–

GE Infrastructure Hungary Holding Kft., esindajad: ügyvédek G. Szimler ja Z. Várszegi,

–

Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja K. Szíjjártó,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Armenia ja B. Béres,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT 2009, L 310, lk 34) artikli 1 punkti a ja artikli 8 lõiget 2 koostoimes selle direktiivi põhjendusega 2.

2

Taotlus on esitatud GE Infrastructure Hungary Holding Kft. (edaspidi „GE Infrastructure“) ja Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósága (riikliku maksu- ja tolliameti vaiete direktoraat, Ungari) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on sellele äriühingule viimasele kuuluvates äriühingutes omandamise teel ühinemise puhul toimunud ühe eraldumistehingu maksualased tagajärjed.

3

Direktiivi 2009/133 põhjenduses 2 on märgitud:

„Eri liikmesriikide äriühingute ühinemine, jaotumine, eraldumine, varade üleandmine ja osade või aktsiate vahetamine võib olla vajalik selleks, et luua ühenduse piires analoogilised tingimused siseturu tingimustega ja tagada seeläbi sellise siseturu tõhus toimimine. Kõnealuseid tehinguid ei tohiks takistada piirangud, halvemus ega moonutused, mis tulenevad eriti liikmesriikide maksukorraldusest. Seega on seoses kõnealuste tehingutega vaja vastu võtta konkurentsi seisukohalt neutraalsed maksustamiseeskirjad, mis võimaldavad äriühingutel kohanduda siseturu nõuetele, suurendada oma tootlikkust ja parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet.“

4

Direktiivi artiklis 1 on sätestatud:

„Iga liikmesriik kohaldab käesolevat direktiivi:

[…]“.

5

Kõnealuse direktiivi artikkel 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

[…]“.

6

Direktiivi artiklis 8 on sätestatud:

„1.   Ühinemise, jaotumise või osade või aktsiate vahetamise korral ei põhjusta ülevõtva või omandava äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate üleandmine üleandva või omandatava äriühingu osanikule või aktsionärile vahetuseks osade või aktsiate eest, mis kuuluvad viimasena nimetatud äriühingu kapitali, iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

2.   Eraldumise korral ei põhjusta ülevõtva äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate üleandmine üleandva äriühingu osanikule või aktsionärile iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

[…]

5.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui osanik või aktsionär ei omista saadud osade või aktsiate ning nende osade või aktsiate summale, mida ta omab üleandvas äriühingus, kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli osadel või aktsiatel, mida ta omab üleandvas äriühingus, vahetult enne eraldumist.

[…]

7.   „Maksustatav väärtus“ tähendab käesolevas artiklis väärtust, mille alusel arvutatakse äriühingu osaniku või aktsionäri kasu või kahju tema tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamiseks.

[…]“.

7

Direktiivi 2009/133 artiklis 15 on ette nähtud:

„1.   Liikmesriik võib täielikult või osaliselt keelduda artiklites 4–14 sätestatud soodustuste kohaldamisest või need täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et ühe artiklis 1 nimetatud tehingu:

[…]“.

8

2013. aasta V seaduse tsiviilseadustiku kohta (a Polgári Törvénykönyvről szóló 2013. évi V. törvény) § 3:45 lõikes 1 on sätestatud:

„Juriidilise isiku võib jagunemise või eraldumise teel jagada mitmeks õigussubjektiks. Jagunemise korral lakkab juriidiline isik eksisteerimast ja tema vara läheb üle mitmele jagunemise tulemusel õigusjärglasena tekkivale juriidilisele isikule. Eraldumise korral jääb juriidiline isik alles, kuid osa tema varast läheb üle eraldumisel tekkivale juriidilisele isikule õigusjärglasena.“

9

2013. aasta V seaduse § 3:45 lõike 2 punktis b on sätestatud:

„Juriidilise isiku võib osadeks jagada ka jagunemise või eraldumise teel nii, et jagunevad osad ühendatakse neile kuuluva osa juriidilise isiku varaga erinevate juba olemasolevate juriidiliste isikutega (eraldumine koos ühinemisega omandamise teel) õigusjärglastena.“

10

1996. aasta LXXXI seaduse äriühingu tulumaksu ja dividendimaksu kohta (a társasági adóról és osztalékadóról szóló 1996. évi LXXXI. törvény) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „äriühingu tulumaksu seadus“) on § 1 lõikes 5 sätestatud:

„Käesolevat seadust tuleb tõlgendada raamatupidamise seaduse sätteid arvesse võttes ja nende kohaselt. Raamatupidamise seaduse neist nõuetest, mille eesmärk on tagada õige ja õiglase ülevaate põhimõtte järgimine, tehtavate erandite tagajärg ei tohi olla tasumisele kuuluva maksusumma muutmine.“

11

Äriühingu tulumaksu seaduse § 4 punkt 23/a on sõnastatud järgmiselt:

„„lubatud ümberkujundamine“ – ümberkujundamine (sealhulgas pärast ühinemist või jagunemist), milles õiguseellasena ja õigusjärglasena osalevad ainult punktis 32/a osutatud äriühingud, kui

12

Selle seaduse § 7 lõike 1 punktis dz on ette nähtud, et maksustamiseelset kasumit vähendatakse „maksustamisaastal saadud kapitalikasumi võrra teatatud osaluse müügist või muu kui rahalise sissemaksena bilansis kajastamise lõpetamisel (mõlemal juhul arvatakse maha kulu, mis on bilansis kajastatud firmaväärtusena bilansis kajastamise lõpetamisel), tingimusel, et maksumaksjale (sealhulgas tema õiguseellasele) kuulus osalus varana pidevalt vähemalt üks aasta enne selle müüki (bilansis kajastamise lõpetamine ümberkujundamise, ühinemise või jagunemise tõttu ei katkesta osaluse jätkuvust) ja maksustamisaastal teatatud ülevõetud osaluse väärtuse igasuguse languse võrra“.

13

Nimetatud seaduse § 7 lõike 1 punkti gy alapunktis 1 on sätestatud, et osaniku (aktsionär, osanik) maksustamiseelset tulemit vähendatakse „osa võrra, mis ületab lõikes 10 nimetatud investeerimisväärtuse bilansilist väärtust ja millest on maha arvatud osaluse bilansis (osaliselt) kajastamise lõpetamise tagajärjel majandusaastal kajastatud tulu, sealhulgas nõue eelmise äriühingu vastu, mis põhineb mitterahalisel sissemaksel, kuid ei hõlma osaluse vähendamist välismaises kontrollitavas äriühingus, kui soovituslik omakapitaliinvesteering on ilma õigusjärgluseta lõpetamise, lõpetamise või nõuetekohase ümberkujundamise kapitali vähendamise tõttu kadunud või seda on vähendatud, kui punktist 2 ei tulene teisiti“.

14

Seaduse artikli 8 lõike 1 punkti m alapunktis mb on sätestatud, et maksustamiseelsele tulemile lisandub „kahjum või kapitalikahjum (võttes arvesse ka firmaväärtuse languse tagajärjel bilansis kajastatud kulu) väärtuse languse, välisvaluuta vahetuskursi kahjumi või osaluse mis tahes alusel vähendamise tõttu (välja arvatud ümberkujundamise, ühinemise või jagunemise raamatupidamisarvestuses kajastamine), mis on maksumaksja puhul seoses deklareeritud osalusega raamatupidamisarvestuses kajastatud maksustamisaasta kuluna“.

15

Äriühingu tulumaksu seaduse artikli 31 lõike 1 punktis a on sätestatud:

„Käesoleva seaduse eesmärk on tagada kooskõla järgmiste liidu õigusaktidega:

[…]“.

16

2000. aasta C seaduse raamatupidamise kohta (a számvitelről szóló 2000. évi C. törvény) § 84 lõikes 2 on sätestatud:

„Osalustest saadud tulu või kapitalikasumina tuleb raamatupidamisarvestuses kajastada:

[…]

[…]“.

17

Selle seaduse artikli 85 lõike 1 punktis f on sätestatud:

„Osalustest tuleneva kulu või kahjuna peavad olema kajastatud:

[…]

18

Põhikohtuasja kaebaja GE Infrastructure omandas 30. septembril 2009 GE Hungary Kft-s 100% osaluse. Osaluse nimiväärtus oli 100000000 Ungari forintit (HUF) (ligikaudu 260000 eurot). GE Hungary asutas 7. juulil 2016 äriühingu GE Aviation Hungary Holding (edaspidi „GE Aviation“), milles talle kuulus 100% osalus, kusjuures tema aktsiate nimiväärtus oli 3500000 forintit (ligikaudu 9100 eurot).

19

[Parandatud 8. jaanuari 2024. aasta kohtumäärusega] Need kolm äriühingut sõlmisid 31. mail 2017 selle kontserni, millesse nad kuuluvad, üldise ümberkorraldamise raames eraldumiskokkuleppe koos ühinemisega omandamise teel, mis jõustus 30. septembril 2017. Sellega seoses eraldati GE Hungary tegevusüksused taastuvenergia ja lennunduse valdkondades sellest äriühingust, et anda need üle GE Aviationile. Selliselt üleantud tegevusüksuste turuväärtus oli 397025000000 forintit (ligikaudu 1032000000 eurot). See tehing väljendus eelkõige selles, et GE Infrastructure omandas GE Aviationis osaluse, mis vastas saadud tegevusüksuste väärtusele.

20

Tehingu tulemusel suurenes GE Aviationi aktsiakapital 25000000 forintini (ligikaudu 65000 eurot) ja GE Infrastructure’il oli selles kapitalis vahetu osalus 99,6%. Ülejäänud 0,4% kuulus kaudselt GE Infrastructure’ile äriühingu GE Hungary vahendusel, mis omakorda kuulus 100% ulatuses GE Infrastructure’ile.

21

[Parandatud 8. jaanuari 2024. aasta kohtumäärusega] GE Infrastructure märgib, et GE Aviation kirjendas temale üle antud vara raamatupidamisliku netoväärtusena, mis oli kirjendatud GE Hungary raamatupidamisarvestuses, summas 83474000000 forintit (ligikaudu 217000000 eurot). See väärtus oli selgelt väiksem kui nende varade turuväärtus, mis oli 397025000000 forintit (ligikaudu 1032000000 eurot), nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 19. GE Infrastructure’i väitel oli tehingul, mille peamine eesmärk oli valmistada ette asjaomaste tegevusüksuste võimalik müük, seega kahjumi tõttu negatiivne mõju tema bilansile.

22

[Parandatud 8. jaanuari 2024. aasta kohtumäärusega] GE Hungary kapital jäi samaks – 100000000 forintit (ligikaudu 260000 eurot) –, kuna eraldumise mõju, 83474000000 forintit (ligikaudu 217000000 eurot), kanti selle äriühingu ettenähtud kasumi vähendamise tulemusel tema omakapitali hulka.

23

[Parandatud 8. jaanuari 2024. aasta kohtumäärusega] GE Infrastructure’i väitel mõjutas tegevusüksuste võõrandamine siiski tema osaluse GE Hungary’s tegelikku väärtust. Põhikohtuasja kaebaja leiab, et see väärtus vähenes 397025000000 forintini (ligikaudu 1032000000 eurot), mis vastab tema raamatupidamises kajastatud tegevusüksuste väärtusele, samas kui GE Aviationi omandatud üksuste raamatupidamisarvestusse kanti üksnes 83474000000 forintit (ligikaudu 217000000 eurot), mis vastas nende varade bilansilisele väärtusele nende üleandmise ajal. Kokkuvõttes leiab põhikohtuasja kaebaja, et GE Aviationi ja GE Hungary raamatupidamislik koguväärtus oli enne tehingut GE Hungary bilansilisest väärtusest enam kui 313000000000 forinti võrra (ligikaudu 813800000 eurot) väiksem.

