1.Järeldused ja soovitused

1.1Energialiidu olukorda käsitlevas 2022. aasta aruandes esitab Euroopa Komisjon üsna optimistliku analüüsi viimastel kuudel rakendatud meetmetest ja seatud eesmärkidest.

1.2Aruande lugemisel selgub, et paljud eesmärgid, mida peeti enne Ukraina vastu suunatud sõda liiga ambitsioonikaks, on nüüd esitatud realistliku reageeringuna energiakriisile. Tõstatub küsimus, mis takistas ELil tervikuna olla enne 24. veebruarit 2022 sirgjoonelisem kliimakaitse, varustuskindluse, energiasõltumatuse ja Euroopa energiasüsteemi vastupanuvõime valdkonnas.

1.3Kuigi teatises esitatud mitmesuguseid fakte ja arvnäitajaid on kasulik teada, on energialiit palju enamat kui matemaatiliselt või statistiliselt määratletavad taastuvenergia kasutuselevõtu, energiasäästu või heitkoguste vähendamise eesmärgid. Komitee juhib tähelepanu sellele, et energialiit on eelkõige poliitiline projekt, millel on järgmised täpselt määratletud poliitilised eesmärgid, mis on sõnastatud visioonidena 1 :

(1)energialiit, mis põhineb solidaarsusel ja usaldusel liikmesriikide vahel, kes tegutsevad ühiselt ülemaailmsetes küsimustes;

(2)integreeritud energiasüsteem, kus energia liigub takistusteta ning mis põhineb konkurentsil ja ressursside parimal kasutamisel;

(3)säästev, vähese CO2 heitega ja kliimasõbralik majandus, mille kujundamisel on lähtutud kestvuse põhimõttest;

(4)tugevad, uuenduslikud ja konkurentsivõimelised Euroopa ettevõtjad, kes arendavad energiatõhususe ja vähese CO2 heite jaoks vajalikke tooteid ja tehnoloogiat, et vähendada energiaarveid, osaleda aktiivselt turul ja tagada vähekaitstud tarbijate kaitse;

(5)arendada tööjõu oskusi, mis on vajalikud Euroopa energeetikasektori ülesehitamiseks ja haldamiseks;

(6)tagada investorite kindlus, mis põhineb hinnasignaalidel, mis kajastavad pikaajalisi vajadusi ja poliitikaeesmärke, mis eeldab muu hulgas fossiilsete energiaallikatega seotud toetuste järkjärgulist kaotamist ning

(7)seada energialiidu keskmesse elanikud, kes võtavad vastutuse energiasüsteemi ümberkujundamise eest, kelle energiaarved vähenevad tänu uutele tehnoloogilistele lahendustele ning keda kaitstakse, kui nad kuuluvad hinnatundlikumate elanike hulka.

Aruandes kirjeldatakse seni võetud või kavandatud meetmeid kõnealuste visioonide rakendamiseks. Komitee avaldab siiski kahetsust, et aruandes esitatud ülevaade ei ole seotud visioonidega, vaid pigem viie vastastikku tugevdava ja omavahel tihedalt seotud mõõtmega, mille eesmärk on suurendada energiajulgeolekut, kestlikkust ja konkurentsivõimet. Need kaks paralleelset kogumit – ühelt poolt eesmärgid ehk visioonid ja teiselt poolt mõõtmed – muudavad visioonide rakendamise jälgimise äärmiselt keeruliseks, muu hulgas seetõttu, et näiteks kodanike energialiidu keskmesse seadmise küsimus või vajadus tööjõu täiendus- ja ümberõppe järele on mainitud mitmes mõõtmes. Komitee peab kahetsusväärseks, et see raskendab oluliselt energialiidu strateegia eesmärkide elluviimisel tehtud edusammude jälgimist.

1.4Teatises viidatakse õigustatult kavale „REPowerEU“, mida komitee on toetanud ning millega on virgutatud ja tugevdatud rohelise kokkuleppe ja paketi „Eesmärk 55“ vahendeid, keskendudes mitmekesistamisele, säästmisele, varustuskindlusele ja taastuvate energiaallikate arendamise kiirendamisele. Praegune kliima- ja energiakriis ning kindluse, stabiilsuse ja prognoositavuse puudumine varustuse ja hindade vallas koormavad siiski suuresti Euroopa Liitu. Kriis ei oleks nii raske, kui varem oleks rohkem rakendatud sihipäraseid meetmeid ja kui näiteks ELi enda eesmärke (nt Euroopa energialiidu eesmärgid) oleks võetud tõsisemalt.

