KONKURSIKUTSE – EACEA/41/2018

Programm „Erasmus+“, 3. põhimeede – poliitikareformide toetamine

Kodanikuühiskonna koostöö noorsoovaldkonnas (1)

(2018/C 398/14)

Sissejuhatus

Programmi raames tehtav koostöö haridus-, koolitus- ja noorsoovaldkonna kodanikuühiskonna organisatsioonidega on eriti tähtis selleks, et luua üldine omanditunne seoses õppe strateegiate ja poliitikaga ning võtta kõikidel tasanditel arvesse sidusrühmade arvamusi ja probleeme.

Oluline on tagada sidusrühmade aktiivne osalemine, edendada nende osalemist programmis „Erasmus+“ ja muudes Euroopa programmides ning levitada nende liikmete ulatuslike võrgustike kaudu poliitikat, programmi tulemusi ja häid tavasid.

1.   Eesmärgid

Käesoleva konkursikutse eesmärk on tagada tegevustoetustena struktuurne tugi Euroopa vabaühendustele ja Euroopa Liidu noorsoovaldkonnas tegutsevatele võrgustikele, millel on järgmised üldeesmärgid:

—	suurendada sidusrühmade teadlikkust Euroopa Liidu noorsoostrateegia (2) aastateks 2019–2027, mis põhineb komisjoni ettepanekul (3) ja eeldatavalt aasta lõpuks;

—	töötada välja, edendada ja toetada meetmeid noorte kaasamiseks, nende ühendamiseks ja noorte kaasamiseks ELi noortestrateegia vaimus;

—	suurendada noorte teadlikkust ja noorte osalust ELi meetmetes, kaasa arvatud hiljuti loodud, näiteks Euroopa solidaarsuskoormus ja avastage EL;

—	parandada sidusgrupi seotust ja koostööd riigiasutustega, et rakendada poliitilisi meetmeid noorte jaoks olulistes valdkondades;

—	edendada sidusrühmade osalemist noorsoovaldkonnas;

—	suurendada sidusrühmade kaasatust poliitika ja programmi meetmete teabe, sh tulemuste ja hea tava levitamises oma liikmete seas ja laiemalt.

Need eesmärgid peaksid selgesti sisalduma taotlevate organisatsioonide töökavades, tegevuses ja tulemustes.

Lisaks peavad käesoleva konkursikutse alusel toetatavad noorsoovaldkonnas tegutsevad organisatsioonid korraldama tegevusi, et:

—

edendada Euroopas kõigi noorte aktiivsemat osalemist demokraatlikus ja kodanikuühiskonnas; aidata kaasa noori ja noorteorganisatsioone mõjutavate poliitikateemade arutamisele / arendamisele Euroopa, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil; muuta noorte hääl ühiskonnas paremini kuuldavaks; julgustada Euroopa Parlamendi valimistel hääletamist; edendada ühiskonnas noorte mõjuvõimu suurendamist ja nende osalemist otsustusprotsessides;

—	edendada noorte õiglast ja võrdset juurdepääsu võimalustele; lihtsustada üleminekut noorukieast täiskasvanuellu, eriti tööturule sisenemist ja noorte tööalast konkurentsivõimet; suurendada kõigi noorte sotsiaalset kaasamist ja nende osalemist solidaarsustegevustes;

—	edendada pädevuste ja oskuste arendamist mitteformaalse õppimise, noorteorganisatsioonide ja noorsootöö kaudu; propageerida Euroopa noorte seas digikirjaoskust, kultuuridevahelist õpet, kriitilist mõtlemist, mitmekesisuse austamist ning solidaarsuse, võrdsete võimaluste ja inimõiguste väärtusi;

—	edendada ühiskonnas vähemate võimalustega noorte kaasamist;

—

aidata kaasa 17. märtsil 2015 Pariisis vastu võetud kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste hariduse kaudu edendamist käsitleva deklaratsiooni rakendamisele, näiteks peavoolustades kodanikuõpetuse, kultuuridevahelise dialoogi ja demokraatlike kodanikuõiguste edendamist oma tööprogrammides;

—	aidata kaasa 7. juunil 2016 vastu võetud kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava rakendamisele, algatades ja edendades meetmeid ja projekte, mis tegelevad rändetaustaga noorte, sh äsja saabunud pagulaste integreerimisega vastuvõtvasse ühiskonda.

Kõik ülalnimetatud tegevused peavad laiendama noortele suunatud teavitustegevust, et tagada häälte mitmekesisus, jõuda noorteni noorteorganisatsioonides ja mujal ning vähemate võimalustega noorteni, kasutades selleks mitmesuguseid kanaleid.

2.   Abikõlblikkus

2.1.   Abikõlblikud taotlejad

Käesolev konkursikutse on avatud kahele järgmisele organisatsioonide kategooriale: Euroopa vabaühendused ja Euroopa Liidu võrgustikud (mitteformaalsed võrgustikud).

Noorsoovaldkonnas tehtava kodanikuühiskonna koostöö kontekstis kehtivad järgmised mõisted:

1. kategooria. Euroopa vabaühendus peab:

—

tegutsema formaalselt tunnustatud struktuuri raames, koosnema a) Euroopa organisatsioonist/sekretariaadist (taotleja), mis on olnud taotluse esitamise kuupäevaks abikõlblikus riigis juriidiliselt asutatud vähemalt ühe aasta, ning b) Euroopa organisatsiooniga/sekretariaadiga õiguslikult seotud riiklikest organisatsioonidest/osakondadest vähemalt 12 abikõlblikus riigis;

—	tegutsema noorsoovaldkonnas ning korraldama tegevusi, millega toetatakse Euroopa Liidu noorsoostrateegia tegevusvaldkondade rakendamist;

—	kaasama noori organisatsiooni haldusesse ja juhtimisse.

2. kategooria. Euroopa Liidu võrgustik (mitteformaalne võrgustik) peab:

—	koosnema juriidiliselt sõltumatutest mittetulundusühingutest, mis tegutsevad noorsoovaldkonnas ja korraldavad tegevusi, millega toetatakse Euroopa Liidu noorsoostrateegia tegevusvaldkondade rakendamist;

—

tegutsema mitteformaalse juhtimise alusel, koosnema a) organisatsioonist, mis on olnud taotluse esitamise kuupäevaks abikõlblikus riigis juriidiliselt asutatud vähemalt ühe aasta ja mis täidab Euroopa tasandil võrgustiku koordineerimise ja toetamise ülesandeid (taotleja), ning b) vähemalt 12 muust abikõlblikus riigis asutatud organisatsioonist;

—	kaasama noori võrgustiku haldusesse ja juhtimisse.

2.2.   Abikõlblikud riigid

Abikõlblikud on ühes järgmistest riikidest asutatud juriidiliste isikute taotlused:

—

Euroopa Liidu liikmesriigid: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik; Suurbritannia taotlejad: tuleb silmas pidada, et toetuskõlblikkuse kriteeriumid peavad olema täidetud kogu toetusperioodi jooksul. Kui Ühendkuningriik lahkub EList toetusperioodi jooksul ega sõlmi ELiga lepingut, millega tagatakse, et Suurbritannia taotlejad on jätkuvalt rahastamiskõlblikud, lõpetatakse ELi vahenditest rahastamine (samal ajal võidakse projektis jätkuvalt osaleda) või nõutakse projektis osalemise lõpetamist toetuslepingus kehtestatud asjaomaste lõpetamist käsitlevate sätete alusel.

—	Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, mis kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda (EMP): Island, Liechtenstein ja Norra;

—	kandidaatriigid, kelle ühinemiseelne strateegia on määratud kooskõlas kõnealuste riikidega sõlmitud raamlepingutes sätestatud üldpõhimõtete ja -tingimustega seoses nende osalemisega ELi programmides: endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Serbia (4) ja Türgi.

3.   Tegevused

Taotlevad asutused peavad esitama järjepideva töökava, mis hõlmab noorte juhitud mittetulundustegevusi, mis sobivad konkursikutse eesmärkide saavutamiseks.

Need tegevused on eelkõige järgmised:

—	mitteformaalse ja informaalse õppimise programmid ning tegevusprogrammid, mis on suunatud noortele ja noortele töötajatele;

—	noorsootöö kvalitatiivse täiustamise tegevused;

—	noorsoovaldkonnas tunnustamise ja läbipaistvuse vahendite arendamise ning edendamise tegevused;

—	seminarid, koosolekud, õpikojad, konsultatsioonid, arutelud noortega noorsoopoliitika ja/või Euroopa küsimuste teemal;

—	konsultatsioonid noortega, et töötada välja konsulteerimise vahendid, metoodikad ja vormid tulevase ELi noortedialoogi jaoks (5);

—	demokraatia toimimises noorte aktiivse osalemise edendamise tegevused;

—	Euroopas kultuuridevahelise õppe ja mõistmise edendamise tegevused;

—	meedia- ja teabetegevused ning -vahendid noorsoo ja Euroopa küsimustes.

Kõiki haaraval põhimõttel peavad taotlevad asutused järgima mitmesuguse taustaga noortega rohujuuretasandil kontakti loomise strateegiaid, et tagada jõudmine üha enamate noorteni rohujuuretasandil.

Käesoleva konkursikutse raames ei ole abikõlblikud programmi Erasmus+ riiklikud esindused ega organisatsioonid, mille liikmetest enamik (vähemalt kaks kolmandikku) on programmi Erasmus+ riiklikud esindused.

4.   Eelarve

Käesoleva konkursikutse alusel saab taotleda aastaseid tegevustoetusi (6).

Aastased tegevustoetused keskenduvad lühiajalisele koostööle Euroopa tasandil. Taotlused peavad sisaldama 2019. aasta 12 kuu üksikasjalikku tööprogrammi (aasta tööprogrammi) koos toetuse arvutamiseks vajaliku teabega.

5.   Toetuse andmise kriteeriumid

Abikõlblike taotluste kvaliteeti hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel (7):

—	asjakohasus (kuni 30 punkti);

—	töökava ülesehituse ja rakendamise kvaliteet (kuni 20 punkti);

—	tegevuses osalevate isikute ja riikide profiil, arv ja tausta mitmekesisus (kuni 30 punkti);

—	mõju, teabe levitamine ja kestlikkus (kuni 20 punkti).

6.   Taotluste esitamine

Taotlused tuleb esitada elektroonilisel taotlusvormil (e-vormil).

E-vorm on inglise, prantsuse ja saksa keeles järgmisel veebiaadressil: http://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding_en Vorm tuleb nõuetekohaselt täita Euroopa Liidu ametlikus keeles.

Nõuetekohaselt täidetud e-vorm tuleb esitada veebis hiljemalt 6. detsembriks 2018 kella 12.00ks (keskpäev Brüsseli aja järgi) koos asjakohase lisaga (8).

Kohustuslikud täiendavad lisad (9) tuleb saata ametile samaks tähtpäevaks.

7.   Lisateave

Taotlused peavad vastama tingimustele, mis on esitatud konkursikutse EACEA/41/2018 taotluste koostamise juhendis aadressil https://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding_en

---

(1)  Vt vastuvõetud Erasmus+ iga-aastane tööprogramm, ELT C (2018) 6572 11.10.2018, WPI 3.77.

(2)  https://ec.europa.eu/youth/policy/youth-strategy_en

(3)  Commission Communication „Engaging, Connecting and Empowering young people: a new EU Youth Strategy“, 22.5.2018, COM(2018) 269.

(4)  Eelarvemuudatusi, mis tulenevad Serbia saamisest programmi „Erasmus+“ programmiriigiks, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019, tingimusel et 1. jaanuariks 2019 võetakse vastu komisjoni otsus, millega kiidetakse heaks Euroopa Liidu ja Serbia Vabariigi vaheline kokkulepe Serbia Vabariigi osalemise kohta programmis „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm (kokkuleppe muudatus).

(5)  Mille komisjon nägi ette kavandatud ELi noortestrateegia (2019–2027) raames, mida esitleti teatises „Noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine – ELi uus noortestrateegia“, 22.5.2018, COM(2018) 269. Tulevases ELi noortedialoogis on „kavas võtta kasutusele uued alternatiivsed osalusvormid, sealhulgas korraldada internetipõhiseid kampaaniaid Euroopa Noorteportaaliga seotud digiplatvormide kaudu. Dialoogi koordineeritakse ELi tasandil, noored saavad selles osaleda kõigil tasanditel ja dialoogi toetavad riikide töörühmad, kelle seiremeetmeid on kavas täiustada. Dialoogi mõju peab olema läbipaistev ja nähtav. Selleks et noored saaksid oma arvamuse kujundamisel toetuda faktidele ja argumentidele, on ülimalt oluline tagada juurdepääs kvaliteetsele teabele.“

(6)  Kodanikuühiskonna koostöö 2019. aasta kogueelarve noorsoovaldkonnas on 4 000 000 eurot, mis jagatakse järgmiselt: 3 500 000 eurot on reserveeritud abisaajatele, kes sõlmisid 2018. aastal noorsoovaldkonnas tehtava kodanikuühiskonna koostöö partnerluse raamlepingu ja ei saa seepärast käesolevas konkursis osaleda; 500 000 eurot on reserveeritud taotlejatele, kes esitavad käesoleva konkursikutse alusel taotluse aastase tegevustoetuse saamiseks.

(7)  Vt vastuvõetud Erasmus+ iga-aastane tööprogramm, ELT C (2018) 6572 11.10.2018, WPI 3.77.

(8)  Taotluste koostamise juhendis nõutud mis tahes muu haldusdokument tuleb saata e-postiga 06.12.2018 (keskpäev Brüsseli aja järgi) Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile järgmisel e-posti aadressil: EACEA-YOUTH@ec.europa.eu.

(9)  Lisade üksikasjalik teave on taotluse koostamise juhendi punktis 14.