(1)

Norra ametiasutused esitasid 7. novembri 2017. aasta kirjas EFTA järelevalveametile kokkuvõtliku teabe abikava „Norsk katapult“ (edaspidi „abikava“) kohta (2). Norra ametiasutuste sõnul oli abikava kooskõlas üldise grupierandi määrusega (3) ning kokkuvõtlik teave esitati vastavalt selle määruse artikli 11 lõikele 1. Norra ametiasutused esitasid 4. detsembri 2020. aasta kirjas EFTA järelevalveametile kokkuvõtliku teabe abikava „Norsk katapult“ pikendamise kohta (4).

(2)

Kooskõlas üldise grupierandi määruse II peatükiga jälgib EFTA järelevalveamet abimeetmeid, mida EMP EFTA riigid (5) peavad üldise grupierandi määruse nõuetele vastavaks. 2018. aasta järelevalvetsükli jooksul hindas EFTA järelevalveamet kava alusel antud abi (6). Järelevalve raames soovitas (7) EFTA järelevalveamet Norra ametiasutustel nõuda allpool esitatud abisummad järgmistelt abisaajatelt tagasi (edaspidi „tagasinõudmissoovitus“):

(3)

Pärast seda, kui Norra ametiasutused teavitasid EFTA järelevalveametit oma otsusest tagasinõudmissoovitust mitte järgida, lõpetas EFTA järelevalveameti järelevalverühm järelevalvejuhtumi soovitusega EFTA järelevalveametile algatada ametlik uurimine (8).

(4)

Järelevalveamet algatas otsusega nr 173/22/COL (edaspidi „menetluse algatamise otsus“) (9) ametliku uurimismenetluse. Menetluse algatamise otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetlust on kirjeldatud otsuse jaotises 2.

(5)

Menetluse algatamise otsuses käsitleti teatavaid üksikabi andmise juhtumeid abikava raames materiaalsesse varasse tehtavateks investeeringuteks üldise grupierandi määruse artikli 27 alusel (10). Need abiandmise juhtumid loetleti menetluse algatamise otsuse jaotistes 3.2–3.6 (edaspidi „üksikabi andmise juhtumid“) (11).

(6)

Menetluse algatamise otsuse punktis 149 kutsus järelevalveamet Norra ametiasutusi üles esitama oma märkused 6. oktoobriks 2022. EFTA järelevalveamet avaldas ka menetluse algatamise otsuse sisulise kokkuvõtte ja kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ühe kuu jooksul alates menetluse algatamise otsuse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes (12).

(7)

Pärast seda, kui EFTA järelevalveamet oli tähtaja pikendamise heaks kiitnud, (13) esitasid Norra ametiasutused 5. detsembri 2022. aasta kirjas märkused menetluse algatamise otsuse kohta koos lisadega (14). Ükski teine huvitatud isik ei esitanud järelevalveametile märkuseid.

(8)

Järelevalveamet nõudis 24. mai 2023. aasta kirjas Norra ametiasutustelt lisateavet (15). 6. juuli 2023. aasta kirjaga esitasid Norra ametiasutused lisateabe (16).

(9)

29. novembril 2023 küsis EFTA järelevalveamet Norra ametiasutustelt täiendavat teavet (17). 4. detsembril 2023 saabunud kirjas esitasid Norra ametiasutused veel teavet (18). EFTA järelevalveamet küsis lisateavet ka 1. detsembril 2023, (19) mille Norra ametiasutused esitasid 6. detsembril 2023 (20). 8. detsembril 2023 esitasid Norra ametiasutused täiendava selgituse (21).

(10)

Nagu Norra ametiasutused selgitasid, tuleneb abikava varem kindlaks tehtud vajadusest arengu- ja innovatsioonitaristu rahastamise vahendi järele (22).

(11)

2015. aasta aruandes pakkusid Siva SF, Innovation Norway ja Norra teadusnõukogu välja uue programmi „Norsk Katapult“, mis hõlmab suurenenud vajadust katsetada, simuleerida ja visualiseerida tehnoloogiat, komponente, tooteid, teenuseid, protsesse ja lahendusi (23).

(12)

2017. aasta valges raamatus (24) märkis Norra valitsus, kui oluline on investeerimiseelse katsetamise suutlikkus, pöörates erilist tähelepanu VKEdele (25).

(13)

Norra parlament võttis 20. detsembril 2016 vastu resolutsiooni valitsuse 2017. aasta eelarveettepaneku kohta (26). 2017. aasta eelarveettepanekus kutsuti Siva SFi üles looma katse- ja näidisrajatistesse ning koostööprojektidesse tehtavate investeeringute toetamise kava (27).

(14)

Ettevõtlus- ja kalandusministeerium (edaspidi „ministeerium“) tegi 2017. aasta käskkirjas Siva SFile ülesandeks luua abikava, millega toetatakse investeeringuid Katapulti keskustesse, mida mitu ettevõtet ning võimalik, et teadus- ja arendustegevuses osalejad saavad ühiselt kasutada suurte investeerimiskuludega koostööprojektide edendamiseks (28).