1.5Energialiidu olukorda käsitleva 2022. aasta aruande kohaselt on vaja praegusest kuni 2030. aastani investeerida hinnanguliselt 300 miljardit eurot avaliku sektori raha erinevatesse tegevussuundadesse, et saavutada täielik sõltumatus Venemaa fossiilkütustest. Sellel on märkimisväärne mõju ELi kogueelarvele. Lisaks on vaja täiendavaid erainvesteeringuid, sealhulgas Euroopa kodanike investeeringuid. Komitee leiab, et seda raha tuleks kulutada viisil, mis aitab saavutada energialiidu eespool nimetatud eesmärke. Samuti ei tohiks kulutused kaasa tuua õiglase ülemineku, teadusuuringute ja innovatsiooni ning energiahindade tõusust mõjutatud ettevõtjate ja tarbijate jaoks ette nähtud vahendite vähenemist.

1.6Energiahindade enneolematu tõus, mille on põhjustanud Venemaa sissetung Ukrainasse, toob kaasa tohutud sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed ning tagajärjed riikide tööstus- ja tootmisstruktuurile. Komitee rõhutab, et energiakriisi ajal puudus selge koordineerimine Euroopa tasandil, ning nõuab reageerimise osana TERA mudelil põhineva vahendi loomist, et toetada raskustes olevaid töötajaid ja ettevõtjaid.

1.7Hiljutised sündmused on suurendanud võimalikku küberrünnete ja sabotaaži ohtu elutähtsas taristus, nagu näiteks energiavõrk ja elektrijaamad. Seepärast soovitab komitee välja töötada ja võtta vastu tervikliku strateegia, et kaitsta ELi sellise ohu eest.

1.8ELi riikide peamine keskpika perioodi strateegiline eesmärk, pidades eelkõige silmas seda, mis on toimunud seoses Ukraina sõjaga ja võttes arvesse ka võimalikku edasist keerukat rahvusvahelist olukorda, peab endiselt olema energiasõltumatuse saavutamine. Mõistame „strateegilise energiasõltumatuse“ all poliitilist kontseptsiooni, mis aitab kujundada tulevast ELi energiaturgu, kus ELi autonoomsed otsused tagavad energiasõltumatuse ebausaldusväärsetest tarnijatest. Komitee väljendab kahetsust asjaolu üle, et seda teemat ei ole aruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja et see jääb varju – keskendutakse üksnes sõltumatusele Venemaalt pärit energiaimpordist.

1.9ELi strateegilise autonoomia eesmärkide saavutamiseks kutsub komitee nõukogu ja komisjoni üles töötama välja asjakohased vahendid, muu hulgas Euroopa suveräänsuse fondi loomise kaudu, et suurendada investeeringuid kohalikku puhtasse energiatehnoloogiasse ja -taristusse. Samal ajal on äärmiselt tähtis innustada liikmesriike kasutama vahendeid optimaalselt ja tõhusalt puhta energia arendamiseks. Selline strateegia peab sisaldama ka suuniseid selle kohta, kuidas motiveerida ettevõtjaid, liidu institutsioone, kodanikke ja energiakogukondi rohkem investeerima. Praegu pakutavad vahendid tunduvad olevat ebapiisavad peamiste probleemide lahendamiseks, millega on vaja tegeleda. Komitee kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu uute ressursside ja tarnete keskkonnamõjule ning uuele sõltuvusele kolmandatest riikidest.

1.10Energiasõltumatuse edendamisel teeb komitee ettepaneku järgida alt üles lähenemisviisi, kuna see lähenemisviis lihtsustab punktis 1.3 nimetatud eesmärkide saavutamist.

