EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62019CO0835
Order of the Court (Ninth Chamber) of 26 November 2020.#Autostrada Torino Ivrea Valle D’Aosta – Ativa S.p.A. v Presidenza del Consiglio dei Ministri and Others.#Request for a preliminary ruling from the Consiglio di Stato.#Reference for a preliminary ruling – Article 99 of the Rules of Procedure of the Court of Justice – Award of concession contracts – Directive 2014/23/EU – Article 2(1), first subparagraph – Article 30 – Freedom of contracting authorities to establish and organise the procedure leading to the choice of concessionaire – National legislation prohibiting the use of project financing for motorway concessions.#Case C-835/19.
Euroopa Kohtu määrus (üheksas koda), 26.11.2020.
Autostrada Torino Ivrea Valle D’Aosta – Ativa S.p.A. versus Presidenza del Consiglio dei Ministri jt.
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Kontsessioonilepingute sõlmimine – Direktiiv 2014/23/EL – Artikli 2 lõike 1 esimene lõik – Artikkel 30 – Hankijate õigus otsustada, millist menetlust kasutada kontsessionääri valimiseks ja õigus see menetlus korraldada – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad ehitusprojektide rahastamise menetluse kasutamise kiirtee kontsessioonilepingute puhul.
Kohtuasi C-835/19.
Euroopa Kohtu määrus (üheksas koda), 26.11.2020.
Autostrada Torino Ivrea Valle D’Aosta – Ativa S.p.A. versus Presidenza del Consiglio dei Ministri jt.
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato.
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Kontsessioonilepingute sõlmimine – Direktiiv 2014/23/EL – Artikli 2 lõike 1 esimene lõik – Artikkel 30 – Hankijate õigus otsustada, millist menetlust kasutada kontsessionääri valimiseks ja õigus see menetlus korraldada – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad ehitusprojektide rahastamise menetluse kasutamise kiirtee kontsessioonilepingute puhul.
Kohtuasi C-835/19.
Court reports – general
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2020:970
EUROOPA KOHTU MÄÄRUS (üheksas koda)
26. november 2020 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 99 – Kontsessioonilepingute sõlmimine – Direktiiv 2014/23/EL – Artikli 2 lõike 1 esimene lõik – Artikkel 30 – Hankijate õigus otsustada, millist menetlust kasutada kontsessionääri valimiseks ja õigus see menetlus korraldada – Liikmesriigi õigusnormid, mis keelavad ehitusprojektide rahastamise menetluse kasutamise kiirtee kontsessioonilepingute puhul
Kohtuasjas C‑835/19,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) 13. juuni 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 18. novembril 2019, menetluses
Autostrada Torino Ivrea Valle D’Aosta – Ativa SpA
versus
Presidenza del Consiglio dei Ministri,
Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti,
Ministero dell’Economia e delle Finanze,
Autorità di regolazione dei trasporti,
menetluses osalesid:
Autorità di bacino del Po,
Regione Piemonte,
EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
koosseisus: D. Šváby (ettekandja) koja presidendi ülesannetes, kohtunikud S. Rodin ja K. Jürimäe,
kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 99 pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega,
on teinud järgmise
määruse
1 |
Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT 2014, L 94, lk 1; parandused ELT 2014, L 94, lk 17 ja ELT 2015, L 114, lk 24) artiklit 30 koostoimes selle direktiiv põhjendusega 68. |
2 |
Taotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Autostrada Torino Ivrea Valle d’Aosta – Ativa SpA (edaspidi „Ativa“) ning teiselt poolt Presidenza del Consiglio dei Ministri (riigikantselei, Itaalia), Ministero delle Infrastrutture e dei Trasporti (taristu- ja transpordiministeerium, Itaalia; edaspidi „MIT“), Ministero dell’Economia e delle Finanze (majandus- ja rahandusministeerium, Itaalia) ja Autorità di regolazione dei trasporti (transpordiamet, Itaalia) vahel seoses MIT poolt kahe Ativa esitatud ehitusprojekti rahastamisettepaneku tagasilükkamisega. |
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 |
Direktiivi 2014/23 põhjendustes 5, 8 ja 68 on märgitud:
[…]
[…]
|
4 |
Selle direktiivi artikli 1 „Reguleerimisese ja kohaldamisala“ lõikes 1 on sätestatud: „Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate korraldatavate hankemenetluste kohta selliste kontsessioonide andmiseks, mille maksumus ületab artiklis 8 sätestatud piirmäära.“ |
5 |
Direktiivi artikli 2 „Ametiasutuste vaba halduse põhimõte“ lõikes 1 on sätestatud: „Käesolevas direktiivis tunnustatakse riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaba otsustamise põhimõtet vastavalt siseriiklikele ja liidu õigusaktidele. Ametiasutustel on vabadus otsustada, kuidas kõige paremini korraldada ehitustööde tegemist ja teenuste osutamist, et tagada eeskätt avalike teenuste hea kvaliteet, ohutus ja vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning avalike teenuste üldise kättesaadavuse ja kasutajate õiguste edendamine. […]“. |
6 |
Nimetatud direktiivi artiklis 3 „Võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted“ on sätestatud: „1. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval ja proportsionaalsel viisil. Kontsessiooni andmist, sealhulgas maksumuse hindamist, ei kavandata eesmärgiga jätta see käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja või sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda panna teatavaid ettevõtjaid või teatavaid ehitustöid, asju või teenuseid. 2. Avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijad seavad eesmärgiks tagada kontsessiooni andmise menetluse ja lepingu täitmise läbipaistvuse, täites samas artiklit 28.“ |
7 |
Direktiivi 2014/23 artikli 8 „Piirmäär ja kontsessiooni eeldatava maksumuse arvutamise meetodid“ lõikes 1 on sätestatud: „Käesolevat direktiivi kohaldatakse kontsessioonide suhtes, mille maksumus on vähemalt 5186000 eurot.“ |
8 |
Direktiivi 2014/23 II jaotis, milles on esitatud kontsessioonide andmise üldpõhimõtted ja menetluslikud tagatised, koosneb artiklitest 30–41. |
9 |
Direktiivi artikli 30 „Üldpõhimõtted“ lõigetes 1 ja 2 on sätestatud: „1. Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijal on vastavalt käesolevale direktiivile õigus korraldada kontsessionääri valimiseks kontsessiooni andmise menetlus. 2. Kontsessiooni andmise kavandamisel tuleb kinni pidada artiklis 3 sätestatud põhimõtetest. Eelkõige ei avalda avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija kontsessiooni andmise menetluse ajal teavet diskrimineerival viisil, mis võib anda mõnele taotlejale või pakkujale teiste ees eelise.“ |
10 |
Selle direktiivi artiklis 37 „Menetluslikud tagatised“ lõikes 6 on sätestatud: „Avaliku sektori või võrgustiku sektori hankija võib pidada taotlejate ja pakkujatega läbirääkimisi. Kontsessiooni eset, kontsessiooni andmise kriteeriume ja miinimumnõudeid läbirääkimiste käigus ei muudeta.“ |
Itaalia õigus
28. jaanuari 2016. aasta seadus nr 11
11 |
Itaalia 28. jaanuari 2016. aasta seaduse nr 11, millega antakse valitsusele volitus võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kontsessioonilepingute sõlmimise, riigihangete ning vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihangete kohta (legge no 11 – Deleghe al Governo per l’attuazione delle direttive 2014/23/UE, 2014/24/UE e 2014/25/UE del Parlamento europeo e del Consiglio, del 26 febbraio 2014, sull’aggiudicazione dei contratti di concessione, sugli appalti pubblici e sulle procedure d’appalto degli enti erogatori nei settori dell’acqua, dell’energia, dei trasporti e dei servizi postali, nonché per il riordino della disciplina vigente in materia di contratti pubblici relativi a lavori, servizi e forniture (GURI nr 23, 29.1.2016), artikli 1 lõike 1 punkt lll paneb volitatud seadusandjale kohustuse kehtestada eeskirjad, millega reguleeritakse „kiirteede uute kontsessioonide andmiseks riigihankemenetluste algatamine, kui kehtivate kontsessioonilepingute lõppemiseni on 24 kuud või vähem, ning paneb kohustuse nende eeskirjade kehtestamise käigus läbi vaadata kiirteede kontsessioonisüsteem ja kehtestada muu hulgas pikendamistingimuste või -klauslite keeld vastavalt uuele kontsessioonilepingute üldisele korrale“ |
12 |
Selle seaduse artikli 1 lõike 1 punkti mmm kohaselt pidi volitatud õiguslooja kehtestama „üleminekukorra nende kiirteede kontsessioonide andmiseks, mis direktiivide ülevõtmise dekreedi jõustumise kuupäeval on lõppenud või lõppemas, et tagada võimalikult hästi konkurentsile avatuse põhimõtte järgimine ning kontsessioonide puhul, kus avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija teostab kontsessionääri üle kontrolli, mis sarnaneb kontrolliga, mida ta teostab oma struktuuriüksuste üle, direktiivi [2014/23] artiklist 17 tulenevate põhimõtete järgimine“. |