(15)

Siva SF (edaspidi „Siva“) (29) on Norra tööstuse arendamise korporatsioon, mis asutati 1968. aastal ja mis kuulub ministeeriumile. Siva üks peamiseid ülesandeid on hõlbustada riiklikku innovatsioonitaristut, mis koosneb inkubaatoritest, äriaedadest, Katapulti keskustest, innovatsiooniettevõtetest, innovatsioonikeskustest ja tööstuskinnisvarast (30).

(16)

Abikava rakendati üldise grupierandi määruse artikli 27 alusel investeerimisabina innovatsiooniklastrite ehitamiseks või ajakohastamiseks ning üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel abina tootearendusega seotud teadus- ja arendusprojektidele (31). Abikava rahastatakse Norra riigieelarvest.

(17)

2017. aasta käskkirja alusel võttis Siva vastu abikava kirjelduse. Programmi kirjelduses käsitletakse konkreetselt abikava eesmärki ja riigiabi eeskirju, mida abikava suhtes kohaldati.

(18)

Siva avaldas 2017. aastal konkursikutse abikavas osalemiseks (32). 2019. aastal kuulutas Siva välja kaks täiendavat konkursikutset Katapulti keskuste tugevdamiseks ja laiendamiseks (33). 2019. aasta projektikonkursside raames võisid Katapulti keskused taotleda rahastamist, et täiendada ja osta uusi katse- ja laboriseadmeid ning neid vajadust mööda kohandada. Siva võttis vastu ka rahastamis- ja auditeerimissuunised.

(19)

Pärast 2017. aasta peamise konkursikutse peale sai Siva palju taotlusi. Programmi vastu võetud taotlejad said katapuldikeskuse staatuse ja sõlmisid Sivaga põhilepingu. Taotlejad pidid lisama investeerimiskavad ja aastaeelarved (34) abi maksimaalse osakaaluga 50 %. Enne abi andmist pidas Siva taotlejatega investeerimisdialooge, hinnates muu hulgas vajadust uute seadmete järele võrreldes olemasolevate seadmete ja rajatistega ning taotleja strateegilist arengut. Siva osales vaatlejana ka Katapulti keskuste juhtorganites, tagades endale täieliku ülevaate projektidest.

(20)

Abikava ja üksikabi andmise eesmärk oli toetada Katapulti keskusi. Norra ametiasutuste esitatud teabe põhjal loodi Katapulti keskused Siva, korraldajate ja tööstusettevõtete või teadusorganisatsioonide (edaspidi „tuumikpartnerid“) vahelise lepingulise raamistiku alusel.

(21)

Siva ja viie Katapulti keskuse vahel sõlmitud rahastamislepingute kohaselt toimivad korraldajad Siva ja keskuse moodustavate tuumikpartnerite vaheliste ühenduslülidena. Korraldajatele tehti ülesandeks ka klientide kaasamine ja abikava edendamine. Korraldajad on asutatud osaühingutena ja kuuluvad sageli tuumikpartneritele.

(22)

Korraldajad osalesid ka konsortsiumikokkulepete sõlmimises tuumikpartnerite vahel, et koostada investeerimislepinguid ja pidada nende üle läbirääkimisi tuumikpartneritega seoses keskuste varabaasi vajadustega.

(23)

Lisaks on Norra ametiasutused selgitanud, et Katapulti keskuste tegevus toimub peamiselt tuumikpartnerite kaudu, tehes nende tehnoloogilise taristu kättesaadavaks kolmandatele isikutele, nagu on sätestatud konsortsiumilepingutes. Samuti arendavad tuumikpartnerid keskuse töötavasid ning organisatsioonilist suutlikkust ja teenuseid, samuti loovad tööstuseksperdirühmi keskuse kasutajate projektide jaoks.

(24)

Nagu Norra ametiasutused selgitasid, oli üksikabi adresseeritud järgmistele Katapulti keskustele, kuhu kuulusid nii korraldajad kui ka tuumikpartnerid.

(25)

Tulevikumaterjalid on riiklik arendus- ja katsekeskus, mis omab katserajatisi, pädevust ja võrgustikku kestlike kõrgtehnoloogiliste materjalide väljatöötamiseks (35).

(26)

Keskus omab rajatisi sellistes valdkondades nagu akutehnoloogia, ringmajandus ja ringlussevõtt, plast ja komposiitmaterjalid, mineraalide ja metallide käitlemine ja töötlemine ning pulbertehnoloogia. Ettevõtted võivad arendada, katsetada, mõõta ja kujundada oma tooteid ja materjale laboris või täiemahulise katsetamisega tööstuskeskkonnas. Keskus keskendub eelkõige materjalide säästvale valikule, korduskasutamise ja ringlussevõtu kavandamisele ning tööstuslike kõrvalvoogude haldamisele, et vähendada prügilasse saadetavate jäätmete kogust.