1.11Rohelise kokkuleppega ei kaasne hetkel samaväärset sotsiaalpoliitikat, mis tagaks, et see üleminek kujuneks õiglaseks üleminekuks. Võttes arvesse, et üleminekuprotsessid mõjutavad tugevalt tööhõive- ja tööstussüsteeme, peab komitee kahetsusväärseks asjaolu, et aruandes ei võeta nõuetekohaselt arvesse, kui oluline on terviklik tööhõive-, oskuste- ja sotsiaalpoliitika. Investeeringuid haridusse ning ümber- ja täiendusõpet tuleb käsitada sotsiaal-majandusliku vastutusena.

2.Üldised märkused

2.1Ideaalne reageering tarnešokile, mille põhjustas Venemaa agressioon Ukraina vastu, ja reageering, mis on kõige rohkem kooskõlas energialiidu strateegiliste eesmärkidega, oleks 100 % kohalikul puhtal energial põhinev energiasüsteem. Oleme teadlikud, et selle eesmärgi saavutamise teostatavuse osas puudub kokkulepe. Kuid eeldatava stsenaariumi korral tooks selline energiasüsteem keskset kasu täieliku autonoomia ja suure vastupanuvõime saavutamisele. Kui taastuvenergiarajatistesse, arukasse tehnoloogiasse, keskkonnahoidlikku transporti ja energiatõhususse investeerimise kulud refinantseeritakse, tagaks see lõpptarbijale kõige taskukohasema energia, samal ajal tugevdades kohalikku ja piirkondlikku majandust ning luues rohkem töökohti kui senises süsteemis. Kogu saadavat kasu on täpsemalt kirjeldatud puhta energia paketi asjakohastes põhjendustes. Kuigi teoreetiliselt on taastuvenergial potentsiaal tagada energiasõltumatus tehnilisest seisukohast, tuleb siiski tagada, et kogu ökosüsteem, sealhulgas taastuvenergiarajatistes vajalik materjal, võimaldaks kohalikku tootmist. Energialiidu olukorda käsitlevast aruandest nähtub siiski, et Euroopa energiasüsteem jääb selle eesmärgi saavutamisest veel kaugele maha.

2.2Selline olukord nõuab seepärast kindlat vahettegemist – kui täielikku autonoomiat ei ole võimalik saavutada, vajab EL strateegilist autonoomiat. Strateegiline autonoomia hõlmaks selle määratlemist, mil määral jääb energiaimport tulevikus vältimatuks ning kuidas see mõjutaks Euroopa energiasüsteemi haavatavust ja vastupanuvõimet. Energialiidu olukorda käsitlevas aruandes ei anta sellele siiski vastust, samuti ei sisalda ükski teine komisjoni strateegiadokument sellist teavet.

2.3Punktis 2.2 nimetatud küsimusele vastamiseks tuleb välja arvestada taastuvenergia panus, sealhulgas elektrienergia salvestamine ja nõudluse juhtimine ning muud paindlikkusvõimalused, et katta nõudlust elektri-, kütte- ja transpordisektoris (asendusvõimsuse määr). Asendusvõimsuse määr on osa elektrijaama ülesseatud võimsusest, millele saab konkreetsel ajaühikul tugineda. Kuna taastuvenergia on hajaenergia, oleks otstarbekas alustada asjakohast hindamist selle tootmiskohas. Selle lähenemisviisi kohaselt tuleks esmast asendusvõimsuse määra hinnata kohalikul tasandil (nt maakonna tasandil), väljendamaks panust, mille tootvad tarbijad, taastuvenergiakogukonnad ja muud tootjad saaksid saavutada. Just kohalikul tasandil tuleb rakendada ühte energialiidu eesmärkidest ehk visioonidest – elanike seadmine energiasüsteemi keskmesse. Järgmine tasand oleks piirkondlik tasand, mille puhul puudujääki (asendusvõimsuse määr alla 100 %) ja ülejääki (asendusvõimsuse määr üle 100 %) saaks nii palju kui võimalik tasakaalustada. Sellele järgneb piirkondadevaheline, riigi ja lõpuks ka Euroopa tasand. Kuna taastuvenergiaga kaasnevad märkimisväärsed süsteemsed kulud energiataristusse, on peamine eesmärk tarbida taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kohapeal, vastasel juhul tuleb kulud kanda energiatootjatel.

