EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C2006/033E/04
MINUTES#Thursday 14 April 2005
PROTOKOLL
Neljapäev, 14. aprill 2005
PROTOKOLL
Neljapäev, 14. aprill 2005
OJ C 33E, 9.2.2006, p. 492–601
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
9.2.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 33/492 |
PROTOKOLL
(2006/C 33 E/04)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Jacek Emil SARYUSZ-WOLSKI
asepresident
1. Istungi algus
Istung algas kell 10.00.
2. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud nõukogu ja Euroopa Komisjon:
|
— |
Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council establishing a common framework for business registers for statistical purposes and repealing Council Regulation (EEC) No 2186/93 (COM(2005)0112 — C6-0089/2005 — 2005/0032(COD)) (1).
|
|
— |
Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 (KOM(2005)0086 - C6-0094/2005 - 2005/0014(CNS)).
|
|
— |
Proposal for a directive of the European Parliament and of the Council relating to the taking up and pursuit of the business of credit institutions (recast) (COM(2004)0486 [01] — C6-0141/2004 — 2004/0155(COD)) (1).
|
|
— |
Proposal for a directive of the European Parliament and of the Council on the capital adequacy of investment firms and credit institutions (recast) (COM(2004)0486 [02] — C6-0144/2004 — 2004/0159(COD)) (1).
|
3. Doping spordis (arutelu)
Suuliselt vastatava küsimuse esitaja(d): Nikolaos Sifunakis CULT komisjoni nimel Euroopa Komisjonile: Võitlus dopingu kasutamise vastu spordis (B6-0168/2005)
Nikolaos Sifunakis esitas suuliselt vastatava küsimuse.
Joe Borg (Euroopa Komisjoni liige) vastas suuliselt vastatavale küsimusele.
Sõna võtsid: Manolis Mavrommatis fraktsiooni PPE-DE nimel, Teresa Riera Madurell fraktsiooni PSE nimel, Hannu Takkula fraktsiooni ALDE nimel, Jean-Luc Bennahmias fraktsiooni Verts/ALE nimel, Georgios Toussas fraktsiooni GUE/NGL nimel, Ryszard Czarnecki (fraktsioonilise kuuluvuseta), Pál Schmitt, Christa Prets, Hans-Peter Martin, Christopher Beazley ja Joe Borg.
Kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Nikolaos Sifunakis CULT komisjoni nimel: Võitlus dopingu kasutamise vastu spordis (B6-0215/2005). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.4.2005 protokolli punkt 10.7.
4. Kultuuriline mitmekesisus (arutelu)
Suuliselt vastatava küsimuse esitaja(d): Nikolaos Sifunakis CULT komisjoni nimel, Euroopa Komisjonile: UNESCO konventsiooniprojekt - kultuuriline mitmekesisus (B6-0169/2005)
Nikolaos Sifunakis esitas suuliselt vastatava küsimuse.
Joe Borg (Euroopa Komisjoni liige) vastas suuliselt vastatavale küsimusele.
Sõna võtsid: Ruth Hieronymi fraktsiooni PPE-DE nimel, Christa Prets fraktsiooni PSE nimel, Mojca Drčar Murko fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, ja Miguel Portas fraktsiooni GUE/NGL nimel.
ISTUNGI JUHATAJA: Gérard ONESTA
asepresident
Sõna võtsid: Matteo Salvini fraktsiooni IND/DEM nimel, Marcin Libicki fraktsiooni UEN nimel, Koenraad Dillen (fraktsioonilise kuuluvuseta), Doris Pack, María Badía i Cutchet, Vasco Graça Moura, Henri Weber ja Joe Borg.
Kodukorra artikli 108 lõike 5 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
|
— |
Nikolaos Sifunakis CULT komisjoni nimel, Kultuurilise sisu ja kunstilise väljenduse mitmekesisuse kaitse konventsiooni ettevalmistamine (B6-0216/2005). |
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.4.2005 protokolli punkt 10.8.
5. Uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varud * - Merikeele varud * (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Kantaabria meres ja Pürenee poolsaarest läänes olevate uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamise meetmed ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 [KOM(2003)0818 - C5-0042/2004 - 2003/0318(CNS)] - kalanduskomisjon.
Raportöör: Rosa Miguélez Ramos (A6-0051/2005)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse La Manche'i väina lääneosa ja Biskaia lahe merikeele varude taastamise meetmed [KOM(2003)0819 - C5-0047/2004 - 2003/0327(CNS)] - kalanduskomisjon.
Raportöör: Philippe Morillon (A6-0050/2005)
Sõna võttis: Joe Borg (Euroopa Komisjoni liige).
Rosa Miguélez Ramos tutvustas raportit. (A6-0051/2005).
Philippe Morillon tutvustas raportit. (A6-0050/2005).
Sõna võtsid: Daniel Varela Suanzes-Carpegna fraktsiooni PPE-DE nimel, Bernard Poignant fraktsiooni PSE nimel, Josu Ortuondo Larrea fraktsiooni ALDE nimel, Marie-Hélène Aubert fraktsiooni Verts/ALE nimel, Pedro Guerreiro fraktsiooni GUE/NGL nimel, Seán Ó Neachtain fraktsiooni UEN nimel, Duarte Freitas, Luis Manuel Capoulas Santos, Carmen Fraga Estévez, Catherine Stihler ja Joe Borg.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.4.2005 protokolli punkt 10.3 ja 14.4.2005 protokolli punkt 10.1.
ISTUNGI JUHATAJA: Pierre MOSCOVICI
asepresident
6. Järgmise osaistungjärgu päevakord
Täna toimunud esimeeste konverentsi koosoleku järel esitas asepresident 27. ja 28. aprilli 2005. aasta istungite päevakorra kohta järgmised parandusettepanekud:
kolmapäev
Euroopa Komisjoni deklaratsioon romide olukorra kohta Euroopa Liidus (punkt 57); esitamise tähtaegu pikendati järgmiselt:
|
— |
resolutsiooni ettepanekud: 20.4.2005 kell 12.00; |
|
— |
muudatusettepanekud ja resolutsiooni ühisettepanekud: 25.4.2005 kell 12.00. |
neljapäev
Carmen Fraga Estévezi raport Vahemere kalavarude säästva kasutamise kohta (punkt 71) võeti tagasi.
Parlament väljendas oma nõusolekut nimetatud parandustega.
7. Nõukogu ühiste seisukohtade edastamine
Vastavalt kodukorra artikli 57 lõikele 1 teatas president, et on nõukogult saanud järgmised ühised seisukohad koos nende vastuvõtmise põhjustega ja Euroopa Komisjoni seisukohaga:
|
— |
nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvutil põhinevate leiutiste patenditavuse kohta (11979/1/2004 - 16120/2004 - KOM(2005)0083 - C6-0058/2005 - 2002/0047(COD))
|
|
— |
nõukogu 8. märtsi 2005. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus muude kontode kui rahastamiskontode kvartaliandmete koostamise kohta institutsiooniliste sektorite kaupa (15235/1/2004 - KOM(2005)0135 - C6-0091/2005 - 2003/0296(COD))
|
|
— |
nõukogu 4. aprilli 2005. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse 22. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (ftalaadid mänguasjades ja lapsehooldusvahendites) (05467/1/2005 - 01182/2005 - KOM(2005)0143 - C6-0092/2005 - 1999/0238(COD))
|
Seisukoha vastuvõtmiseks parlamendile antud kolmekuuline tähtaeg algab homme, 15.4.2005.
8. Parlamentaarse puutumatuse kaitsmise taotlus
Luca Romagnoli edastas presidentuurile seoses Prantsusmaal aset leidnud asjaoludega Bruno Gollnischi parlamentaarse puutumatuse kaitsmise taotluse.
Bruno Gollnisch teatas oma nõusolekust.
Vastavalt kodukorra artikli 6 lõikele 3 saadeti taotlus edasi JURI komisjonile, mis vastutab küsimuse läbivaatamise eest.
9. Tervitus
Asepresident tervitas parlamendi nimel Armeenia parlamendi delegatsiooni liikmeid ja delegatsiooni juhti Armen Roustamjani, kes viibisid külaliste loožis.
10. Hääletused
Hääletuse üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletus jne) on esitatud protokolli I lisas.
10.1. Merikeele varud * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse La Manche'i väina lääneosa ja Biskaia lahe merikeele varude taastamise meetmed [KOM(2003)0819 - C5-0047/2004 - 2003/0327(CNS)] - kalanduskomisjon.
Raportöör: Philippe Morillon (A6-0050/2005)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 1)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0128)
10.2. Mootorsõidukite korduvkasutamine, ringlusse võtmine ja taaskasutamine ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ [KOM(2004)0162 - C5-0126/2004 - 2004/0053(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Holger Krahmer (A6-0004/2005)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 2)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0129)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0129)
10.3. Uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varud * (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Kantaabria meres ja Pürenee poolsaarest läänes olevate uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamise meetmed ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 [KOM(2003)0818 - C5-0042/2004 - 2003/0318(CNS)] - kalanduskomisjon.
Raportöör: Rosa Miguélez Ramos (A6-0051/2005)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 3)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0130)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0130)
10.4. Lääne-Balkani piirkondliku integratsiooni olukord (hääletus)
Resolutsiooni ettepanek B6-0094/2005/rev.
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 4)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0131)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Anders Samuelsen AFET komisjoni nimel rõhutas, et nende muudatusettepanekute, mis ei käsitle endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi tulevase nime küsimust, tuleks seda riiki nimetada “endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik”; |
|
— |
Doris Pack väljendas nõusolekut selle seisukohaga ja soovitas vastu võtta muudatusettepanekud 16 ja 20. |
10.5. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (2003) (hääletus)
Raport nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) põhiaspektide ja põhivalikute, sealhulgas nende finantsmõjude kohta Euroopa Ühenduste 2003. aasta üldeelarvele [8412/2004 - 2004/2172(INI)] - välisasjade komisjon.
Raportöör: Elmar Brok (A6-0062/2005)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 5)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0132)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Francesco Enrico Speroni esitas taotluse, et muudatusettepanek 13, mis loetakse identseks hääletusnimekirjas olevate muudatusettepanekutega 1/rev ja 10, pandaks hääletusele eraldi. |
10.6. Euroopa julgeolekustrateegia (hääletus)
Raport Euroopa julgeolekustrateegia kohta [2004/2167(INI)] - välisasjade komisjon.
Raportöör: Helmut Kuhne (A6-0072/2005)
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 6)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0133)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Helmut Kuhne (raportöör) esitas lõikele 8 suulise muudatusettepaneku, mida võeti arvesse; |
|
— |
Angelika Beer fraktsiooni Verts/ALE nimel esitas lõikele 44 suulise muudatusettepaneku, mida võeti arvesse. |
10.7. Doping spordis (hääletus)
Resolutsiooni ettepanek B6-0215/2005
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 7)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0134)
10.8. Kultuuriline mitmekesisus (hääletus)
Resolutsiooni ettepanek B6-0216/2005
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 8)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0135)
11. Hääletuse kohta selgituste andmine
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta:
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
12. Hääletuse parandused
Järgmised parlamendiliikmed esitasid alltoodud hääletuse parandused:
Raport: Miguélez Ramos - A6-0051/2005
|
— |
muudatusettepanek 29 vastu: Luís Queiró |
|
— |
resolutsioon (terviktekst) poolt: Hans-Peter Martin |
Lääne-Balkani piirkondliku integratsiooni olukord - B6-0094/2005
|
— |
muudatusettepanek 45 erapooletu: Linda McAvan, Gary Titley |
|
— |
muudatusettepanek 25 vastu: Marios Matsakis |
Raport: Brok - A6-0062/2005
|
— |
lõige 14 vastu: Malcolm Harbour |
|
— |
resolutsioon (terviktekst) poolt: Alexander Radwan |
Raport: Kuhne - A6-0072/2005
|
— |
resolutsioon (terviktekst) poolt: Maria da Assunção Esteves |
(Istung katkestati kell 12.40 ja jätkus kell 15.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Alejo VIDAL-QUADRAS ROCA
asepresident
13. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Hääletuse parandused:
Istung 12.4.2005
Raport: Juknevičienė - A6-0063/2005
|
— |
muudatusettepanek 11 poolt: Jan Marinus Wiersma |
|
— |
muudatusettepanek 1, esimene osa poolt: Jan Marinus Wiersma, Dorette Corbey |
|
— |
muudatusettepanek 4 poolt: Jan Marinus Wiersma, Dorette Corbey |
|
— |
muudatusettepanek 5 poolt: Jan Marinus Wiersma, Paul van Buitenen, Dorette Corbey |
|
— |
muudatusettepanek 2 poolt: Ieke van den Burg, Dorette Corbey |
|
— |
muudatusettepanek 9 poolt: Jan Marinus Wiersma, Nils Lundgren, Hélène Goudin |
|
— |
muudatusettepanek 10 vastu: Nils Lundgren, Dorette Corbey |
Raport: Kinnock - A6-0075/2005
|
— |
muudatusettepanek 13 erapooletu: Louis Grech |
|
— |
resolutsioon (terviktekst) erapooletu: Louis Grech |
Istung 13.4.2005
Raport: Van Orden - A6-0078/2005
|
— |
muudatusettepanek 5 vastu: Rainer Wieland, Henri Weber |
|
— |
muudatusettepanek 3 poolt: Ole Christensen, Dan Jørgensen, |
|
— |
resolutsioon (terviktekst) poolt: Poul Nyrup Rasmussen |
Raport: Markov - A6-0073/2005
|
— |
muudatusettepanek 38 vastu: Rainer Wieland |
Euroopa Ülemkogu istung (22.-23. märtsil 2005 Brüsselis) - (RC-B6-0225/2005)
|
— |
muudatusettepanek 4 poolt: Rainer Wieland |
|
— |
resolutsioon (terviktekst) poolt: Rainer Wieland, Anne Laperrouze |
*
* *
Eelmise istungi protokoll kinnitati.
14. Assigneeringute ümberpaigutamine
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni assigneeringute ümberpaigutamise DEC 02/2005 ettepaneku (C6-0055/2005 - SEK(2005)0184 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni assigneeringute ümberpaigutamise DEC 03/2005 ettepaneku (C6-0056/2005 - SEK(2005)0185 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni assigneeringute ümberpaigutamise DEC 08/2005 ettepaneku (C6-0057/2005 - SEK(2005)0296 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis eelarvekomisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
15. Põud Portugalis (arutelu)
Euroopa Komisjoni deklaratsioon: Põud Portugalis
Joe Borg (Euroopa Komisjoni liige) esitas deklaratsiooni.
Sõna võtsid: Luís Queiró fraktsiooni PPE-DE nimel, Luis Manuel Capoulas Santos fraktsiooni PSE nimel, Ignasi Guardans Cambó fraktsiooni ALDE nimel, Pedro Guerreiro fraktsiooni GUE/NGL nimel, Carlos Coelho, Paulo Casaca, Miguel Portas, Eija-Riitta Korhola, Jamila Madeira ja Joe Borg.
Kodukorra artikli 103 lõike 2 alusel arutelu lõpus esitatud resolutsiooni ettepanekud:
Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca ja Jamila Madeira fraktsiooni PSE nimel, raske olukorra kohta Portugalis seoses põuaga (B6-0255/2005);
Luís Queiró ja José Ribeiro e Castro fraktsiooni PPE-DE nimel, põua kohta Portugalis (B6-0258/2005);
Jan Mulder ja Ignasi Guardans Cambó fraktsiooni ALDE nimel, põua kohta Portugalis (B6-0259/2005);
Ilda Figueiredo, Pedro Guerreiro, Giusto Catania, Helmuth Markov, Adamos Adamou ja Miguel Portas fraktsiooni GUE/NGL nimel, põua tagajärgede kohta Portugalis (B6-0260/2005).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.4.2005 protokolli punkt 17.4.
16. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (arutelu)
(Resolutsiooni ettepanekute pealkirjad ja autorid on toodud 12.4.2005 protokolli punktis 5.)
16.1. Bangladesh
Resolutsiooni ettepanekud B6-0252/2005, B6-0256/2005, B6-0265/2005, B6-0266/2005, B6-0268/2005 ja B6-0270/2005
Carl Schlyter, Thomas Mann ja Erik Meijer tutvustasid resolutsiooni ettepanekuid.
Sõna võtsid: Charles Tannock fraktsiooni PPE-DE nimel, Daniel Stroz fraktsiooni GUE/NGL nimel, Bastiaan Belder fraktsiooni IND/DEM nimel, Ryszard Czarnecki (fraktsioonilise kuuluvuseta), Nirj Deva ja Joe Borg (Euroopa Komisjoni liige).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.4.2005 protokolli punkt 17.1.
16.2. Humanitaarabi Lääne-Sahara põgenikele
Resolutsiooni ettepanekud B6-0250/2005, B6-0253/2005, B6-0257/2005, B6-0261/2005 ja B6-0264/2005
Ignasi Guardans Cambó, Raül Romeva i Rueda, Miguel Portas, Karin Scheele ja José Javier Pomés Ruiz tutvustasid resolutsiooni ettepanekuid.
Sõna võtsid: Ioannis Varvitsiotis fraktsiooni PPE-DE nimel, Ana Maria Gomes fraktsiooni PSE nimel, Pedro Guerreiro fraktsiooni GUE/NGL nimel, Luca Romagnoli (fraktsioonilise kuuluvuseta), Iratxe García Pérez ja Joe Borg (Euroopa Komisjoni liige).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.4.2005 protokolli punkt 17.2.
16.3. Lampedusa
Resolutsiooni ettepanekud B6-0251/2005, B6-0254/2005, B6-0262/2005, B6-0263/2005 ja B6-0267/2005
Raül Romeva i Rueda tutvustas resolutsiooni ettepanekut.
ISTUNGI JUHATAJA: Manuel António dos SANTOS
asepresident
Sõna võttis: Luca Romagnoli, kes esitas vastavalt kodukorra artiklile 167 küsimuse tagasilükkamise taotluse vastuvõetamatuse tõttu (asepresident vastas, et vastavast kavatsusest oleks tulnud teatada vähemalt 24 tundi ette).
Marios Matsakis, Erik Meijer ja Martine Roure tutvustasid resolutsiooni ettepanekuid.
Sõna võtsid: Stefano Zappalà fraktsiooni PPE-DE nimel, Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel, Bernd Posselt, Proinsias De Rossa ja Joe Borg (Euroopa Komisjoni liige).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 14.4.2005 protokolli punkt 17.3.
17. Hääletused
Hääletuse üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletus jne) on esitatud protokolli I lisas.
17.1. Bangladesh (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0252/2005, B6-0256/2005, B6-0265/2005, B6-0266/2005, B6-0268/2005 ja B6-0270/2005
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 7)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0252/2005
(asendades B6-0252/2005, B6-0256/2005, B6-0265/2005, B6-0266/2005, B6-0268/2005 ja B6-0270/2005):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
— |
Thomas Mann ja Charles Tannock fraktsiooni PPE-DE nimel; |
|
— |
Pasqualina Napoletano ja Glyn Ford fraktsiooni PSE nimel; |
|
— |
Johan Van Hecke fraktsiooni ALDE nimel; |
|
— |
Jean Lambert, Gérard Onesta ja Jillian Evans fraktsiooni Verts/ALE nimel; |
|
— |
Vittorio Emanuele Agnoletto ja Luisa Morgantini fraktsiooni GUE/NGL nimel; |
|
— |
Bastiaan Belder fraktsiooni IND/DEM nimel; |
|
— |
Anna Elzbieta Fotyga fraktsiooni UEN nimel. |
Vastu võetud (P6_TA(2005)0136)
17.2. Humanitaarabi Lääne-Sahara põgenikele (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0250/2005, B6-0253/2005, B6-0257/2005, B6-0261/2005 ja B6-0264/2005
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 8)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0250/2005
(asendades B6-0250/2005, B6-0253/2005, B6-0257/2005, B6-0261/2005 ja B6-0264/2005):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
— |
José Javier Pomés Ruiz, Bernd Posselt ja Thomas Mann fraktsiooni PPE-DE nimel; |
|
— |
Pasqualina Napoletano, Karin Scheele ja Carlos Carnero González fraktsiooni PSE nimel; |
|
— |
Philippe Morillon fraktsiooni ALDE nimel; |
|
— |
Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel. |
|
— |
Willy Meyer Pleite, Jonas Sjöstedt, Feleknas Uca, Vittorio Emanuele Agnoletto ja Marco Rizzo fraktsiooni GUE/NGL nimel. |
Vastu võetud (P6_TA(2005)0137)
17.3. Lampedusa (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0251/2005, B6-0254/2005, B6-0262/2005, B6-0263/2005 ja B6-0267/2005
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 9)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0251/2005
(asendades B6-0251/2005, B6-0254/2005, B6-0262/2005 ja B6-0263/2005):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
— |
Pasqualina Napoletano, Martine Roure ja Giovanni Claudio Fava fraktsiooni PSE nimel; |
|
— |
Lapo Pistelli, Sarah Ludford ja Alexander Nuno Alvaro fraktsiooni ALDE nimel; |
|
— |
Monica Frassoni ja Hélène Flautre fraktsiooni Verts/ALE nimel; |
|
— |
Giusto Catania, Fausto Bertinotti, Marco Rizzo, Roberto Musacchio, Umberto Guidoni, Luisa Morgantini ja Vittorio Emanuele Agnoletto fraktsiooni GUE/NGL nimel. |
Vastu võetud (P6_TA(2005)0138)
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
Bernd Posselt fraktsiooni PPE-DE nimel, kes esitas taotluse korraldada nimeline lõpphääletus.
(Resolutiooni ettepanek B6-0267/2005 muutus kehtetuks.)
17.4. Põud Portugalis (hääletus)
Resolutsiooni ettepanekud B6-0255/2005, B6-0258/2005, B6-0259/2005 ja B6-0260/2005
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 10)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK RC-B6-0255/2005
(asendades B6-0255/2005, B6-0258/2005, B6-0259/2005 ja B6-0260/2005):
mille esitasid järgmised parlamendiliikmed:
|
— |
Luís Queiró, José Ribeiro e Castro ja Carlos Coelho fraktsiooni PPE-DE nimel; |
|
— |
Luis Manuel Capoulas Santos, Paulo Casaca ja Jamila Madeira fraktsiooni PSE nimel; |
|
— |
Jan Mulder ja Ignasi Guardans Cambó fraktsiooni ALDE nimel; |
|
— |
Ilda Figueiredo, Pedro Guerreiro, Giusto Catania, Helmuth Markov, Adamos Adamou ja Miguel Portas fraktsiooni GUE/NGL nimel. |
Vastu võetud (P6_TA(2005)0139)
18. Hääletuse parandused
Järgmised parlamendiliikmed esitasid alltoodud hääletuse parandused:
Põud Portugalis - RC-B6-0255/2005
|
— |
muudatusettepanek 2 poolt: Daniel Caspary, Lívia Járóka, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra |
|
— |
muudatusettepanek 3 poolt: Rainer Wieland |
19. Parlamentidevaheliste delegatsioonide koosseis
Fraktsiooni PSE taotlusel kinnitas parlament Joel Hasse Ferreira ametissenimetamise delegatsiooni ELi-Türgi parlamentaarses ühiskomisjonis liikmena.
20. Teatud dokumente puudutavad otsused
Nõusolek omaalgatuslike raportite koostamiseks (kodukorra artikkel 45)
AFET komisjon:
|
— |
Relvaekspordi kuues aastaaruanne (2005/2013(INI)) |
JURI komisjon:
|
— |
Better lawmaking 2004: application of the principle of subsidiarity — 12th annual report (2005/2055(INI)) (2) |
|
— |
Uued õiguslikud vahendid, lähimus- ja proportsionaalsuse põhimõte ning kohtukorralduse reform põhiseaduses (2005/2019(INI)) (nõuandev komisjon: AFCO) |
Otsus omaalgatuslike raportite koostamiseks (kodukorra artikkel 114)
LIBE komisjon:
|
— |
Exchange of information and intelligence concerning terrorist offences (2005/2046(INI)) (3) |
|
— |
Protection of critical infrastructures in the framework of the fight against terrorism (2005/2044(INI)) (3) |
Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö
JURI komisjon
|
— |
Uued õiguslikud vahendid, lähimus- ja proportsionaalsuse põhimõte ning kohtukorralduse reform põhiseaduses (2005/2019(INI)) |
Komisjonidevaheline tõhustatud koostöö JURI, AFCO
(Esimeeste konverentsi otsuse alusel, 7.4.2005)
Saatmine parlamendi komisjonidesse
BUDG komisjon
|
— |
Euroopa välisteenistuse loomise institutsioonilised aspektid (2004/2207(INI))
|
DEVE komisjon
|
— |
Pagulasseisundi andmise ja äravõtmise menetlused liikmesriikides (14203/2004 - C6-0200/2004 - 2000/0238(CNS))
|
FEMM komisjon
|
— |
Programm “Noored tegevuses” ajavahemikuks 2007-2013 (KOM(2004)0471 - C6-0096/2004 - 2004/0152(COD))
|
21. Registrisse kantud kirjalikud deklaratsioonid (kodukorra artikkel 116)
Registrisse kantud kirjalikele deklaratsioonidele saadud allkirjade arv (kodukorra artikli 116 lõige 3):
|
Dokumendi number |
Esitaja |
Allkirjad |
|
2/2005 |
Marie-Noëlle Lienemann, Glyn Ford, Caroline Lucas, Vittorio Emanuele Agnoletto ja Harlem Désir |
30 |
|
3/2005 |
Maciej Marian Giertych, Godfrey Bloom ja Patrick Louis |
32 |
|
4/2005 |
Graham Watson |
26 |
|
5/2005 |
Caroline Lucas, Claude Moraes, Sarah Ludford, Philip Bushill-Matthews ja Alain Lipietz |
47 |
|
6/2005 |
Cristiana Muscardini |
96 |
|
7/2005 |
Marie Anne Isler Béguin ja Milan Horáček |
28 |
|
8/2005 |
Marie Anne Isler Béguin |
26 |
|
9/2005 |
Robert Evans ja Neena Gill |
16 |
|
10/2005 |
Andreas Mölzer |
11 |
|
11/2005 |
Glyn Ford |
27 |
|
12/2005 |
Maciej Marian Giertych, Johannes Blokland, Kathy Sinnott ja Patrick Louis |
26 |
|
13/2005 |
Diana Wallis, Charles Tannock, Catherine Stihler ja Jean Lambert |
64 |
|
14/2005 |
Patrick Gaubert, Timothy Kirkhope ja Luis Francisco Herrero-Tejedor |
16 |
|
15/2005 |
Marielle De Sarnez ja Bernard Lehideux |
32 |
|
16/2005 |
Daniel Marc Cohn-Bendit, Andrew Duff, Alain Lamassoure ja Hannes Swoboda |
26 |
|
17/2005 |
Maciej Marian Giertych ja Sylwester Chruszcz |
15 |
|
18/2005 |
Michael Cramer, Bronisław Geremek, Bogusław Liberadzki, Erik Meijer ja Paul Rübig |
35 |
|
19/2005 |
Frank Vanhecke, Philip Claeys ja Koenraad Dillen |
12 |
|
20/2005 |
Neil Parish, David Casa, Marios Matsakis, Caroline Lucas ja Miguel Portas |
62 |
22. Käesoleval istungil vastuvõetud tekstide edastamine
Vastavalt kodukorra artikli 172 lõikele 2 esitatakse istungi protokoll parlamendile kinnitamiseks järgmise istungi alguses.
Parlamendi nõusolekul edastatakse vastuvõetud tekstid asjaomastele asutustele ja isikutele.
23. Järgmise osaistungjärgu toimumise ajakava
Järgmine osaistungjärk toimub 27.-28.4.2005.
24. Istungjärgu vaheaeg
Euroopa Parlamendi istungjärk katkestati.
Istung lõppes kell 16.50.
Julian Priestley
peasekretär
Josep Borrell Fontelles
president
(1) Eestikeelne versioon puudub.
(2) Eestikeelne versioon puudub.
(3) Eestikeelne versioon puudub.
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Adwent, Agnoletto, Albertini, Allister, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Ashworth, Assis, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Baco, Badía i Cutchet, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belohorská, Bennahmias, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Berman, Bersani, Bielan, Birutis, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bonino, Bono, Bonsignore, Borghezio, Borrell Fontelles, Bowis, Bradbourn, Mihael Brejc, Brepoels, Breyer, Brie, Budreikaitė, van Buitenen, Buitenweg, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Carlotti, Carlshamre, Carnero González, Casa, Casaca, Cashman, Caspary, Castex, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, D'Alema, Daul, Davies, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Demetriou, De Poli, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dionisi, Di Pietro, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duin, Duka-Zólyomi, Duquesne, Ebner, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Robert Evans, Falbr, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Fjellner, Flasarová, Florenz, Foglietta, Fontaine, Ford, Fotyga, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Gahler, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Garriga Polledo, Gebhardt, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gibault, Gierek, Giertych, Gill, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Goudin, Genowefa Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, de Grandes Pascual, Grech, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gutiérrez-Cortines, Guy-Quint, Gyürk, Hammerstein Mintz, Hamon, Handzlik, Hannan, Harbour, Harkin, Harms, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Hazan, Heaton-Harris, Hedkvist Petersen, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Hieronymi, Higgins, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Hortefeux, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Hybášková, Ibrisagic, Ilves, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jackson, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Kaczmarek, Kallenbach, Kamiński, Karas, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Kauppi, Tunne Kelam, Kindermann, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Koch, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kułakowski, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Laperrouze, La Russa, Laschet, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Fernand Le Rachinel, Lévai, Janusz Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liese, Lipietz, López-Istúriz White, Louis, Lucas, Ludford, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, Maaten, McAvan, McDonald, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Malmström, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Markov, Marques, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Matsakis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Mohácsi, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscat, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Obiols i Germà, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Oviir, Paasilinna, Pack, Pafilis, Borut Pahor, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patrie, Peillon, Pęk, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirilli, Piskorski, Pistelli, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Poignant, Pomés Ruiz, Portas, Posselt, Prets, Prodi, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Ransdorf, Rapkay, Rasmussen, Remek, Resetarits, Reul, Reynaud, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rocard, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savi, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Schmidt, Ingo Schmitt, Pál Schmitt, Schöpflin, Schroedter, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Siwiec, Sjöstedt, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sonik, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Spautz, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Surján, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thyssen, Titley, Toia, Tomczak, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Uca, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vaugrenard, Ventre, Vergnaud, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Voggenhuber, Wallis, Walter, Watson, Henri Weber, Weiler, Weisgerber, Westlund, Whitehead, Wieland, Wiersma, Wierzejski, Wijkman, Wise, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
|
+ |
vastu võetud |
|
- |
tagasi lükatud |
|
↓ |
kehtetuks muutunud |
|
tagasi |
tagasi võetud |
|
NH (..., ..., ...) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
EH (..., ..., ...) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
osa |
hääletus osade kaupa |
|
eraldi |
hääletus eraldi |
|
me |
muudatusettepanek |
|
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
|
VO |
vastav osa |
|
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
|
= |
identsed muudatusettepanekud |
|
§ |
lõige |
|
art |
artikkel |
|
põhj |
põhjendus |
|
RE |
resolutsiooni ettepanek |
|
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
|
SH |
salajane hääletus |
1. Merikeele varud *
Raport: Philippe MORILLON (A6-0050/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
Muudatusettepanek 11 tühistati.
2. Mootorsõidukite korduvkasutamine, ringlusse võtmine ja taaskasutamine ***I
Raport: Holger KRAHMER (A6-0004/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
plokk nr 1 nn kompromisspakett |
8-25 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
plokk nr 2 vastutava komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekud |
1-7 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
3. Uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varud *
Raport: Rosa MIGUÉLEZ RAMOS (A6-0051/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
vastutava komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-2 4 6-9 11-14 16 18-24 26 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni poolt esitatud muudatusettepanekud - eraldi hääletus |
5 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
10 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
15 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
25 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
pärast artiklit 7 |
27 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
17 |
komisjon |
|
↓ |
|
|
|
pärast artiklit 22 |
30 |
GUE/NGL |
NH |
- |
103, 453, 5 |
|
pärast põhjendust 4 |
28 |
GUE/NGL |
NH |
- |
118, 437, 6 |
|
3 |
komisjon |
eraldi |
+ |
|
|
|
29 |
GUE/NGL |
NH |
- |
139, 402, 24 |
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
NH |
+ |
478, 48, 35 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: lõpphääletus
GUE/NGL: me-d 28, 29 ja 30
Taotlused eraldi hääletamiseks
Verts/ALE: me-d 3, 5, 10, 15, 25, 28 ja 30
4. Lääne-Balkani piirkondlik integratsioon
Resolutsiooni ettepanek: B6-0094/2005/rev.