Uus riigihangete seadustik
13 |
Itaalia 18. aprilli 2016. aasta seadusandliku dekreedi nr 50 riigihangete seadustiku kohta (decreto legislativo no 50 – Codice dei contratti pubblici) (GURI nr 91, 19.4.2016; edaspidi „uus riigihangete seadustik“) artiklist 180 tuleneb, et avaliku ja erasektori partnerluslepingud hõlmavad muu hulgas ehitusprojektide rahastamist. |
14 |
Seadustiku artiklis 183 „Ehitusprojektide rahastamine“ on sätestatud: „1. Selliste riiklike või avalikes huvides ehitustööde, sealhulgas väikelaevandusrajatiste ehitustööde, mis kuuluvad avaliku sektori hankija poolt kehtivate õigusaktide alusel ametlikult heaks kiidetud planeerimisvahendite hulka, sealhulgas sadamaplaneeringud, mida võib täielikult või osaliselt rahastada erakapitalist, tegemiseks võivad avaliku sektori hankijad alternatiivina III osa alusel kontsessioonilepingu sõlmimisele sõlmida kontsessioonilepingud teostatavusuuringul põhineva riigihanke teel, avaldades teate, et esitatud pakkumused peavad tuginema täielikult või osaliselt kontsessiooniettepaneku esitaja vahenditele. Igal juhul on järk-järgult ehitatavate taristute jaoks vaja, et vastavad ettepanekud oleks kantud taristu- ja transpordiministeeriumi heakskiidetud planeerimisvahenditesse. 2. Olenevalt tööde maksumusest avaldatakse hanketeade artiklis 72 või artikli 36 lõikes 9 sätestatud korras ja riigihanke aluseks on hankija koostatud teostatavusuuring. Hankemenetluse aluseks oleva teostatavusuuringu teevad hankija teenistujad, kellel on asjaomase uuringu ettevalmistamiseks vajalik kvalifikatsioon, mis vastab erinevatele oskustele, mida eeldab asjaomase teostatavusuuringu multidistsiplinaarsus. Piisava kvalifikatsiooniga töötajate puudumisel võib hankija delegeerida teostatavusuuringu tegemise kolmandatele isikutele, kes valitakse välja käesolevas seadustikus sätestatud korras. Kolmandatele isikutele ülesannete delegeerimisega seotud kulud võib katta ehitustöö eelarvest. […] 15. Ettevõtja võib esitada hankijale ettepaneku teostada kontsessioonilepingu alusel selliseid riiklikke või avalikes huvides ehitustöid, sealhulgas väikelaevandusrajatiste ehitustööd, mida ei ole kantud hankija poolt kehtivate õigusaktide alusel ametlikult heaks kiidetud planeerimisvahendite hulka. Ettepanek sisaldab teostatavusuuringut, lepinguprojekti, äriplaani, mille on kinnitanud üks lõike 9 esimeses lauses nimetatud üksustest, ning teenus- ja käitamistingimuste kirjeldust. Väikelaevandusrajatiste puhul peab teostatavusuuring kirjeldama ehitustöö kvaliteeti ja funktsionaalseid näitajaid ning nõuete täitmise ja eriteenuste osutamise raamistikku, sisaldama keskkonnauuringut koos ehitusprojekti kirjeldusega ja vajalikke andmeid, et teha kindlaks ja hinnata peamisi tagajärgi, mida ehitusprojekt võib keskkonnale avaldada, ning see tuleb koostada taristu- ja transpordiministeeriumi dekreetidega kehtestatud erinõuete alusel. Äriplaan sisaldab ettepaneku ettevalmistamiseks tehtud kulutusi, sealhulgas tsiviilseadustiku artiklis 2578 nimetatud intellektuaalomandiõiguste omandamise kulusid. Ettepanekule lisatakse ausõnalised kinnitused lõikes 17 nimetatud tingimuste täitmise kohta, artiklis 93 osutatud tagatise esitamise kohta ja kohustuse kohta anda pakkumuse esitamise ettepaneku esitamise korral tagatis lõike 9 kolmandas lauses märgitud summa ulatuses. Avaliku sektori hankija peab ettepaneku teostatavusele andma hinnangu kolme kuu jooksul. Selleks võib hankija nõuda ettepaneku esitajalt teostatavusuuringusse selle heakskiitmiseks vajalike muudatuste tegemist. Kui ettepaneku esitaja nõutud muudatusi ei tee, siis ei saa ettepanekut heaks kiita. Vajaduse korral muudetud teostatavusuuring lisatakse hankija poolt kehtivate õigusaktide alusel ametlikult heaks kiidetud planeerimisvahendite hulka ja see kinnitatakse vastavalt ehitusprojektide heakskiitmise tingimustele; ettepaneku esitaja on kohustatud heakskiitmise etapis esitada võidavate nõudmiste korral tegema täiendavaid muudatusi, vastasel korral ei loeta uuringut heakskiidetuks. Heakskiidetud teostatavusuuring on