2.4Punktis 2.3 kirjeldatud alt üles lähenemisviis sobib kõige paremini taastuvenergia olemuse ja paindlikkusvõimalustega, pidades silmas igas suuruses tootjaid – nii suuri energiajõujaamu kui ka väiketootjaid, sealhulgas nn tootvaid tarbijaid.

2.5Energialiidu seisukohast on punktis 2.3 kirjeldatud lähenemisviisil kolm peamist eelist.

2.5.1Esiteks tuleb investeeringute kavandamise seisukohast prognoosida ELi praegust ja tulevast vajalikku energiaimpordimahtu. Alles siis on võimalik vältida ebaõnnestunud investeeringuid ja eelkõige seotuse efekti. Väga konkreetselt väljendades – ilma kirjeldatud analüüsita ei ole võimalik nõuetekohaselt määratleda tegelikku veeldatud maagaasi nõudlust aastatel 2025, 2030 ja 2035. Kõik ostuotsused, eelkõige need, mis põhinevad pikaajalistel lepingutel, võivad osutuda valeks, kui asendusvõimsuse määra ei hinnata kohalikul, piirkondlikul, piirkondadevahelisel ja Euroopa tasandil. See on eriti oluline, kuna veeldatud maagaasi varustuskindluseks on vaja pikaajalisi lepinguid juba nüüd. Energialiidu edukus sõltub asjakohasest analüüsist, kuid seda analüüsi ei ole tehtud.

2.5.2Taastuvenergia asendusvõimsuse määra, sealhulgas paindlikkusvõimaluste analüüsimine kohalikul, piirkondlikul, piirkondadevahelisel ja Euroopa tasandil annab veel ühe eelise – see aitaks ellu viia tulevikku suunatud energiataristu planeerimissüsteemi, mis hõlmab elektrivõrku, vähese süsinikusisaldusega gaasi võrku ja kaugküttesüsteeme. Siinkohal on äärmiselt oluline märkida, et Euroopa gaasitaristu peab omama vesinikuvalmidust. Vesinikuvalmidust käsitlevaid usaldusväärseid kriteeriume ei ole aga hetkel välja töötatud. Komitee kutsub komisjoni üles alustama selliste standardite väljatöötamist, et esitada ettepanek võimalikult kiiresti.

2.5.3Kolmas eelis on tihedalt seotud punktis 1.10 nimetatud eelisega – süsteemi stabiilsus tuleb uuesti läbi vaadata. Tulevane ülekande- ja jaotusvõrkude süsteem Euroopas ja ELi liikmesriikide tasandil peaks olema standardühenduste maatriks, mis ühendab ja hõlmab nii keskselt hallatavaid kõrgepingeliine kui ka energiaühistuid, mis põhinevad turul pakutavatel kesk- ja madalpingeliinidel. Kohalikul tasandil on oluline kiirendada hajaenergia kasutuselevõttu ja lihtsustatud arendamist õiguslike ja korralduslike mehhanismide abil, mis võimaldavad kasutada nn otseliine ja kaablite koondamist ning teha koostööd taastuvate energiaallikate tootjatega energiaostulepingutele ette nähtud ühiste põhimõtete alusel.

2.6Praegu ei ole riigi tasandi ülekandevõrguettevõtjad piisavalt huvitatud kohalike võrkude arendamisest, mis suurendaks elektrisektori paindlikkust, sest nende arvates võib see energiasüsteemi destabiliseerida. Jaotusvõrguettevõtjaid ei julgustata investeerima kohalikesse võrkudesse, sest praegune regulatiivne ja poliitiline keskkond ei paku selgeid suuniseid. Võrgutasude süsteem stimuleerib üksnes elektrienergia ülekandmist ja jaotamist. Aruka elektrihalduse kontseptsioone ei stimuleerita üldse. Komitee on veendunud, et energiaühistute ja tootvate tarbijate energiatootmise mudeli arendamine võimaldab tugevdada energiajulgeolekut kohalikul tasandil ja vähendada elektrivõrgu koormust. Vahelduva kättesaadavusega taastuvenergia kohalik tarbimine vähendab survet võrgule, mistõttu peaks eelistama kohalikku tarbimist, kui see on ressursi- ja kulutõhus. Tootvad tarbijad ja energiakogukonnad (energiatarnijate, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja kodanike osalusel) saavad tasakaalustada olemasolevaid ressursse ja elektrinõudlust oma kodumajapidamistes, ettevõtetes ja üldkasutatavates hoonetes, eelkõige energiasalvestus- ja digitehnoloogia arendamise teel. Komitee juhib tähelepanu ohule, et elektritarnijad võivad sellega seoses sattuda huvide konflikti, ja nõuab, et pädevad järelevalveasutused kaaluksid meetmeid, et vältida vertikaalse integratsiooni negatiivset mõju.

