–

HEITEC AG, esindaja: Rechtsanwältin B. Ackermann,

–

HEITECH Promotion GmbH ja RW, esindajad: Rechtsanwälte C. Rohnke, T. Winter ja C. Augenstein,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: T. Scharf, É. Gippini Fournier ja J. Samnadda, hiljem T. Scharf ja J. Samnadda,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT 2008, L 299, lk 25) artiklit 9 ning nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) artikleid 54 ja 111.

2

Taotlus on esitatud ühelt poolt HEITEC AG (edaspidi „Heitec“) ning teiselt poolt HEITECH Promotion GmbH (edaspidi „Heitech“) ja RW vahelises kohtuvaidluses selle üle, et viimased kasutasid ärinime HEITECH Promotion GmbH ja sõnalist osa „heitech“ sisaldavaid kaubamärke.

3

Direktiivi 2008/95 põhjenduses 12 oli märgitud:

„Õiguskindluse tõttu ja ilma, et ebaõiglaselt kahjustataks varasema kaubamärgi omaniku huve, on oluline sätestada, et varasema kaubamärgi omanik ei või nõuda tema kaubamärgist hilisema kaubamärgi tühiseks tunnistamist ega esitada vastuväiteid kaubamärgi kasutamisele pärast seda, kui ta on teadlikult lubanud hilisema kaubamärgi kasutamist märkimisväärse aja jooksul, välja arvatud juhul, kui hilisema kaubamärgi taotlus on esitatud pahauskselt.“

4

Direktiivi artiklis 4 „Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle tühiseks tunnistamise täiendavad põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega“ oli sätestatud:

„1.   Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle tühiseks tunnistada, kui:

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk“ järgmist:

[…]

4.   Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei registreerita või kui see on registreeritud, siis võib selle tühiseks tunnistada, kui ja kuivõrd:

[…]“.

5

Direktiivi artiklis 9 „Nõustumisest tulenevad piirangud“ oli sätestatud:

„1.   Kui artikli 4 lõike 2 tähenduses on varasema kaubamärgi omanik liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi tühiseks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2.   Iga liikmesriik võib kehtestada sätted, mille kohaselt lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis artikli 4 lõike 4 punktis a osutatud varasema kaubamärgi omaniku või artikli 4 lõike 4 punktis b või c osutatud muu varasema õiguse omaniku suhtes.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema registreeritud kaubamärgi omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.“

6

Direktiiv 2008/95, millega tunnistati kehtetuks ja asendati 21. detsembri 1988. aasta esimene nõukogu direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92), on omakorda kehtetuks tunnistatud ja asendatud 15. jaanuaril 2019 jõustunud 16. detsembri 2015. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 2015, L 336, lk 1). Arvestades põhikohtuasja asjaolude asetleidmise aega, tuleb eelotsusetaotlust analüüsida siiski direktiivi 2008/95 alusel.

7

Määruse nr 207/2009 artiklis 8 „Suhtelised keeldumispõhjused“ oli sätestatud:

„1.   Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk“ järgmist:

[…]

4.   Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui selle tähise suhtes kohaldatavate [liidu] või liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:

[…]“.

8

Määruse artiklis 54 „Nõustumisest tulenevad piirangud“ oli sätestatud:

1.   Kui [ELi] kaubamärgi omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema [ELi] kaubamärgi kasutamisega [liidus] ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema ELi kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2.   Kui artikli 8 lõikes 2 osutatud varasema siseriikliku kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 osutatud muu varasema tähise omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud hilisema [ELi] kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus on kaitstud varasem kaubamärk või muu varasem tähis, olles sellisest kasutamisest teadlik, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi või muu varasema tähise põhjal taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

[…]“.

9

Määruse artikli 110 „[ELi] kaubamärkide kasutamise keelamine“ lõikes 1 oli ette nähtud:

„Kui ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide õigusaktide alusel kehtivat õigust esitada nõudeid seoses varasemate õiguste rikkumisega artikli 8 […] tähenduses seoses hilisema [ELi] kaubamärgi kasutamisega. Nõuetele varasemate õiguste rikkumise kohta artikli 8 lõigete 2 ja 4 tähenduses ei või siiski toetuda, kui varasema õiguse valdaja ei või enam taotleda [ELi] kaubamärgi kehtetuks tunnistamist artikli 54 lõike 2 kohaselt.“

10

Määruse nr 207/2009 artiklis 111 „Kohaliku tähendusega varasemad õigused“ oli sätestatud:

„1.   Ainult teatavas kohas kehtiva varasema õiguse omanik võib avaldada vastuseisu [ELi] kaubamärgi kasutamisele territooriumil, kus tema õigus on kaitstud sel määral, kui seda võimaldab asjaomase liikmesriigi õigus.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui varasema õiguse omanik on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud [ELi] kaubamärgi kasutamisega territooriumil, kus tema õigus on kaitstud, olles sellisest kasutamisest teadlik, kui [ELi] kaubamärki ei ole taotletud pahauskselt.

3.   [ELi] kaubamärgi omanikul ei ole õigust avaldada vastuseisu lõikes 1 osutatud õiguse kasutamisele ka siis, kui kõnealust õigust ei või enam [ELi] kaubamärgi vastu kasutada.“

11

Määrus nr 207/2009 tunnistati kehtetuks ja asendati 1. oktoobril 2017 jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1). Arvestades põhikohtuasja asjaolude asetleidmise aega, tuleb eelotsusetaotlust analüüsida siiski määruse nr 207/2009 alusel.

12

25. oktoobri 1994. aasta kaubamärkide ja muude eristavate tähiste kaitse seaduse (Gesetz über den Schutz von Marken und sonstigen Kennzeichen, BGBl. 1994 I, lk 3082) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „kaubamärgiseadus“) §-is 21 on sätestatud:

„1.   Kaubamärgi või ärinime omanikul ei ole õigust keelata hilisema registreeritud kaubamärgi kasutamist nende kaupade või teenuste jaoks, mille jaoks see on registreeritud, kui ta on viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud selle kaubamärgi kasutamisega sellisest kasutamisest teadlik olles, välja arvatud juhul, kui hilisema kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pahauskselt.

2.   Kaubamärgi või ärinime omanikul ei ole õigust keelata hilisema […] ärinime […] kasutamist, kui ta on nõustunud [selle ärinime] kasutamisega viie järjestikuse aasta jooksul sellisest kasutamisest teadlik olles, välja arvatud juhul, kui selle õiguse omanik tegutses selle registreerimisel pahauskselt.

[…]“.

13

Kaubamärgiseaduse § 125b punktis 3 on sätestatud:

„Kui käesoleva seaduse alusel registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamise vastu tuginetakse registreeritud [ELi] kaubamärgile, […] kohaldatakse § 21 lõiget 1 mutatis mutandis.“

14

Põhikohtuasja kassaatorile Heitec kuulub ELi sõnamärk HEITEC, mille registreerimistaotlus esitati 18. märtsil 1998 vanemuse nõudega alates 13. juulist 1991 ning mis on registreeritud 4. juulil 2005.

15

Põhikohtuasja kassaator kanti 1984. aastal äriregistrisse nimega Heitec Industrieplanung GmbH. Tema ärinimeks sai 1988. aastal Heitec GmbH. Alates 2000. aastast tegutseb ta nime HEITEC AG all.

16

Heitech, kelle juhataja on RW, kanti äriregistrisse 16. aprillil 2003.

17

Heitechile kuulub Saksa kujutismärk, mis sisaldab sõnalist osa „heitech promotion“, mille registreerimise taotlus esitati 17. septembril 2002, mis registreeriti 4. veebruaril 2003 ning mida ta kasutab hiljemalt 29. septembrist 2004, ning ELi kujutismärk, mis sisaldab sõnalist osa „heitech“, mille registreerimise taotlus esitati 6. veebruaril 2008, mis registreeriti 20. novembril 2008 ja mida ta kasutab hiljemalt 6. maist 2009.

18

Heitech võttis 29. novembri 2004. aasta kirjaga ühendust Heiteci esindajatega, et küsida, kas viimane nõustuks sõlmima kooseksisteerimise kokkuleppe.

19

Heitec sai 7. juulil 2008 teada, et Heitech oli esitanud sõnalist osa „heitech“ sisaldava ELi kujutismärgi registreerimise taotluse.

20

Heitec saatis 22. aprilli 2009. aasta kirjas Heitechile hoiatuse seoses sellega, et viimane oli kasutanud tema ärinime ja sõnalist osa „heitech“ sisaldavat ELi kaubamärki. Heitech tegi oma 6. mai 2009. aasta vastuses uuesti ettepaneku sõlmida kooseksisteerimise kokkulepe.

21

Landgericht Nürnberg-Fürth (Nürnbergi-Fürthi esimese astme kohus, Saksamaa) sai 31. detsembril 2012 faksi teel kätte Heiteci poolt Heitechi ja RW vastu esitatud menetluse algatusdokumendi. Nimetatud dokumendi kuupäevaks oli märgitud 15. detsember 2012. Heitecil paluti 4. jaanuari 2013. aasta lahendis teha menetluskulude katteks ettemakse.

22

Kõnealune kohus juhtis 12. märtsil 2013 Heiteci esindaja tähelepanu asjaolule, et seda ettemakset ei ole tehtud ja menetluse algatusdokumendi originaali ei ole esitatud.

23

Heitec teatas 23. septembri 2013. aasta kirjaga Heitechile, et ta keeldub kooseksisteerimise kokkulepet sõlmimast, pakkudes viimasele litsentsilepingu sõlmimist, ja teatas samas, et ta on pöördunud kohtusse.

24

Heitec teatas 29. detsembri 2013. aasta kirjaga Heitechile, et ta tugineb oma ärinimele ja et ta on ELi kaubamärgi HEITEC omanik. Ta andis teada, et kohtumenetlus on käimas.

25

Landgericht Nürnberg-Fürth (Nürnbergi-Fürthi esimese astme kohus) sai 30. detsembril 2013 kätte Heiteci 12. detsembri 2013. aasta menetlusdokumendid koos tšekiga kohtukulude katteks ning 4. oktoobri 2013. aasta uue menetluse algatusdokumendi.

26

Nimetatud kohus juhtis 14. jaanuaril 2014 Heiteci tähelepanu asjaolule, et kätte tuleb toimetada ka 15. detsembri 2012. aasta menetluse algatusdokument ning seetõttu paluti tal esitada selle originaal. Nimetatud originaal jõudis asjaomasse kohtusse 22. veebruaril 2014.

27

Sama kohus juhtis 24. veebruaril 2014 Heiteci tähelepanu asjaolule, et 22. veebruaril 2014 kätte saadud menetluse algatusdokumendi originaalis esitatud nõuded ei lange kokku nendega, mis on sõnastatud 31. detsembril 2012 esitatud menetluse algatusdokumendis.

28

Landgericht Nürnberg-Fürth (Nürnbergi-Fürthi esimese astme kohus) avas 16. mail 2014 menetluse ettevalmistava kirjaliku osa ja määras, et põhikohtuasja vastustajatele tuleb toimetada kätte selle kohtu ette valmistatud 15. detsembri 2012. aasta menetluse algatusdokumendi koopiad. Need toimetati lõpuks kätte 23. mail 2014.

29

Heitec esitas hagis esimese võimalusena nõuded, mis põhinevad tema ärinimest HEITEC tulenevate õiguste rikkumisel, ja teise võimalusena nõuded, mis põhinevad tema ELi kaubamärgist HEITEC tulenevate õiguste rikkumisel. Ta nõudis, et Heitechi kohustataks hoiduma oma ettevõtte identifitseerimisest ärinimega HEITECH Promotion GmbH, hoiduma sõnaliste osade „heitech promotion“ ja „heitech“ lisamisest toodetele ning nende tähiste all toodete või teenuste turustamisest või reklaamimisest, hoiduma veebisaidi heitech promotion.de ärilisel eesmärgil kasutamisest või üleandmisest ning nõustuma sellega, et tema ärinimi kustutatakse äriregistrist. Heitec esitas ka teabe esitamise, kahju hüvitamise kohustuse tuvastamise, kauba hävitamise ja hoiatusega kaasnenud kulude kandmise nõude.

30

Landgericht Nürnberg-Fürth (Nürnbergi-Fürthi esimese astme kohus) mõistis Heitechilt Heiteci kasuks välja hoiatusega kaasnenud kulud summas 1353,80 eurot koos viivisega ja jättis ülejäänud Heiteci nõuded rahuldamata.

31

Heitec esitas Landgericht Nürnberg-Fürthi (Nürnbergi-Fürthi esimese astme kohus) otsuse peale apellatsioonkaebuse Oberlandesgericht Nürnbergile (liidumaa kõrgeim üldkohus Nürnbergis, Saksamaa).

32

Oberlandesgericht Nürnberg (liidumaa kõrgeim üldkohus Nürnbergis) asus seisukohale, et Heiteci nõuded on põhjendamata, kuna Heitec oli vastava õiguse kaotanud. Sellega seoses märkis ta, et Heitech kasutas oma hilisemaid tähiseid vähemalt viie järjestikuse aasta jooksul ning et Heitec on selle kasutamisega nõustunud, kuna vastavast kasutamisest teadlik olles ei ole ta võtnud piisavaid meetmeid selle lõpetamiseks.

33

Nimetatud kohtu sõnul ei katkestanud hagi esitamine õiguse lõppemise tähtaja kulgemist, kuna see toimetati Heitechile ja RW-le kätte alles viis aastat pärast hagile eelnenud hoiatuse saatmist.

34

Heitec esitas eelotsuse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse.

35

Nimetatud kohus nendib, et kassatsioonkaebuse lahendus sõltub sellest, kas kaubamärgiseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning määruse nr 207/2009 artikli 54 lõigete 1 ja 2 ning artikli 111 lõike 2 kohaselt on lõppenud Heiteci õigus esitada rikkumise lõpetamise nõue ja lisanõuded.

36

Nimetatud kohus märgib, et Heiteci nende nõuete esitamise õiguse lõppemist, mis sisuliselt puudutavad Heitechile kuuluva Saksa kaubamärgi kasutamist Heitechi poolt, reguleerib kaubamärgiseaduse § 21 lõige 1 koostoimes selle seaduse § 125b punktiga 3 osas, milles nendes nõuetes on tuginetud Heitecile kuuluvale ELi kaubamärgile.

37

Ta täpsustab, et kaubamärgiseaduse § 21 lõikega 1 on võetud Saksa õigusesse üle direktiivi 2008/95 artiklis 9 ette nähtud kaubamärkidest (direktiivi 2008/95 artikli 9 lõige 1) ja muudest äritegevuse käigus kasutatavatest tähistest – sealhulgas ärinimed – (direktiivi 2008/95 artikli 9 lõige 2) tulenev registreeritud kaubamärgi kasutamisele vastuseisu avaldamise õiguse kaotamine.

38

Osas, milles Heitec avaldab vastuseisu Heitechi ärinime kasutamisele, reguleerib vastava õiguse kaotamist eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul kaubamärgiseaduse § 21 lõige 2. Nimetatud kohus täpsustab sellega seoses, et vaatamata asjaolule, et selle sätte normatiivne sisu läheb direktiivi 2008/95 omast kaugemale ega kajastu ka määruse nr 207/2009 artiklis 54, tuleb seda sätet tõlgendada, tuginedes kaubamärgiseaduse § 21 lõike 1 kooskõlalisele tõlgendusele selle direktiiviga.

39

Mis puudutab Heiteci nõudeid seoses Heitechile kuuluva ELi kaubamärgi kasutamisega viimase poolt, siis tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et määruse nr 207/2009 artiklid 54 ja 110 ning artikli 111 lõige 2 on asjakohased.

40

Nimetatud kohus märgib, et Oberlandesgericht Nürnberg (liidumaa kõrgeim üldkohus Nürnbergis) ei rikkunud õigusnormi, kui ta tuvastas, et kaubamärgiseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning määruse nr 207/2009 artiklite 54 ja 111 tähenduses eksisteeris „kasutamine“ käesoleval juhul hiljemalt 6. maist 2009 ja et Heitec sai sellest teada 6. mai 2009. aasta kirjas, mille Heitech talle saatis. Lisaks on selge, et Heitechile ei ole pahauskset tegutsemist ette heidetud.

41

Neid asjaolusid arvestades on vaja kindlaks teha, milles täpselt seisneb „nõustumine“ direktiivi 2008/95 artikli 9 ning määruse nr 207/2009 artiklite 54 ja 111 tähenduses.

42

Sellega seoses tuleb esiteks täpsustada, kas nõustumist on võimalik välistada nii juhul, kui ametiasutusele või kohtule on esitatud kaebus või hagi, kui ka hoiatuse saatmise korral. Teiseks on vaja kindlaks teha, kas hagi esitamise korral tuleb selle kindlaks tegemiseks, kas hagi esitati enne õiguse lõppemise tähtaja möödumist, lähtuda menetluse algatusdokumendi esitamise kuupäevast või kostja poolt selle dokumendi kättesaamise kuupäevast. Selles kontekstis on oluline täpsustada, kas asjaolu, et nimetatud dokumendi kättetoimetamine hilineb varasema kaubamärgi omaniku süül, on selles osas asjakohane.

43

Lisaks tuleb kindlaks teha, kas õiguse lõppemine puudutab üksnes rikkumise lõpetamise nõuet või ka sellega seotud lisa- või kõrvalnõudeid, näiteks kahju hüvitamise, teabe esitamise ja kauba hävitamise nõuet.

44

Neil asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

45

Esimese ja teise küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2008/95 artiklit 9 ning määruse nr 207/2009 artikleid 54 ja 111 tuleb tõlgendada nii, et selline toiming nagu hoiatus, millega varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse omanik avaldab vastuseisu hilisema kaubamärgi kasutamisele, ilma et ta esitaks haldusasutusele kaebust või kohtule hagi, võib kaasa tuua nendes sätetes osutatud nõustumise lõppemise.

46

Tuleb meelde tuletada, et liidu kaubamärgiõiguses ette nähtud nõustumise tõttu õiguse lõppemise kord teenib eesmärki, milleks on tasakaalustada ühelt poolt kaubamärgiomaniku huvi kaitsta kaubamärgi peamist ülesannet ja teiselt poolt teiste ettevõtjate huvi kasutada tähiseid, mis võivad tähistada nende kaupu ja teenuseid (vt selle kohta 27. aprilli 2006. aasta kohtuotsus Levi Strauss, C‑145/05, EU:C:2006:264, punkt 29, ning 22. septembri 2011. aasta kohtuotsus Budějovický Budvar, C‑482/09, EU:C:2011:605, punkt 34).

47

Liidu seadusandja soovis hilisema kaubamärgi kasutamisest teadlik olles viie järjestikuse aasta jooksul sellega nõustumise puhul õiguse lõppemise tähtaja kehtestamisega eelkõige tagada, et varasema kaubamärgiga selle omanikule antav kaitse piirduks juhtudega, mil viimane on piisavalt hoolas, avaldades vastuseisu teiste ettevõtjate poolt selliste tähiste kasutamisele, mis võivad seda kaubamärki kahjustada (vt selle kohta 27. aprilli 2006. aasta kohtuotsus Levi Strauss, C‑145/05, EU:C:2006:264, punkt 30).

48

Konkreetsemalt, nagu on rõhutatud direktiivi 2008/95 põhjenduses 12, on nõustumise tõttu õiguse lõppemise eeskirja eesmärk säilitada õiguskindlus. Kui varasema kaubamärgi või mõne muu varasema õiguse omanik direktiivi 2008/95 või määruse nr 207/2009 tähenduses on viie järjestikuse aasta jooksul teadlikult „nõustunud“ heauskselt taotletud hilisema kaubamärgi kasutamisega, peab viimati nimetatud kaubamärgi omanik saama olla kindel, et varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse omanik ei saa sellist kasutamist enam vaidlustada.

49

Selle eeskirja kohaldamisel tähendab mõiste „nõustumine“, millel on direktiivis 2008/95 ja määruses nr 207/2009 sama tähendus, et varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse omanik jääb tegevusetuks, kuigi ta on teadlik hilisema kaubamärgi kasutamisest, millele ta saaks avaldada vastuseisu. Sellise kasutamisega „nõustunud“ isik on loobunud selle olukorra parandamiseks tema kasutuses olevate meetmete võtmisest (vt selle kohta 22. septembri 2011. aasta kohtuotsus Budějovický Budvar, C‑482/09, EU:C:2011:605, punktid 35 ja 44).

50

Neist asjaoludest tuleneb, et varasema kaubamärgi või mõne muu varasema õiguse omaniku õigus nõuda heauskselt taotletud hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist või avaldada selle kasutamisele vastuseisu lõpeb, kui ta sellisest kasutamisest teadlik olles on loobunud viie järjestikuse aasta jooksul tegemast toimingut, mis väljendab selgelt tema tahet avaldada sellele kasutamisele vastuseisu ja kõrvaldada tema õiguste väidetav rikkumine.

51

Direktiivi 2008/95 artikli 9 ning määruse nr 207/2009 artiklite 54 ja 111 selline tõlgendus kehtib ka nimetatud määruse artikli 110 kohta olukorras, kus viimati nimetatud artiklit ei ole esitatud küsimustes küll mainitud, kuid see võib olla asjakohane asjaoludel, nagu on kõne all põhikohtuasjas. Sellega seoses tuleb märkida, et direktiivi 2008/95 artiklis 9 sätestatud eeskiri, mille kohaselt lõppeb õigus niipea, kui viie järjestikuse aasta pikkuse tähtaja jooksul on oldud teadlik kaubamärgi kasutamisest ja sellega nõustutud, on ELi kaubamärki puudutavas osas ette nähtud määruse nr 207/2009 artiklites 54, 110 ja 111.

52

Mis puudutab küsimust selle kohta, millistel tingimustel tuleb asuda seisukohale, et varasema kaubamärgi või mõne muu varasema õiguse omanik on sooritanud toimingu, millel on käesoleva kohtuotsuse punktis 50 nimetatud tagajärjed ja mis katkestab seega õiguse lõppemise tähtaja kulgemise, siis on Euroopa Kohus otsustanud, et haldusasutusele kaebuse või kohtule hagi esitamine enne selle tähtaja möödumist lõpetab igal juhul nõustumise ja takistab seetõttu nõustumise tõttu õiguse kaotamist (vt selle kohta 22. septembri 2011. aasta kohtuotsus Budějovický Budvar, C‑482/09, EU:C:2011:605, punkt 49).

53

Sellise kaebuse või hagi esitamisega väljendab varasema kaubamärgi või mõne muu varasema õiguse omanik ühemõtteliselt oma tahet avaldada vastuseisu hilisema kaubamärgi kasutamisele ja kõrvaldada tema õiguste väidetav rikkumine.

54

Kui – nagu käesoleval juhul – on selle kaebuse või hagi esitamisele eelnenud hoiatus, mida hilisema kaubamärgi omanik ei ole täitnud, võib see hoiatus katkestada nõustumise tõttu õiguse lõppemise tähtaja kulgemise tingimusel, kui varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse omanik väljendab pärast sellele hoiatusele mitterahuldava vastuse saamist jätkuvalt oma vastuseisu hilisema kaubamärgi kasutamisele ja võtab tema kasutuses olevad meetmed oma õiguste maksma panemiseks.

55

Seevastu juhul, kui varasema kaubamärgi või mõne muu varasema õiguse omanik, kes on küll väljendanud oma vastuseisu hilisema kaubamärgi kasutamisele hoiatuse saatmisega, ei ole aga pärast seda, kui on tõdenud, et hoiatuse adressaat keeldub seda täitmast või alustamast läbirääkimisi, teinud mõistliku aja jooksul jõupingutusi selle olukorra parandamiseks, vajaduse korral esitades haldusasutusele kaebuse või kohtule hagi, siis tuleb sellest järeldada, et kaubamärgi või õiguse omanik on loobunud võtmast tema kasutuses olevaid meetmeid oma õiguste väidetava rikkumise lõpetamiseks.

56

Direktiivi 2008/95 artikli 9 ning määruse nr 207/2009 artiklite 54, 110 ja 111 mis tahes tõlgendus, mille kohaselt piisab hoiatuse saatmisest kui sellisest õiguse lõppemise tähtaja katkestamiseks, võimaldaks varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse omanikul kõrvale hoida nõustumise tõttu õiguse lõppemise korrast, saates korrapäraselt, umbes iga viie aasta järel hoiatuse. Selline olukord kahjustaks aga nõustumise tõttu õiguse lõppemise korra eesmärke, mida on meelde tuletatud käesoleva kohtuotsuse punktides 46–48, ning võtaks sellelt korralt selle soovitava toime.

57

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et direktiivi 2008/95 artiklit 9 ning määruse nr 207/2009 artikleid 54, 110 ja 111 tuleb tõlgendada nii, et selline toiming nagu hoiatus, millega varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse omanik avaldab vastuseisu hilisema kaubamärgi kasutamisele, ilma et ta astuks vajalikke samme, et saavutada õiguslikult siduv lahendus, ei lõpeta nõustumist ega katkesta seetõttu neis sätetes osutatud õiguse lõppemise tähtaja kulgemist.

58

Kolmanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2008/95 artiklit 9 ning määruse nr 207/2009 artikleid 54 ja 111 tuleb tõlgendada nii, et neis sätetes ette nähtud nõustumise tõttu õiguse lõppemist takistab see, kui varasema kaubamärgi või muu õiguse omanik esitab kohtule hagi, milles taotleb hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist või avaldab selle kasutamisele vastuseisu, kui menetluse algatusdokument, mis on küll esitatud enne õiguse lõppemise tähtaja möödumist, on hagejapoolse hooletuse tõttu kostjale kätte toimetatud alles pärast seda kuupäeva.

59

Nagu on meelde tuletatud käesoleva kohtuotsuse punktis 52, lõpetab haldusasutusele kaebuse või kohtule hagi esitamine enne selle tähtaja möödumist nõustumise ja takistab seeläbi õiguse lõppemist.

60

Mis puudutab küsimust, mis kuupäeval tuleb hagi lugeda esitatuks, siis on Euroopa Kohus tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võetud normide tõlgendamisel sedastanud, et see kuupäev võib olla menetluse algatusdokumendi esitamise kuupäev, kuid siiski loetakse, et sel kuupäeval on asjaomasesse kohtusse pöördutud, üksnes tingimusel, et hageja ei ole seejärel jätnud hooletusest võtmata meetmed, mida ta oli kohustatud võtma, et see dokument toimetataks kostjale kätte või tehtaks talle teatavaks (vt eelkõige 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus A, C‑489/14, EU:C:2015:654, punkt 32, ja 4. mai 2017. aasta kohtuotsus HanseYachts, C‑29/16, EU:C:2017:343, punkt 29).

61

Kuigi tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ette nähtud eeskirjad ei ole käesoleval juhul formaalselt kohaldatavad, on nende sisu kolmandale küsimusele vastamiseks siiski asjakohane. Õiguse lõppemise tähtaeg mõjutab otseselt ja vahetult varasema kaubamärgi või varasema õiguse omaniku võimalust tugineda sellele kaubamärgile või õigusele kohtus hilisema kaubamärgi omaniku vastu. Kui hagi esitatakse kõnealuse viieaastase tähtaja jooksul, on hagejal seega endiselt see õigus.

62

Sellega seoses tuleb tõdeda, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 53, et menetluse algatusdokumendi esitamine peegeldab tavaliselt hageja tõsist ja ühemõttelist kavatsust oma õigused maksma panna, mis põhimõtteliselt on piisav, et lõpetada nõustumine ja katkestada seeläbi õiguse lõppemise tähtaja kulgemine.

63

Selle poole teguviis võib teatud juhtudel siiski tekitada kahtlusi nimetatud kavatsuse ja kohtule esitatud hagi tõsiseltvõetavuse suhtes. Nii on see eelkõige juhul, kui menetluse algatusdokumendis ei ole selle kostjale kätte toimetamiseks riigisiseses õiguses ette nähtud vorminõuetele mittevastamise korral hageja hooletuse tõttu õigel ajal puudused kõrvaldatud.

64

Sellistel asjaoludel, mis on ette heidetavad hagejale, ei saa hageja väita, et menetluse algatusdokumendi esitamisega ta lõpetas hilisema kaubamärgi kasutamisega nõustumise. Alles siis, kui see dokument on viidud kohaldatavas riigisiseses õiguses sätestatud nõuetega vastavusse, tuleb asuda seisukohale, et hageja on ühemõtteliselt väljendanud selget ja tõsist kavatsust oma õigused maksma panna, ning seega võib hagi lugeda tegelikult esitatuks.

65

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluses esitatud asjaoludest, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva kohtuotsuse punktides 22–28, et kohus, kellele Heitec esitas 31. detsembril 2012 menetluse algatusdokumendi, võttis Heiteci esindajaga mitu korda ühendust, et juhtida tähelepanu puudustele, mis takistasid nii selle dokumendi kui ka Heiteci hiljem esitatud uue menetluse algatusdokumendi kättetoimetamist Heitechile ja RW-le. Lõpuks viidi menetluse algatusdokument nõuetele vastavusse ajavahemikus 24. veebruarist 2014, mil kohus saatis Heitecile viimase meeldetuletuse, kuni sama aasta 16. maini, mil see kohus avas ettevalmistava kirjaliku menetluse.

66

Eelotsusetaotlusest nähtub samuti, et asja sisuliselt arutava kohtu tuvastatud asjaoludel, mille on eelotsusetaotluse esitanud kohus välja toonud, saadi hilisema kaubamärgi kasutamisest teada 6. mail 2009.

67

Neil asjaoludel on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, mis kuupäeval viidi menetluse algatusdokument nõuetega vastavusse nii, et see võimaldas asja menetleval kohtul alustada menetlust ja toimetada see dokument põhikohtuasja kostjatele kätte. Kui nõuetele vastavusse viimine toimus alles pärast nõustumise tõttu õiguse lõppemise tähtaja möödumist, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama, kas see oli peamiselt tingitud põhikohtuasja hageja teguviisist, mida võib pidada hooletuks. Kui see kohus asub seisukohale, et see oli nii, tuleb tal järeldada, et Heiteci hooletuse tõttu on tema õigus lõppenud.

68

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 2008/95 artiklit 9 ning määruse nr 207/2009 artikleid 54, 110 ja 111 tuleb tõlgendada nii, et neis sätetes ette nähtud nõustumise tõttu õiguse lõppemist ei takista see, kui varasema kaubamärgi või muu õiguse omanik esitab kohtule hagi, milles taotleb hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist või avaldab selle kasutamisele vastuseisu, kui menetluse algatusdokumendis, mis on küll esitatud enne õiguse lõppemise tähtaja möödumist, ei ole kohaldatavas riigisiseses õiguses kättetoimetamise eesmärgil ette nähtud nõuetele mittevastavust hageja hooletuse tõttu kõrvaldatud ja asjaomased puudused on hagejale süüks pandavatel põhjustel kõrvaldatud alles pärast seda kuupäeva.

69

Neljanda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2008/95 artiklit 9 ning määruse nr 207/2009 artikleid 54 ja 111 tuleb tõlgendada nii, et kui varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse omanik nende sätete tähenduses on kaotanud õiguse taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ja selle kasutamise lõpetamist, takistab see õiguse lõppemine tal ka esitada lisa- või kõrvalnõudeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist, teabe esitamist või kauba hävitamist.

70

Nagu esimese ja teise küsimuse analüüsimisel märgiti, kaotab varasema kaubamärgi või mõne muu varasema õiguse omanik, kes – olles teadlik heauskselt taotletud hilisema kaubamärgi kasutamisest – loobub viie järjestikuse aasta jooksul tegutsemast viisil, mis väljendab ühemõtteliselt tema tahet avaldada vastuseisu sellisele kasutamisele ja kõrvaldada tema õiguste väidetav rikkumine, õiguse seada selle hilisema kaubamärgi kasutamine kahtluse alla.

71

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 64 märkis, oleks vastuolus nõustumise tõttu õiguse lõppemise korra eesmärkidega, milleks on eelkõige õiguskindluse säilitamine, lubada kõnealusel omanikul esitada sellises olukorras pärast viie järjestikuse aasta möödumist hagi sellise hilisema kaubamärgi omaniku vastu, et kohustada teda maksma kahjuhüvitist või teha talle ettekirjutusi.

72

Kui pärast õiguse lõppemise tähtaja möödumist oleks lubatud asjaomast hagi või selliseid nõudeid rahuldada, tähendaks see, et pärast vastavat kuupäeva säiliks võimalus paluda tuvastada, et hilisema kaubamärgi kasutamine kahjustab varasemat kaubamärki või õigust, ning sel alusel omistada hilisema kaubamärgi omanikule lepinguväline vastutus. Selline tõlgendus nõustumise tõttu õiguse lõppemise korrale kahjustaks selle korraga taotletavat eesmärki anda kõnealuse tähtaja lõppedes hilisema kaubamärgi omanikule kindlus, et selle kasutamist ei saa mingil õiguslikul viisil vaidlustada isik, kes viie järjestikuse aasta jooksul teadlikult nõustus sellega.

73

Eelnimetatud kaalutlusi arvestades tuleb neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 2008/95 artiklit 9 ning määruse nr 207/2009 artikleid 54, 110 ja 111 tuleb tõlgendada nii, et kui varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse omanik nende sätete tähenduses on kaotanud õiguse taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ja selle kasutamise lõpetamist, takistab see õiguse lõppemine tal ka esitada lisa- või kõrvalnõudeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist, teabe esitamist või kauba hävitamist.

74

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: