1.

Kas nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (2) (edaspidi „käibemaksudirektiiv“), sätteid, sealhulgas selle artikleid 193, 205 ja 273 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artikliga 325 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 17 ning proportsionaalsuse põhimõttega, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette juriidilise isiku juhatuse liikme solidaarvastutuse selle juriidilise isiku käibemaksuvõlgade eest, ilma et eelnevalt oleks kindlaks tehtud, kas juhatuse liige tegutses pahauskselt või saab teda süüdistada süülises veas või hooletuses?

2.

Kas käibemaksudirektiivi sätteid, sealhulgas artikleid 193, 205 ja 273 koostoimes ELTL artikliga 325, õiguskindluse põhimõtet, õiguspärase ootuse põhimõtet, õigust heale haldusele, mis tulenevad harta artiklist 41 koostoimes ELL artikliga 2 ([…] õigusriik, inimõiguste austamine), harta artikliga 47 (tõhus õiguskaitsevahend, õigus pöörduda kohtusse) tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi praktika, mille kohaselt peab juhatuse liige selleks, et vabaneda solidaarvastutusest sellise juriidilise isiku käibemaksuvõlgade eest, kellel on ainult üks võlausaldaja, esitama pankrotiavalduse, millel puudub ese liikmesriigi maksejõuetusõiguse normide ja praktika kontekstis, ning mis seega kahjustab omandiõiguse olemust (harta artikkel 17)?

3.

Kas käibemaksudirektiivi artikleid 193, 205 ja 273 koostoimes ELTL artikliga 325 ning seaduse ees võrdsuse põhimõtet ja diskrimineerimise keelu põhimõtet (harta artikkel 20 ja harta artikkel 21) tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus [punktis 1 viidatud] liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad kohelda juriidiliste isikute juhatuse liikmeid ebavõrdselt sel viisil, et rohkem kui ühe võlausaldajaga juriidilise isiku juhatuse liige saab vabaneda kohustusest äriühingu käibemaksuvõla eest, kui ta esitab pankrotiavalduse, ainult ühe võlausaldajaga juriidilise isiku juhatuse liikmel aga ei ole võimalust sellist avaldust tõhusalt esitada, mille tulemusena puudub tal võimalus vabaneda solidaarvastutusest juriidilise isiku käibemaksuvõla eest ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile (harta artikkel 47)?