2.7Punktis 2.6 kirjeldatud halva tava taustal on veelgi olulisem järgida punktis 2.3 kirjeldatud lähenemisviisi, et saavutada punktides 2.5.1, 2.5.2 ja 2.5.3 kirjeldatud kolm eelist. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles välja töötama ettepanekut selle kohta, kuidas lõimida see lähenemisviis oma energialiidu poliitikaga. Energiasõltumatuse strateegilise perspektiivi saavutamine nõuab sõltumata eelmisel aastal rakendatud erakorralistest sekkumismeetmetest pidevat järelevalvet ja järgmiste valdkondade arendamist:

·olemasolevate ressursside (nafta, gaas, taastuvad energiaallikad ja tuumajaamad jne) tasakaalustatus;

·võimalike ressursside tasakaalustatus (uurimine, tavapäraste ressursside kaevandamine, uuendusliku tehnoloogia arendamine jne);

·Euroopa erinevate energiaallikate optimaalse arendamise programm ja hierarhia; energiasõltumatuse programmi rahastamissüsteem.

Sellisel juhul on samuti vajalik hinnang selle kohta, millised olemasolevad veel kasutusel olevad käitised tuleks alles jätta ja millised senised allikad, sealhulgas tavapärased võimsused, tuleks sujuva täiendprotsessi käigus asendada. Samuti tuleks analüüsida auru-metaani reformimise ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise / süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiate eeliseid ja kulusid.

2.8Sellega seoses kordab komitee, et taastuvenergiaprojektidele lubade andmise kiirendamine on äärmiselt oluline. Tegemist on olulise aspektiga, mida on protsessis osalejatele suhteliselt lihtne tagada. Bürokraatlikkus aeglustab ilmselgelt teatavaid projekte, eelkõige neid, mis hõlmavad suurt energiatootmisvõimsust. Näeme ja väärtustame komisjoni jõupingutusi asjakohases valdkonnas, kuid muudatused tuleb lõpuks ka ellu viia.

2.9Punktis 2.5.3 esitatud ülesande täitmisel peaks komisjon võtma arvesse ka strateegilist seost Euroopa energiastrateegia ning tugeva, kestliku ja uuendusliku Euroopa tööstussüsteemi tagamise vajaduse vahel, mida energialiidu olukorda käsitlevates aruannetes seni ei ole arvesse võetud. Komitee soovitas oma arvamuses „Energialiidu olukord 2021. aastal“ (TEN/767), et energialiidu juhtimine ja haldamine kajastaks jõulisemalt koostoimet ELi uue tööstusstrateegiaga. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma alates järgmisest aruandest arvesse seda olulist strateegilist seost ja tagama parema kooskõla tulevikusuundi käsitleva aruandega.

2.10Samuti ei käsitleta dokumendis ega selle lisades piisavalt kodanike – kes tuleks seada poliitika keskmesse – keskset ja aktiivset rolli. Komitee on kindlalt veendunud, et kodanikud peaksid olema energialiidu keskmes, integreerides nad turule ja muutes nad tõelisteks tootvateks tarbijateks. Tootva tarbimise mõistet tuleb laiendada nii, et see hõlmaks energia jagamist, virtuaalset omatarbimist ja muud liiki tootvat tarbimist, mille puhul kasutatakse avalikku võrku. Selleks kutsub komitee poliitikakujundajaid üles toetama ja edendama kõiki vajalikke meetmeid, mis võimaldavad inimestel saada energiat tootvateks tarbijateks.

2.11Liikmesriigid on kohustatud esitama oma riiklikud energia- ja kliimakavad 2023. aasta juuniks. Selleks peavad liikmesriigid saama selge sõnumi koos tegevuskavaga, mis võimaldab neil asjakohaselt kavandada oma teekonda energiasüsteemi ümberkujundamiseks, nagu on kirjeldatud punktis 2.3 ning võttes arvesse punktides 2.7, 2.8 ja 2.9 esitatud soovitusi.

2.12Uue turukorralduse väljatöötamiseks kavandatud meetmed tuleb kindlaks määrata, võttes arvesse eespool nimetatud aspekte. Komitee nõustub, et on vaja rakendada meetmeid ELi elektrituru korralduse optimeerimiseks ja parandamiseks, võttes samuti arvesse punktis 2.3 kirjeldatud energiamaastiku edasist arengut, uusi kujunemisjärgus tehnoloogiaid, geopoliitilisi arenguid ja praegusest kriisist saadud kogemusi. Komitee suhtub positiivselt komisjoni kavatsusse vaadata läbi energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse määruse raamistik, et leevendada turu kuritarvitamise ohtu, ning kutsub komisjoni üles kehtestama kõik vajalikud meetmed, et säilitada turu toimimine ning vältida hinnakujundusest ja spekuleerimisest tulenevat moonutavat mõju. Euroopa energiaturg ei tohiks toimida nagu finantsturud. Meie energia siseturg peab realistlikult kajastama Euroopa energiasüsteemi olukorda. Komitee juhib tähelepanu Euroopa Kontrollikoja hiljutisele aruandele, milles juhitakse tähelepanu Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ameti (ACER) vahendite ebapiisavusele turu jälgimiseks, et vältida kuritarvitusi, ning kutsub komisjoni üles tagama, et ACER saaks täita oma sellealaseid ülesandeid.

2.13Komitee väljendab muret taastuvenergia toetuste vähenemise pärast 2021. aastal, samal ajal kui fossiilkütuste toetused on jäänud muutumatuks. Pärast kriisi on vaja otsustavaid samme, et lõpetada taastuvenergia ja fossiilenergia konkureerimine toetuste saamiseks. Komisjon ei anna oma aruandes selle kohta mingit teavet.

2.14Komitee juhib tähelepanu sellele, et energialiidu olukorda käsitlevas 2022. aasta aruandes ei pöörata nõuetekohast tähelepanu kulude ja tagajärgede küsimusele, mis on seotud Euroopa strateegia sambaga energianõudluse vähendamiseks. Seepärast soovitab komitee komisjonil täiendavalt uurida, kuidas selline nõudluse vähendamine võiks mõjutada erinevaid piirkondlikke olusid, ja kirjeldada vajalikke vahendeid selle mõju leevendamiseks.

2.15Kliimapoliitikal on suur mõju töötajatele ja ettevõtjatele ning selleks on vajalik ulatuslik koolitus, ümber- ja täiendusõpe. Kõnealust üleminekut tuleks käsitada võimalusena heade töötingimustega kvaliteetsete töökohtade loomiseks kõigis sektorites ja piirkondades. Õiglast üleminekut ei ole aruandes piisaval määral arvesse võetud. Komitee kutsub komisjoni üles tugevdama õiglase ülemineku mehhanismi, pöörates erilist tähelepanu töötajatele, töökohtadele ja tööstussüsteemile avalduvale mõjule. Samuti peaks sotsiaalpartnerite kaasamine kestlikkus-, julgeoleku- ja solidaarsuspoliitika väljatöötamisse olema pidev ja struktuurne. Õiglane üleminek ei seisne üksnes ülemineku rahastamises. See hõlmab ka eesmärki kaitsta töötajate õigusi, luua inimväärne töö ja kvaliteetsed töökohad ning sotsiaalkindlustus ning säilitada ja veelgi suurendada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet, mis nõuab erimeetmeid kõikidel tasanditel, eelkõige piirkondlikul tasandil.

Brüssel, 22. märts 2023

Christa Schweng

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

_____________

(1)    Vt COM(2015) 80 final „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“.