24

[Parandatud 8. jaanuari 2024. aasta kohtumäärusega] Maksuhaldur leidis omalt poolt, et tehingu tulemusel tekkis GE Infrastructure’il maksustatav tulu või kapitalikasum summas 83331000000 forintit (ligikaudu 217000000 eurot), mis vastab GE Infrastructure’ile GE Aviationis kuuluva 99,6% osaluse bilansilisele väärtusele, ning et põhikohtuasja kaebaja suhtes ei saanud kohaldada äriühingu tulumaksu seaduse artikli 7 lõike 1 punktis gy ette nähtud maksustamise edasilükkamise mehhanismi, kuna eraldumine ei toonud kaasa GE Hungary aktsiakapitali vähenemist ja GE Infrastructure säilitas 100% osaluse selles äriühingus.

25

Selle vaidluse tõttu algatati kohtuasi eelotsusetaotluse esitanud Fővárosi Törvényszékis (Pealinna Budapesti kohus). See kohus leiab, et vaidluse lahendamiseks tuleb tal kindlaks teha, kas äriühingu tulumaksu seaduse § 7 lõike 1 punkt gy, nagu maksuhaldur seda on tõlgendanud, on kooskõlas selles seaduses viidatud direktiivi 2009/133 sätetega.

26

Neil asjaoludel otsustas Fővárosi Törvényszék (Pealinna Budapesti kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub esimese küsimusega sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2009/133 artikli 1 punkti a koostoimes selle direktiivi põhjendusega 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi seadusandja kohtleb sama moodi puhtalt riigisiseseid tehinguid ja tehinguid, milles osalevad eri liikmesriikide äriühingud, juhul kui seadusandja ei ole nimetatud direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud sätetes teinud vahet nende kahe tehinguliigi vahel.

28

Sellele küsimusele vastamiseks on vaja enne kindlaks teha, kas Euroopa Kohus on ELTL artikli 267 alusel pädev tõlgendama direktiivi kontekstis, kus direktiiv ei reguleeri otseselt kõnealust olukorda, kuid liikmesriigi seadusandja on selle direktiivi sätete riigisisesesse õigusesse ülevõtmisel otsustanud kohelda sama moodi nii puhtalt riigisiseseid olukordi kui ka neid, mis kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse.

29

Selleks et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, tuleb esimene küsimus seega ümber sõnastada nii, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sellega sisuliselt teada, kas liikmesriigi seadusandja võib direktiivi ülevõtmisel otsustada kohelda sama moodi nii selle direktiiviga reguleeritud olukordi kui ka puhtalt riigisiseseid olukordi ning kas Euroopa Kohus on pädev tõlgendama nimetatud direktiivi sätteid ELTL artikli 267 alusel juhul, kui põhikohtuasjas kõne all olev olukord on puhtalt riigisisene.

30

Sellega seoses tuleb korrata, et liikmesriigi seadusandja võib puhtalt riigisiseste olukordade reguleerimisel järgida liidu õiguses sätestatut. Sellistel juhtudel on liidul nimelt kindel huvi selle vastu, et liidu õigusest üle võetud sätteid või mõisteid tõlgendataks lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus ühetaoliselt, olenemata sellest, millistel asjaoludel neid kohaldatakse (vt selle kohta 18. oktoobri 1990. aasta kohtuotsus Dzodzi, C‑297/88 ja C‑197/89, EU:C:1990:360, punkt 37, ja 17. juuli 1997. aasta kohtuotsus Leur‑Bloem, C‑28/95, EU:C:1997:369, punkt 32).

31

Lisaks tuleb korrata, et ELTL artiklis 267 ette nähtud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelise ülesannete jaotuse raames on üksnes liikmesriigi kohus pädev hindama liikmesriigi õiguses vajaduse korral liidu õigusele tehtud viite täpset ulatust. Nimelt kuulub nende piiride arvessevõtmine, mida liikmesriigi seadusandja võis ette näha liidu õiguse kohaldamiseks puhtalt riigisiseste olukordade suhtes, riigisisese õiguse kohaldamisalasse ja järelikult asjaomase liikmesriigi kohtute ainupädevusse (18. oktoobri 1990. aasta kohtuotsus Dzodzi, C‑297/88 ja C‑197/89, EU:C:1990:360, punktid 41 ja 42, ning 17. juuli 1997. aasta kohtuotsus Leur‑Bloem, C‑28/95, EU:C:1997:369, punkt 33).

32

Direktiivi 2009/133 artikli 1 punkti a kohaselt kohaldatakse seda direktiivi ainult kahe või enama liikmesriigi äriühingutega seotud tehingute suhtes, eelkõige eraldumistele.

33

Eelotsusetaotlusest nähtub siiski, et Ungari seadusandja ei ole direktiivi 2009/133 ülevõtmiseks vastu võetud sätetes eristanud puhtalt riigisiseses kontekstis tehtavate eraldumistehingute maksustamist ja selliste tehingute maksustamist juhul, kui neis osalevad eri liikmesriikide äriühingud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et seadusandja laiendas selles direktiivis ette nähtud korda puhtalt riigisisestele tehingutele, nagu Ungari valitsus oma kirjalikes seisukohtades ka kinnitas.

34

Eeltoodust tuleneb, et liikmesriigi seadusandja võib direktiivi ülevõtmisel otsustada, et ta kohaldab selle direktiiviga reguleeritud olukordadele ja puhtalt riigisisestele olukordadele sama lähenemist, mistõttu Euroopa Kohus on ELTL artikli 267 alusel pädev tõlgendama selle direktiivi sätteid juhul, kui põhikohtuasjas kõne all olev olukord on puhtalt riigisisene.

35

Teise ja kolmanda küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2009/133 artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et see lubab seada direktiivis ette nähtud neutraalse maksustamise korra eraldumise puhul kohaldamise sõltuvusse tingimustest, mis on seotud üleandva äriühingu osaniku või aktsionäri osaluse vähendamisega selles äriühingus või selle kapitali vähendamisega.

36

Direktiivi 2009/133 artikli 2 punkti c kohaselt on eraldumine tehing, mille käigus äriühing annab ilma oma tegevust lõpetamata ühe või mitu tegevusüksust üle ühele või mitmele olemasolevale või uuele äriühingule, jättes vähemalt ühe tegevusüksuse üleandvasse äriühingusse, kusjuures tema osanikud või aktsionärid saavad võrdelises osas vara ja kohustusi ülevõtvate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja neile võidakse teatud juhtudel teha rahalist juurdemaksu.

37

Selle direktiivi artikli 8 lõikes 2 on omakorda ette nähtud, et eraldumise korral ei põhjusta ülevõtva äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate üleandmine üleandva äriühingu osanikule või aktsionärile iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

38

Ei need sätted ega direktiivi 2009/133 muud sätted ei kehtesta selle direktiivi artikli 8 lõikes 2 ette nähtud neutraalse maksustamise korra kohaldamise tingimuseks üleandva äriühingu osaniku või aktsionäri nimiväärtuse või osaluse vähendamist viimati nimetatud äriühingus või seda, et eraldumistehingu tulemuseks on pigem selle äriühingu kapitali vähendamine, mitte tema ette nähtud kasumi vähenemine.

39

Direktiivi 2009/133 artikli 8 lõikes 5 kehtestatakse üleandva äriühingu osanikule või aktsionärile selle direktiivi artikli 8 lõike 2 kohaldamiseks üksnes kohustus mitte omistada üleandva äriühingu saadud osade või aktsiate või nende osade või aktsiate summale, mida ta omab üleandvas äriühingus, kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli osadel või aktsiatel, mida ta omab üleandvas äriühingus, vahetult enne eraldumist, mida peab vajaduse korral kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

40

Eelkõige tuleb märkida, et erinevalt direktiivi 2009/133 artikli 8 lõikest 1, mis käsitleb ühinemist, jagunemist ja osade või aktsiate asendamist, viitavad selle direktiivi artikli 2 punkt c ja artikli 8 lõige 2, mis puudutavad konkreetselt eraldumist, üksnes üleandva äriühingu osaniku või aktsionäri selliste osade või aktsiate jaotamisele, mis moodustavad ülevõtva äriühingu osa- või aktsiakapitali ning vastavad üleantud varadele ja kohustustele. Neis sätetes ei ole seevastu mainitud selle tehingu tagajärgi üleandvas äriühingus sellele osanikule kuuluvale osalusele ega üleandva äriühingu kapitalile.

41

Lisaks, nagu Euroopa Komisjon oma kirjalikes seisukohtades rõhutas, tähendaks see, kui direktiivi 2009/133 artikli 8 lõikes 2 ette nähtud neutraalse maksustamise kohaldamine sõltuks üleandva äriühingu osaniku või aktsionäri osaluse vähendamisest selles äriühingus, et välistatakse selle maksustamissüsteemi kohaldamine juhul, kui nimetatud äriühing kuulub ainuosanikule, samas kui see direktiiv sellist välistamist ette ei näe.

42

Eeltoodust tuleneb, et neutraalse maksustamise süsteemi, mida tuleb kohaldada kõigile eraldumistehingutele, millele on osutatud direktiivi 2009/133 sätetes, ei saa seada sõltuvusse tingimusest, mida ei ole selles direktiivis ette nähtud, nagu üleandva äriühingu osaniku või aktsionäri osaluse vähendamine selles äriühingus või selle äriühingu kapitali vähendamine.

43

Nimelt, vastupidi sellele, mida väidab Ungari valitsus, et kui direktiivi 2009/133 artiklist 15 ja eelkõige selle artikli 15 lõike 1 punktis a nimetatud juhtumist ei tulene teisiti, siis võivad liikmesriigid tehingute puhul, mille peamine eesmärk või üks peamistest eesmärkidest on maksudest kõrvalehoidmine või maksustamise vältimine, täielikult või osaliselt keelduda direktiivi sätete kohaldamisest või nende kasutamisest – see on juhtum, mida käesolevas asjas Euroopa Kohtule esitatud küsimused ei puuduta –, ei ole direktiivi artikli 8 lõikes 2 jäetud ülevõtmisel liikmesriikidele kaalutlusruumi, mis võimaldaks neil kehtestada selles ette nähtud neutraalse maksustamise süsteemile lisaks direktiivi II peatükis nimetatud tingimustele täiendavaid tingimusi (vt selle kohta 11. detsembri 2008. aasta kohtuotsus A.T., С‑285/07, EU:C:2008:705, punkt 26).

44

Seda järeldust ei ole ümber lükatud 22. märtsi 2018. aasta kohtuotsuses Jacob ja Lassus (C‑327/16 ja C‑421/16, EU:C:2018:210), millele Ungari valitsus oma kirjalikes seisukohtades viitab ja milles Euroopa Kohus tunnistas, et liikmesriikidel on liidu õigust järgides teatav kaalutlusruum maksumeetmete võtmisel direktiivi 2009/133 artikli 8 rakendamiseks. Piisab, kui tõdeda, et selles kohtuotsuses kõne all olevad liikmesriigi õigusnormid ei seadnud põhikohtuasja esemeks olevale osade või aktsiate asendustehingule täiendavat tingimust selleks, et kohaldataks direktiivis ette nähtud neutraalse maksustamise korda, vaid nende eesmärk oli vastupidi tagada selle tehingu neutraalne maksustamine, maksustades üksnes nende osade või aktsiatega seotud kapitalikasumit, mis saadi nende hilisema võõrandamise kuupäeval.

45

Järelikult tuleb teisele ja kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 2009/133 artikli 8 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis seavad selle sätte kohaldamise sõltuvusse tingimustest, mis on seotud üleandva äriühingu osaniku või aktsionäri osaluse vähendamisega selles äriühingus või selle kapitali vähendamisega, mida ei ole selles direktiivis ette nähtud.

46

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab: