12.1.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 9/15

---

PROJEKTIKONKURSS 2018

LIHTPROGRAMMID

Siseturul ja kolmandates riikides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1144/2014 võetavatele põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmetele eraldatavad toetused

(2018/C 9/09)

1.   Käesoleva projektikonkursi taust ja eesmärk

1.1.   Põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmed

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22. oktoobril 2014. aastal vastu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (1). Kõnealust määrust täiendab komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1829 (2) ja selle rakendamiseeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/1831 (3).

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete üldeesmärk on suurendada liidu põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete erieesmärgid on järgmised:

a)	suurendada tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ja liidu tootmismeetodite suhtes kohaldatavatest kõrgetest standarditest;

b)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist ning tõsta esile nende profiili nii liidu sees kui ka sellest väljaspool;

c)	suurendada teadlikkust liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist;

d)	suurendada liidu põllumajandustoodete ja teatavate toiduainete turuosa, pöörates erilist tähelepanu suurima kasvupotentsiaaliga turgudele kolmandates riikides;

e)	taastada normaalsed turutingimused tõsiste turuhäirete, tarbijate usalduse kaotamise või muude konkreetsete probleemide korral.

1.2.   Komisjoni 2018. aasta tööprogramm

Komisjoni 2018. aasta tööprogrammis, mis võeti rakendusotsusega (4) vastu 15. novembril 2017, on sätestatud kaasrahastamise üksikasjad ning lihtprogrammide ja mitut riiki hõlmavate programmide prioriteedid siseturul ja kolmandates riikides. Tööprogramm on kättesaadav aadressil:

http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/annual-work-programmes/2018/index_en.htm

1.3.   Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet

Euroopa Komisjon on usaldanud Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusametile (edaspidi „Chafea“) siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete teatava osa haldamise, sealhulgas lihtprogrammide kutsete avaldamise ja taotluste hindamise.

1.4.   Käesolev projektikonkurss

Käesolev projektikonkurss on seotud lihtprogrammide rakendamisega vastavalt 2018. aasta tööprogrammi I lisa punktidele 1.2.1.1 (meetmed vastavalt 1. temaatilisele prioriteedile: lihtprogrammid siseturul) ja 1.2.1.2 (meetmed vastavalt 2. temaatilisele prioriteedile: lihtprogrammid kolmandates riikides).

2.   Eesmärgid – Teemad – Prioriteedid

2018. aasta tööprogrammi I lisa punktides 1.2.1.1 ja 1.2.1.2 on sätestatud temaatilised prioriteedid meetmetele, mida kaasrahastatakse käesoleva projektikonkursi raames (vt ka punkt 6.2 – Rahastamiskõlblikud tegevused). Taotlused vastusena sellele projektikonkursile peavad kuuluma aasta tööprogrammi nimetatud punktides loetletud 6 teemast ühe teema alla, vastasel juhul ei kuulu need rahastamisele. Taotlejad võivad esitada sama prioriteetse teema all mitu eri projektitaotlust. Taotlejad võivad esitada ka mitu eri projektitaotlust erinevate temaatiliste prioriteetide või teemade raames.

3.   Ajakava

Taotluste esitamise tähtaeg on 12. aprill 2018 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

	Etapid/tähtajad	Kuupäev ja kellaaeg või orienteeruv ajavahemik
a)	Projektikonkursi kutse avaldamine	12.1.2018
b)	Muude kui ITga seotud küsimuste esitamise tähtaeg	29.3.2018 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi
c)	Muudele kui ITga seotud küsimustele vastamise tähtaeg	5.4.2018 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi
d)	Taotluste esitamise tähtaeg	12.4.2018 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi
e)	Hindamisperiood	aprill–august 2018
f)	Komisjoni otsus (orienteeruv)	oktoober 2018
g)	Taotlejate teavitamine liikmesriigi poolt	oktoober 2018
h)	Toetuse kohandamise etapp	oktoober 2018–jaanuar 2019
i)	Toetuslepingu allkirjastamine toetuse saajate ja liikmesriikide poolt	< jaanuar 2019
j)	Meetme alguskuupäev (orienteeruv)	> 1.1.2019

4.   Ettenähtud eelarve

Käesoleva projektikonkursi puhul on meetmete kaasrahastamise eelarve 95 000 000 eurot. Ligikaudsed summad, mida saab teema kohta kasutada, on esitatud tabelis „Rahastamiskõlblikud tegevused“ punktis 6.2.

Selle summa eraldamise eelduseks on, et eraldised on kättesaadavad üldeelarves, kui ELi eelarvepädev institutsioon on 2019. aasta selle vastu võtnud, või ajutistes kaheteistkümnendikes. Nimetatud summa eraldamise eeldus on ka eraldiste kättesaadavus kolmel järgneval aastal, võttes arvesse eraldiste liigendamata laadi.

Komisjon jätab endale õiguse mitte jaotada kogu kasutada olevat summat.

5.   Vastuvõetavuskriteeriumid

Taotlused tuleb saata hiljemalt punktis 3 osutatud esitamistähtajaks.

Koordineerija peab esitama taotlused internetis, kasutades osalejate portaali (veebipõhine elektrooniline taotlemise süsteem, mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html).

Eespool osutatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

Taotluse võib esitada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. Taotlusi koostades peaksid taotlejad siiski arvestama, et toetuslepinguid haldavad liikmesriigid. Seepärast soovitatakse taotlus esitada taotleva(te) organisatsiooni(de) päritoluliikmesriigi keeles, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik on väljendanud oma nõusolekut allkirjastada toetusleping inglise keeles (5). Selleks et lihtsustada hindamise tehnilist poolt haldavate sõltumatute ekspertide tööd taotluste läbivaatamisel, peaks muus ELi ametlikus keeles koostatud taotlusega olema kaasas taotluse tehnilise osa (B osa) ingliskeelne tõlge.

6.   Rahastamiskõlblikkuskriteeriumid

6.1.   Rahastamiskõlblikud taotlejad

Lihtprogrammide projekte võivad esitada üksnes juriidilised isikud või muud üksused, kellel ei ole kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt juriidilise isiku staatust, tingimusel, et nende esindajad on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi ja esitama liidu finantshuvide kaitseks samaväärseid tagatisi kui juriidilised isikud, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 131 lõikes 2.

Nimelt on rahastamiskõlblikud järgmised määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõikes 1 osutatud organisatsioonid ja asutused:

i)

kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid, mis on asutatud liikmesriigis ja esindavad selle liikmesriigi asjaomast sektorit või asjaomaseid sektoreid, ning eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (7) artiklis 157 osutatud tootmisharudevahelised organisatsioonid ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (8) artikli 3 punktis 2 määratletud rühmad, kui nad esindavad viimati nimetatud määruse alusel kaitstud nime ja on kõnealuse programmiga hõlmatud;

ii)	määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 152 ja 156 osutatud tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud, mis on liikmesriigi poolt tunnustatud;

iii)

põllumajandusliku toidutööstuse sektori asutused, mille eesmärk ja põhitegevus on põllumajandustoodete kohta teabe andmine ja nende müügiedendus ning millele asjaomane liikmesriik on usaldanud selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise ülesande selles valdkonnas; kõnealused asutused peavad olema asjaomases liikmesriigis seaduslikult asutatud vähemalt kaks aastat enne artikli 8 lõikes 2 osutatud toetustaotluste esitamise kutse kuupäeva.

Eelnimetanud taotlevad organisatsioonid võivad esitada taotluse, kui nad esindavad asjaomast sektorit või toodet ja vastavad delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 1 lõikes 1 või 2 sätestatud järgmistele tingimustele:

i)

määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud liikmesriigi kutseorganisatsiooni või kutsealadevahelist organisatsiooni käsitatakse programmiga seotud sektorit esindavana: — kui organisatsiooni kuuluvate tootjate arv moodustab vähemalt 50 % tootjate arvust või organisatsiooni toodangu maht või väärtus moodustab vähemalt 50 % asjaomase toote (asjaomaste toodete) või sektori turustatava toodangu mahust või väärtusest asjaomase liikmesriigi tasandil või — kui see on tootmisharudevaheline organisatsioon, mida liikmesriik on tunnustanud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 158 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (9) artikliga 16;

ii)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 3 punktis 2 määratletud rühma, millele on osutatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis a, käsitatakse määruse (EL) nr 1151/2012 alusel kaitstud nime esindavana ning programmiga hõlmatuna, kui rühma toodang moodustab mahu või väärtuse poolest vähemalt 50 % kaitstud nimega toote (toodete) turustatavast toodangust;

iii)

tootjaorganisatsiooni või tootjaorganisatsioonide liitu, millele on osutatud määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis c, käsitatakse programmiga seotud toodet (tooteid) või sektorit esindavana, kui liikmesriik on seda tunnustanud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 154 või 156 või määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 14;

iv)	määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 7 lõike 1 punktis d osutatud põllumajandusliku toidutööstuse sektori asutusi käsitatakse programmiga seotud sektorit (sektoreid) esindavana, kui nende liikmete hulka kuulub asjaomase toote (asjaomaste toodete) või sektori esindajaid.

Erandina punktidest i ja ii võidakse lubada madalamaid künniseid, kui taotlev organisatsioon on esitatud ettepanekus tõendanud, et on konkreetsed asjaolud, sealhulgas tõendid turu struktuuri kohta, mis õigustavad taotleva organisatsiooni käsitamist asjaomast toodet (asjaomaseid tooteid) või sektorit esindavana.

Taotlusi tohib esitada üks või mitu organisatsiooni, kes peavad olema samast ELi liikmesriigist.

Ainult ELi liikmesriikides asutatud organisatsioonid on rahastamiskõlblikud.

Ühendkuningriigi taotlejad: NB! Vastavus rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele peab olema kogu toetuse kestuse ajal. Kui Ühendkuningriik lahkub toetuse andmise ajal EList ilma ELiga kokkulepet sõlmimata, mis tagaks, et Ühendkuningriigi taotlejad on jätkuvalt rahastamiskõlblikud, siis te enam ELi toetust ei saa (kuid võimaluse korral jätkate osalemist) või teil palutakse toetuslepingu artikli 34 lõike 3 alusel projektist lahkuda.

Rahastamiskõlbmatud organisatsioonid: taotlejad, kes juba saavad liidu rahastamisvahendeid oma programmi taotlusega hõlmatud samade teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamiseks, ei ole määruse (EL) nr 1144/2014 kohaselt kõnealuste meetmete eest liidu rahalise toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud.

Taotlejate rahastamiskõlblikkuse hindamiseks peavad nad esitama allpool nimetatud lisadokumendid:

—	erasektori üksus: väljavõte riigi ametlikust väljaandest, põhikirja koopia või äri- või ühinguregistri väljavõte;

—	avaliku sektori üksus: avaliku sektori ettevõtja asutamise resolutsiooni või otsuse koopia või muu avalik-õigusliku üksuse asutamise ametlik dokument;

—	juriidilise isiku staatuseta üksus: dokumendid, millega tõendatakse, et nende esindaja(d) on volitatud võtma üksuse nimel juriidilisi kohustusi;

Lisaks palutakse kõigil taotlejatel esitada asjakohased dokumendid, millega tõendatakse, et taotleja vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 1 sätestatud esindavuse kriteeriumidele.

6.2.   Rahastamiskõlblikud meetmed ja tegevused

Programmi projektid peavad vastama aasta tööprogrammi II lisas loetletud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele:

a)	taotlused võivad hõlmata üksnes määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 5 loetletud tooteid ja kavasid;

b)

taotlustega tagatakse, et meetmeid viiakse ellu määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 13 osutatud rakendusasutuste kaudu. Taotlust esitavad organisatsioonid peavad valima parima hinna ja kvaliteedi suhte ning huvide konflikti puudumise tagavad lihtprogrammide eest vastutavad rakendusasutused (vt delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikkel 2). Taotlust esitav organisatsioon tagab, et programmi rakendusasutus valitakse hiljemalt enne toetuslepingu allakirjutamist (vt rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikkel 10);

c)	kui taotlust esitav organisatsioon teeb ettepaneku rakendada ise teatavaid projekti osi, tagab ta, et tema poolt elluviidava meetme maksumus ei ületa tavapärast turuhinda;

d)	taotlused vastavad asjaomaseid tooteid ja nende turge reguleerivatele liidu õigusaktidele, on märkimisväärse ulatusega, neil on liidu mõõde ja vastavad teistele delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 3 lõikes 1 osutatud sätetele;

e)	kui programmi edastatav sõnum on seotud tervisele avalduvat mõju käsitleva teabega, peavad taotlused vastama delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artikli 3 lõikes 2 osutatud eeskirjadele;

f)	kui projektiga soovitakse mainida päritolu või kaubamärki, peab see vastama rakendusmääruse (EL) 2015/1831 II peatükis osutatud eeskirjadele.

Taotlejad, kelle taotlus on suunatud Ühendkuningriigile: NB! Ühendkuningriigi EList lahkumine võib põhjustada muudatusi programmide rakendamises.

Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkuse hindamiseks tuleb esitada järgmine teave:

—	riiklikke kvaliteedikavasid hõlmavate taotluste korral tuleb esitada dokumendid või viited avalikele allikatele, mis tõendavad, et asjaomane kvaliteedikava on liikmesriigis tunnustatud;

—

siseturule suunatud taotlustes, mis edastavad õigeid toitumistavasid või vastutustundlikku alkoholitarbimist käsitlevat sõnumit, tuleb kirjeldada, kuidas kavandatud programm ja selle sõnum(id) on kooskõlas asjaomaste riiklike rahvatervisealaste eeskirjadega liikmesriigis, kus programmi rakendatakse. Põhjenduses tuleb esitada seda väidet toetavad viited või dokumendid.

Lisaks peab taotlus vastama ka ühele 2018. aasta tööprogrammis lihtprogrammide osas loetletud temaatilisele prioriteedile. Allpool on esitatud 2018. aasta tööprogrammi väljavõtted, kus antakse üksikasjalikum ülevaade 6 teemast, mille kohta võib taotlusi esitada. Kirjeldatakse teemat, seonduvat kavandatud summat, eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

1. temaatilise prioriteedi meetmed: lihtprogrammid siseturul

Teemad	Kavandatud kogusumma	Aasta prioriteedid, seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused
Teema 1 – Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktides a, b ja c määratletud liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist	11 000 000 eurot	Eesmärk on suurendada teadlikkust liidu kvaliteedikavadest ja edendada nende tunnustamist: a) kvaliteedikavad: kaitstud päritolunimetusega (KPN) toode, kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toode, garanteeritud traditsiooniline toode (GTT) ja vabatahtlikud kvaliteedimõisted; b) mahepõllumajanduslik tootmismeetod; c) liidu äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete põllumajandustoodete logo.
		Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud liidu kvaliteedikavadele, peaksid olema siseturu peamine prioriteet, kuna kõnealuste kavadega tagatakse tarbijatele toote või kasutatava tootmisprotsessi kvaliteet ja omadused, antakse asjaomastele toodetele lisaväärtust ning suurendatakse nende turuvõimalusi.
		Üks oodatavatest tulemustest on võimaldada Euroopa tarbijatel paremini ära tunda liidu kvaliteedikavade logo, arvestades, et Eurobaromeetri eriuuringu (nr 440) kohaselt tunneb üksnes 20 % Euroopa tarbijatest kaitstud päritolunimetusega (KPN) hõlmatud toodete logosid, 17 % kaitstud geograafilise tähisega (KGT) toodete logosid ja 15 % garanteeritud traditsiooniliste toodete logosid (need on liidu peamised kvaliteedikavad). Peale selle tunneb üksnes 23 % Euroopa tarbijatest mahepõllumajanduse ELi logo. Oodatav lõppmõju on suurendada liidu kvaliteedikavas registreeritud liidu põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa.
Teema 2 – Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on tõsta esile liidu põllumajanduslike tootmismeetodite eripärasid ning Euroopa põllumajandustoodete ja toiduainete omadusi, samuti määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 5 lõike 4 punktis d määratletud kvaliteedikavasid	7 000 000 eurot	Eesmärk on tõsta esile liidu põllumajanduslike tootmismeetodite vähemalt üht eripära, eelkõige toidu ohutust, jälgitavust, autentsust, märgistamist, toitumise ja tervise aspekte (sh õigeid toitumistavasid ja vastutustundlikku alkoholitarbimist), loomade heaolu, keskkonnasäästlikkust ja kestlikkust, samuti põllumajandustoodete ja toiduainete omadusi, eelkõige neid, mis iseloomustavad nende kvaliteeti, maitset, mitmekesisust või traditsioone.
		Oodatav lõplik mõju on tõsta Euroopa tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ning suurendada liidu põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa.
Teema 3 – Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mille eesmärk on esile tõsta lamba-/kitseliha tootmise säästlik aspekt (*1)	2 000 000 eurot	Lamba-/kitseliha tootmise sektor on väga haavatav: lamba-/kitseliha tarbimine väheneb ja kohtab odava impordi tõttu suurt konkurentsi.
		Eesmärk on tõsta esile lamba-/kitsekasvatussektori säästvusega seotud aspekti, kuna tegu on kõige ulatuslikuma loomakasvatussüsteemiga, mis mängib olulist rolli looduse kaitsmisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Väikemäletsejaliste karju karjatatakse umbes 80 % aladest, mis on looduslikult ebasoodsad piirkonnad ELis, ja nad mängivad aktiivset rolli maaelanikkonna alalhoidmisel ning heina- ja karjamaade säilitamisel. Meetmed peavad tõstma esile liidu põllumajanduse keskkonnasäästlikkust, rõhutades selle kasulikku rolli kliimameetmete ja keskkonna toetamisel.
		Meetmed võivad näiteks käsitleda seda, kuidas müügiedendusega hõlmatud toode (tooted) ja selle/nende tootmismeetod(id) edendavad: kliimamuutuste leevendamist (nt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) ja/või nendega kohanemist; bioloogilise mitmekesisuse kaitset ja säästvat kasutamist (nt maastik, geneetilised ressursid); säästvat veemajandust (nt tõhus veekasutus, väetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine); säästvat mullaharimist (nt kaitse erosiooni eest, toitainete tasakaal, hapestumise ja sooldumise tõkestamine). Ühtlasi võivad need esile tõsta ulatusliku lamba-/kitsekasvatuse aktiivset rolli maaelanikkonna alalhoidmisel ning rohumaade ja/või rändkarjatamiskarjamaade säilitamisel.
		Oodatav lõplik mõju on suurendada Euroopa tarbijate teadlikkust liidu põllumajandustoodete väärtusest ning suurendada liidu asjaomaste põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa.

2. temaatilise prioriteedi meetmed: lihtprogrammid kolmandates riikides

Täiendav taustateave taotlejatele on tööprogrammi lisa punktis 1.2.1.2.

Teemad	Kavandatud kogusumma	Aasta prioriteedid, seatud eesmärgid ja oodatavad tulemused
Teema 4 – Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud ühele või enamale järgmistest riikidest: Hiina (sh Hongkong ja Macau), Jaapan, Lõuna-Korea, Taiwan, Kagu-Aasia piirkond või Lõuna-Aasia (*2)	26 250 000 eurot	Teavitus- ja müügiedendusprogrammid peavad olema suunatud ühele või enamale vastava teema all nimetatud riikidest. Kõnealuste programmide eesmärgid peavad vastama määruse (EL) nr 1144/2014 artiklites 2 ja 3 sätestatud üld- ja erieesmärkidele. Oodatav lõppmõju on suurendada liidu põllumajanduslike toiduainete konkurentsivõimet ja tarbimist, tõsta esile nende profiili ning laiendada nende turuosa kõnealustes sihtriikides.
Teema 5 – Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud ühele või enamale järgmistest riikidest: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko või Kolumbia	22 500 000 eurot
Teema 6 – Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud muudele geograafilistele piirkondadele	26 250 000 eurot

Kui taotlust esitav organisatsioon soovib hõlmata mitu kolmandate riikide prioriteetset piirkonda, peab ta esitama kas mitu taotlust (üks taotlus teema kohta) või taotluse teema „Teavitus- ja müügiedendusprogrammid, mis on suunatud muudele geograafilistele piirkondadele“ raames. Kõnealune teema on seotud geograafiliste piirkondadega, mida ei ole loetletud teemades 4–5, kuid see võib hõlmata ka mitme teemades 4–5 loetletud prioriteetse piirkonna kombinatsiooni.

Rahastamiskõlblike tegevuste liigid

Teavitus- ja müügiedendusmeetmed võivad koosneda eelkõige järgmistest tegevustest, mis on käesoleva projektikonkursi raames rahastamiskõlblikud.

1.	Projektijuhtimine

2.	Suhtekorraldus — Suhtekorraldustegevus — Pressiüritused

3.	Veebileht, sotsiaalmeedia — Veebilehe loomine, ajakohastamine, hooldamine — Sotsiaalmeedia (kontode loomine, korrapärased postitused) — Muud (mobiilirakendused, e-õppe platvormid, veebiseminarid jne)

4.	Reklaam — Trükimeedia — Televisioon — Raadio — Internet — Välireklaam — Kino

5.	Kommunikatsioonivahendid — Väljaanded, meediapaketid, reklaamkingitused — Reklaamvideod

6.	Üritused — Stendid messidel — Seminarid, õpikojad, ettevõtetevahelised (B2B) kohtumised, kaubandusabi, kokkade väljaõpe, üritused koolides — Restoranide nädal — Ürituste sponsorlus — Õppereisid Euroopas

7.	Müügikohtade edendamine — Degusteerimispäevad — Muud: reklaam jaemüüjate trükistes, reklaam müügikohtades

Degusteerimine ja näidiste jagamine ei ole lubatud siseturul läbiviidavates kampaaniates, milles käsitletakse vastutustundlikke joomisharjumusi; sellised tegevused on siiski aktsepteeritavad, kui need täiendavad või toetavad teavitamismeetmeid seoses kvaliteedikavade ja mahepõllumajanduslike tootmismeetoditega.

Rakendusperiood

Kaasrahastatud meedet (teavitus- ja müügiedendusprogrammid) rakendatakse vähemalt ühe aasta, kuid mitte rohkem kui kolme aasta vältel.

Taotlustes tuleks täpsustada meetme kestus.

7.   Välistamiskriteeriumid  (10)

7.1.   Osalemise välistamine

Taotlejad jäetakse toetustaotluste menetluses osalemisest kõrvale, kui nende kohta kehtib mis tahes kõrvalejätmist põhjustav asjaolu:

a)	ettevõtja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, peatanud äritegevuse või on liikmesriigi õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;

b)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on jätnud täitmata selliseid maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustused, mis tulenevad tema asukohariigi, hankija asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusest;

c)

lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite raskes rikkumises, olles rikkunud selle kutseala suhtes kohaldatavaid õigusnorme või eetilisi standardeid, mille esindaja ta on, või süülises tegevuses, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline tegevus osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sealhulgas eelkõige järgmisele: i) hankemenetlusest kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise või lepingu täitmise kontrollimiseks nõutavate andmete moonutamine pettuse või hooletuse teel; ii) teiste ettevõtjatega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil; iii) intellektuaalomandi õiguste rikkumine; iv) püüe mõjutada hankemenetluse ajal hankija otsustusprotsessi; v) püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda ettevõtjale hankemenetluses põhjendamatu eelise;

d)

lõpliku kohtuotsusega on tõendatud, et ettevõtja on süüdi ühes järgnevas rikkumises: i) pettus nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga (11) koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses; ii) korruptsioon, nagu on määratletud nõukogu 26. mai 1997. aasta aktiga (12) koostatud Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastu võitlemise konventsiooni artiklis 3 ning nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK (13) artikli 2 lõikes 1 ning hankija või ettevõtja asukohariigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õiguses; iii) osalemine kuritegelikus organisatsioonis, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (14) artiklis 2; iv) rahapesu või terrorismi rahastamine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ (15) artiklis 1; v) terroriaktide toimepanek või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu on määratletud nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK (16) artiklites 1 ja 3, või õigusrikkumisele üleskutsumine, sellele kaasaaitamine või sellele kihutamine ning selle katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4; vi) laste tööjõu kasutamine või muud inimkaubanduse vormid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (17) artiklis 2;

e)

eelarvest rahastatava lepingu täitmisel on ettevõtja peamiste kohustuste täitmise osas esinenud märkimisväärseid puudujääke, mille tulemusel on tulnud leping ennetähtaegselt lõpetada või kohaldada leppetrahve või muid lepingujärgseid karistusi, või mis avastati eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste käigus;

f)	lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega on tõendatud, et ettevõtja on eiranud eeskirju nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (18) artikli 1 lõike 2 tähenduses.

7.2.   Toetuse andmise välistamine

Taotlejad jäetakse kaasrahastamisest kõrvale, kui toetuse andmise menetluse käigus on nad ühes järgmistest finantsmääruse artiklis 107 kirjeldatud olukordadest:

a)	finantsmääruse artikli 106 kohases kõrvalejätmist põhjustavas olukorras;

b)	menetluses osalemiseks vajalike andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed toetuse andmise menetluses esitamata jätnud.

Selleks et tõendada, et taotleja kohta välistamiskriteeriumid ei kehti, peab koordineerija elektroonilise avalduse esitamisel märgistama asjaomase ruudu. Kui kaasrahastamine määratakse, peavad kõik toetusesaajad (kui tegu on mitme toetusesaaja toetusega) allkirjastama kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 ja 2 ega artiklites 107–108 osutatud olukorras. Taotlejad peaksid järgima osalejate portaali juhiseid.

8.   Valikukriteeriumid

8.1.   Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, et säilitada oma tegevust kogu meetme rakendamise vältel ning osaleda projekti rahastamises.

Kõikide taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse vastavalt finantsmääruse nõuetele. Hindamist ei teostata, kui:

—	ELilt taotletav summa on ≤ 60 000 eurot;

—	taotleja on avalik-õiguslik asutus.

Elektroonilisele taotlusele tuleb finantssuutlikkuse hindamise võimaldamiseks lisada järgmised tõendavad dokumendid:

—	raamatupidamise aastaaruanne (sh bilanss ja kasumiaruanne) viimase eelarveaasta kohta, mille kontod on suletud (hiljuti asutatud üksuste korral asendab raamatupidamisaruannet äriplaan);

—	finantssuutlikkuse eeltäidetud vorm, milles võetakse kokku raamatupidamise aastaaruande vajalikud andmed, mis aitavad hinnata taotleja finantssuutlikkust.

Lisaks peab koordineerija või muu toetusesaaja, kes taotleb ELilt ≥ 750 000 euro suurust summat (kohaldatav piirmäär toetusesaaja kohta), esitama järgmised dokumendid:

—	tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruanne, millega kinnitatakse viimase eelarveaasta raamatupidamise aruanne. Seda sätet ei kohaldata avalik-õiguslike asutuste suhtes.

8.2.   Tegevussuutlikus

Taotlejatel peavad olema programmi rakendamiseks vajalikud kutseoskused ja sobiv kvalifikatsioon.

Taotlejad peavad tõendama, et projektijuhiks määratakse vähemalt üks füüsiline isik, kes töötab taotleja juures töölepingu alusel või kes on määratud meetme haldamiseks samaväärse ametisse nimetamise akti, tasustatava lähetuse või muud liiki otselepingu (nt teenuste osutamist hõlmava lepingu) alusel, Projektijuhil peab olema vähemalt kolmeaastane projektijuhtimiskogemus. Tõendusmaterjalina tuleb lisas „Lisateave“ esitada järgmine teave:

—	taotleja kavandatud meetme haldamise ja rakendamise eest peamiselt vastutavate töötajate elulood (kvalifikatsioon ja kutsekogemus), kasutades Europassi vormi (19)

—	väljapakutud projektijuhi avaldus selle kohta, et ta on kogu kavandatud meetme kestuse jooksul saadaval

Kui taotlust esitav organisatsioon teeb ettepaneku rakendada ise teatavaid projekti osi, tuleb tõendada, et tal on vähemalt kolmeaastane kogemus teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamisel. Tõendusmaterjalina tuleb lisas „Lisateave“ esitada järgmine teave:

—	taotlust esitava(te) organisatsiooni(de) tegevusaruanded või kirjeldus tegevustest, mida on tehtud kaasrahastamiskõlblikel tegevusaladel, nagu eespool punktis 6 kirjeldatud.

9.   Toetuse määramise kriteeriumid

Taotluse B osa eesmärk on hinnata taotlust toetuse määramise kriteeriumide alusel.

Taotlustes tuleb esitada tõhus juhtimisstruktuur ning kirjeldada selgelt ja täpselt strateegiat ja oodatavaid tulemusi.

Iga projekti sisu hinnatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele ja alakriteeriumidele.

Kriteeriumid	Maksimumpunktid	Künnis
1. Liidu mõõde	20	14
2. Tehnilise pakkumuse kvaliteet	40	24
3. Projektijuhtimise kvaliteet	10	6
4. Eelarve ja kulutasuvus	30	18
KOKKU	100	62

Taotlused, mis jäävad allapoole eespool osutatud üldist ja/või individuaalset künnist, lükatakse tagasi.

Iga põhikriteeriumi hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi alamkriteeriume.

1.

Liidu mõõde: a) kavandatud teavitus- ja müügiedendusmeetmete asjakohasus määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 2 loetletud üld- ja erieesmärkide, kõnealuse määruse artiklis 3 loetletud eesmärkide ning asjaomase temaatilise prioriteediga seoses kindlaks määratud prioriteetide, eesmärkide ja oodatavate tulemuste seisukohalt; b) kampaaniaga edastatav liidu sõnum; c) projekti mõju liidu tasandil.

2.

Tehnilise pakkumuse kvaliteet: a) turuanalüüsi kvaliteet ja asjakohasus; b) programmi strateegia, eesmärkide ja põhisõnumite sidusus; c) eesmärkidele ja sihtrühmadele sobivate tegevuste valik, piisav teabevahetus, tegevustevaheline koostoime; d) tegevuste ja saavutatavate tulemuste lühikirjeldus; e) kavandatud hindamismeetodite ja -näitajate kvaliteet.

3.	Projektijuhtimise kvaliteet: a) projekti juhtimise ja haldamise struktuur; b) kvaliteedikontrolli mehhanismid ja riskijuhtimine.

4.

Eelarve ja kulutasuvus: a) investeeringu üldtaseme põhjendus; b) eelarve tasakaalustatud jaotus vastavalt eesmärkidele ja tegevuste ulatusele; c) hinnanguliste kulude selge kirjeldus ja eelarve täpsus; d) hinnanguliste kulude ja tulemuste vastavus; e) taotluse esitanud organisatsiooni projektikoordineerimise ja rakendatavate tegevuste realistlik hindamine, sh isikute/päevade arv ja maksumus.

Pärast hindamist järjestatakse kõik rahastamiskõlblikud taotlused punktide kogusumma põhjal.

Finantstoetused antakse kõrgeima punktisummaga taotlustele olemasolevate eelarvevahendite ulatuses.

Eraldi pingerida koostatakse iga prioriteetse teema kohta, mis on loetletud käesoleva konkursikutse punktis 6.2.

Kui sama pingerea eesotsas on kaks või enam sama punktiarvuga taotlust, siis valitakse esmajärjekorras taotlus(ed), mis võimaldab/võimaldavad toodete või sihtturgude mitmekesistamist. See tähendab, et kahest võrdsest taotlusest valib komisjon kõigepealt selle, mille sisu (esiteks toodete ja teiseks sihtturgude osas) ei ole veel pingereas esindatud. Kui seda kriteeriumi ei ole võimalik kohaldada, valib komisjon kõigepealt programmi, mis sai toetuse määramise üksikkriteeriumide eest suurima punktisumma. Ta võrdleb esmalt liidu mõõtme eest saadud punktisummat, seejärel tehnilise pakkumuse kvaliteedi punktisummat ning lõpuks eelarve ja kulutõhususe punktisummat.

Kui konkreetse teema kohta ei ole pingereas piisavalt taotlusi, et kogu ettenähtud summa saaks ära kulutada, võib ülejäänud summa eraldada teistele teemadele vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

a)	siseturu kolmele teemale ettenähtud summast ülejääv osa eraldatakse tervenisti kõrgeima kvaliteedi punktisummaga siseturule suunatud projektidele sõltumata teemast, mille kohta taotlus esitati;

b)	sama lähenemisviisi kasutatakse kolmandatele riikidele suunatud taotluste puhul (teemad 4–6);

c)	kui ettenähtud summa ei ole ikka veel ammendunud, siis liidetakse siseturule ja kolmandatele riikidele mõeldud ülejääv summa kokku ja eraldatakse kõrgeima kvaliteedi punktisummaga projektidele sõltumata prioriteetsusest ja teemast, mille kohta taotlus esitati.

Pingeridade järjestusest peetakse rangelt kinni.

10.   Juriidilised kohustused

Pärast hindamist koostab Chafea punktide kogusummale vastavas järjestuses loetelu toetuse saamiseks soovitatud taotlustest.

Vastavalt määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 11 lõikele 2 võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kinnitatakse valitud lihtprogrammid, neisse võimalike muudatuste tegemine ja vastavad eelarved (lepingu sõlmimise otsus).

Kõnealuses komisjoni otsuses loetletakse liidu rahalise toetuse saamiseks valitud programmid määruse (EL) nr 1144/2014 artikli 15 kohaselt. Otsus on suunatud pädevatele liikmesriikidele. Asjaomased liikmesriigid vastutavad valitud lihtprogrammide nõuetekohase rakendamise ja asjakohaste maksete eest.

Niipea kui komisjon kõnealuse rakendusakti vastu võtab, edastab ta valitud programmide koopiad asjaomastele liikmesriikidele. Liikmesriigid peavad teavitama programme esitavaid asjaomaseid organisatsioone viivitamata sellest, kas nende taotlused on heaks kiidetud või mitte.

Liikmesriigid sõlmivad taotluse esitanud valitud organisatsioonidega toetuslepingud programmide rakendamiseks kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artiklis 10 loetletud nõuetega. Toetuslepingus täpsustatakse eelkõige rahastamise tingimused ja määr ning lepinguosaliste kohustused.

11.   Finantssätted

11.1.   Toetuslepingute üldpõhimõtted

a)

Mittekumuleeruv toetus Igale meetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse. Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid liidu eelarvest kaks korda. Taotlejad nimetavad sellise liidupoolse rahastamise muud rahastamisallikad ja summad, mille nad on saanud või mida nad on taotlenud samal eelarveaastal sama meetme või meetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks (tegevustoetused), samuti mis tahes muu rahastamise, mille nad on saanud või mida nad on taotlenud sama meetme jaoks.

b)	Tagasiulatuva jõu puudumine Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

c)

Kaasrahastamise põhimõte Kaasrahastamine tähendab, et meetme rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses ELi rahalisest toetusest. Ülejäänud kulud jäävad eranditult taotlust esitava organisatsiooni kanda. Organisatsiooni liikmed võivad toetusesaajat kaasrahastada, et katta meetme alusel rahastamiskõlblikke kulusid, ja seda käsitatakse tuluna.

11.2.   Tasakaalus eelarve

Meetme hinnanguline eelarve tuleb esitada taotlusvormi A osas. Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Eelarve koostatakse eurodes.

Kui taotlejad kavatsevad teha kulutusi muus vääringus kui euro, peavad nad kasutama vahetuskurssi, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas:

http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm

11.3.   Rakenduslepingud/allhanked

Kui meetme rakendamiseks vaja sõlmida hankeleping (rakendusleping), sõlmib toetusesaaja lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti ning säilitades dokumendid kontrollimiseks (20).

Toetusesaaja peab selgelt dokumenteerima hankemenetluse ja säilitama auditi jaoks kogu dokumentatsiooni.

Kui taotlust esitav organisatsioon on avaliku sektori asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (21) artikli 2 lõike 1 punkti 4 tähenduses, peab ta valima alltöövõtjad kooskõlas kõnealust direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusaktidega.

Alltöövõtt, st taotluses kirjeldatud meetme osaks olevate teatavate ülesannete või tegevuste allhange, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele:

—	see peab olema meetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud;

—	meetmete põhitegevuste (st meetme tehniline ja finantsjuhtimine ning strateegia haldamine) puhul ei või alltöövõttu ega delegeerimist kasutada;

—	alltöövõtu hinnangulised kulud peavad olema taotluse tehnilises ja rahastamist käsitlevas osas selgelt väljendatud;

—

toetusesaaja teavitab allhanke kasutamisest, kui seda ei ole meetme kirjelduses sedastatud, ja liikmesriik kinnitab selle. Liikmesriik võib kinnituse anda: i) enne allhanke kasutamist, kui toetusesaaja taotleb muudatust; ii) pärast allhanke kasutamist, kui: — allhanget on tehnilises vahe- või lõpparuandes spetsiaalselt põhjendatud; — allhankega ei kaasne toetuslepingu muutmist, mis seaks kahtluse alla toetuse andmise otsuse või oleks vastuolus taotlejate võrdse kohtlemise nõudega;

—	toetusesaaja tagab, et toetusesaaja suhtes kohaldatavad ja toetuslepingus loetletud teatavaid tingimusi (nt nähtavus, konfidentsiaalsus jne) kohaldatakse ka allhankijate suhtes.

Allhanked üksustelt, kellel on toetusesaajaga struktuuriline seos

Allhankelepinguid võib sõlmida ka üksustega, kelle on struktuuriline seos toetusesaajaga, kuid üksnes juhul, kui hind ei ületa üksuse kantud tegelikke kulusid (st ilma kasumimarginaalita).

Selliste üksuste ülesanded peavad olema selgelt sätestatud taotluse tehnilises osas.

11.4.   Rahastamisvormid, rahastamiskõlblikud ja -kõlbmatud kulud

Kaasrahastamine toimub teatava osa tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamisena. See hõlmab ka meetme rakendamisega seotud kaudseid kulusid katvat kindlat määra (4 % rahastamiskõlblikest personalikuludest) (22).

Maksimaalne taotletav summa

ELi toetuse maksimaalne kaasrahastamismäär on:

—	lihtprogrammidele siseturul: 70 % rahastamiskõlblikest kuludest;

—	lihtprogrammidele kolmandates riikides: 80 % rahastamiskõlblikest kuludest;

—	lihtprogrammidele siseturul, kui toetusesaaja on asutatud liikmesriigis, kes saab 1. jaanuaril 2014 või pärast seda ELi toimimise lepingu artiklite 136 ja 143 kohast rahalist abi (23): 75 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest;

—	lihtprogrammidele kolmandates riikides, kui toetusesaaja on asutatud liikmesriigis, kes saab 1. jaanuaril 2014 või pärast seda ELi toimimise lepingu artiklite 136 ja 143 kohast rahalist abi: 85 % programmi rahastamiskõlblikest kuludest.

Kaht viimati nimetatud protsendimäära kohaldatakse programmide suhtes, mille kohta komisjon on teinud otsuse enne kuupäeva, millest alates asjaomane liikmesriik enam kõnealust rahalist abi ei saa.

Seega tuleb osa hinnangulisse eelarvesse kantud rahastamiskõlblikest kogukuludest katta muudest allikatest kui ELi toetus (kaasrahastamise põhimõte).

Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile toetuslepingu näidise artikli 6 lõigetes 1 ja 2 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 4 osutatud kriteeriumidele.

Rahastamiskõlbmatud kulud

Rahastamiskõlbmatud on kulud, mis ei vasta delegeeritud määruse (EL) 2015/1829 artiklis 4 sätestatud tingimustele. Need on loetletud toetuslepingu näidise artikli 6 lõikes 4.

Toetuse lõppsumma arvutamine

Toetuse lõppsumma arvutatakse pärast programmi lõpetamist, kui on kiidetud heaks toetusesaaja maksetaotlus.

Lõplik toetussumma sõltub sellest, millises ulatuses meedet vastavalt lepingu tingimustele tegelikult rakendatakse.

Kõnealuse summa arvutab liikmesriik – lõppmakse tegemisel – kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikliga 15.

11.5.   Toetuste maksmise kord

Taotlust esitav organisatsioon võib esitada ettemakse taotluse asjaomasele liikmesriigile kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikliga 13.

Taotlused liidu rahalise toetuse vahemakse tegemiseks esitab taotlust esitav organisatsioon liikmesriigile kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikliga 14.

Taotlused liidu rahalise toetuse lõppmakse tegemiseks esitab taotlust esitav organisatsioon liikmesriigile kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikliga 15.

11.6.   Ettemakstud tagatis

Rakendusmääruse (EL) 2015/1831 artikli 13 kohaselt tasutakse ettemakse tingimusel, et taotlev organisatsioon on liikmesriigi kasuks esitanud ettemaksega võrdväärse tagatise kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (24) IV peatükiga.

12.   Avalikustamine

Toetusesaajad peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides tegevustes, mille jaoks toetust kasutati.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel seada kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja muudel kaasrahastatud projekti raames valmistatud toodetel esikohale Euroopa Liidu nimi ja embleem.

Euroopa embleemi graafilist reprodutseerimist käsitlevad eeskirjad on esitatud institutsioonidevahelises stiilijuhises (25).

Lisaks peab kogu visuaalsel materjalil, mis valmib Euroopa Liidu kaasrahastatava müügiedendusprogrammi raames, olema tunnuslause „Enjoy, it’s from Europe“. Tunnuslause kasutamise juhiseid ja kõiki graafilisi faile on võimalik alla laadida Europa serveri müügiedendust käsitlevalt veebilehelt (26).

Kogu kirjalik materjal, st brošüürid, plakatid, teabelehed, bännerid, stendid, trükireklaamid, ajaleheartiklid, veebilehed (välja arvatud väikesed meened), peaks sisaldama toetuslepingus täpsustatud tingimuste kohast selgitavat märget, et väljendatakse autori seisukohti. Euroopa Komisjon ei võta vastutust materjalis sisalduva teabe võimaliku kasutamise eest.

13.   Andmekaitse

Konkursikutsetele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt kaasrahastatud meetmes osalejate nimi, aadress ja elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Niisuguseid andmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (27). Juhul kui ei ole märgitud teisiti, on kõik esitatud küsimused ja nõutud isikuandmed vajalikud selleks, et hinnata taotlust toetustaotluste esitamise kutse tehnilise kirjelduse alusel, ning rakendusamet/komisjon või rakendusameti/komisjoni nimel ja vastutusel tegutsevad kolmandad isikud töötlevad neid andmeid üksnes sellel eesmärgil. Andmesubjekte võidakse teavitada töötlemistoimingute edasistest üksikasjadest, nende õigustest ja sellest, kuidas õigusi rakendada, viidates isikuandmete kaitse avaldusele, mis on avaldatud osalejate portaalis:

http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/support/legal_notices.html

ja ameti veebilehel:

http://ec.europa.eu/chafea/about/data_protection.html.

Taotlejatel palutakse regulaarselt kontrollida isikuandmete kaitse avaldust, et olla nõuetekohaselt teavitatud võimalikust ajakohastamisest, mis võib toimuda taotluste esitamiseks tähtajaks või pärast seda. Toetusesaajad võtavad juriidilise kohustuse teavitada oma töötajaid ameti teostatavatest asjaomastest töötlemistoimingutest. Selleks peavad nad töötajatele esitama ameti poolt osalejate portaalis avaldatud isikuandmete kaitse avaldused enne, kui töötajate andmed ametile edastatakse. Isikuandmed võidakse kohaldatavate sätete kohaselt registreerida Euroopa Komisjoni varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemis, mis on sätestatud finantsmääruse artiklites 105a ja 108.

14.   Taotluste esitamise kord

Taotlused tuleb esitada elektroonilise taotlemise süsteemi kaudu punktis 3 sätestatud tähtajaks: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

Enne taotluse esitamist:

1.	Leidke projektikonkurss: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/opportunities/agrip/index.html

2.	Looge taotluse esitamiseks konto: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

3.	Registreerige kõik partnerid toetusesaajate registri kaudu: http://ec.europa.eu/research/participants/portal/desktop/en/organisations/register.html

Taotlejatele teatatakse valikuprotsessi tulemustest kirjalikult.

Taotlejad peavad kinni lehekülgede arvu piirangust ja täidavad taotlemise süsteemi nõudeid tehnilise pakkumuse (B osa) vormindamisele.

Taotluse esitamisega nõustub taotleja käesolevas projektikonkursis ja selles osutatud dokumentides kirjeldatud menetluste ja tingimustega.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud taotlusi muuta. Kui tekib vajadus selgitada teatavaid küsimusi või parandada tehnilisi vigu, võib komisjon/amet võtta taotlejaga ühendust hindamisprotsessi vältel (28).

Kontaktandmed

Veebipõhise elektroonilise taotlemise süsteemiga seotud küsimuste korral pöörduge IT-kasutajatoe poole, mis on sel eesmärgil loodud osalejate portaali veebilehele:

http://ec.europa.eu/research/index.cfm?pg=enquiries

Muude kui IT-küsimuste korral pöörduge Chafea kasutajatoe poole: CHAFEA-AGRI-CALLS@ec.europa.eu. Taotluste esitamise tähtaeg on 29.3.2018 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Vastused asjakohastele küsimustele avaldatakse veebilehel http://ec.europa.eu/chafea/agri/faq.html 5. aprillil 2018 kl 17.00 Kesk-Euroopa aja järgi.

Korduvad küsimused avaldatakse Chafea veebilehel http://ec.europa.eu/chafea/agri/faq.html

Käesoleva projektikonkursiga seotud kirjavahetuses (nt teabe küsimine või taotluse esitamine) tuleb alati selgelt viidata käesolevale konkreetsele projektikonkursile. Kui elektrooniline teabevahetussüsteem on väljastanud taotluse tunnuse, peab taotleja kasutama kõnealust numbrit kogu järgnevas kirjavahetuses.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole võimalik taotlusi muuta.

Lisatud dokumendid

—	Taotluse esitamise juhend koos asjaomaste lisadega

—	Taotlusvorm

—	Toetuslepingu näidis (ühe ja mitme toetusesaajaga versioon)

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 4.11.2014, lk 56).

(2)  Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1829, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1144/2014 siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta (ELT L 266, 13.10.2015, lk 3).

(3)  Komisjoni 7. oktoobri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1831, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 (siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 266, 13.10.2015, lk 14).

(4)  Komisjoni 15. novembri 2017. aasta rakendusotsus C(2017) 7475/2, millega võetakse vastu 2018. aasta tööprogramm siseturul ja kolmandates riikides võetavate põllumajandustoodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta.

(5)  Nimetatud teave on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/chafea/agri/funding-opportunities/simple-and-multi-programmes

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

(*1)  Lamba-/kitseliha käsitlevad taotlused on rahastamiskõlblikud ka teemade 1 ja 2 kohaselt. Selleks, et vältida teema 2 all kavandatavate lamba-/kitseliha programmide puhul kattuvusi, peab sõnum erinema lamba-/kitseliha tootmise säästvusega seotud aspektist (välja arvatud juhul, kui lamba-/kitseliha on seotud muu(de) too(de)tega).

(*2)  Piirkondade struktuur järgib ÜRO riikide ja piirkondade liigitust. Lisateave geograafilisi piirkondi moodustavate riikide loetelu kohta: http://unstats.un.org/unsd/methods/m49/m49regin.htm

(10)  Finantsmääruse artikli 106 lõige 1, artikli 106 lõige 2, artikkel 107 ja artikkel 108 ning selle vastavad kohaldamiseeskirjad, mis on vastu võetud määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1), viimati muudetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2015/1929 (ELT L 286, 30.10.2015, lk 1) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/2462 (ELT L 342, 29.12.2015, lk 7).

(11)  EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.

(12)  EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1.

(13)  Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54).

(14)  Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

(16)  Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).

(18)  Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(19)  Mall on kättesaadav aadressil: http://europass.cedefop.europa.eu/

(20)  Juhised konkursimenetluse kohta leiab järgmiselt veebilehelt:

https://ec.europa.eu/chafea/agri/sites/chafea/files/agri-2016-61788-00-00_en.pdf

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

(22)  Taotleja tähelepanu juhitakse asjaolule, et juhul, kui ta saab tegevustoetust, ei ole kaudsed kulud rahastamiskõlblikud.

(23)  Käesoleva projektikonkursi avaldamise kuupäeval: Kreeka.

(24)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(25)  http://publications.europa.eu/code/en/en-5000100.htm.

(26)  http://ec.europa.eu/agriculture/promotion/index_en.htm.

(27)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(28)  Finantsmääruse artikkel 96.

---