;

k) 

selliste tulude kogumine, mida on vaja reguleeritud hoidlatega seotud kapitali- ja tegevuskulude katmiseks, hoiustamistariifidena ja ülekandetariifides sisalduva sihtotstarbelise tasuna; neid kogutakse ainult samas liikmesriigis asuvate lõpptarbijateni suunduvatest väljavoolupunktidest, tingimusel et tariifide kaudu kogutavad tulud ei ole suuremad kui lubatud tulud.

2.  
Lõike 1 kohaselt liikmesriikide vastu võetud meetmed piirduvad täituvustrajektooride ja täituvuse sihttasemete saavutamiseks vajalikuga. Meetmed peavad olema selgelt määratletud, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad. Need ei tohi põhjendamatult moonutada konkurentsi ega gaasi siseturu nõuetekohast toimimist ega ohustada teiste liikmesriikide või liidu gaasivarustuskindlust.
3.  
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada riigi ja piirkonna tasandil olemasoleva taristu tõhus kasutamine gaasivarustuskindluse huvides. Meetmed ei tohi mingil juhul takistada ega piirata gaasihoidlate või maagaasi veeldusjaamade piiriülest kasutamist ega piira piiriülest ülekandevõimsust, mis on jaotatud kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2017/459 ( *1 ).
4.  
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1999 ( *2 ) kohaldavad liikmesriigid käesoleva artikli kohaste meetmete võtmisel energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet, saavutades samas oma vastavate meetmete eesmärgid.

Artikkel 6c

Hoiustamiskokkulepped ja koormuse jagamise mehhanism

1.  
Liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, tagavad, et turuosalised on nimetatud liikmesriigis sõlminud kokkulepped nende liikmesriikide maa-aluste hoidlate halduritega või muude turuosalistega, kellel on maa-alused gaasihoidlad. Sellised kokkulepped näevad ette, et liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, kasutavad 1. novembriks hoiustamisvõimsusi mahus, mis vastab vähemalt 15 %-le nende viimase viie aasta aastasest keskmisest gaasitarbimisest. Kui piiriülene ülekandevõimsus või muud tehnilised piirangud ei võimalda liikmesriigil, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, täielikult kasutada 15 % sellest hoiustamisvõimsuse mahust, hoiustab nimetatud liikmesriik siiski ainult tehniliselt võimalikku mahtu.

Kui tehnilised piirangud ei võimalda liikmesriigil esimeses lõigus sätestatud kohustust täita ja nimetatud liikmesriigil on kohustus hoiustada gaasi asendamiseks muid kütuseid, võib esimeses lõigus sätestatud kohustuse erandkorras asendada samaväärse kohustusega hoiustada muid kütuseid kui gaas. Tehnilisi piiranguid ja meetme samaväärsust tõendab asjaomane liikmesriik.

2.  
Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib liikmesriik, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, töötada ühiselt välja koormuse jagamise mehhanismi ühe või mitme liikmesriigiga, kellel on maa-alused gaasihoidlad (edaspidi „koormuse jagamise mehhanism“).

Koormuse jagamise mehhanism põhineb artikli 7 kohase viimase riskihindamise asjakohastel andmetel ja selles võetakse arvesse kõiki järgmisi parameetreid:

a) 

kulud rahalisele toetusele, mida antakse täituvuse sihttasemete saavutamiseks, välja arvatud strateegiliste reservide kohustuste täitmisega seotud kulud;

b) 

gaasikogused, mis on vajalikud kaitstud tarbijate nõudluse rahuldamiseks vastavalt artikli 6 lõikele 1;

c) 

kõik tehnilised piirangud, sealhulgas olemasolev maa-aluse hoiustamise võimsus, tehniline piiriülene ülekandevõimsus ja gaasi väljaviimisemahud.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni koormuse jagamise mehhanismist hiljemalt 2. septembriks 2022. Kui selleks tähtpäevaks koormuse jagamise mehhanismi asjus kokkulepet ei sõlmita, tõendavad liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, et nad järgivad lõiget 1 ja teavitavad sellest komisjoni.

