1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse (1) saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, artiklil 23, mida ei ole Belgia õigusesse üle võetud, et näha ette elamisloa või rahvusvahelise kaitse andmine Belgias pagulasena tunnustatud ja sinna koos emaga saabunud lapse emale, võib olla vahetu õigusmõju?

Kui vastus on jaatav, siis kas direktiivi 2011/95/EL artikkel 23 annab ülevõtmata jätmise tõttu Belgias pagulasena tunnustatud ja sinna koos emaga saabunud lapse emale õiguse nõuda artiklites 24–35 osutatud hüvesid, sealhulgas elamisluba, mis võimaldab tal seaduslikult koos oma perega Belgias elada, või õiguse saada rahvusvahelist kaitset isegi siis, kui see ema individuaalselt ei täida rahvusvahelise kaitse saamise tingimusi?

2.

Kas direktiivi 2011/95 artikli 23 soovitav toime koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 18 ja 24, nõuab liikmesriigilt, kes ei ole kohandanud oma riigisisest õigust nii, et sellise seisundiga isikute pereliikmetel [kõnealuse direktiivi artikli 2 punkti j tähenduses] oleks õigus nõuda teatavaid hüvesid, kui nad individuaalselt ei täida selle seisundi saamise tingimusi, seda, et ta tunnustaks nende pereliikmete õigust tuletatud pagulasseisundile, et nad saaksid nõuda neid hüvesid perekonna ühtsuse säilitamiseks?

3.

Kas direktiivi 2011/95 artiklid 20 ja 23 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 18 ja 24 nõuavad liikmesriigilt, kes ei ole kohandanud oma riigisisest õigust nii, et alaealise pagulase vanematel oleks õigus nõuda direktiivi artiklites 24–35 sätestatud hüvesid, seda, et ta võimaldaks nendel vanematel saada tuletatud rahvusvahelist kaitset, et pidada eelkõige silmas lapse parimaid huve ja tagada lapse pagulasseisundi tõhusus?