1.

Kas äriühingut Poste Italiane s.p.a. tuleks eeltoodud tunnuste põhjal lugeda 2016. aasta seadusandliku dekreedi nr 50 artikli 3 lõike 1 punkti d ja viidatud ühenduse direktiivide (2014/23/EL (1), 2014/24/EL (2) ja 2014/25/EL (3)) tähenduses „avalik-õiguslikuks isikuks“?

2.

Kas see staatus laieneb ka äriühingutele, milles Poste Tutela s.p.a.-l on 100 % osalus ja mille ühendamine temaga on pealegi juba otsustatud, võttes arvesse direktiivi 2014/23/EL põhjendust 46 kontrollitavate juriidiliste isikute kohta (vt selle kohta ka Euroopa Liidu Kohtu IV koja 5. oktoobri 2017. aasta otsus nr 567: ametiasutuse kontrolli alla kuuluvate äriühingute kohustus hankemenetlus korraldada; Cons. Stato VI koja 24. novembri 2011. aasta otsus nr 6211)?

3.

Kas need äriühingud on kohustatud järgima lepingute sõlmimisel riigihangete korda ainult siis, kui need lepingud puudutavad tegutsemist võrgustikusektoris, vastavalt direktiivile 2014/25/EL – võrgustikusektori hankijatena, kelle puhul tuleks nende avalik-õigusliku isiku staatust lugeda hõlmatuks hankeseadustiku II osa eeskirjadega, ent muude valdkondade lepingute korral on neil täielik läbirääkimisvabadus ja tuleb järgida puhtalt eraõiguslikele isikutele kehtivaid eeskirju, võttes arvesse direktiivi 2014/23/EL põhjenduses 21 ja artiklis 16 sõnastatud põhimõtteid?

4.

Kas nendesamade äriühingute suhtes tuleb muude kui võrgustikusektori lepingute korral – kui nad vastavad avalik-õigusliku isiku tunnustele – kohaldada hoopis ülddirektiivi 2014/24/EL (seega hanke-eeskirju) ka siis, kui nad tegelevad – oma asutamisest saadik toimunud arengu tulemusel – tegevustega, mis kujutavad endast peamiselt ettevõtlust ja mis toimuvad konkurentsi tingimustes?

5.

Kas siis, kui on tegemist asutustega, kus tegeldakse nii universaalteenusega seotud kui ka muude tegevusaladega, on alust arvata, et lepingute puhul, mis puudutavad korralist ja erakorralist hooldust, puhastusteenuseid, sisseseade paigaldamist ning nende asutuste majahoidja- ja valvuriteenuseid, võib välistada, et need oleks konkreetse avalikku huvi esindava teenuse jaoks vajalikud?

6.

Viimaks, kas siis, kui Poste Italiane s.p.a. seisukohaga peaks saama nõustuda, tuleb asuda seisukohale, et hankemenetluses osalejate õigustatud ootust puudutava väljakujunenud põhimõttega on vastuolus see, kui pelgalt asutuse enda võetud kohustusest – mille korral ei kehti kõik hankeseadustikus ette nähtud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagatised – sõltub, kas alustatakse hankemenetlust, mis avalikustatakse nõuetekohaselt, ilma täiendavate teadeteta Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italianas ja Euroopa Liidu Teatajas?