3.  
Üleminekumeetmena võivad liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, kuid kes on kandnud maa-alused gaasihoidlad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/869 ( *3 ) osutatud viimasesse ühishuviprojektide loendisse, järgida lõiget 1 osaliselt, võttes arvesse veeldatud maagaasi varud olemasolevates kütusesektori üksustes, kuni maa-alused gaasihoidlad on töös.
4.  
Liikmesriigid, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, võivad pakkuda turuosalistele või asjakohasel juhul ülekandesüsteemi halduritele stiimuleid või rahalist hüvitist tulude vähenemise eest või käesoleva artikli kohaste hoiustamiskohutuste täitmise tõttu neile tekkinud kulude eest, kui vähenenud tulusid või tekkinud kulusid ei saa katta tuludest, et tagada nende lõike 1 kohase teistes liikmesriikides gaasi hoiustamise kohustuse täitmine või koormuse jagamise mehhanismi rakendamine. Kui stiimulit või rahalist hüvitist rahastatakse maksu kaudu, ei kohaldata seda maksu piiriülestele ühenduspunktidele.
5.  

Olenemata lõikest 1, kui liikmesriigil on tema territooriumil asuvaid maa-aluseid gaasihoidlaid ning nende hoidlate koguvõimsus on suurem kui nimetatud liikmesriigi aastane gaasitarbimine, siis liikmesriik, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, aga kellel on juurdepääs nimetatud hoidlatele:

a) 

tagab, et 1. novembriks vastavad hoiustamismahud vähemalt viimase viie aasta keskmisele kindlaksmääratud hoiustamisvõimsuse kasutamisele, võttes muu hulgas arvesse väljastamishooajal hoidla asukohaks olevatest liikmesriikidest pärit vooge viimase viie aasta jooksul, või

b) 

tõendab, et punkti a kohase kohustusega hõlmatud mahule vastav hoiustamisvõimsus on reserveeritud.

Kui liikmesriik, kellel ei ole maa-aluseid gaasihoidlaid, suudab tõendada, et esimese lõigu punkti a kohase kohustusega hõlmatud kogusele vastav hoiustamismaht on reserveeritud, kohaldatakse lõiget 1.

Käesoleva lõike kohane kohustus on piiratud 15 %-ga asjaomase liikmesriigi viimase viie aasta keskmisest aastasest gaasitarbimisest.

6.  
Kui Ib lisas ei ole sätestatud teisiti, on ühes liikmesriigis asuvate maa-aluste gaasihoidlate puhul, mis ei ole hõlmatud lõikega 5, kuid on otseselt ühendatud teise liikmesriigi turupiirkonnaga, tagab nimetatud teine liikmesriik, et 1. novembriks vastavad hoiustamismahud vähemalt asjaomases piiriüleses punktis viimase viie aasta jooksul reserveeritud keskmisele hoiustamismahule.

Artikkel 6d

Seire ja täitmise tagamine

1.  

Hoidlate haldurid teatavad täituvuse iga asjaomase maa-aluse gaasihoidla asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ja asjakohasel juhul oma asukohaliikmesriigi määratud üksusele (edaspidi „määratud üksus“) järgmiselt:

a) 

2022. aastal: vastavalt Ia lisas esitatud vahe-eesmärkidele, ja

▼C1

b) 

alates 2023. aastast: kooskõlas artikli 6a lõikega 7 kindlaksmääratule.

▼B

2.  
Pädev asutus ja asjakohasel juhul iga liikmesriigi määratud üksus, teostab oma territooriumil asuvate maa-aluste gaasihoidlate täituvuse seiret iga kuu lõpus ja teatavad tulemused põhjendamatu viivituseta komisjonile.

Vajaduse korral võib komisjon paluda Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametilt (ACER) sellise seirega seotud abi.

3.  
Pädeva asutuse ja asjakohasel juhul iga liikmesriigi määratud üksuse esitatud teabe põhjal annab komisjon korrapäraselt aru gaasikoordineerimisrühmale.
4.  
Gaasikoordineerimisrühm abistab komisjoni täitmistrajektooride ja täituvuse sihttasemete seirel ning koostab komisjonile suunised asjakohaste meetmete kohta, millega tagada nõuete täitmine juhul, kui liikmesriigid kalduvad täitmistrajektoorist kõrvale ega saavuta täituvuse sihttasemeid.
5.  
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et järgida täitmistrajektoori ja saavutada täituvuse sihttase ning nõuda turuosalistelt nende nõuete täitmiseks vajalike hoiustamiskohustuste täitmist, muu hulgas asjaomaste turuosaliste suhtes piisavalt hoiatavate karistuste ja trahvide kehtestamisega.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata käesoleva lõike kohaselt võetud täitmise tagamise meetmetest.

6.  
Tundliku äriteabe vahetamise korral võib komisjon kokku kutsuda gaasikoordineerimisrühma koosolekuid koosseisus, kus saavad osaleda vaid komisjon ise ja liikmesriigid.
7.  
Vahetatav teave piirdub sellega, mis on vajalik käesoleva määruse täitmise seireks.

Komisjon, riiklikud reguleerivad asutused ja liikmesriigid tagavad neile pandud kohustuste täitmise raames saadud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

3) 

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) 

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.  
1. septembriks 2022 viib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik läbi kogu liitu hõlmava gaasitarne- ja taristuhäire stsenaariumide matkimise, sealhulgas ühe tarneallika pikaajalise katkemise stsenaariumide matkimise. Matkimine hõlmab hädaolukorra gaasitarnekoridoride kindlaksmääramist ja hindamist ja selle käigus määratakse samuti kindlaks liikmesriigid, kes on suutelised maandama kindlakstehtud riske, sealhulgas veeldatud maagaasi osas. Gaasitarne- ja taristuhäire stsenaariumid ja matkimismetoodika määrab kindlaks Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik koostöös gaasikoordineerimisrühmaga. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik tagab piisaval tasemel läbipaistvuse ja juurdepääsu stsenaariumide modelleerimisel kasutatud eeldustele. Kogu liitu hõlmava gaasitarne- ja taristuhäire stsenaariumide matkimist korratakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedamat ajakohastamist.“;
b) 

lõikesse 4 lisatakse järgmine punkt:

„g) 

võttes arvesse ühe tarneallika pikaajalise katkemise stsenaariume.“

4) 

Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

„3.  
Liikmesriigid peavad tagama, et käesoleva määruse kohased hoiustamiskohustused oleksid täidetud, kasutades liidus asuvaid hoidlaid. Liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide koostöö võib siiski hõlmata vabatahtlikke kokkuleppeid energiaühenduse osalisriikide pakutava hoiustamisvõimsuse kasutamiseks, et hoiustada täiendavaid gaasikoguseid liikmesriikide jaoks.“
5) 

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Komisjoni aruandlus

1.  

Komisjon esitab 28. veebruariks 2023 ja seejärel kord aastas Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis sisaldab järgmist:

a) 

ülevaade meetmetest, mida liikmesriigid on võtnud hoiustamiskohustuste täitmiseks;

b) 

ülevaade määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 3a sätestatud sertifitseerimismenetluse jaoks vajalikust ajast;

c) 

ülevaade meetmetest, mida komisjon nõuab, et tagada täitmistrajektooride järgimine ja täituvuse sihttasemete saavutamine;

d) 

analüüs käesoleva määruse võimaliku mõju kohta gaasihindadele ja võimalikule gaasisäästule seoses artikli 6b lõikega 4.“

6) 

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 18a

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( *4 ) tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
7) 

Artiklisse 20 lisatakse järgmine lõige:

„4.  
Artikleid 6a–6d ei kohaldata Iirimaa, Küprose ega Malta suhtes seni, kuni nad ei ole otseselt ühendatud ühegi teise liikmesriigi ühendatud gaasisüsteemiga.“
8) 

Artiklisse 22 lisatakse järgmine lõik:

„Artikli 2 punkte 27–31, artikleid 6a–6d, artikli 16 lõiget 3, artikleid 17a ja 18a, artikli 20 lõiget 4 ning Ia ja Ib lisasid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2025.“

9) 

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse Ia ja Ib lisadena.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 715/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 715/2009 muudetakse järgmiselt.

1) 

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Hoidlate haldurite sertifitseerimine

1.  
Liikmesriigid tagavad, et kõik hoidlate haldurid, sealhulgas kõik ülekandesüsteemi haldurite kontrolli all olevad hoidlate haldurid, on käesolevas artiklis sätestatud korras sertifitseeritud käesoleva artikli kohase riikliku reguleeriva asutuse või vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 ( *5 ) artikli 3 lõikele 2 asjaomase liikmesriigi poolt määratud muu pädeva asutuse (edaspidi mõlemal juhul „sertifitseerimisasutus“) poolt.

Käesoleva artikli kohast hoidlate haldurite sertifitseerimise kohustust kohaldatakse ka nendele hoidlate halduritele, kes on selliste ülekandesüsteemi haldurite kontrolli all, kes on juba sertifitseeritud direktiivi 2009/73/EÜ artiklites 9, 10 ja 11 sätestatud eraldamisnormide alusel.

2.  
Hoidlate haldurite puhul, kes käitavad üle 3,5 TWh võimsusega maa-aluseid gaasihoidlaid, mille kogutäituvus oli olenemata haldurite arvust 31. märtsil 2021 ja 31. märtsil 2022 keskmiselt väiksem kui 30 % nende maksimumvõimsusest, teeb sertifitseerimisasutus sertifitseerimisotsuse ettepaneku hiljemalt 1. veebruariks 2023 või 150 tööpäeva jooksul lõike 9 kohase teate kättesaamise kuupäevast.

Esimeses lõigus osutatud hoidlate haldurite puhul teeb sertifitseerimisasutus kõik endast oleneva, et teha sertifitseerimisotsuse ettepanek hiljemalt 1. novembriks 2022.

Kõigi teiste hoidlate haldurite puhul teeb sertifitseerimisasutus sertifitseerimisotsuse ettepaneku hiljemalt 2. jaanuariks 2024 või 18 kuu jooksul arvates lõike 8 või 9 kohase teate kättesaamise kuupäevast.

3.  

Kaaludes riski energiavarustuskindlusele liidus, võtab sertifitseerimisasutus arvesse kõiki gaasivarustuskindlusega seotud riske riigi, piirkonna või liidu tasandil ja nende riskide leevendamist, mis tulenevad muu hulgas

a) 

omandi-, tarne- või muudest ärisuhetest, mis võivad negatiivselt mõjutada hoidla halduri stiimuleid ja suutlikkust maa-alust gaasihoidlat täita;

b) 

liidu sellistest õigustest ja kohustustest kolmanda riigi suhtes, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ühe või mitme kolmanda riigiga sõlmitud lepingust, mille osaline liit on ning mis puudutab energiavarustuskindluse küsimust;

c) 

asjaomaste liikmesriikide sellistest õigustest ja kohustustest kolmanda riigi suhtes, mis tulenevad asjaomase liikmesriigi sõlmitud lepingutest ühe või mitme kolmanda riigiga, kui need lepingud on kooskõlas liidu õigusega, või

d) 

muudest juhtumiga seotud konkreetsetest faktidest ja asjaoludest.

4.  
Kui sertifitseerimisasutus leiab, et isik, kellel on otsene või kaudne kontroll hoidla halduri üle või kellel on tema suhtes õigusi direktiivi 2009/73/EÜ artikli 9 tähenduses, võib ohustada liidu või mis tahes liikmesriigi energiavarustuskindlust või olulisi julgeolekuhuve, keeldub sertifitseerimisasutus sertifikaadi andmisest. Selle asemel võib sertifitseerimisasutus väljastada sertifitseerimisotsuse tingimustel, millega tagatakse selliste riskide piisav maandamine, mis võivad negatiivselt mõjutada maa-aluste gaasihoidlate täitmist, eeldusel et nende tingimuste praktilist toimivust on võimalik täielikult tagada tõhusa rakendamise ja seirega. Selliste tingimuste hulka võib eelkõige kuuluda nõue, et hoidla omanik või haldur annaks hoidla juhtimise üle.
5.  

Kui sertifitseerimisasutus jõuab järeldusele, et gaasivarustuse riske ei saa leevendada lõike 4 kohaste tingimustega, sealhulgas nõudes hoidla omanikult või haldurilt hoidla juhtimise üleandmist, ning keeldub seetõttu sertifitseerimisest, teeb ta järgmist:

a) 

nõuab hoidla omanikult või haldurilt või igalt isikult, kes tema arvates võiks seada ohtu liidu või mõne liikmesriigi energiavarustuskindluse või olulised julgeolekuhuvid, et see isik võõrandaks oma osaluse või õigused hoidla omandiõiguse või halduri omandiõiguse suhtes ning määraks kindlaks sellise võõrandamise tähtaja;

b) 

annab vajaduse korral korralduse võtta ajutisi meetmeid tagamaks, et kõnealune isik ei oleks võimeline teostama enne osaluse või õiguste võõrandamist kontrolli ega õigusi kõnealuse hoidla omaniku või halduri üle, ning

c) 

teeb otsuse liikmesriigi õigusega kooskõlas olevate asjakohaste hüvitusmeetmete kohta.

6.  
Sertifitseerimisasutus teavitab komisjoni viivitamata sertifitseerimisotsuse projektist ja kogu selle otsusega seotud asjakohasest teabest.

Komisjon esitab sertifitseerimisasutusele sertifitseerimisotsuse ettepaneku kohta arvamuse 25 tööpäeva jooksul teavitamisest. Sertifitseerimisasutus võtab komisjoni arvamust täiel määral arvesse.

7.  
Sertifitseerimisasutus võtab 25 tööpäeva jooksul pärast komisjoni arvamuse kättesaamist vastu otsuse hoidlate haldurite sertifitseerimise kohta.
8.  
Enne uue maa-aluse gaasihoidla kasutuselevõttu peab hoidla haldur olema sertifitseeritud vastavalt lõigetele 1–7. Hoidla haldur teatab sertifitseerimisasutusele oma kavatsusest hoidla kasutusele võtta.
9.  
Hoidlate haldurid teatavad sertifitseerimisasutusele igast kavandatavast tehingust, mille korral oleks vaja ümber hinnata haldurite vastavus lõigetes 1 kuni 4 sätestatud sertifitseerimisnõuetele.
10.  

Sertifitseerimisasutus seirab pidevalt hoidlate haldurite jätkuvat vastavust lõigetes 1 kuni 4 sätestatud sertifitseerimisnõuetele. Asjaomane asutus algatab sellise vastavuse ümberhindamiseks sertifitseerimismenetluse mis tahes järgmistel asjaoludel:

a) 

hoidla halduri poolt lõike 8 või lõike 9 kohaselt esitatud teate saamisel;

b) 

omal algatusel, kui talle on teada, et kavandatav muudatus seoses õigustega hoidla halduri suhtes või mõjuga tema üle võib põhjustada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele mittevastavuse;

c) 

komisjoni põhjendatud taotluse alusel.

11.  
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada maa-aluste gaasihoidlate jätkuv käitamine oma vastavatel territooriumidel. Maa-alused gaasihoidlad võivad tegevuse lõpetada üksnes juhul, kui tehnilised ja ohutusnõuded ei ole täidetud, või kui sertifitseerimisasutus leiab pärast hindamise läbiviimist ja olles arvesse võtnud Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku arvamust, et selline tegevuse lõpetamine ei nõrgendaks gaasivarustuskindlust liidu ega riigi tasandil.

Kui tegevuse lõpetamist ei lubata, võetakse kohasel juhul asjakohaseid hüvitusmeetmeid.

12.  
Komisjon võib anda suuniseid käesoleva artikli kohaldamise kohta.
13.  

Käesolevat artiklit ei kohaldata maagaasi veeldusjaamade nende osade suhtes, mida kasutatakse hoiustamiseks.

2) 

Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:

„3.  
Maa-aluse gaasihoidla ja maagaasi veeldusjaama sisend- ja väljundpunktides võib riiklik reguleeriv asutus kohaldada võimsuspõhiste ülekande- ja jaotustariifide suhtes kuni 100 % soodustust siis ja niivõrd, kui rohkem kui ühe ülekande- või jaotusvõrguga ühendatud hoidlat ei kasutata ühenduspunkti asemel.

Käesolev lõige kehtib kuni 31. detsembrini 2025.“

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



LISA



„ Ia LISA  ( 1 )

Maa-aluseid gaasihoidlaid omavate liikmesriikide täitmistrajektoori vahe-eesmärgid ja täituvuse sihttasemed 2022. aastaks



Liikmesriik

1. augusti vahe-eesmärk

1. septembri vahe-eesmärk

1. oktoobri vahe-eesmärk

1. novembri täituvuse sihttase

AT

49  %

60  %

70  %

80  %

BE

49  %

62  %

75  %

80  %

BG

49  %

61  %

75  %

80  %

CZ

60  %

67  %

74  %

80  %

DE

45  %

53  %

80  %

80  %

DK

61  %

68  %

74  %

80  %

ES

71  %

74  %

77  %

80  %

FR

52  %

65  %

72  %

80  %

HR

49  %

60  %

70  %

80  %

HU

51  %

60  %

70  %

80  %

IT

58  %

66  %

73  %

80  %

LV

57  %

65  %

72  %

80  %

NL

54  %

62  %

71  %

80  %

PL

80  %

80  %

80  %

80  %

PT

72  %

75  %

77  %

80  %

RO

46  %

57  %

66  %

80  %

SE

40  %

53  %

67  %

80  %

SK

49  %

60  %

70  %

80  %



Ib LISA

Jagatud vastutus kohustusliku täituvuse sihttaseme ja täitmistrajektoori puhul

Seoses artikli 6a kohase täituvuse sihttaseme ja täitmistrajektooriga jagavad Saksamaa Liitvabariik ja Austria Vabariik vastutust Haidachi ja 7Fieldsi hoidlate puhul. Nii Saksamaa Liitvabariigi kui ka Austria Vabariigi kõnealuse vastutuse täpne jaotus ja ulatus sõltub nende liikmesriikide kahepoolsest kokkuleppest.“


( *1 ) Komisjoni 16. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/459, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 984/2013 (ELT L 72, 17.3.2017, lk 1).

( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

( *3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/869 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 715/2009, (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 ning direktiive 2009/73/EÜ ja (EL) 2019/944 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 347/2013 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 45).“

( *4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“

( *5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1).“

( 1 ) Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse iga liikmesriigi käesolevast määrusest, eelkõige selle artiklitest 6a, 6b ja 6c tulenevaid proportsionaalseid kohustusi.

Artikli 6a lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate liikmesriikide puhul arvutatakse proportsionaalne vahe-eesmärk, korrutades tabelis esitatud väärtuse 35 % piirmääraga ja jagades tulemuse 80 %ga.

Нагоре