(27)

Tulevikumaterjalide koosseisus on korraldajana ettevõtja Future Materials AS (36) ja tuumikpartneritena ettevõtjad Elkem AS, Norner AS, ReSiTec AS, Mechatronics Innovation Lab AS, ja Arendals Fossekompani AS.

(28)

Menetluse algatamise otsus hõlmas järgmisi investeerimisabi andmise juhtumeid Sivalt Tulevikumaterjalidele (37): 9. novembri 2018. aasta kiri 2018. aasta tegevuse kohta, (38)9. novembri 2018. aasta kiri 2019. aasta tegevuse kohta (39) ja 24. veebruari 2020. aasta kiri 2020. aasta tegevuse kohta (40) (edaspidi „Tulevikumaterjale käsitlev 2020. aasta kiri“).

(29)

Tootmistehnoloogia pakub taristut ja oskusteavet, mis aitab muuta kaupade tootmise tööstuse keskkonnahoidlikumaks, arukamaks ja uuenduslikumaks, mis aitab omakorda kaasa tööstuse heitkoguste vähendamisele. Keskus pakub nii väikesemahulisi kui ka täiemahulisi rajatisi toodete ja protsesside kohandatud katsetamiseks ja prototüüpimiseks ning hõlmab selliseid valdkondi nagu disain (nt tootmine, kestlikkus), tööstus 4.0, kihtlisandustootmine ja liitmine, automatiseeritud survevalu ja kiudude poolimine, metallide vormimine ja töötlemine, automatiseeritud ja paindlik kooste.

(30)

Tootmistehnoloogia koosseisus on korraldajana ettevõtja (41) Manufacturing Technology Norwegian Catapult Centre AS (42) ja tuumikpartneritena ettevõtjad NCE Manufacturing AS, SINTEF Manufacturing AS ja Total.

(31)

Menetluse algatamise otsus hõlmas järgmisi investeerimisabi andmise juhtumeid Sivalt Tootmistehnoloogiale (43): 17. oktoober 2018. aasta kiri 2018. aasta tegevuse kohta; (44)17. oktoobri 2018. aasta kiri 2019. aasta tegevuse kohta; (45) ning 26. veebruari 2020. aasta kiri 2020. aasta tegevuse kohta (46).

(32)

Kestliku energia peamised tegevusvaldkonnad on avamere ujuvtuuleenergia, keskkonnahoidliku laevanduse ja rohelise energia süsteemid. Keskus pakub täiemahulisi rajatisi ja katsekambreid maismaal, merel ja laevadel, et simuleerida säästva energia lahendusi. Keskus pakub selliseid teenuseid nagu täiemahuline testimine tegelikes käitamistingimustes maismaal (energiamaja) ja eri segmentide laevadel (kiired ookeanilaevad ja avamerelaevad) ja eri liiki energiasüsteemides.

(33)

Kestliku energia koosseisus on korraldajana ettevõtja Sustainable Energy AS (47) ja tuumikpartneritena ettevõtjad Alltec Services AS, SEAM AS, Unitech Offshore AS, The Switch Marine Drives Norway AS, Future Energy Solutions AS, Alma Clean Power AS, SINTEF Ocean AS ja Testbygg AS.

(34)

Menetluse algatamise otsus hõlmas järgmisi investeerimisabi andmise juhtumeid Sivalt Kestlikule energiale (48): 27. juuni 2019. aasta kiri 2019. aasta tegevuse kohta; (49) ning 26. veebruari 2020. aasta kiri 2020. aasta tegevuse kohta (50).

(35)

Ookeaniinnovatsioon loob ja teeb kättesaadavaks oskusteavet ja taristut, et kiirendada meretööstuse kasvu ja kestlikku arengut. Keskus keskendub kolmele peamisele valdkonnale: vesiviljelus, merealune tehnoloogia ja kihtlisandustootmine kui ookeanitööstuses kasutatav progressi võimaldav tehnoloogia. Ta pakub katsetaristut, mis hõlmab kõike alates väikestest laboritest kuni mini- ja täiemahuliste vesiviljelusrajatisteni. Rajatised on eriti kasulikud nafta- ja gaasitööstuse alltöövõtjatele, kes kohanevad lahenduste tarnimiseks teistesse ookeaniga seotud tööstusharudesse. Rajatised on olulised ka selleks, et arendada tõhusamat lõhetäi tõrjet ja vähendada veeõitsengut.

(36)

Ookeaniinnovatsiooni koosseisus on korraldajana ettevõtja Ocean Innovation AS (51) ja tuumikpartneritena ettevõtjad Marineholmen RASlab AS, Additech AS ja Aquacloud AS.

(37)

Menetluse algatamise otsus hõlmas järgmist investeerimisabi andmist Sivalt Ookeaniinnovatsioonile (52): 3. juuni 2019. aasta kiri 2019. aasta tegevuse kohta (53).

