Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document E2012C0157

EFTA järelevalveameti otsus nr 157/12/COL, 9. mai 2012 , maaüksuse nr 271/8 müügi kohta Oppdali omavalitsuse poolt (Norra)

OJ L 350, 20.12.2012, p. 109–113 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2012/157(2)/oj

20.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 350/109


EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 157/12/COL,

9. mai 2012,

maaüksuse nr 271/8 müügi kohta Oppdali omavalitsuse poolt (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (EDASPIDI „JÄRELEVALVEAMET”),

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 61 ja protokolli nr 26,

võttes arvesse EFTA riikidevahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”), eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (edaspidi „protokoll nr 3”), eriti selle I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artikli 7 lõiget 2,

võttes arvesse järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL (järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 27 nimetatud rakendussätete kohta) konsolideeritud versiooni (edaspidi „rakendussätete otsus”) (1),

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt osutatud sätetele (2) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1   Menetlus

3. juuli 2008. aasta kirjas (toiming nr 484519) esitas kaebuse esitaja Oppdal Booking AS (edaspidi „OB”) kaebuse Oppdali omavalitsuse (edaspidi „omavalitsus”) kava kohta müüa Oppdalis kinnistu nr 271/8 (edaspidi „kinnistu”) ettevõttele Strand Drift Oppdal AS (edaspidi „SDO”).

9. juuli 2008. aasta kirjas (toiming nr 485146) taotles järelevalveamet Norra ametiasutustelt lisateavet.

8. septembri 2008. aasta kirjas (toiming nr 491369) esitas ostja, SDO, järelevalveametile märkused. 9. oktoobri 2008. aasta kirjas (toiming nr 490914) vastasid Norra ametiasutused teabenõudele. 1. oktoobri 2008. aasta kirjas (toiming nr 493593) taotles kaebuse esitaja lisateavet.

Järelevalveameti otsus nr 417/10/COL protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud ametliku menetluse algatamise kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning selle EMP kaasandes (3). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkuseid selle otsuse kohta.

3. detsembri 2010. aasta kirjas (toiming nr 579649) edastasid Norra ametiasutused oma märkused (ja SDO märkused) menetluse algatamise otsuse kohta.

2   Sündmuste kronoloogia

7. veebruari 2007. aasta kirjas (4) tegi SDO taotluses omavalitsusele ettepaneku ehitada suusakeskuse klientide jaoks kinnistule nr 271/8 teenindusruumid. Kinnistu kasutusotstarvet tuleks muuta, et kasutada piirkonda nimetatud eesmärgil.

19. oktoobri 2007. aasta kirjas (5) väljendas SDO huvi kinnistu ostu vastu. 30. novembri 2007. aasta kirjas (6) vastas omavalitsus, et kinnistu müüki ei võeta arutusele enne, kui piirkonna kasutusotstarve on muudetud.

31. märtsil 2008 muudeti piirkonna kasutusotstarvet (7). 23. aprilli 2008. aasta kirjas (8) esitas OB kaebuse otsuse kohta muuta kinnistu kasutusotstarvet. 7. mai 2008. aasta kirjas (9) teavitas omavalitsus SDOd, et viimase huvi kinnistu ostu vastu ei saa kaebuse tagajärjel kaaluda enne, kui kaebuse osas on otsus tehtud. 26. mail 2008 otsustas omavalitsus mitte rahuldada OB kaebust seoses kinnistu kasutusotstarbe muutmisega, vaid saata kaebus edasi Opplandi maavanemale (Fylkesmannen) (10).

30. mai 2008. aasta kirjas (11) väljendas OB huvi osta kinnistu juhul, kui maavanem kaebust ei rahulda. 6. juuni 2008. aasta kirjas (12) teavitas omavalitsus SDOd, et ta ei kaalu SDO kinnistuostu huvi enne, kui maavanem on teinud kaebuse osas otsuse. Peale selle rõhutas omavalitsus, et ta ei ole andnud SDO-le eelisõigust kinnistu ostmiseks (13).