aluseks riigihankele, milles kutsutakse osalema ettepaneku esitaja. Teates võib hankija nõuda taotlejatelt, sealhulgas ettepaneku esitajalt ehitusprojekti alternatiivsete lahenduste esitamist. Teates täpsustatakse, et arendaja võib kasutada oma eesõigust. Taotlejad, sealhulgas arendaja, peavad vastama lõikes 8 sätestatud tingimustele ja esitama pakkumuse, mis sisaldab lepinguprojekti, lõike 9 esimeses lauses nimetatud üksuse kinnitatud äriplaani ning teenus- ja käitamistingimuste kirjeldust ning kõiki ehitusprojekti alternatiivseid lahendusi; kui kohaldatakse lõikeid 4, 5, 6, 7 ja 13. Kui arendaja ei osutu edukaks pakkujaks, võib ta 15 päeva jooksul alates edukaks tunnistamise otsuse teatavakstegemisest kasutada oma eesõigust ja ta võib tunnistada edukaks pakkujaks, kui ta võtab endale kohustuse täita lepingulisi kohustusi samadel tingimustel, mida pakkus edukas pakkuja. Kui arendaja ei osutu edukaks pakkujaks ega kasuta oma eesõigust, on tal õigus nõuda edukalt pakkujalt ettepaneku ettevalmistamiseks tehtud kulutuste hüvitamist lõikes 9 ette nähtud ulatuses. Kui arendaja kasutab oma eesõigust, on algsel edukal pakkujal õigus nõuda arendajalt teostatavusuuringu ettevalmistamiseks tehtud kulutuste hüvitamist lõikes 9 ette nähtud ulatuses. 16. Lõike 15 esimeses lauses nimetatud ettepaneku võib lisaks kontsessioonidele esitada kõigi avaliku ja erasektori partnerluse lepingute suhtes. […]“. |
15 |
Uue riigihangete seadustiku artikli 216 lõigetes 1 ja 23 on ette nähtud: „1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli või käesoleva seadustiku sätete kohaldamist, kohaldatakse seadustikku menetluste ja lepingute suhtes, mille puhul avaldati teated lepingupartneri valimise menetluse algatamise kohta pärast seadustiku jõustumist, ning ilma hankemenetlust korraldama sõlmitavate lepingute puhul kohaldatakse seda seadustikku menetlustele ja lepingutele, mille puhul ei ole käesoleva seadustiku jõustumise kuupäeval veel pakkumuste esitamise ettepanekuid saadetud. […] 23. Riiklikes või avalikes huvides ehitustööde planeerimisjärgus ehitusprojektide teostamiseks esitatud kontsessiooniettepanekuid 12. aprilli 2006. aasta seadusandliku dekreedi nr 163 [millega kehtestatakse ehitustööde riigihankelepingute, teenuste riigihankelepingute ja asjade riigihankelepingute seadustik ning võetakse üle direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (decreto legislativo no 163 – Codice dei contratti pubblici relativi a lavori, servizi e forniture in attuazione delle direttive 2004/17/CE e 2004/18/CE; GURI nr 100, 2.5.2006)] artikli 153 või artikli 175 tähenduses, mille vastavus avalikele huvidele on juba tuvastatud, kuid mida ei ole käesoleva seadustiku jõustumise kuupäevaks veel kinnitatud, tuleb hinnata majandusliku ja finantsilise teostatavuse seisukohast ning ametiasutus peab need heaks kiitma käesoleva seadustiku sätete alusel. Heaks kiitmata jätmise korral tunnistatakse avatud hankemenetlus kehtetuks ja võimalikel arendajatel, kellel on õigus riigihanke aluseks oleva teostatavusuuringu koostamisest tulenevate tõendatud kulude hüvitamisele, tekib õigus nõuda sisse keskkonnamõju ja planeeringuga seotud uuringu läbiviimiseks kantud kulud.“ |
Dekreedi parandus
16 |
Itaalia 19. aprilli 2017. aasta seadusandliku dekreediga nr 56 18. aprilli 2016. aasta seadusandlikku dekreedi nr 50 täiendamise ja parandamise kohta (decreto legislativo n 56 – Disposizioni integrative e correttive al decreto legislativo 18 aprile 2016, n 50; GURI nr 103, 5.5.2017; edaspidi „dekreedi parandus“) lisati uue riigihangete seadustiku artiklisse 178 lõige 8-bis, mis on sõnastatud järgmiselt: „Ametiasutused ei või artiklis 183 sätestatud korras anda kiirteede kontsessioone, mille kehtivusaeg on lõppenud või lõppemas.“ |
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
17 |
Ativa, kes on kiirteede käitamise kontsessionäär, haldas Piemonte (Itaalia) territooriumil kiirteel A 5 mitut teelõiku, mille kogupikkus on ligikaudu 220 km, mitme kontsessioonilepingu alusel, millest viimane lõppes 2016. aastal. |
18 |
Ativa esitas 25. septembril 2015 MIT‑le 12. aprilli 2006. aasta seadusandliku dekreedi nr 163, millega kehtestatakse ehitustööde riigihankelepingute, teenuste riigihankelepingute ja asjade riigihankelepingute seadustik ning võetakse üle direktiivid 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (decreto legislativo no 163 – Codice dei contratti pubblici relativi a lavori, servizi e forniture in attuazione delle direttive 2004/17/CE e 2004/18/CE; GURI nr 100, 2.5.2006; edaspidi „varasem riigihangete seadustik“), artikli 153 lõike 19 kohase rahastamisettepaneku kiirtee A 5, kiirteede A 4 ja A 5 ristumiskoha, kiirteevõrgu ja Torino (Itaalia) ringtee käitamise ning Ivrea (Itaalia) hüdraulilise sõlme ohutusega seotud tööde, maavärinakindluse suurendamine ja taristute nõuetele vastavusse viimise ehitustööde kontsessioonilepingute sõlmimiseks (edaspidi „esimene ettepanek“). |
19 |
MIT lükkas 29. juuli 2016. aasta otsusega selle ettepaneku tagasi (edaspidi „esimene tagasilükkav otsus“), tuues esiteks esile, et ehitusprojektide rahastamise menetlus ei ole kiirtee käitamise kontsessiooni puhul kohaldatav, ja teiseks, et see ettepanek ei ole kooskõlas ei varasema riigihangete seadustiku nõuetega ega uue riigihangete seadustiku artikliga 178 ja artikli 183 lõikega 15. |
20 |
Ativa esitas Tribunale amministrativo regionale per il Piemontele (Piemonte maakonna halduskohus, Itaalia) kaebuse, milles palus esiteks tühistada esimene tagasilükkav otsus ja teiseks kohustada MITd tegema otsus esimese ettepaneku avalikele huvidele vastavuse või teostatavuse kohta. |
21 |
Ativa põhjendas oma kaebust sellega, et MIT ei olnud järginud avaliku sektori hankijatele varasema riigihangete seadustiku artikli 153 lõikes 19 määratud kolmekuulist tähtaega esitatud ettepanekute hindamiseks. Seega oleks tema väitel esiteks tulnud esimest ettepanekut, mis esitati septembris 2015, hinnata enne 2015. aasta lõppu, mitte aga juunis 2016, ning teiseks oleks pidanud hindamisel lähtuma varasema riigihangete seadustiku, mitte uue riigihangete seadustiku sätetest. |
22 |
Ativa esitas 20. septembril 2016 MIT‑le käesoleva kohtumääruse punktis 18 nimetatud ehitusprojektide rahastamise teise ettepaneku, mis põhines seekord uue riigihangete seadustiku artikli 183 lõikel 15. MIT lükkas 22. mai 2017. aasta otsusega teise ettepaneku tagasi põhjustel, mis on võrreldavad esimese tagasilükkava otsuse aluseks olnud põhjustega (edaspidi „teine tagasilükkav otsus“). MIT tugines eelkõige uue riigihangete seadustiku artikli 178 lõikele 8-bis, mis lisati dekreedi parandusega ja jõustus 20. mail 2017. Selle sätte kohaselt ei saa ametiasutused lõppenud või lõppevaid kiirteede kontsessioone anda ehitusprojektide rahastamise menetlust kasutades |
23 |
Ativa esitas Tribunale amministrativo regionale per il Piemontele (Piemonte maakonna halduskohus) kaebuse, milles nõudis muu hulgas teise tagasilükkava otsuse tühistamist. |
24 |
Nimetatud kohus jättis kahe 31. augustil 2018 tehtud otsusega Ativa kaebused rahuldamata. |
25 |
Esimeses kohtuotsuses märkis kõnealune kohus, et MIT poolt varasema riigihangete seadustiku artikli 153 lõikes 19 ette nähtud kolmekuulise tähtaja ületamine ei muuda esimest tagasilükkavat otsust iseenesest õigusvastaseks. Lisaks lükkas ta tagasi väite, et seda sätet on rikutud, põhjendusel, et selles oli sätestatud, et ehitusprojektide rahastamise ettepanek peab sisaldama esialgset teostatavusuuringut, mille alusel valitakse välja kontsessionäär. Tribunale amministrativo regionale per il Piemonte (Piemonte maakonna halduskohus) tegi sellest järelduse, et ettepanek, mis sisaldab sarnaselt Ativa ettepanekule lõplikku ehitusprojekti, on vastuvõetamatu, kuna selline projekt on nõutav alles menetluse hilisemas staadiumis. |
26 |
Nimetatud kohus leidis samuti, et argument, mille kohaselt MIT ei saanud oma otsuses tugineda uue riigihangete seadustiku artiklile 183, ei ole asjakohane. Kuigi see säte võeti vastu pärast esimese ettepaneku esitamist, jõustus see tegelikult esimese tagasilükkava otsuse vastuvõtmise ajal. |
27 |
Teise kohtuotsusega jättis nimetatud kohus rahuldamata teise tagasilükkava otsuse peale esitatud kaebuse analoogsetel põhjustel, kui on esitatud käesoleva kohtumääruse punktides 25 ja 26. Lisaks leidis sama kohus, et teine ettepanek ei olnud kooskõlas uue riigihangete seadustiku artikli 183 lõikega 15. |
28 |
Ativa esitas nende kohtuotsuste peale apellatsioonkaebuse Consiglio di Statole (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu). Ta märgib, et uue riigihangete seadustiku artikli 178 lõige 8-bis, mis keelab ametiasutustel anda lõppenud või lõppevaid kiirteede kontsessioone selle seadustiku artiklis 183 ette nähtud menetlust kasutades, lisati seadustikku pärast seda, kui ta oli esitanud põhikohtuasjas kõne all olevat kaks ettepanekut, mistõttu tuleks neile kahele ettepanekule kohaldada varasema riigihangete seadustiku sätteid. Lisaks toob ta esile, et kuna MIT ei viidanud mingil moel dekreedi paranduse sätetele, siis ei ole antud Ativale võimalust esitada põhjusi, miks hiljuti uued eeskirjad ei ole põhikohtuasjas kohaldatavad, mis rikub tema õigust menetluses osaleda. |
29 |
MIT leiab vastupidi, et uue riigihangete seadustiku artikli 178 lõige 8-bis on põhikohtuasjas ajaliselt kohaldatav, kuna see säte puudutab „lõppenud või lõppevaid“ kontsessioone. Selle sätte kohaldamine aitaks pealegi kaasa suuremale konkurentsile avamisele ja aitaks vältida nende varasemate kiirteekäitajate seisundi tugevdamist, kelle kontsessioonid on lõppemas ja mis on antud riigihankemenetlust korraldamata. Lisaks tuleneb põhimõttest tempus regit actum (tehinguid ja menetlustoiminguid tuleb hinnata selle aja õigusliku seisuga, mil need tehti), et kui konkreetsetest üleminekusätetest ei tulene teisiti, kohaldatakse igale menetlusetapile või -toimingule seda riigisisestes õigusnormides ette nähtud korda, mis kehtis ajal, mil toimus menetlusetapp või tehti menetlustoiming, mis lõpetab teatud autonoomses etapi selles menetluses, mille osaks see on. Käesoleval juhul puudutab põhikohtuasi hankemenetluse ettevalmistavat etappi, mis toimus pärast uue riigihangete seadustiku jõustumist. |
30 |
Pealegi ei olnud esialgses etapis tegemist parima pakkumuse valimisega enne kindlaks määratud tehniliste ja majanduslike kriteeriumide alusel, vaid ehitusprojekti ettepaneku teostatavuse eelneva hindamisega ja sellise ehitusprojekti heakskiitmisega, mida saab kasutada riigihanke alusena. Ettepaneku tegijat nimetatakse üksnes „arendajaks“ ja talle tehakse ettepanek esitada pakkumus ainult juhul, kui ehitusprojekt kiidetakse heaks ja algatatakse hankemenetlus. |
31 |
Kui ehitusprojekt on heaks kiidetud, sõlmitakse kontsessioonileping majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumi alusel alles hankemenetluse lõpus. See etapp on eelmisest etapist sõltumatu ja peab toimuma riigihanke eeskirjade kohaselt, silmas pidades eesõigust, mis on arendajale antud uue riigihangete seadustiku artikli 183 lõikega 15. |
32 |
Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) leiab sarnaselt MITga, et seaduslikkuse üldpõhimõte nõuab, et ametiasutus peab järgima seadust, mis kehtib hetkel, kui ta väljendab oma tahet korraldada menetlus kontsessionääri väljavalimiseks. Seega, kui varasema seaduse sätete alusel esitatud kontsessiooniettepanekut ei ole uue seaduse jõustumise ajaks veel heaks kiidetud, saab ametiasutus juhul, kui ei kuulu kohaldamisele menetluse ajal jõustunud õigusnormidega ette nähtud üleminekusätted, ehitusprojekti heaks kiita ja hankemenetluse korraldada üksnes uue korra alusel. |
33 |
Samas lisati dekreedi parandusega kiirteede kontsessioonide valdkonnas uue riigihangete seadustiku artiklisse 178 lõige 8-bis, mis keelab anda lõppenud või lõppevaid kiirteede kontsessioone selle seadustiku artiklis 183 ette nähtud projektide rahastamise menetlust kasutades. |
34 |
Seetõttu leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, et teine tagasilükkav otsus on õiguspärane. Uue riigihangete seadustiku artikli 178 lõige 8-bis jõustus nimelt menetluse esialgses etapi kestel ja on seega kohaldatav otsusele, millega lõpetati senise kontsessionääri ettepaneku tagasilükkamisega menetlus lõplikult. |
35 |
Teiseks, kuna esimene tagasilükkav otsus võeti vastu enne dekreedi paranduse jõustumist, siis ei olnud kiirtee kontsessiooni andmiseks ehitusprojektide rahastamise menetluse kasutamise keeld kohaldatav. Sellegipoolest tuleb asuda seisukohale, et kuigi MIT ei oleks tohtinud esimese ettepaneku tagasilükkamisel tugineda uue riigihangete seadustiku artikli 178 lõikele 8-bis, on väide selle sätte rikkumise kohta siiski tulemusetu. Nimelt on selle sättega on vastuolus ka see, kui avaliku sektori hankija planeeringusse kantakse eraettevõtjate ehitusprojektid, mille teostatavusuuringud on juba heaks kiidetud, mistõttu puudub Atival huvi saavutada esimese tagasilükkava otsuse tühistamine. |
36 |
Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) peab siiski vajalikuks analüüsida Ativa esitatud väidet, et kuna uue riigihangete seadustiku artikli 178 lõige 8-bis selgelt ja otseselt keelab kontsessiooni andvatel ametiasutustel kasutada ehitusprojektide rahastamise menetlust kontsessiooni andmiseks, rikub see „menetlusvabaduse“ põhimõtet, mille kohaselt kontsessiooni andval haldusasutusel on ulatuslik kaalutlusõigus otsustada, millist menetlust kontsessionääri valimiseks kasutada, ja selle korraldamisel, ning mille järgimine on liikmesriigi seadusandjale kohustuslik vastavalt direktiivi 2014/23 põhjendusele 68 ning artiklile 30 ja artikli 37 lõikele 6. |
37 |
Neil asjaoludel otsustas Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: „Kas[liidu] õiguse ning eelkõige direktiivis [2014/23] sätestatud põhimõtetega – eelkõige kontsessiooni andmise menetluste valikuvabaduse põhimõttega – koostoimes põhjenduses 68 ja [selle direktiivi] artiklis 30 sätestatud läbipaistvuse ja [võrdse] kohtlemise põhimõttega kontsessiooni andmise valdkonnas, on vastuolus [uue riigihangete seadustiku] artikli 178 lõikes 8-bis sätestatud liikmesriigi õigusnorm, mis keelab erandeid tegemata ametiasutustel anda kiirteede kontsessioone, mille kehtivusaeg on lõppenud või lõppemas, kasutades menetlusi, mis on sätestatud [sama seadustiku] artiklis 183, mis reguleerib ehitusprojektide rahastamist?“ |
Eelotsuse küsimuse analüüs
38 |
Euroopa Kohtu kodukorra artikli 99 kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui eelotsuse küsimusele võib vastuse selgelt tuletada kohtupraktikast või kui esitatud küsimusele antav vastus ei tekita põhjendatud kahtlust, igal ajal ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist lahendada kohtuasja põhistatud määrusega. |
39 |
Käesolevas kohtuasjas tuleb seda sätet kohaldada. |
40 |
Kõigepealt tuleb märkida, et käesoleva eelotsusetaotlusega ei soovita teada mitte seda, kas uue riigihangete seadustiku artiklis 183 sätestatud ehitusprojektide rahastamise menetlus on direktiiviga 2014/23 kooskõlas, vaid välja selgitada, kas liikmesriik võib hankijatelt nõuda kiirteede käitamise puhul kontsessioonimenetluse kasutamist ja seega keelata neil valida ehitusprojektide rahastamise menetlus. |
41 |
Consiglio di Stato (Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi 2014/23 artikli 2 lõike 1 esimest lõiku koostoimes selle direktiivi artikliga 30 ning põhjendustega 5 ja 68 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis keelab hankijatel anda lõppenud või lõppevaid kiirteede kontsessioone uue riigihangete seadustiku artiklis 183 ette nähtud ehitusprojektide rahastamise menetlust kasutades. |
42 |
Arvestades nii direktiivi 2014/23 sõnastust kui ka Euroopa Kohtu hiljutist praktikat riigihangete valdkonnas, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. |
43 |
Esiteks, nagu nähtub direktiivi 2014/23 artiklist 1 koostoimes põhjendusega 8, on selle direktiivi eesmärk üksnes kehtestada eeskirjad avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijate poolt selliste kontsessioonilepingute sõlmimise menetlustele, mille eeldatav maksumus ei ole direktiivi artiklis 8 ette nähtud piirmääradest väiksem. |
44 |
Direktiiv 2014/23 on seega kohaldatav üksnes juhul, kui avaliku või võrgustiku sektori hankija on alustanud kontsessiooni andmise menetlust. |
45 |
Teiseks tunnustab direktiivi 2014/23 artikli 2 lõike 1 esimene lõik riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vaba otsustamise põhimõtet vastavalt liikmesriigi ja liidu õigusaktidele. Seega võivad need „asutused“, keda käsitatakse õigustloova pädevusega asutusena, ja mitte ainult avaliku või võrgustiku sektori hankijatena, vabalt otsustada, kuidas kõige paremini korraldada ehitustöid või teenuste osutamist, et tagada eeskätt avalike teenuste hea kvaliteet, ohutus ja vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning üldise kättesaadavuse ja kasutajate õiguste edendamine. |
46 |
Kolmandaks nähtub direktiivi 2014/23 artikli 2 lõike 1 teisest lõigust koostoimes selle direktiivi põhjendusega 5, et need asutused võivad koostöös teiste ametiasutustega otsustada täita avaliku huviga seotud ülesandeid oma vahendeid kasutades või koostöös teiste ametiasutustega või delegeerida ülesanded ettevõtjatele. |
47 |
Seega ilmneb, et direktiiv 2014/23 ei võta liikmesriikidelt vabadust eelistada üht korraldusviisi teisele. Tegelikult hõlmab see vabadus hankemenetlusele eelnevas etapis tehtavat valikut, mis järelikult ei saa kuuluda selle direktiivi kohaldamisalasse (vt analoogia alusel 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Irgita, C‑285/18, EU:C:2019:829, punkt 44, ja 6. veebruari 2020. aasta kohtumäärus Pia Opera Croce Verde Padova, C‑11/19, EU:C:2020:88, punkt 41, ja 6. veebruari 2020. aasta kohtumäärus Rieco, C‑89/19–C‑91/19, EU:C:2020:87, punkt 33). |
48 |
Neljandaks, seda tõlgendust ei lükka ümber direktiivi artikli 30 lõikes 1 ja põhjenduses 68 esitatud kinnitus, mille kohaselt on avaliku või võrgustiku sektori hankijal õigus selle direktiivi sätteid järgides korraldada kontsessionääri valimiseks kontsessiooni andmise menetlus. |
49 |
Tegelikult on juhul, kui riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused on kavatsenud eelistada üht konkreetset korraldusviisi, avaliku või võrgustiku sektori hankijatel üksnes tingimuslik vabadus, mida saab seega kasutada üksnes nende ametiasutuste varem tehtud poliitiliste valikute raames. |
50 |
Viiendaks, riiklikele, piirkondlikele või kohalikele asutustele vastavalt direktiivi 2014/23 artikli 2 lõike 1 esimesele lõigule antud vabadus valida viisi, kuidas nende hinnangul on kõige asjakohasem ehitustöid või teenuste osutamist korraldada, ei saa siiski olla piiramatu. Vastupidi, seda vabadust teostades tuleb järgida ELi toimimise lepingu alusreegleid, eeskätt kaupade vaba liikumist, asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust ning nendest tulenevaid põhimõtteid nagu võrdne kohtlemine, diskrimineerimiskeeld, vastastikune tunnustamine, proportsionaalsus ja läbipaistvus (vt analoogia alusel 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Irgita, C‑285/18, EU:C:2019:829, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 6. veebruari 2020. aasta kohtumäärus Pia Opera Croce Verde Padova, C‑11/19, EU:C:2020:88, punkt 45, ja 6. veebruari 2020. aasta kohtumäärus Rieco, C‑89/19–C‑91/19, EU:C:2020:87, punkt 37). |
51 |
Kuigi põhikohtuasjas on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne veenduda, et uue riigihangete seadustiku artikli 178 lõikes 8-bis sätestatud keeld kasutada ehitusprojektide rahastamise menetlust ei ületanud käesoleva kohtumääruse eelmises punktis nimetatud piire, näib nii eelotsusetaotlusest kui ka Itaalia valitsuse ja Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Kohtule esitatud kirjalikest seisukohtadest ilmnevat, et selle sätte eesmärk on tagada kontsessioonide võimalikult suur konkurentsile avamine. Kuna kiirteede kontsessioonide sektor avati konkurentsile alles hiljuti, valis Itaalia seadusandja avaliku hankemenetluse süsteemi, keelates alternatiivi, mida kujutab endast nende kontsessioonide andmine ehitusprojektide rahastamise teel. Niisiis püütakse uue riigihangete seadustiku artikli 178 lõikega 8-bis vältida endistele kontsessionääridele mis tahes eelise andmist. |
52 |
Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 2014/23 artikli 2 lõike 1 esimest lõiku koostoimes selle direktiivi artikliga 30 ning põhjendustega 5 ja 68 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis keelab hankijatel anda lõppenud või lõppevaid kiirteede kontsessioone uue riigihangete seadustiku artiklis 183 ette nähtud ehitusprojektide rahastamise menetlust kasutades. |
Kohtukulud
53 |
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. |
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab: |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/23/EL artikli 2 lõike 1 esimest lõiku koostoimes selle direktiivi artikliga 30 ning põhjendustega 5 ja 68 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnorm, mis keelab hankijatel anda lõppenud või lõppevaid kiirteede kontsessioone 18. aprilli 2016. aasta seadusandliku dekreedi nr 50 riigihangete seadustiku kohta (decreto legislativo no 50 – Codice dei contratti pubblici) artiklis 183 ette nähtud ehitusprojektide rahastamise menetlust kasutades. |
Allkirjad |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: itaalia.