–

„CV-Online Latvia“ SIA, esindajad: advokāti L. Fjodorova ja U. Zeltiņš,

–

„Melons“ SIA, esindaja: A. Upenieks,

–

Läti valitsus, esindajad V. Soņeca, K. Pommere ja L. Juškeviča, hiljem K. Pommere,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: J. Samnadda ja E. Kalniņš,

1

Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT 1996, L 77, lk 20; ELT eriväljaanne 13/15, lk 459) artikli 7 lõike 2 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud „CV-Online Latvia“ SIA (edaspidi „CV-Online“) ja „Melons“ SIA vahelises kohtuvaidluses selle üle, et viimane kuvab oma otsingumootori tulemuste loetelus CV-Online’i veebisaidile suunava hüperlingi ja metasildid, mille CV‑Online on oma veebisaidi lähtekoodi sisse kirjutanud.

3

Direktiivi 96/9 põhjendustes 7, 39–42 ja 47 on märgitud:

[…]

[…]

4

Direktiivi I peatükis „Reguleerimisala“ asub artikkel 1, mille lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:

„1.   Käesolev direktiiv käsitleb ükskõik millises vormis andmebaaside õiguskaitset.

2.   Andmebaas käesoleva direktiivi tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil.“

5

Direktiivi III peatüki „Sui generis õigus“ artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 5 on sätestatud:

„1.   Liikmesriigid sätestavad andmebaasi tegija õiguse keelata andmebaasi kogu sisust või kvantiteedilt või kvaliteedilt olulisest osast väljavõtte tegemist ja/või selle taaskasutamist, kui selle andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks on tehtud kvalitatiivselt ja/või kvantitatiivselt oluline investeering.

2.   Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Avalikku laenutamist ei loeta väljavõtte tegemiseks ega taaskasutamiseks.

[…]

5.   Andmebaasi sisuks olevatest mitteolulistest osadest korduv ja süstemaatiline väljavõtete tegemine ja/või nende taaskasutamine, mis võib viia andmebaasi tavapärase kasutamisega vastuolus olevate tegudeni või kahjustada põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve, ei ole lubatud.“

6

Lõpetuseks on nimetatud direktiivi artiklis 13 sätestatud:

„Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta sätteid, mis käsitlevad eriti […] konkurentsi piiravat tegevust ja kõlvatut konkurentsi käsitlevaid seadusi […]“.

7

Direktiivi 96/9 sätted, mis käsitlevad sui generis õigust, on Läti õigusesse üle võetud 6. aprilli 2000. aasta autoriõiguse seaduse (Autortiesību likums; Latvijas Vēstnesis, 2000, nr 148/150), mida on muudetud 22. aprilli 2004. aasta seadusega (Latvijas Vēstnesis, 2004, nr 69), artiklitega 57–62.

8

Selle seaduse artikli 57 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et andmebaasi, mille sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks on tehtud kvalitatiivselt või kvantitatiivselt oluline investeering (artikli 5 lõige 2), looja on füüsiline või juriidiline isik, kes on andmebaasi loomise algatanud ja investeerimisriski endale võtnud. Andmebaasi tegijal on õigus keelata kogu andmebaasi sisu või selle olulise osa (kvalitatiivselt või kvantitatiivselt hinnates) suhtes järgmiste toimingute tegemine:

9

Läti äriühing CV-Online haldab veebisaiti www.cv.lv. See sait sisaldab andmebaasi, mida arendab ja uuendab regulaarselt CV-Online ja mis hõlmab tööandjate avaldatud töökuulutusi.

10

Sait www.cv.lv kasutab ka mikroandmete (microdata) tüüpi metasilte (meta tags). Need sildid, mis CV‑Online’i veebilehekülje avamisel ei ole nähtavad, võimaldavad Interneti otsingumootoritel iga lehekülje sisu paremini tuvastada, et seda õigesti indekseerida. CV‑Online’i veebisaidil sisaldavad need metasildid kõikide andmebaasis toodud töökuulutuste puhul järgmisi võtmesõnu: „ametinimetus“, „ettevõtja nimi“, „töö tegemise koht“ ja „kuulutuse avaldamise kuupäev“.