30. juunil 2008 otsustas omavalitsuse täitevkomitee tellida kõnealuse kinnistu kohta kaks eraldi hindamist ning alustada seejärel SDOga müügiläbirääkimisi (14). 3. juuli 2008. aasta kirjas (15) esitas OB järelevalveametile kaebuse omavalitsuse kava kohta müüa kinnistu SDO-le.

10. juuli 2008. aasta kirjas (16) taotles OB juurdepääsu mõlema sõltumatu hindamise tulemustele.

16. juulil 2008 (17) kohtusid SDO ja omavalitsus, et arutada kinnistu müügilepingu mustandit. Omavalitsus teavitas SDOd sõltumatutest hindamistest ja kinnistu müügihinnast. Müügihinnaks määrati 850 000 Norra krooni (vastab sõltumatutele hindamistele). SDO-le anti 17. juulini 2008 aega vaadata läbi leping; omavalitsusel oli kavas teha müügiotsus 24. juuli 2008. aasta koosolekul (18). SDO allkirjastas lepingu 18. juulil 2008 (19).

23. juuli 2008. aasta kirjas (20) pakkus OB kinnistu eest 3,1 miljonit Norra krooni.

Oppdali omavalitsus allkirjastas SDOga müügilepingu 31. juulil 2008 (21).

3   Kaebus

2008. aasta juulis esitas OB kaebuse järelevalveametile seoses süüdistusega, et Oppdali omavalitsus kavatses müüa kinnistu nr 271/8 SDO-le ilma avaliku pakkumiseta. Kinnistu on osa piirkonnast, mis oli enne kasutusotstarbe muutmist määratud suusakeskuse parklaks.

OB omab ja käitab Oppdali suusakeskust ja sellega seotud ettevõtteid. Kõnealuse maatüki ostja, SDO, on OB konkurent, kes varem liisis OB-lt kinnistut äritegevuseks seoses suusavarustuse laenutuse ja suusainstruktorite pakutavate teenustega. Kui OP tõstis renti, hakkas SDO otsima uusi äriruume (22).

Kaebuses esitas OB süüdistuse, et kinnistu müüakse ilma avaliku pakkumiseta, nagu kirjeldatud järelevalveameti riigiabisuuniste (ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta („suunised”) (23) punktis 2.1. Lisaks väidab OB, et omavalitsus ei tegutsenud vastavalt alternatiivsele menetlusele, mida on kirjeldatud suuniste punktis 2.2, kuna müügiläbirääkimised algasid võimaliku ostjaga enne, kui saadi kinnistu sõltumatu hinnang (24).

Veel väitis OB, et ei olnud selge, millistele põhimõtetele hindamisaruanded tuginesid. OB väidab, et tema 3,1 miljoni Norra krooni suurune pakkumine, mis põhineb ostjaga samasugusel kinnistu kasutamisel, näitab, et müügihind ei väljenda turuhinda. Peale selle väitis OB, et teda ei saaks pidada ostjaks, kellel on kinnistu vastu erihuvi (25).

4   Menetluse algatamise põhjused

Järelevalveamet algatas ametliku uurimismenetluse selle alusel, et maa müük Oppdali omavalitsuse poolt ettevõttele Strand Drift Oppdal AS võib kujutada endast riigiabi. Eelkõige oli järelevalveametil kahtlusi seoses sellega, kas müügihind kajastas kinnistu turuhinda ja kas see hõlmas ebaseaduslikult antud riigiabi. Järelevalveameti arvates peaks olukordades, kus omavalitsus saab kinnistule kõrgema konkureeriva pakkumise pärast sõltumatu eksperdi poolset hindamist, omavalitsus üldiselt uurima kõnealust kõrgemat pakkumist täpsemalt, et tagada kinnistu müük turuhinnaga. Seda saab teha kas küsides kinnistu kohta teist hinnangut või lastes sõltumatul hindajal kinnistut uuesti hinnata.

