—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsuse (millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus) (1) artiklit5,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiivi (EL) 2020/1828, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (2),

—

võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta soovitust ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse liikmesriikide keelava iseloomuga ja kahju hüvitamisele suunatud kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes ELi õigusest tulenevate õiguste rikkumise puhul,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2021. aasta märtsi uuringut „Responsible Private Funding of Litigation“ (Nõude vastutustundlik erarahastamine),

—

võttes arvesse kodukorra artikleid 47 ja 54,

—

võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A9-0218/2022),

A.

arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 47 on liikmesriikidel esmane kohustus teha piisav õigusabi kättesaadavaks neile, kellel puuduvad piisavad vahendid, et tagada kõigile juurdepääs õiguskaitsele; arvestades, et avalik tasuta õigusabi ja riiklik süüdistus on ja peavad jääma keskseteks mehhanismideks, millega tagatakse põhiõigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele;

B.

arvestades, et nõude rahastamine tulu taotlevate kolmandate isikute poolt (edaspidi „kolmanda isikuna nõude rahastamine“) on järjest enam leviv tava, mille kohaselt erainvestorid (edaspidi „nõude rahastajad“), kes ise ei ole vaidluse pooled, investeerivad kohtumenetlusse tulu saamise eesmärgil ning tasuvad õigusabi- ja muud kulud, et saada vastutasuks osa võimalikust väljamõistetavast hüvitisest; arvestades, et kollektiivne õiguskaitse on vahekohtu- ja maksejõuetusmenetluste, investeeringute tagasinõudmise, monopolivastaste nõuete ja muu kõrval ainult üheks kohtuvaidluste liigiks, kus kolmanda isikuna nõude rahastamist praegu kasutatakse;

C.

arvestades, et nõuetekohase reguleerimise korral võiks kolmanda isikuna nõude rahastamist kasutada sagedamini õiguskaitse kättesaadavuse toetamise vahendina, eriti riikides, kus õigusabikulud on väga suured, või naiste ja tõrjutud rühmade puhul, kellel on täiendavad rahastamistõkked; arvestades, et kolmanda isikuna nõude rahastamine võib samuti aidata üha enam tagada, et avaliku huviga seotud kohtuasjad tuuakse kohtusse, ning vähendada äriühingute ja õiguskaitset taotlevate kodanike vahelist märkimisväärset majanduslikku tasakaalustamatust ning seeläbi tagada äriühingu asjakohase vastutuse;

D.

arvestades, et Ühendkuningriigi rahvusvahelise ja võrdleva õiguse instituudi (BIICL) aruandes „State of Collective Redress in the EU in the context of the Commission Recommendation“ (Kollektiivhagide olukord ELis komisjoni soovituse kontekstis) rõhutatakse, et mõnes liikmesriigis on kolmanda isikuna rahastamine muutunud oluliseks teguriks kollektiivhagide realiseerimisel (3); arvestades, et komisjoni aruandes COM(2018)0040 kollektiivse õiguskaitse suhtes 2013. aasta mittesiduvate soovituste rakendamise kohta rõhutatakse, et kolmanda isikuna nõude rahastamine on kollektiivse õiguskaitse põhiaspekt, millel on oluline piiriülene mõõde (4);

E.

arvestades, et kohtumenetluses osalevad nõude rahastajad võivad tegutseda pigem iseenda majanduslikes huvides kui hagejate huvides; arvestades, et nad võivad püüda nõude menetlemist mõjutada ja taotleda tulemust, mis toob neile suurima tulu kõige lühema ajaga (5); arvestades, et oluline on tagada ohvritele piisava kahjutasu maksmine;

F.

arvestades, et kuigi kolmanda isikuna nõude rahastamist Euroopas praktiliselt ei toimu, on see investeerimisalases vahekohtumenetluses kiiresti kasvav fenomen, mis mitmekordistab riikide vastu esitatavate erainvestorite nõuete arvu ja mahtu;

G.

arvestades, et kättesaadavatele andmete kohaselt võivad nõude rahastajad teatavates liikmesriikides nõuda tulust ebaproportsionaalselt suurt osa, mis on suurem kui muud liiki investeeringute tavapärane tulu; arvestades, et liidus jääb nõude rahastajate nõutav summa tavapäraselt vahemikku 20 % kuni 50 % väljamõistetavast hüvitisest (6), kuid väljaspool liitu võivad sellised nõuded anda mõningatel juhtudel investeeringutasuvuse kuni 300 %; arvestades, et kehtestada tuleks eeskirjad, millega tagada, et nõude rahastajatele makstavad tasud on proportsionaalsed ja hüvitis makstakse esmalt hagejatele ning seejärel makstakse tasu nõude rahastajale;

H.

arvestades, et kolmanda isikuna nõude rahastamine ei ole ainus viis, kuidas hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust, ning sellise juurdepääsu hõlbustamiseks on olemas muud vahendid, nagu tasuta õigusabi või õigusabikulude kindlustus, ning et õiguskaitse taotlemiseks on olemas ka kohtuvälised õiguskaitsevahendid, nagu vahendamine, vaidluste kohtuväline ja internetipõhine lahendamine, ombudsman või ettevõtete hallatavad kaebuste esitamise süsteemid; arvestades, et nende lahenduste abil võivad hagejad saada hüvitist kiiremini ja õiglasemas summas, kuigi sellised õiguskaitsevahendid ei ole alati tingimata piisavalt tõhusad piisava õiguskaitse saamiseks; arvestades, et hagejatele tuleks alati anda võimalus pöörduda õiguskaitse saamiseks otse kohtusse;

I.

arvestades, et kuigi kolmanda isikuna nõude rahastamine on Austraalias, USAs, Kanadas, Ühendkuningriigis ja Madalmaades laialt levinud ning mõned peavad seda oluliseks teguriks õiguskaitse kättesaadavuse tagamisel (7), on mõnes jurisdiktsioonis siiski ka muresid kuritarvituslike tavade pärast; arvestades, et empiirilistest andmetest (8) nähtub, et nõude rahastajad valivad enamasti juhtumid, mis annavad suurimat potentsiaalset tulu, ning nad ei investeeri juhtumitesse, mida nad peavad liiga riskantseks või vähetulusaks;

J.

arvestades, et nõude rahastajate arvu on raske kindlaks teha ja on teada, et liidus tegutseb vähemalt 45 sellist rahastajat; arvestades, et kuigi enamikus liikmesriikidest on kolmanda isikuna nõude rahastamise ulatus olnud seni piiratud, eeldatakse, et eelseisvatel aastatel mängib see üha suuremat rolli, kuid liidus on see tava suures osas reguleerimata, kuigi see võib kasu kõrval kujutada endast õigusemõistmisele ka suurt ohtu, millega tuleb tegeleda;

K.

arvestades, et praeguse regulatiivse vaakumi tõttu esineb risk, et nõude rahastajad võivad tegutseda mitteläbipaistval viisil, mistõttu ei pruugi kohtud hagejatele hüvitise väljamõistmisel alati aru saada, et osa hüvitisest, mis võib mõnikord olla ebaproportsionaalne, kantakse hagejate kulul edasi nõude rahastajatele; arvestades, et selline läbipaistvuse puudumine võib tähendada ka seda, et isegi need, kellele hüvitis võidu korral välja mõistetaks, teavad hüvitise jaotusest või rahastamislepingutest vähe või ei tea üldse midagi, eriti juhul, kui kollektiivsete õiguskaitsevahendite süsteemides kohaldatakse loobumisvõimalust; arvestades, et liidu tasandil ühiste miinimumnõuete puudumisel esineb risk, et kohtuvaidluste rahastamise valdkonnas tekib killustatus ja regulatiivne tasakaalustamatus;

L.

arvestades, et direktiivis (EL) 2020/1828 on kindlaks määratud nõude rahastamisega seotud võimalused ja sätestatud kaitsemeetmed, mis piirduvad aga ainult selliste esindushagidega, mis on esitatud tarbijate nimel kõnealuse direktiivi reguleerimisalas, ning seega ei reguleerita sellega muud liiki hagisid, näiteks neid, mis on seotud äri- või inimõigustega, ega hagejate kategooriaid, näiteks inimõiguste organisatsioone või töötajaid; arvestades, et mõjusaid meetmeid ja kaitsemeetmeid tuleks kohaldada igat liiki hagide suhtes;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

—

võttes arvesse komisjoni 16. juuli 2021. aasta teatist „Uus ELi metsastrateegia aastani 2030“ (COM(2021)0572),

—

võttes arvesse oma 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa metsastrateegia kohta – edasised sammud (1),

—

võttes arvesse oma 28. aprilli 2015. aasta resolutsiooni teemal „Uus ELi metsastrateegia metsade ja metsandussektori jaoks“ (2),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artiklit 4,

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke,

—

võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

—

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640) ning sellest tulenevaid komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja komisjoni poliitilisi suuniseid,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (5) (taastuvenergia direktiiv),

—

võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi „elupaikade direktiiv“) (6),

—

võttes arvesse komisjoni 28. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrust (EL) 2021/268, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/841 IV lisa seoses metsa heitkoguse võrdlustasemetega, mida liikmesriigid peavad kohaldama ajavahemikul 2021–2025 (7),

—

võttes arvesse komisjoni 20. mai 2020. aasta teatist „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),

—

võttes arvesse komisjoni 10. märtsi 2020. aasta teatist „Euroopa uus tööstusstrateegia“ (COM(2020)0102),

—

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatist „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ (COM(2021)0345),

—

võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“ (COM(2020)0662),

—

võttes arvesse komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta teatist „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine“ (COM(2018)0673),

—

võttes arvesse komisjoni 23. märtsi 2022. aasta teatist „Toiduga kindlustatuse tagamine ja toidusüsteemide toimekindlamaks muutmine“ (COM(2022)0133),

—

võttes arvesse algatust „Uus Euroopa Bauhaus“,

—

võttes arvesse komisjoni määruse eelnõu, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 702/2014 (8),

—

võttes arvesse nõukogu 5. novembri 2021. aasta järeldusi uue ELi metsastrateegia kohta aastani 2030,

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. detsembri 2021. aasta arvamust teemal „Komisjoni teatis „Uus ELi metsastrateegia aastani 2030““ (9),

—

võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 28. aprilli 2022. aasta arvamust teemal „Komisjoni teatis „Uus ELi metsastrateegia aastani 2030““,

—

võttes arvesse liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioonist,

—

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2021. aasta aruannet „Eriaruanne 21/2021: ELi toetus bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutuste vastasele võitlusele ELi metsades: positiivsed, kuid piiratud tulemused“,

—

võttes arvesse komisjoni 2018. aasta väljaannet „Guidance on cascading use of biomass with selected good practices examples on woody biomass“ (Suunised biomassi astmelise kasutamise kohta koos valitud heade tavade näidetega puitbiomassi kohta),

—

võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2020. aasta aruannet „Mapping and Assessment of Ecosystems and their Services: An EU ecosystem assessment“ (Ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamine ja hindamine: ELi ökosüsteemide hinnang),

—

võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 2020. aasta aruannet „State of nature in the EU – Results from reporting under the nature directives 2013-2018“ (Looduse olukord ELis. Loodusdirektiividekohase aruandluse tulemused 2013–2018),

—

võttes arvesse Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi 2020. aasta aruannet „State of Europe’s Forests 2020“ (Euroopa metsade olukord 2020),

—

võttes arvesse valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) üleilmset hindamisaruannet bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste kohta,

—

võttes arvesse Kunmingi deklaratsiooni „Ecological Civilization: Building a Shared Future for All Life on Earth“ (Ökoloogiline tsivilisatsioon ja ühise tuleviku rajamine kogu maapealse elu jaoks),

—

võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) II töörühma aruannet „Climate Change 2022: Impacts, Adaptation and Vulnerability“ (Kliimamuutused 2022: mõju, kohanemine ja haavatavus),

—

võttes arvesse IPCC eriaruannet, mis käsitleb kliimamuutusi, kõrbestumist, mulla degradatsiooni, säästlikku maa majandamist, toiduga kindlustatust ja kasvuhoonegaasi heitevoogusid maismaa ökosüsteemides,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 17. aprilli 2018. aasta otsust kohtuasjas C-441/17 Euroopa Komisjon vs. Poola Vabariik (10),

—

võttes arvesse Euroopa metsateabe koordineerimise projekte ja tavasid (Euroopa riiklik metsainventuuri võrgustik (ENFIN), projekt FutMon, projekt Diabolo, Euroopa metsapuuliikide atlas ning ökosüsteemide ja nende teenuste kaardistamise ja hindamise programm (MAES)),

—

võttes arvesse 10. juuni 2021. aasta elurikkuse ja kliimamuutuste aruannet, mis koostati IPBESi ja IPCC kaastoetusel korraldatud seminari tulemusel,

—

võttes arvesse oma kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning arengukomisjoni arvamusi,

—

võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A9-0225/2022),

A.

arvestades, et EL on seadnud siduvad eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 % ja saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus (11); arvestades, et EL pingutab selle nimel, et täita ÜRO kestliku arengu eesmärgid, sealhulgas 15. eesmärk, mille kohaselt tuleb kaitsta ja taastada maismaa-ökosüsteeme, toetada nende kestlikku kasutamist, majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähenemine, ning Pariisi kokkulepet ja 2021. aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsil antud lubadusi; arvestades, et kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel on oluline ja asendamatu osa metsadel ja metsapõhistel tööstusharudel ja teenustel ning omanikel ja töötajatel ning metsa ökosüsteemid ja nende süsiniku talletajad on kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks hädavajalikud, sest need neelavad ja talletavad ligikaudu 10 % Euroopa kasvuhoonegaaside heitest (12) ning on peamised elurikkuse hoidjad;

B.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 4 on metsandusvaldkonnas, eelkõige ELi keskkonnapoliitika raames, sätestatud jagatud pädevus ja vastutus, kuid selles artiklis ei ole osutatud ELi ühisele metsapoliitikale, mis tähendab, et metsapoliitika on endiselt liikmesriikide pädevuses; arvestades, et kuna ELi metsad on biogeograafia, struktuuri, suuruse, elurikkuse, omandisuhete ja rakendatavate meetmete (metsi puudutavad keskkonna-, kliima- ja muud asjakohased meetmed) poolest väga mitmekesised, tuleb ELi uue metsastrateegia (edaspidi „strateegia“) ning asjakohaste ELi õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel korrektselt kohaldada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet; arvestades, et metsamajandamisega seotud üksikasju tuleb riiklikul ja piirkondlikul tasandil alt üles tegutsemisviisi kaudu kohandada; arvestades, et ELi tasandil tuleb tegevust rohkem koordineerida, et Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke oleks lihtsam saavutada ning võimalikud heitkoguste vähendamise ja metsakasutuse piirmäärad saaks täpsemini välja arvutada, pidades silmas metsade tähtsust Euroopa kliimaeesmärkide saavutamisel;

C.

arvestades, et strateegia elluviimiseks vajalike kompromisside tegemisel, koostoime loomisel ning metsade mitmesuguste funktsioonide, sealhulgas sotsiaal-majanduslike, keskkonna- ja kliimafunktsioonide vahel õige tasakaalu leidmisel tuleks lähtuda Euroopa rohelise kokkuleppe aluspõhimõttest, sest selles kokkuleppes on kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks ette nähtud valdkondadeülene tegutsemisviis, mis peaks tagama looduse ja elurikkuse kindla kaitse nii, et tekib kestlik majanduskasv ja töökohti luuakse ressursitõhusas, CO2-neutraalses ning täiemahulises ja konkurentsivõimelises ringmajanduses, milles kasutatakse ressursse planeedi võimaluste piires; arvestades, et ökosüsteem on füüsiline keskkond, mis koosneb elusolenditest ja elututest komponentidest, mis üksteist vastastikku mõjutavad; arvestades, et selle vastasmõju kaudu tekivad ökosüsteemides hüved, mis on kasulikud nii inimestele kui ka majandusele ja mida nimetatakse ökosüsteemi teenusteks; arvestades, et elurikkuse ja sellega seotud ökosüsteemi teenuste vähenemise ning kliimamuutuste tõttu on ühiskond süsteemses ohus; arvestades, et tänu metsadele on olemas mitmesugused ökosüsteemi hüved ja teenused, nagu puit, mittepuidust saadused ja toit, tagatud on süsiniku sidumine, elurikkuse kaitse, puhas õhk ja vesi, kohalikule kliimale kasulikud tegurid, kaitse looduslike ohtude, näiteks laviinide, üleujutuste, põua ja kivivaringute eest ning metsadel on ka meelelahutuslik, kultuuriline ja ajalooline väärtus; arvestades, et kestliku metsamajandamise eesmärk on tagada paljude ökosüsteemi teenuste tasakaalustatud pakkumine ning toetada kliimamuutustega kohanemist ja nende leevendamist;

D.

arvestades, et kliimamuutusi aitavad leevendada puidupõhised tooted, sest need talletavad süsinikku ja nendega on võimalik asendada suure CO2 jalajäljega tooted, sealhulgas ehitus- ja pakkematerjalid, tekstiilid, kemikaalid ja kütused; arvestades, et puidupõhised tooted on taastuvad ja suure osa neist saab ringlusse võtta ning seetõttu peituvad nendes ringbiomajanduse toetamiseks väga suured võimalused; arvestades, et seetõttu on metsandussektor ja metsatööstus keskkonnahoidliku majanduse jaoks väga tähtsad;

E.

arvestades, et kuna need kuuluvad paketti „Eesmärk 55“ ja kliimapoliitika tuleb viia Pariisi kokkuleppega kooskõlla, vaadatakse taastuvenergia direktiivi ning maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite lisamise määrust (13) praegu läbi; arvestades, et komisjon on teinud ettepaneku võtta vastu määrus raadamisvabade toodete kohta; arvestades, et multifunktsionaalsete metsade Euroopa kontseptsiooni silmas pidades peavad need algatused olema kooskõlas rohelise kokkuleppe, biomajanduse tegevuskava, ringmajanduse strateegia, metsastrateegia, bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja maapiirkondade pikaajalise visiooni kõrgetasemeliste poliitiliste eesmärkidega;

F.

arvestades, et metsaomand erineb Euroopas suuruse ja omandistruktuuri poolest palju, nii et ka majandamismudelid on väga erinevad; arvestades, et umbes 60 % ELi metsadest kuulub 16 miljonile erametsaomanikule (14), kellest suur osa on väikeomanikud (15), ja 40 % ELi metsadest on eri liiki avaliku sektori omandis; arvestades, et suur osa kogu metsaalast kuulub väiksele arvule metsaomanikele, kellest mõnele kuuluvad peamised ELi puidutöötlemistehased; arvestades, et strateegia eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas kliima- ja muude ökosüsteemiteenuste olemasolu tagamiseks, on tähtis, et neid omanikke ei hakataks kohe karistama, vaid et neid kõigepealt sellise tervikliku poliitika ja õigusraamistiku kaudu kaasataks, toetataks ja innustataks, mis tagab õiguskindluse ning mis põhineb nende omandiõiguse tunnustamisel, nende juhtimiskogemusel, metsa majandamisest saadava tulu tähtsusel ja kindlatel lahendamist vajavatel küsimustel; arvestades, et seetõttu tuleb tagada selle raamistiku selgus ja läbipaistvus ning vältida kõigile osalejatele liigse halduskoormuse tekitamist;

G.

arvestades, et ELis asub ligikaudu 5 % kogu maailma metsaalast ning metsad katavad ELi maismaast 43 %, mis on veidi suurem kui põllumajanduseks kasutatav maa-ala, ja neis on 80 % maismaa elurikkusest (16); arvestades, et Euroopa Keskkonnaameti aruande „The European environment – state and outlook 2020: knowledge for transition to a sustainable Europe“ (17) kohaselt on Euroopa elurikkus järsult vähenenud; arvestades, et peaaegu 23 % Euroopa metsadest kasvavad Natura 2000 aladel ja mõnes liikmesriigis on see osakaal üle 50 %; arvestades, et peaaegu pooled Natura 2000 alade looduslikest elupaikadest on metsad;

H.

arvestades, et kõige uuemate andmete kohaselt, mis elupaikade direktiivi artikli 17 kohaselt on kogutud, nähtub elupaikade seisundi näitajatest, et ainult 49 % metsaelupaikadest on heas seisukorras (18), 29,6 % elupaikade seisund ei ole teada ning 21,1 % on halvas seisundis ja vajab parandamist; arvestades, et üksnes koondandmetele keskendumisest ei pruugi piisata, et teha kõige pakilisemaid küsimusi käsitlev põhiteave kindlaks ja neid küsimusi käsitleda, ning seetõttu tuleb analüüsida seisundi muutumist ja survetegureid käsitlevaid täpsemaid näitajaid ning tagada, et puuduvad andmed on edaspidi kättesaadavad; arvestades, et need näitajad ELi metsade seisundile antud üldist negatiivset hinnangut ei kinnita, vaid toovad esile nii positiivseid kui ka negatiivseid suundumusi (19), mis nõuavad diferentseeritud juhtumipõhist reageerimist; arvestades, et metsad on kliimamuutuste mõju, eelkõige metsatulekahjude sagenemise tõttu üha kaitsetumas olukorras; arvestades, et endiselt on väga raske kvantifitseerida mõju, mida sellised probleemid metsade vastupanuvõimele ja tootlikkusele avaldavad;

I.

arvestades, et metsamajandamise suuniste koostamist peaks toetama ja metsade kaitsetust vähendavate kohandamismeetmete võtmiseks peaks teadmisi andma ka see, kui Euroopa metsi mõjutavaid võimalikke kliimast tingitud looduslikke probleeme paremini mõista;

J.

arvestades, et üha keerukamas keskkonnas probleemide lahendamisel ja võimaluste loomisel ning metsade mitmesuguste funktsioonide täitmisel, sealhulgas metsatööstuse toodetest saadavate mitmesuguste eeliste saavutamisel, on väga tähtis koguda ja säilitada läbipaistvaid ja usaldusväärseid kvaliteetseid andmeid, vahetada teadmisi ja parimaid tavasid ning teha piisavalt rahastatud ja hästi koordineeritud teadusuuringuid; arvestades, et ELi tasandil metsade kohta kättesaadavad andmed on puudulikud ja eri kvaliteediga, mis takistab ELil ja liikmesriikidel metsade majandamist ja kaitset koordineerida; arvestades, et eelkõige on vaja paremini jälgida metsa ökosüsteemi seisundit ning metsandusmeetmete mõju elurikkusele ja kliimale;

K.

arvestades, et metsade ja metsanduse valdkonnas rahvusvaheliselt kokkulepitud mõistete väljatöötamiseks on peamine rahvusvahelise tasandi foorum ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO); arvestades, et FAO kogub ja esitab andmeid metsade ja metsanduse kohta; arvestades, et komisjon ja liikmesriigid annavad FAO töösse oma panuse;

L.

arvestades, et metsandussektori ja metsatööstuse kaudu mitmesuguste metsa ökosüsteemi teenuste tagamine aitab nende teenuste järgmises etapis kasutamise kaudu kindlustada sissetulekut ja tööhõivet, eriti maapiirkondades, aga ka linnapiirkondades; arvestades, et strateegia rakendamisel tuleks pöörata piisavalt palju tähelepanu sissetulekute ja tööhõive suurenemisele, aga ka sellele, et tänu kvaliteetsetele töökohtadele, sotsiaalkaitsele, tervishoiu- ja ohutusstandarditele, sidusrühmi kaasavate oskuste partnerluste pidevale arendamisele ning juhtidele ja töötajatele mõeldud piisavatele koolitusvõimalustele sooviksid inimesed selles sektoris töötada; arvestades, et aastatel 2000–2015 vähenes tööhõive Euroopa metsanduses peamiselt puidu- ja paberitööstuse suurenenud mehhaniseerimise tõttu kolmandiku võrra (20); arvestades, et kui konstrueerida metsamasinaid paremini, võib suureneda töötajate kaitse ning väheneda mõju pinnasele ja veele; arvestades, et metsaraie ja puidutööstus kuuluvad kõige ohtlikumate tööstussektorite hulka, mis tähendab palju tööõnnetusi, kutsehaiguseid ja ennetähtaegset pensionile jäämist;

M.

arvestades, et Euroopa metsade pindala ja biomassi maht on suurenemas (21) vastupidiselt raadamise murettekitavatele suundumustele kogu maailmas; arvestades, et ELil võib olla oluline roll ülemaailmse raadamisega tegelemisel, mida rõhutatakse komisjoni ettepanekus võtta vastu määrus raadamisvabade toodete kohta; arvestades, et lisaks impordi reguleerimisele võiks Euroopa metsastrateegia, mis tutvustab kestliku metsamajandamise majanduslikult elujõulisi parimaid tavasid, aidata kaasa metsade majandamise parandamisele kogu maailmas;

N.

arvestades, et kestliku metsamajandamise jaoks on praegu olemas ülemaailmsed vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid; arvestades, et sertifitseerimissüsteemid on oluliseks vahendiks, et täita ELi puidumäärusest (22) tulenevat nõuetekohase hoolsuse kohustust (23);

O.

arvestades, et metsa kestliku majandamise protsess Euroopas peaks tagama kestlikkuse kolme samba – keskkonnakaitse, sotsiaalne areng ja majandusareng – vahel õige tasakaalu;

P.

arvestades, et ELis üldiselt kasutatavad kriteeriumid ja näitajad kestliku metsamajandamise määratlemiseks põhinevad üleeuroopalisel koostööl Forest Europe’i raames, mille osalised on kõik liikmesriigid ja komisjon; arvestades, et Forest Europe on oma käimasoleva tööprogrammi raames algatanud kestliku metsamajandamise määratluse ümberhindamise; arvestades, et Forest Europe kogub ja annab teavet metsade ning metsanduse seisundi ja suundumuste kohta kestliku metsamajandamise kriteeriumide alusel; arvestades vajadust tagada, et näitajad ja piirmäärad oleksid tõenduspõhised, ning teha selles osas tihedat koostööd liikmesriikidega; arvestades, et uued läbipaistvad näitajad ja piirmäärad võiksid aidata parandada sektori kestlikkust, võttes arvesse selle olulisust seoses keskkonna-, majanduslike ja sotsiaalsete väärtustega; arvestades, et kestliku metsamajandamise raamistik tuleb selgelt kindlaks määrata, eelkõige seoses ökosüsteemide tervise, elurikkuse ja kliimamuutustega seotud kriteeriumide, näitajate ja piirmääradega, et sellest kujuneks üksikasjalikum ja kasulikum seirevahend eri majandamismeetodite, nende mõju ning Euroopa metsade üldise seisundi ja kaitse väljaselgitamiseks ning võrdlemiseks; arvestades, et kestlik metsamajandamine peaks käima käsikäes metsade mitmefunktsioonilise rolli edendamisega, et tagada selle täielik kooskõla metsade mitmekesisuse ja iga piirkonna eripäradega;

Q.

arvestades, et agrometsandus, mida määratletakse maakasutussüsteemina, kus puid kasvatatakse samal maaüksusel kombinatsioonis põllumajandusega, hõlmab maa majandamise süsteeme, mis suurendavad üldist tootlikkust, tekitavad rohkem biomassi, hooldavad ja taastavad mulda, võitlevad kõrbestumise vastu ning pakuvad palju väärtuslikke ökosüsteemi teenuseid; arvestades, et ELis on kaks peamist agrometsanduse liiki, st metsakarjamaade põhine agrometsandus (loomade karjatamine või loomasööda kasvatamine puude all) ja taimekasvatuslik agrometsandus (põllumajanduskultuuride kasvatamine puude all selliselt, et nende reavahe võimaldab traktoriga liiklemist); arvestades, et enamik ELi olemasolevatest agrometsandussüsteemidest on metsakarjamaadel põhinevad süsteemid ning agrometsanduse laiendamine võib kaasa tuua mitmesugust kasu, arvestades keskkonnale avalduvat survet;

R.

arvestades, et ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 on sätestatud eesmärk „kindlaks määrata, kaardistada ja seire alla võtta kõik ELis veel säilinud põlismetsad ja vanad metsad ning neid rangelt kaitsta“; arvestades, et metsade, sealhulgas kõigi säilinud ELi põlismetsade ja vanade metsade kaitse on otsustava tähtsusega elurikkuse säilitamisel ja kliimamuutuste leevendamisel; arvestades, et Teadusuuringute Ühiskeskuse 2021. aasta aruande (24) kohaselt on Euroopa põlis- ja iidsetest metsadest alles ainult 4,9 miljonit hektarit, mis moodustab ainult 3 % liidu metsade kogu pindalast ja 1,2 % liidu maismaa territooriumist; arvestades, et põlismetsadel ja vanadel metsadel on elurikkuse säilitamisel keskne tähtsus; arvestades, et nad on võrreldes sama ökoloogilise piirkonna teiste metsadega sageli väga elurikkad, liigirikkad ning neis on eriline taimestik ja loomastik; arvestades, et põlismetsad ja vanad metsad pakuvad ka mitmesuguseid muid tähtsaid ökosüsteemiteenuseid; arvestades, et põlismetsade ja vanade metsade operatiivne määratlus on vajalik nõuetekohaseks poliitika kujundamiseks, rakendamiseks ja järelevalve tegemiseks;

S.

arvestades, et võrgustik „Integrate“ on Euroopa eri riikide esindajate platvorm, mille on algatanud mitme liikmesriigi valitsused ja mida toetab komisjoni alaline metsakomitee ning mis annab teaduslikku nõu ja on tänaseni olnud oluline liikumapanev jõud looduskaitse integreerimisel kestlikku metsamajandamisse; arvestades, et platvormi tööl on olnud oluline funktsioon kogemuste ja parimate tavade vahetamisel;

T.

arvestades, et programmist „Horisont 2020“ rahastatud projekti „Alterfor“ raames kaaluti võimalust optimeerida praegu kasutatavaid metsamajandamismeetodeid ning esitati alternatiivsed metsamajandamismudelid, mille puhul loetleti iga alternatiivi võimalused ja probleemid;

U.

arvestades, et programmist „Horisont 2020“ rahastatud projekti „SINCERE“ raames töötati välja uudsed poliitikasuunad ja uued ärimudelid, ühendades praktikast, teadusest ja poliitikast saadud teadmised ja oskusteave kogu Euroopast ja mujalt, et uurida uusi võimalusi metsa ökosüsteemiteenuste tõhustamiseks viisil, mis toob kasu metsaomanikele, aga rahuldab ka ulatuslikke ühiskondlikke vajadusi;

V.

arvestades, et sõda Ukrainas avaldab suurt mõju puidu impordile, eelkõige kasepuidule, mille osas moodustab Venemaa toodang 80 % ülemaailmsest toodangust, ning Euroopa puidutööstusele ja töödeldud toodete ekspordile; arvestades, et Venemaa suhtes kehtestatud õiguspärased sanktsioonid tõstatavad küsimuse ELi sõltuvusest Venemaalt imporditavast puidust; arvestades, et EL katab oma puidunõudlusest umbes 80 % ise ja import Venemaalt moodustab ainult umbes 2 % kogutarbimisest; arvestades, et Soome ja Rootsi on ELi peamised töötlemata ümarpuidu importijad Venemaalt ning kaubanduskeelud mõjutavad neid (25);

W.

arvestades, et ebaseaduslik raie, kaasa arvatud raie sellistel kaitsealadel nagu Natura 2000 alad, on mitmes liikmesriigis jätkuv ja lahendamata probleem;

X.

arvestades, et metsad on inimeste füüsilise ja vaimse tervise ning heaolu jaoks väga olulised, nad ajendavad üleminekut fossiilkütustevabale majandusele ja neil on oluline roll kohalike kogukondade elus, eriti maapiirkondades, kus nad annavad olulise panuse kohalikesse elatusvahenditesse;

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

48.

49.

50.

51.

52.

53.

54.

55.

56.

57.

58.

59.

60.

61.

62.

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2 ja 3 ning artikli 5 lõiget 3,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 165, 166 ja 167,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 14, 15 ja 32,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eriti selle 1., 3. ja 4. põhimõtet,

—

võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu (1),

—

võttes arvesse oma 8. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta (2),

—

võttes arvesse oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsiooni COVID-19 mõju kohta noortele ja spordile (3),

—

võttes arvesse oma 17. veebruari 2022. aasta resolutsiooni Euroopa noorte võimestamise kohta: pandeemiajärgne tööhõive ja sotsiaalne taaste (4),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi õiguse kohta saada teavet riiklike taaste- ja vastupidavuskavade käimasoleva hindamise kohta (5),

—

võttes arvesse 2021. aasta Euroopa noorteürituse noorte ideede aruannet Euroopa tuleviku konverentsi jaoks,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2021. aasta otsust (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta (6),

—

võttes arvesse 10. detsembri 2021. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse Euroopa lähenemisviisi elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet toetavatele mikrokvalifikatsioonitunnistustele (COM(2021)0770) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SWD(2021)0367),

—

võttes arvesse komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi 7. aprillil 2020. aastal avaldatud COVID-19 ning kutseharidust ja -õpet käsitlevat artiklit „COVID-19: how can VET respond?“ (COVID-19: kuidas saaks reageerida kutseharidus?) (7)

—

võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2020. aasta teatist „Digiõppe tegevuskava 2021–2027: Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (COM(2020)0624),

—

võttes arvesse programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse uuringut COVID-19 mõju kohta õpirändele (8),

—

võttes arvesse komisjoni tulevast teatist pikaajalise hoolduse ning laste hariduse ja lapsehoiu kohta,

—

võttes arvesse sisepoliitika peadirektoraadi 4. mail 2021. aastal avaldatud uuringut „Education and youth in post-COVID-19 Europe – crisis effects and policy recommendations“ (Haridus ja noored COVID-19 järgses Euroopas – kriisi mõjud ja poliitikasoovitused) (9),

—

võttes arvesse uuringut „Youth in Europe: Effects of COVID-19 on their economic and social situation“ (Noored Euroopas: COVID-19 mõju nende majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale), mille liidu sisepoliitika peadirektoraat avaldas 24. septembril 2021 (10),

—

võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi 18. veebruaril 2021. aastal avaldatud uuringut „Cultural and creative sectors in post-COVID-19 Europe – crisis effects and policy recommendations“ (Kultuuri- ja loomesektor COVID-19 järgses Euroopas – kriisi mõjud ja poliitikasoovitused) (11),

—

võttes arvesse NESETi ad hoc aruannet nr 3/2021 „Distance learning from a student perspective“ (Distantsõpe õpilase vaatenurgast) (12),

—

võttes arvesse NESETi ad hoc aruannet nr 2/2021 „The impact of COVID-19 on student learning outcomes across Europe: the challenges of distance education for all“ (COVID-19 mõju õpilaste õpitulemustele kogu Euroopas: kõigi distantsõppega seotud probleemid) (13),

—

võttes arvesse Euroopa haridusökonoomika ekspertide võrgustiku (EENEE) ja NESETi analüütilist aruannet „The impact of COVID-19 on the education of disadvantaged children and the socio-economic consequences thereof“ (COVID-19 mõju ebasoodsas olukorras olevate laste haridusele ja selle sotsiaal-majanduslikud tagajärjed) (14),

—

võttes arvesse Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilist aruannet „The likely impact of COVID-19 on education: Reflections based on the existing literature and recent international datasets“ (COVID-19 tõenäoline mõju haridusele: mõtteid olemasoleva kirjanduse ja hiljutiste rahvusvaheliste andmestike põhjal) (15),

—

võttes arvesse Euroopa Noortefoorumi 17. juuni 2021. aasta aruannet „Beyond Lockdown: the „pandemic scar“ on young people“ (Pärast liikumispiiranguid: pandeemia armid noortel) (16),

—

võttes arvesse ÜRO Lastefondi (UNICEF) 4. oktoobri 2021. aasta aruannet „The State of the World’s Children 2021: On My Mind: promoting, protecting and caring for children’s mental health“ (Maailma laste olukord 2021: laste vaimse tervise edendamine, kaitsmine ja selle eest hoolitsemine) (17),

—

võttes arvesse OECD 12. mai 2021. aasta poliitikaülevaadet „Supporting young people’s mental health through the COVID-19 crisis“ (Noorte vaimse tervise toetamine COVID-19 kriisis) (18),

—

võttes arvesse 2021. aasta veebruaris läbi viidud noori käsitlevat uuringut „Coronavirus: Impact on young people with mental health needs“ (Koroonaviirus: mõju vaimse tervise vajadustega noortele) (19),

—

võttes arvesse programmi „Horisont 2020“ projekti „Prevention of child mental health problems in Southeastern Europe – Adapt, Optimise, Test, and Extend Parenting for Lifelong Health“ (Laste vaimse tervise probleemide ennetamine Kagu-Euroopas – vanemluse kohandamine, optimeerimine, testimine ja laiendamine elukestva tervise nimel)“ (20),

—

võttes arvesse Šotimaa vaimse tervise sihtasutuse 2020. aasta septembri aruannet „Impacts of lockdown on the mental health and well-being of children and young people“ (Liikumispiirangute mõju laste ja noorte vaimsele tervisele ja heaolule) (21),

—

võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound) 9. novembri 2021. aasta aruannet „Impact of COVID-19 on young people in the EU“ (COVID-19 mõju noortele ELis) (22),

—

võttes arvesse kampaaniat YouMoveEurope rahvusvahelise noorte tööalaste koolitajate ühenduse petitsiooni „Responding to the impact of COVID-19 on International Youth Work Mobility“ (Reageerimine rahvusvahelisele noorte tööalasele liikuvusele avalduvale COVID-19 mõjule) kohta (23),

—

võttes arvesse oma 23. novembri 2021. aasta resolutsiooni ELi spordipoliitika kohta – hinnang ja võimalikud tulevikusuundumused (24),

—

võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artiklit 30,

—

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 2021. aasta soovitust (EL) 2021/1004, millega luuakse Euroopa lastegarantii (25),

—

võttes arvesse oma 8. juuli 2020. aasta resolutsiooni intellektipuudega inimeste ja nende perede õiguste kohta COVID-19 kriisi ajal (26),

—

Võttes arvesse Euroopa noorte eesmärke, eriti 5., 9. ja 11. eesmärki,

—

võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (27),

—

võttes arvesse oma 22. oktoobri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa hariduse tuleviku kohta COVID-19 kontekstis (28),

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni digiõppe poliitika kujundamise kohta (29),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta (30),

—

võttes arvesse OECD projekti „Student Agency for 2030“ (Õpilaste tegevusvõimekus 2030),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9-0216/2022),

A.

arvestades, et alusharidus- ja lapsehoiuasutuste, koolide, ülikoolide, noorte hoolekande ja töö, õppekavavälise tegevuse, kultuuriruumi ning spordirajatiste sulgemine on jätnud lapsed ja noored ilma võimalusest osaleda tegevustes, mis on olulised nende üldise arengu, õpiarengu, intellektuaalse, füüsilise, emotsionaalse ja vaimse tervise ja heaolu ning sotsiaalse ja kutsealase kaasatuse jaoks;

B.

arvestades, et lapsed ja noored kuuluvad meie ühiskonna kõige vähem kaitstud rühmade hulka ning COVID-19ga seotud sulgemine mõjutas neid nende elu otsustaval ja kriitilisel perioodil; arvestades, et vaimne tervis on terve ühiskonna ja demokraatia üks eeltingimusi ja alustalasid; arvestades, et seetõttu on juurdepääs vaimse tervise teenustele lahutamatu muudest põhiõigustest;

C.

arvestades, et haridus-, kultuuri-, noorte- ja sporditegevuse ja -ürituste tühistamine suurendas digiüleminekut sel määral, et see muutis järsult igapäevaseid harjumusi ning laste ja noorte omavahelist suhtlemist ilma sotsiaalsete või füüsiliste kontaktideta; arvestades, et koolide ning sellise tegevuse ja ürituste kohaks olnud kultuuri- ja spordirajatiste sulgemine on vähendanud noorte füüsilist vormi sel määral, et praegu on vaid iga neljas 11-aastane noor kehaliselt piisavalt aktiivne; arvestades, et see on viinud selleni, et iga kolmas laps on ülekaaluline või rasvunud, mis suurendab puuete ja suurema haigestumuse riski (31);

D.

arvestades, et haridus oli COVID-19 pandeemia (32) ajal üks emotsionaalselt kurnavamaid sektoreid ning uuringud näitavad selget seost õpetajate ja õpilaste vaimse tervise vahel (33); arvestades, et kaugõpe paneb labori- ja kunstiõppele ning kutseharidusele ja kehalisele kasvatusele loomupärased piirangud; arvestades, et kaugõpe on paljudel juhtudel pedagoogiliselt ebasobiv, eriti noorematele õpilastele, kellel on suurem vajadus õpetajaga suhelda, ning kuna õpetajatel puuduvad võimalused saada digivahendite tõhusaks kasutamiseks koolides piisavat koolitust; arvestades, et enamikul juhtudel ei võetud kaugõppes arvesse nende õppijate vajadusi, kes saavad haridust piirkondlikes või vähemuskeeltes; arvestades, et seda lähenemisviisi võib pidada diskrimineerivaks ning see tekitab neile õppijatele stressi, ärevust ja ebakindlust;

E.

arvestades, et kuna puudub kindel igapäevane ajakava, mis looks rahuliku rutiini, ning kuna mõne liikmesriigi tava, et koolis käiakse pika perioodi jooksul, on kadunud, siis nüüd, kui koolid on taas avatud, tundub, et paljud õpilased on nn eemalolevad, ei huvitu koolielust ning neil on raskusi tempo leidmisel, keskendumisel, kuuluvustunde tundmisel ja koolikogukonna eesmärkide jagamisel;

F.

arvestades, et kultuuriasutuste sulgemine – need olid esimesed, mis suleti, ja viimased, mis lubati uuesti avada, – on võtnud noortelt kultuuriloojatelt ja eelkõige noortelt esitajatelt võimaluse alustada ja arendada karjääri selles olulises varases etapis;

G.

arvestades, et pandeemia negatiivsed tagajärjed mõjutasid tõsiselt rohujuure tasandi sporti ja paljud spordirajatistest on olnud pikka aega täielikult suletud; arvestades, et professionaalsetelt spordiklubidelt, eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil, oodatakse endiselt, et nad peavad pikemas perspektiivis toime tulema majandusliku taastumise tõsiste probleemidega; arvestades, et rohujuure tasandi spordi püsival kaotusel oleks otsene mõju noortele sportlastele nii nende sotsiaalse arengu kui ka võimaliku tulevase spordiga seotud kutsealase karjääri seisukohast;

H.

arvestades, et noorte vaimne tervis ja heaolu on pandeemia ajal märkimisväärselt halvenenud, kusjuures vaimse tervisega seotud probleemid on mitmes liikmesriigis võrreldes kriisieelse tasemega kahekordistunud (34), mistõttu on eksperdid hakanud seda nimetama nn vaikseks pandeemiaks või pandeemiaarmideks; arvestades, et pandeemia on paljastanud toetuse puudumise noortele, kes kogevad vaimse tervisega seotud probleeme; arvestades, et tõrjutud rühmades, nagu LGBTIQ+, rassilised ja etnilised vähemused või erivajadustega noored, on suurem vaimse tervise häire tekkimise oht; arvestades, et vaimse tervise probleemide tegelikke tagajärgi noortele on sageli raske kindlaks teha ja need ei ole seni veel täielikult nähtavad;

I.

arvestades, et ülemäärane surve, mida õppijatele avaldatakse, et nad oleksid üliedukad, isegi alates noorest east, on pannud õppijate vaimsele tervisele ja heaolule lisapinge; arvestades, et vaimse tervise probleemid põhjustavad meie ühiskonnas tugevat häbimärgistamist, mistõttu vaimse tervise probleemidega elavad noored kannatavad ka eelarvamuste, sotsiaalse isolatsiooni, verbaalse väärkohtlemise või kiusamise all ning kogevad õpikeskkonda kui ebaturvalist keskkonda, kus on raske abi või ravi otsida;

J.

arvestades, et liikmesriikide konkreetsete olukordade vahel on suuri erinevusi, mis tulenevad võetud meetmete erinevast laadist ja kestusest ning erinevustest tehnoloogiale ja digitaalsetele vahenditele juurdepääsul, mis rõhutab ebavõrdsust maa- ja linnapiirkondade vahel;

K.

arvestades, et sunniviisiline üleminek virtuaalsele õppele ei ole mitte ainult süvendanud juba olemasolevat ebavõrdsust, vaid on loonud ka uut, jättes tahapoole sotsiaalselt ebasoodsa taustaga lapsed, olles tingitud kitsastest elamistingimustest, digitaristu või -seadmete puudumisest ja ühenduvusprobleemidest, suurendades kehvade õpitulemuste ohtu ja sellest tulenevalt vähemate võimalustega õppijate koolist väljalangemise ohtu;

L.

arvestades, et õppeasutuste sulgemine on kaasa toonud olemasolevate teadmiste vähenemise, uute teadmiste omandamise metoodika kadumise ja vähema õppimise; arvestades, et need kaod, millel on tõenäoliselt pikaajaline negatiivne mõju laste ja noorte tulevasele heaolule, on suuremad sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatest leibkondadest pärit õppijate seas, kes said pandeemia ajal õpingutele vähem tuge;

M.

arvestades, et on täheldatud, et 64 % 18–34-aastastest noortest oli 2021. aasta kevadel depressiooniohus (35) ning et enesetapp on noorte hulgas stressi, üksinduse, isoleerituse, depressiooni, psühholoogiliste häirete, haridus-, tööhõive- ja finantsväljavaadete puudumise, noorte töötuse suurenemise ning noorte laiemate ühiskondlike ja edaspidise elu ebakindlate väljavaadete tõttu teine peamine surmapõhjus (36);

N.