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ettepanek B6-0094/2005/rev. (välisasjade komisjon) |
|||||
|
§ 6 |
24 |
ALDE |
|
+ |
|
|
13 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
|
pärast § 11 |
21 |
Verts/ALE, Watson |
|
- |
|
|
§ 12 |
§ |
- |
|
+ |
paigutatakse § 14 |
|
45 |
PPE-DE, PSE |
NH |
+ |
411, 102, 45 |
|
|
§ 13 |
§ |
- |
|
+ |
paigutatakse § 12 |
|
§ 14 |
§ |
- |
|
+ |
paigutatakse § 13 |
|
pärast § 14 |
46 |
PPE-DE, PSE |
NH |
+ |
525, 6, 33 |
|
§ 16 |
31 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
pärast § 17 |
14 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 18 |
§ |
originaaltekst |
|
+ |
paigutatakse pärast § 19 |
|
pärast § 18 |
32 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
pärast § 21 |
33 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
15 |
Verts/ALE |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
§ 23 |
4 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 25 |
34 = 5 = |
PPE-DE, PSE, ALDEVerts/ALE |
|
+ |
|
|
pärast § 25 |
35 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
pärast § 31 |
16 |
Verts/ALE |
EH |
+ |
441, 85, 19 |
|
pärast § 32 |
17 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 33 |
18 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
pärast § 33 |
6 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
25 |
ALDE |
NH |
- |
139, 398, 26 |
|
|
19 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
|
20 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
|
36 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
|
§ 34 |
§ |
- |
|
+ |
paigutatakse pärast § 47 |
|
§ 36 |
7 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
26 |
ALDE |
|
↓ |
|
|
|
§ 37 |
8 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 38 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
- |
|
|||
|
3 |
+ |
|
|||
|
pärast § 40 |
47 |
PPE-DE, PSE |
|
+ |
|
|
§ 42 |
10 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
pärast § 44 |
9 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
22 |
PPE-DE |
NH |
+ |
526, 18, 22 |
|
|
37 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
|
§ 45 |
11 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
38 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
|
pärast § 45 |
39 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
§ 46 |
40 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
pärast § 46 |
41 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
pärast § 52 |
42 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
§ 55 |
43 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
12 |
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
|
pärast § 56 |
44 |
PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
põhj C |
28 |
ALDE |
|
+ |
|
|
põhj E |
1 = 23 = |
Verts/ALE ALDE |
|
+ |
|
|
põhj K |
2 = 29 = |
Verts/ALE PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
põhj L |
27 |
ALDE |
|
+ |
|
|
pärast põhj L |
3 = 30 = |
Verts/ALE PPE-DE, PSE, ALDE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: me-d 45, 46 ja 22
ALDE: me 25
Taotlused osade kaupa hääletuseks
PSE
me 15
1. osa:“palub nõukogul ja komisjonil ... läbirääkimiste ettevalmistamisel”
2. osa:“ja välistada ... Kosovo jagamine”
PPE-DE
§ 38
1. osa:“kutsub Horvaatiat üles ... piiri märkimist ilma nõusolekuta”
2. osa:“ning rakendama kokkulepet ... laevatranspordi osas ning”
3. osa:“andma oma parim ... julgustamisel ja hõlbustamisel”
Mitmesugust
Fraktsioon ALDE tegi ettepaneku paigutada praegune § 18 praeguse § 19 järele ja praegune § 34 praeguse § 47 järele.
Fraktsioon PPE-DE tegi ettepaneku:
|
— |
§ 12 viia § 14 |
|
— |
§ 13 viia § 12 |
|
— |
§ 14 viia § 13 |
5. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (2003)
Raport: Elmar BROK (A6-0062/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
§ 10 |
2 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 12 |
3 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
|
§ 13 |
4 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 14 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
444, 87, 19 |
|
§ 16 |
5 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 17 |
6 |
Verts/ALE |
|
tagasi |
|
|
§ 21 |
7 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 23 |
8 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 27 |
9 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ |
originaaltekst |
|
↓ |
|
|
|
§ 32 |
14 |
PSE |
|
+ |
|
|
1/rev10= 13 |
PPE-DE Verts/ALE IND/DEM |
|
+ |
|
|
|
|
↓ |
|
|||
|
§ 43 |
15 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
11 |
Verts/ALE |
|
↓ + |
1. osa 2. osa |
|
|
pärast § 43 |
12 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 45 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
428, 96, 16 |
|
§ 46 |
§ |
originaaltekst |
NH |
+ |
418, 93, 28 |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
431, 85, 31 |
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
IND/DEM: lõpphääletus
Verts/ALE: §-d 14, 45 ja 46
Mitmesugust
Fraktsioon Verts/ALE võttis tagasi muudatusettepaneku 6.
6. Euroopa julgeolekustrateegia
Raport: Helmut KUHNE (A6-0072/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
§ 4 |
13 |
PSE |
|
+ |
|
|
3 |
PSE, Verts/ALE, ALDE |
|
+ |
|
|
|
§ 5 |
1 |
PSE, Verts/ALE, ALDE |
|
+ |
|
|
§ 8 |
§ |
originaaltekst |
|
+ |
suuline muudatusettepanek |
|
§ 14 |
2 |
PSE, Verts/ALE, ALDE |
|
+ |
|
|
§ 24 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 26 |
11 |
PSE |
|
+ |
|
|
pärast § 37 |
5 |
PSE, Verts/ALE, ALDE |
|
+ |
|
|
§ 44 |
§ |
originaaltekst |
|
+ |
suuline muudatusettepanek |
|
pärast märkust 4 |
4 |
PSE, Verts/ALE, ALDE |
|
+ |
|
|
põhj F |
6 |
PSE, Verts/ALE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
421, 90, 15 |
||
Muudatusettepanekud 7, 8, 9, 10 ja 12 tühistati.
Hr Kuhne (raportöör) esitas lõikele 8 järgmise suulise muudatusettepaneku:
§ 8 asendada tekst “... seoses sellega võtab teadmiseks 1. detsembril 2004. aastal ÜRO peasekretärile esitatud ähvardusi, väljakutseid ja muutusi käsitleva ekspertrühma raporti ; tervitab ...” tekstiga “... seoses sellega võtab teadmiseks 1. detsembril 2004. aastal ÜRO peasekretärile esitatud raporti nimega “Suuremas vabaduses: arengu, julgeoleku ja kõigile inimõiguste suunas” ; tervitab ...”
Pr Beer esitas fraktsiooni Verts/ALE nimel lõikele 44 suulise muudatusettepaneku, millega asendatakse nimetatud lõike esimeses lauses sõnad “ tervitab praegust koostööd Ameerika Ühendriikidega terrorismi kasvu ja terrorismivastase võitluse alal ...” sõnadega “ väljendab soovi tugevamaks koostööks Ameerika Ühendriikidega terrorismi kasvu ja terrorismivastase võitluse alal ...” (lõike ülejäänud osa ei muutu)
Taotlused eraldi hääletamiseks
Verts/ALE: § 24
Taotlused nimeliseks hääletuseks
GUE/NGL: lõpphääletus
IND/DEM: lõpphääletus
7. Doping spordis
Resolutsiooni ettepanek: B6-0215/2005
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ettepanek B6-0215/2005 (kultuuri- ja hariduskomisjon) |
|||||
|
pärast § 3 |
2 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
§ 11 |
1 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
8. Kultuuriline mitmekesisus
Resolutsiooni ettepanek: B6-0216/2005
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ettepanek B6-0216/2005 (kultuuri- ja hariduskomisjon) |
|||||
|
§ 4 |
1 |
PPE-DE, PSE |
|
+ |
|
|
§ 5 |
2 |
PPE-DE, PSE |
|
+ |
|
|
pärast § 15 |
3 |
PPE-DE, PSE |
|
+ |
|
|
§ 18 |
4 |
PPE-DE, PSE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Muudatusettepanekud 5 kuni 8 (k.a) tühistati.
9. Bangladesh
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0252/2005, B6-0256/2005, B6-0265/2005, B6-0266/2005, B6-0268/2005 ja B6-0270/2005
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0252/2005 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE, GUE/NGL ja UEN) |
|||||
|
§ 3 |
13 |
PSE |
|
+ |
|
|
§ 6 |
6D |
PPE-DE |
EH |
- |
41, 57, 0 |
|
põhj C |
8 |
PSE |
|
+ |
|
|
2 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
|
3 |
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
|
põhj E |
4 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
pärast põhj E |
1 |
PPE-DE, PSE |
|
+ |
|
|
põhj F |
5 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
NH |
+ |
93, 2, 3 |
||
|
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0252/2005 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0256/2005 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
B6-0265/2005 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
B6-0266/2005 |
|
UEN |
|
↓ |
|
|
B6-0268/2005 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0270/2005 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
Muudatusettepanekutel 7, 9, 10, 11, 12, 14, 15 puudus fraktsiooni toetus ning seetõttu muutusid need kehtetuks.
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PPE-DE: ühisettepaneku lõpphääletus
10. Humanitaarabi Lääne-Sahara põgenikele
Resolutsiooni ettepanekud B6-0250/2005, B6-0253/2005, B6-0257/2005, B6-0261/2005 ja B6-0264/2005
|
Teema |
Nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0250/2005 (PPE-DE, PSE, ALDE, Verts/ALE ja GUE/NGL) |
|||||
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
|
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0250/2005 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0253/2005 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0257/2005 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
B6-0261/2005 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
B6-0264/2005 |
|
PSE |
|
↓ |
|
11. Lampedusa
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0251/2005, B6-0254/2005, B6-0262/2005, B6-0263/2005 ja B6-0267/2005
|
Teema |
Nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0251/2005 (PSE, ALDE, Verts/ALE ja GUE/NGL) |
|||||
|
pärast § 6 |
2 |
ALDE |
EH |
- |
46, 55, 0 |
|
§ 8 |
3 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
NH |
+ |
51, 50, 0 |
|
|
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0251/2005 |
|
Verts/ALE |
|
↓ |
|
|
B6-0254/2005 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0262/2005 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
|
B6-0263/2005 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
Resolutsiooni ettepanek B6-0267/2005 (PPE-DE ja UEN) |
|||||
|
§ 4 |
1 |
PPE-DE, UEN jt |
|
↓ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
↓ |
|
||
Resolutsiooni ühisettepaneku muudatusettepanek 1 tühistati
12. Põud Portugalis
Resolutsiooni ettepanekud: B6-0255/2005, B6-0258/2005, B6-0259/2005 ja B6-0260/2005
|
Teema |
Nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
Resolutsiooni ühisettepanek RC-B6-0255/2005 (PPE-DE, PSE, ALDE ja GUE/NGL) |
|||||
|
pärast § 1 |
1 |
GUE/NGL |
NH |
- |
45, 50, 1 |
|
§ 4 |
2 |
GUE/NGL |
NH |
+ |
69, 25, 1 |
|
pärast § 4 |
3 |
GUE/NGL |
NH |
+ |
78, 13, 9 |
|
§ 5 |
4 |
GUE/NGL |
NH |
- |
44, 56, 2 |
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
|
Resolutsiooni ettepanekud fraktsioonide kaupa |
|||||
|
B6-0255/2005 |
|
PSE |
|
↓ |
|
|
B6-0258/2005 |
|
PPE-DE |
|
↓ |
|
|
B6-0259/2005 |
|
ALDE |
|
↓ |
|
|
B6-0260/2005 |
|
GUE/NGL |
|
↓ |
|
Taotlused nimeliseks hääletuseks
GUE/NGL: me-d 1, 2, 3 ja 4
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Raport: Miguélez Ramos A6-0051/2005
Poolt: 103
ALDE: Chiesa, Ortuondo Larrea
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, McDonald, Markov, Meijer, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Borghezio, Coûteaux, Louis, Salvini, Sinnott, Speroni
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Resetarits, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Krasts, Kristovskis, Libicki, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 453
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski
IND/DEM: Adwent, Batten, Chruszcz, Clark, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wierzejski, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Mote, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hoppenstedt, Hortefeux, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Zīle
Erapooletuid: 5
IND/DEM: Bonde
NI: Kozlík
PPE-DE: Freitas
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
2. Raport: Miguélez Ramos A6-0051/2005
Poolt: 118
ALDE: Ortuondo Larrea
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, McDonald, Markov, Meijer, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Borghezio, Coûteaux, Louis, Salvini, Sinnott, Speroni
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Resetarits, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Ventre
PSE: Assis, Attard-Montalto, Capoulas Santos, Casaca, Correia, Dührkop Dührkop, Estrela, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Gomes, Hasse Ferreira, Madeira, Patrie, dos Santos, Sousa Pinto
UEN: Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Krasts, Kristovskis, Libicki, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 437
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski
IND/DEM: Adwent, Batten, Chruszcz, Clark, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wierzejski, Wise, Železný
NI: Allister, Baco, Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Mote, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hoppenstedt, Hortefeux, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berman, Bösch, Bono, van den Burg, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Duin, Ettl, Evans Robert, Fazakas, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Zīle
Erapooletuid: 6
IND/DEM: Bonde
NI: Kozlík, Vanhecke
PPE-DE: Freitas
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
3. Raport: Miguélez Ramos A6-0051/2005
Poolt: 139
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Busk, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Markov, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Stroz, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Zimmer
IND/DEM: Belder, Blokland, Borghezio, Coûteaux, Louis, Salvini, Sinnott, Speroni
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Ventre
PSE: Assis, Attard-Montalto, Capoulas Santos, Casaca, Correia, Estrela, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Gomes, Hasse Ferreira, Madeira, dos Santos, Sousa Pinto
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Fotyga, Janowski, Krasts, Kristovskis, Libicki, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella
Verts/ALE: Hudghton, Jonckheer, Smith, Trüpel, Turmes, Ždanoka
Vastu: 402
ALDE: Carlshamre, Malmström, Takkula
GUE/NGL: Meijer, Seppänen, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Batten, Clark, Nattrass, Wise
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Mote, Resetarits, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hoppenstedt, Hortefeux, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà
PSE: Andersson, Arif, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, Ettl, Evans Robert, Fazakas, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Pahor, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Staes, Voggenhuber
Erapooletuid: 24
GUE/NGL: McDonald
IND/DEM: Adwent, Bonde, Chruszcz, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wierzejski, Železný
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Martin Hans-Peter, Vanhecke
PPE-DE: Freitas, Queiró
UEN: Vaidere
Verts/ALE: van Buitenen
4. Raport: Miguélez Ramos A6-0051/2005
Poolt: 478
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Budreikaitė, Busk, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski
GUE/NGL: de Brún, McDonald, Meijer, Seppänen, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Adwent, Belder, Blokland, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Wierzejski, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Ryszard, Dillen, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Goepel, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hoppenstedt, Hortefeux, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Patrie, Peillon, Piecyk, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Fotyga, Janowski, Krasts, Kristovskis, Libicki, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Hudghton, Smith, Ždanoka
Vastu: 48
ALDE: Carlshamre, Malmström
IND/DEM: Batten, Bonde, Clark, Goudin, Lundgren, Nattrass, Wise
NI: Mote, Resetarits
PPE-DE: Daul, Glattfelder, Rack, Reul, Schierhuber, Wijkman
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Buitenweg, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber
Erapooletuid: 35
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Markov, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Stroz, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Zimmer
IND/DEM: Borghezio, Coûteaux, Louis, Salvini, Speroni
NI: Allister, Baco, Belohorská, Czarnecki Marek Aleksander, Kozlík
PSE: Estrela, Sousa Pinto
Verts/ALE: van Buitenen
5. B6-0094/2005 - Lääne-Balkani integratsioon
Poolt: 411
ALDE: Andria, Neyts-Uyttebroeck
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Guidoni, Kaufmann, Markov, Meijer, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Seppänen, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Zimmer
IND/DEM: Adwent, Belder, Blokland, Chruszcz, Giertych, Grabowski, Krupa, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Wierzejski, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hoppenstedt, Hortefeux, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, Estrela, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moreno Sánchez, Muscat, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Wiersma, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Fotyga, Janowski, Krasts, Kristovskis, Libicki, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Trüpel
Vastu: 102
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Attwooll, Beaupuy, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski
IND/DEM: Batten, Clark, Nattrass, Wise
NI: Mote, Resetarits
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 45
GUE/NGL: de Brún, Guerreiro, Henin, McDonald, Pafilis, Pflüger, Remek, Toussas
IND/DEM: Bonde, Borghezio, Coûteaux, Goudin, Louis, Salvini, Speroni
NI: Allister, Baco, Claeys, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: García-Margallo y Marfil
PSE: Bösch, Cashman, Corbett, Ettl, Evans Robert, Honeyball, Howitt, Mann Erika, Martin David, Moraes, Skinner, Stihler, Whitehead, Wynn
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
6. B6-0094/2005 - Lääne-Balkani integratsioon
Poolt: 525
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Guidoni, Kaufmann, Markov, Meijer, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Uca, Zimmer
IND/DEM: Adwent, Belder, Blokland, Chruszcz, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Lundgren, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Wierzejski, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Masiel, Resetarits, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hoppenstedt, Hortefeux, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Napoletano, Obiols i Germà, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Krasts, Kristovskis, Libicki, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 6
ALDE: Chiesa
IND/DEM: Batten, Clark, Nattrass, Wise
NI: Mote
Erapooletuid: 33
GUE/NGL: de Brún, Guerreiro, Henin, McDonald, Pafilis, Pflüger, Remek, Seppänen, Toussas, Triantaphyllides
IND/DEM: Bonde, Borghezio, Coûteaux, Louis, Salvini, Speroni
NI: Allister, Baco, Claeys, Dillen, Gollnisch, Kozlík, Lang, Le Rachinel, Martinez, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PSE: Bösch, Duin, Ettl, Paasilinna
Verts/ALE: van Buitenen
7. B6-0094/2005 - Lääne-Balkani integratsioon
Poolt: 139
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Beaupuy, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chiesa, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke
GUE/NGL: Brie, Markov, Meijer, Portas, Ransdorf, Remek, Sjöstedt, Stroz, Svensson
IND/DEM: Borghezio, Lundgren, Salvini, Speroni
NI: Battilocchio, Belohorská, Martin Hans-Peter, Resetarits
PPE-DE: Brejc, Brepoels, Cederschiöld, Fatuzzo, Fjellner, Ibrisagic, Kelam, Kudrycka, Posselt, Seeberg, Zappalà
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Foglietta, Fotyga, Janowski, Libicki, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 398
GUE/NGL: Agnoletto, Catania, Guerreiro, Guidoni, Kaufmann, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Seppänen, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Zimmer
IND/DEM: Adwent, Batten, Chruszcz, Clark, Coûteaux, Giertych, Grabowski, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wierzejski, Wise
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martinez, Masiel, Mote, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Chichester, Chmielewski, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hoppenstedt, Hortefeux, Hudacký, Hybášková, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Camre, Kristovskis
Erapooletuid: 26
ALDE: Chatzimarkakis
GUE/NGL: de Brún, Flasarová, Henin, McDonald, Pflüger
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Goudin, Louis, Sinnott, Železný
NI: Baco, Kozlík
PPE-DE: Sommer, Wijkman
PSE: Bösch, Duin, Ettl
UEN: Crowley, Krasts, Ó Neachtain, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: van Buitenen
8. B6-0094/2005 - Lääne-Balkani integratsioon
Poolt: 526
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Guidoni, Kaufmann, Markov, Meijer, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Uca, Zimmer
IND/DEM: Adwent, Belder, Blokland, Chruszcz, Giertych, Goudin, Grabowski, Lundgren, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Železný
NI: Battilocchio, Belohorská, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Brejc, Brepoels, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Coelho, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Hieronymi, Hoppenstedt, Hortefeux, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Purvis, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Stevenson, Strejček, Sudre, Surján, Szájer, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sornosa Martínez, Sousa Pinto, Stihler, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 18
ALDE: Chiesa
IND/DEM: Batten, Clark, Coûteaux, Louis, Nattrass, Piotrowski, Wierzejski, Wise
NI: Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martinez, Mote, Schenardi, Vanhecke
Erapooletuid: 22
GUE/NGL: de Brún, Guerreiro, Henin, McDonald, Pafilis, Pflüger, Toussas, Triantaphyllides
IND/DEM: Bonde, Borghezio, Krupa, Pęk, Salvini, Speroni
NI: Allister, Baco, Kozlík, Martin Hans-Peter
PSE: Bösch, Duin, Ettl
Verts/ALE: van Buitenen
9. Raport: Brok A6-0062/2005
Poolt: 444
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Van Hecke
IND/DEM: Borghezio, Salvini, Speroni
NI: Battilocchio, Belohorská, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Brejc, Brepoels, Casa, Caspary, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Harbour, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Hieronymi, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Rack, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Sudre, Surján, Szájer, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bersani, Bösch, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Camre, Foglietta, Fotyga, Janowski, Krasts, Kristovskis, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Smith, Staes, Trüpel, Ždanoka
Vastu: 87
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Markov, Meijer, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Sjöstedt, Stroz, Svensson, Toussas, Uca, Zimmer
IND/DEM: Adwent, Batten, Belder, Blokland, Chruszcz, Clark, Coûteaux, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, Wierzejski, Wise, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Resetarits, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Beazley, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Dover, Duchoň, Hannan, Kirkhope, Lewandowski, Mauro, Nicholson, Ouzký, Parish, Podkański, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Tannock, Vlasák, Zahradil
Verts/ALE: Lambert, Lucas, Schlyter, Schmidt, Schroedter
Erapooletuid: 19
ALDE: Chiesa, Takkula, Väyrynen, Virrankoski
GUE/NGL: de Brún, McDonald, Triantaphyllides
IND/DEM: Bonde
NI: Baco, Kozlík
PSE: Grech, Hedkvist Petersen, Muscat
UEN: Aylward, Berlato, Crowley, Ó Neachtain
Verts/ALE: van Buitenen, Turmes
10. Raport: Brok A6-0062/2005
Poolt: 428
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Van Hecke
NI: Battilocchio, Belohorská, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Brejc, Brepoels, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Coelho, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Hieronymi, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Surján, Szájer, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Wieland, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Arif, Assis, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Foglietta, Kristovskis, La Russa, Libicki, Pirilli, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Ždanoka
Vastu: 96
ALDE: Takkula, Väyrynen, Virrankoski
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Markov, Meijer, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Stroz, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Zimmer
IND/DEM: Adwent, Batten, Belder, Blokland, Chruszcz, Clark, Coûteaux, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Tomczak, Wierzejski, Wise
NI: Allister, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Resetarits, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Antoniozzi, Ashworth, Beazley, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Hannan, Harbour, Kirkhope, Nicholson, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Tannock, Vlasák, Wuermeling, Zahradil
PSE: Andersson, Hedkvist Petersen, Segelström, Westlund
UEN: Aylward, Crowley, Ó Neachtain
Verts/ALE: Hammerstein Mintz, Lambert, Lucas, Schlyter
Erapooletuid: 16
ALDE: Harkin
GUE/NGL: de Brún, McDonald
IND/DEM: Bonde, Borghezio, Salvini, Speroni, Železný
NI: Baco, Bobošíková, Kozlík
PPE-DE: Wijkman
PSE: Grech, Muscat
UEN: Camre
Verts/ALE: van Buitenen
11. Raport: Brok A6-0062/2005
Poolt: 418
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Costa, Davies, De Sarnez, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Van Hecke
GUE/NGL: Brie, Kaufmann, Markov
NI: Battilocchio, Czarnecki Ryszard, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Brejc, Brepoels, Cabrnoch, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Šťastný, Sudre, Surján, Szájer, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Duin, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Haug, Hazan, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Napoletano, Obiols i Germà, Pahor, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Rothe, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Foglietta, Libicki, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Smith, Staes, Trüpel, Ždanoka
Vastu: 93
ALDE: Jäätteenmäki, Takkula, Väyrynen, Virrankoski
GUE/NGL: Agnoletto, Guerreiro, Guidoni, Henin, Meijer, Musacchio, Pflüger, Portas, Ransdorf, Seppänen, Stroz, Svensson, Triantaphyllides
IND/DEM: Adwent, Batten, Belder, Blokland, Borghezio, Chruszcz, Clark, Coûteaux, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, Wierzejski, Wise
NI: Allister, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Resetarits, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Ashworth, Beazley, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Hannan, Harbour, Kirkhope, Nicholson, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Tannock, Vlasák, Zahradil
PSE: Andersson, Hedkvist Petersen, Segelström, Westlund
UEN: Aylward, Bielan, Crowley, Fotyga, Janowski, La Russa, Ó Neachtain, Roszkowski, Szymański
Verts/ALE: Lambert, Lucas, Schlyter, Schmidt, Schroedter
Erapooletuid: 28
ALDE: Harkin
GUE/NGL: de Brún, Flasarová, McDonald, Pafilis, Papadimoulis, Remek, Toussas, Uca, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Železný
NI: Baco, Belohorská, Bobošíková, Kozlík
PPE-DE: Wijkman
PSE: Grech, Muscat, Paasilinna
UEN: Camre, Krasts, Kristovskis, Pirilli, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: van Buitenen, Turmes
12. Raport: Brok A6-0062/2005
Poolt: 431
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Van Hecke
NI: Battilocchio, Belohorská, Czarnecki Marek Aleksander, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Ayuso González, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Bonsignore, Brejc, Brepoels, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Glattfelder, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gutiérrez-Cortines, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Hieronymi, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Laschet, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Mathieu, Mauro, Mavrommatis, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Sudre, Surján, Szájer, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vidal-Quadras Roca, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bersani, Bösch, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, De Keyser, De Rossa, De Vits, Dobolyi, Douay, Dührkop Dührkop, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Haug, Hazan, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Liberadzki, Lienemann, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rocard, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Foglietta, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Pirilli, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cramer, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Smith, Staes, Trüpel
Vastu: 85
GUE/NGL: Agnoletto, Catania, de Brún, Guerreiro, Henin, McDonald, Meijer, Morgantini, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Seppänen, Svensson, Toussas, Triantaphyllides
IND/DEM: Adwent, Batten, Belder, Blokland, Bonde, Borghezio, Chruszcz, Clark, Coûteaux, Giertych, Grabowski, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, Wierzejski, Wise
NI: Allister, Claeys, Dillen, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Resetarits, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Ashworth, Beazley, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Hannan, Harbour, Kirkhope, Nicholson, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Tannock, Vlasák
UEN: Aylward, Bielan, Camre, Fotyga, Roszkowski, Szymański
Verts/ALE: Schlyter, Schroedter, Ždanoka
Erapooletuid: 31
ALDE: Chiesa, Takkula, Väyrynen, Virrankoski
GUE/NGL: Brie, Flasarová, Guidoni, Kaufmann, Markov, Ransdorf, Remek, Stroz, Uca, Zimmer
IND/DEM: Goudin, Železný
NI: Baco, Bobošíková, Kozlík
PSE: D'Alema, Désir, Grech, Muscat, Napoletano
UEN: Crowley, Ó Neachtain
Verts/ALE: van Buitenen, Lambert, Lucas, Schmidt, Turmes
13. Raport: Kuhne A6-0072/2005
Poolt: 421
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Bonino, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Costa, Davies, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Kułakowski, Lambsdorff, Laperrouze, Lax, Lehideux, Ludford, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Mohácsi, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia
NI: Battilocchio, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Albertini, Andrikienė, Antoniozzi, Ayuso González, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Berend, Böge, Brejc, Brepoels, Cederschiöld, Chmielewski, Coelho, Daul, Dehaene, De Poli, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dionisi, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Friedrich, Gál, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Garriga Polledo, Gklavakis, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Hieronymi, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kauppi, Kelam, Klamt, Klaß, Klich, Koch, Konrad, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Lehne, Lewandowski, Liese, López-Istúriz White, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mathieu, Mavrommatis, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Protasiewicz, Queiró, Quisthoudt-Rowohl, Radwan, Reul, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schöpflin, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Sonik, Spautz, Šťastný, Sudre, Surján, Szájer, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Zaleski, Zappalà, Zieleniec
PSE: Andersson, Arif, Assis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Beglitis, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Casaca, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, García Pérez, Gebhardt, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hasse Ferreira, Haug, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jørgensen, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Le Foll, Lehtinen, Leinen, Liberadzki, Lienemann, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Napoletano, Obiols i Germà, Paasilinna, Pahor, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Swoboda, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Westlund, Whitehead, Wiersma, Wynn, Yañez-Barnuevo García, Zingaretti
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Camre, Foglietta, Fotyga, Janowski, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Buitenweg, Cohn-Bendit, Cramer, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Harms, Hassi, Horáček, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lichtenberger, Lipietz, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Ždanoka
Vastu: 90
GUE/NGL: Agnoletto, Brie, Catania, de Brún, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, McDonald, Markov, Meijer, Musacchio, Pafilis, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Ransdorf, Remek, Seppänen, Stroz, Svensson, Toussas, Triantaphyllides, Uca, Zimmer
IND/DEM: Adwent, Batten, Belder, Blokland, Borghezio, Chruszcz, Clark, Giertych, Goudin, Grabowski, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Tomczak, Wierzejski, Wise, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Gollnisch, Lang, Le Rachinel, Martin Hans-Peter, Martinez, Mote, Resetarits, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Ashworth, Beazley, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Hannan, Harbour, Kirkhope, Nicholson, Ouzký, Parish, Purvis, Škottová, Stevenson, Strejček, Tannock, Vlasák, Zahradil
UEN: Aylward, Crowley, Ó Neachtain, Pirilli
Verts/ALE: Lucas, Schlyter
Erapooletuid: 15
ALDE: Takkula, Väyrynen
IND/DEM: Bonde
NI: Baco, Belohorská, Kozlík
PPE-DE: Glattfelder, Papastamkos
PSE: Leichtfried, Muscat
Verts/ALE: van Buitenen, Graefe zu Baringdorf, Lambert, Schmidt, Schroedter
14. Resolutsiooni ühisettepanek - B6-0252/2005 - Bangladesh
Poolt: 93
ALDE: Geremek, Guardans Cambó, Krahmer, Lynne, Maaten, Matsakis, Onyszkiewicz, Schuth, Väyrynen
GUE/NGL: Brie, Meijer, Portas, Stroz, Triantaphyllides
IND/DEM: Giertych, Krupa
NI: Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Romagnoli, Rutowicz
PPE-DE: Bauer, Bowis, Caspary, Coelho, Daul, Deß, Deva, Duka-Zólyomi, Fraga Estévez, Gaľa, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Hatzidakis, Járóka, Jeggle, Karas, Kasoulides, Korhola, Lulling, Mann Thomas, Mavrommatis, Méndez de Vigo, Montoro Romero, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pleštinská, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Roithová, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Schierhuber, Tannock, Varvitsiotis, Zappalà
PSE: Assis, Ayala Sender, Beglitis, Bullmann, Capoulas Santos, Correia, De Rossa, Estrela, Ettl, Ferreira Anne, García Pérez, Grabowska, Hamon, Hutchinson, Kindermann, Koterec, Kuc, Lambrinidis, Madeira, Martínez Martínez, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Napoletano, Pinior, Roure, Sakalas, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Sousa Pinto
UEN: Libicki, Ó Neachtain
Verts/ALE: Breyer, Romeva i Rueda, Schlyter
Vastu: 2
IND/DEM: Belder, Sinnott
Erapooletuid: 3
IND/DEM: Nattrass, Rogalski
Verts/ALE: Onesta
15. Resolutsiooni ühisettepanek - B6-0251/2005 - Lampedusa
Poolt: 51
ALDE: Geremek, Guardans Cambó, Krahmer, Lynne, Maaten, Matsakis, Onyszkiewicz, Schuth, Väyrynen
GUE/NGL: Brie, Guerreiro, Meijer, Portas, Stroz, Triantaphyllides
NI: Martin Hans-Peter, Rutowicz
PSE: Assis, Ayala Sender, Beglitis, Bullmann, Correia, De Rossa, Estrela, Ettl, Ferreira Anne, García Pérez, Grabowska, Hamon, Hutchinson, Kindermann, Koterec, Kuc, Lambrinidis, Madeira, Martínez Martínez, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Napoletano, Pinior, Roure, Sakalas, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Sousa Pinto
Verts/ALE: Breyer, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter
Vastu: 50
IND/DEM: Belder, Giertych, Krupa, Nattrass, Rogalski, Sinnott
NI: Czarnecki Ryszard, Romagnoli
PPE-DE: Bauer, Bowis, Caspary, Coelho, Daul, Deß, Deva, Duka-Zólyomi, Fraga Estévez, Gaľa, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Hatzidakis, Járóka, Jeggle, Karas, Kasoulides, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Lulling, Mann Thomas, Mavrommatis, Méndez de Vigo, Montoro Romero, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Roithová, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Schierhuber, Tannock, Varvitsiotis, Wieland, Zappalà
UEN: Libicki, Ó Neachtain
16. Resolutsiooni ühisettepanek - B6-0255/2005 - Põud Portugalis
Poolt: 45
GUE/NGL: Brie, Guerreiro, Meijer, Portas, Stroz, Triantaphyllides
IND/DEM: Giertych, Krupa, Rogalski
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Assis, Ayala Sender, Beglitis, Bullmann, Capoulas Santos, Correia, De Rossa, Estrela, Ettl, Ferreira Anne, García Pérez, Grabowska, Hamon, Hutchinson, Kindermann, Koterec, Kuc, Lambrinidis, Madeira, Martínez Martínez, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Napoletano, Pinior, Roure, Sakalas, Sánchez Presedo, dos Santos, Sousa Pinto
UEN: Libicki, Ó Neachtain
Verts/ALE: Breyer, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter
Vastu: 50
ALDE: Geremek, Guardans Cambó, Krahmer, Lynne, Maaten, Matsakis, Onyszkiewicz, Schuth, Väyrynen
IND/DEM: Belder, Sinnott
NI: Romagnoli
PPE-DE: Bauer, Bowis, Caspary, Coelho, Daul, Deß, Deva, Duka-Zólyomi, Fraga Estévez, Gaľa, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Hatzidakis, Járóka, Jeggle, Karas, Kasoulides, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Lulling, Mann Thomas, Mavrommatis, Méndez de Vigo, Montoro Romero, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pleštinská, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Roithová, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Schierhuber, Tannock, Varvitsiotis, Wieland
Erapooletuid: 1
NI: Czarnecki Ryszard
17. Resolutsiooni ühisettepanek - B6-0255/2005 - Põud Portugalis
Poolt: 69
GUE/NGL: Brie, Guerreiro, Meijer, Portas, Stroz, Triantaphyllides
NI: Martin Hans-Peter, Romagnoli
PPE-DE: Bauer, Bowis, Coelho, Daul, Deß, Deva, Duka-Zólyomi, Fraga Estévez, Gaľa, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Hatzidakis, Karas, Kasoulides, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Mann Thomas, Mavrommatis, Montoro Romero, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Roithová, Samaras, Schierhuber, Tannock, Varvitsiotis, Wieland, Zappalà
PSE: Assis, Ayala Sender, Beglitis, Bullmann, Capoulas Santos, Correia, De Rossa, Estrela, Ettl, Ferreira Anne, García Pérez, Hutchinson, Kindermann, Koterec, Kuc, Lambrinidis, Madeira, Martínez Martínez, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Napoletano, Pinior, Roure, Sakalas, Sánchez Presedo, Sousa Pinto
Vastu: 25
ALDE: Geremek, Guardans Cambó, Krahmer, Lynne, Maaten, Matsakis, Onyszkiewicz, Schuth, Väyrynen
IND/DEM: Belder, Giertych, Krupa, Nattrass, Rogalski, Sinnott
NI: Czarnecki Ryszard
PPE-DE: Caspary, Méndez de Vigo, Salafranca Sánchez-Neyra
UEN: Libicki, Ó Neachtain
Verts/ALE: Breyer, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter
Erapooletuid: 1
PSE: dos Santos
18. Resolutsiooni ühisettepanek - B6-0255/2005 - Põud Portugalis
Poolt: 78
GUE/NGL: Brie, Guerreiro, Meijer, Stroz, Triantaphyllides
IND/DEM: Giertych, Krupa, Rogalski
NI: Czarnecki Ryszard, Martin Hans-Peter, Romagnoli
PPE-DE: Bauer, Bowis, Caspary, Coelho, Daul, Deß, Deva, Duka-Zólyomi, Fraga Estévez, Gaľa, Grossetête, Hatzidakis, Járóka, Jeggle, Karas, Kasoulides, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Lulling, Mann Thomas, Mavrommatis, Méndez de Vigo, Montoro Romero, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Roithová, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Schierhuber, Tannock, Varvitsiotis, Zappalà
PSE: Assis, Ayala Sender, Beglitis, Bullmann, Capoulas Santos, Correia, De Rossa, Estrela, Ettl, Ferreira Anne, García Pérez, Grabowska, Hamon, Hutchinson, Kindermann, Koterec, Kuc, Lambrinidis, Madeira, Martínez Martínez, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Napoletano, Pinior, Roure, Sakalas, Sánchez Presedo, Sousa Pinto
Vastu: 13
ALDE: Geremek, Guardans Cambó, Krahmer, Maaten, Matsakis, Onyszkiewicz, Schuth, Väyrynen
IND/DEM: Belder, Sinnott
NI: Rutowicz
UEN: Libicki, Ó Neachtain
Erapooletuid: 9
ALDE: Lynne
GUE/NGL: Portas
IND/DEM: Nattrass
PSE: dos Santos, Scheele
Verts/ALE: Breyer, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter
19. Resolutsiooni ühisettepanek - B6-0255/2005 - Põud Portugalis
Poolt: 44
GUE/NGL: Brie, Guerreiro, Meijer, Portas, Stroz, Triantaphyllides
NI: Martin Hans-Peter
PSE: Assis, Ayala Sender, Beglitis, Bullmann, Capoulas Santos, Correia, De Rossa, Estrela, Ettl, Ferreira Anne, García Pérez, Grabowska, Hamon, Hutchinson, Kindermann, Koterec, Kuc, Lambrinidis, Madeira, Martínez Martínez, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Napoletano, Pinior, Roure, Sakalas, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Sousa Pinto
UEN: Libicki, Ó Neachtain
Verts/ALE: Breyer, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter
Vastu: 56
ALDE: Geremek, Guardans Cambó, Krahmer, Maaten, Matsakis, Onyszkiewicz, Schuth, Väyrynen
IND/DEM: Belder, Giertych, Krupa, Nattrass, Rogalski, Sinnott
NI: Romagnoli, Rutowicz
PPE-DE: Bauer, Bowis, Caspary, Coelho, Daul, Deß, Deva, Duka-Zólyomi, Fraga Estévez, Gaľa, Grossetête, Gutiérrez-Cortines, Hatzidakis, Járóka, Jeggle, Karas, Kasoulides, Korhola, Kratsa-Tsagaropoulou, Lulling, Mann Thomas, Mavrommatis, Méndez de Vigo, Montoro Romero, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Pleštinská, Podestà, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Roithová, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Schierhuber, Tannock, Varvitsiotis, Wieland, Zappalà
Erapooletuid: 2
ALDE: Lynne
NI: Czarnecki Ryszard
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2005)0128
Merikeele varud *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse La Manche'i väina läänosa ja Biskaia lahe merikeele varude taastamise meetmed (KOM(2003)0819 - C5-0047/2004 - 2003/0327(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2003)0819) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C5-0047/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0050/2005); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
||||||||
|
Muudatusettepanek 1 |
|||||||||
|
Pealkiri |
|||||||||
|
Nõukogu määrus, millega kehtestatakse La Manche'i väina lääneosa ja Biskaia lahe merikeele varude taastamise meetmed |
Nõukogu määrus, millega kehtestatakse La Manche'i väina lääneosa ja Biskaia lahe merikeele varude majandamiskava (Selle muudatusettepanekuga kaasneb kalavarude olukorda puudutavate põhjenduste ja taastamiskava puudutavate viidete muutmine kogu tekstis.) |
||||||||
|
Muudatusettepanek 2 |
|||||||||
|
Põhjendus 1 |
|||||||||
|
1) Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) äsjases teaduslikus arvamuses osutati, et ICESi jaotiste VIIe, VIIIa ja VIII b merikeele varusid on tabanud kalastussuremus, mis on vähendanud täiskasvanud isendite kogust meres sellisel määral, et varud pole suutelised end ise taastootma ja on seepärast hävimisohus. |
kustutatud |
||||||||
|
Muudatusettepanek 3 |
|||||||||
|
Põhjendus 2 |
|||||||||
|
2) Tuleb võtta meetmed, et kehtestada mitmeaastased varude taastamiskavad nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise artikli 5 alusel. |
2) Tuleks võtta kalavarude majandamise meetmed nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta artikli 6 alusel. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 4 |
|||||||||
|
Põhjendus 3 |
|||||||||
|
3) Kavade eesmärk peab olema kalavarude taastamine turvalise bioloogilise piirini viie kuni kümne aasta jooksul . |
3) Kavade eesmärk peab olema kalavarude turvalise bioloogilise piiri säilimise tagamine . |
||||||||
|
Muudatusettepanek 5 |
|||||||||
|
Põhjendus 3 a (uus) |
|||||||||
|
|
3 a) Uue ühise kalanduspoliitika eesmärk on võimaldada vee-elustiku varude säästvat kasutamist, võttes tasakaalustamiseks arvesse keskkondlikke, ühiskondlikke ja majanduslikke mõjusid. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 6 |
|||||||||
|
Põhjendus 3 b (uus) |
|||||||||
|
|
3 b) Kava rakendamisel peavad komisjon ja liikmesriigid tagama piirkondlike nõuandekomiteede ja muude sidusrühmade täieliku osalemise kava elluviimisel. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 7 |
|||||||||
|
Põhjendus 5 |
|||||||||
|
5) Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ja Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) hinnangud kõnealuste kalavarude absoluutsuuruse kohta on liiga ebakindlad, et neid saaks taastamise eesmärkidena kasutada: seega on eesmärgid vaja sõnastada kalastussuremuse määrana. |
kustutatud |
||||||||
|
Muudatusettepanek 8 |
|||||||||
|
Põhjendus 6 |
|||||||||
|
6) Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kontrollida kalastussuremuse määra nii, et oleks väga tõenäoline, et see suremus väheneks aasta-aastalt. |
kustutatud |
||||||||
|
Muudatusettepanek 9 |
|||||||||
|
Põhjendus 8 |
|||||||||
|
8) Kui kalavarud on taastatud, tuleb nõukogul komisjoni ettepanekul otsustada, milliseid järelmeetmeid vastavalt (EÜ) määruse nr 2371/2002 artiklile 6 võtta. |
kustutatud |
||||||||
|
Muudatusettepanek 10 |
|||||||||
|
Artikkel 2 |
|||||||||
|
Taastamiskava eesmärk on taastada kõnealused merikeele varud nii, et need oleksid ohututes bioloogilistes piirides. |
Majandamiskava eesmärk on hooldada kõnealuseid merikeele varusid nii, et need oleksid ohututes bioloogilistes piirides. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 12 |
|||||||||
|
Artikli 3 lõige 2 |
|||||||||
|
2. Kui komisjon täheldab iga-aastase hindamise käigus, et artiklis 2 nimetatud eesmärk on ükskõik millise kõnealuse merikeelevaru osas saavutatud, otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega asendada kõnealuse kalavaru käesoleva määrusega ette nähtud taastamiskava määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 6 sätestatud majandamiskavaga. |
kustutatud |
||||||||
|
Muudatusettepanek 13 |
|||||||||
|
Artikli 3 lõige 3 |
|||||||||
|
3. Kui komisjon täheldab iga-aastase hindamise käigus, et kui ükskõik millise kõnealuse merikeele varu puhul ei ole täheldatav rahuldav taastumine , otsustab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega võtta täiendavaid ja/või muud tüüpi meetmeid, et tagada kõnealuse kalavaru taastumine. |
3. Kui komisjon täheldab iga-aastase hindamise käigus, et kui ükskõik millise kõnealuse merikeele varu puhul on täheldatav hävimisoht , otsustab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega võtta täiendavaid ja/või muud tüüpi meetmeid, et tagada kõnealuse kalavaru taastumine. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 14 |
|||||||||
|
Artikli 5 lõige 1 |
|||||||||
|
1. Kui STECF hindab ICESi viimase aktuaalse aruande põhjal, et ühe kõnealuse merikeelevaru kalastussuremuse määr ületab aastas 0,14, ei tohi selle kalavaru lubatud kogupüük ületada sellist püügitaset, millega kaasneks ICESi viimase aktuaalse aruande alusel tehtud STECFi teadusliku hinnangu põhjal kalavarude kahanemine:
|
1. Lubatud kogupüük ei ületa püügitaset, mille kohta ICESi viimase aktuaalse aruande alusel tehtud STECFi teaduslik hinnang näitab, et sellega kaasneb täiskasvanud kalade hulga 15%-line suurenemine meres esimese aasta lõpuks alates määruse kohaldamisest, võrreldes kalade hulgaga, mis hinnanguliselt leidub meres kõnealuse aasta alguses. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 15 |
|||||||||
|
Artikli 5 lõige 2 |
|||||||||
|
2. Kui STECF hindab ICESi viimase aktuaalse aruande järgi, et ühe kõnealuse merikeelevaru kalastussuremuse määr aastas ei ületa või on võrdne 0,14-ga, fikseeritakse selle kalavaru lubatud kogupüük sellisel püügitasemel, mille tulemusena oleks ICESi viimase aktuaalse aruande alusel tehtud STECFi teadusliku hinnangu põhjal kalastussuremuse tasemed järgmised:
|
2. Nõukogu ei võta vastu lubatud kogupüügi määra, mille kohta STECF näeb ICESi viimast aruannet arvestades ette, et määra kohaldamise tulemusena oleks kalastussuremus asjassepuutuva aasta jooksul suurem kui järgmised väärtused: Biskaia lahe merikeel: 0,36; La Manche'i väina lääneosa merikeel: määrad tuleb kehtestada, võttes arvesse ICESi hinnangut pärast seda, kui praegu arvestusest välja jäävate riikide andmeseeriad on samuti integreeritud. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 16 |
|||||||||
|
Artikli 6 lõiked 1 ja 2 |
|||||||||
|
1. Käesoleva määruse esimese kohaldamisaasta jooksul kohaldatakse järgmisi reegleid:
|
|
||||||||
|
2. Alates käesoleva määruse kohaldamise teisest aastast rakendatakse järgmisi reegleid:
|
2. Alates käesoleva määruse kohaldamise esimesest aastast rakendatakse järgmisi reegleid:
|
||||||||
|
Muudatusettepanek 17 |
|||||||||
|
III peatükk |
|||||||||
|
|
See peatükk on kustutatud. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 18 |
|||||||||
|
Artikkel 16 |
|||||||||
|
Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, artikli 5 lõikest 2 on laeva pardal hoitava kala hinnangulise koguse lubatud kõikumise piir kilogrammides püügipäeviku andmete suhtes 5% . |
Erandina komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, artikli 5 lõikest 2 on laeva pardal hoitava hinnangulise koguse lubatud piirmäära kõikumise eluskaalu piir kilogrammides püügipäeviku andmete suhtes 8%. Kui ühenduse õigusaktides ei ole ümberarvestuskoefitsienti sätestatud, kohaldatakse selle liikmesriigi vastuvõetud ümberarvestuskoefitsienti, mille lipu all laev sõidab. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 19 |
|||||||||
|
Artikkel 17 |
|||||||||
|
Liikmesriigi pädevad asutused hoolitsevad selle eest, et enne müüki kaalutaks mõne oksjonisaali kaalul kõiki üle 50-kilogrammiseid hariliku merikeele koguseid, mis on püütud ühes artiklis 1 nimetatud piirkondadest. |
Liikmesriigi pädevad asutused hoolitsevad selle eest, et enne müüki kaalutaks mõne oksjonisaali kaalul kõiki üle 100-kilogrammiseid hariliku merikeele koguseid, mis on püütud ühes artiklis 1 nimetatud piirkondadest. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 20 |
|||||||||
|
Artikli 19 lõige 1 |
|||||||||
|
1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad nõuda, et kõik artiklis 1 toodud geograafilistes piirkondades püütud ning esmakordselt selles liikmesriigis lossitud hariliku merikeele kogused, mis ületavad 50 kilogrammi , tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kaaluda. |
1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad nõuda, et kõik artiklis 1 toodud geograafilistes piirkondades püütud ning esmakordselt selles liikmesriigis lossitud hariliku merikeele kogused, mis ületavad 100 kilogrammi , tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi transportimist kaaluda. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 21 |
|||||||||
|
Artikli 19 lõige 2 |
|||||||||
|
2. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 13 tuleb mujale kui lossimis- või impordikohta transporditavale hariliku merikeele kogusele, mis ületab 50 kilogrammi , lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikes 1 toodud deklaratsioonidest, mis vastab transporditava merikeele kogustele. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b toodud erandit ei kohaldata. |
2. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklile 13 tuleb mujale kui lossimis- või impordikohta transporditavale hariliku merikeele kogusele, mis ületab 100 kilogrammi , lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikes 1 toodud deklaratsioonidest, mis vastab transporditava merikeele kogustele. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b toodud erandit ei kohaldata. |
||||||||
|
Muudatusettepanek 22 |
|||||||||
|
Lisa |
|||||||||
|
|
See lisa on kustutatud. |
||||||||
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0129
Mootorsõidukite korduskasutatavus, ringlussevõetavus ja taaskasutatavus ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega käsitletakse mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduskasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ (KOM(2004)0162 - C5-0126/2004 - 2004/0053(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0162) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, vastavalt millele komisjon parlamendile ettepaneku esitas (C5-0126/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit (A6-0004/2005); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjonil asi uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või seda teise tekstiga asendada; |
|
3. |
teeb oma presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0053
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 14. aprillil 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/.../EÜ, millega käsitletakse mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2),
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000 direktiivi 2000/53/EÜ, mis käsitleb kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid (3), artikli 7 lõikele 4 tuleks kehtestada asjakohased sätted, millega tagatakse, et M1- ja N1-kategooriatesse kuuluvad tüübikinnitusega sõidukid võib viia turule ainult juhul, kui need on korduvkasutatavad ja/või ringlussevõetavad vähemalt 85% ulatuses sõiduki massist ning korduv- ja/või taaskasutatavad vähemalt 95% ulatuses sõiduki massist. |
|
(2) |
Detailide korduvkasutatavus, materjalide ringlussevõetavus ja taaskasutatavus moodustavad olulise osa ühenduse jäätmehoolduskavast. Seetõttu tuleks nõuda, et sõidukitootjad ja nende tarnijad arvestaksid neid aspekte uute sõidukite arendamise kõige varasematel etappidel, et hõlbustada sõidukite käitlemist nende kasutusaja lõppemisel. |
|
(3) |
Käesolev direktiiv on üks nõukogu 6. veebruari 1970 direktiiviga 70/156/EMÜ (liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta) (4) kehtestatud ühenduse sõidukite tüübikinnituse raamistikku kuuluvatest direktiividest. |
|
(4) |
Praegu on sõiduki tüübikinnitus kohustuslik M1-kategooriasse kuuluvate sõidukite puhul ja lähitulevikus laiendatakse seda kõikidele sõidukikategooriatele; seepärast on vajalik lisada sõiduki tüübikinnitusse sõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust puudutavad meetmed. |
|
(5) |
Seepärast on vaja kehtestada sätted, võtmaks arvesse asjaolu, et N1-kategooria sõidukid pole veel kaetud sõidukite tüübikinnituse süsteemiga. |
|
(6) |
Tootja peaks tegema tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks kõik asjassepuutuvad tehnilised andmed koostismaterjalide ja nende masside kohta, et võimaldada tootja arvutuste kontrollimist vastavalt ISO standardile 22628: 2002. |
|
(7) |
Sõiduki tüübikinnituse menetlusel saab tootja arvutusi lugeda kehtivaks ainult juhul, kui tootja on kehtestanud piisavad meetmed ja menetlused, et hallata kõiki oma tarnijatelt saadud andmeid; enne iga tüübikinnituse andmist peaks pädev asutus viima läbi nende meetmete ja menetluste eelhindamise ja väljastama nende piisavust kinnitava vastavustunnistuse. |
|
(8) |
Ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade arvutuste erinevate algandmete asjakohasust tuleb hinnata vastavalt kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ümbertöötlemismeetoditele; seepärast peaks tootja soovitama kasutuselt kõrvaldatud sõidukite ümbertöötlemismeetodit ja teavitama pädevat asutust selle üksikasjadest; see meetod peaks põhinema sõiduki tüübikinnituse taotlemise ajal kasutatavatel või väljatöötamisel olevatel tõestatud tehnoloogiatel. |
|
(9) |
Eriotstarbelised sõidukid on loodud eriülesannete täitmiseks ning nende kere osas tuleb teha eritöid, mis pole täielikult tootja kontrolli all; seega ei ole ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrasid võimalik korralikult arvutada; seepärast ei tuleks neile sõidukeile kohaldada arvutustega seotud nõudeid. |
|
(10) |
Mittekomplektsed sõidukid moodustavad N1-kategooria sõidukitest olulise osa; baassõiduki tootja ei saa komplekteeritud sõidukite osas arvutada ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrasid, kuna ehituse hilisemate etappidega seonduvad andmed pole kättesaadavad baassõidukite väljatöötamisetapil; seepärast tuleb nõuda ainult baassõidukite vastavust käesolevale direktiivile. |
|
(11) |
Väikeseeriana toodetud sõidukite turuosa on väga piiratud, mistõttu oleks keskkonnale vähe kasu, kui need sõidukid peaksid vastama käesolevale direktiivile; seepärast ei tuleks neile sõidukeile kohaldada käesoleva direktiivi teatud sätteid. |
|
(12) |
Vastavalt direktiivi 2000/53/EÜ artikli 7 lõikele 5 tuleks maanteeohutuse ja keskkonnakaitse huvides võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida teatud kasutuselt kõrvaldatud sõidukitelt eemaldatud osade korduvkasutamist; taolisi meetmeid tuleks kitsendada korduvkasutatavate osade kasutamisele uute sõidukite ehitamisel. |
|
(13) |
Käesoleva direktiivi sätted kohustavad tootjaid esitama uued tüübikinnitusega seotud andmed ja seepärast tuleks need üksikasjad kajastada direktiivis 70/156/EMÜ, mis kehtestab põhjaliku loetelu tüübikinnituse saamiseks esitatavatest andmetest; seepärast on vaja seda direktiivi vastavalt muuta. |
|
(14) |
Käesoleva direktiivi teaduslik-tehnilise arenguga kohandamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas direktiivi 70/156/EMÜ artikliga 13 lõikes 3 ette nähtud regulatiivkomitee menetluse kohaselt. |
|
(15) |
Kuna välja pakutud tegevuse eesmärke, nimelt kasutuselt kõrvaldatud sõidukite keskkonnamõju minimeerimist, nõudes sõidukite loomise ideefaasis korduvkasutamise, ringlussevõtmise ja taaskasutamise lihtsustamisega arvestamist, ei suuda liikmesriigid eraldi piisaval määral saavutada ning neid eesmärke on seetõttu tegevuse ulatusest tulenevalt võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid, kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud lähimuspõhimõttega; kooskõlas samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. |
|
(16) |
Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe lõikega 34 ergutatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides oma tabelid, mis illustreerivad nii palju kui võimalik käesoleva direktiivi ja nende ülevõtmismeetmete vahelist korrelatsiooni, ning neid tabeleid avalikustama, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Sisu
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse haldus- ja tehnilised sätted artiklis 2 määratletud sõidukite tüübikinnituse kohta, tagamaks, et sõidukite koostisosad ja materjalid oleksid korduvkasutatavad, ringlussevõetavad ja taaskasutatavad vastavalt I lisas sätestatud alammääradele.
Direktiiviga kehtestatakse erisätted, tagamaks, et koostisosade korduvkasutamine ei suurenda ohutus- ja keskkonnariske.
Artikkel 2
Reguleerimisala
Käesolevat direktiivi kohaldatakse vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ II lisa A osas määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukitele ja nende sõidukite uutele või korduvkasutatavatele osadele.
Artikkel 3
Erandid
Piiramata artikli 7 sätete rakendamist, ei kohaldata käesolevat direktiivi:
|
a) |
direktiivi 70/156/EMÜ II lisa lõike 5 A osa määratlusele vastavatele eriotstarbelistele sõidukitele; |
|
b) |
N1-kategooriasse kuuluvatele mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõidukitele, eeldusel, et baassõiduk vastab käesolevale direktiivile; |
|
c) |
direktiivi 70/156/EMÜ artikli 8 lõike 2 punktis a nimetatud väikeseeriana toodetud sõidukitele. |
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
sõiduk - mootorsõiduk; |
|
2) |
koostisosa - igasugune osa või osade kogum, mis on paigaldatud sõidukile selle tootmisel; see hõlmab ka direktiivi 70/156/EMÜ artikli 2 määratlusele vastavaid osi ja eraldi seadmestikke; |
|
3) |
sõidukitüüp - direktiivi 70/156/EMÜ II lisa lõigete 1 ja 3 B osa määratlusele vastav sõiduki tüüp; |
|
4) |
kasutuselt kõrvaldatud sõiduk - direktiivi 2000/53/EÜ artikli 2 punkti 2 määratlusele vastav sõiduk; |
|
5) |
võrdlussõiduk - sõidukitüübi versioon, mida kinnitav asutus peab tootjaga konsulteerides ja vastavalt I lisa kehtestatud kriteeriumitele korduvkasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse osas kõige probleemsemaks; |
|
6) |
mitmes komplekteerimisastmes valmistatud sõiduk - mitmeastmelise ehitusprotsessi tulemusel valminud sõiduk; |
|
7) |
baassõiduk - direktiivi 70/156/EMÜ artikli 2 neljanda taande määratlusele vastav sõiduk, mida kasutatakse mitmeastmelise ehituse algusetapil; |
|
8) |
mitmeastmeline ehitus - sõiduki mitmeastmeline tootmisprotsess, kus baassõidukile lisatakse koostisosi või muudetakse neid koostisosi; |
|
9) |
korduvkasutamine - direktiivi 2000/53/EÜ artikli 2 punktis 6 määratletud korduvkasutamine; |
|
10) |
ringlussevõtt - direktiivi 2000/53/EÜ artikli 2 punkti 7 esimeses lauses määratletud ringlussevõtt; |
|
11) |
energia tootmine - direktiivi 2000/53/EÜ artikli 2 punkti 7 teises lauses määratletud energia tootmine; |
|
12) |
taaskasutamine - direktiivi 2000/53/EÜ artikli 2 punktis 8 määratletud taaskasutamine; |
|
13) |
korduvkasutatavus - võimalus kasutuselt kõrvaldatud sõidukilt eemaldatud koostisosade korduvkasutamiseks; |
|
14) |
ringlussevõetavus - võimalus kasutuselt kõrvaldatud sõidukilt eemaldatud koostisosade või materjalide ringlussevõtmiseks; |
|
15) |
taaskasutatavus - võimalus kasutuselt kõrvaldatud sõidukilt eemaldatud koostisosade või materjalide taaskasutamiseks; |
|
16) |
sõiduki ringlussevõetavuse määr (Rcyc) - protsendimäär uue sõiduki massist, mida on võimalik korduvkasutada ja ringlusse võtta; |
|
17) |
sõiduki taaskasutatavuse määr (Rcov) - protsendimäär uue sõiduki massist, mida on võimalik korduvkasutada ja taaskasutada; |
|
18) |
meetod - laiaulatuslik kava, mis hõlmab kooskõlastatud tegevusi ja tehnilisi meetmeid, mis tuleb võtta seoses demonteerimise, purustamise või sarnaste protsessidega ning materjalide ringlussevõtmise ja taaskasutamisega, et tagada eesmärgiks seatud ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade saavutamine sõiduki väljatöötamisetapil; |
|
19) |
mass - direktiivi 70/156/EMÜ I lisa punktis 2.6 määratletud sõidukorras oleva sõiduki mass, välja arvatud sõiduki juht, kelle massiks arvestatakse 75 kg; |
|
20) |
pädev asutus - üksus, nt tehniline teenistus või muu olemasolev asutus, mille liikmesriik nimetab viima läbi eelkontrolli ja väljastama vastavustunnistust vastavalt käesoleva direktiivi ettekirjutustele. Pädev asutus võib olla tüübikinnitusasutus, tingimusel et selle pädevus antud valdkonnas on korralikult dokumenteeritud. |
Artikkel 5
Tüübikinnituse eeskirjad
1. Liikmesriigid annavad vastavalt vajadusele EÜ tüübikinnituse või siseriikliku tüübikinnituse taaskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse osas ainult sellistele sõidukitüüpidele, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele .
2. Lõike 1 rakendamiseks teeb tootja tüübikinnitusasutusele kättesaadavaks direktiivi I lisas nimetatud arvutusteks ja kontrolliks vajaliku üksikasjalikud tehnilised andmed sõiduki ja selle koostisosade ehitusel kasutatud materjalide omaduste kohta. Juhul, kui need andmed on kaitstud intellektuaalse omandiõigusega või see sisaldab tootja või selle tarnijate eriomast oskusteavet, esitab tootja või esitavad selle tarnijad piisavad andmed, et võimaldada nende arvutuste korralikku läbiviimist .
3. Seoses korduvkasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavusega tagavad liikmesriigid, et tootja kasutab direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõikele 1 vastava EÜ tüübikinnituse taotluse esitamisel käesoleva direktiivi II lisas toodud teatise näidist.
4. EÜ tüübikinnituse andmisel vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikele 3 kasutab tüübikinnitusasutus käesoleva direktiivi III lisas toodud EÜ tüübikinnitustunnistuse näidist.
Artikkel 6
Eelhindamine
1. Liikmesriigid ei anna ühtegi tüübikinnitust, ilma et oleks eelnevalt veendunud, et tootja on kehtestanud vastavalt käesoleva direktiivi IV lisa lõikele 3 piisavad meetmed ja menetlused käesoleva direktiiviga kaetud korduvkasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse aspektide õigeks käsitlemiseks. Pärast eelhindamise läbiviimist antakse tootjale tunnistus pealkirjaga “Tunnistus IV lisale vastavuse kohta” (edaspidi “vastavustunnistus”).
2. Eelkontrolli raames tagavad liikmesriigid, et sõidukitüübi ehitamiseks kasutatud materjalid vastavad direktiivi 2000/53/EÜ artikli 4 lõike 2 punkti a sätetele.
Komisjon kehtestab artiklis 9 osutatud menetluse kohaselt üksikasjalikud eeskirjad, mis on vajalikud antud sätte järgimise kontrollimiseks.
3. Lõike 1 kohaldamisel soovitab tootja meetodit koostisosade demonteerimise ja korduvkasutamise ning materjalide ringlussevõtmise ja taaskasutamise tagamiseks. Meetod võtab arvesse sõiduki tüübikinnituse taotlemise ajal kasutatavaid või väljatöötamisel olevaid tõestatud tehnoloogiaid.
4. Vastavalt IV lisa punktile 2 määravad liikmesriigid pädeva asutuse , mis viib läbi eelhindamist ja annab välja vastavustunnistuse.
5. Vastavustunnistus sisaldab vastavat dokumentatsiooni ja kirjeldab tootja soovitatud meetodit. Pädev asutus kasutab IV lisa 1. liites toodud näidist.
6. Enne uute kontrollimiste läbiviimist peab vastavustunnistus olema kehtinud vähemalt kaks aastat alates vastavustunnistuse väljastamisest.
7. Tootja teavitab pädevat asutust igast olulisest muutusest, mis võib mõjutada vastavustunnistuse asjakohasust. Pärast konsulteerimist tootjaga otsustab pädev asutus , kas uued kontrollimised on vajalikud.
8. Vastavustunnistuse kehtivusaja lõppemisel väljastab pädev asutus vastavalt vajadusele uue vastavustunnistuse või pikendab selle kehtivust järgnevaks kaheks aastaks. Pädev asutus väljastab uue tunnistuse juhtudel, kui pädevale asutusele on saanud teatavaks olulised muutused.
Artikkel 7
Koostisosade korduvkasutamine
Käesoleva direktiivi V lisas loetletud koostisosi:
|
a) |
käsitatakse ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade arvutamisel mittekorduvkasutatavatena; |
|
b) |
ei tohi korduvkasutada direktiiviga 70/156/EMÜ kaetud sõidukite ehitamisel. |
Artikkel 8
Direktiivi 70/156/EMÜ muutmine
Direktiivi 70/156/EMÜ muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi VI lisale.
Artikkel 9
Muudatused
Käesoleva direktiivi muudatused, mis on vajalikud selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võtab komisjon vastu direktiivi 70/156/EMÜ artikli 13 lõikes 3 osutatud regulatiiv menetluse kohaselt.
Artikkel 10
Tüübikinnituse rakendamistähtajad
1. Alates ... (5) ei tohi liikmesriigid sõidukitüübi puhul, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele:
|
a) |
keelduda EÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest, |
|
b) |
keelata uute sõidukite registreerimist, müüki või kasutuselevõtmist. |
2. Alates ... (6) peavad liikmesriigid sõidukitüübi puhul, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele:
|
a) |
keelduma EÜ tüübikinnituse andmisest, |
|
b) |
keelduma siseriikliku tüübikinnituse andmisest. |
3. Kui käesoleva direktiivi nõuded ei ole täidetud, peavad liikmesriigid alates ... (7):
|
a) |
käsitlema uute sõidukitega kaasas olevaid vastavustunnistusi kehtetuna direktiivi 70/156/EMÜ artikli 7 lõike 1 kohaldamisel, |
|
b) |
keelduma uute sõidukite registreerimisest, müügist ja kasutuselevõtmisest, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 8 lõike 2 punkti b. |
4. Artiklit 7 kohaldatakse alates ... (5).
Artikkel 11
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad mitte hiljem kui ... (5) käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid. Nad edastavad kõnealuste meetmete teksti viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates ... (5).
Kui liikmesriigid võtavad need meetmed vastu, lisavad nad nende ametliku avaldamise korral nendesse normidesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise meetodid määravad kindlaks liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.
Artikkel 12
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 13
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C ...
(2) Euroopa Parlamendi 14. aprilli 2005. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34. Direktiivi on muudetud komisjoni otsusega 2005/63/EÜ (ELT L 25, 28.1.2005, lk 73).
(4) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/104/EÜ (ELT L 337, 13.11.2004, lk 13).
(5) 12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(6) 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
(7) 54 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
LISA
LISADE LOETELU
|
I lisa |
Nõuded |
|
II lisa |
Teatis sõiduki EÜ tüübikinnituse taotlemiseks |
|
III lisa |
Sõiduki EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis |
|
IV lisa |
Tootja eelhindamine 1. liide: vastavustunnistuse näidis |
|
V lisa |
Mittekorduvkasutatavad koostisosad |
|
VI lisa |
Direktiivi 70/156/EMÜ muutmine |
I LISA
NÕUDED
1. M1- ja N1-kategooriasse kuuluvad sõidukid tuleb ehitada nii, et need oleksid:
|
— |
korduvkasutatavad ja/või ringlussevõetavad vähemalt 85% ulatuses nende massist, |
|
— |
korduv- ja/või taaskasutatavad vähemalt 95% ulatuses nende massist, |
mis määratakse vastavalt käesolevas lisas sätestatud menetlustele.
2. Tüübikinnituse saamiseks esitab tootja nõuetekohaselt täidetud ISO standardi 22628: 2002 lisale A vastava andmelehe. See hõlmab materjalide jaotust.
Tootja lisab sellele demonteeritud koostisosade nimekirja, märkides nende demontaažiastmed ning ümbertöötlemiseks soovitatavad meetodid.
3. Lõigete 1 ja 2 rakendamiseks näitab tootja tüübikinnitusasutusele, et võrdlussõidukid vastavad nõuetele. Selleks kasutatakse ISO standardi 22628: 2002 lisas B kirjeldatud arvutusmeetodit.
Siiski peab tootja suutma näidata, et sõidukitüübi iga versioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele.
4. Võrdlussõidukite valimisel tuleb võtta arvesse järgmisi kriteeriumeid:
|
— |
keretüüp; |
|
— |
võimalikud viimistlustasemed (1) ; |
|
— |
võimalikud lisaseadmed (1) , mida on võimalik paigaldada tootja vastutusel. |
5. Kui tüübikinnitusasutus ja tootja ei suuda ühiselt määratleda sõidukitüübi puhul korduvkasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse osas kõige probleemsemat versiooni, valitakse üks võrdlussõiduk:
|
a) |
iga “keretüübi” kohta vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ II lisa C osa punktis 1 toodud määratlusele, kui on tegemist M1-kategooria sõidukiga; |
|
b) |
iga “keretüübi” (kaubik, kabiiniga šassii, pikap jne) kohta, kui tegemist on N1-kategooria sõidukiga. |
6. Arvutuste tegemisel tuleb rehve käsitada ringlussevõetavatena.
7. Massid tuleb esitada kilogrammides ühe kümnendkoha täpsusega. Määrad tuleb arvutada protsentides ühe kümnendkoha täpsusega ning ümardada järgnevalt:
|
a) |
kui kümnendkomale järgnev number on 0 ja 4 vahel, ümardatakse kogusumma vähenemise suunas; |
|
b) |
kui kümnendkomale järgnev number on 5 ja 9 vahel, ümardatakse kogusumma suurenemise suunas. |
8. Käesolevas lisas nimetatud arvutuste kontrollimiseks veendub tüübikinnitusasutus, et käesoleva lisa lõikes 2 nimetatud andmeleht on kooskõlas artikli 6 lõikes 1 nimetatud vastavustunnistusele lisatud soovitatud meetodiga.
9. Detailide materjalide ja masside kontrollimiseks teeb tootja kättesaadavaks sõidukid ja detailid , kui tüübikinnitusasutus peab seda vajalikuks.
(1) S.t nahkpolsterdus, auto raadioseadmed, kliimaseade, valuveljed jne.
II LISA
TEATIS SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMISEKS
III LISA
SÕIDUKI EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS
Suurim formaat: A4 (210 x 297 mm)
EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS
IV LISA
TOOTJA EELHINDAMINE
1. Käesoleva lisa eesmärk
Käesolev lisa kirjeldab eelhinnangut, mille peab pädev asutus viima läbi, veendumaks, et tootja on kehtestanud vajalikud meetmed ja menetlused.
2. Pädev asutus
Pädev asutus peab vastama standardile EN 45012: 1989 või ISO/IEC juhendile 62: 1996 kvaliteedisüsteemi sertifitseerimisega tegelevate sertifitseerimisasutuste üldkriteeriumide kohta seoses tootja kehtestatud juhtimissüsteemidega.
3. Pädeva asutuse läbiviidavad kontrollid
3.1. Pädev asutus veendub, et tootja on võtnud vajalikud meetmed, et:
|
a) |
koguda vajalikke andmeid kogu tarneahelast, eriti sõidukite ehitamisel kasutatud kõikide materjalide omaduste ja massi kohta, et viia läbi käesolevas direktiivis nõutud arvutused; |
|
b) |
hoida oma käsutuses kõiki muid vajalikke sõiduki kohta käivaid andmeid, mida on vaja näiteks vedelike mahu jmt arvutamisel; |
|
c) |
kontrollida piisavalt tarnijatelt saadud andmeid; |
|
d) |
hallata materjalide jaotust; |
|
e) |
viia läbi ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade arvutusi vastavalt ISO standardile 22628:2002; |
|
f) |
märgistada polümeeridest või elastomeeridest valmistatud detailid vastavalt komisjoni 27. veebruari 2003. aasta otsusele 2003/138/EÜ, millega kehtestatakse sõidukite osade ja materjalide kodeerimisstandardid vastavalt direktiivile 2000/53/EÜ (1); |
|
g) |
kontrollida, et mitte ühtegi V lisas loetletud koostisosa ei korduvkasutata uute sõidukitüüpide ehitamisel. |
3.2. Tootja esitab pädevale asutusele dokumentaalselt kõik asjakohased andmed. Eelkõige tuleb korralikult dokumenteerida materjalide ringlussevõtmine ja taaskasutamine.
(1) ELT L 53, 28.2.2003, lk 58.
IV lisa 1. liide
VASTAVUSTUNNISTUSE NÄIDIS
V LISA
MITTEKORDUVKASUTATAVAD KOOSTISOSAD
1. Sissejuhatus
Käesolev lisa käsitleb M1- ja N1-kategooria sõidukite koostisosi, mida ei tohi korduvkasutada uute sõidukite ehitamisel.
2. Koostisosade loetelu
|
— |
kõik turvapadjad (1), sealhulgas padjad, pürotehnilised täiturid, elektroonilised juhtseadmed ja andurid; |
|
— |
automaatsete ja mitteautomaatsete turvavööde koostud, sealhulgas rihmad, klambrid, taandurid, pürotehnilised täiturid; |
|
— |
istmed (ainult juhtudel, kui turvavööde kinnituskohad ja/või turvapadjad on kinnitatud istme külge); |
|
— |
roolisambal asuvad rooliluku koostud; |
|
— |
käivitustõkestid, sealhulgas transpondrid ja elektroonilised juhtseadmed; |
|
— |
heitmete järeltöötlussüsteemid (nt katalüüsjärelpõletid , tahkete osakeste filtrid) ; |
|
— |
summutid. |
(1) Kui turvapadi on paigaldatud rooli sisse, siis kuulub loetellu rool.
VI LISA
DIREKTIIVI 70/156/EMÜ MUUTMINE
Direktiivi 70/156/EMÜ muudetakse järgnevalt:
|
(1) |
I lisasse lisatakse järgmised sätted:
|
|
(2) |
IV lisa I ossa lisatakse järgmine rida:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
(3) |
XI lisa muudetakse järgnevalt:
|
(1) need mõisted on määratletud ISO standardis 22628: 2002.”
P6_TA(2005)0130
Meetmete kehtestamine uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse Kantaabria meres ja Pürenee poolsaarest läänes olevate uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamise meetmed ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 (KOM(2003)0818 - C5-0042/2004 - 2003/0318(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2003)0818) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C5-0042/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0051/2005); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 1 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PÕHJENDUS 1 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1) Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) äsjane teadusalane nõuanne osutas, et uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varud ICESi rajoonides VIIIc ja IXa on tingitud kalastussuremuse tasemetest, mis on meres vähendanud täiskasvanud isendite kogust sellisel määral, et varud pole suutelised end ise taastootma ja seepärast on need varud hävimisohus. |
1) Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) äsjane teadusalane nõuanne osutas, et uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varud ICESi rajoonides VIIIc ja IXa , välja arvatud Cadizi laht, on tingitud kalastussuremuse tasemetest, mis on meres vähendanud täiskasvanud isendite kogust sellisel määral, et varud pole suutelised end ise taastootma ja seepärast on need varud hävimisohus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 2 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PÕHJENDUS 3 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3) Kavade eesmärk peaks olema nimetatud varude taastamine ohutu bioloogilise piirini viie kuni kümne aasta jooksul. |
3) Kavade eesmärk peaks olema nimetatud varude taastamine ohutu bioloogilise piirini kümne aasta jooksul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 3 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PÕHJENDUS 4 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
4 a) Nende varude taastamiseks vajalike meetmete vastuvõtmine muudab vajalikuks sotsiaal-majanduslike meetmete vastuvõtmise, et leevendada mõjusid nendele, keda puudutavad kalapüügi mahtude piiramise meetmed. Seetõttu on selle olukorraga toimetulemiseks vajalik sätestada piisavad assigneeringud ühenduse eelarves. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 4 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PÕHJENDUS 5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5) STECFi ja ICESi hinnangud varude absoluutsete suuruste kohta on liiga ebamäärased, et neid kasutada taastamise sihteesmärkidena, ning eesmärke tuleks väljendada kalandussuremusest tingitult. |
kustutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 5 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PÕHJENDUS 6 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
6) Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb kalastussuremuse taset suunata nii, et see tase suure tõenäosusega aastast aastasse väheneks . |
6) Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb kalastussuremust suunata nii, et täiskasvanud isendite kogus meres suure tõenäosusega aastast aastasse suureneks . |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 6 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PÕHJENDUS 7 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
7) Kalastussuremuse sellist suunamist on võimalik saavutada, kui luua sobiv meetod mainitud varude lubatud kogupüügi taseme kehtestamiseks, ning suletud piirkondi ja kilovattpäevadele piiranguid sisaldav süsteem, millega nimetatud varude püügikoormus piiratakse tasemele, mille korral on lubatud kogupüügi ületamine ebatõenäoline. |
7) Kalastussuremuse sellist suunamist on võimalik saavutada, kui luua sobiv meetod mainitud varude lubatud kogupüügi taseme kehtestamiseks, ning piirangud nimetatud varude püügikoormusele nii, et see oleks piiratud tasemele, mille korral on lubatud kogupüügi ületamine ebatõenäoline. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 7 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
PÕHJENDUS 10 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
10) Norra salehomaari varude taastamine nõuab liikide teatud paljunemispiirkondade kaitsmist kalapüügi eest. Seepärast tuleb vastavalt muuta nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu, |
kustutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 8 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 1 PUNKT a |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 9 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 1 PUNKT c |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 10 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKKEL 2 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Taastamiskava eesmärk on taastada mainitud varud ohututes bioloogilistes piirides. |
Taastamiskava eesmärk on taastada mainitud varud ohututes bioloogilistes piirides piisava ajavahemiku jooksul vastavalt ICESi teabele. See tähendab:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 11 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 5 LÕIGE 1 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Kui uusmeremaa merluusi varude kalastussuremuseks on STECFi hinnangul ICESi uusimale raportile tuginedes üle 0,17 aastas, siis ei tohi lubatud kogupüük ületada taset, mis vastavalt STECFi koostatud ICESi uusimale raportile tuginevale teaduslikule hinnangule toob selle kohaldamise aastal kaasa kalastussuremuse vähenemise 10%, võrreldes eelneva aasta hinnangulise kalastussuremusega. |
1. Kui uusmeremaa merluusi varude kalastussuremuseks on STECFi hinnangul ICESi uusimale raportile tuginedes üle 0,27 aastas, siis ei tohi lubatud kogupüük ületada taset, mis vastavalt STECFi koostatud ICESi uusimale raportile tuginevale teaduslikule hinnangule toob selle kohaldamise aastal kaasa kalastussuremuse vähenemise 10%, võrreldes eelneva aasta hinnangulise kalastussuremusega. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 12 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 5 LÕIGE 2 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Kui uusmeremaa merluusi varude kalastussuremuseks on STECFi hinnangul ICESi uusimale raportile tuginedes 0,17 aastas või alla selle, siis kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis vastavalt STECFi koostatud ICESi uusimale raportile tuginevale teaduslikule hinnangule toob selle kohaldamise aastal kaasa kalastussuremuse 0,15 aastas. |
2. Kui uusmeremaa merluusi varude kalastussuremuseks on STECFi hinnangul ICESi uusimale raportile tuginedes 0,27 aastas või alla selle, siis kehtestatakse lubatud kogupüük tasemel, mis vastavalt STECFi koostatud ICESi uusimale raportile tuginevale teaduslikule hinnangule toob selle kohaldamise aastal kaasa kalastussuremuse 0,27 aastas. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 13 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 7 LÕIGE 1 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Käesoleva määruse kohaldamise esimesel aastal kehtivad järgmised eeskirjad:
|
kustutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 14 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 7 LÕIKE 2 sissejuhatus |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Alates käesoleva määruse kohaldamise teisest aastast kehtivad järgmised eeskirjad: |
2. Alates käesoleva määruse kohaldamise esimesest aastast kehtivad järgmised eeskirjad: |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 15 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKT a |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 16 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKT b |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 27 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 7 A (uus) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Artikkel 7 a Püügikoormuse piiramine Liikmesriikidele võimaldatakse paindlikkust püügikoormuse vähendamise plaani kohaldamisel rahvuslike plaanide rakendamise kaudu, mis arvestavad konkreetset olukorda erinevates liikmesriikides. Liikmesriigid esitavad rahvuslikud plaanid komisjonile heakskiitmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 18 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
III PEATÜKK |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Käesolev peatükk on kustutatud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 19 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKKEL 16 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Artikkel 16 Teated koormuse kohta Hoolimata määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 19 a, kohaldatakse sama määruse artikleid 19 b, 19 c, 19 d, 19 e ja 19 j artiklis 9 nimetatud andmebaasi kantud laevadele, mis tegutsevad artiklis 1 nimetatud geograafilistes piirkondades. |
kustutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 20 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKKEL 17 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Erinevalt komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, artikli 5 lõikest 2 on laeva pardal hoitava hinnangulise koguse lubatud kõikumise piir kilogrammides püügipäeviku andmetega võrreldes 5% . |
Erinevalt komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, artikli 5 lõikest 2 on laeva pardal hoitava euroopa merluusi hinnangulise koguse lubatud kõikumise piir kilogrammides püügipäeviku andmetega võrreldes 8%. Kui ühenduse õigusaktides ei ole ümberarvestuskoefitsienti sätestatud, kohaldatakse selle liikmesriigi vastuvõetud ümberarvestuskoefitsienti, mille lipu all laev sõidab. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 21 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKKEL 18 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Liikmesriikide pädevad ametiasutused tagavad, et kõik 50 kg ületavad uusmeremaa merluusi ja/või 50 kg ületavad norra salehomaari kogused, mis on püütud mõnest artiklis 1 toodud piirkonnast, kaalutakse enampakkumise ruumides olevatel kaaludel enne müüki. |
Liikmesriikide pädevad ametiasutused tagavad, et kõik 300 kg ületavad uusmeremaa merluusi ja/või 150 kg ületavad norra salehomaari kogused, mis on püütud mõnest artiklis 1 toodud geograafilisest piirkonnast, kaalutakse enampakkumise ruumides olevatel kaaludel enne müüki. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 22 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 20 LÕIGE 1 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad nõuda, et kõik 50 kg ületavad uusmeremaa merluusi või 50 kg ületavad norra salehomaari kogused, mis on püütud mõnest artiklis 1 toodud geograafilisest piirkonnast ning mis selles liikmesriigis esmakordselt maale tuuakse, enne esmakordse maaletoomise sadamast edasi transportimist kaalutaks. |
1. Liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad nõuda, et kõik 300 kg ületavad uusmeremaa merluusi või 150 kg ületavad norra salehomaari kogused, mis on püütud mõnest artiklis 1 toodud geograafilisest piirkonnast ning mis selles liikmesriigis esmakordselt maale tuuakse, enne esmakordse maaletoomise sadamast edasi transportimist kaalutaks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 23 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKLI 20 LÕIGE 2 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2. Erinevalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb 50 kg ületavatele uusmeremaa merluusi või norra salehomaari kogustele, mis transporditakse mujale kui maaletoomis- või impordikohta, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikes 1 toodud deklaratsioonidest, mis vastab transporditavate liikide kogustele. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b toodud erandit ei kohaldata. |
2. Erinevalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb 300 kg ületavatele uusmeremaa merluusi või 150 kg ületavatele norra salehomaari kogustele, mis transporditakse mujale kui maaletoomis- või impordikohta, lisada koopia ühest määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 8 lõikes 1 toodud deklaratsioonidest, mis vastab transporditavate liikide kogustele. Määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 13 lõike 4 punktis b toodud erandit ei kohaldata. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 24 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
V PEATÜKK, ARTIKKEL 22 Artikkel 29 b (määrus (EÜ) nr 850/98) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
V PEATÜKK Määruse (EÜ) nr 850/98 muutmine Artikkel 22 Norra salehomaari püügi piirangud Määrust (EÜ) nr 850/98 muudetakse järgmiselt: Artikli 29 a järel viiakse sisse järgmine artikkel: Artikkel 29 b Norra salehomaari püügi piirangud Püük põhjatraalnootadega ja kalakorvidega on keelatud geograafilistes piirkondades, mille piiriks on joon, mis ühendab järgmisi koordinaate: Lahter 1
Lahter 2:
Lahter 3:
Lahter 4:
Lahter 5:
|
kustutatud |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 25 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
ARTIKKEL 22 a (uus) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Artikkel 22 a Aruanne taastamiskava kohta Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles esitatakse järeldused uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiskava kohaldamise kohta, kaasa arvatud kavaga seotud sotsiaalmajanduslikud andmed. Nimetatud aruanne esitatakse kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Muudatusettepanek 26 |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
LISA |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
Käesolev lisa on kustutatud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0131
Balkani riigid
Euroopa Parlamendi resolutsioon piirkondliku integratsiooni olukorra kohta Lääne-Balkani riikides
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni aastaaruandeid Kagu-Euroopa stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta; |
|
— |
võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Kagu-Euroopa riikide ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta, eriti aga 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni (1); |
|
— |
võttes arvesse Horvaatia peaministri ajaloolist visiiti Serbia ja Montenegrosse 15. novembril 2004. aastal ning seoses sellega ühisdeklaratsiooni allkirjastamist, mis rõhutab mõlema riigi pühendumist Euroopa Liiduga ühinemisele ja soovi lahendada selliseid päevakajalisi teemasid nagu vähemuste kaitse, Serbia põgenike tagasipöördumine Horvaatiasse ning sõjas kaduma jäänud horvaatide asukoht; |
|
— |
võttes arvesse oma 17. novembri 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Ülesehitusameti kohta (2) ning suuliselt vastatavaid küsimusi, mis esitati nõukogule (B6-0026/2004) ja komisjonile (B6-0025/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2; |
|
A. |
arvestades, et EL algatas 1999. aastal stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi Lääne-Balkani riikides (Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Serbia ja Montenegros ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis), mis on tema põhiline panus stabiilsuspakti, millega kehtestati strateegilised raamistikud nimetatud riikide ja ELi suhetele ning millega loodi uued lepingulised suhted (stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud) ning abiprogramm (CARDS); |
|
B. |
arvestades, et kahepoolsed suhted täiendavad mitmepoolset raamistikku, milles arendatakse piirkondlikku koostööd ja heanaaberlikke suhteid kui konkreetse liikmelisuse perspektiivi eeltingimusi; |
|
C. |
arvestades, et Euroopa Ülemkogu tunnistas 2003. aastal Thessalonikis selgesõnaliselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide Euroopa Liiduga liitumise soovi ning nende sobivust ELi kandidaatriikideks; |
|
D. |
arvestades, et nimetatud riikides on tehtud edusamme, kuid arvestades, et ees seisab veel palju tööd, et läbida üleminekuperiood ja muutuda toimiva demokraatia ja turumajandusega riikideks ning arendada tihedamaid suhteid ELiga; arvestades, et kuna nende Euroopa-kutsumus on vaieldamatu, siis sõltub edasine areng nimetatud suunas lõppkokkuvõttes üksikute riikide võimest teha märkimisväärseid edusamme; |
|
E. |
arvestades, et Serbia ja Montenegro liitriik, mis loodi ELi algatusel, et aidata kaasa demokraatlike ja majanduslike reformide läbiviimisele ning kiirendada integratsiooni ELiga, ei vasta hetkel ootustele ja alates 3. märtsist 2005 on selle parlament faktiliselt tegevuse lõpetanud; |
|
F. |
arvestades, et ELi tegevuse eesmärgiks peab olema demokraatliku Kosovo loomine mitte ainult etnilise enamuse, vaid kõikide seal elavate etniliste rühmade jaoks, ning arvestades, et praegune ja tulevane abi peavad põhinema sellistel põhimõtetel; arvestades, et nimetatud püüdluse tulemused ei ole rahuldavad; arvestades, et olukord Kosovos ning seal veel viibivate serbia ja teiste mittealbaanlaste kogukondade julgeoleku puudumine, eriti pärast etnilise vägivalla puhkemist 2004. aasta märtsis, mõjuvad halvasti ka olukorrale Serbias; |
|
G. |
arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 (1999) sätteid pagulaste tagasipöördumise kohta oma kodudesse Kosovos ei ole ikka veel täidetud; |
|
H. |
arvestades, et suur osa Serbia ja Horvaatia siseselt ümberasustatud isikutest kujutavad endast täiendavat finantskoormust mõlema riigi jaoks; |
|
I. |
arvestades, et riigile sarnanevate üksuste olemasolu ja nende püsiv määratlemata staatus aitavad kaasa piirkonna ebastabiilsusele; |
|
J. |
arvestades, et Daytoni kokkulepetest tulenev praegune institutsiooniline raamistik õõnestab Bosnia ja Hertsegoviina elujõulisust ja on takistuseks Euroopa integratsioonile; |
|
K. |
arvestades, et endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis 7. novembril 2004. aastal toimunud rahvahääletuse läbikukkumine on vabastanud tee Ohridi lepingu täielikule rakendamisele ja kiirendanud Euroopa integratsiooni käiku; |
|
L. |
arvestades, et eelseisvat liitumisläbirääkimiste alustamist Horvaatiaga, pärast Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga seonduvate nõudmiste täitmist, tuleks vaadelda positiivse signaalina, mis saadetakse kõikidele piirkonna riikidele nende Euroopa-väljavaate osas; |
|
M. |
arvestades, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on samuti esitanud taotluse liikmeks saamiseks ja ootab lähimal ajal komisjoni arvamust; |
|
1. |
rõhutab, et vastavalt 2003. aasta detsembris vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiale on Lääne- Balkani piirkond ELile kõige prioriteetsem ja et mainitud piirkonna tulevik on kindlasti seotud eurointegratsiooniga, kuid see tulevik sõltub väga suures osas piirkonna riikidest enestest; |
|
2. |
märgib, et eurointegratsiooni poliitiline heakskiit ning tehniliste vahendite alaste teadmiste omandamine on olulised, kuid et asjakohaseid institutsioone, eriti valitud organeid (piirkonna riikides) tuleb tõhustada ning tunnistab, et see nõuab märkimisväärseid täiendavaid rahalisi ressursse; |
|
3. |
tunneb tõsist muret piirkonna majandusliku ja sotsiaalse olukorra üle; rõhutab, et selle olulise küsimuse lahendamine oleks üks peamisi võtmeid nimetatud riikide stabiilseks arenguks; kutsub valitsusi ja ELi üles muutma sotsiaalset ja majanduslikku arengut esmatähtsaks; |
|
4. |
tuletab meelde, et 2002. aasta juulis toimunud Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ning Serbia ja Montenegro riigipeade tippkohtumisel võeti vastu ühisdeklaratsioon Daytoni kokkuleppe kohaldamiseks, millega tagatakse piiride muutumatus, soodustatakse põgenike tagasipöördumist ja eurointegratsioonialast koostööd; |
|
5. |
tervitab vähemuste kaitset käsitlevat kahepoolset kokkulepet, mis sõlmiti 15. novembril 2004. aastal Horvaatia ning Serbia ja Montenegro Liitriigi vahel ja millega märgitakse ära poolte valmisolek tunnustada rahvusvähemusi kui ühiskonda rikastavat vara; |
Bosnia ja Hertsegoviina
|
6. |
märgib, et kümme aastat pärast Daytoni kokkuleppe allkirjastamist on lahendamata olulised poliitilised probleemid, riik on sügavalt lõhenenud ja poliitiline stabiilsus on haavatav; leiab, et hädasti on vaja uusi poliitilisi algatusi, mis põhinevad kolme seal naabritena ja jätkuvalt rahus elava rahva isiklikul osalusel; rõhutab seetõttu vajadust Daytoni leping üle vaadata; |
|
7. |
juhib tähelepanu prioriteetidele, millega tuleb veel tegeleda: piiramatu koostöö Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga, julgeolekuküsimused, institutsioonide loomine, infrastruktuurid, energia; tervitab ELi otsust võtta rahuvalveoperatsioonid üle NATO juhitavatelt stabilisatsioonivägedelt (SFOR), mille volitused lõppevad 2. detsembril 2004. aastal, ning rõhutab seoses sellega ELi senise suurima sõjalise missiooni suurt tähtsust, mis võimaldab ELil olla Bosnias esiplaanil; võtab teatavaks, et seoses sellega saab EL põhiliseks rahvusvaheliseks tegutsejaks Bosnias, kelle käsutuses ei ole ainult sõjalised vahendid, vaid ka tsiviilvahendid nagu toetused, kaubandus ja poliitiline dialoog; juhib tähelepanu osade poliitiliste jõudude vastuolulisusele Bosnia ja Hertsegoviinas, mis avalikult toetavad Euroopa integratsiooni, kuid takistavad riigi toimimiseks hädavajalikke reforme; |
|
8. |
tervitab tõsiasja, et EL on seoses Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsusega valmis enda peale võtma rohkem kohustusi kui minevikus; märgib, et ELi suurim sõjaline missioon EUFOR täiendab ELi politseimissiooni Bosnia ja Hertsegoviinas; seetõttu rõhutab, et NATO juhitud rahuvalveoperatsiooni (SFOR) ülevõtmine 2004. aasta detsembris on suurim võimalus edasiseks arenguks kümme aastat pärast Daytonit; arvestab nii sõjaväe kui ka politsei komponentide kaasamist; kutsub nõukogu üles tagama suurim koordineeritus arvukate poolte vahel ja tagama, et Euroopa Parlament on hästi informeeritud ning talle on antud EUFORi kohta konkreetset teavet; |
|
9. |
tervitab hiljutist eurointegratsiooni direktoraadi loomist Bosnia ja Hertsegoviina valitsuse juurde; tunnistab toimunud positiivset arengut; kordab, et ametivõimud peavad jätkama reforme ning pöörama tähelepanu prioriteetsetele teemadele nagu korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, jätkuvalt vabaduses viibivate sõjakurjategijate tabamine, raskest majanduskriisist välja tulemine, haldusaparaadi toimimise kulude alandamine ning üldise haldusvõime tõstmine; |
|
10. |
avaldab kahetsust 2003. aasta juunis jõustunud Ameerika Ühendriikide otsuse üle, millega antakse USA kodanikele Bosnias kohtulik puutumatus Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ees pärast selle otsuse ratifitseerimist Bosnia ja Hertsegoviina parlamendi poolt; |
|
11. |
julgustab Bosnia ametivõime, eriti Serblaste Vabariigi valitsust, tegema igakülgset koostööd Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga sõjakuritegudes süüdistatavate isikute jälitamisel ja toetab sellisel juhul tulevast kutse esitamist Bosniale osalemiseks programmis “Partnerlus rahu nimel”; rõhutab, et kõige tõsisemaks teemaks jääb süüdistatavate sõjakurjategijate jätkuv karistamatus ja nende väljaandmise probleem, mis takistab lepitust ja usalduse tekkimist erinevate rahvaste vahel; kutsub üles Bosnia ja Hertsegoviina kõikide haldustasandite ametivõime, kodanikuühiskonda, õigeusu kirikut ja kõiki teisi vastutavaid isikuid andma oma parimat Karadzici ja Mladici Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunali ette toomisel; tervitab seoses sellega Serblaste Vabariigi politsei poolt kaheksa isiku hiljutisi arreteerimisi kohalike sõjakuritegude vangistuskäsu peale ja nõukogu otsust külmutada paljude süüdistatavate sõjakurjategijate varad; |
|
12. |
tunneb tõsist muret ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) teadlaste avastustest Bosnia ja Hertsegoviina mõnedest osadest võetud vee- ja pinnaseproovide vaesestatud uraaniga saastamise kohta; tunneb muret meetmete puudumise üle UNEPi soovituste osas saastunud alade saastest vabastamiseks; |
|
13. |
tervitab Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Serbia ja Montenegro elektrigeneraatorite taasühendamist Lääne-Euroopa ühendenergiasüsteemiga (UCTE), mis katkestati 1991. aastal; usub, et varem föderatsiooni ja Serblaste Vabariigi üksusteks jagatud Bosnia turu taasühendamine annab tõuke Bosnia majanduse taastumisele; |
|
14. |
tõdeb, et ikka veel on vaja kõrge esindaja bürood Bosnias ja Hertsegoviinas; nõuab suuremat läbipaistvust ja selle tegevuste ja otsuste üle (Euroopa) parlamentaarset järelevalvet, eriti selle tegevuse Bosnia ja Hertsegoviina ametiasutustele kavandatud järkjärgulise üleandmise üle; palub kõrgel esindajal hoiduda nn Bonni volituste liigsest kasutamisest, kuna selline valitsemisviis takistab õigusriigi loomist Bosnias ja Hertsegoviinas. |
|
15. |
soovitab komisjonil toetada riigi poliitilisi jõude Daytoni lepinguga määratletud poliitilise raamistiku ümberkorraldamise osas üksmeele leidmisel, et luua Bosnias ja Hertsegoviinas tõhusalt toimivad haldusstruktuurid. |
Serbia ja Montenegro
|
16. |
osutab sellele, et järgnevad kaks aastat on kriitilised Serbia ja Montenegro liitriigile, kuna vastastikku rahuldava lahenduse leidmine on võtmetegur piirkonna kui terviku stabiilsuse jaoks; kordab, et EL peaks olema valmis abistama Serbiat ja Montenegrot püsiva korra väljatöötamisel, samal ajal võttes neutraalse seisukoha nimetatud suhte täpsema ülesehituse suhtes; |
|
17. |
kahetseb, et ikka puudub koostöö Serbia ja Montenegro ning Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunali vahel, ja pöördub ametiasutuste poole, et teha edasisi samme sõjaväe- ja politseireformi osas, pöörates erilist tähelepanu salapolitseile; tervitab hiljutist ohtlike sõjakurjategijate poolt enda üles andmist Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunalile ja ootab Serbia võimudelt koostöö kiirendamist Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga; |
|
18. |
tuletab Serbia ja Montenegro valitsusele meelde, et põhiõiguste ja -vabaduste, kaasa arvatud etniliste ja rahvusvähemuste austamine on üks Kopenhaageni kriteeriumidest ning eeldus edasiseks osalemiseks stabiliseerimis- ja assotsieermisprotsessis, mis võib lõpuks viia ELi liikmeks saamiseni; |
|
19. |
märgib Euroopa Parlamendi ad hoc Vojvodina-missiooni järeldusi ja Euroopa Parlamendi raportit provintsi etniliste ja sotsiaalsete pingete kohta; tuletab Serbia võimudele meelde nende kohustust tagada seadused ja kord kogu riigis ning kogu elanikkonnale; tunnustab Vojvodina potentsiaali saada kogu ülejäänud Serbia eeskujuks, tagades rahumeelse kooseksisteerimise kõikide erinevate etniliste rühmade vahel ning võimet kasutada täielikult ära ELi algatatud/assisteeritavaid piirkondlikke ja piiriüleseid programme; |
Kosovo
|
20. |
kutsub komisjoni üles kiirendama ja lõpule viima teostatavusuuringute alast tööd eesmärgiga alustada võimalikult kiiresti läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieermislepingu sõlmimiseks Euroopa Liiduga; |
|
21. |
möönab, et tulevastel otsustel Kosovo staatuse üle on poliitiline mõju Serbiale, ning kutsub seetõttu Belgradi ja Pristinat üles alustama koostööalast dialoogi ning leidma konstruktiivset lahendust Kosovo tulevikule; |
|
22. |
tervitab Kosovo endise peaministri Ramush Haradinaj otsust tagasi astuda ja anda ennast üles Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunalile; loodab, et Ramush Haradinaj vabatahtlik ülesandmine on eeskujuks teistele antud piirkonna sõjakurjategijatele ning suurendab Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunali väärikust ja mainet; |
|
23. |
võtab teatavaks hiljuti (23. oktoobril 2004) toimunud valimiste tulemused, kuid avaldab kahetsust madala osaluse ja Kosovo serbia vähemuse ulatusliku boikoti üle, mis toob esile territooriumil jätkuvalt valitsevad sügavad lõhed; |
|
24. |
on teadlik, et standardite rakendamise ülevaatamine toimub 2005. aasta keskel, pidades silmas Kosovo edasist staatust puudutavate läbirääkimiste võimalikku alustamist; |
|
25. |
ootab nõukogult, eriti ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgelt esindajalt ning komisjonilt täielikku panust Kosovo tuleviku teemaliste läbirääkimiste ettevalmistamisse koos ÜRO, Ameerika Ühendriikide, NATO ja teiste asjassepuutuvate tegutsejatega; rõhutab seoses sellega, et kõik osapooled peavad olema täielikult teadlikud kogu piirkonna ühisest Euroopa tulevikust; |
|
26. |
palub nõukogul ja komisjonil võtta juhtiv roll lõpliku staatuse üle peetavate läbirääkimiste ettevalmistamisel ja välistada protsessi kiirendamiseks ennetavalt järgmised võimalused:
|
|
27. |
nõuab aga ametiasutuste otsustavate meetmete rakendamist Kosovos, et suurendada Kosovo elanike julgeolekut; |
|
28. |
tunnistab stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi järelevalve tähtsust, mis võimaldab toetada Kosovot ELi õigusaktidele vastavate struktuurireformide teostamisel ja valmistuda Kosovo tulevaseks Euroopa Liitu kuulumiseks; |
|
29. |
osutab sellele, et rohkem kui viis aastat pärast konflikti on peaaegu 3500 kosovolase saatus teadmata; kutsub Serbia valitsust üles tegema aktiivselt koostööd teabe edastamises kadunud isikute kohta; samuti kutsub üles Kosovo ametiasutusi edastama igasugust teavet 500 siiani kadunud oleva Kosovo serblase kohta; |
|
30. |
kutsub Kosovo ametivõime üles austama serbia kogukonna õigusi, soodustama serbia ja teiste mittealbaanlastest pagulaste tagasipöördumist, täitma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 (1999) ning võitlema senisest aktiivsemalt organiseeritud kuritegevuse ja narkokaubandusega; |
Albaania
|
31. |
tunneb muret Albaania ebakindla poliitilise kliima pärast, kus võimul olev partei on sisepingete tõttu lõhenenud; mõistab hukka Albaania valitsuse võimetuse tõhusalt tegutseda; ootab kõikidelt poliitilistelt parteidelt konkreetseid abinõusid poliitilise kliima parandamiseks; |
|
32. |
rõhutab vajadust parandada Albaania haldusvõimet ja ametiasutuste omavoli vastast võitlust; soovitab võtta laiendatud meetmed, et luua vahendeid korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, inim-, relva- ja uimastikaubandusega võitlemiseks; ning kutsub üles viima sisse uuendusi sõltumatu ja tõhusa õigussüsteemi saavutamiseks, eriti haldussektori toimiva jurisdiktsiooni arenguks; |
|
33. |
tunnistab, et arvestades Albaania tähtsusega organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, omab ta võtmerolli piirkonna olukorra stabiliseerimisel; |
|
34. |
on teadlik, et majandussektori arendamisel seisab palju tööd veel ees (nt elab veerand elanikkonnast allpool vaesuspiiri) ning, et tuleb võidelda korruptsiooniga ja suurendada läbipaistvust; juhib tähelepanu raskele olukorrale haridussektoris, pidades silmas eelkõige kogu riigi lastele võrdsete haridusvõimaluste tagamise hädavajalikkust; |
|
35. |
kutsub Albaania valitsust ja ametivõime üles austama kreeklaste etnilise vähemuse õigusi ja rõhutab, et edusammud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu läbirääkimistel ning Albaania perspektiivid Euroopas on vähemuste ja inimõiguste austamise küsimusega tihedalt seotud; |
Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
|
36. |
on arvamusel, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi täielik osalemine Euroopa integratsiooniprotsessis on kasulik mitte ainult riigile enesele, vaid kogu piirkonnale; |
|
37. |
avaldab heameelt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsuse vastuste üle komisjoni küsimustikule poliitiliste ja majanduslike probleemide ja ühenduse õigustiku kohta; ootab, et komisjon avaldaks arvamuse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi taotluse kohta ELi liikmeks saamiseks nii ruttu kui võimalik; rõhutab, et kandidaadi staatuse saamine ELi 2005. aasta detsembri ülemkogul julgustaks riiki edasisteks sammudeks reformiprotsessis ja suurendaks piirkonna stabiilsust; |
|
38. |
tervitab valitsuse jõupingutusi 2001. aastal Ohridis allkirjastatud raamkokkuleppes ettenähtud detsentraliseerimisreformide elluviimisel; tervitab 2004. aasta novembris toimunud rahvahääletuse tulemusi, mis näitasid toetust riigi Euroopa kursile ja loob tingimused edasisteks uuendusteks; osutab sellele, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi detsentraliseerimispingutusi peaksid piisavalt toetama ELi toetusprogrammid, mis peaksid olema rohkem “hajutatud”, et sisse tuua riiklike ja kohalike asutuste teadmised; |
|
39. |
avaldab kahetsust, et 2005. aasta kevadel toimunud kohalikel valimistel esines Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) vaatlejate hinnangul rohkesti rikkumisi, ja kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametivõime üles võtma viivitamatult vajalikke meetmeid valimisnormide vastavusse viimiseks Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) nõuetega; |
|
40. |
on arvamusel, et territoorimi jagamise võimalikkust käsitleva rahvahääletuse läbikukkumine tagab kahe peamise etnilise rühma järkjärgulise leppimise kooskõlas Ohridi lepinguga, kujundades endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariiki rahuliku kooseksisteerimise näiteks, mis annab panuse kogu piirkonna stabiliseerimisele; |
|
41. |
leiab, et endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis tegutsevad erinevad ELi asutused peaksid tõhustama omavahelist koostööd; on seoses sellega arvamusel, et komisjonil peaks olema keskne roll ELi poliitika elluviimisel nimetatud riigis; |
|
42. |
leiab, et täielik toetus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusele on ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise koostöö oluline osa; märgib eelnevast lähtudes, et seoses endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi taotlusega saada Euroopa Liidu liikmeks tuleks tühistada endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel 2003. aastal sõlmitud nn eristaatuseleping; |
|
43. |
avaldab kahetsust, et vastavalt OSCE aruannetele kohalike valimiste kohta täheldati paljudes munitsipaalüksustes eeskirjade eiramisi; nõuab seetõttu suuremaid pingutusi tulevaste valimismenetluste tugevdamiseks eriti kohalikul tasandil; |
Horvaatia
|
44. |
tervitab 18. juuni 2004. aasta otsust (3) anda Horvaatiale kandidaatriigi staatus; |
|
45. |
võtab teadmiseks nõukogu otsuse lükata edasi ühinemiskõnelused Horvaatiaga seoses erimeelsustega nimetatud riigi täieliku koostöö suhtes Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga; |
|
46. |
tervitab seoses sellega nõukogu otsust võtta vastu raampõhimõtted läbirääkimisteks Horvaatiaga ja kutsub Horvaatia valitsust üles tegema tõsiseid jõupingutusi, et tõestada oma täielikku koostööd Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga; leiab, et see on oluline proovikivi piirkonna kõikide riikide jaoks ja avaldab tunnustust Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunali tehtavale raskele tööle; |
|
47. |
kutsub Horvaatiat üles lahendama veel lahtisi piiritüliküsimusi dialoogis Sloveeniaga, et vältida ühepoolseid meetmeid, mille eesmärk on kahjustada Sloveenia-Horvaatia piiri kindlaksmääramist ja mõjutada piiri märkimist ilma nõusolekuta, ning andma oma parim põgenike naasmise julgustamisel ja hõlbustamisel; |
|
48. |
võtab teadmiseks Horvaatia peaministri Sanaderi visiidi 2004. aasta novembris Belgradi - esimene selline ametlik visiit pärast endise Jugoslaavia kokkuvarisemist; võtab teadmiseks tõsiasja, et peaminister Sanader ja Serbia ja Montenegro president Marovic kirjutasid alla rahvusvähemusi ning tehnika- ja teadusalast koostööd käsitlevatele kokkulepetele ja et nad olid samal arvamusel, et nii Horvaatia kui Serbia ja Montenegro tulevikku peab kuuluma Euroopa Liidu liikmesus; |
|
49. |
kutsub ametivõime üles võtma olulisi meetmeid, et hõlbustada põgenike naasmist ning tagada õiglased ja tõhusad siseriiklikud kohtuprotsessid sõjakuritegude üle; |
|
50. |
soovitab nõukogul ja komisjonil saata Horvaatiasse niipea kui võimalik järelevalvet teostav rakkerühm, et hankida järgmiseks nõukogu kohtumiseks usaldusväärseid andmeid, millest lähtuvalt saaks langetada otsuseid; |
Üldised märkused
|
51. |
nõuab, et rahvusvaheline sekkumine piirkonnas oleks paremini koordineeritud; märgib, et olukorras, kus piirkonnas on esindatud mitmed olulised jõud, on vajalik nendevaheline pädevuste määratlemine/jaotamine; pöörab erilist tähelepanu vajadusele jaotada selgelt Euroopa Ülesehitusameti ja piirkonnas olevate komisjoni “hajutatud” delegatsioonide vastutused/pädevused; |
|
52. |
palub nõukogul ja komisjonil kehtestada selge teekaart ja ühinemisstrateegia Lääne-Balkani riikide jaoks järgmise mõne aasta jooksul, eriti pidades silmas läbirääkimiste alustamist Horvaatiaga, palub, et EL saadaks ühetähendusliku sõnumi teistele Kagu-Euroopa riikidele; |
|
53. |
rõhutab, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess Lääne-Balkani piirkonnas on oluline raamistik riikide liikumisel ELi suunas; |
|
54. |
rõhutab, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi ning stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tähtsust tuleks tõsta ning et EL peaks esitama selge järkjärgulise integratsiooni ajakava; |
|
55. |
kutsub ELi julgustama ja toetama kõiki selle piirkonna valitsusi Türgi eeskujul ajutise riikliku arengukava koostamisel, et luua institutsiooniline suutlikkus tulevase ELi abi vastuvõtmiseks, eriti maaelu, infrastruktuuri ja inimressursside arendamise vallas; |
|
56. |
vabakaubandust Kagu-Euroopa riikide ja ELi turu vahel halvab päritolureeglite küsimus, kuna enamikel juhtudel need riigid ei liitunud üleeuroopalise kokkuleppega päritolureeglite kohta; palub komisjonil seada esmatähtsaks nende riikide aitamise mis tahes läbirääkimistel ja vajalikes protseduurides osalemisel; |
|
57. |
märgib, et Lääne-Balkani riikidega suhtlemiseks määratud eelarveassigneeringuid on alates 2002. aastast igal aastal pidevalt ja märkimisväärselt vähendatud; ja on otsustanud määrata nimetatud piirkonnale järgmises finantsperspektiivis asjakohased rahastamisvahendid, võttes arvesse piirkonna olulisi probleeme, astmelist üleminekut füüsiliselt rekonstrueerimiselt institutsionaalsele ülesehitamisele ning ühinemiseelsele abile, samuti piirkonna strateegilist tähtsust Euroopa Liidule; |
|
58. |
pidades silmas vajadust hõlmata piirkonna edasiliikumisel ELi suunas kogu ühiskonda, eriti arvamuskujundajaid, kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma kiireloomulisi meetmeid piirkonda puudutava justiits- ja siseküsimuste strateegia raames piirikontrollialase koostöö tugevdamiseks, sh. komisjoni uurimus (mille tulemused esitatakse 2005. aasta lõpus) piirkonna riikide viisanõuete järkjärgulise lihtsustamise mõju kohta; arvab, et uurimuses tuleks pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas hõlbustada õpilaste, valitsusväliste organisatsioonide esindajate, majanduselu kujundajate ja poliitiliste institutsioonide esindajate ning äriinimeste liikumist; |
|
59. |
kutsub asjassepuutuva piirkonna riigivõime üles tugevdama pingutusi, et tuua riiklike kohtute ette kõik sõjakuritegude eest vastutavad isikud, hoolimata ohvrite ja täideviijate etnilisest kuuluvusest, ning teha seda vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud õiglase kohtupidamise standarditele ja koostöös Endise Jugoslaavia Sõjakuritegude Rahvusvahelise Tribunaliga; |
|
60. |
rõhutab, et piirkonna riigid saavad palju ära teha, et aidata iseendil teha edasisi edusamme teel ELi integratsiooni poole, vastates järgmistele tingimustele:
|
|
61. |
tervitab Sofia deklaratsiooni mustlaste kaasamise aastakümne kohta ja palub komisjonil toetada asjassepuutuva piirkonna riikide pingutusi mustlaste olukorra otsustaval parandamisel; |
|
62. |
ELi poliitika põhieesmärk peaks hõlmama ELi abi rakendamist ja haldamist käsitlevate vastutuste süstemaatilist ja järkjärgulist ülekandmist, kohalike ja siseriiklike ametiasutuste rolli suurendamist ning pidevat kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude kaasahaaramise suurendamist, kui kõnealustel riikidel on võimalik seda teha; |
|
63. |
palub komisjonil kanda riikide institutsioonid nüüd otse ELi abi finantsjuhtimissüsteemi, mis on ette nähtud CARDS-programmis; |
|
64. |
kutsub kõiki piirkonna riike üles tegema koostööd piirkondliku infrastruktuuri koordineerimise valdkonnas, sest selle sektori areng on ülioluline piirkonna majanduslikuks integratsiooniks; |
|
65. |
avaldab kahetsust, et põgenike ja riigi siseselt ümberasustatud inimeste tagasipöördumine ei ole veel lõpule viidud; |
|
66. |
on jätkuvalt tõsiselt mures noorte väljarände ja ajude äravoolu pärast piirkonnas ning vaesuse ja töötuse omavahel mitte seoses olevate tasemete pärast; |
|
67. |
märgib, et Balkani piirkonnas olevad miiniväljad takistavad endiselt oluliselt Kagu-Euroopa piirkondade arengut ja integratsiooni ning, et vaatamata viimastel aastatel tehtud tõhusale tööle, tuleb ELi miinivastast tegevust piirkonnas jätkata, et täita Ottawa konventsiooni eesmärk, mis näeb ette miinivabade piirkondade väljakuulutamise hiljemalt 2010. aastaks; |
|
68. |
on arvamusel, et tõelise kodanikuühiskonna areng ja toetus on asendamatu tegur, mis on seotud demokraatlike institutsioonide tugevdamisega ja poolte täielikuks lepitamiseks tee sillutamisega; |
|
69. |
kutsub komisjoni üles tegema edasisi pingutusi asjassepuutuva piirkonna riikide abistamiseks, et tagada nende multietnilise pärandi täielik kajastamine nende haridussüsteemides ja nende osalemine Euroopa Liidu hariduse vahetusprogrammides; |
|
70. |
nõuab tungivalt, et komisjon tuleks välja konkreetse projektiga, mis käsitleb naaberpiirkondade vahelise hõlbustatud liikumisvabadusega alade loomist ning mis seetõttu tõhustaks piiriülese ja piirkondliku koostöö arengut; |
|
71. |
nõuab tungivalt, et komisjon edendaks ja toetaks mestimisprogrammide loomist munitsipaaltasandil ning toetaks kõiki meetmeid, mis hõlbustavad võrgustiku loomist erinevate tegutsejate vahel ELis ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikides; |
|
72. |
leiab, et ÜROga koostöös tegutsev EL mängib otsustavat rolli raamistiku loomisel kõikide oluliste sidusrühmade osavõtul toimuvate koheste kõneluste jaoks Kosovo staatuse üle, ning loodab nendelt aruteludelt konstruktiivseid tulemusi; |
|
73. |
nõuab tungivalt, et Lääne-Balkani riigid võtaksid vastu ELi relvaekspordi toimimisjuhendi ja rakendaksid seda; |
|
74. |
kutsub komisjoni ja Euroopa Ülesehitusametit üles veelgi julgustama ja toetama laiaulatuslikku tõe- ja lepitusprotsessi, mis täiendab kohtumenetlusi, mis peaksid hõlmama kodanikuühiskonda, poliitilisi tegutsejaid ja kultuuritegelasi ning looma pinnase piirkonna kestvaks rahuks ja stabiilsuseks; nimetatud lepitusprotsess peab olema eriti suunatud noortele ja selles peaks sisalduma täielik õpikute ülevaade ja ajalooõpingute kava; |
*
* *
|
75. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, kõikidele selle piirkonna valitsustele ja parlamentidele, Kagu-Euroopa stabiilsuspakti ELi erikoordinaatorile, ELi eriesindajatele piirkonnas, ÜRO eriesindajale Kosovos (UNMIK), OSCEle ja Euroopa Nõukogule. |
(1) ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 521.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2004)0056.
(3) Vt nõukogu 17.-18. juuni 2004. aasta lõppjäreldused (10679/2/04 REV 2).
P6_TA(2005)0132
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (2003)
Euroopa Parlamendi resolutsioon nõukogu aastaaruande kohta Euroopa Parlamendile seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspektide ja põhivalikutega, sealhulgas nende finantsmõju kohta Euroopa ühenduste 2003. aasta üldeelarvele (8412/2004 - 2004/2172(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse 29. oktoobril 2004. aastal Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut; |
|
— |
võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat; |
|
— |
võttes arvesse nõukogu aastaaruannet Euroopa Parlamendile ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspektide ja põhivalikute kohta, sealhulgas nende finantsmõju kohta Euroopa ühenduste 2003. aasta üldeelarvele (8412/2004); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 6. mail 1999. aastal sõlmitud eelarvemenetluse parandamist ja eelarvedistsipliini käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (1) punkti 40; |
|
— |
võttes arvesse ELi lepingu artiklit 21; |
|
— |
võttes arvesse oma 12. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni Euroopa põhiseaduse lepingu kohta (2); |
|
— |
võttes arvesse oma 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamisel tehtud edusammude kohta (3); |
|
— |
võttes arvesse oma 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni suhete kohta (4); |
|
— |
võttes arvesse oma 20. novembri 2003. aasta resolutsiooni “Suurem Euroopa - naabrus: uus raamistik suheteks meie ida- ja lõunapoolsete naabritega” (5); |
|
— |
võttes arvesse oma 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni “Uus Euroopa julgeoleku- ja kaitsesüsteem - prioriteedid ja puudused” (6); |
|
— |
võttes arvesse oma 26. veebruari 2004. aasta soovitust nõukogule ELi ja Venemaa suhete kohta (7); |
|
— |
võttes arvesse oma 22. aprilli 2004. aasta resolutsiooni atlandiülese partnerluse olukorra kohta 25.-26. juunil 2004 Dublinis toimuva ELi-USA tippkohtumise eelõhtul (8) ja 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni atlandiüleste suhete kohta (9); |
|
— |
võttes arvesse oma 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni rahu ja väärikuse kohta Lähis-Idas (10); |
|
— |
võttes arvesse oma 24. septembri 2003. aasta soovitust nõukogule olukorra kohta Iraagis (11); |
|
— |
võttes arvesse oma 12. veebruari 2004. aasta resolutsiooni “Afganistan: väljakutsed ja tulevikuväljavaated” (12); |
|
— |
võttes arvesse oma 15. novembri 2001. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika suhteid puudutava ühise strateegia ning globaalse partnerluse kohta (13); |
|
— |
võttes arvesse oma 13. jaanuari 2005. aasta resolutsiooni hiljutise India ookeani tsunamikatastroofi kohta (14); |
|
— |
võttes arvesse 16.-17. detsembri 2004 Brüsseli Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi ning eriti otsuseid terrorismi ja välissuhete kohta; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 112 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse välisasjade komisjoni raportit ja eelarvekomisjoni arvamust (A6-0062/2005); |
|
A. |
arvestades, et Euroopa Parlament on arvamusel, et temaga ei konsulteerita piisavalt vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ettenähtule, kuna nõukogu praegune praktika on edastada lihtsalt kirjeldav loetelu eelmise aasta tegevustest, selle asemel et konsulteerida Euroopa Parlamendiga järgmise aasta põhiaspektide ja põhivalikute osas; |
|
B. |
arvestades, et praegune praktika tuleks seetõttu lõpetada ja asendada teisega, mis näeb ette tõelise konsulteerimise Euroopa Parlamendiga ülalmainitud tähenduses ja toob kaasa Euroopa Parlamendi ulatuslikuma kaasamise; |
|
C. |
arvestades, et 29. oktoobril 2004 Roomas allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingu mõttel ja sisul peaks isegi juba enne ratifitseerimist olema oluline mõju ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika teostamisele aastal 2005 ja hiljem; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud oma seisukohti viisi kohta, kuidas tuleks suhted teatud piirkondade ja riikidega korraldada ning paremini tasakaalustada, et suurendada liidu välistegevuse globaalset iseloomu; |
|
E. |
arvestades, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika praegune rahastamine on täiesti ebapiisav, seda nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ja ka demokraatliku vastutuse osas; |
|
1. |
olles küll rahul viisiga, kuidas kõrge esindaja / nõukogu peasekretär on tõepoolest hoidnud Euroopa Parlamenti täielikult kursis peamiste ühise välis- ja julgeolekupoliitika teemade arenguga, lükkab kindlalt tagasi nõukogu senise a posteriori-lähenemisviisi, mis seisneb selles, et nõukogu edastab üksnes kirjeldava nimekirja eelmisel aastal läbi viidud ühise välis- ja julgeolekupoliitika tegevustest, ning on arvamusel, et selline praktika kujutab endast Euroopa Parlamendiga eelneva konsulteerimise osas Euroopa Liidu lepingu artikli 21 ja 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe selget rikkumist; |
|
2. |
palub nõukogul seepärast lõpetada praegune praktika ja asendada see a priori-lähenemisviisiga, mille puhul konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga iga aasta algul põhiaspektide ja põhivalikute küsimuses, mida nõukogu on antud aastaks ette näinud nii globaalsete kui horisontaalsete teemade ning ka erinevate geograafiliste piirkondade kavandatud prioriteetide osas; palub lisaks anda nõukogul järgnevalt aru, kas ja kuidas võeti Euroopa Parlamendi panust arvesse; |
|
3. |
kavatseb aidata kaasa püüdlustele suurendada ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustega seotud demokraatlikku vastutust, pidades kõrge esindaja / nõukogu peasekretäriga ja välissuhete volinikuga kord kvartalis toimuva arvamuste vahetuse raames regulaarseid arutelusid riikide parlamentidega, sealhulgas arutelu muudatusettepanekute üle, mille on esitanud riikide parlamendid ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitleva Euroopa Parlamendi aastaaruande kohta; |
|
4. |
palub nõukogul ja kõrgel esindajal / nõukogu peasekretäril osaleda aktiivselt iga-aastasel arutelul Euroopa julgeolekustrateegia üle koos Euroopa Parlamendiga ja riikide parlamentidega; |
|
5. |
ergutab nii nõukogu kui ka liikmesriike suurendama veelgi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika parlamentaarset kontrolli siseriiklikul tasandil, suurendades riikide parlamentide rolli Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide heakskiitmisel, ja Euroopa tasandil, andes Euroopa Parlamendile olulise rolli terve ühise välis- ja julgeolekupoliitika eelarve kontrollimisel; |
|
6. |
nõuab tungivalt, et nõukogu tagaks oma poliitikavahendite nagu sanktsioonipoliitika rakendamise suurema ranguse ja poliitilise kohustumisega; |
Ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhiaspektid ja põhivalikud aastal 2005 pärast põhiseaduse lepingu allkirjastamist
|
7. |
väljendab seisukohta, et uue lepingu sätete mõtet (ja sisu) ühise välis- ja julgeolekupoliitika osas tuleks kohaldada juba praegu, nii nagu seda juba tehti Euroopa Kaitseagentuuri loomisega, “lahinggrupi” kontseptsiooniga, ELi edasiarendatud naabruspoliitika loomisega, mis peaks olema ELi praegusest naabruspoliitikast tunduvalt tähendusrikkam, ja solidaarsusklausli kohaldamisega terrorismiohu või terrorirünnakute tõrjumiseks; nende tagajärgedega tuleks tegeleda asjaomaste meetmete, sealhulgas kodanikukaitse praeguste ja tulevaste vahendite tõhusa kooskõlastamise kaudu ning vastastikuse solidaarsuse kohustuse kaudu anda abi ja toetust, kui mõne Euroopa Liidu liikmesriigi vastu toimub relvastatud kallaletung; |
|
8. |
palub seega, et Euroopa Parlamenti teavitataks võrdselt nõukoguga ja kaasataks ulatuslikumalt kõikidesse komisjoni asepresidendi / ELi välisministri tulevastesse ettepanekutesse, mis puudutavad ühise välis- ja julgeolekupoliitika ettevalmistamist aastaks 2005; |
|
9. |
väljendab soovi, et tulevane Euroopa Liidu välisteenistus täidaks välistegevuse valdkonnas võtmerolli, abistades ELi välisministrit / komisjoni asepresidenti; tuletab igal juhul meelde vajadust säilitada Euroopa Parlamendi pädevused ja uue teenistuse kui terviku vastutus Euroopa Parlamendi ees, eriti mis puudutab komisjoni osade integreerimist uude teenistusse (välissuhete peadirektoraat, EÜ delegatsioonid jne); nõuab perspektiivi edasisteks arenguteks valitsustevahelistes elementides (mis tulevad ennekõike liikmesriikidest), nii et tulevane teenistus saab osana komisjonist järgida integreeritud ühenduse mudelit, jäädes samal ajal valitsustevahelistes küsimustes nõukogule täiesti lojaalseks; |
|
10. |
palub nõukogul teha kõik võimalik, et anda põhiseaduse lepingus ette nähtud kaitsealasele solidaarsusklauslile tõeline sisu niipea, kui leping jõustub ning tõeline ja tõhus ühine välis- ja julgeolekupoliitika on määratletud; |
|
11. |
peab vajalikuks, et välissuhete volinik ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohaldaksid nüüd, kui põhiseaduse leping on allkirjastatud, uusi nõudeid, teavitades Euroopa Parlamenti täielikult, konsulteerides temaga ja kaasates teda tugevamalt kõikidesse ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustesse; rõhutab vajadust tagada eriti Euroopa Kaitseagentuuri kogu tegevuse demokraatlik kontroll ja läbipaistvus; |
|
12. |
tervitab Euroopa Kaitseagentuuri loomist ja komisjoni ettevalmistavaid meetmeid julgeolekualase teadustöö valdkonnas; peab vajalikuks eraldada julgeolekualasele teadustööle, sealhulgas tsiviilaspektidele, keskmise tähtajaga rahastamiskavas igal aastal kohane summa; |
|
13. |
palub nõukogul konsulteerida regulaarselt Euroopa Parlamendiga ja kaasata Euroopa Parlamenti ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiaspektide ja põhivalikute küsimuses ning hoida Euroopa Parlamenti kursis Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika arenguga kooskõlas Euroopa põhiseaduse lepingu artikli I-41 lõikega 8; kõnealune konsulteerimine peaks toimuma samamoodi nagu nõuti eespool ühise välis- ja julgeolekupoliitika puhul; |
Eriettepanekud globaalsete ja horisontaalsete teemade kohta aastal 2005
|
14. |
tervitab 12. detsembril 2003 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat; pooldab täielikult selle tsiviil-sõjalist terviklikku lähenemisviisi ning ennetava tegutsemise ja tõhusa mitmepoolsuse võtmekontseptsioone, mis peavad samuti iseloomustama nii ühist välis- ja julgeolekupoliitikat kui Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, ning osutab raportile, mida Euroopa Parlamendi välisasjade komisjon praegu strateegia kohta koostab; rõhutab vajadust arendada suutlikkust reageerida kiirelt humanitaarkatastroofide korral; |
|
15. |
rõhutab sellega seoses, nagu sätestatud julgeolekustrateegias, vajadust arendada vastavat julgeolekukultuuri ja toetab seetõttu täielikult juba alustatud tööd ELi väljaõppekontseptsiooni rakendamiseks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; Euroopa julgeoleku- ja kaitsekolledži arendamine ja ülesehitamine peab tulevikus tagama Euroopa Liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele hästi väljaõpetatud töötajad, kes on suutelised töötama tõhusalt Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas; selleks tuleb kolledž asetada organisatoorselt usaldusväärsele alusele ja varustada piisavate rahaliste vahenditega; |
|
16. |
toetab täielikult praegu tehtavaid ühiseid jõupingutusi ELi massihävitusrelvade leviku vastase strateegia rakendamiseks, pidades silmas ÜRO tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) läbivaatamist 2005. aastal ning aktiivset rolli, mida EL peaks täitma selles kontekstis ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1 540(2004) rakendamisel; osutab oma eelnevatele seisukohtadele väikerelvade kohta ja oma 22. aprilli 2004. aasta resolutsioonile jalaväemiine käsitleva Ottawa konventsiooni läbivaatamise kohta (15); kinnitab oma toetust ELi relvaekspordi toimimisjuhendi tugevdamisele, et muuta see siduvaks, ja rahvusvahelist relvakaubanduse lepingut pooldavale ELi tegevusele; |
|
17. |
rõhutab oma tugevat usku sellesse, et tuumadesarmeerimine annab olulise panuse rahvusvahelisse julgeolekusse ja strateegilisse stabiilsusse ning vähendab tuumarelvade leviku ohtu; kutsub neid liikmesriike, kellel on tuumaarsenal, üles täitma oma kohustusi, mis tulenevad NPT artiklist 6; nõuab tungivalt, et liikmesriigid toetaksid eelseisval NPT läbivaatamise konverentsil värsket algatust rahvusvahelisel tasandil uute tuumaohtude kohta, nagu tegid ettepaneku ÜRO peasekretär Kofi Annan ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektor Mohammed El Baradei, tuumadesarmeerimise ja ÜRO desarmeerimiskonverentsi taaselustamise kohta; |
|
18. |
jagab Euroopa Ülemkogu seisukohta, et terrorismivastane võitlus on jätkuvalt üks liidu prioriteet ja välissuhetega seotud poliitika võtmeelement, rõhutades aga veel kord, et see ei tohi toimuda inimõiguste ja kodanikuvabaduste arvel, ning teeb ettepaneku suurendada sidusust ja otsustavust liidu terrorismivastases poliitikas kolmandate riikide suhtes järgmiste meetmete abil:
|
|
19. |
omistab äärmiselt suurt tähelepanu oma panusele terrorismivastasesse võitlusse; seetõttu nõuab tungivalt, et Euroopa Parlamendi välisasjade komisjon ja kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon leiaksid sobiva menetluse, et valmistada ette teemakohased soovitused edastamiseks nõukogule ja komisjonile; kutsub sellega seoses nõukogu üles teavitama täielikult välisasjade komisjoni ning kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni ELi terroristlike ühenduste nimekirja küsimusest ja nendega selles küsimuses konsulteerima; tervitab sellega seoses eesistujariigi Luksemburgi positiivset reaktsiooni; |
|
20. |
peab oluliseks kasutada loodusõnnetuste korral võimsust, mida nõukogu ja komisjon arendavad tsiviil-sõjalises valdkonnas, sealhulgas tsiviil-sõjaline planeerimisüksus ning ettevõtmised, nagu GALILEO ja GMES; |
Euroopa Parlamendi prioriteedid erinevates geograafilistes piirkondades aastal 2005
|
21. |
palub nõukogul astuda viivitamatult samme olemasoleva geograafilise tasakaalustamatuse korrigeerimiseks viimase kümne aasta jooksul vastu võetud ühise välis- ja julgeolekupoliitika õigusaktide seas, nii et oleks võimalik saavutada erinevate piirkondade vahel vastavalt liidu globaalsetele ambitsioonidele õiglasem tasakaal; palub nõukogul eriti luua geograafiline tasakaal seni laienemise tõttu idasuunal tehtud jõupingutuste ja uute jõupingutuste vahel lõunapoolse Vahemere piirkonna suunal; rõhutab siiski, et nõukogu peaks vältima vähemalt jahedaid žeste, mis väljendavad ELi kahanenud huvi edusammude suhtes Lääne-Balkanil, Ukrainas ja Lõuna-Kaukaasias; |
|
22. |
soovitab seetõttu astuda nõukogul vajalikke samme, et EL saaks kasutada ära olemasolevaid privilegeeritud suhteid teatud geograafiliste piirkondadega (kahe piirkonna vaheliste, mitmepoolsete või kahepoolsete assotsiatsioonilepingute jne kaudu), et tugevdada oma mitmepoolset tugevust teiste üleminekuriikide ja piirkondadega suhtlemisel, kellega ei ole selliseid privilegeeritud suhteid veel loodud; rõhutab lisaks, et ELi naabrusele ei tohi omistada suuremat prioriteeti ELi ja maailma arengumaade vaheliste oluliste suhete ja solidaarsuse arvel; |
|
23. |
omistab siiski äärmiselt suurt tähtsust ennekõike liidu järgnevatele laienemistele, nagu otsustas Euroopa Ülemkogu 16.-17. detsembril 2004, ja teiseks Euroopa naabruspoliitika arendamisele kui liidu kõrgeimatele prioriteetidele 2005. aasta poliitilises tegevuskavas, sealhulgas Euroopa riikide Euroopa Majanduspiirkond; rõhutab, et on äärmiselt oluline teha kõik võimalik leidmaks Lähis-Ida konfliktile lahendus rahu ja väärikuse kaudu neliku rahuplaani (Quartet Road Map) põhjal ning rakendades Euroopa Ülemkogu poolt juunis 2004 otsustatud strateegilist partnerlust Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnaga; tervitab seetõttu Ariel Sharoni ja Abu Mazeni hiljutist tippkohtumist Sharm el Sheikis; nõuab sama kindlalt, et tuleb teha kõik võimalik aitamaks kaasa teiste olemasolevate või ettenähtavate konfliktide ja kriiside lahendamisele, nagu konfliktid ja kriisid Kosovos, Tšetšeenias, Darfuris, Somaalias, Suure järvistu piirkonnas, Iraanis ja Põhja-Koreas, ning sotsiaalse progressi taotlemisele maailmas kooskõlas ÜRO aastatuhande arengueesmärkidega; |
|
24. |
omistab äärmiselt suurt tähtsust ka Lääne-Balkanit puudutava Euroopa strateegia jätkamisele ja edasiarendamisele, mille eesmärk on integreerida piirkonna riigid järkjärgult Euroopa institutsioonidesse, seda eriti pidades silmas tähtsaid otsuseid, mis tehakse 2005. aasta teisel poolel Kosovo lõpliku staatuse kohta; |
|
25. |
on valmis töötama koos nõukogu ja komisjoniga Serbia ja Montenegro, sealhulgas Kosovo pikaajalise strateegilise ümberkujundamise kallal eesmärgiga võimaldada kõikidele antud piirkonna inimestele ühine rahumeelne tulevik Euroopa Liidus; |
|
26. |
ootab tihedat koostööd nõukogu ja komisjoniga, et kindlustada poliitiliselt ja majanduslikult Lähis-Idas alustatud rahuprotsessi; |
|
27. |
peab oluliseks, et EL ja Ameerika Ühendriigid kujundaksid oma suhet konstruktiivselt ning et NATO muutuks taas suuremal määral võrdõigusliku poliitilise arutelu kohaks, kus tuleb leida mõistlik tasakaal ennetamise, kriisiohjamise ja sõjalise võimsuse vahendite vahel; peab oluliseks võtta vastu ühised seisukohad (Euroopa Parlament - Ameerika Ühendriikide Kongress) teatud globaalsete, ühist huvi pakkuvate teemade (terrorismivastane võitlus, piirkondlikud konfliktid, massihävitusrelvade levik, desarmeerimine, rahvusvaheline õigus, tõhus mitmepoolsus, koostöö energiavaldkonnas, kliimamuutused jne) kohta ja arvab, et eriti 2005. aastal, Madridi deklaratsiooni kümnendal aastapäeval, tuleks anda atlandiülestele suhetele uut hoogu: atlandiülese turu väljakujundamine aastaks 2015, uue atlandiülese tegevuskava ajakohastamine atlandiülese partnerluslepingu abil, mis peaks jõustuma nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt kahe aasta jooksul; |
|
28. |
rõhutab vajadust ELi ja Ameerika Ühendriikide tiheda koostöö järele globaalsete majandus-, poliitiliste ja julgeolekuprobleemidega tegelemisel; nõuab uue atlandiülese programmi väljatöötamist, et struktureerida globaalsete küsimuste alast dialoogi; |
|
29. |
nõuab tungivalt, et nõukogu arutaks Euroopa Parlamendiga kolmandate riikidega sõlmitavate “strateegiliste partnerluste” kontseptsiooni, mis peab tuginema ühiste väärtuste jagamisel ja edendamisel; nõuab sellega seoses üldise hinnangu andmist strateegilistele partnerlustele Vene Föderatsiooni ja Hiinaga; |
|
30. |
palub nii nõukogul kui komisjonil teha kõik võimalik, et tagada tihedad suhted Venemaaga, mis peegeldavad meie ühiseid huve ja väärtusi ning põhinevad inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja demokraatia täielikul austamisel; |
|
31. |
toetab sellega seoses nõukogu ettepanekut ELi ja Venemaa ühise kriisiohjamise kohta Transnistria ja Lõuna-Kaukaasia konfliktide puhul; juhib tähelepanu sellele, et Tšetšeenias toimuv sõda komplitseerib tõelise partnerluse arengut, ja kordab oma nõudmist leida konfliktile poliitiline lahendus, kaasates kõik Tšetšeenia ühiskonna demokraatlikud jõud; |
|
32. |
avaldab kahetsust, et suhetes Hiinaga on tehtud edusamme ainult kaubandus- ja majandusvaldkondades, kuid puuduvad tõelised saavutused inimõiguste ja demokraatia küsimustes; kordab nõuet kasutusele võtta siduv ELi relvaekspordi toimimisjuhend ja kutsub sellega seoses nõukogu üles mitte tühistama relvaembargot ja leidma võimalusi dialoogi hõlbustamiseks, pingete leevendamiseks ja desarmeerimise toetamiseks väinaülestes suhetes, toetades Taiwani kui demokraatia mudelit kogu Hiina jaoks; |
|
33. |
väljendab sügavaimat muret seoses rakettide suure arvuga Lõuna-Hiinas, mis on sihitud üle Taiwani väina, ja Hiina Rahvavabariigi niinimetatud “eraldumisvastane seadusega”(anti-secession law), mis halvendab õigustamatult olukorda teisel pool väina; kutsub Hiina Rahvavabariiki ja Hiina Vabariiki Taiwanil üles taasalustama poliitilisi kõnelusi vastastikuse mõistmise ja tunnustamise alusel, et edendada stabiilsust, demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Ida-Aasias; |
|
34. |
toetab jõupingutusi, mida teevad Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa ning nõukogu ja komisjon, et ergutada Iraani saama piirkonnas aktiivseks ja rahumeelseks partneriks, kes austab täielikult inimõiguste küsimusi, ning tagada, et ta ei arenda tuumarelvi; ning rõhutab, et tõenditel kõnealuste relvade jätkuva arendamise kohta oleks ELi ja Iraani vahelistele suhetele ülitõsised tagajärjed; |
|
35. |
toetab Euroopa tegevuse edasist tugevdamist Afganistanis ning pooldab selle ülesande usaldusväärset ja keskmises perspektiivis plaanitavat rahastamist; pooldab rahvusvahelise üldsuse suurendatud jõupingutusi ülesehituse valdkonnas; omistab seejuures erilist tähtsust haridussüsteemi ülesehitamisele, naiste, tütarlaste ja laste olukorra parandamisele, desarmeerimisele ja taasintegreerimise meetmetele ning oopiumikasvatuse majanduslike alternatiivide väljatöötamisele ja elluviimisele; |
|
36. |
kutsub nõukogu üles alustama võimalikult kiiresti menetlust ühise välis- ja julgeolekupoliitika ühise seisukoha vastuvõtmiseks Iraagi kohta; |
|
37. |
väljendab selles kontekstis sügavat muret seoses Korea Rahvademokraatliku Vabariigi 10. veebruari 2005. aasta avaldusega, milles kõnealune riik teatab kavatsusest peatada määramata ajaks osalemine mitmepoolsetel kõnelustel tema tuumaprogrammi üle; |
|
38. |
viitab oma arvukatele resolutsioonidele ja raportitele erinevate geograafiliste piirkondade kohta, mis sisaldavad väärtuslikke panuseid arutelusse viisi üle, kuidas peaks liidu poliitika nende geograafiliste piirkondade suhtes arenema, et saavutada ülamainitud õiglane tasakaal; |
|
39. |
tõstab veel kord esile aktiivset rolli, mida liit peab täitma suhetes kolmandate riikidega, edendades inimõigusi ja tagades aastatuhande arengueesmärkide saavutamise, mis on oluline osa nii ühise välis- ja julgeolekupoliitika kui ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika puhul; |
|
40. |
osutab ELi kooskõlastatud tegevusele hiljutiste Ukraina valimiste ajal kui heale näitele selle kohta, kuidas peaksid erinevad Euroopa institutsioonid koos liikmesriikidega reageerima ning võtma juhtrolli, kui kaalul on ühised Euroopa huvid ja väärtused; kohustub toetama Ukrainat puudutavaid täiendavaid samme, kuna hiljutised arengud tähendavad ka liidu jaoks selgelt suuri väljakutseid; |
|
41. |
kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles kaaluma lisaks Euroopa naabruspoliitika raames vastu võetud tegevuskavas ette nähtud meetmetele ka teisi Ukraina assotsieerimise vorme, mis annaksid sellele riigile selge Euroopa perspektiivi ja vastaksid Ukraina rahva valdava enamuse poolt näidatud pürgimustele, mis võivad lõpuks tuua kaasa riigi ühinemise ELiga; |
Euroopa Parlamendi seisukoht liidu rolli kohta teatud mitmepoolsetes organisatsioonides
|
42. |
soovitab enne uue põhiseaduse lepingu jõustumist, mis annab liidule selgesõnaliselt juriidilise isiku staatuse, astuda vajalikke samme suurendamaks liidu kui terviku esindatust erinevates rahvusvahelistes mitmepoolsetes organisatsioonides, eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), Euroopa Nõukogus ja kõikidel teistel asjaomastel foorumitel; kutsub nõukogu ja komisjoni üles kaasama vajadusel Euroopa Parlamendi liikmeid selle eesmärgi saavutamisse; rõhutab eriti vajadust tõhustada ELi suhteid OSCE ja Euroopa Nõukoguga ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga; palub määrata Euroopa Parlamendile roll, mis on kooskõlas parlamentaarse diplomaatia kõrge tasemega, millega Euroopa Parlament aitab kaasa ühise välis- ja julgeolekupoliitika arengule; |
|
43. |
väljendab seisukohta, et liit tervikuna peaks täitma tähtsat rolli eriti ÜRO süsteemis ja et ELile peaks olema tulevikus tagatud koht ÜRO Julgeolekunõukogus, mis väljendaks tõelist ja tõhusat ühist välispoliitikat, ning liit peaks toetama ÜRO reformi kõrvuti ohtude, väljakutsete ja muutuste kõrgetasemelise ekspertrühma raportis sisalduvate ettepanekutega; |
|
44. |
tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu teatud ELi liikmesriikide algatusest tulenevalt tehtud ajaloolist otsust esitada Darfuris kordapandud kuriteod uurimiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurörile; on seisukohal, et see on otsustav samm sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude ohvritele erapooletu õigusemõistmise tagamisel; avaldab siiski kahetsust, et erandina ei allu Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusele kodanikud nendest riikidest, kus Rooma statuut on ratifitseerimata ja kutsub nõukogu üles jätkuvalt Rahvusvahelist Kriminaalkohut kindlalt toetama; |
Euroopa Parlamendi seisukoht ühise välis- ja julgeolekupoliitika rahastamise kohta aastal 2005
|
45. |
kordab, et vastamine Euroopa julgeolekut ohustavale viiele peamisele tegurile, nagu on määratletud Euroopa julgeolekustrateegias (terrorism, massihävitusrelvade levik, piirkondlikud konfliktid, läbikukkunud riigid, organiseeritud kuritegevus), nõuab pikaajalisi väliskohustusi, mille puhul kasutatakse kõiki kättesaadavaid vahendeid, sealhulgas olulisi investeeringuid julgeolekualasesse teadustöösse ja konfliktide ärahoidmisse, ning millega kaasneb konkreetsete, püsivate eelarveliste kompromisside selge tegemine tulevases finantsperspektiivis aastateks 2007-2013; |
|
46. |
rõhutab, et eriti kui tegemist on Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonidega - eelkõige nendega, mille võtab ette liit üksi ning mida kavandab ja viib läbi tema tsiviil-sõjaline üksus - ei ole enam võimalik eristada tsiviil- ja sõjaliste kulutuste rahastamist; |
|
47. |
rõhutab seepärast veelkord, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames läbiviidavate sõjaliste operatsioonide ühiseid kulusid tuleks rahastada ühenduse eelarvest (nagu tehakse juba tsiviilvaldkonnas politseioperatsioonide puhul) ja mitte täiendavast eelarvest või liikmesriikide käivitusfondist, nagu on praegu ette nähtud; |
|
48. |
tuletab sellega seoses meelde uusi võimalusi, mida pakub kavandatud “humanitaar-lahinggruppide” tulevaste sekkumiste rahastamine looduskatastroofide korral, mille puhul on vajalik sõjaliste ja tsiviilabivahendite kombineerimine, nagu hiljuti Lõuna-Aasia tsunamikatastroofi puhul; kutsub sellega seoses nõukogu ja komisjoni üles koostama uut ettepanekut, milles võetakse arvesse ka Euroopa Parlamendi ettepanekut Euroopa tsiviilotstarbelise rahukorpuse kohta ja põhiseaduse artiklis III-321 ette nähtud Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse asutamist; |
|
49. |
palub nõukogul kõikide tulevaste Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonide korral terrorismivastase võitluse raames ja vastandina olemasolevatele põhimõtetele nagu “costs lie where they fall” (iga osalev riik katab ise oma kulud) või teised ad hoc-kokkulepped nagu niinimetatud “ATHENA mehhanism” kaaluda selliste operatsioonide ühiste kulude rahastamist ühenduse eelarvest; |
*
* *
|
50. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile, NATO peasekretärile ja Euroopa Nõukogu peasekretärile. |
(1) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0004.
(3) ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 599.
(4) ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 79.
(5) ELT C 87 E, 7.4.2004, lk 506.
(6) ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 599.
(7) ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 182.
(8) ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 1043.
(9) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0007.
(10) ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 610.
(11) ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 226.
(12) ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 647.
(13) EÜT C 140 E, 13.6.2002, lk 569.
(14) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0006.
P6_TA(2005)0133
Euroopa julgeolekustrateegia
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa julgeolekustrateegia kohta (2004/2167(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Roomas 29. oktoobril 2004. aastal allkirjastatud Euroopa põhiseaduse lepingut; |
|
— |
võttes arvesse 12. detsembril 2003. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa julgeolekustrateegiat, mis järgnes sellega seotud algatusele Kreeka kui eesistujariigi poolt, välisministrite mitteametlikule istungile (Kastellorizon, mai 2003) ja Thessaloniki Euroopa Ülemkogu (19.-20. juuni 2003) järeldustele; |
|
— |
võttes arvesse oma 30. novembri 2000. aasta resolutsiooni ühise Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika sisseseadmise kohta pärast Kölni ja Helsingit (1); |
|
— |
võttes arvesse oma 10. aprilli 2003. aasta resolutsiooni Euroopa uue julgeoleku- ja kaitsestruktuuri kohta - prioriteedid ja puudused (2); |
|
— |
võttes arvesse oma 10. märtsi 2005. aasta resolutsiooni 2005. aasta tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi kohta ning tuumarelvade kohta Põhja-Koreas ja Iraanis (3); |
|
— |
võttes arvesse valge raamatu ettepanekut Euroopa kaitse kohta, mis esitati ELi Julgeoleku-uuringute Instituudi poolt mais 2004; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa inimjulgeoleku doktriini kohta tehtud aruannet, mis esitati ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale 15. septembril 2004; (4) |
|
— |
võttes arvesse kõikide Euroopa institutsioonide avaldatud erinevaid konfliktide ärahoidmise programme; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse välisasjade komisjoni raportit (A6-0072/2005); |
|
A. |
võttes arvesse Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika arengu saavutust, nagu see sätestati Prantsuse ja Suurbritannia St Malo 3.-4. detsembri 1998. aasta deklaratsioonis; |
|
B. |
võttes arvesse järgnevat Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika arengukava, mida väljendati Euroopa Ülemkogu kohtumistel Kölnis (3.-4. juunil 1999), Helsingis (10.-11. detsembril 1999) ja Göteborgis (15.-16. juunil 2001); |
|
C. |
arvestades vajadusega tugevdada kontrolli relvade ekspordi üle ELis ja EList ning kogu maailmas, |
|
D. |
tunnistades ELi erinevate abiprogrammide tähtsat rolli ja nende asendamatut panust majanduse arengu, demokraatlike institutsioonide kasvu toetamise, taastusmeetmete rakendamise, makromajanduslike programmide koostamise ning inimõiguste edendamise osas; |
|
E. |
tunnustades seda, et Euroopa julgeolekustrateegias propageeritud igakülgset lähenemist järgitakse Balkanimaades juba aktiivselt, nagu nähtub praegu piirkonna stabiliseerimiseks rakendatavate ELi vahendite valikust: abiprogramm CARDS; tsiviilmissioonid PROXIMA ja EUPM; ning sõjaline missioon ALTHEA; |
|
F. |
tunnistades enam kui kümne aasta jooksul tehtud avaliku arvamuse uuringute poolt kinnitatud jätkuva toetuse taset, mille alusel enam kui 60% ELi kodanikest pooldab ELi ühist välispoliitikat ja enam kui 70% pooldab ühist kaitsepoliitikat; märkides samas, et teiste arvamusküsitluste kohaselt ei pooldata sõjaliste kulutuste suurendamist; |
|
G. |
pöörates kahetsusega tähelepanu sellele, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika aruandluse taset Euroopa Parlamendi ees vastavalt Euroopa põhiseaduse lepingu artiklile III-304 ei ole märkimisväärselt tõstetud ning et Euroopa Parlamendiga ei konsulteerita ega ole kunagi konsulteeritud mitmete nõukogu otsuste ja sammude puhul; tunnistab siiski kõrge esindaja ja tema teenistuse üles näidatud head tahet Euroopa Parlamendi teavitamisel ning Euroopa Parlamendiga dialoogi alustamisel; soovitab kõrgel esindajal ja tema teenistusel jätkata ja tugevdada seda läbipaistvat dialoogi Euroopa Parlamendiga, |
|
H. |
pidades kinni, ilma et see piiraks eelmise punkti kohaldamist, liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames rakendatud meetmete jätkuvast aruandekohustusest riikide parlamentide eest, eriti nende liikmesriikide osas, kus igasuguste sõjaliste meetmete rakendamiseks on vajalik parlamendi heakskiit, |
|
I. |
tunnustades seda, et kõiki liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames kasutusele võetud meetmeid ja abinõusid tuleb rakendada rangelt rahvusvahelist õigust järgides ja ÜRO harta põhimõtteid austades, nagu see on selgelt sätestatud Euroopa põhiseaduse lepingu artiklites I-3 ja III-292; |
|
J. |
arvestades, et mitmetel ELi liikmesriikidel (sh Ühendkuningriigil, Saksamaal, Hispaanial, Itaalial ja Kreekal) on olnud ja on mõnedel juhtudel siiani oma kogemused terrorismi erinevate vormidega ja neid kandvate filosoofiatega, |
|
K. |
arvestades, et lähemas tulevikus on islamiterrorism suurim väljakutse ELile, nagu ka teistele piirkondadele, eriti kui terroristidel peaks õnnestuma saada oma valdusse massihävitusrelvi; |
|
L. |
arvestades sellega, et Euroopa julgeolekustrateegia on osaks üldisest ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, mille puhul võib mängu tulla kogu ELi käsutuses olev poliitiliste, sealhulgas diplomaatilise, majandusliku või arendusliku iseloomuga abinõude valik; |
Euroopa julgeolekukeskkond
|
1. |
rõhutab, et üksnes kõikehõlmava arusaama abil “julgeoleku” kontseptsioonist suudetakse õigesti arvestada nii poliitiliste demokraatlike murede (nt inimõiguste rikkumine, teatud kodanikerühmade tahtlik diskrimineerimine, repressiivsed režiimid) kui ka paljude erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnateguritega (nt vaesus, nälg, haigused, kirjaoskamatus, loodusvarade nappus, keskkonna halvenemine, ebapiisavad kaubandussuhted jne), mis aitavad kaasa olemasolevatele piirkondlikele konfliktidele, riikide läbikukkumisele ning kuritegelike ja terroristlike võrgustike esilekerkimisele, kuigi viimaste ettevõtmisi ei saa mingil viisil, kujul ega vormis ülalmainitud teguritega õigustada; |
|
2. |
on seepärast rahul Euroopa julgeolekustrateegias väljendatud terviklikuma arusaamisega “julgeoleku” kontseptsioonist; jagab Euroopa julgeolekustrateegias väljendatud seisukohta, et peamiseks ohuks meie ülemaailmsele julgeolekule on praegu terrorism, massihävitusrelvade levik, lahendamata piirkondlikud konfliktid, läbikukkunud või läbikukkuvad riigid ning organiseeritud kuritegevus; rõhutab, et nende ähvardustega ei saa esmaselt tegeleda ega neid lahendada üksnes sõjalisi abinõusid kasutades; |
|
3. |
jõuab seepärast samale järeldusele, mida on väljendatud Euroopa julgeolekustrateegias, et kõige paremini võivad turvalisema maailma loomisele kaasa aidata kombineeritult kasutatud erinevad abiprogrammid ja -vahendid, sealhulgas arengupoliitilised programmid ja vahendid nii ELi kui liikmesriikide tasandil samaaegselt diplomaatiliste, tsiviil- ja sõjaliste vahendite ning kogemustega; |
|
4. |
sellest tulenevalt rõhutab vajadust nimetatud julgeolekukeskkonna mõiste liidu olemasolevates struktuurides kasutusele võtta, nii et liit oleks suuteline tuvastama kriisiolukordi võimalikult varakult, et ennetavaid meetmeid rakendada; soovitab sellega seoses teha suuremaid pingutusi, et luua ohtude osas varajase hoiatamise süsteem, kasutades andmete analüüsiks ja hindamiseks innovatiivseid tehnoloogiaid IT tsiviilvaldkonnast; väljendab oma seisukohta, et “pingetuvastuskeskuste” rajamine nii tulevase Euroopa Liidu välisteenistuse raames kui ka Euroopa Liidu väliste teenistuste nagu näiteks Aafrika Liidu omade kaudu oleks üks paljudest mõistlikest viisidest, et jõuda eriti kriisiohtlikes regioonides konfliktide juurteni, anda neist teada ja aidata kaasa nende kõrvaldamisele, et ennetada seeläbi vägivalla puhkemist; rõhutab siinkohal veelgi, kuivõrd ta tähtsustab konfliktide ennetamise ja samuti terrorismivastase võitluse integreerimist kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse; |
ELi strateegilised eesmärgid
|
5. |
on täiesti nõus Euroopa julgeolekustrateegias väljendatud liidu strateegiliste eesmärkidega: ähvarduste käsitlemine; julgeoleku ülesehitamine liidu naabruses; rahvusvahelise korra tugevdamine tõhusa tegutsemise kaudu läbi tõhusate mitmepoolsete struktuuride; rõhutab, et Euroopa julgeolekustrateegia eesmärgid lähevad Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjalistest aspektidest tunduvalt kaugemale; |
|
6. |
pöörab tähelepanu sellele, et ähvarduste käsitlemisel on vajalik määratleda, kas tegemist on piirkondlikku ja/või üleilmset laadi ähvardustega, et liit võiks mõjusalt mobiliseerida oma saadaolevad vahendid ja ressursid probleemiga tegelemiseks; märgib, et julgeoleku loomine liidu naabruskonnas aitab peamiselt tõrjuda piirkondliku iseloomuga ähvardusi, samal ajal kui üleilmse iseloomuga ähvardusi tuleb käsitleda tõhusates mitmepoolsetes rahvusvahelistes struktuurides, milles EL on liikumapanevaks jõuks; pöörab samas tähelepanu sellele, et mitmepoolseid organisatsioone ja struktuure võib appi kutsuda ka piirkondlike ähvarduste puhul; |
|
7. |
jagab täiel määral liidu uues naabruspoliitikas ja Euroopa julgeolekustrateegias väljendatud arvamust, et liidu naabrust tuleks mõista laiemalt, kattes lisaks ELiga piirnevatele Ida-Euroopa riikidele ka kaugemal idas ja lõunas paiknevaid regioone, nagu Kaukaasia, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika; pöörab tähelepanu nimetatud poliitika ühilduvusele liidu jätkuvate sammudega, leidmaks Barcelona protsessi kaudu lahendust ka Araabia-Iisraeli konfliktile; rõhutab, et demokraatia ja õigusriik on rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise kõige tähtsamateks eeldusteks; |
|
8. |
rõhutab ÜRO ülimuslikkust mitmepoolses institutsionaalses raamistikus ning vajadust selle järele, et EL mängiks juhtivat rolli selle asendamatu institutsiooni struktuuride ja võimaluste taaselustamisel; seoses sellega võtab teadmiseks 21. märtsi 2005. aastal ÜRO peasekretärile esitatud raporti nimega “Suuremas vabaduses: arengu, julgeoleku ja kõigile inimõiguste suunas”; tervitab nimetatud raportit - välistamata mis tahes tulevaste üksikasjalike hinnangute andmiseks Euroopa Parlamendi poolt - kui lähtepunkti avatud arutelu jaoks ÜRO reformimiseks, et see oleks valmis vastu astuma 21. sajandi väljakutseteks; soovitab ELil ja liikmesriikidel koordineerida oma seisukohad nimetatud arutelude käigus, olles täiel määral teadlikud sellest, et avaliku arvamuse uuringud näitavad jätkuvat toetust ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja Euroopa julgeoleku-ja kaitsepoliitika senisest tugevama esiletoomise osas ELi kaudu; |
|
9. |
rõhutab lisaks vajadust selle järele, et liit mängiks juhtivat rolli koostöös teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, mis edendavad rahu ja julgeolekut kogu maailmas; rõhutab eriti OSCEga täieliku koostöö vajadust; |
|
10. |
rõhutab kindla ja õiglase arenduspoliitika jätkamise tähtsust ELi poolt, et tõhusalt panustada üleüldiselt tunnustatud aastatuhande arengueesmärkidesse; |
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika hiljutised vahe-eesmärgid
|
11. |
märgib viimase kahe aasta jooksul omandatud väärtuslikke kogemusi tsiviil- ja politseimissioonides, sealhulgas: juhtimise ülevõtmine rahvusvahelise politseijõudude üksuse poolt (nüüd ELi politseimissioon) Bosnias ja Hertsegoviinas alates aastast 2003; PROXIMA endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ning EUJUST THEMIS Gruusias; tervitab samuti eelolevat Euroopa Liidu politseiteenistuse paigutamist Kongo Demokraatlikku Vabariiki (EUPOL Kinshasa); |
|
12. |
tunnistab liidu sõjaliste võimaluste laiendamise osas saavutatud märkimisväärset progressi; pöörab samas tähelepanu NATOga kokkulepitud raamistiku Berlin Plus tähtsusele, mis tegi võimalikuks ELi esimese sõjalise missiooni CONCORDIA endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis ning ALTHEA missiooni Bosnias ja Hertsegoviinas; tunnustab liidu Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika raamistiku teretulnud paindlikkust, mis tegi võimalikuks ka operatsiooni ARTEMIS Kongo Demokraatlikus Vabariigis; |
|
13. |
rõhutab ELi kriisivaatluskeskuse (SITCEN) poolt juba antud positiivset panust, kombineerides kogu kättesaadava tsiviil-, sõjaväelise ja diplomaatilise luure veenva taustanalüüsi tagamiseks mis tahes olukorra kohta; soovitab liikmesriikidel veelgi intensiivistada teabe jagamist SITCENiga, et põhjendamatult mitte takistada Euroopa julgeolekustarteegias väljendatud ambitsioonide täitumist; |
|
14. |
rõhutab, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika eriline olemus ja lisaväärtus seisneb tsiviil- ja sõjaliste komponentide kombineerimises, ning märgib ülalmainitud saavutusi silmas pidades, et tulevikus seisab ELi ees üha rohkem väljakutseid leidmaks head ja kohast tasakaalu sõjaliste ja tsiviilkomponentide vahel, et täita Euroopa julgeolekustrateegia eesmärki ja juhinduda selle vaimust; on seisukohal, et ALTHEA missioon Bosnias ja Hertsegoviinas pakub selles küsimuses väärtuslikke kogemusi, kuivõrd liit suudab koordineerida oma sõjalisi jõupingutusi praegu käimasolevate tsiviiloperatsioonide ja -programmidega; |
Progress 2010. aasta põhieesmärgi ja 2008. aasta tsiviilpõhieesmärgi suunas
|
15. |
on nõus 17. mail 2004. aastal üldasjade ja välissuhete nõukogu poolt ametlikult vastuvõetud 2010. aasta põhieesmärgis kavandatud eesmärkidega ning kokkuleppega töötada välja 2008. aasta tsiviilpõhieesmärk, mille üldasjade ja välissuhete nõukogu 13. detsembril 2004. aastal heaks kiitis kui vahendi ELi jõudude koondamiseks, et tagada Euroopa julgeolekustrateegia strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud võimalused; leiab, et nendele kaalukatele ja ajaga seotud sihtmärkidele tuleks valge raamatu näol konkreetne kuju anda; |
|
16. |
sellega seoses tunnistab üldasjade ja välissuhete nõukogu 22. novembri 2004. aasta kohtumisel tehtud edusamme intensiivsete sõjaliste operatsioonide jaoks välja töötatud kiiresti positsioonidele paigutatavate lahinggruppide kontseptsiooni edasisel väljaarendamisel; pöörab tähelepanu sellele, et nimetatud lahinggrupid tuleb peamiselt komplekteerida ELi kahe ja mitme riigi vaheliste vägede ridadest; pöörab samuti tähelepanu kokkuleppele töötada välja üldasjade ja välissuhete nõukogu poolt heakskiidetud 2008. aasta tsiviilpõhieesmärk ning on rahul selles väljendatud kavatsusega muuta olemasolevad tsiviilinstrumendid laiahaardelisemaks ja tõhusamaks, et erinevate integreeritud üksusi võiks kombineerida territooriumil esinevate teatud vajaduste alusel; tunnistab seega, et edaspidi ületab tsiviilkriisiohjamine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika osana Feiras tegelikult seatud nelja prioriteetse valdkonna piirid (politsei, õigusriik, tsiviilhaldus ja kodanikukaitse); |