11

Melons, kes on samuti Läti äriühing, haldab veebisaiti www.kurdarbs.lv, mis on töökuulutustele spetsialiseeritud otsingumootor. Selle otsingumootori abil on võimalik otsida pakkumisi paljudelt töökuulutusi sisaldavatelt veebisaitidelt, kasutades eri kriteeriume, sealhulgas ametikoha liik ja töö tegemise koht. Veebisait www.kurdarbs.lv suunab kasutajad hüperlinkide kaudu veebisaitidele, kus otsitud teave algul avaldati, sh CV-Online’i veebisaidile. Sellisele lingile klõpsates pääseb kasutaja muu hulgas veebisaidile www.cv.lv, et tutvuda selle saidi ja selle kogu sisuga. Metasildid, mille CV-Online on oma veebisaidi lähtekoodi sisse kirjutanud, kuvatakse ka Melonsi spetsiaalse otsingumootori kasutamisel saadud tulemuste loendis.

12

CV-Online leidis, et talle direktiivi 96/9 artiklist 7 tulenevat sui generis õigust on rikutud, ning esitas Melonsi vastu kaebuse. Ta väidab, et Melons teeb veebisaidil www.cv.lv oleva andmebaasi sisu olulisest osast väljavõtte ja taaskasutab seda.

13

Esimese astme kohus tuvastas kõnealuse õiguse rikkumise, leides, et esines CV-Online’i andmebaasi taaskasutamine.

14

Melons esitas esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Rīgas apgabaltiesas Civillietu tiesas kolēģijale (Riia regionaalse kohtu tsiviilkolleegium, Läti). Melons rõhutab, et tema veebisait ei paku sidusliini kaudu edastamist ehk teisisõnu see ei toimi „reaalajas“. Seejuures väidab ta, et eristada tuleb veebisaiti www.cv.lv ja sellel sisalduvat andmebaasi. Sellega seoses rõhutab ta, et just CV-Online’i kasutatud metasiltide tõttu kuvatakse tööpakkumisi puudutav teave otsingumootori www.kurdarbs.lv abil saadud tulemuste hulgas. Samas ei ole need metasildid osa andmebaasist. CV-Online lisas metasildid oma veebisaidi lähtekoodi just sellepärast, et ta soovib, et otsingumootorid seda teavet näitaks.

15

Neil asjaoludel otsustas Rīgas apgabaltiesas Civillietu tiesas kolēģija (Riia regionaalse kohtu tsiviilkolleegium, Läti) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused.

16

Kõigepealt tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul vajaduse korral talle esitatud küsimused ümber sõnastada (25. novembri 2020. aasta kohtuotsus SABAM, C‑372/19, EU:C:2020:959, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika)

17

Käesoleval juhul ilmneb Euroopa Kohtul olevast toimikust, et põhikohtuasjas tõstatatud probleem puudutab küsimust, kas teatava spetsialiseeritud otsingumootori toimimine on kooskõlas direktiivi 96/9 artiklis 7 sätestatud sui generis õigusega. Täpsemalt palub eelotsusetaotluse esitanud kohus oma eelotsuse küsimustega selgitust esiteks selle kohta, kas see, kui spetsialiseeritud otsingumootor kuvab hüperlingi, mis suunab selle otsingumootori kasutaja kolmanda isiku pakutavale veebisaidile, kus on võimalik tutvuda töökuulutuste andmebaasi sisuga, on hõlmatud direktiivi 96/9 artikli 7 lõike 2 punktis b sisalduva mõiste „taaskasutamine“ määratlusega, ja teiseks selle kohta, kas selle otsingumootori kuvatud teavet, mis pärineb nimetatud veebisaidi metasiltidest, tuleb tõlgendada nii, et see on hõlmatud nimetatud direktiivi artikli 7 lõike 2 punktis a sisalduva mõiste „väljavõtte tegemine“ määratlusega.

18

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et direktiivi 96/9 artikli 7 kohta Euroopa Kohtu tehtud otsused (vt eelkõige 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb, C‑202/12, EU:C:2013:850) ei võimalda kindlaks teha, kas tegemist on väljavõtte tegemisega või taaskasutamisega selle artikli tähenduses, kui spetsialiseerinud otsingumootori haldaja kuvab – nii nagu käesoleval juhul – selle otsingumootori kasutamisega saadud tulemuste loetelus esiteks hüperlingi, mis suunab kolmanda isiku pakutavale veebisaidile, mis sisaldab andmebaasi, ja teiseks teavet, mis pärineb selle veebisaidi metasiltidest, mille selle andmebaasi tegija on omaenda veebisaidi lähtekoodi sisse kirjutanud.

19

Sellega seoses tuleb rõhutada, et käesoleval juhul valitakse tööpakkumised, millele hüperlingid suunavad, välja Melonsi pakutava spetsialiseeritud otsingumootori abil. See otsingumootor indekseerib ja kopeerib omaenda serverisse selliste tööpakkumisi sisaldavate veebisaitide sisu nagu veebisait www.cv.lv ja võimaldab seejärel teha otsinguid selles sisus, mis on indekseeritud selliste kriteeriumide alusel nagu töö iseloom ja töö tegemise koht.

20

Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nende kahe küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 96/9 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et andmebaaside sisu otsingule spetsialiseeritud Interneti otsingumootor, mis kopeerib ja indekseerib Internetis vabalt ligipääsetavate andmebaaside kogu sisu või olulise osa sellest ning seejärel võimaldab oma kasutajatel teha samades andmebaasides nende sisu seisukohast asjakohaste kriteeriumide alusel otsinguid, teeb selle andmebaasi sisust väljavõtte ja taaskasutab seda nimetatud sätte tähenduses, ja sellise andmebaasi tegijal on õigus keelata andmebaasist selline väljavõtte tegemine või andmebaasi selline taaskasutamine.

21

Nendele küsimustele vastamiseks tuleb kõigepealt täpsustada direktiivist 96/9 tuleneva sui generis õiguse kaitse ulatust ja eesmärki.

22

Sellega seoses nähtub eelkõige direktiivi 96/9 põhjendustest 40 ja 41, et sui generis õiguse eesmärk on tagada õiguse piiratud ajaks kaitse investeeringutele, mis on tehtud andmebaasi sisu omandamiseks, kontrollimiseks või esitamiseks, andes andmebaasi tegijale võimaluse takistada andmebaasi kogu sisust või selle olulisest osast loata väljavõtete tegemist ja/või taaskasutamist. Euroopa Kohus on nimelt täpsustanud, et direktiivi 96/9 artiklis 7 ette nähtud õiguse eesmärk on tagada isikule, kes otsustas võtta riski teha inim-, tehnilist või rahalist ressurssi puudutav oluline investeering andmebaasi koostamiseks ja toimimiseks, tema investeeringu tootlus, kaitstes teda selle investeeringu abil saadud tulemuste ilma loata omastamise eest (19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb, C‑202/12, EU:C:2013:850, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

23

Nagu Euroopa Kohus on eelkõige direktiivi 96/9 põhjendustele 39, 42 ja 48 tuginedes sedastanud, on liidu seadusandja eesmärk sui generis õiguse kehtestamise kaudu seega soodustada andmete talletamise ja töötlemise süsteemide loomist, et aidata kaasa teabeturu arengule olukorras, mida iseloomustab loodavate ja töödeldavate andmete hulga eksponentsiaalne kasv kõigis tegevusvaldkondades (19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb, C‑202/12, EU:C:2013:850, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

24

Mis esiteks puudutab tingimusi, mille alusel võib andmebaas olla kaitstud sui generis õigusega direktiivi 96/9 artikli 7 alusel, siis tuleb märkida, et vastavalt sellele artiklile on andmebaasi kaitsmine selle õigusega õigustatud üksnes tingimusel, et andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks on tehtud kvalitatiivselt ja/või kvantitatiivselt oluline investeering (vt selle kohta 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb, C‑202/12, EU:C:2013:850, punkt 22).

25

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt hõlmab andmebaasi sisu kogumiseks tehtud investeering vahendeid, mis on kulutatud olemasoleva materjali väljaotsimiseks ja andmebaasi koondamiseks, kuid mitte vahendeid, mida on kasutatud materjali enda loomiseks (9. novembri 2004. aasta kohtuotsused The British Horseracing Board jt, C‑203/02, EU:C:2004:695, punkt 31 ning Fixtures Marketing, C‑338/02, EU:C:2004:696, punkt 24).

26

Andmebaasi sisu kontrollimiseks tehtud investeeringu mõistet tuleb sisustada nii, et see hõlmab vahendeid, mida on kasutatud väljaotsitud materjali täpsuse kontrollimiseks nii selle andmebaasi koostamise kui ka andmebaasi kasutamise ajal, et tagada selles andmebaasis sisalduva informatsiooni usaldusväärsus (9. novembri 2004. aasta kohtuotsus The British Horseracing Board jt, C‑203/02, EU:C:2004:695, punkt 34).