(38)

Keskuse „Digicat“ eesmärk on vähendada kasvavat innovatsioonikiiruse lõhet meretööstuse suurettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate segmendi väiksemate alltöövõtjate vahel. Keskus „Digicat“ pakub katserajatisi, oskusteavet ja võrgustikke virtuaalseks prototüüpimiseks ja digiteisikute arendamiseks igat liiki tööstusharudes kõigis sektorites. Väikesed ja suured osalejad saavad ideid, kontseptsioone ja vahendeid kiiremini katsetada ja valideerida, tõhusamalt ja väiksema riskiga kui katsetamisel füüsilises maailmas.

(39)

Keskuse „Digicat“ koosseisus on korraldajana ettevõtja ÅKP AS (54) ja tuumikpartneritena ettevõtjad OSC AS, NTNU, SINTEF Narvik AS ja SINTEF Ocean AS, Smart Construction Cluster, Ulstein Group AS, Kongsberg Maritime AS, Ocean Visioneering AS, ÅKP Blue Innovation Arena AS ning Invig AS.

(40)

Menetluse algatamise otsus hõlmas järgmisi investeerimisabi andmise juhtumeid Sivalt keskusele „Digicat“ (55): 3. juuni 2019. aasta kiri 2019. aasta tegevuse kohta; (56) ning 26. veebruari 2020. aasta kiri 2020. aasta tegevuse kohta (57).

(41)

Menetluse algatamise otsuses oli EFTA järelevalveameti esialgne seisukoht, et üksikabi puhul oli tegemist riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(42)

Üldise grupierandi määruse artikli 27 lõike 5 kohaselt võib anda investeerimisabi innovatsiooniklastrite rajamiseks ja uuendamiseks. Seejuures on immateriaalsesse ja materiaalsesse varasse tehtud investeerimiskulud abikõlblikud kulud.

(43)

EFTA järelevalveamet kahtles abi andmises investeerimisabina materiaalsesse varasse vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 27 lõikele 5. EFTA järelevalveameti esialgne arusaam oli, et kõnealust investeerimisabi, v.a osa Tootmistehnoloogia investeeringutest, anti üksnes materiaalsele varale, mis ei kuulunud abisaajatele (58). EFTA järelevalveamet leidis tol ajal kättesaadava teabe põhjal, et abisaajad olid Katapulti keskuste korraldajad.

(44)

Lisaks oli EFTA järelevalveamet seisukohal, et juhtudel, kui materiaalne vara ei kuulunud abisaajatele, olid Norra ametiasutuste poolt üldise grupierandi määruse artikli 27 lõike 5 kohaselt abikõlblikeks peetud kulud varade rendikulud. EFTA järelevalveameti esialgne arusaam oli, et rentnikel ei ole kohustust neid renditud varasid osta.

(45)

Neil põhjustel leidis EFTA järelevalveamet esialgu, et abi – mida Norra ametiasutused käsitasid investeerimisabina – anti seoses kuludega, mis ei ole üldise grupierandi määruse artikli 27 lõike 5 kohaselt abikõlblikud. Lisaks leidis EFTA järelevalveamet esialgu, et kõnealused abi andmise juhtumid ei vasta üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigete 7–9 kohastele tegevusabi saamise tingimustele.

(46)

Mis puudutab Tulevikumaterjale käsitlevat 2020. aasta kirja, siis ei olnud selge, kas sellega seotud 20. detsembri 2019. aasta abitaotlus puudutas ühte või mitut projekti/tegevust. Ilmnes, et osa eelarvelistest kuludest kanti enne taotluse esitamist. See tähendaks, et nende kuludega seotud projektile/tegevusele antud abil ei olnud ergutavat mõju üldise grupierandi määruse artikli 6 lõike 2 tähenduses (vt menetluse algatamise otsuse jaotis 6.4).

(47)

Seepärast oli EFTA järelevalveameti esialgne seisukoht, et üksikabi raames antud investeerimisabi ei olnud kooskõlas üldise grupierandi määrusega ja kujutas endast ebaseaduslikku abi.

(48)

EFTA järelevalveamet kahtles ka selles, kas abi on kokkusobiv EMP lepinguga.

(49)

EFTA järelevalveamet kahtles, kas abi sai tunnistada siseturuga kokkusobivaks vastavalt suunistele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (edaspidi „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunised“) (59). Innovatsiooniklastrite ehitamiseks või ajakohastamiseks antava abi puhul on neis suunistes abikõlblike kuludena määratletud immateriaalsesse ja materiaalsesse varasse tehtud investeeringud. Tuginedes põhjendustele, mis sarnanevad üldise grupierandi määruse artikli 27 lõikega 5 seotud põhjendustele, jõudis EFTA järelevalveamet esialgsele järeldusele, et abi ei vasta teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunistes sätestatud tingimustele.

(50)

Seoses abi tunnistamisega otseselt kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c tõi EFTA järelevalveamet välja mitu tegurit, mis tekitavad kahtlusi abi kokkusobivuse suhtes. Menetluse algatamise otsuse kohaselt hõlmavad need tegurid eelkõige abi asjakohasuse ja proportsionaalsuse küsimust. Lisaks leidis EFTA järelevalveamet, et tuleks kindlaks teha Tulevikumaterjale käsitleva 2020. aasta kirja alusel antud investeerimisabi tegelik ergutav mõju.

(51)

Norra ametiasutused selgitasid, et kava eesmärk oli toetada Katapulti keskusi, mis koosnesid korraldajatest ja tuumikpartneritest (vt ka jaotis 3). Seega anti üksikabi raames abi seoses kas korraldajate või tuumikpartnerite poolt keskuste vajadusteks tehtud investeeringutega.

(52)

Lisaks selgitasid Norra ametiasutused, et kõnealust investeerimisabi rakendati järgmise kolme stsenaariumi alusel.

(53)

Nii teise kui ka kolmanda stsenaariumi puhul nõutakse asjaomastes konsortsiumikokkulepetes, et varad (sealhulgas mitterahaline osalus) jääksid Katapulti keskusesse ja neid ei saa sealt ilma Siva nõusolekuta tagasi võtta (60). Nagu Norra ametiasutused kinnitasid, on kõik sellised varad jäänud vastavatesse keskustesse ja neid ei ole sealt välja võetud.

(54)

Abisaajad võivad lisada investeerimisabile rahalise ja/või mitterahalise sissemakse (seadmed ja sellega seotud töötunnid (61)). Mitterahaliste sissemaksete hindamine toimub kooskõlas Siva auditisuunistega, mis on samuti EFTA järelevalveametile esitatud. Varasid võib hinnata kas volitatud hindaja või asjaomane tarnija. Teise võimalusena võib määrata seadmete jääkväärtuse kindlaks tuumikpartnerite eelmise raamatupidamise aastaaruande põhjal.

(55)

Lisaks Siva toega ostetud või uuendatud seadmetele on tuumikpartnerid teinud keskuste kasutajatele kättesaadavaks ka muud vara, mis on märkimisväärselt suurendanud kättesaadava varabaasi väärtust. Selliste seadmete puhul ei ole Siva tuumikpartneritele abi andnud.

(56)

Kokkuvõttes leiavad Norra ametiasutused, et üksikabi raames antud investeerimisabi on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 27 lõikega 5.

(57)

Mis puudutab Tulevikumaterjale käsitlevat 2020. aasta kirja, siis Norra ametiasutused ei arva, et mingeid kulusid oleks tekkinud enne abitaotluse esitamist.

(58)

Tulevikumaterjale käsitlev 2020. aasta kiri on seotud keskuse tuumikvaldkonna laiendamisega akutehnoloogia taristule. Investeeringud, mille jaoks Tulevikumaterjalid 2019. aastal esimest korda Siva rahastamist taotlesid, puudutavad Norner ASi, kes on keskuse tuumikpartner alates 2019. aastast. Tulevikumaterjalid taotlesid abi seoses Norner ASi investeeringutega, mis tehti keskuse kasuks, algselt 29. märtsil 2019 ning uuesti 20. detsembril 2019 (62). Selle abi uuesti taotlemise vajadus oli tingitud kavaga seotud halduslikest põhjustest (63). Kõnealused kulud tekkisid 2019. aasta teisest neljanda kvartalini. Seega ei olnud töid enne abitaotluse esitamist alustatud.

(59)

Norra ametiasutused leiavad, et üksikabi võib tunnistada kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel koostoimes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunistega.

(60)

Norra ametiasutuste sõnul hõlbustati abiga Katapulti keskuste majandustegevust ja sellel on positiivne mõju kasutajate majandustegevusele. Viis Katapulti keskust pakuvad juurdepääsu rajatistele oma vastavates valdkondades, mis on ühtlasi mõjutatud turud.

(61)

Katapulti keskused on loodud uute ja olemasolevate varade kombinatsioonina, mis on kohandatud keskuste vajadustele ja tehakse kättesaadavaks kolmandatele isikutele (vt ka punkt 6.1 eespool). Need investeeringud ja tuumikpartnerite avatud juurdepääs rajatistele ei oleks ilma abita toimunud. Seega on abil ergutav mõju.

(62)

Norra ametiasutuste sõnul on tehnoloogia kiire areng väljakutse olemasolevatele oskusteabele, tootmisprotsessidele, ärimudelitele ning lõpuks ka toodetele ja teenustele. Norra ametiasutused leiavad mitme näite põhjal, et abi on võimaldanud ettevõtjatele, eelkõige VKEdele, avatud ja lihtsat juurdepääsu seadmetele ja oskusteabele oma ideede ja toodete katsetamiseks, visualiseerimiseks ja simuleerimiseks.