arvestades, et ELis esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi vaimse tervise teenuste kättesaadavuses, samas kui sotsiaalselt ebasoodsa taustaga patsientide, sealhulgas laste juurdepääsu kitsendavad veelgi piirangud, mis esinevad mõnes liikmesriigis seoses psühhoteraapia-alase nõustamise hüvitamisega rahvatervise eelarvest; arvestades, et väga on vaja Euroopa käsitust laste ja noorte vaimse tervise kohta, milles pöörataks erilist tähelepanu haridusele ning kooli- ja noortenõustamisele;

O.

arvestades, et eriti negatiivne mõju oli liikumispiirangutel puuetega ja erivajadustega inimestele; arvestades, et kõik meetmed, mida liikmesriigid erandlikel asjaoludel võtavad, peaksid alati austama nende põhiõigusi ning tagama nende võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tervishoiule, sotsiaalteenustele ja haridusele, samuti noorte-, kultuuri- ja sporditegevusele;

P.

arvestades, et seda, kuidas pandeemia on lapsi ja noori mõjutanud, mõjutavad soolised erinevused, kusjuures koduvägivalla, psühhosomaatiliste haiguste ja meeleoluhäirete all kannatavad rohkem tütarlapsed ja noored naised (37); arvestades, et sooline palgalõhe suurenes pandeemia ajal veelgi, mõjutades naiste töö- ja eraelu tasakaalu ning nende rahalist sõltuvust partnerist, sugulastest või sõpradest; arvestades, et järjestikused liikumispiirangud suurendasid vanemate ja eestkostjate koormust, suurendades ainete kuritarvitamist lapsevanemate poolt ja perekonnasisese vägivalla ohtu, mis mõjutab kõige vähem kaitstud inimeste, samuti laste ja noorte vaimset tervist ja heaolu;

Q.

arvestades, et vaimse tervise probleemid isikliku arengu varases etapis suurendavad täiskasvanueas ilmnevate vaimse tervise probleemide tõenäosust, millel on kaugeleulatuvad tagajärjed isiklikule, sotsiaalsele ja kutsealasele arengule ning elukvaliteedile; arvestades, et lapsed ja noored peavad oma neuroloogilises arengus läbima kriitilisi etappe ning on digivahendite ulatusliku kasutamise suhtes kaugõppes eriti tundlikud; arvestades, et selline hariduse intensiivne digitaliseerimine tekitab küsimusi tehnoloogia mõju kohta õppimisele;

R.

arvestades, et sulgemised on vähendanud noorte füüsilist vormi sel määral, et praegu on vaid iga neljas 11-aastane noor kehaliselt piisavalt aktiivne;

S.

arvestades, et 2022. aasta on Euroopa noorteaasta;

T.

arvestades, et igasugune lastele ja noortele suunatud ELi vaimse tervise strateegia peab eelkõige andma neile võimaluse olla ära kuulatud ja nende panust kaasavate lahenduste väljatöötamisel arvesse võtta; arvestades, et edukas strateegia peab hõlmama lisaks koolidele ja õpetajatele lapsevanemaid, perekondi, sõpru, noorteorganisatsioone ja noorte hoolekandeteenistusi, noorsootöötajaid, kultuuriasutusi ja spordiklubisid, pakkudes neile asjakohast koolitust vaimse tervise probleemide lahendamiseks, et luua terviklik lähenemisviis ja tagada, et jõutaks sotsiaal-majanduslikult ebasoodsast keskkonnast ja tõrjutud rühmadest pärit noorteni;

U.

arvestades, et teaduslikud andmed näitavad, et noorema põlvkonna usaldus institutsioonide vastu on vähenenud; arvestades, et selle põhjuseks on pandeemiaga seotud stress ja ebakindlus, aga ka liikmesriikide ametlike kommunikatsioonikanalite piiratud tõhusus noorema põlvkonnani jõudmisel, samuti pandeemiaga seotud desinformatsiooni ja võltsuudiste arvu suurenemine; arvestades, et erilist tähelepanu tuleb pöörata selle usalduse taastamisele, mida on võimalik saavutada eakohase osalemise kaudu, sealhulgas pakkudes noortele võimalusi teha algatusi ja otsuseid, mis kujundavad maailma, kus nad elavad, ning edendades noorte tegevusvõimekust, et võimaldada noortel arendada enesemääratlust ja vastupanuvõimet;

V.

arvestades, et pandeemia on andnud meile võimaluse käsitleda pikaajalisi vaimse tervisega seotud küsimusi, mida varem ei ole terviklikult käsitletud; arvestades, et vaimne tervis on lisatud programmi „EL tervise heaks“ erieesmärkide hulka, aidates luua Euroopa terviseliitu, mis põhineb tugevamatel, kättesaadavamatel ja vastupidavamatel tervishoiusüsteemidel, mis on valmis võimalikeks tulevasteks kriisideks;

W.

arvestades, et sõda Ukrainas ning selle laastavad inim-, toidu-, energia- ja finantstagajärjed ning muud ülemaailmsed ohud võivad põhjustada ebakindlust, millel on eeldatavasti negatiivne lisamõju laste ja noorte vaimsele tervisele ja heaolule;

X.

arvestades, et Ukraina sõda on põhjustanud miljonite laste ja noorte ümberasustamise ja ulatusliku trauma;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

—

võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige kestliku arengu eesmärki nr 4 kvaliteetse hariduse kohta, kestliku arengu eesmärki nr 11 kestlike linnade ja kogukondade kohta ning kestliku arengu eesmärki nr 13 kliimameetmete kohta,

—

võttes arvesse ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 4. aprilli 2022. aasta aruannet „Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine“,

—

võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul Pariisis vastu võetud kokkulepet (Pariisi kokkulepe),

—

võttes arvesse komisjoni 15. septembri 2021. aasta teatist „Uus Euroopa Bauhaus: kaunis, kestlik, kaasav“ (COM(2021)0573),

—

võttes arvesse komisjoni 10. juuni 2016. aasta teatist „Euroopa uus oskuste tegevuskava: koostöö inimkapitali tugevdamiseks ning töölesobivuse ja konkurentsivõime suurendamiseks“ (COM(2016)0381),

—

võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018)0267),

—

võttes arvesse komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatist „Euroopa renoveerimislaine – keskkonnahoidlikumad hooned, uued töökohad, parem elujärg“ (COM(2020)0662),

—

võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatist „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ (COM(2021)0345),

—

võttes arvesse komisjoni 14. juuli 2021. aasta teatist „Eesmärk 55: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (COM(2021)0550),

—

võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatist „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ (COM(2022)0108),

—

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2021. aasta järeldusi kultuuri, kvaliteetse arhitektuuri ja ehitatud keskkonna kui algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ põhielementide kohta (1),

—

võttes arvesse nõukogu 15. novembri 2018. aasta järeldusi kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta (2),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta resolutsiooni kunstnike olukorra ja ELi kultuurielu taastumise kohta (3),

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2022. aasta resolutsiooni kultuuri, hariduse, meedia ja spordi rolli kohta rassismivastases võitluses (4),

—

võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta (5),

—

võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ELi hoonete energiatõhususe potentsiaali suurendamise kohta (6),

—

võttes arvesse oma 17. detsembri 2020. aasta resolutsiooni kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia kohta (7),

—

võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni Euroopa kultuuripärandiaastaga tõhusate poliitiliste tulemuste saavutamise kohta (8),

—

võttes arvesse oma 11. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa haridusruumi kohta: ühine terviklik käsitus (9),

—

võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja piirkondlike keskkonnastrateegiate kohta kliimamuutuste vastases võitluses (10),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid (11) (programmi „Euroopa horisont“ määrus),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/783, millega luuakse keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) (12),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (13),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm („ühtse turu programm“) (14),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ (15),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus-, ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ (16),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) (17),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/888, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm (18),

—

võttes arvesse 30. novembril 2020 toimunud linnaküsimusi käsitleval ministrite mitteametlikul kohtumisel vastu võetud dokumenti „Uus Leipzigi harta – linnade ümberkujundav jõud ühise heaolu nimel“,

—

võttes arvesse liikmesriikide ekspertide avatud koordinatsiooni meetodi töörühma 6. oktoobri 2021. aasta aruannet „Towards a Shared Culture of Architecture: investing in a high-quality living environment for everyone“ (Ühise arhitektuurikultuuri suunas: investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda),

—

võttes arvesse kultuuriministrite konverentsil 22. jaanuaril 2018. aastal vastu võetud Davosi deklaratsiooni „Towards a high-quality Baukultur for Europe“ (Kvaliteetse ehituskultuuri suunas Euroopas) ning seejärel välja töötatud Davosi ehituskultuuri kvaliteedisüsteemi „Kaheksa kriteeriumi kvaliteetse ehituskultuuri tagamiseks“,

—

võttes arvesse 30. jaanuari 2020. aasta Ühendkuningriigi valitsuse komisjoni „Building Better, Building Beautiful“ lõpparuannet „Living with beauty“ (Kaunis elukeskkond),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 167,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti artiklit 17 omandiõiguse kohta, artiklit 18 varjupaigaõiguse kohta, artiklit 19 kaitse kohta tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral, artiklit 26 puuetega inimeste integreerimise kohta, artiklit 34 sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi kohta, artiklit 36 juurdepääsu kohta üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele ja artiklit 37 keskkonnakaitse kohta,

—

võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast, eelkõige III peatükki sotsiaalkaitse ja kaasatuse kohta, 19. põhimõtet eluaseme ja kodutute abistamise kohta ning 20. põhimõtet juurdepääsu kohta põhiteenustele,

—

võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tööd seoses algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“,

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni, eelarvekomisjoni ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi,

—

võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni ühisraportit (A9-0213/2022),

A.

arvestades, et Euroopas toimub praegu ökoloogiline, digitaalne ja sotsiaalne üleminek, mida kiirendab COVID-19 majanduslik ja sotsiaalne mõju; arvestades, et Euroopa geopoliitiline olukord on Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tõttu muutumas; arvestades, et populism, ekstremism ja Euroopa-vastane meeleolu on tõusmas;

B.

arvestades, et EL on reageerinud keskkonnaseisundi halvenemisele, kliimamuutustele ja loodusvarade üha suurenevale nappusele, mis nõuab kaugeleulatuvaid ja ambitsioonikaid poliitilisi meetmeid, et rakendada Euroopa rohelist kokkulepet, mis edendab uuendusi ja innovatsiooni planeedi võimaluste piires; arvestades, et Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes on algatus „Uus Euroopa Bauhaus“, mille eesmärk on vastata Euroopa ruumilistele ja keskkonnaalastele vajadustele valdkondadevahelisel, kestlikul, kaasaval ja esteetilisel viisil;

C.

arvestades, et üleminek 2050. aastaks kliimaneutraalsele majandusele kujutab endast liidu, selle liikmesriikide ja kõigi valdkondade ettevõtjate jaoks nii suurt võimalust kui ka katsumust; arvestades, et algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ tuleb algset Bauhausi uuesti tõlgendada seoses kliimakriisi, sõja, pandeemia ja looduskatastroofidega, mis suurendavad sotsiaalset ebavõrdsust;

D.

arvestades, et kultuur ja kunsti vabadus aitavad märkimisväärselt kaasa ühiskonna elujõulisusele, mis võimaldab meil paremini koos elada, luua demokraatlikud, kaasavad ja vabad ühiskonnad ning tekitada uuesti jagatud identiteedi- ja kuuluvustunnet; arvestades, et kõigil peaks olema õigus kultuurile juurde pääseda ja selles osaleda; arvestades, et kultuur on oluline ka selleks, et tegeleda ühiskonna keeruliste probleemidega ning et kultuuri toimumiskohad on väljendus- ja aruteluvabaduse juurutamiseks olulised paigad;

E.

arvestades, et kultuur on ELi jaoks strateegiline sektor, mis aitab tugevdada liidu majandust, andes olulise panuse SKPsse ja tööhõivesse ning kaudselt muudesse sektoritesse ja tööstusharudesse; arvestades, et kultuuri- ja loomesektorid ning -tööstus on olnud pandeemia tõttu üks kõige rängemini kannatada saanud valdkondi ja taastuvad aeglasemalt kui ülejäänud ELi majandus, mistõttu tuleks neid veelgi edendada ja toetada; arvestades, et algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ võib võimaldada sektorisse suunatavaid lisainvesteeringuid ja kaasata selle kohapealsesse rakendamisse mitmesuguseid osalejaid;

F.

arvestades, et arhitektuur, linna- ja territoriaalne planeerimine, liikuvus, disain, kunst, sotsioloogia ja inseneriteadus on kaasava, kestliku ja kauni ühiskonna ülesehitamisel üksteist täiendavad ja olulised; arvestades, et COVID-19 kriis on häirinud neid sektoreid, millel on põhiroll teadustegevuse ja innovatsiooni edendamisel kestliku arengu, kestliku ehituskultuuri ja uuenduslike, ruumi säästvate lahenduste jaoks kooskõlas meie rohe- ja digiüleminekuga;

G.

arvestades, et ehitus- ja energeetikasektoris on vaja kiiresti välja töötada kestlikumad majandusmudelid, mis võimaldavad ringmajandusele üleminekut ning aitavad võidelda energiaostuvõimetuse vastu ja saavutada liidu kliimaeesmärgid;

H.

arvestades, et hoonete arvele langeb 40 % ELi energiatarbimisest ja 36 % energiast tulenevast kasvuhoonegaaside heitest (19);

I.

arvestades, et renoveerimislaine strateegia eesmärk on kahekordistada hoonete renoveerimismäära Euroopas sihiga renoveerida enam kui 35 miljonit hoonet ja luua ehitussektoris kuni 160 000 töökohta;

J.

arvestades, et juurdepääs eluasemele on põhiõigus; arvestades, et kodutus ning juurdepääsu puudumine kvaliteetsele ja taskukohasele eluasemele kujutab endast mõnes ELi piirkonnas kriisi;

K.

arvestades, et linnasid iseloomustab pluralism, loovus ja solidaarsus; arvestades, et halb planeerimine ja projekteerimine avalikus elus ja valglinnastumise kasv on toonud kaasa hoonete kvaliteedi languse kogu Euroopas; arvestades, et algatusega „Uus Euroopa Bauhaus“ on potentsiaal uurida võimalusi kasutada linnade piiratud ruume kestlikul, esteetilisel ja kaasaval viisil, et paremini ühendada linna- ja maapiirkondi, ning potentsiaal tagada elanike osalemine ruumilises planeerimises ja aidata neil taastada linn kui suhtlemiseks ja kultuuritegevuseks loodud ruum;

L.

arvestades, et paljulubava tuleviku rajamine algab kvaliteetse hariduse ja koolitusega, sealhulgas keskkonnaalane haridus, kutse- ja elukestev õpe, muu hulgas veebipõhise õppimise võimaluste kaudu, mis peaksid olema kõigile kättesaadavad, ning ümberõppe ja täiendusõppe kaudu; arvestades, et juurdepääs kvaliteetsele haridusele on põhiõigus; arvestades, et haridus ja kultuur on isiklikuks arenguks elutähtsad ja et neil on kodanike demokraatlikus ja kodanikuosaluses väga tähtis roll; arvestades, et kvaliteetse tehiskeskkonna ülesehitamine nõuab kvalifitseeritud spetsialiste, käsitöölisi ja kultuuritöötajaid; arvestades, et liidu strateegilise autonoomia saavutamine sõltub selle suutlikkusest saavutada tipptase hariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vallas;

M.

arvestades, et kultuuripärandit, mis peegeldab kogukonna väärtusi, mõjutavad üha enam kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine ning see seisab silmitsi muude probleemidega, nagu ebapiisavad investeeringud, halb planeerimine ja halvasti juhitud turistide vood; arvestades, et algatus „Uus Euroopa Bauhaus“ saab aidata kaasa selle säilitamisele, taastamisele, kohandamisele ja kaitsmisele tuleviku jaoks; arvestades, et ehitussektori spetsialistid peavad kultuuripärandit austades panustama ühisesse hüvesse;

N.

arvestades, et algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ projektid nõuavad nii toetavat õigusraamistikku, mis on kooskõlas ELi valdkondlike õigusaktidega, kui ka kestlikke riigihanketavasid;

O.

arvestades, et Venemaa sõjategevus on tahtlikult sihtmärgiks võtnud Ukraina avaliku taristu, elamufondi, kultuuripärandi ja muud tsiviiltaristud;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.

23.

24.

25.

26.

27.

28.

29.

30.

31.

32.

33.

34.

35.

36.

37.

38.

39.

40.

41.

42.

43.

44.

45.

46.

47.

—

võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina ja Venemaa kohta, eelkõige 7. aprilli (1), 5. mai (2) ja 19. mai (3) 2022. aasta resolutsioone,

—

võttes arvesse ÜRO põhikirja,

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni,

—

võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti,

—

võttes arvesse Haagi konventsioone,

—

võttes arvesse Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,

—

võttes arvesse kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokolle,

—

võttes arvesse genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 30. mai 2022. aasta järeldusi Ukraina kohta,

—

võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Kootööorganisatsiooni (OSCE) 13. aprilli 2022. aasta ja 14. juuli 2022. aasta aruandeid Ukrainas toime pandud rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumiste, sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude kohta,

—

võttes arvesse Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku aruandeid,

—

võttes arvesse 7. septembril 2022 ÜRO Julgeolekunõukogus toimunud arutelu Ukraina kodanike sundrände ja väljasaatmise ning Ukraina laste sunniviisilise lapsendamise üle Venemaal,

—

võttes arvesse Human Rights Watchi 1. septembri 2022. aasta aruannet „„We Had No Choice“: „Filtration“ and the Crime of Forcibly Transferring Ukrainian Civilians to Russia“ („Meil ei olnud muud valikut“: „Filtratsioon“ ja kuriteod, mis seisnevad Ukraina tsiviilisikute sunniviisilises Venemaale ümberasustamises),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 144 lõiget 5 ja artikli 132 lõiget 4,

A.

arvestades, et Venemaa Föderatsioon alustas 24. veebruaril 2022 taas Ukraina-vastast provotseerimata, põhjendamatut ja õigusvastast agressioonisõda; arvestades, et sestsaadik, kui Venemaa Ukrainale täiemahuliselt kallale tungis, on ta toime pannud ulatuslikke ja ränki inimõiguste rikkumisi ja sõjakuritegusid, sealhulgas tsiviilisikute ja sõjavangide massilist tapmist, piinamist, seksuaalvägivalda, kadunuks jääma sundimist, sunniviisilist väljasaatmist, röövimist ning evakueerimise ja humanitaarkonvoide takistamist, mis kõik on rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud ja mille eest tuleb vastutusele võtta;

B.

arvestades, et Ukraina parlamendi inimõiguste voliniku (ombudsmani) hinnangul on alates 24. veebruarist 2022 Venemaa Föderatsiooni, sageli Venemaa kaugesse idaosasse, sunniviisiliselt välja saadetud rohkem kui miljon Ukraina kodanikku; arvestades, et eri allikate kohaselt on see arv tegelikkusest väiksem, sest mõnede hinnangute kohaselt on see tegelikult lausa 2,5 miljonit, ning see suureneb pidevalt; arvestades, et sunniviisilisel Ukrainast välja saatmisel, milleks kasutatakse nn filtratsioonilaagreid, on tugev ajalooline paralleel Nõukogude Liidu massiküüditamiste ja Gulagi koonduslaagritega; arvestades, et sunniviisiline ümberasustamine on sõjakuritegu ja see võib olla ka inimsusevastane kuritegu;

C.

arvestades, et sellised rahvusvahelised organisatsioonid nagu OSCE ja ÜRO on tunnistanud, et Ukraina tsiviilisikute ulatuslik sunniviisiline väljasaatmine Venemaa Föderatsiooni on üks rängimaid rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, mille Venemaa Föderatsioon on Ukraina-vastases agressioonisõjas toime pannud;

D.

arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo veendus, et nn filtratsioon tõesti eksisteerib ja see hõlmab ulatuslikku, kohustuslikku, karistavat ja kuritahtlikku julgeolekukontrolli, mille käigus on Ukraina kodanike suhtes toime pandud arvukalt inimõiguste rikkumisi; arvestades, et ajaks, mil Ukraina tsiviilisikud seda protsessi ootavad, peetakse nad kinni ja eraldatakse teistest ning see võib kesta mõnest tunnist peaaegu ühe kuuni; arvestades, et filtratsiooni ajal kuulatakse Ukraina kodanikud üksikasjalikult üle, nad otsitakse läbi, neid võidakse sundida end alasti võtma ja neid piinatakse; arvestades, et sellises olukorras on Ukraina naised ja tütarlapsed seksuaalse ärakasutamise ohus;

E.

arvestades, et filtratsioon on süstemaatiline ja selle käigus kogutakse ebaseaduslikult massiliselt andmeid, mille tulemusel saavad Venemaa ametivõimud Ukraina tsiviilelanike kohta tohutul hulgal isikuandmeid, sealhulgas biomeetrilisi andmeid; arvestades, et sellega rikutakse selgelt õigust eraelu puutumatusele ja see võib seada inimesed, kelle kohta andmeid on kogutud, tulevikus sihtmärgiks sattumise ohtu;

F.

arvestades, et selle protsessi käigus konfiskeerivad Venemaa ametivõimud sageli Ukraina passe ja sunnivad Ukraina kodanikke sõlmima Venemaal viibimiseks kokkuleppeid, mis takistavad neid koju tagasi pöördumast ja mille ilmne eesmärk on muuta Ukraina demograafilist koosseisu; arvestades, et lisaks sunniviisilisele väljasaatmisele ja lapsendamisele viib Venemaa oma geopoliitilise „Vene maailma“ kontseptsiooni alusel Ukraina okupeeritud aladel ellu ka kiirendatud korras venestamist;

G.

arvestades, et Ukraina kodanikud, kes filtratsiooni tulemuslikult ei läbi, peetakse kinni ja viiakse Venemaa kinnipidamiskeskustesse ja karistuskolooniatesse ning neid ähvardab julm kohtlemine, sealhulgas piinamine ja väärkohtlemine, või neid sunnitakse kadunuks jääma; arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on kogunud usaldusväärseid andmeid selle kohta, et lapsi on perekonnast eraldatud, kui last saatev täiskasvanu filtratsiooni ei läbinud;

H.

arvestades, et sõja eest põgenevatel lastel, eriti saatjata lastel, on eelkõige piiriületusel suurem vägivalla, väärkohtlemise ja ärakasutamise ning kadunuks jäämise ja inimkaubanduse ohvriks langemise oht ning eelkõige tütarlapsi ähvardab sooline vägivald;

I.

arvestades, et 3. septembril 2022 teatas Ukraina ombudsman, et Venemaa Föderatsiooni on sunniviisiliselt viidud juba üle 200 000 lapse, et anda nad lapsendamiseks Venemaa perekondadele, ning ta sai veenduda 7 000 Ukraina lapse sunniviisilise väljasaatmise asjaoludes; arvestades, et enne, kui lapsed Venemaal lapsendada antakse, eraldavad Venemaa ametivõimud Ukraina lapsi tahtlikult oma vanematest ning röövivad neid lastekodudest, teistest lasteasutustest ja haiglatest; arvestades, et Venemaa Föderatsiooni selline tegevus on süstemaatiline ja ulatuslik ning hõlmab muude süütegude hulgas ka väljasaadetavate inimeste isikuandmete kustutamist;

J.

arvestades, et Ukraina lõi portaali „Children of War“, et kadunuks jäänud, ümberasustatud ja väljasaadetud laste vanemad saaksid jagada kõiki kättesaadavaid andmeid;

K.

arvestades, et lastel, kes asuvad Venemaa okupeeritud territooriumidel või Venemaal endas, on lahkuda ja eestkostjate juurde tagasi minna äärmiselt keeruline; arvestades, et kuna puuduvad ametlikud menetlused, mille abil saata Ukraina lapsed Ukrainasse tagasi või viia nad eestkostjate ja hooldajatega uuesti kokku, jääb see kohalike vabatahtlike, valitsusväliste organisatsioonide ja mitteametlike läbirääkimiste toel suuresti üksikisikute kanda;

L.

arvestades, et president Vladimir Putin allkirjastas 25. ja 30. mail 2022 dekreedid, millega lihtsustatakse Ukraina kodanikele, sealhulgas vanemliku hoolitsuseta lastele, Venemaa kodakondsuse andmist ja Ukraina laste lapsendamist Venemaa perekondade poolt, mis raskendab veelgi nende tagasipöördumist Ukrainasse ja hõlbustab Ukraina laste sunniviisilist lõimimist; arvestades, et sajad Ukraina lapsed on nüüdseks saanud Venemaa kodakondsuse ja nad on saadetud Venemaa eri piirkondadesse uute vanemate juurde;

M.

arvestades, et rahvusvahelise õigusega on ühemõtteliselt keelatud okupeeritud territooriumil või okupeeritud territooriumilt okupatsioonivõimu territooriumile väljasaatmine, mis on Genfi konventsioonide ränk rikkumine ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohane sõjakuritegu; arvestades, et rahvusvahelise õiguse ja tava kohaselt on lapsendamine hädaolukordade ajal ja vahetult pärast seda keelatud; arvestades, et Ukraina kehtestas sõja alguses rahvusvahelisele lapsendamisele moratooriumi; arvestades, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja neljanda Genfi konventsiooniga on okupatsioonivõimudel keelatud muuta laste isikustaatust, sealhulgas kodakondsust;

N.

arvestades, et ÜRO genotsiidi vältimise ja selle eest karistamise konventsiooni II artikli kohaselt on genotsiidiga tegemist, kui ühte rühma kuuluvad lapsed viiakse sunniviisiliselt üle teise rühma ning selle eesmärk on kodakondsusel põhinev, etniline, rassiline või usuline rühm täielikult või osaliselt hävitada;

O.

arvestades, et eakatel, puuetega inimestel ja teistel kaitsetumatel rühmadel on eriti suur oht jääda Venemaa okupeeritud aladel või Venemaal lõksu, sest nad paigutatakse sageli tahtevastaselt näiteks õenduskodudesse, mis asuvad Venemaal või Venemaa okupeeritud aladel; arvestades, et need on kinnised asutused, millesse paigutatud kaitsetumate inimeste õigust liikumisvabadusele kahjustatakse oluliselt;

P.

arvestades, et Ukraina kodanikud Venemaal või Venemaa okupeeritud territooriumidel, peavad toime tulema suurte raskustega, näiteks puuduvad elatusvahendid, Ukraina grivnasid ei saa vahetada või raha pangakaardi abil välja võtta, napib rõivaid ja hügieenitarbeid ning sugulastega ei ole võimalik ühendust võtta; arvestades, et Ukraina tsiviilisikuid paigutatakse sunniviisiliselt ümber majandussurutises olevatele või isoleeritud Venemaal aladele, millest paljud asuvad Siberis, ning neil ei ole tagasipöördumiseks vahendeid; arvestades, et neil, kes püüavad Venemaalt lahkuda, tekib Venemaa piiril sageli probleeme, kuna neil puuduvad nõuetekohased isikut tõendavad dokumendid, sest nad kas jätsid need sõja eest põgenedes Ukrainasse või Venemaa ametivõimud on need konfiskeerinud;

Q.

arvestades, et Kremli propaganda, millega Venemaa praegust Ukraina-vastast agressioonisõda õigustatakse, põhineb teist maailmasõda käsitleval moonutatud narratiivil;

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15.

16.

17.

18.

19.

20.

21.

22.