Järelevalveamet osutas komisjoni otsusele C35/2006 (26), milles käsitleti Åre omavalitsuse maamüüki Rootsis, kus omavalitsus oli saanud kinnistule kõrgema konkureeriva pakkumise.

Peale selle väljendas järelevalveamet kahtlust, kas maa müüki võiks pidada EMP lepinguga kooskõlas olevaks, eriti vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c.

5   Norra ametiasutuste märkused

3. detsembri 2010. aasta kirjas (27) osutavad Norra ametiasutused järelevalveametile suunatud 9. septembri 2008. aasta kirjale (28).

9. septembri 2008. aasta kirjas väidavad Norra ametiasutused, et suuniste punktis 2.2 kirjeldatud menetlust on järgitud ja seega ei hõlma tehing riigiabi. Veel väidavad Norra ametiasutused, et eksperdihinnangud saadi enne mis tahes müügiläbirääkimisi SDOga ning et aruanded kajastavad kinnistu turuhinda. Lisaks esitasid Norra ametiasutused Oppdali omavalitsuse koostatud ülevaate, milles näidati, et kinnistu hind on kõrgeim hind, mida omavalitsuse teada on selles piirkonnas ruutmeetri eest makstud.

Peale selle väidavad Norra ametiasutused, et turuhind peaks kajastama hinda, mida tavaostja oleks valmis kinnistu eest maksma, jättes välja erihuvidega ostjad. Seepärast on Norra ametiasutused seisukohal, et OB 3,1 miljoni Norra krooni suurust pakkumist tuleb käsitada erihuvi omava poole pakkumisena, võttes arvesse seda, et OB-l on suusateenuste kohalikul turul valitsev positsioon ja ta on seega valmis maksma ülemäära kõrget hinda, et kõrvaldada turult konkurendid. Seepärast väidavad Norra ametiasutused, et ekspertidest hindajate esitatud väärtus kajastab kinnistu tegelikku turuväärtust.

6   Strand Drift Oppdal ASi märkused  (29)

SDO märgib, et kõnealust juhtumit ja komisjoni otsust C35/2006 ei saa võrrelda. Otsuse C35/2006 puhul tehti kinnistu sõltumatu hindamine peaaegu kaks ja pool aastat enne müügi toimumist ning sellise pika aja jooksul võib maa väärtus oluliselt muutuda. Teiseks väidab SDO, et juhtumi C35/2006 faktidest ei selgu, kas sõltumatut hinnangut kasutati lepinguväärtuse määramiseks. SDO väidab, et seevastu praegusel juhul toimus maa müük vastavalt järelevalveameti suuniste punktile 2.2.

Veel väidab SDO, et OB pakkumine tundub olevat osa strateegiast saada kohalikul turul ainukeseks suusateenuste pakkujaks, mis SDO sõnul selgitab, miks OB tegi pakkumise, mis ületab kinnistu turuväärtust. SDO osutab ka Oppdali omavalitsuse 29. augusti 2008. aasta ülevaates (30) esitatud teabele, mille kohaselt on kinnistu ruutmeetri müügihind omavalitsusele teadaolev kõrgeim hind.

Veel märgib SDO, et kaebuse esitaja on ostnud piirkonnas maad hinnaga, mis on oluliselt madalam, kui on müügihind praegusel juhul. SDO märgib ka, et vastavalt Norra lepinguseadusele on leping sõlmitud ja siduv, kui osapooled on tingimustes kokku leppinud, sõltumata sellest, kas leping on tegelikult allkirjastatud. Seepärast on SDO arvamusel, et Oppdali omavalitsus oli juriidiliselt kohustatud müüma kinnistu SDO-le ajal, mil OB esitas oma pakkumise.

SDO on seisukohal, et kinnistu müüdi turuhinnaga, kuna müügihind põhines vastavalt järelevalveameti suunistele kahe sõltumatu eksperdi hinnangul. Seepärast väidab SDO, et tehing ei hõlma riigiabi.

II.   HINDAMINE

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud järgmine:

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.

6.1   Riigiabi suunised ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta  (31)

Abi antakse riigi poolt või riigi vahenditest. Seoses riigiabi andmisega käsitatakse omavalitsusi riigi osana, seega käsitletakse Oppdali omavalitsuse vahendeid riigi vahenditena.

Riigiabi suunised ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta annavad täiendavaid suuniseid selle kohta, kuidas järelevalveamet tõlgendab ja kohaldab EMP lepingu riigiabisätteid, kui tegemist on riigi maa ja hoonete müümise hindamisega. Punktis 2.1 on kirjeldatud müüki tingimusteta pakkumismenetluse teel, punktis 2.2 on kirjeldatud müüki pärast sõltumatu eksperdi hinnangu saamist.

Riigi omanduses oleva maa ja hoonete müük alla turuväärtuse viitab sellele, et hõlmatud on riigi vahendid. Suunistega on ette nähtud kaks olukorda, kus lähtutakse teatavatel tingimustel sellest, et kinnistu eest makstud hind vastab turuväärtusele; seega ei ole tegemist riigi vahendite kasutamisega. Nagu eespool märgitud, on need kaks olukorda järgmised: a) müük on toimunud tingimusteta pakkumismenetluse teel ja b) müük on toimunud pärast sõltumatu eksperdi hinnangu saamist.

Praegusel juhul ei korraldanud omavalitsus tingimusteta pakkumismenetlust, vaid kasutas müügihinna määramisel kahe sõltumatu eksperdi hinnangut.

Järelevalveameti suuniste punktiga 2.2 on kehtestatud, et „kui ametivõimud ei kavatse kasutada punktis 2.1 kirjeldatud menetlust, peab üks või mitu sõltumatut varade hindajat andma enne müügiläbirääkimisi sõltumatu hinnangu, et kehtestada turuväärtus üldtunnustatud turunäitajate ja hindamisstandardite alusel. Sel viisil kehtestatud turuhind on minimaalne ostuhind, millega võib nõustuda ilma riigiabi andmata.

Norra ametiasutused on märkinud, et Oppdali omavalitsus tellis kaks hindamist sõltumatutelt hindajatelt Geir Husebølt ja Ragnar Lianilt. Hindamised viidi läbi 2008. aasta juulis, vastavalt 7. ja 9. juulil. Kuigi SDO näitas kinnistu vastu huvi üles 2007. aasta veebruaris ja hiljem samal aastal andis märku huvist osta kinnistu, ei ole Norra ametiasutused andnud eelisostuõigust ning kirjavahetuses ei ole viidatud võimalusele, et enne mõlema eksperdi hindamise lõpetamist oleks müügiläbirääkimised lõpetatud või oleks kokku lepitud ostuhinnas. Mõlemas aruandes esitatud hinnangul on kinnistu turuväärtus sarnane, vastavalt 800 000 ja 850 000 Norra krooni.

6.2   Kinnistu müük

Nagu järelevalveamet märkis menetluse algatamise otsuses, ei hõlma suunised selgelt olukorda, kus kõrgem konkureeriv pakkumine saadakse pärast eksperdihinnangu saamist, kuid enne lepingu sõlmimist. Järelevalveameti arvates võib sellises olukorras kõrgema konkureeriva pakkumise esitamine äratada kahtlusi, kas hindamised peegeldavad kinnistu tegelikku turuhinda.

Menetluse algatamise otsuses on järelevalveamet osutanud komisjoni otsusele C35/2006, milles käsitleti olukorda, kus pakkumine tehti pärast eksperdihinnangu saamist. Komisjon märkis oma otsuses:

Isegi juhul, kui vastavalt teatisele  (32) oleks koostatud asjatundja hinnang (st vahetult enne müüki ja üldtunnustatud hindamisstandarditel põhinev hinnang müüdava maa kohta), oleks kõnealune hinnang tegeliku pakkumise puudumisel olnud vaid paremuselt teine vahend maa turuväärtuse kindlaksmääramiseks. Kohe, kui esitatakse usaldusväärne ja siduv pakkumine, mis on otseselt võrreldav ja sisaldab kõrgemat hinda kui asjatundja hinnang, tuleks eelistada pakkumist. Käesolevas juhtumis tuleks pakkumise ja tegeliku müügihinna vahet pidada parimaks viisiks riigi vahendite kaotuse mõõtmiseks (33).

Komisjoni otsus kaevati edasi üldkohtusse. Üldkohus (34) ei nõustunud komisjoni hinnanguga ja leidis, et maamüügitehing ei hõlmanud riigiabi. Üldkohus järeldas, et konkureeriv kõrgem pakkumine ei olnud ei tõsiseltvõetav ega võrreldav omavalitsuse heakskiidetud pakkumisega (35). Veel juhtis üldkohus tähelepanu sellele, et otsustamisel, kas konkureerivat pakkumist saab pidada võrreldavaks, on oluline kaaluda juhtumi eriasjaolusid (36).

Praegusel juhul on Norra ametiasutused väitnud, et OB oli ostja, kellel oli erihuvi kinnistu vastu ja seetõttu soovis ta maksta kinnistu eest ebanormaalselt kõrget hinda, et ennetada seda, et SDO asutab temaga konkureeriva ettevõtte. OB on suusakeskuses valitsev suusateenuste pakkuja. SDO ettevõte konkureeriks otse OB osutatud teenustega ja ohustaks OB turupositsiooni. OB vaidlustas kinnistu kasutusotstarbe muutmise ja kui tema kaebus tagasi lükati, tahtis ta kinnistu ära osta. See näitab OB kavatsusi. Seega võib järeldada, et OB omab kinnistu suhtes erihuvi. OB erihuvi kajastub kõrges pakkumises; OB tehtud pakkumine ületas üle kolme korra (3 100 000 Norra krooni) sõltumatute ekspertide määratud hinda ning järelevalveametil ei ole märke selle kohta, et sõltumatute ekspertide tehtud väärtuse hindamine oli puudulik. Praegusel juhul on järelevalveamet seisukohal, et SDO ja OB pakkumised ei ole võrreldavad OB erihuvi tõttu kinnistu vastu. Kõnealuse erihuvi tõttu soovib OB teha kinnistule ülemääraselt kõrge pakkumise. Seepärast ei saa seda pakkumist pidada võrreldavaks SDO pakkumisega, mis kajastab kinnistu väärtust, mille määrasid sõltumatud eksperdid.

Seepärast, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, jõudis järelevalveamet järeldusele, et kinnistu müüdi turuhinnaga vastavalt järelevalveameti suuniste (ametivõimude korraldatava maa ja hoonete müügi kohta) punktis 2.2 sätestatud menetlusele.

Eelnevat arvesse võttes on järelevalveamet seisukohal, et kinnistu müük Oppdali omavalituse poolt SDO-le ei hõlma riigiabi, kuna OB tehtud konkureerivat pakkumist tuleb käsitada pakkumisena, mis tuli kinnistu suhtes erihuvi omavalt ostjalt. Seepärast on järelevalveamet seisukohal, et müük toimus turuhinnaga vastavalt järelevalveameti suuniste (ametivõimude korraldatava maa ja hoonete müügi kohta) punktis 2.2 sätestatud menetlusele.

7   Järeldus

Eespool toodud hinnangu põhjal on järelevalveamet seisukohal, et Oppdali omavalitsuse poolne kinnistu nr 271/8 müük ettevõttele Strand Drift Oppdal AS ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu riigiabi käsitlevate sätete tähenduses.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EFTA järelevalveamet on seisukohal, et Oppdali omavalitsuse poolne kinnistu nr 271/8 müük ettevõttele Strand Drift Oppdal AS ei kujutanud endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses.

Artikkel 2

Käesolevaga lõpetatakse vastavalt protokolli nr 3 II osa artikli 4 lõikele 4 koosmõjus artikliga 13 algatatud menetlus seoses kinnistu nr 271/8 müügiga Oppdali omavalitsuse poolt.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 4

Ainult otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 9. mai 2012

EFTA järelevalveameti nimel

eesistuja

Oda Helen SLETNES

kolleegiumi liige

Sabine MONAUNI-TÖMÖRDY


(1)  Kättesaadav aadressil: http://www.eftasurv.int/media/decisions/195-04-COL.pdf

(2)  Avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ELT C 34, 3.2.2011, ja Euroopa Liidu teataja EMP kaasandes nr 6, 3.2.2011. HYPERLINK „http://www.efta.int/publications/eea-supplements.aspx”

(3)  Kõnealused dokumendid avaldati Euroopa Liidu Teatajas, ELT C 34, 3.2.2011, ja Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes nr 6, 3.2.2011.

(4)  Toiming nr 491369.

(5)  Toiming nr 491369.

(6)  Toiming nr 491369.

(7)  Vaata Oppdali omavalitsuses (ehitusamet) 31.3.2008 toimunud koosoleku protokoll (toiming nr 490914).

(8)  Toiming nr 491369.

(9)  Toiming nr 491369.

(10)  Vaata Oppdali omavalitsuses (ehitusamet) 26.5.2008 toimunud koosoleku protokoll (toiming nr 490914).

(11)  Toiming nr 491369.

(12)  Toiming nr 491369.

(13)  Toiming nr 491369.

(14)  Vaata Oppdali omavalitsuses (kohalik täitevkomitee) 30.6.2008 toimunud koosoleku protokoll (toiming nr 493593).

(15)  Toiming nr 484869.

(16)  Toiming nr 490914.

(17)  Vt 16.7.2008 toimunud kohtumise protokoll – Toiming nr 491369.

(18)  Vt 16.7.2008 toimunud koosoleku protokoll – toiming nr 491369.

(19)  Vt SDO ja Oppdali omavalitsuse allkirjastatud müügileping (toiming nr 490914).

(20)  Toimingud nr 491369 ja 493593.

(21)  Vt SDO ja Oppdali omavalitsuse allkirjastatud müügileping (toiming nr 490914).

(22)  Toiming nr 491369.

(23)  Suuniste see peatükk vastab komisjoni teatisele ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta (EÜT C 209, 10.7.1997, lk 3); kättesaadav ka aadressil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

(24)  Toiming nr 493593.

(25)  Toiming nr 493593.

(26)  Komisjoni 30.1.2008 otsus riigiabi kohta C 35/06, ELT L 126, 14.5.2008, lk 3.

(27)  Toiming nr 579649.

(28)  Toiming nr 490914.

(29)  Toiming nr 579649.

(30)  Toiming nr 490914.

(31)  Kättesaadav aadressil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

(32)  Riigiabi suuniste (ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta) punkt 2.2 vastab komisjoni teatisele ametivõimude korraldatavas maa ja hoonete müügis sisalduvate riigiabi elementide kohta (EÜT C 209, 10.7.1997, lk 3).

(33)  Komisjoni 30.1.2008 otsus riigiabi kohta C 35/06, ELT L 126, 14.5.2008, lk 3, punkt 59.

(34)  Kohtuasi T-244/08 Konsum Nord vs. komisjon, 13. detsembri 2011. aasta otsus, ei ole veel avaldatud.

(35)  Kohtuasi T-244/08 Konsum Nord vs. komisjon, punktid 72–76.

(36)  Kohtuasi T-244/08 Konsum Nord vs. komisjon, punkt 73.


Top