|
17. |
rõhutab, pidades eriti silmas lahinggruppide täieliku operatiivsuse saavutamist aastaks 2007, positsioonidele paigutamise üldise lähenemise tähtsust ning on nimetatud kontekstis rahul Ateena ja Eindhoveni koordineerimiskeskuste panustega sõjaväetranspordi sektorisse; |
|
18. |
on selles osas samuti rahul sellega, et Euroopa Ülemkogu võttis ametlikult vastu ettepaneku tsiviil/sõjalise raku (Civ/Mil) loomise osas Euroopa Liidu sõjalises staabis; pöörab tähelepanu sellele, et Civ/Mil hakkab mängima eriti olulist rolli kõikide (s.t tsiviil-, sõjaliste ja ühiste tsiviil/sõjaliste) operatsioonide strateegilisel planeerimisel ning - alates aastast 2006 - ELi iseseisvate missioonide operatsioonikeskuse rajamisel juhtudel, kus riiklikke peakortereid ei ole ette nähtud; rõhutab veelgi Civ/Mili tähtsust põhimõtete ja mudelite väljatöötamisel tsiviil/sõjalise liidese haldamiseks; tunnistab samas, et mitmed nimetatud põhimõtetest ja mudelitest kooruvad välja praeguste ja tulevaste operatsioonide käigus; |
|
19. |
juhib ELi tulevaste tsiviil/sõjaliste segamissioonide kavandamise osas tähelepanu raportis “Euroopa inimjulgeoleku doktriin” sisalduvatele ettepanekutele ja ideedele; on selles suhtes lisaks praegustele edusammudele Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas, nagu Civ/Mili asutamine, mis on kooskõlas nimetatud raporti üldise suunaga, rahul ka tulevikus kavandatava Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomisega, nagu on sätestatud Euroopa põhiseaduse lepingu artikli III-321 lõikes 5; pöörab samas tähelepanu sellele, et nimetatud artiklis kujutatakse Euroopa vabatahtlikku humanitaarabikorpust peamiselt ette kui “raamistikku, milles Euroopa noored saaksid liidu humanitaarabioperatsioonidele ühiselt kaasa aidata”; nõuab seepärast, et nimetatud raamistikku laiendataks või täiendataks täiendava “korpuse” loomisega, et ära kasutada oma karjääri tipus olevate või erru läinud professionaalide kogemusi ja teadmisi, et luua pigem Euroopa tsiviilrahuvalvejõududega sarnanev funktsionaalne korpus - nagu Euroopa Parlament seda mitmel puhul ette on pannud; |
|
20. |
pöörab tähelepanu sellele, et 7. jaanuaril 2005. aastal - osalt välisasjade voliniku poolt esitatud esialgsete ettepanekute alusel - kutsus ka üldasjade ja välissuhete nõukogu oma pädevaid abistavaid organeid ja komisjoni andma hinnangut ELi kriisireageerimisvõime tõstmise ulatusele katastroofiabi osas; |
|
21. |
soovitab nõukogul ja komisjonil garanteerida olemasolevate instrumentide ja võimaluste, samuti uute ettepanekute vastastikune täiendavus ja sidusus, eriti lähedase seose osas konfliktikaitse ja kriisiohjamise vahel; leiab, et mõõdetavat edu selle veel lõpetamata ülesande puhul võib pidada edasiminekuks, silmas pidades kavandatud Euroopa välisteenistuse asutamist; |
|
22. |
tervitab mõnede liikmesriikide initsiatiivi asutada Euroopa sandarmeeriajõud ning nende valmisolekuga teha see kättesaadavaks Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide huvides; rõhutab nimetatud jõudude erilist kasulikkust, tagamaks üleminekut operatsioonide puhtalt sõjalisest faasist kombineeritud või puhtalt tsiviilfaasile; |
|
23. |
rõhutab vajadust töötada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas sisalduva ELi koolituskontseptsiooni tõhusa rakendamise kaudu välja Euroopa julgeolekukultuur, mis suurendab kõikide ELi kriisiohjesse haaratud osalejate koostalitusvõimet; rõhutab selles kontekstis vajadust asutada Euroopa julgeoleku- ja kaitsekolledž, mis varustab ELi institutsioone ja liikmesriike väljaõpetatud personaliga, kes on võimeline töötama tõhusalt kõigi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika küsimustega; leiab, et nimetatud kolledž peab tuginema põhjendatud organisatoorsetele ja rahalistele vahenditele; |
|
24. |
märgib rahuldustundega kiireid samme, mis on astutud Euroopa Kaitseagentuuri loomisel juba enne Euroopa põhiseaduse lepingu ametlikku vastuvõtmist; pöörab tähelepanu sellele, et lisaks kriisiohje kaitsevõime edasisele arendamisele peaks Euroopa Kaitseagentuuri tegevusest liidule kasu olema ka teadus- ja arenduskulude ratsionaliseerimise tagamisel liikmesriikides ning pikemas perspektiivis aidates anda panust Euroopa relvastusturu loomisele; leiab, et Euroopa Relvastusagentuur peaks pöörama erilist tähelepanu lahinggruppide relvastusele ja varustusele ning peaks tagama nende kokkusobivuse; kutsub prioriteedina lahingugruppide varustamisele uue üldvarustusega; hoiatab samas, et kõik Euroopa Kaitseagentuuri tulevased saavutused sõltuvad suures osas liikmesriikide heast (poliitilisest) tahtest, kutsub tegema kättesaadavaks piisavas koguses eelarvelisi vahendeid, võimaldamaks Euroopa Kaitseagentuuri relvastusealaste initsiatiivide realiseerimist; seoses sellega pöörab täiendavalt tähelepanu sellele, et Euroopa Kaitseagentuuri ei tohi takistada pikaajaliste suutlikkuseesmärkide taotlemisel, mis ulatuvad kaugemale 2010. aasta põhieesmärgist, et liit võiks Euroopa julgeolekustrateegia eesmärkide taotlemisest kasu saada; |
|
25. |
näeb Euroopa kosmosepoliitikat kui ühte peamistest 21. sajandil ELi ees seisvatest strateegilistest väljakutsetest; pöörab tähelepanu sellele, et telekommunikatsiooni ja luure valdkondades on mitmeid projekte arendatud paralleelselt, vähendades tõhusust ja kasvatades kulusid; kutsub ühendama selliseid projekte nagu näiteks Prantsusmaa satelliidisüsteem Helios ja Saksamaa süsteem SAR-Lupe Euroopa julgeolekualase teadustöö raamistikus; |
|
26. |
tervitab komisjoni jõupingutusi edendada ELis lähitulevikus julgeolekualast teadustööd; pooldab seetõttu järgmiste teadusuuringute raamprogrammide raames iseseisva Euroopa kaitseuuringuteprogrammi loomist koos kaitseküsimuste jaoks sobivate vahenditega, teemadega ja rahastamismudelitega vastavalt isikuterühma soovitustele; samas osutab riskile dubleerida Euroopa Kaitseagentuuri teadusuuringutealaseid initsiatiive; kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike seepärast hoidma lähedasi töösuhteid, et nimetatud riski vältida; soovitab sellega seoses tehnoloogial põhinevate teadusuuringute kõrval keskendumist ühiste mudelite loomise ja simulatsioonipädevuse arendamisele, samuti keskendumist võimele analüüsida ähvardustega seonduvat ja kaitsekäsitusi, kasutades seejuures ära vastavaid eeliseid; |
Suutlikkuse puudujäägid
|
27. |
võtab teadmiseks alljärgnevad kolm tõsiste puudujääkide kategooriat, mis võiksid oluliselt kahjustada liidu võimet korraldada tsiviilkriisiohje operatsioone ja peamiselt sõjalisi vahendeid rakendavaid intensiivsete mõõtmetega humanitaarsekkumise operatsioone, nagu näiteks Rwanda-sarnaste mõõtmetega humanitaarkatastroofide peatamine:
|
|
28. |
märgib, et lahinggruppide pidev arendamine tegeleb suurel määral esimese puudujäägiga; pöörab tähelepanu sellele, et kavandatud transpordilennukite A400 M ehitamine ei lahenda täielikult teist puudujääki, ning soovitab võtta kasutusele abinõud puudujäägiga edasiseks tegelemiseks; soovitab sellegipoolest, et pöörataks tähelepanu positsioonidele paigutatavate vägede vahetustesüsteemi kehtestamisele; nõuab seda liiki vahetustesüsteemi silmas pidades ühiseid standardeid õppuste osas, näiteks helikopterite puhul; leiab, et teovõimet võiks tõsta ja kulusid vähendada ühise õppustesüsteemi abil; viimasena nimetatud puudujäägi osas soovitab tungivalt võtta meetmeid, võimaldamaks ELil teostada sõjaliste jõudude abi nõudvaid missioone, tuginemata NATO-le või mis tahes üksiku liikmesriigi ressurssidele; osutab sellele, et nimetatud meetmed võiksid praktikas tähendada liikmesriikide olemasolevate ressursside ja võimaluste koondamist eesmärgiga rajada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika huvides tegutsev kahese kasutusega sidebaas või võrgustik; |
|
29. |
rõhutab lisaks, et 2010. aasta põhieesmärgi all väljendatud eesmärkidest ja sihtidest ei piisaks intensiivsema iseloomuga või üle aasta kestvate missioonide korraldamiseks; soovitab seepärast komisjonil lähedases koostöös nõukoguga esitada valge raamat praktiliste nõuete kohta Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning Euroopa julgeolekustrateegia väljatöötamiseks, et ühtlasi veelgi edendada debatti tulevase Euroopa kaitsestrateegia väljatöötamise osas; |
Relvade ekspordi kontroll ja massihävitusrelvade ning kergerelvade kiire leviku pidurdamine
|
30. |
tunnustab liidu ühtse välis- ja julgeolekupoliitika raames kõikehaaravat Euroopa strateegia sidusust massihävitusrelvade kiire leviku vastu, mille Euroopa Ülemkogu võttis 2003. aasta detsembris ametlikult vastu koos Euroopa julgeolekustrateegia strateegiliste eesmärkidega; märgib rahuldusega kõrge esindaja isikliku esindaja tehtud tööd selle strateegia III peatüki rakendamisel, nagu on esitatud 2004. aasta detsembris kinnitatud Euroopa Ülemkogu prioriteetide loetelus; |
|
31. |
nõustub Euroopa julgeolekustrateegiaga, et massihävitusrelvade levik on potentsiaalselt kõige suurem oht meie julgeolekule, ja soovitab tungivalt, vastavalt Euroopa julgeolekustrateegia sätetele, et EL kasutaks tema käsutuses olevate vahendite täielikku kogu massihävitusrelvade ohu nurjamiseks, märkides selles küsimuses, et võimalik terrorismi ja massihävitusrelvade kombinatsioon nõuab kohest ja kohast vastutoimet; |
|
32. |
rõhutab vajadust, et Euroopa Liit võtaks üle initsiatiivi rahvusvahelise relvastuskontrolli režiimi tugevdamiseks ning aitaks seeläbi kaasa rahvusvahelise korra tõhusa mitmepoolsuse tugevdamisele; märgib edasi jõupingutuste koondamise kohta, et ühildada massihävitusrelvade leviku pidurdamise aspekte ELi naabruspoliitikas üldiste strateegiliste eesmärkidega julgeoleku tagamiseks liidu naabruses; |
|
33. |
tervitab kavatsetavat massihävitusrelvade kiire leviku pidurdamise tingimuste kaasamist kõikidesse tulevastesse partnerlus- ja koostöölepingutesse ELi ja kolmandate riikide vahel, nagu näiteks Tadžikistaniga 11. oktoobril 2004 sõlmitud partnerlus- ja koostöökokkulepe (5), samuti praegu kinnitamist ootav assotsieerumislepingu projekt Süüriaga; |
|
34. |
tervitab fakti, et ELi läbirääkimiskõnelused Iraani kui piirkondliku võimu esindajaga tuumarelvade leviku ennetamise eesmärgil toimusid ühenduses õiguspäraste majanduslike ja piirkondlike julgeolekuhuvidega; märgib, et selline poliitika on välis- ja julgeolekupoliitika avaldus, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel ja mitmepoolsusel rahvusvahelise ühenduse parimaid huvisid silmas pidades; tervitab asjaolu, et ELi ja Ameerika Ühendriikide positsioonid seoses Iraaniga on märgatavalt lähenenud; |
|
35. |
märgib ära vastastikuse eksperdihinnangu ELi praegu kasutusel oleva ekspordikontrolli süsteemi kohta; märgib, et peamine tulemus lähtuvalt selle ülevaate esimesest järgust, mis toimus 2004. aasta kevadel, oli liikmesriikide vajadus võtta nii kollektiivselt (s.t EL) kui ka individuaalselt vastu ennetavam lähenemine ekspordi kontrollimiseks mitmeotstarbeliste nimetuste osas; soovitab liikmesriikidele nende tulemuste põhjal viivitamatut soovituste järgimist ning selles valdkonnas suurema kasu ammutamist SITCENist, samuti ka teabevahetuse baasist üldiselt; tervitab ELi jõupingutusi niipalju kui võimalik ELi ühtse positsiooni koordineerimisel ja organiseerimisel mitmesuguste ekspordikontrolli režiimide raamides, ja tervitab edaspidiseid ELi jõupingutusi uute liikmesriikide lülitamiseks erinevatesse ekspordikontrolli režiimidesse; |
|
36. |
märgib olemasolevaid praktilisi raskusi strateegia rakendamisel massihävitusrelvade leviku vastu, eriti mitmesuguste algallikate ja menetluste tõttu, mille kaudu tuleb eelarvevahendeid mobiliseerida; soovitab tungivalt nõukogul ja komisjonil koos Euroopa Parlamendiga arendada dialoogi nende menetluste kiirendamiseks ja lihtsustamiseks koos väljavaatega vastu võtta selliseid muudatusi asjakohases, uues finantsvahendite raamistikus eelarveperioodiks aastatel 2007-2013; |
|
37. |
rõhutab vajadust edaspidi karmistada ELi eeskirju relvade ekspordi korraldamisel, samuti vajadust suurendada ELi kaasabi väike- ja kergerelvade leviku pidurdamiseks, eriti rahvusvahelise relvakaubanduse lepingu kehtestamise teel; |
|
38. |
kutsub tuumarelva leviku tõkestamise lepingus määratletud tuumariike, eriti Ameerika Ühendriike, Hiinat ja Venemaad, pidades silmas terrorismi ja massihävitusrelvade leviku kontrolli alt väljuvat ohtu, üles vaatama oma tuumapoliitika tuumarelva leviku tõkestamise lepingu vaimus üle; avaldab seetõttu kahetsust seoses Ameerika Ühendriikide administratsiooni püüdlustega viimasel neljal aastal edendada uute tuumarelvade uurimist ja arendamist ning tema tõrjuva suhtumisega üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu ratifitseerimisse; on mures seoses Venemaa ebapiisavate jõupingutustega oma tuumavarude kaitsmisel; väljendab rahutust seoses sellega, et Hiina on suurendanud tunduvalt (12,6%) sõjalisi kulutusi, moderniseerinud ulatuslikult oma tuumarelvajõude ja suurendanud moodsate relvatehnoloogiate importi; |
Eelarvelised väljakutsed
|
39. |
märgib, et suurim oht Euroopa julgeolekustrateegia sidususele ja edukusele on võimalike piisavate eelarveressursside puudus, mida saaks kasutada kõigi ELi poliitikate ja vahendite puhul; märgib sellega seoses ELi abiprogrammide erilist tähtsust ja nende olulist kaasabi ennetavale mõistvale lähenemisele, mis on samuti väljendatud Euroopa julgeolekustrateegias; nõuab, et seda punkti peetaks meeles praeguste läbirääkimiste käigus tulevase finantsperspektiivi üle aastateks 2007-2013; |
|
40. |
märgib lisaks, et Euroopa julgeolekustrateegia tõhusus, aga eriti Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõltub suurel määral liikmesriikide kulutustest väljaspool ELi raamistikku; soovitab sellega seoses, esiteks, mõistlikumat ja efektiivsemat kaitseotstarbeliste riiklike kulude kasutamist, mida võidakse mõnedes liikmesriikides saavutada näiteks kiirema nüüdisajastamise ja vägede struktuuri muutmise teel, ning teiseks, mehhanismi kehtestamise teel liikmesriigi sisemajanduse kogutoodangu proportsiooni hindamiseks kaitsekulutustele; soovitab liikmesriikidel tungivalt teha seetõttu koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga; |
|
41. |
nendib kahetsusega, et Euroopa põhiseaduse lepingu artikkel III-313 on säilitanud topelteelarve status quo ühise välis- ja julgeolekupoliitika operatsioonideks; jälgib nõukogu jõupingutusi, et kindlustada mehhanismi (ATHENA) suuremat läbipaistvust, mille abil tavalised militaartegevusega seotud või kaitseotstarbelised kulutused peavad olema hallatavad väljaspool liidu eelarvet (6); rõhutab sellest hoolimata kindlat seisukohta, et jätkuv finantside lahutamine üldisteks tsiviiltegevusega seotud kulutusteks liidu eelarves nendest finantsidest, mis lähevad militaar- ja kaitsekulutusteks väljaspool ELi eelarvet, on järjest vähem põhjendatud, arvestades, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames toimuvad missioonid on üha rohkem oma loomult segunenud, kui on tunnistanud tsiviil/militaarsüsteemi asutused; |
|
42. |
rõhutab sellega seoses põhiprobleeme, mida praegused hankemenetlused tekitavad Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kiire tegutsemise organiseerimise osas; seepärast soovitab nõukogul ja komisjonil tungivalt niipea kui võimalik teha nende põhjalik analüüs, mis puudutab erimenetlusi või erandeid tulevastes Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika meetmetes ja tegevuses finantsmääruse (7) raames; |
Atlandiülesed suhted
|
43. |
märgib olulist kooskõla ülemaailmse ohu hindamisel, mis on esitatud mõlemas, nii Euroopa julgeolekustrateegias kui ka Ameerika Ühendriikide riiklikus julgeolekustrateegias; on seisukohal, et seda kooskõla peaks vaatlema kui põhja, millele mõlemad, nii EL kui ka Ameerika Ühendriigid võivad taas luua võrdsete partnerite dialoogi ühtse arusaama tagamiseks teatud asjakohaste küsimuste lahendamisel, nagu sõjajõudude volitused ja nende kasutamine vastavalt ÜRO hartale ja selle õigusliku osa vastavatele sätetele ning atlandiülese julgeolekukoostöö üldiseks taaselustamiseks; |
|
44. |
rõhutab, et atlandiülese julgeolekudialoogi põhielement peab olema keskendunud teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele, nagu Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioonile (OSCE) ja eriti Aafrika Liidule, andmaks neile võimalusi teha omapoolset kaastööd ülemaailmse julgeoleku tagamiseks; rõhutab selles osas mitmesuguste mitteametlike struktuuride kasulikkust, nagu näiteks “nelik” püsiva lahenduse saavutamisel Iisraeli-Palestiina konfliktis; |
|
45. |
väljendab soovi tugevamaks koostööks Ameerika Ühendriikidega terrorismi kasvu ja terrorismivastase võitluse alal; soovitab sellest hoolimata tungivalt, et EL ja Ameerika Ühendriigid jätkaksid oma positiivset dialoogi selles valdkonnas ja jälgiksid edasises koostöös täielikult tegevusplaani, nagu seda on kajastatud ELi-USA terrorismivastase võitluse ja massihävitusrelvade leviku pidurdamise deklaratsioonis, mis on vastu võetud ELi-USA tippkohtumisel 26. juunil 2004; arvab, et neid punkte peaks käsitlema kõikide ELi-USA vastavate julgeolekupoliitika kohtumiste kontekstis; |
NATO
|
46. |
märgib paljude liikmesriikide jätkuvat tunnustust NATO-le kui nende julgeoleku nurgakivile võimaliku sõjalise agressiooni tekkimise puhul; avaldab seisukoha, et koostöö ja vastastikune täiendavus peaksid olema peamised elemendid, millele on rajatud ELi/NATO suhted; teeb ettepaneku aruteludeks sellel teemal, võttes arvesse iga organisatsiooni erinevat iseloomu, mis puudutab riikide panuse NATO reageerimisjõududesse ja ELi kaitsepoliitiliste peaeesmärkide täiustatud koordineerimist, et vältida mis tahes dubleerimist; soovitab tungivalt liikmesriikidel oma vägede reformimise jätkamist eesmärgiga muuta väed kergemini positsioonidele paigutatavateks, transporditavateks ja jätkusuutlikeks; märgib selles osas, et lähitulevikus jätkab enamik liikmesriike samade üksuste saatmist mõlema organisatsiooni, nii NATO kui ka ELi käsutusse vajalike oskuste ja võimetega üksuste puudumise tõttu; nõuab liikmesriikidelt kasutusvalmis vägede reservi moodustamise laiendamist nii, et tulevikus saaksid nii NATO kui ka ELi tegevusvajadused kiiresti rahuldatud; |
|
47. |
märgib, et praeguseid probleeme, mis kahetsusväärselt raskendavad ELi sõjalise komisjoni ja NATO vahelist koostööd, võidakse kiiresti lahendada asjaosaliste otsusetegijate poliitilise hea tahte ülesnäitamise teel; |
|
48. |
kutsub Türgit looma NATO kontekstis tingimusi, edendamaks paremat koostööd, mis on kiiresti vaja sisse seada ELi sõjalise komisjoni ja NATO vastavate ametiorganite vahel; |
|
49. |
julgustab Euroopa Kaitseagentuuri uurima võimalusi relvastuskoostööks NATOga ja andma selgesõnaliselt võimalust selliseks koostööks halduslepingu raamis, mis allkirjastatakse ettenähtud ajal nende kahe vahel, nagu näeb ette nõukogu ühismeetme 2004/551/ÜVJP (Euroopa Kaitseagentuuri loomise kohta) (8) artikkel 25; |
|
50. |
märgib teatavate NATO ja ELi programmide ja poliitikate täiendavat iseloomu (NATO - partnerlus rahu nimel ja Istanbuli koostööinitsiatiiv ja Vahemere dialoog, EL - naabruspoliitika ja Barcelona protsess); julgustab mõlemaid pooli välja selgitama, kuidas need programmid ja poliitikad võiksid mõjusamalt sobida üksteise vastastikuseks tugevdamiseks; |
Riigi julgeolek ja terrorismivastane võitlus
|
51. |
täheldab, et Euroopajulgeolekustrateegia pöörab märkimisväärset tähelepanu traditsiooniliste arusaamade sulatamiseks endistest staatilistest sise- ja välisjulgeoleku piiridest; märgib siiski Euroopa julgeolekustrateegia sisuvaesust kahe, selgelt ohtudele suunatud arusaama ühendamisel; on sellest hoolimata teadlik, vaatamata kontseptuaalsetele lünkadele, nõukogu, komisjoni ja liikmesriikide paljudest ja mitmesugustest jõupingutustest sise- ja välisasjade valdkonnas; |
|
52. |
märgib terrorismi ennetamise, tagajärgede juhtimise ja oluliste infrastruktuuride kaitsega seoses komisjoni poolt esitatud ettepanekuid süsteemi ARGUS loomiseks, mis oleks võimeline edastama teavet ja koordineerima tegevuse reageeringut ja selle võimalikku liitmist mõlema, nii kriisikeskuse kui ka häirevõrgustikuga (CIWIN) oluliste ELi infrastruktuuride kaitseks; |
|
53. |
märgib sellega seoses Euroopa Ülemkogu 4.-5. novembril 2004. aasta “Haagi programmi” üleskutset nõukogule ja komisjonile seada riikide pädevust täielikult austades sisse terviklikud ja koordineeritud ELi kriisijuhtimise korraldused piiriülese mõjuga kriiside lahendamiseks ELi piirides, mida tuleb rakendada hiljemalt alates 1. juuliks 2006; |
|
54. |
tervitab ülalnimetatud ettepanekute ja üleskutsete alusel lõpetatud või alustatud tööd, samuti rida teisi meetmeid ja ettepanekuid, mis traditsiooniliselt moodustavad riigi sisepoliitika osa; sellega seoses tervitab ka SITCENi erilist osa riski hindamisel ja analüüsimisel seoses terroristide potentsiaalsete eesmärkidega; kutsub sellega seoses üles piiramatule koostööle riikide kaitseministeeriumide kõikide luureosakondade vahel, et luua SITCENi raames vastav võime; |
|
55. |
tervitab eelkõige eesmärki piiriülese luure- ja julgeolekuteenistuste teabe vahetamiseks vastavalt Haagi programmis sätestatud kasutatavuse põhimõtetele - kui see puudutab tulevast õiguskaitsega seotud teabevahetust - põhimõtet, mille abil, võttes arvesse nende teenistuste meetodite erilist olemust (sealhulgas vajadus kaitsta teabe kogumise menetlust, teabeallikaid ja pärast andmevahetust nende jätkuv konfidentsiaalsus), peab ühes liikmesriigis teenistusele kättesaadav teave olema tehtud kättesaadavaks teise liikmesriigi vastavatele teenistustele; |
|
56. |
mis puudutab sisejulgeolekupoliitikat, on sügavalt mures 2001. aasta oktoobris vastu võetud kõikide terrorismivastases originaalplaanis loetletud nõuetele vastavate meetmete ja vahendite ebaadekvaatse rakendamise üle liikmesriikides; |
|
57. |
märgib ära ELi kõrge esindaja poolt Euroopa Ülemkogule 16.-17. detsembril 2004 esitatud raportit terrorismivastase võitluse ühendamisest ELi välissuhete poliitikaga; märgib selle raporti järeldust, et 2010. aasta kaitsepoliitiliste peaeesmärkide ja 2008. aasta tsiviiltegevuse peaeesmärkide kontekstis peaksid võimed olema kohandatud mitmesuguste terrorismiohtude stsenaariumi nõuetele, kaasa arvatud võimalik tegutsemine solidaarsusklausli järgi (põhiseaduse artikkel I-43); |
|
58. |
kutsub üles uue naabruspoliitika raames ja ka üldiselt ELi välissuhete kontekstis laiendatud poliitilisele dialoogile terrorismi küsimustes kolmandate riikidega, käsitlemaks mitte ainult vajadusi nende piiramatuks koostööks rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega, vaid ka terrorismivastase võitluse klausli rakendamist lepingutes kolmandate riikidega, kus on tõendeid terrorismiohust või terroristide teatud tegevustest; |
|
59. |
tunneb siiski muret - tunnustades siiani tehtud tööd sise- ja välisasjade vahele piiri tõmbamiseks - selle töö sidususe ja koordineerimise üle, eriti selle üle kui palju võetakse arvesse demokraatlikke vabadusi ja õigusriigi põhimõtet; õhutab seetõttu oma välisasjade komisjoni ja kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjoni leidma vastavaid menetlusi, et valmistada selle teema kohta ette soovitusi nii nõukogule kui ka komisjonile esitamiseks, et kontrollida mitte ainult sellise töö sidusust ja koostööd, vaid ka tagada, et kodanike ja organisatsioonide nii kodaniku- kui ka poliitilised õigused ei oleks mingil viisil kahjustatud ja seega, kus vajalik, esitada soovitusi Euroopa Parlamendi vastavatele komisjonidele edastamiseks mõlemale, nii nõukogule kui ka komisjonile; |
Välisteenistus
|
60. |
tervitab Euroopa põhiseaduse lepingut kui tähtsat alust, mis püüdleb Euroopa julgeolekustrateegia poole ning selle edasisele arengule; leiab, et uue välisteenistuse loomine on eluliselt tähtis vahend välistegevuse organiseerimiseks ühtse välis- ja julgeolekupoliitika järgi ning seetõttu ka Euroopa julgeolekustrateegia jaoks; rõhutab, et tõhus Euroopa julgeolekustrateegia peab täiel määral kasutama oma tegevuses diplomaatilisi võimeid (s.t ELi välisminister ja Euroopa Liidu välisteenistus (artikkel I-28 ja artikli III-296 lõige 3) ja kui vajalik, ka sõjalist võimekust (s.t alaline struktureeritud koostöö liikmesriikide vahel kõige nõudlikumate missioonide täitmiseks, mis nõuab kõrgemat sõjalist võimekust (artikli I-41 lõige 6, III-312 ja protokoll)); |
|
61. |
soovitab tungivalt nõukogul ja komisjonil viivitamatult võtta vajalikke samme, ühendamaks oma tegevust koostöö vaimus enne Euroopa põhiseaduse lepingu lõplikku ratifitseerimist; rõhutab, et Euroopa Parlament püüab neid samme hinnata positiivsel ja konstruktiivsel viisil ning otsustab kõikide tegevusettepanekute ja meetmete üle üleminekuperioodil pigem kvaliteedi kui nende päritolu põhjal, väljavaatega luua funktsioneeriv ja tõhus Euroopa Liidu välisteenistus; rõhutab, et Euroopa Parlament otsustab samuti nende jõupingutuste üle selles valguses, kas nad respekteerivad põhiseaduses väljendatud poliitilist tahet sõnastada ühtne poliitika nii, et Euroopa saaks maailmas kõnelda ühel häälel; |
*
* *
|
62. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO peasekretärile, NATO ja OSCE peasekretäridele ja Euroopa Nõukogu peasekretärile. |
(1) EÜT C 228, 13.8.2001, lk 173.
(2) ELT C 64 E, 12.3.2004, lk 599.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0075.
(4) Euroopa kaitsevõime uuringurühma Barcelona raport.
(5) ELT L 340, 16.11.2004, lk 21.
(6) Nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ELT L 63, 28.2.2004, lk 68).
(7) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).
P6_TA(2005)0134
Doping spordis
Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis käsitleb võitlust dopingu kasutamise vastu spordis
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Amsterdami lepingule lisatud deklaratsiooni nr 29 spordi kohta ning Euroopa põhiseaduse lepingu artiklit III-282; |
|
— |
võttes arvesse oma 7. septembri 2000. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta, mis käsitleb ühenduse tugiplaani võitluseks dopingu kasutamise vastu spordis (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu ja nõukogu raames kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 4. detsembri 2000. aasta lõppjäreldusi dopingu vastu võitlemise kohta (2); |
|
— |
võttes arvesse oma 7. septembri 2000. aasta resolutsiooni komisjoni aruande kohta Euroopa Ülemkogule, mis käsitleb olemasolevate spordistruktuuride kaitset ja spordi ühiskondliku funktsiooni säilitamist ühenduse raames (Helsingi aruanne spordi kohta) (3); |
|
— |
võttes arvesse 5. märtsil 2003. aastal Kopenhaagenis vastu võetud ülemaailmset dopinguvastast koodeksit; |
|
— |
võttes arvesse 29. novembril 2004. aastal toimunud kultuuri- ja hariduskomisjoni avalikku kuulamist teemal “Dopingu kasutamine spordis: takistus sportlaslikkuse ideaali saavutamisel”; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5; |
|
A. |
arvestades, et 2004. aastal Ateenas toimunud olümpiamängudel avastatud dopingujuhtumite arv näitas taas, et dopingu kasutamine spordis on kahjuks endiselt tegelikkus, mille vastu tuleb võidelda; |
|
B. |
arvestades, et rahvatervis ja alaealiste kaitse on Euroopa Liidu prioriteedid; |
|
C. |
arvestades, et dopingu näol on tegemist tõelise rahvatervise probleemiga, mis puudutab kõiki spordiga seotud inimesi, sealhulgas noori ja amatööre, kes omandavad keelatud aineid näiteks tervisekeskustes ning üha sagedamini ka Interneti vahendusel; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa aasta “Haridus spordi kaudu” edule peaks järgnema Euroopa Liidu tegevus spordis dopingu kasutamise kõikide aspektide vastu võitlemiseks; |
|
E. |
arvestades, et Euroopa põhiseaduse leping annab vajaliku õigusliku aluse, et planeerida ja ellu viia ühenduse tegevust spordi valdkonnas; |
|
F. |
arvestades üha suuremat survet sportlastele, kes seisavad silmitsi karmide nõudmiste ning meedia ja majandusliku survega; |
|
1. |
rõhutab, et keemiliste suutlikkust tõstvate ainete kasutamine on vastuolus spordi kui sotsiaalse, kultuurilise ja haridusliku tegevuse väärtustega; |
|
2. |
märgib, et kuigi dopingu kasutamine on olnud ilmne kogu spordiajaloo vältel, on see tänapäeval võtmas uut ja veelgi ohtlikumat pööret selliste ainete nagu kasvuhormoonide ja erütropoietiini kasutamise ning vereülekannete ja muu sarnase tegevuse näol; |
|
3. |
tunneb muret profi- ja amatöörsportlaste füüsilise ja vaimse tervise pärast; |
|
4. |
rõhutab longitudinaalse sõltumatu arstlikku järelevalve tähtsust; |
|
5. |
kutsub komisjoni üles astuma samme tõhusa kontrolli tagamiseks Euroopa Liidu välispiiril ning võitlema ebaseaduslike ainetega kauplemise vastu; |
|
6. |
kutsub komisjoni üles rakendama tõhusat ja integreeritud poliitikat kõikides asjaomastes valdkondades, eriti rahvatervise, ennetamise, hariduse ning farmaatsiaalase uurimistöö vallas; |
|
7. |
kutsub komisjoni üles toetama pikaajalist teavituskampaaniat, et luua tõhus ennetuspoliitika; |
|
8. |
kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tihendama koostööd Maailma Dopinguvastases Agentuuris (WADA), Euroopa Nõukogus ja Maailma Tervishoiuorganisatsioonis sellisel viisil, et see võimaldaks Euroopa Liidul tõhusalt tegeleda dopingu kasutamise ennetamise ja ohjeldamisega; |
|
9. |
kutsub komisjoni üles kaasama dopinguga seotud otsuste langetamisse kõiki spordist huvitatud pooli, et probleemiga tõhusalt tegeleda ning spordi ja füüsilise treeningu mainet parandada; |
|
10. |
kutsub komisjoni üles ergutama liikmesriikidevahelist kooskõlastamist, et arendada välja ühised tõhusad meetodid keemiliste ainete ja ühendite kasutamise kontrollimiseks ja kindlakstegemiseks võimlates ja spordikeskustes, mille sagedased külastajad on eelkõige noored; |
|
11. |
kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut jätkata seitsmenda raamprogrammi raames uuringuid, mis käsitlevad erinevaid meetodeid dopingu avastamiseks ja ohjeldamiseks; |
|
12. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, riiklikele ja rahvusvahelistele spordialaliitudele, Rahvusvaheliselee Ratsaspordi Föderatsioonile (FEI), Euroopa Nõukogule, Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ning WADA-le. |
(1) EÜT C 135, 7.5.2001, lk 270.
P6_TA(2005)0135
Kultuuriline mitmekesisus
Euroopa Parlamendi resolutsioon kultuurilise sisu ja kunstilise väljenduse mitmekesisuse kaitse konventsiooni ettevalmistamiseks
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse oma 14. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ja edendamise kohta: Euroopa regioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu roll (1); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist “Kultuurilise mitmekesisuse rahvusvahelise instrumendi loomine” (KOM(2003)0520); |
|
— |
võttes arvesse oma 12. märtsi 2003. aasta resolutsiooni WTO raames teenuskaubanduse üldlepingu (GATS), kaasa arvatud kultuurilise mitmekesisuse kohta (2); |
|
— |
võttes arvesse UNESCO 2. novembri 2001. aasta ülddeklaratsiooni kultuurilise mitmekesisuse kohta; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 149 lõiget 1 ja artiklit 151; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta preambulit ja artiklit 22; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa põhiseaduse lepingu artikli I-3 lõike 3 neljandat alalõiku, mis kinnitab, et Liit austab oma rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning tagab Euroopa kultuuripärandi kaitse ja arendamise; võttes samuti arvesse artikli III-315 lõike 4 kolmandat alalõiku, kus kinnitatakse, et nõukogu teeb ühehäälse otsuse kultuuri- ja audiovisuaalteenuste valdkonnas, kui need lepingud võivad ohustada liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust; |
|
— |
võttes arvesse UNESCO peakonverentsi otsust 17. oktoobril 2003. aastal alustada tööd kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni eelnõu väljatöötamiseks järgmiseks peakonverentsi kohtumiseks 2005. aastal; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5; |
|
A. |
arvestades, et 2003. aasta detsembrist kuni 2004. aasta maini toimusid sõltumatute ekspertide kohtumised, mille eesmärk oli töötada välja konventsiooni esimene esialgne eelnõu; |
|
B. |
arvestades, et alates 2004. aasta septembrist on toimunud rida valitsustevahelisi kohtumisi eesmärgiga viia lõpule konventsiooni esialgne eelnõu ja raport; |
|
C. |
arvestades, et UNESCO novembri 2001. aasta ülddeklaratsioon kultuurilise mitmekesisuse kohta oli tervitatav samm rahvusvahelise koostöö suunas, ent siiski ebapiisav reaktsioon kultuurilise mitmekesisuse kaitsmisel globaliseeruvas maailmas; |
|
D. |
arvestades, et UNESCO konventsiooni eelnõu eesmärk on kultuurilise sisu ja kunstiliste väljendusvahendite mitmekesisuse võimaldamine ning kaitsmine, ning arvestades, et samuti on eesmärk kultuuriliste väljendusvahendite mitmekesisuse kaitseks ja edendamiseks vajaliku kultuuripoliitika ja asjaomaste meetmete vastuvõtmise lihtsustamine ning laiema rahvusvahelise kultuurivahetuse edendamine; |
|
E. |
arvestades, et konventsiooni eesmärgiks on kultuuriküsimused - valdkond, kus ühendusel EÜ asutamislepingu artikli 151 alusel puudub harmoniseerimispädevus - siis meetmed, millega nende eesmärkide poole püüeldakse, võivad sisaldada sätteid, mis mõjutavad “acquis communautaire'i”; teiste sõnadega on UNESCO konventsioon kombineeritud leping ja sisaldab rea ühenduse pädevusse kuuluvaid sätteid; |
|
F. |
arvestades nõukogu 16. novembri 2004. aasta otsust, et komisjon saab volituse pidada ühenduse nimel läbirääkimisi UNESCO eelnõu nende osade üle, mis kuuluvad ühenduse pädevusse; |
|
G. |
arvestades, et liikmesriigid on kohustatud tegema tihedat koostööd ühendusega, et tagada ühtsus iga teksti läbirääkimise ja sõlmimise osas; |
|
H. |
arvestades, et asutamislepingu artikkel 300 määrab kindlaks ühenduse lepingute protseduurireeglid ja sisaldab Euroopa Parlamendiga konsulteerimise taolise lepingu sõlmimise ettepaneku korral; |
|
I. |
arvestades, et kombineeritud lepingut silmas pidades on oluline tihe koostöö liikmesriikide ja ühenduse kõikide institutsioonide vahel; |
|
1. |
rõhutab, et konventsioon peab olema rahvusvahelise koostöö töövahend kultuuri arengu heaks, usub, et konventsiooni eelnõu esindab tõsist püüet astuda vastu globaliseerumise ja rahvusvahelise kaubanduspoliitika poolt kultuurilisele mitmekesisusele seatud väljakutsetele, ja tervitab kultuurilise mitmekesisuse kaitseks siduva, standardeid seadva instrumendi loomise protsessi; |
|
2. |
usub, et liikmesriigid peavad tegema kõik nendest oleneva, et kooskõlastada seisukohti omavahel ning ühendusega; |
|
3. |
on mures, et ühtsuse puudumine õõnestab ühenduse positsiooni ja usaldusväärsust läbirääkimistel, ning rõhutab ELi ühtsuse tähtsust, samuti vajadust kaasata Euroopa Parlament täiel määral selge mandaadi sõnastamisesse ning arvestada kodanikuühiskonna poolt välja öeldud seisukohti; |
|
4. |
nõuab, et komisjon ei edastaks UNESCOga peetavate läbirääkimiste ajakohastatud teavet mitte üksnes nõukogule, vaid tagaks selles osas parlamendi igakülgse teavitamise; |
|
5. |
usub, et pakutud UNESCO konventsioon peab väga selgelt välja tooma lepinguosaliste riikide õiguse arendada, säilitada ja rakendada poliitikaid ning õigusakte kultuurilise mitmekesisuse ja meediakanalite paljususe arendamiseks ning kaitseks; on seisukohal, et tuleb tugevdada konventsioonis sisalduvaid õigusi ja vastu astuda igasugustele püüetele nimetatud õigusi antud konventsiooniga vähendada või nõrgendada; |
|
6. |
usub, et konventsiooni raames tuleb tunnustada avalike teenuste, eelkõige avalik-õiguslike ringhäälingute, äärmiselt olulist rolli kultuurilise mitmekesisuse ja identiteedi kindlustamisel, toetamisel ja arendamisel, samuti kodanike juurdepääsu tagamisel kvalitatiivselt kõrgetasemelisele sisule ja teadmistele; |
|
7. |
rõhutab, et kuigi kultuuriteenused ja -tooted on nii majandus- kui kultuurikaubad, ei saa neid võrrelda tavaliste kaupadega; |
|
8. |
rõhutab samuti, et juurdepääs rahvusliku päritoluga ja maailma kõikidest piirkondadest pärit kultuuriliste sisude mitmekülgsele pakkumisele kujutab endast põhiõigust; |
|
9. |
nõuab tungivalt, et Euroopa Liit ja tema liikmesriigid ei teeks konventsiooni üle peetavate läbirääkimiste ja selle sõlmimise raames midagi, mis muudaks küsitavaks kultuurilise mitmekesisuse või õõnestaks valitsuste võimet kaitsta kultuurilist mitmekesisust ja identiteeti; |
|
10. |
kutsub UNESCO peakonverentsi ja läbirääkivaid pooli tagama, et konventsioon kehtiks kultuuriliste väljendusvormide kõikide liikide kohta; |
|
11. |
kutsub kõiki läbirääkimiste osapooli tegema jõupingutusi projekti lõpetamiseks, et järgmisel UNESCO peakonverentsi kohtumisel 2005. aasta oktoobris Pariisis oleks võimalik see vastu võtta; |
|
12. |
usub, et meediakanalite paljusus peab olema konventsiooni aluspõhimõte; |
|
13. |
nõuab, et konventsioon tagaks läbipaistvuse ning proportsionaalsuse ja demokraatia põhimõtete järgimise; |
|
14. |
nõuab, et konventsioon rajaneks rahvusvahelistes dokumentides kehtestatud üksikisiku inimõigustel, kaasa arvatud õigusel teabe- ja mõttevabadusele ning intellektuaalsele omandile; |
|
15. |
usub, et suhete küsimus rahvusvahelise kaubandusõiguse ja tulevase UNESCO konventsiooni vahel on võtmeküsimus, millele on kõige parem viis läheneda nii, et kultuurilise mitmekesisuse kaitse on vähemalt sama prioriteetne kui teised poliitikad ja mitte mingil juhul vähemtähtis; |
|
16. |
on arvamusel, et konventsioon peab nägema vaidluste lahendamiseks ette lihtsa, üheainsa ja siduva mehhanismi, et arendada rahvusvahelises õiguses kultuurilise mitmekesisusega seotud pretsedendiõigust; |
|
17. |
leiab, et konventsioonis sätestatava kultuuritööstuste määratlusega tuleb hõlmata mitte üksnes kultuurikaupade ja teenuste tootmine, vaid ka nende loomine, avaldamine, edendamine, levitamine, väljapanek, hankimine, müük, kogumine, hoidmine ja säilitamine; |
|
18. |
usub, et konventsiooni raames tuleks tunnustada nii otsese kui kaudse riikliku finantsabi tähtsust, ja et lepinguosalised riigid võiksid otsustada sellise abi olemuse, ulatuse ja saajate üle; |
|
19. |
leiab, et riikidele peab jääma õigus korraldada, rahastada ja määratleda kultuurilise mitmekesisuse ja meediakanalite paljususe kaitsega tegelevate avalik-õiguslike asutuste, eelkõige avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide pädevus, tagamaks nende demokraatlikku ja sotsiaalset asjakohasust ühiskonna jaoks, ning see peab kehtima ka digitaalse teadmuse ajastul; |
|
20. |
usub seetõttu, et konventsiooniga peab kaitsma lepinguosaliste riikide õigusi laiendada kultuuripoliitikat uute meediasisude ja uute levitusviiside osas, ning et tehnoloogilise neutraliteedi põhimõte tuleb konventsioonis eraldi ära märkida; |
|
21. |
tervitab ettepanekut UNESCO-sisesele kultuurilise mitmekesisuse vaatlusjaamale (Cultural Diversity Observatory), mis peab tegema koostööd professionaalsete organisatsioonidega; |
|
22. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele, regioonide komiteele, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele, Euroopa Nõukogule ja UNESCOle. |
P6_TA(2005)0136
Bangladesh
Euroopa Parlamendi resolutsioon Bangladeshi kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Bangladeshi Rahvavabariigi vahelist koostöökokkulepet partnerluse ja arengu kohta (1); |
|
— |
võttes arvesse kasvavat kriitikat riigi ametivõimude ja fundamentalistlike usuorganisatsioonide poolt toime pandud arvukate ja raskemaks muutuvate inimõiguste rikkumiste pärast, mida väljendasid veebruaris 2005 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni majandus- ja sotsiaalnõukogu (E/CN.4/2005/NGO/32), samuti veebruaris 2005 USA Riigidepartemang (Country Report on Human Rights Practices in Bangladesh 2004) ja Amnesty International (näiteks Urgent Action 061/2005); |
|
— |
võttes arvesse eesistujariigi poolt ELi nimel 29. jaanuaril 2005 tehtud avaldust Bangladeshis Habiganjis toimunud rünnaku kohta; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 115; |
|
A. |
tunneb muret korduvate pommirünnakute pärast tähtsate opositsiooni kuuluvate poliitikute, usuvähemusrühmade, ajakirjanike ja VVOde esindajate vastu, on eriti mures kahe hiljutise granaadirünnaku pärast, kus sihtmärgiks oli kaks prominentset opositsioonipoliitikut - 21. augustil 2004 Awami Liidu juht ja endine peaminister Sheikh Hasina ning 27. jaanuaril 2005 endine rahandusminister Shah Mohammad Kibria, kes mõrvati; |
|
B. |
tunneb muret praeguste poliitiliste arengute pärast Bangladeshis, kus fundamentalismioht tundub kasvavat ning kus halb valitsemistava, korruptsioon ja onupojapoliitika on rängalt õõnestanud õiguskorda, sealhulgas põhiseaduslikke garantiisid põhiõiguste kaitseks Bangladeshis; |
|
C. |
tunneb muret, et Bangladeshi valitsuse edu vägivallapuhangute vähendamisel on piiratud ja et hirm äärmusrühmituste ees püsib; märgib, et poolsõjaväelised rühmitused jätkavad tegutsemist maapiirkondades mõningatel juhtudel kohalike ametivõimude toetusel; |
|
D. |
märgib murelikult, et viimastel aastatel on sattunud arvukate vägivallarünnakute ja hirmutamiste ohvriteks usuvähemused, sealhulgas hindud, aga ka mõõdukad moslemirühmitused ning naisõiguste organisatsioonid; |
|
E. |
tunnistab, et hirmuõhkkond on tekkinud võimu kuritarvitamise tõttu valitsuses olevate moslemi fundamentalistlike erakondade poolt; |
|
F. |
arvestades, et samal ajal kui Bangladesh on teinud mõningaid edusamme sotsiaalmajanduslikus sektoris, sealhulgas tervishoid, rakendushügieen, haridus, naistele õiguste andmine, pereplaneerimine ning isevarustamine toiduainetega, on ta jäänud maha üldiste valitsemisküsimuste parandamisel ja inimõiguste edendamisel, mille teostumine annaks rahvale omakorda taganttõuke sotsiaalmajanduslikuks edasiminekuks, |
|
G. |
tunneb muret, et Bangladeshi valitsusel ei ole senini õnnestunud tuua kohtu ette isikuid, kes vastutavad nende rünnakute korraldamise ning üldse seaduse- ja korrarikkumiste eest Bangladeshis viimaste aastate jooksul; märgib siiski, et 22. veebruaril 2005. aastal keelas Bangladeshi valitsus kahe kriminaalse moslemiorganisatsiooni tegevuse ja külmutas nende varad; |
|
H. |
rõhutab, et ELi ja Bangladeshi koostöökokkulepe rajaneb inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamisele ning et artikli 1 rikkumine on selline, mis võib seada ohtu kokkuleppe jätkumise; |
|
I. |
arvestades, et komisjon peab tagama inimõiguste olukorra seire Bangladeshis ja et Euroopa Parlamenti hoitakse sellega kursis, |
|
J. |
rõhutades, et Bangladesh on vastavalt rahvusvahelisele õigusele kohustatud nii kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni piinamise ja muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni osalejariigina võtma vastu nende rakendamiseks vajalikud õigusaktid, kuid ei ole seda veel teinud, |
|
1. |
mõistab hukka korduvad pommirünnakud ja nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus tagaks kooskõlas valitsuse enda lubadustega Bangladeshi luurejõude abistavatele rahvusvahelistele uurijatele täieliku juurdepääsu kõikidele rünnakuid puudutavatele tõenditele, ning nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus avaldaks täieliku uurimisaruande; |
|
2. |
nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus arvestaks kohtu antud juhtnööridega vältida õiguslike vahendite kuritarvitamist opositsiooni kuuluvate demonstrantide kinnipidamiseks ning hoiduda rahumeelsete poliitiliste protestide mahasurumist vahistamise ja piinamise abil; |
|
3. |
nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus teeks eelkõige lõpu poolsõjaväelise kiirreageerimispataljoni (RAB) kuritegevuse vastu suunatud operatsioonidele, mis seisnevad kohtuväliste surmanuhtluste täideviimises; juhib tähelepanu, et mainekas inimõiguste organisatsioon ODHIKAR on teatanud 90 avalikkusele teada antud surmajuhtumist piinamise tõttu kinnipidamisasutustes 2004. aastal; |
|
4. |
ärgitab Bangladeshi valitsust võimaldama elanikkonnal osaleda traditsioonilistel kultuuriüritustel ja tagama turvameetmed, et neid sallivuse ja ilmalikkuse tavasid peegeldavaid üritusi oleks võimalik läbi viia ohutult; |
|
5. |
nõuab tungivalt, et Bangladeshi valitsus võtaks ennetavaid samme poolsõjaväeliste moslemirühmituste suhtes, mis vägivallatsevad ja külvavad hirmu Bangladeshi maapiirkondades; |
|
6. |
väljendab veel kord oma toetust nõudmisele anda kohtu alla need, kes on teadaolevalt osalenud Bangladeshi kodanike massilises mõrvamises ja teistes sõjakuritegudes Bangladeshi vabadussõjas 1971. aastal; |
|
7. |
on arvamusel, et 2006. aasta lõpuks - 2007. aasta alguseks kavandatud parlamendivalimisi arvestades on vajalikud süstemaatilised reformid hea valitsemise põhimõtete taaskehtestamiseks, nii et valimiskomisjon ja ajutine valitsus saaksid toimida sõltumatult; |
|
8. |
on arvamusel, et nende reformide toetamiseks on vajalik kõikide abiandjate ülemaailmselt kooskõlastatud lähenemine; |
|
9. |
kutsub kõiki pooli üles hoiduma ebademokraatlikest tavadest ja alustama dialoogi kõikide osapoolte vahel täieliku osalemise kaudu demokraatlikus protsessis parlamendis; kutsub eeskätt opositsioonierakondi üles lõpetama parlamendi töö boikoteerimine, kuna kihutustöö ja vägivald põhjustab Bangladeshi rahvale kannatusi; |
|
10. |
väljendab oma toetust põhimõttelistele sammudele, mida ELi esindajad on viimase aasta jooksul astunud usuvähemuste õiguste kaitsel Bangladeshis; nagu nende füüsiline kohalolek Ahmadiyya moslemite kompleksis oktoobris 2004, kui fundamentalistid valmistasid ette massirünnaku läbiviimist sellele kompleksile; |
|
11. |
kutsub nõukogu üles vaatama läbi EÜ ja Bangladeshi koostöökokkuleppe inimõiguste ja demokraatia klausli kohaldamist ning tegema kindlaks, kas Bangladeshi valitsus näitab piisavalt üles tugevaid jõupingutusi, et parandada põhjalikult olukorda inimõiguste valdkonnas; |
|
12. |
märgib Bangladeshi valitsuse äsjaseid mõõdukaid samme, et parandada poliitilist olukorda riigis; ärgitab Bangladeshi valitsust tekitama olukorda, kus peetakse lugu õiguskorrast, ning toetab iga sisulist edasiminekut hea valitsemistava, pressivabaduse, orruptsioonivastase võitluse ja inimõiguste austamise küsimustes; |
|
13. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ning parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ja Bangladeshi valitsusele. |
P6_TA(2005)0137
Humanitaarabi Lääne-Sahara põgenikele
Euroopa Parlamendi resolutsioon humanitaarabi kohta Sahara põgenikele
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse 16. märtsi 2000. aasta resolutsiooni Lääne-Sahara kohta (1), milles parlament palus Euroopa Komisjonil suurendada Sahara põgenikele antavat humanitaarabi ning kutsus teda üles suurendama Sahara elanikele antavat abi eelkõige toidu, tervishoiu ja hariduse osas; |
|
— |
võttes arvesse 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarve projekti III jao: komisjon, kohta (2), milles nõuti komisjoni poolt Sahara põgenikele olulise ja katkematu humanitaarabi tagamist; |
|
— |
arvestades ÜRO peasekretäri 20. oktoobri 2004. aasta aruannet S/2004/827 võimaliku ÜRO Lääne-Sahara referendumi missiooni (MINURSO) personali, sealhulgas tsiviil- ja halduspersonali vähendamise kohta ja 27. jaanuari 2005. aasta aruannet S/2005/49 Lääne-Sahara olukorra kohta, milledes kutsuti rahvusvahelist üldsust üles jätkama Sahara põgenikele humanitaarabi andmist kuni Lääne-Sahara konflikti lahenemiseni; |
|
— |
arvestades ÜRO maailma toiduabi programmi (UNWFP) 5. mai 2004. aasta ettepanekut (WFP/ EB.2/2004/4-B/4) Lääne-Sahara põgenike abistamiseks, milles käsitletakse Sahara põgenike elutingimuste halvenemist (laste kasvuhäired, alatoitumine, aneemia jne) väheneva abi tulemusena; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5; |
|
A. |
arvestades, et Sahara elanikud on Alžeerias põgenikelaagrites ebaõnnestunud dekolonialiseerimise tulemusena ning et nende ellujäämine sõltub täielikult rahvusvahelisest humanitaarabist; |
|
B. |
võttes arvesse humanitaarolukorra halvenemist, mida märkis Euroopa Parlamendi liikmete rühm 3.-6. märtsini 2005. aastal tehtud visiidi käigus Sahara põgenikelaagritesse (Tindoufi lähistel Edela-Alžeerias); |
|
C. |
arvestades ÜRO maailma toiduabi programmi 26. veebruaril 2005. aastal tehtud üleskutset doonorriikidele, milles rõhutati, et alates 2005. aasta maist ei ole programm enam suuteline tagama 158 000 abi saavale Sahara põgenikule 2100 kcal toiteväärtusega toiduportsjoni, kuna napib suuremeelseid abistajaid ning välisabi, mis võib kaasa tuua rasked tagajärjed toiduga varustamisele ja tervishoiule põgenike, eelkõige naiste ja laste seas; |
|
D. |
olles mures toiduainete varude lõppemise pärast 2005. aasta mais, mis põhjustab niigi juba ebakindlates oludes elavate põgenike seas suure humanitaarkriisi, kui ei võeta kohe kiireloomulisi meetmeid olulise ja kiire abi osutamiseks, mis võimaldaks seda tõsist olukorda ajutiselt leevendada; |
|
E. |
arvestades ülitõsiseid tagajärgi, mis tuleneksid Sahara põgenikele läbi humanitaarabi osakonna (ECHO) antava komisjoni abi jätkuvast vähenemisest (toiduvarude vähenemine, tervishoiu ja hariduse olukorra halvenemine jne); |
|
F. |
arvestades olulist täiendavat abi (toiduained, tervishoid, haridus, eluase, hügieen jne), mida Euroopa Komisjon kuni 2002. aastani Sahara põgenikele andis ning mis täiendas ÜRO institutsioonide poolt esmatarbekaupade näol antavat abi; |
|
G. |
arvestades, et humanitaarkriisi peapõhjus on ebaedu erinevatele osalistele vastuvõetava õiglase ja kestva poliitilise lahenduse otsimisel Lääne-Saharas; |
|
1. |
palub komisjonil anda koheselt kiireloomulist abi, mis võimaldab toime tulla raskete tingimustega, kus Sahara põgenikud elavad; |
|
2. |
palub komisjonil antavat abi suurendada ja mitmekesisemaks muuta, et tõsta see vähemalt 2002. aastaga samale tasemele, tagades seega Sahara põgenikele minimaalse vajaliku toidukoguse ning pöörates jätkuvalt tähelepanu tervishoiule, haridusele, eluasemele ja transpordile; |
|
3. |
kordab oma palvet, mis sõnastati eelnimetatud 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni artiklis 66, et komisjon võtaks kohased meetmed Sahara põgenikele abi tagamiseks ning garanteerimaks, et see abi ei katkeks mitte mingil tingimusel, isegi mitte ajutiselt, puhtalt administratiivsetel põhjustel; |
|
4. |
palub komisjonil kaasata selle valdkonna kogemustega Euroopa VVOd Sahara põgenike heaks loodud ECHO programmide elluviimisesse, et tagada Euroopa Liidu abi tõhus ja kiire kasutamine; |
|
5. |
palub komisjonil kaasa aidata humanitaarabi haldamise suutlikkuse suurendamisele põgenikelaagrites, tehes koostööd spetsiaalselt selle eesmärgi saavutamiseks loodud Sahara institutsioonidega; |
|
6. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜRO peasekretärile, Maroko valitsusele, Front Polisariole ning Aafrika Liidu presidendile. |
P6_TA(2005)0138
Lampedusa
Euroopa Parlamendi resolutsioon Lampedusa kohta
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ja selle artiklit 14; |
|
— |
võttes arvesse 1951. aasta Genfi konventsiooni pagulasseisundi kohta, ja selle artikli 33 lõiget 1, mis nõuab iga üksikjuhtumi uurimist ja keelab pagulaste väljasaatmise või tagasisaatmise; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni, eriti selle protokolli nr 4 artiklit 4, mille kohaselt on “keelatud välismaalaste sunniviisiline kollektiivne väljasaatmine”; |
|
— |
võttes arvesse 27. ja 28. novembri 1995. aasta Euroopa-Vahemere piirkonna konverentsil vastuvõetud Barcelona deklaratsiooni ja töökava, mis püüavad edendada põhiõiguste kaitset Vahemere piirkonnas; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (1) ja selle artiklit 18 varjupaigaõiguse kohta; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 6 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklit 63; |
|
— |
võttes arvesse kirjalikke küsimusi E-2616/04 ja E-0545/05; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5; |
|
A. |
arvestades, et Lampedusa on Sitsiilia väinas asuv väike saar, mille pindala on 20 km2 ja kus elab 5500 elanikku, mistõttu selle võime võtta vastu ja majutada sisserändajaid ja varjupaigataotlejaid, kes regulaarselt suurte hulkadena ja sageli meeleheitlikus olukorras saare rannikule jõuavad, on mõistetavalt piiratud; |
|
B. |
tundes muret sisserändajate massilise Lampedusa saarelt Liibüasse väljasaatmise pärast, mille Itaalia ametivõimud viisid läbi ajavahemikus oktoober 2004 - märts 2005; |
|
C. |
arvestades, et ÜRO Põgenike Ülemkomissar (UNHCR) andis teada 180 isiku väljasaatmisest 17. märtsil 2005 ja avaldas arvamust, et “pole kaugeltki tagatud, et Itaalia on võtnud tarvitusele vajalikud abinõud heausksete põgenike Liibüasse (mida ei saa pidada turvaliseks varjupaigamaaks) väljasaatmise vältimiseks”; arvestades, et UNHCR “tunneb sügavat kahetsust läbipaistvuse puudumise pärast nii Itaalia kui ka Liibüa ametivõimude tegevuses”; |
|
D. |
tundes muret Itaalia ametivõimude keeldumise pärast võimaldada 15. märtsil 2005 UNHCRile juurdepääsu Lampedusa vastuvõtukeskusele, samas kui UNHCRi sõnul võimaldasid Itaalia ametivõimud sellele juurdepääsu Liibüa ametnikele; |
|
E. |
tundes suurt muret sadade Liibüasse tagasisaadetud varjupaigataotlejate saatuse pärast, kuivõrd nimetatud riik ei ole allkirjastanud Genfi konventsiooni pagulasseisundi kohta, seal ei ole toimivat varjupaigasüsteemi, seal pole tagatud pagulaste õigused ning on levinud pagulaste omavoliline vahistamine, kinnipidamine ja väljasaatmine; arvestades, et väljasaadetud on enamasti käeraudades ega tea väljasaatmise sihtkohta; |
|
F. |
tundes muret Liibüa põgenikelaagrites kinnipeetud inimeste kahetsusväärse kohtlemise ja elutingimuste ning välismaalaste hiljutise massilise Liibüast väljasaatmise pärast nende päritolumaale, kuivõrd väljasaatmised toimusid tingimustes, mis ei taganud väljasaadetute väärikust ega ellujäämist; tundes ühtlasi muret 106 surmajuhtumi pärast, mis Liibüa allikate teatel väljasaatmise tagajärjel aset leidsid; |
|
G. |
võttes arvesse Itaalia ja Liibüa vahel sõlmitud kahepoolset lepingut, millega usaldati Liibüa ametivõimudele kohustus kontrollida ümberasujate voogusid ning mis kohustab neid tagasi võtma Itaaliast tagasisaadetud isikuid, kuid mille sisu on senini saladuseks jäänud; |
|
H. |
avaldades muret selle üle, et Itaalial puuduvad varjupaigaõigust käsitlevad õigusaktid; |
|
I. |
võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 6. aprilli 2005. aastal Itaaliale esitatud taotlust saada hagi nr 11593/05 alusel, milles esitas rühm väljasaadetud ümberasujaid, teavet olukorra kohta Lampedusal; |
|
1. |
palub Itaalia ametivõimudel ja liikmesriikidel hoiduda varjupaigataotlejate ja “ebaseaduslike ümberasujate” kollektiivsest väljasaatmisest Liibüasse või teistesse riikidesse ning tagada varjupaigataotluste ükshaaval läbivaatamine ja mittetagasisaatmise põhimõttest kinnipidamine; |
|
2. |
leiab, et ümberasujate kollektiivsed väljasaatmised Liibüasse Itaalia võimude poolt, kaasaarvatud 17. märtsi 2005. aasta väljasaatmine, kujutab endast mittetagasisaatmise põhimõtte rikkumist ja et Itaalia ametivõimud pole suutnud täita oma rahvusvahelisi kohustusi, jättes tagamata selle, et väljasaadetute elu ei satu nende päritolumaal ohtu; |
|
3. |
kutsub Itaalia ametivõime üles tagama UNHCRile vaba juurdepääsu Lampedusa vastuvõtukeskusele ja seal kinnipeetavatele isikutele, kes võivad vajada rahvusvahelist abi; |
|
4. |
palub komisjonil, aluslepingute valvuril, jälgida vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 6 ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 63 varjupaigaõigusest kinnipidamist Euroopa Liidus, peatada kollektiivsed väljasaatmised ning nõuda Itaalialt ja teistelt liikmesriikidelt, et nad täidaksid liidu õigusest tulenevaid kohustusi; |
|
5. |
meenutab vajadust ühenduse sisserände- ja varjupaigapoliitika järele, mis põhineks seaduslike sisserändekanalite loomisel ning ühiste normide määratlemisel sisserändajate ja varjupaigapalujate kaitseks üle terve Euroopa Liidu, nagu kehtestas 1999. aasta Tampere Euroopa Ülemkogu ja on väljendatud Haagi programmis; |
|
6. |
avaldab veelkord suurt kõhklust seoses varjupaigamenetlust käsitleva nõukogu direktiivi ettepaneku (KOM(2002)0326) puhul rakendatud väikseima ühisnimetaja põhimõttega ning kutsub liikmesriike üles tagama pagulasseisundi taotlemise tingimusi käsitleva direktiivi (2004/83/EÜ) (2) kiiret ülevõtmist; |
|
7. |
palub komisjonil alustada selles küsimuses läbipaistvat dialoogi ning teha avalikuks novembris/detsembris 2004 ebaseadusliku sisserändega seoses Liibüasse lähetatud tehnilise missiooni tulemused; |
|
8. |
palub Liibüal lubada rahvusvaheliste vaatlejate juurdepääsu, lõpetada ümberasujate omavoliline vahistamine, ratifitseerida Genfi konventsioon pagulasseisundi kohta ja tunnustada UNHCRi mandaati; palub samuti kõigi Liibüa sõlmitud tagasivõtmise lepingute avalikustamist; |
|
9. |
palub saata Lampedusa vastuvõtukeskusesse ja Liibüasse pädevate komisjonide liikmetest koosneva delegatsiooni, et hinnata probleemide ulatust ja veenduda Itaalia ja Liibüa ametivõimude tegevuse õiguspärasuses; |
|
10. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Liibüa valitsusele ning UNHCRile. |
P6_TA(2005)0139
Põud Portugalis
Euroopa Parlamendi resolutsioon põua kohta Portugalis
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 2 ja 6, mille kohaselt tuleb keskkonnakaitse alased nõuded lisada ühenduse poliitikatesse, et tagada erinevates valdkondades keskkonna seisukohast säästlik majanduslik areng; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 174; |
|
— |
võttes arvesse 1997. aasta detsembris vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli (UNFCCC) ja Kyoto protokolli ratifitseerimist Euroopa Ühenduse poolt 4. märtsil 2002; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni raportit, milles käsitletakse kliimamuutuse mõju Euroopa veesektorile; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 4; |
|
A. |
arvestades, et Lõuna-Euroopa, eriti Pürenee poolsaar, on viimaste aastate jooksul kannatanud mitme tõsise põuaperioodi all; |
|
B. |
arvestades, et vähene sademete hulk Portugalis ajavahemikus 1. oktoober 2004 - 2005. aasta märts, mille jooksul langes sademeid vähem kui 50% 1961. ja 1990. aasta vahele jääva ajavahemiku keskmisest sademete hulgast, tõi endaga kaasa äärmiselt madala põhjavee taseme, mis jäi mõnes riigi lõunapoolses piirkonnas alla 20%; |
|
C. |
arvestades, et 15. märtsil 2005 valitses peaaegu 88 protsendil Portugali maismaale jääval territooriumil suur või väga suur kuivus ja et mõned päevad kestnud vähesed vihmasajud ei olnud piisavad, et olukorda oluliselt muuta; |
|
D. |
arvestades, et Portugalis on märgatavad veepuudusest tingitud mõjud, mis põhjustavad tõsiseid tagasilööke majandusele ja ühiskonnale, eriti põllumajanduse, karjakasvatuse ja metsanduse valdkonnas - siinkohal tuleb täheldada, et seetõttu on taimede kasv olnud väga aeglane või peaaegu seiskunud, eelkõige teravilja, söödakultuuride ja looduslike heinamaade puhul, mille tõttu on tekkinud tõsiseid raskusi põhu ja teravilja osas, mis omakorda toovad kaasa suuri raskusi seoses loomatoiduga, mille varud on ära kasutatud - ning samuti inimeste tarbimisele, keskkonnale, riigi tervishoiule ja seega ka turismile, mis on Portugali peamine tööstusharu; |
|
E. |
arvestades, et ajavahemikus maist kuni sügise alguseni ei ole Portugalis uusi sademeid oodata ja seetõttu on vajalik tagada loomade söötmine mitte ainult suveperioodil, vaid ka järgmise talve jooksul; |
|
F. |
arvestades, et antud asjaolud puudutavad otseselt ja kõige tugevamini neid elanikkonna rühmi, kelle käsutuses on kõige vähem rahalisi vahendeid ja et otsestele mõjudele lisanduvad veel nii kevadise saagiga seotud probleemid, mida ohustab suurema osa paisjärvede veereservuaaride madal veetase, kui ka suurenenud tulekahjude oht suvel, mille ulatus oli juba eriti 2003. aasta suvel katastroofiline; |
|
G. |
arvestades, et oletatavate põua mõjude kohta tuleva 11 kuu jooksul tehtud uuringute kohaselt ulatub kahju puhta lisandväärtuse osas ilmselt 34 protsendini ja et põua all kõige rohkem kannatavates piirkondades võib kahju määr kasvada isegi 40 protsendini; |
|
H. |
on veendunud, et kestev kuivaperiood Portugalis on veel üks tõend kliimamuutuste negatiivsete mõjude kohta ja rõhutab asjaolu, et see on omakorda märk selle kohta, et kliimamuutuste peatamiseks on vajalik otsustav tegutsemine kogu maailmas, on veendunud, et seetõttu peaks EL ka edaspidi võtma endale antud protsessi käigus juhtiva rolli ning peab ühtlasi tugevdama jõupingutusi keskkonna, energeetika ja transpordi peamistes valdkondades; |
|
1. |
väljendab oma solidaarsust antud asjaolude tõttu kannatavale elanikkonnale ja valdkondadele ning väljendab samuti muret portugali talupidajate ja loomakasvatajate ning nende piirkondade olukorra üle, kelle veega varustamine on juba problemaatiline, kusjuures eriti tõsine on olukord riigi kesk ja lõuna osas; |
|
2. |
peab vajalikuks sekkumist ühenduse tasemel ja seda mitte ainult kannatajate aitamise eesmärgil, vaid selleks, et ennetada kahjude suurenemist ja takistada, et tulevikus sarnased olukorrad nii raskeid tagajärgi põhjustaksid; soovitab sellega seoses komisjonil Portugali ametiasutuste esitatud teabe alusel tungivalt:
|
|
3. |
juhib nõukogu ja komisjoni tähelepanu vajadusele tagada viivitamatult rahaliste vahendite ja ressursside eraldamine, et ennetada õigeaegselt järgmisel suvel kuivusest tingitud metsatulekahjude arvu suurenemist; |
|
4. |
tervitab komisjoni põllumajanduse riskijuhtimist ja kriisiohjamist käsitlevat teatist (KOM(2005)0074) ja ergutab nii komisjoni kui ka nõukogu antud teatisele vastuseks võtma tungivalt meetmeid Euroopa tasandil nii ruttu kui võimalik, et luua mõjus kaitsesüsteem kaitsmaks Euroopa talunikke ohtude ja kriiside eest, nagu näiteks neid, kes on saanud kestva põua tõttu Portugalis kannatada; usub, et on vajalik sisse viia avalikõiguslik põllumajanduskindlustus, mida rahastatakse ühenduse vahenditest ja mis võimaldab tagada talupidajatele minimaalse sissetuleku selliste katastroofide korral nagu põud ja tulekahjud; |
|
5. |
usub, et rahalise toetuse andmiseks on vajalik luua eelarverida, mis aitab kulude suurenemist ja põllumajandusliku tootmise vähenemist võimalikult minimaalsena hoida ja samuti täisajaga talupidajaid, kelle sissetulek jääb alla 12 ESU, ajutiselt sotsiaalkindlustusosamaksetest vabastada (õigusi kaotamata) ning intressideta saagilaenu kahe aasta võrra pikendada; |
|
6. |
palub komisjoni ja nõukogu kontrollida veel kord solidaarsusfondi vahendite kasutamise võimalust, eriti seoses sellega, kas antud fondi vahendeid on võimalik kasutada ka sarnaste olukordade puhul, mis esinevad eelkõige Lõuna-Euroopas; |
|
7. |
julgustab komisjoni algatusi tegema, et tagada Kyoto protokolliga võetud kohustustest kinnipidamine; |
|
8. |
nõuab, et komisjon niisuguste ilmingute esinemist põhjalikult uuriks, et teha kindlaks, kas nende olemus on tsükliline või juhuslik või kas nende esinemine on veel üks märk kestvatest kliimamuutustest, ja kontrolliks kokkuleppe sõlmimise võimalusi pärast 2012. aastat ÜRO kliimamuutuse protsessi raames koos pikaajalise Euroopa strateegiaga, sest emissioonide vähendamist aastaks 2020 tuleb vaadelda kui teed, mida tööstusriigid jätkama peavad; nõuab tungivalt, et EL peaks säilitama juhtrolli rahvusvahelistes jõupingutustes võitluses kliimamuutustega ja tegema konkreetsed ettepanekud strateegiliseks programmiks pärast 2012. aastat; |
|
9. |
võtab huviga komisjoni hiljutise raporti kliimamuutuse ilmingu ja selle otsese mõju kohta veega varustamisele ja veekvaliteedile ning ökosüsteemidele teatavaks; tervitab eriti ettepanekut esitada Euroopa Liidu veepoliitika valdkonnas otsuseid tegevatele instantsidele olulist teavet erinevate kliimamuutuse stsenaariumite mõju kohta veesektorile (seoses põllumajanduse, kesklinnade, tööstus- ja energeetikasektori, kodanikukaitse, ruumilise planeerimisega); |
|
10. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Portugali parlamendile ja valitsusele ning kannatada saanud piirkondade kohalikele ametiasutustele. |