1.

Kas Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõiget 1, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 325 lõiget 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (1) ja mis on vastu võetud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõike 2 alusel, artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohtuotsuse teeb kohtusüsteemist väljapoole jääv organ, Curtea Constituțională a României (Rumeenia konstitutsioonikohus), kes paneb kohtuorganile kohustuse saata uuesti läbivaatamiseks korruptsiooni valdkonna kohtuasjad, milles tehti teatud ajavahemikul kohtuotsus ning mis on parajasti apellatsioonkaebuse etapis, põhjusel, et kõrgeima kohtuorgani siseselt ei moodustatud selles valdkonnas spetsialiseerunud kohtukolleegiumi, isegi siis, kui kolleegiumisse kuulunud kohtunike spetsialiseerumine ei olnud kahtluse all?

2.

Kas Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 [teist lõiku] tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui kohtusüsteemist väljapoole jääv organ tunnistab õigusvastaseks kõrgeima kohtuorgani kohtukolleegiumi koosseisu (kolleegiumi puhul, mis koosneb kohtunikest, kes edutamise ajal vastasid muu hulgas kõrgeima kohtuorgani kriminaalkolleegiumisse edutamise jaoks nõutava spetsialiseerumise tingimusele)?

3.

Kas liidu õiguse esimuslikkust tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohtul lubatakse jätta kohaldamata konstitutsioonikohtu otsus, mis tehti põhiseadusega vastuolu puudutavas kohtuasjas ja mis on liikmesriigi õiguse kohaselt siduv?