27

Viimaseks olgu märgitud, et andmebaasi sisu esitamiseks tehtud investeering hõlmab vahendeid, mis on kulutatud andmebaasile informatsiooni töötlemise funktsiooni, näiteks andmebaasis sisalduva materjali süsteemse ja metoodilise korrastatuse või individuaalse kättesaadavuse loomiseks (9. novembri 2004. aasta kohtuotsused Fixtures Marketing, C‑338/02, EU:C:2004:696, punkt 27, Fixtures Marketing, C‑444/02, EU:C:2004:697, punkt 43, ja Fixtures Marketing, C‑46/02, EU:C:2004:694, punkt 37).

28

Kuna eelotsuse küsimused põhinevad eeldusel, et CV-Online’i andmebaas vastab käesoleva kohtuotsuse punktis 24 nimetatud tingimusele, siis peab eelotsusetaotluse esitanud kohus vajaduse korral kontrollima, kas direktiivi 96/9 artiklis 7 ette nähtud tingimused sui generis õiguse kaitse saamiseks on täidetud, sealhulgas seda, kas CV‑Online’i lisatud metasilte endid võib pidada kaitstud andmebaasi oluliseks osaks.

29

Mis puudutab teiseks kriteeriume, mis võimaldavad järeldada, et kasutaja toiming kujutab endast väljavõtte tegemist ja/või taaskasutamist direktiivi 96/9 tähenduses, siis tuleb meenutada, et direktiivi artikli 7 lõike 2 punktis a on väljavõtte tegemine määratletud kui „andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi“. Mõiste „taaskasutamine“ on direktiivi 96/9 artikli 7 lõike 2 punktis b määratletud kui „andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa kättesaadavaks tegemine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul viisil ülekandmise teel“.

30

Tuginedes eesmärgile, mida liidu seadusandja sui generis õiguse kehtestamisega taotles, on Euroopa Kohus leidnud, et nii mõistet „taaskasutamine“ (vt selle kohta 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb, C‑202/12, EU:C:2013:850, punktid 33 ja 34) kui ka mõistet „väljavõtte tegemine“ tuleb tõlgendada laialt (vt selle kohta 9. oktoobri 2008. aasta kohtuotsus Directmedia Publishing, C‑304/07, EU:C:2008:552, punktid 31 ja 32).

31

Seega nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et mõisteid „väljavõtte tegemine“ ja „taaskasutamine“ tuleb tõlgendada nii, et need viitavad mis tahes toimingule, millega ilma andmebaasi tegija nõusolekuta omastatakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks tema investeeringu tulemused, jättes ta ilma tulust, mis peaks võimaldama tal investeeringu tasa teenida (9. novembri 2004. aasta kohtuotsus The British Horseracing Board jt, C‑203/02, EU:C:2004:695, punkt 51).

32

Mis täpsemalt puudutab spetsialiseeritud otsingumootori toimimist, siis on Euroopa Kohus otsustanud, et spetsiaalse metaotsingu mootori operaator tegeleb kolmandale isikule kuuluval veebisaidil asuva andmebaasi sisu olulise osa või kogu sisu taaskasutamisega direktiivi 96/9 artikli 7 lõike 2 punkti b tähenduses, kui ta teeb määramata arvule lõppkasutajatele kättesaadavaks vahendi, mis annab juurdepääsu kõikidele selles andmebaasis sisalduvatele andmetele ja seega võimaldab andmebaasi sisuga tutvuda muul viisil kui andmebaasi tegija on ette näinud. Euroopa Kohus rõhutas, et selline tegevus rikub andmebaasi tegija sui generis õigust, kuna see võtab temalt tulu, mis peaks tal võimaldama tehtud investeeringu tasa teenida. Sellisel juhul ei ole kasutajal nimelt enam vaja minna kolmanda isiku andmebaasi avalehele ja avada selle otsinguvormi, sest ta saab seda andmebaasi metaotsingu mootori haldaja pakutava teenuse abil otse uurida (vt selle kohta 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb, C‑202/12, EU:C:2013:850, punktid 40–42).

33

Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest ja põhikohtuasja poolte seisukohtadest ning kohtuistungil saadud teabest, mida kohtujurist oma ettepaneku punktis 33 rõhutas, et selline spetsialiseeritud otsingumootor, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei kasuta nende veebisaitide otsinguvorme, millel see võimaldab otsingut teha, ega tõlgi kasutajate päringuid reaalajas kriteeriumideks, mida need otsinguvormid kasutavad. Selle asemel indekseerib see regulaarselt neid veebisaite ja säilitab neist koopiaid omaenda serverites. Peale selle võimaldab see omaenda otsinguvormi abil teha kasutajatel otsinguid enda pakutud kriteeriumide järgi; seejuures toimub otsing indekseeritud andmete seas.

34

Kuigi on tõsi, et sellise otsingumootori toimimine, nagu on kõne all põhikohtuasjas, erineb sellest, mida käsitleti kohtuasjas, milles tehti 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb (C‑202/12, EU:C:2013:850), võimaldab see otsingumootor siiski samal ajal uurida mitme andmekogu, sealhulgas CV-Online’i andmebaasi kogu sisu muul viisil kui see, mille on ette näinud andmebaasi tegija, ja teeb nende sisu omaenda kasutajatele kättesaadavaks. Andes võimaluse teha samal ajal otsinguid mitmes andmebaasis vastavalt tööotsinguid puudutavatele asjakohastele kriteeriumidele, võimaldab see spetsialiseeritud otsingumootor kasutajatel oma veebisaidil tutvuda nendes andmebaasides sisalduvate tööpakkumistega.

35

Seega võimaldab selline otsingumootor, nagu on kõne all põhikohtuasjas, uurida kõiki internetis vabalt ligipääsetavates andmebaasides sisalduvaid andmeid, sealhulgas CV-Online’i veebisaiti, ning võimaldab oma kasutajatele juurdepääsu nende andmebaaside kogu sisule muul viisil kui see, mille on ette näinud nende tegija. Lisaks on nende andmete kättesaadavaks tegemine suunatud üldsusele direktiivi 96/9 artikli 7 lõike 2 punkti b tähenduses, kuivõrd sellist otsingumootorit võib kasutada ükskõik kes (vt selle kohta 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb, C‑202/12, EU:C:2013:850, punkt 51).

36

Lisaks kannab see otsingumootor veebisaitide sisu indekseerides ja oma serverisse kopeerides nendel saitidel olevad andmebaasid üle teisele andmekandjale.

37

Sellest järeldub, et asjaomaste andmebaaside olulise sisu selline ülekandmine ja nende andmete üldsusele kättesaadavaks tegemine ilma andmebaasi tegija nõusolekuta kujutavad endast andmebaasidest väljavõtte tegemise ja taaskasutamise meetmeid, mis on direktiivi 96/9 artikli 7 lõike 1 kohaselt keelatud, juhul kui andmebaasi tegija jääb nende meetmete tagajärjel ilma tulust, mis peaks tal võimaldama selle investeeringu tasa teenida. Nagu rõhutas kohtujurist oma ettepaneku punktis 36, on CV‑Online’i veebisaidil olevate kuulutuste juurde suunavate hüperlinkide pakkumine ja veebisaidi metasiltides sisalduva teabe reprodutseerimine üksnes väljavõtte tegemise ja taaskasutamise teisejärgulise tähtsusega välised ilmingud.

38

Seetõttu tuleb veel kontrollida, kas käesoleva kohtuotsuse punktides 35 ja 36 nimetatud toimingud võivad kahjustada teisele andmekandjale üle kantud ja üldsusele kättesaadavaks tehtud andmebaasi koostanud isiku investeeringut.

39

Euroopa Kohus on selle kohta juba tõdenud, et direktiivi 96/9 artiklis 7 ette nähtud sui generis õigus kaitseb andmebaasi teinud isikut kasutaja toimingute eest, mis ületavad kasutaja seaduslikke õigusi ning seetõttu kahjustavad andmebaasi teinud isiku investeeringut (vt selle kohta 9. novembri 2004. aasta kohtuotsus The British Horseracing Board jt, C‑203/02, EU:C:2004:695, punktid 45 ja 46). Sellega seoses on direktiivi 96/9 artikli 7 lõike 1 eesmärk koostoimes direktiivi põhjendusega 42 vältida seda, et kasutaja oma toimingutega kahjustaks investeeringut kvalitatiivselt või kvantitatiivselt olulisel määral (vt selle kohta 9. novembri 2004. aasta kohtuotsus The British Horseracing Board jt, C‑203/02, EU:C:2004:695, punkt 69).

40

Euroopa Kohus on ka otsustanud, et andmebaasi tegija on kaitstud spetsialiseeritud metaotsingu mootori haldaja tegevuse eest, kuna selline tegevus sarnaneb parasiitliku konkureeriva toote valmistamisele, mida on mainitud direktiivi 96/9 põhjenduses 42 (vt selle kohta 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb, C‑202/12, EU:C:2013:850, punkt 48). Selline tegevus võib andmebaaside tegijad nimelt tulust ilma jätta ja võtta neilt sel moel sissetuleku, mis peaks võimaldama neil andmebaaside loomiseks ja toimimiseks tehtud investeerigud tasa teenida (vt selle kohta 19. detsembri 2013. aasta kohtuotsus Innoweb, C‑202/12, EU:C:2013:850, punktid 41–43).

41

Sellega seoses tuleb leida õiglane tasakaal, kaaludes ühelt poolt andmebaaside tegijate seaduslikke huve nende tehtud investeeringute tasa teenimise võimaluste kaitsmisel ning teiselt poolt kasutajate ja nende andmebaaside tegijate konkurentide huve andmebaasides sisalduva teabega tutvumisel ning sellele teabele rajanevate uuenduslike toodete loomisel.

42

Tuleb nimelt silmas pidada, et selliste veebipõhiste sisuagregaatorite tegevus, nagu seda on põhikohtuasja kostja, võimaldab saavutada ka käesoleva kohtuotsuse punktis 23 meenutatud eesmärki soodustada andmete talletamise ja töötlemise süsteemide loomist, et aidata kaasa teabeturu arengule. Nagu sisuliselt märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 41, aitavad need agregaatorid kaasa lisandväärtusega kaupade ja teenuste loomisele ja turustamisele infotehnoloogiasektoris. Pakkudes oma kasutajatele ühtset liidest, mis võimaldab teha otsinguid mitmes andmebaasis nende sisu seisukohast asjakohaste kriteeriumide alusel, aitavad nad kaasa teabe paremale struktureerimisele ja hõlbustavad otsingut Internetis. Samuti aitavad nad kaasa konkurentsi nõuetekohasele toimimisele ning pakkumiste ja hindade läbipaistvusele.

43

Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 24, piirab direktiivi 96/9 artikli 7 lõige 1 sui generis õigusega antava kaitse kohaldamisala andmebaasidega, mille loomiseks või toimimiseks on vaja kvalitatiivselt või kvantitatiivselt olulist investeeringut.

44

Nagu sisuliselt märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 43 ja 46, järeldub sellest, et kaalul olevate õigustatud huvide kaalumise põhikriteeriumiks peab olema asjaomase andmebaasi tegija olulise investeeringu võimalik kahjustamine ehk oht, et seda investeeringut ei saa tasa teenida.

45

Lõpuks tuleb lisada, et nagu on täpsustatud direktiivi 96/9 artiklis 13, ei piira selle direktiivi sätted liidu või liikmesriikide konkurentsieeskirjade kohaldamist.

46

Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasjas selleks, et teha otsus CV-Online’i õiguse kohta keelata andmebaasi kogu sisust või selle olulisest osast väljavõtte tegemine või selle taaskasutamine, kontrollima kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvestades esiteks, kas asjaomase andmebaasi sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks on tehtud oluline investeering, ja teiseks, kas selline väljavõtte tegemine või taaskasutamine ohustab selle investeeringu tasa teenimise võimalusi.

47

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 96/9 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et andmebaaside sisu otsingule spetsialiseeritud Interneti otsingumootor, mis kopeerib ja indekseerib Internetis vabalt ligipääsetavate andmebaaside kogu sisu või olulise osa sellest ning seejärel võimaldab oma kasutajatel teha samades andmebaasides nende sisu seisukohast asjakohaste kriteeriumide alusel otsinguid, teeb selle andmebaasi sisust väljavõtte ja taaskasutab seda nimetatud sätte tähenduses, ja andmebaasi tegija võib need toimingud keelata, kui need kahjustavad investeeringut, mis ta on teinud selle sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks, st kui need ohustavad võimalust teenida see investeering tasa kõnealuse andmebaasi tavalise haldamise teel – seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

48

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et andmebaaside sisu otsingule spetsialiseeritud Interneti otsingumootor, mis kopeerib ja indekseerib Internetis vabalt ligipääsetavate andmebaaside kogu sisu või olulise osa sellest ning seejärel võimaldab oma kasutajatel teha samades andmebaasides nende sisu seisukohast asjakohaste kriteeriumide alusel otsinguid, teeb selle andmebaasi sisust väljavõtte ja taaskasutab seda nimetatud sätte tähenduses, ja andmebaasi tegija võib need toimingud keelata, kui need kahjustavad investeeringut, mis ta on teinud selle sisu kogumiseks, kontrollimiseks või esitamiseks, st kui need ohustavad võimalust teenida see investeering tasa kõnealuse andmebaasi tavalise haldamise teel – seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.