(63)

Norra ametiasutused leiavad, et abi võimaldas lahendada kulutõhusal viisil koordineerimisprobleeme, kombineerides uusi ja olemasolevaid varasid. tuumikpartnerite aktiivne kaasamine hõlbustab oskusteabe ja pädevuste vahetamist keskustes. Abi on kooskõlas ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunistes sätestatud abi osakaalu eeskirjadega. Kokkuvõttes väidavad Norra ametiasutused, et üksikabi positiivne mõju kaalub üles nende võimaliku negatiivse mõju konkurentsile ja kaubandusele, mis on igal juhul piiratud.

(64)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmine: „Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.“

(65)

Et meede liigituks abiks selle sätte tähenduses, peavad seega olema täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused: i) abimeetme on andnud riik või see on antud riigi ressurssidest; ii) see annab ettevõtjale eelise; iii) see soodustab teatud ettevõtjaid (valikulisus) ning iv) see ähvardab moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust.

(66)

Menetluse algatamise otsuses käsitas EFTA järelevalveamet abikava ja üksikabi andmise juhtumeid riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Märkustes menetluse algatamise otsuse kohta ei vaidlustanud Norra ametiasutused kava ega üksikabi käsitamist riigiabina. EFTA järelevalveametil ei ole teavet, mis viitaks sellele, et abikava või üksikabi ei kujutaks endast riigiabi.

(67)

EFTA järelevalveamet tuletab meelde, et üksikabi andmise puhul nähakse ette otsetoetused, mida rahastatakse riigieelarvest ning mida haldab ja annab riigi poolt selleks määratud riigi osalusega äriühing. Lisaks eelistatakse üksikabi andmisel abisaajaid, kes tegelevad majandustegevusega erinevates majandussektorites, mis on avatud konkurentsile ja millel on mõju EMP-sisesele kaubandusele.

(68)

Seda arvesse võttes ei ole EFTA järelevalveametil põhjust kalduda kõrvale menetluse algatamise otsuses esitatud esialgsest järeldusest ja leiab, et üksikabi puhul on tegemist riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(69)

Üksikabi andmise aluseks oli meede, mida Norra ametiasutused rakendasid abikavana. EFTA järelevalveamet jagas seda hinnangut menetluse algatamise otsuses (64). EFTA järelevalveametil ei ole põhjust sellest hinnangust kõrvale kalduda.

(70)

Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti e kohaselt tähendab üksikabi sellist abi, mida ei anta abikava raames, ja sellist abikava raames antavat abi, millest tuleb teatada.

(71)

Menetluse algatamise otsuses seati kahtluse alla üksikabi vastavus teatavatele üldise grupierandi määruse I ja III peatükis sätestatud tingimustele (65). Nagu menetluse algatamise otsuses täpsemalt selgitatud, (66) on abimeede üldise grupierandi määruse artikli 3 kohaselt EMP lepinguga kokkusobiv ja protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohasest teavitamiskohustusest vabastatud, tingimusel et meede vastab üldise grupierandi määruse I peatükis sätestatud tingimustele ja asjaomase abiliigi eritingimustele, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis.

(72)

Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti f kohaselt on „ebaseaduslik abi“ uus abi, mis on kehtestatud vastuolus I osa artikli 1 lõikega 3. Protokolli nr 3 II osa artikli 1 punktis c on „uus abi“ määratletud kui abikavad ja üksikabi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused. Ükski olemasoleva abi olemasolu tingimus (67) ei paista olevat täidetud ning seda ei ole väitnud ka Norra ametiasutused. Seega viib üldise grupierandi määruse tingimuste täitmatajätmine järeldusele, et üksikabi andmise juhtumid kujutavad endast ebaseaduslikku abi (68).

(73)

Võttes arvesse menetluse algatamise otsuse kohaldamisala, hindab EFTA järelevalveamet, kas üksikabi raames antud investeerimisabi on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 27 lõikega 5. Seoses Tulevikumaterjale käsitleva 2020. aasta kirjaga hindab EFTA järelevalveamet ka seda, kas investeerimisabi on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikega 2.

(74)

EFTA järelevalveameti esialgne arusaam oli, et investeerimisabi anti seoses varadega, mis ei kuulunud abisaajatele, st korraldajatele, ning et osa rahastatud varadest renditi ilma ostukohustuseta (69). EFTA järelevalveamet jõudis seepärast esialgsele järeldusele, et abi anti kuludeks, mis ei ole üldise grupierandi määruse artikli 27 lõike 5 kohaselt abikõlblikud investeerimisabi saamiseks (70).

(75)

Võttes arvesse Norra ametiasutuste esitatud märkusi, peab EFTA järelevalveamet kõigepealt vajalikuks uurida üksikabi saanute ringi. Seejärel hindab EFTA järelevalveamet, kas üksikabi on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 27 lõikega 5. Üldise grupierandi määruse artikli 27 lõike 5 kohaselt võib anda investeerimisabi innovatsiooniklastrite rajamiseks ja uuendamiseks. Seejuures on immateriaalsesse ja materiaalsesse varasse tehtud investeerimiskulud abikõlblikud kulud.

(76)

Nagu Norra ametiasutused selgitasid, on abikava eeskirjad, mille alusel üksikabi anti, suunatud Katapulti keskuste asutamiseks (vt ka 2. ja 3. jaotis). Seega anti üksikabi andmise raames investeerimisabi pigem Katapulti keskustele kui üksnes kaasaaitajatele.

(77)

Norra ametiasutused on selgitanud, et Katapulti keskused koosnevad korraldajatest ja tuumikpartneritest. Korraldajate ja tuumikpartnerite õigused ja kohustused Katapulti keskuste asutamisetapis, neisse investeerimisel ja nende haldamisel on sätestatud Sivaga sõlmitud põhilepingutes riikliku rahastamise kohta, investeerimislepingutes ja konsortsiumilepingutes. Norra ametiasutused esitasid lepingud ka EFTA järelevalveametile.

(78)

Nende selgituste ja pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist esitatud tõendite põhjal nõustub EFTA järelevalveamet Norra ametiasutustega, et abikava ja üksikabi andmise eesmärk oli anda investeerimisabi Katapulti keskustele, mis koosnevad korraldajatest ja tuumikpartneritest. Abi andmine ei pidanud piirduma abi andmisega üksnes korraldajatele.

(79)

Sivaga sõlmitud põhilepingute ja konsortsiumilepingute alusel moodustati Katapulti keskused ja neid käitati korraldajate ja tuumikpartnerite ühise jõupingutusena, kusjuures ülesanded jagati lepinguliselt nende osalejate vahel.

(80)

Sivaga sõlmitud põhilepingute kohaselt oli investeerimisabi suunatud Katapulti keskuste rajamisele ja arendamisele. Nendes lepingutes arvestati eri osalejatest (st korraldajatest ja tuumikpartneritest) koosnevate keskuste organisatsioonilist ülesehitust ja toimimist.

(81)

Sama võib järeldada Siva abi andmist käsitlevate kirjade (mis moodustavad üksikabi andmise juhtumid) sõnastuse põhjal, kus korraldajad tegutsevad keskuste nimel.

(82)

Siva rahastatud investeeringuid kirjeldati üksikasjalikult investeerimiskavades ja eelarvetes. Vaatlejana Katapulti keskuste juhtorganites (vt põhjendus 19) oli Sival täielik ülevaade Katapulti keskuste struktuurist, toimimispõhimõtetest ja üksikutest investeerimisotsustest.

(83)

EFTA järelevalveamet järeldab, et üksikabi raames said investeerimisabi Katapulti keskused, mida esindavad korraldajad ning mis koosnevad korraldajatest ja tuumikpartneritest.

(84)

Menetluse algatamise otsuses tõstatas EFTA järelevalveamet küsimuse, kas Siva oli andnud investeerimisabi seoses varadega, mis ei kuulunud abisaajatele.

(85)

Nagu EFTA järelevalveamet eelmises jaotises järeldas, anti üksikabi andmise otsuste kohast investeerimisabi Katapulti keskustele, mis koosnevad korraldajatest ja tuumikpartneritest.

(86)

EFTA järelevalveamet viitab jaotisele 6.1, milles kirjeldatakse üksikasjalikumalt üksikabi raames antud investeerimisabi rakendamist. Norra ametiasutuste esitatud tõendid näitavad, et abi saanud varasid omandasid ja omasid asjaomaste Katapulti keskuste korraldajad või tuumikpartnerid.

(87)

Norra ametiasutused on kinnitanud, et kõnealust investeerimisabi ei antud ühelegi teisele isikule peale korraldajate ja tuumikpartnerite, samuti ei antud abi varade rentimiseks ilma ostukohustuseta. Siva rahastamist ei ole antud ka tuumikpartnerile hüvitisena vara üleandmise eest Katapulti keskusele. EFTA järelevalveametil ei ole ka sellistele võimalustele viitavat teavet.

(88)

Seepärast leiab EFTA järelevalveamet, et menetluse algatamise otsuse jaotises 6.2 väljendatud esialgseid kahtlused on hajutatud, kuna investeerimisabi anti seoses varadega, mille korraldajad ja tuumikpartnerid omandasid Katapulti keskustele. Sellest tulenevalt järeldab EFTA järelevalveamet, et kõnealune abi anti seoses kuludega, mis on kõlblikud investeerimisabi saamiseks üldise grupierandi määruse artikli 27 lõike 5 alusel.

(89)

EFTA järelevalveamet arvas menetluse algatamise otsuse jaotises 6.2 esialgu, et üksikabi raames antud investeerimisabi ei olnud kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 27 lõikega 5. Seepärast pidas EFTA järelevalveamet menetluse algatamise otsuse jaotises 6.3 asjakohaseks uurida, kas kõnealune abi vastas üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigete 7–9 kohastele tegevusabi tingimustele.

(90)

Nagu EFTA järelevalveamet käesoleva otsuse jaotises 9.1.3 järeldas, kujutab kõnealune abi endast investeerimisabi, mis on kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 27 lõikega 5. Seega ei ole enam asjakohane hinnata, kas sama abi on tegevusabi kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 27 lõigetega 7–9.

(91)

Vastavalt grupierandi määruse artikli 6 lõikele 2 „loetakse abil olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist“.

(92)

Üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 23 kohaselt on „„tööde alustamine“ kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist. […]“

(93)

Menetluse algatamise otsuses (jaotis 6.4) ei pidanud EFTA järelevalveamet arusaadavaks, kas Tulevikumaterjale käsitleva 2020. aasta kirja alusel antud investeerimisabi oli seotud kuludega, mis tekkisid enne 20. detsembri 2019. aasta abitaotluse esitamist. Eelkõige näis 20. detsembri 2019. aasta abitaotlusega seotud eelarve sisaldavat 2019. aasta kolmes viimases kvartalis (teine, kolmas ja neljas kvartal) kantud kulusid.

(94)

Pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist esitasid Norra ametiasutused selle abi kohta lisaselgitusi ja -tõendeid.

(95)

Nagu Norra ametiasutused selgitasid, on kõnealused investeeringud seotud keskuse põhivaldkonna laiendamisega akutehnoloogia taristule (vt põhjendus 58).

(96)

Esitatud tõenditest nähtub, et investeeringud, mille jaoks Tulevikumaterjalid 2019. aastal esimest korda abi taotlesid, puudutavad Norner ASi, mis on Katapulti keskuse tuumikpartner alates 2019. aastast. Tulevikumaterjalid taotlesid algselt abi seoses Norner ASi investeeringutega keskusele 29. märtsil 2019 ja uuesti 20. detsembril 2019 halduslikel põhjustel, mis ei ole seotud Katapulti keskuse ja Norner ASiga (vt põhjendus 58). Kõnealused kulud tekkisid 2019. aasta teisest neljanda kvartalini.

(97)

Seega kanti Norra ametiasutuste esitatud teabe põhjal ettevõtja Norner AS kulud, mis olid hõlmatud Tulevikumaterjale käsitleva 2020. aasta kirjaga, pärast abi taotlemist 29. märtsil 2019. Vajadus abi uuesti taotleda põhjustel, mis ei ole seotud Tulevikumaterjalidega, ei muuda asjaolu, et asjaomased kulud kanti esimest korda pärast 29. märtsi 2019. Seetõttu leiab EFTA järelevalveamet, et Tulevikumaterjalid olid esitanud abitaotluse enne tööde alustamist kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikega 2.

(98)

Samuti märgib EFTA järelevalveamet, et 2019. aasta abieelarve üks punkt on seotud muu tuumikpartneri kui Norner ASi investeeringuga 2019. aastal. Norra ametiasutuste esitatud tõendid kinnitavad siiski, et Tulevikumaterjalid taotlesid abi seoses selle investeeringuga esimest korda juba 2018. aastal.

(99)

Selle põhjal leiab EFTA järelevalveamet, et tema esialgsed kahtlused seoses Tulevikumaterjale käsitleva 2020. aasta kirjaga on hajutatud, ning järeldab, et abi andmine oli kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikega 2.

(100)

Üldise grupierandi määruse artikli 6 lõike 2 ja Tulevikumaterjale käsitleva 2020. aasta kirja kohta järeldab EFTA järelevalveamet, et kõnealune abi on selle sättega kooskõlas (vt jaotis 9.3).

(101)

Üldise grupierandi määruse artikli 27 lõike 5 kohta järeldab EFTA järelevalveamet, et üksikabi raames antud investeerimisabi on selle sättega kooskõlas (vt jaotis 9.1).

(102)

Kuna menetluse algatamise otsuses piirduti üksikabi raames antud investeerimisabi vastavuse hindamisega üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikele 2 (71) ja artikli 27 lõikele 5, (72) leiab EFTA järelevalveamet, et abi on vabastatud protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest ning kokkusobiv EMP lepingu artikli 61 lõikega 3 kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 3.

(103)

EFTA järelevalveamet märgib, et eespool nimetatud põhjustel ei ole enam vajalik hinnata kõnealuse abi kokkusobivust EMP lepingu toimimisega kas koostoimes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suunistega või otseselt.

(104)

Eespool toodud hindamise põhjal leiab EFTA järelevalveamet, et üksikabi raames antud investeerimisabi on riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

(105)

Üldise grupierandi määruse artikli 3 kohaselt leiab EFTA järelevalveamet, et abi on kokkusobiv EMP lepinguga toimimisega vastavalt selle artikli 61 lõikele 3 ja vabastatud protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustusest,