1

Euroopa Keskpank (EKP), Euroopa Komisjon ning Trasta Komercbanka AS, Ivan Fursin, Igors Buimisters, C & R Invest SIA, Figon Co. Ltd, GCK Holding Netherlands BV ja Rikam Holding SA paluvad oma apellatsioonkaebustes tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 12. septembri 2017. aasta määruse Fursin jt vs. EKP (T‑247/16, ei avaldata, edaspidi vaidlustatud kohtumäärus, EU:T:2017:623), milles Üldkohus esiteks leidis, et puudub vajadus lahendada Trasta Komercbanka hagi nõudega tühistada Euroopa Keskpanga (EKP) 3. märtsi 2016. aasta otsus ECB/SSM/2016 – 529900WIP0INFDAWTJ81/1 WOANCA-2016-0005 Trasta Komercbanka tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi „vaidlusalune otsus“), ning teiseks lükkas tagasi EKP vastuvõetamatuse vastuväite osas, milles see puudutas hagi, mille olid esitanud mitu Trasta Komercbanka aktsionäri, st I. Fursin, I. Buimisters, C & R Invest, Figon Co., GCK Holding Netherlands ja Rikam Holding, kes palusid selle otsuse tühistada.

2

Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT 2013, L 287, lk 63), artikli 2 punkti 1 kohaselt on „osalev liikmesriik“ selle määruse tähenduses „liikmesriik, kelle rahaühik on euro, või liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes on seadnud sisse tiheda koostöö vastavalt [selle määruse] artiklile 7“. Nimetatud määruse artikli 2 punkti 9 kohaselt on „ühtne järelevalvemehhanism“„EKPst ja osalevate liikmesriikide riiklikest pädevatest asutustest koosnev finantsjärelevalve süsteem, mida on kirjeldatud [selle sama] määruse artiklis 6.“

3

Määruse nr 1024/2013 artikli 4 „EKP-le antavad ülesanded“ lõige 1 näeb ette:

„EKP-l on artikli 6 raamistikus käesoleva artikli lõike 3 kohaselt ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil järgmisi ülesandeid seoses kõigi osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutustega:

[…]“.

4

Selle määruse artikli 6 „Koostöö ühtse järelevalvemehhanismi raames“ lõige 1 sätestab:

„EKP täidab oma ülesandeid ühtse järelevalvemehhanismi raames, mis hõlmab EKP-d ja riiklikke pädevaid asutusi. EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest.“

5

Kõnealuse määruse artikli 14 lõige 5 sätestab:

„Kui lõikest 6 ei tulene teisiti, võib EKP asjakohases liidu õiguses sätestatud juhtudel tegevusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel pärast sellise osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutusega konsulteerimist, kus krediidiasutus on asutatud, või sellise liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ettepaneku alusel. Eelkõige tagatakse kõnealuste konsultatsioonidega, et EKP jätab enne kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist riiklikele asutustele piisavalt aega vajalike parandusmeetmete, sealhulgas võimalike solveerimismeetmete üle otsustamiseks, ning võtab neid meetmeid arvesse.

Kui […] tegevusloa andmiseks ettepaneku teinud riiklik pädev asutus leiab, et asjakohase siseriikliku õiguse kohaselt tuleb tegevusluba kehtetuks tunnistada, teeb ta EKP-le vastava ettepaneku. Sellisel juhul teeb EKP otsuse ettepandud kehtetuks tunnistamise kohta, võttes täielikult arvesse riikliku pädeva asutuse esitatud kehtetuks tunnistamise põhjendust.“

6

Määruse nr 1024/2013 artikkel 24 „Vaidlustusnõukogu“ näeb ette:

„1.   EKP moodustab vaidlustusnõukogu, et vaadata pärast lõike 5 kohaselt esitatud läbivaatamise taotluse saamist asutusesiseselt halduskorras läbi otsused, mis EKP on teinud käesoleva määrusega talle antud volituste täitmisel. Asutusesisene halduskorras läbivaatamine piirdub selle hindamisega, kas sellised otsused on menetluslikult ja sisuliselt vastavuses käesoleva määrusega.

[…]

5.   Iga füüsiline või juriidiline isik võib lõikes 1 osutatud juhtudel taotleda talle adresseeritud või teda otseselt või isiklikult puudutava, käesoleva määruse alusel EKP poolt tehtud otsuse läbivaatamist. Lõikes 7 osutatud EKP nõukogu otsuse läbivaatamise taotlust vastu ei võeta.

[…]

7.   Vaidlustusnõukogu esitab pärast läbivaatamise taotluse vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist arvamuse küsimuse kiireloomulisust arvestava ajavahemiku jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest, ning saadab juhtumi edasi järelevalvenõukogule uue otsuse eelnõu ettevalmistamiseks. Järelevalvenõukogu võtab vaidlustusnõukogu arvamust arvesse ning esitab EKP nõukogule viivitamatult uue otsuse eelnõu. Uus otsuse eelnõu tühistab esialgse otsuse, asendab selle identse sisuga otsusega või asendab selle muudetud otsusega. Uus otsuse eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui EKP nõukogu ei ole selle suhtes esitanud vastuväiteid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul.

[…]“.

7

Krediidiasutuste seaduse (Kredītiestāžu likums, Latvijas Vēstnesis, 1995, nr 163) artikkel 129 näeb ette:

(1)   Kui Finanšu un kapitāla tirgus komisija [(finants- ja kapitaliturgude komisjon, Läti)] tunnistab krediidiasutusele antud litsentsi (tegevusluba) […] kehtetuks, nimetab finants- ja kapitaliturgude komisjon usaldusisiku ja esitab kohtule krediidiasutuse likvideerimise ning likvideerija määramise taotluse ning nimetab ühtlasi likvideerija kandidaadi.

(2)   Pärast litsentsi kehtetuks tunnistamist ei ole krediidiasutuse aktsionäride üldkoosolekul enam õigust teha vabatahtliku likvideerimise otsust ega nimetada likvideerijat.

[…]“.

8

Selle seaduse artikli 133 lõige 4 sätestab:

„Käesoleva seaduse XI peatüki sätted, välja arvatud artiklid 160 ja 166, ning pankrotihaldurile käesoleva seaduse artiklite 172 ja 1721 alusel üle antud õigused, kohustused ja volitused kehtivad krediidiasutuse likvideerija suhtes, kelle nimetab kohus.“

9

Kõnealuse seaduse XI peatükis asuva artikli 161 lõige 1 sätestab:

„Kui krediidiasutus on tunnistatud maksejõuetuks, võtab pankrotihaldur üle kõik kohustused, õigused ja volitused, mis on krediidiasutuse seadus- ning põhikirjajärgselt ette nähtud juhtimisorganitel ja nende organite juhtidel.“

10

Läti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilprocesa likums) artikli 377 lõige 2 sätestab:

„Krediidiasutuse likvideerimise otsuse tegemisel nimetab kohus krediidiasutuse likvideerija. Kohus nimetab krediidiasutuse likvideerijaks finants- ja kapitaliturgude komisjoni pakutud isiku.“

11

Kõnealuse seadustiku artikli 387 lõikes 2 on sätestatud:

„Kohus võib pankrotihalduri või likvideerija finants- ja kapitaliturgude komisjoni taotluse alusel tagasi kutsuda. Taotlusele lisatakse finants- ja kapitaliturgude komisjoni otsus, milles on avaldatud pankrotihalduri või likvideerija suhtes umbusaldust järgmiste asjaolude tõttu: […]“.

12

Äriseadustiku (Komerclikums) artiklis 322 on sätestatud:

„(1)   Likvideerijal on kõik juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga.

(2)   Likvideerija nõuab sisse võlad, sealhulgas äriühingu põhikapitali tegemata jäänud sissemaksetest tulenevad nõuded, võõrandab äriühingu vara ja rahuldab võlausaldajate nõuded.

(3)   Likvideerija võib teha üksnes äriühingu likvideerimiseks vajalikke tehinguid.

[…]“.

13

Vaidluse tausta on kirjeldatud vaidlustatud kohtumääruse punktides 1–7 ja selle võib kokku võtta järgmiselt.

14

Trasta Komercbanka on Läti krediidiasutus, kes osutab finantsteenuseid tegevusloa alusel, mille finants- ja kapitaliturgude komisjon andis talle 1991. aasta septembris.

15

I. Buimisters ning äriühingud C & R Invest, Figon Co., GCK Holding Netherlands ja Rikam Holding on Trasta Komercbanka otsesed aktsionärid. I. Fursin, kes omab neis äriühingutes osalust, on Trasta Komercbanka kaudne aktsionär.

16

Pärast seda, kui EKP oli 5. veebruaril 2016 saanud finants- ja kapitaliturgude komisjonilt ettepaneku tunnistada Trasta Komercbanka tegevusluba kehtetuks ja kui viimati nimetatu oli esitanud oma märkused, võttis EKP määruse nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 14 lõike 5 alusel vastu vaidlusaluse otsuse, millega ta tunnistas kõnealuse tegevusloa kehtetuks.

17

14. märtsil 2016 võttis Rīgas pilsētas Vidzemes priekšpilsētas tiesa (Riia linna Vidzeme piirkonnakohus, Läti) finants- ja kapitaliturgude komisjoni taotlusel vastu otsuse, millega ta algatas Trasta Komercbanka likvideerimismenetluse ja määras likvideerija. Nimetatud kohus jättis ka rahuldamata selle krediidiasutuse taotluse säilitada tema juhtimisorgani esindusõigused selleks, et esitada EKP-le läbivaatamise taotlus ja Euroopa Liidu Kohtule hagi vaidlusaluse otsuse peale. Asjaomast otsust ei saa edasi kaevata.

18

17. märtsil 2016 avaldati Latvijas Vēstnesis’es teade Trasta Komercbanka likvideerimismenetluse algatamise ja selle krediidiasutuse juhatuse asemele likvideerija määramise kohta. Samal päeval tegi likvideerija otsuse võtta tagasi kõik Trasta Komercbanka väljastatud volitused. 21. märtsil 2016 avaldas notar Latvijas Vēstnesis’es teate kõikide enne 17. märtsi 2016 antud volituste tagasivõtmise kohta.

19

Vaidlustatud kohtumääruse punktist 7 nähtub, et 3. aprillil 2016 esitas Trasta Komercbanka määruse nr 1024/2013 artiklis 24 ette nähtud vaidlustusnõukogule taotluse vaidlusaluse otsuse läbivaatamiseks. Nimetatud nõukogu jättis selle taotluse 30. mail 2016 rahuldamata, leides, et Trasta Komercbanka läbivaatamistaotluses esitatud väited menetlusnormide ja sisuliste rikkumiste kohta vaidlusaluses otsuses ei olnud põhjendatud ning et otsus oli piisavalt põhistatud ja proportsionaalne. Kõnealune nõukogu soovitas EKP juhtimisorganil siiski teatud asjaolusid selgitada.

20

Üldkohtu kantseleisse 13. mail 2016 saabunud avaldusega esitasid Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid, kellele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 15 (edaspidi „Trasta Komercbanka aktsionärid“), hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks.

21

Pärast käesoleva kohtuotsuse punktis 19 viidatud vaidlustusnõukogu otsuse vastuvõtmist tunnistas EKP 11. juuli 2016. aasta otsusega ECB/SSM/2016 – 5299WIP0INFDAWTJ81/2 WOANCA-2016-0005 vaidlusaluse otsuse alates sellest kuupäevast kehtetuks ja asendas selle teise otsusega, kinnitades Trasta Komercbanka tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Viimati nimetatu ja tema aktsionärid esitasid Üldkohtule hagi nõudega tühistada ka 11. juuli 2016. aasta otsus. See kohtuasi numbriga T‑698/16 on Üldkohtus veel pooleli.

22

Üldkohtu kantseleisse 29. septembril 2016 saabunud eraldi dokumendiga esitas EKP vastuväite, et vaidlusaluse otsuse peale esitatud hagi on vastuvõetamatu.

23

Vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 järeldas Üldkohus, et Trasta Komercbanka hagi ei ole vaja lahendada. Resolutsiooni punktis 2 lükkas ta tagasi EKP vastuvõetamatuse vastuväite osas, milles see puudutas teiste hagejate hagi.

24

Esiteks, olles selle kohtumääruse punktides 17–22 analüüsinud, kas Trasta Komercbankal ja tema aktsionäridel oli põhjendatud huvi nõuda vaidlusaluse otsuse tühistamist, hoolimata selle otsuse kehtetuks tunnistamisest, leidis Üldkohus sama kohtumääruse punktis 23, et nad on „õiguslikult piisavalt tõendanud, et nende põhjendatud huvi [vaidlusaluse] otsuse tühistamist nõuda on säilinud, vaatamata [kõnealusele] kehtetuks tunnistamisele“.

25

Teiseks analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktides 24–51 selle advokaadi volituse nõuetekohasust, kes oli esitanud hagi Trasta Komercbanka nimel.

26

Üldkohus tõstis esile, et arvestades likvideerija 17. märtsi 2016. aasta otsust võtta tagasi kõik Trasta Komercbanka enne 17. märtsi 2016 antud volitused, tuli tal hinnata, kas kohaldatava Läti õiguse alusel võis likvideerija asjaomasele advokaadile antud volituse tagasi võtta ja kas ta selle tegelikult ka tagasi võttis.

27

Olles vaidlustatud kohtumääruse punktis 32 märkinud, et kõnealune volitus anti enne likvideerimismenetluse algatamist ja et vaidlust ei ole selles, et „sel kuupäeval oli tõepoolest tegemist volitusega, mille andis kodukorra tähenduses volitatud isik“, leidis Üldkohus, et likvideerija võis Läti õiguse alusel kõnealuse volituse tagasi võtta, ning lükkas vaidlustatud kohtumääruse punktides 35 ja 36 vastavalt tagasi Trasta Komercbanka argumendid, mis puudutasid likvideerija huvide konflikti ja tema õiguse puudumist Trasta Komercbanka nimel hagi esitada ning samuti liidu õiguse ja eelkõige õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumist.

28

Kõnealuse kohtumääruse punktis 46 märkis Üldkohus, et advokaat, kes esitas hagi Trasta Komercbanka nimel, esitas volituse tagasivõtmise kirja, mille oli allkirjastanud likvideerija ja mis kannab 31. märtsi 2016. aasta kuupäeva ning mille see advokaat oli saanud e-kirjaga 28. oktoobril 2016. Seda asjaolu arvestades leidis Üldkohus nimetatud kohtumääruse punktides 47 ja 48, et asjaomane advokaat ei saa väita, et tema volituse tagasivõtmine ei olnud viimati nimetatud kuupäevast alates kehtiv, ja et järelikult ei olnud tal enam Trasta Komercbanka nimel nõuetekohaselt antud volitust.

29

Vaidlustatud kohtumääruse punktis 49 leidis Üldkohus, et vastuvõetavuse tingimusena peab juriidilise isiku esindamise kohustus olema täidetud kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, kuna vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära. Olles tuvastanud, et Trasta Komercbankat ei esindanud enam selleks õiguspäraselt volitatud advokaat, leidis Üldkohus kõnealuse kohtumääruse punktis 50, et selle äriühingu esitatud hagi ei tule lahendada.

30

Kolmandaks analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktides 52–72, kas Trasta Komercbanka aktsionäridel oli põhjendatud huvi ja õigus vaidlusaluse otsuse peale hagi esitada.

31

Üldkohus leidis kõigepealt, et neilt hagejatelt oli Trasta Komercbanka juhtimisorganite volituste likvideerijale ülemineku tõttu võetud tegelik võimalus teostada oma osanikustaatusega seotud õigusi, et kaitsta selle äriühingu huve, ning otsustas nimetatud kohtumääruse punktis 58, et nad on enda põhjendatud huvi õiguslikult piisavalt tõendanud.

32

Olles seejärel tuvastanud, et Trasta Komercbanka aktsionärid ei olnud vaidlusaluse otsuse adressaadid, leidis Üldkohus siiski, et nad moodustavad isikute rühma, kes olid vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise kuupäeval identifitseeritud või identifitseeritavad, ning et see otsus mõjutas neid nende erilise seisundi tõttu aktsionäridena Trasta Komercbankas, mille tegevusluba oli kehtetuks tunnistatud. Seetõttu leidis ta kõnealuse kohtumääruse punktis 63, et vaidlusalune otsus puudutas Trasta Komercbanka otseseid aktsionäre-hagejaid isiklikult.

33

Lõpuks leidis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 69, et vaidlusalune otsus puudutab neid hagejaid otseselt, kuna selle otsuse tagajärgede intensiivsus kahjustab nende õiguste sisu ja ulatust. Selle kohtumääruse punktides 66 ja 67 rõhutas Üldkohus seega, et kõnealuse otsuse tagajärjel takistati Trasta Komercbankal viia ellu oma põhitegevust ja tegeleda majandustegevusega ning sellest tulenevalt ei saanud tema aktsionärid tõhusalt teostada oma õigust saada dividende, kasutada hääleõigust ja osaleda äriühingu juhtimises.

34

Lisaks leidis Üldkohus nimetatud kohtumääruse punktis 70, et kuna Trasta Komercbanka otseste aktsionäride hagi tunnistati vastuvõetavaks, ei olnud vaja analüüsida Trasta Komercbanka kaudse aktsionäri I. Fursini hagi esitamise õigust.

35

Sellest tulenevalt lükkas Üldkohus tagasi EKP esitatud vastuvõetamatuse vastuväite osas, milles see puudutas Trasta Komercbanka aktsionäre.

36

EKP palub kohtuasjas C‑663/17 P esitatud apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:

37

Komisjon palub kohtuasjas C‑665/17 P esitatud apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:

38

Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid paluvad kohtuasjas C‑669/17 P esitatud apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:

39

Kohtuasjades C‑663/17 P ja C‑665/17 P esitatud vastustes apellatsioonkaebustele paluvad Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid Euroopa Kohtul:

40

Kohtuasjas C‑665/17 P esitatud vastuses apellatsioonkaebusele kordab EKP nõudeid, mis on esitatud tema apellatsioonkaebuses ja mis on välja toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 36.

41

Kohtuasjas C‑669/17 P esitatud vastuses apellatsioonkaebusele palub EKP Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja Trasta Komercbankalt ja tema aktsionäridelt.

42

Euroopa Kohtu presidendi 13. märtsi 2018. aasta otsusega liideti kohtuasjad C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P menetluse suulise osa ning kohtuotsuse huvides.

43

Euroopa Kohtu presidendi 25. aprilli 2018. aasta otsusega anti komisjonile tema taotlusel luba astuda kohtuasjades C‑663/17 P ja C‑669/17 P menetlusse EKP nõuete toetuseks, et esitada kohtuistungil oma suulised seisukohad.

44

Tuleb tõdeda, et nii apellatsioonkaebus kohtuasjas C‑669/17 P kui ka muud Trasta Komercbanka ja tema aktsionäride nimel esitatud menetlusdokumendid kohtuasjades C‑663/17 P, C‑665/17 P ja C‑669/17 P on allkirjastanud advokaat O. H. Behrends. Viimati nimetatu, kes esindas Trasta Komercbankat ja tema aktsionäre ka Euroopa Kohtu istungil, tugines Trasta Komercbanka esindamisõiguse tõendamisel volitusele, mille oli talle andnud selle äriühingu juhatuse esimees 10. veebruaril 2016.

45

Üldkohus leidis vaidlustatud kohtumääruse punktides 46 ja 47, et likvideerija võttis selle volituse tagasi 31. märtsi 2016. aasta kirjas, mis saadeti asjaomasele advokaadile e-kirja teel 28. oktoobril 2016. Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid väidavad, et tagasivõtmine ei tekitanud õiguslikke tagajärgi ja et advokaat O. H. Behrendsil on endiselt õigus esindada Trasta Komercbankat Üldkohtus ja Euroopa Kohtus.

46

Sellest tuleneb, et kohtuasjas C‑669/17 P esitatud apellatsioonkaebuse vastuvõetavuse küsimus osas, milles selle kaebuse on esitanud Trasta Komercbanka, kui ka tema esindamise õiguspärasuse küsimus kohtuasjades C‑663/17 P ja C‑665/17 P on lahutamatult seotud apellatsioonkaebuse esemega kohtuasjas C‑669/17 P, mida tuleb seetõttu analüüsida esimesena.

47

Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid vaidlevad vastu nii vaidlustatud kohtumääruse punktides 46–48 esitatud põhjendustele, mille kohaselt oli Trasta Komercbanka likvideerija selle äriühingu juhatuse poolt nende advokaadile antud volituse õiguspäraselt tagasi võtnud, kui ka järeldusele, millele Üldkohus jõudis selle kohtumääruse punktis 50 ja mille kohaselt ei ole Trasta Komercbanka hagi suhtes lahendit vaja teha.

48

Volituse tagasivõtmise õiguspärasuse kohta väidavad nad, et järeldus, mille kohaselt on Trasta Komercbanka huvide kaitsmine mis tahes menetluses, mille eesmärk on vaidlusalust otsust vaidlustada, üksnes likvideerija ülesanne, st isiku, kellele on pandud kohustus kõnealune äriühing likvideerida ja kelle on välja pakkunud ametiasutus, kes algatas vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise EKP poolt, on vastuolus õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele. Järelikult ei rikkunud Üldkohus mitte ainult Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 47, vaid ka Läti õigust. Nimelt on likvideerijal nende hinnangul huvide konflikt, kuna Trasta Komercbanka likvideerimise jätkamine välistab olemuslikult selle, et säiliks tema tegevusluba, mida vaidlusaluse otsuse tühistamiseks esitatud hagiga soovitakse saavutada. Üldkohus jättis aga arvesse võtmata niisuguste õigusaktide tühisuse üldpõhimõtte, milles on ilmne huvide konflikt.

49

EKP, kellega komisjon kohtuistungil esitatud seisukohtades sisuliselt nõustus, leiab, et Üldkohus otsustas õigesti, et Trasta Komercbanka huvide kaitse tagab likvideerija. EKP sõnul reguleerib Läti õigus nende isikute kindlaksmääramist, kes on pädevad tegutsema Trasta Komercbanka nimel.

50

EKP möönab, et Trasta Komercbanka nimel hagi esitanud advokaadile selle äriühingu juhatuse poolt antud volitus oli selle andmise kuupäeval kehtiv, kuid ta rõhutab, et pärast volituse allkirjastamist määras pädev Läti kohus Trasta Komercbanka likvideerimise ja nimetas likvideerija, kellel oli Läti õiguse kohaselt pädevus kõnealune volitus tagasi võtta.

51

EKP väidab, et Trasta Komercbanka ja tema aktsionäride argument, et on rikutud harta artiklit 47, tuleb tagasi lükata, kuna Trasta Komercbankalt ei võetud õigust esitada vaidlusaluse otsuse peale kohtule tõhusalt kaebust, sest likvideerijal on õigus esitada selline hagi tema nimel, kui ta seda vajalikuks peab. Samuti ei saa nõustuda argumendiga, mille kohaselt määrati likvideerija finants- ja kapitaliturgude komisjoni poolt, kuna likvideerija määras Läti pädev kohus, mitte nimetatud komisjon või EKP. EKP sõnul on likvideerijal nii huvi kui ka kohustus vaidlusaluse otsuse peale hagi esitada, kuna Trasta Komercbanka hüvitatavate varade väärtus võib tõusta, kui hagi osutub edukaks.

52

Kõigepealt tuleb märkida, et kohtuasjas C‑669/17 P esitatud apellatsioonkaebus tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata osas, milles selle on esitanud Trasta Komercbanka kaudne aktsionär ja otsesed aktsionärid, st I. Fursin ning I. Buimisters, C & R Invest, Figon Co., GCK Holding Netherlands ja Rikam Holding.

53

Nimelt, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 35, leidis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruses, et nende poolte esitatud hagi on vastuvõetav, ja lükkas tagasi vastuvõetamatuse vastuväite, mille EKP oli selle kohta esitanud. Sellest järeldub, et nimetatud pooled ei ole Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 teise lõigu esimese lause tähenduses osaliselt või täielikult kohtuvaidlust kaotanud ja seega ei ole neil õigust vaidlustatud kohtumääruse peale apellatsioonkaebust esitada.

54

Mis puudutab sama apellatsioonkaebust Trasta Komercbanka poolt esitatud osas, siis tuleb meenutada, et Euroopa Liit on õigusel rajanev liit, milles kontrollitakse selle institutsioonide aktide kooskõla eelkõige EL toimimise lepingu ja õiguse üldpõhimõtetega, sest nimetatud aluslepingus on kehtestatud täielik õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, millega on Euroopa Kohtule antud õigus kontrollida liidu institutsioonide aktide õiguspärasust (vt selle kohta 23. aprilli 1986. aasta kohtuotsus Les Verts vs. parlament, 294/83, EU:C:1986:166, punkt 23; 29. juuni 2010. aasta kohtuotsus E ja F, C‑550/09, EU:C:2010:382, punkt 44, ja 30. mai 2017. aasta kohtuotsus Safa Nicu Sepahan vs. nõukogu, C‑45/15 P, EU:C:2017:402, punkt 35). Seega peab isikutele olema tagatud neile liidu õiguskorrast tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse (18. jaanuari 2007. aasta kohtuotsus PKK ja KNK vs. nõukogu, C‑229/05 P, EU:C:2007:32, punkt 109 ja seal viidatud kohtupraktika).

55

Sellega seoses tuleb meenutada, et liidu õigusest õigussubjektidele tulenevate õiguste tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte, millele on samuti viidatud ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus, on liidu õiguse üldpõhimõte, mis tuleneb liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest. Seda põhimõtet on tunnustatud Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklites 6 ja 13. Nüüd on seda kinnitatud harta artiklis 47 (27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C‑64/16, EU:C:2018:117, punkt 35, ja 24. juuni 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (kõrgeima kohtu sõltumatus), C‑619/18, EU:C:2019:531, punkt 49).

56

Sellise juriidilise isiku nagu Trasta Komercbanka – mille tegevusluba tunnistati kehtetuks sellise liidu institutsiooni nagu EKP otsusega, mis võeti vastu sellise liidu õigusakti alusel nagu määrus nr 1024/2013 – tõhusa kohtuliku kaitse tagab sellele isikule ELTL artikli 263 neljandas lõigus antud õigus esitada kõnealuse otsuse peale liidu kohtusse tühistamishagi.

57

Selleks, et niisugune hagi oleks vastuvõetav, on vaja tõendada, et asjaomane isik on tõepoolest teinud otsuse esitada hagi ja et advokaadid, kes väidavad end olevat tema esindajad, on selleks tõepoolest volitatud (vt selle kohta 18. jaanuari 2007. aasta kohtuotsus PKK ja KNK vs. nõukogu, C‑229/05 P, EU:C:2007:32, punkt 113 ja seal viidatud kohtupraktika). Just tagamaks, et see nii ka on, nõuab Üldkohtu kodukorra artikli 51 lõige 3, et kui pool, keda advokaadid esindavad, on eraõiguslik juriidiline isik, peavad nad esitama kohtukantseleile selle isiku antud volikirja, arvestades, et kui volikirja ei esitata, võib see kõnealuse artikli lõike 4 kohaselt kaasa tuua hagiavalduse tunnistamise vastuvõetamatuks.

58

Mis puudutab sellist krediidiasutust nagu Trasta Komercbanka, mis on asutatud liikmesriigi õiguses reguleeritud juriidilise isiku vormis, siis kuna liidu õiguses vastav regulatsioon puudub, tuleb kõnealuse juriidilise isiku juhtimisorganid, kellel on õigus eelmises punktis nimetatud otsuseid teha, kindlaks määrata asjaomase liikmesriigi õiguse alusel.

59

Kuid nagu Euroopa Kohus on juba rõhutanud, piirab liikmesriikidele selles küsimuses antud vabadust neil lasuv kohustus eelkõige tagada, et järgitakse harta artiklis 47 tunnustatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja asja arutamisele erapooletus kohtus (8. novembri 2016. aasta kohtuotsus Lesoochranárske zoskupenie VLK, C‑243/15, EU:C:2016:838, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).

60

Ent sellise juriidilise isiku nagu Trasta Komercbanka õigust tõhusale õiguskaitsevahendile liidu kohtutes kahjustaks see, kui asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt määratakse selliste otsuste tegemise pädevusega likvideerija riigisisese ametiasutuse ettepanekul, kes osales asjaomase juriidilise isiku huve kahjustava ja tema likvideerimiseni viiva akti vastuvõtmisel. Nimelt, võttes arvesse usaldussuhet, mis esineb asjaomases määramise menetluses nimetatud ametiasutuse ja määratud likvideerija vahel, ning asjaolu, et likvideerija ülesanne on likvideeritava juriidilise isiku lõplik likvideerimine, esineb oht, et asjaomane likvideerija väldib sellise akti mis tahes kohtulikku vaidlustamist, mille kõnealune ametiasutus ise on vastu võtnud või mis võeti vastu tema osalusel ja mis tõi kaasa asjaomase juriidiline isiku likvideerimise.

61

See on nii seda enam, kui asjaomase juriidilise isiku likvideerijat saab ametist vabastada sama ametiasutus või selle ametiasutuse ettepanekul juhul, kui liidu õigusakt, mis võeti vastu nimetatud ametiasutuse osalusel ja mille tulemusel algatati asjaomase juriidilise isiku likvideerimine, tühistatakse kaebuse alusel, mille esitamine või käigus hoidmine sõltub likvideerija enda otsusest.

62

Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 75–77 sisuliselt on märkinud, võivad käesoleva kohtuotsuse punktides 60 ja 61 kirjeldatud olukorrad juhul, kui need sisaldavad huvide konflikti, kahjustada asjaomase juriidilise isiku õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (vt selle kohta EIK 24. novembri 2005. aasta otsus Capital Bank AD vs. Bulgaaria, CE:ECHR:2005:1124JUD004942999, punktid 117 ja 118).

63

Käesolevas asjas nähtub vaidlustatud kohtumääruse punktist 32, et Üldkohtule Trasta Komercbanka nimel hagi esitanud advokaadile oli volituse andnud isik, kellel oli volituse andmise kuupäeval selleks vastav õigus olemas.

64

Siiski, nagu on märgitud selle kohtumääruse punktides 5 ja 34, määras Läti pädev kohus pärast kõnealuse volituse andmist finants- ja kapitaliturgude komisjoni taotluse alusel 14. märtsil 2016 Trasta Komercbanka likvideerimise vastavalt Läti õiguse sätetele, mis näevad ette sellise krediidiasutuse likvideerimise, kelle tegevusluba on kehtetuks tunnistatud. Samade sätete kohaselt määras see kohus finants- ja kapitaliturgude komisjoni soovitatud likvideerija. Lisaks jättis nimetatud kohus rahuldamata Trasta Komercbanka nõude säilitada tema endise juhtimisorgani esindamisõigus eelkõige osas, mis puudutab vaidlusaluse otsuse peale hagi esitamist liidu kohtusse.

65

Lisaks nähtub nimetatud kohtumääruse punktidest 6 ja 46, et pärast ametisse nimetamist võttis Trasta Komercbanka likvideerija tagasi kõik selle äriühingu poolt antud volitused, sealhulgas advokaadi oma, kes oli esitanud Trasta Komercbanka nimel hagi Üldkohtusse, kusjuures volituse tagasivõtmisest sai kõnealune advokaat teada hiljemalt 28. oktoobril 2016, alates millest tuleb volituse tagasivõtmine lugeda kehtivaks.

66

Seega leidis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktides 48–50, et asjaomasel advokaadil ei olnud enam selle äriühingu poolt õiguspäraselt antud volitust Üldkohtu kodukorra artikli 51 lõike 3 tähenduses ning et järelikult ei olnud tema hagi suhtes kohtulahendit vaja teha.

67

Üldkohus lükkas kõnealuse kohtumääruse punktis 35 sellega seoses tagasi Trasta Komercbanka argumendi, mis käsitles likvideerija huvide konflikti, leides, et kuna Läti kohus jättis rahuldamata Trasta Komercbanka taotluse säilitada tema juhtimisorgani esindamisõigused, siis ei saa see argument kahtluse alla seada seda, et Läti õiguse kohaselt oli Trasta Komercbanka likvideerijal õigus võtta selle äriühingu advokaadile varem antud volitus tagasi.

68

Nimetatud kohtumääruse punktis 36 lisas Üldkohus, et „igal juhul […] ei toonud Läti õiguse kohaldamine kaasa […] liidu õiguse ja eelkõige õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile rikkumist“, kuna selle kohaldamise tagajärjel ei võetud pankadelt, kelle tegevusluba oli kehtetuks tunnistatud, õiguskaitsevahendit ära, vaid anti selle kasutamise õigus likvideerijale.

69

Vaidlustatud kohtumääruse punktides 35 ja 36 Üldkohtu poolt esitatud põhjendustes on rikutud õigusnormi.

70

Nimelt, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 60, ei ole vaidlustatud kohtumääruse punktis 35 mainitud asjaolu, et likvideerijal oli Läti õiguse alusel õigus Trasta Komercbanka advokaadile vaidlusaluse otsuse peale liidu kohtusse hagi esitamiseks antud volitus tagasi võtta, piisav selleks, et liidu kohus saaks sellist tagasivõtmist tunnustada, kui see kahjustab – eelkõige käesoleva kohtuotsuse punktides 61 ja 62 märgitud põhjustel – Trasta Komercbanka õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, mis on tagatud harta artikliga 47.

71

Kuna Trasta Komercbanka likvideerimine on kohaldatavate Läti õigusnormide kohaselt vaidlusaluse otsusega tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärg, võib vaidlusaluse otsuse tühistamine Trasta Komercbanka hagi alusel kaasa tuua selle otsuse tühistamise, millega määrati tema likvideerimine, ja sellest tulenevalt ka likvideerija ametisse nimetamise otsuse tühistamise.

72

Tuleb aga märkida, et äriseadustiku artiklist 322 tulenevalt ei ole niisuguse juriidilise isiku nagu Trasta Komercbanka likvideerijale antud ülesanne sama, mis pannakse tavaliselt sellise isiku juhile, kuna likvideerija ainus eesmärk on võlad sisse nõuda, varad ära müüa ja võlausaldajate nõuded rahuldada, et tagada selle isiku tegevuse täielik lakkamine.

73

Lisaks jättis Üldkohus arvesse võtmata Trasta Komercbanka poolt kohtus esitatud asjaolu, et likvideerija oli vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 377 lõikele 2 ametisse nimetatud finants- ja kapitaliturgude komisjoni ettepanekul ja et selle seadustiku artikli 387 lõike 2 kohaselt võis finants- ja kapitaliturgude komisjon nõuda likvideerija tagasikutsumist juhul, kui nimetatud komisjon likvideerijat enam ei usalda.

74

Kuigi finants- ja kapitaliturgude komisjon ei ole vaidlusaluse otsuse vastuvõtja ega kostja Üldkohtus, kuna vastavad staatused on EKP-l, osales finants- ja kapitaliturgude komisjon siiski vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel, mis toimus tema ettepanekul. Arvestades talle Läti õiguse kohaselt antud ülesannet, on likvideerija huvide konfliktis seetõttu, et tema esindatava juriidilise isiku tegevusloa kehtetuks tunnistamise vaidlustamine liidu kohtutes võib vastupidi nimetatud ülesandele kaasa tuua selle isiku likvideerimismenetluse kogu õigusliku aluse kadumise.

75

Vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 60–62 märgitule tuleneb sellistest finants- ja kapitaliturgude komisjoni ning likvideerija vahelistest seostest ning rollist, mida nimetatud komisjon vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel mängis, et Trasta Komercbanka advokaadile selle otsuse vaidlustamiseks liidu kohtus antud volituse võimaliku tagasivõtmise pädevust ei saa kõnealusele likvideerijale anda, kahjustamata Trasta Komercbanka õigust tõhusale kohtulikule kaitsele harta artikli 47 tähenduses.

76

Seda järeldust kinnitab ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika. See kohus leidis nimelt oma 9. septembri 2004. aasta otsuses Capital Bank AD vs. Bulgaaria (CE:ECHR:2004:0909DEC004942999), mis käsitleb likvideerijate poolt esindatava krediidiasutuse juhtumit, et tuleb tunnustada asjaomase krediidiasutuse endise juhatuse õigust esitada sellesse kohtusse individuaalkaebus Roomas 4. novembril 1950 allkirjastatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 34 tähenduses, kui asjaomastel likvideerijatel esineb huvide konflikt, mis muudab selle õiguse teostamise asutuse poolt, keda nad on kohustatud esindama, teoreetiliseks ja näiliseks.

77

Vaidlustatud kohtumääruse punktis 36 Üldkohtu poolt esitatud kaalutlus seda järeldust kahtluse alla ei sea. Kuigi on tõsi, et sellise tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale nagu vaidlusalune otsus Läti õiguse kohaselt hagi esitamise või käigus hoidmise üle otsustamise pädevuse andmine likvideerijale ei tähenda põhimõtteliselt õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumist, on olukord erinev juhul, kui isikul, kellele see pädevus üle antakse, on huvide konflikt osas, mis puudutab sellise hagi esitamise või käigus hoidmise üle otsuse tegemist.

78

Eeltoodut arvesse võttes tuleb tõdeda, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtumääruse punktides 35 ja 36, et Läti õiguse kohaldamine ei toonud vastupidi Trasta Komercbanka argumentidele, millega põhjendati tema endiste juhtimisorganite esindusõiguse säilimist, kaasa selle äriühingu õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumist, ning järeldas selle kohtumääruse punktides 47 ja 48, et advokaadil, kes oli Trasta Komercbanka nimel esitanud Üldkohtusse hagi, ei olnud enam selle äriühingu nimel selleks õigustatud isiku poolt õiguspäraselt antud volitust, kuna talle algselt antud volituse võttis äriühingu likvideerija tagasi. Nimelt ei saanud Üldkohus käesoleva kohtuotsuse punktides 70–76 esitatud kaalutlusi arvestades asjaomast volituse tagasivõtmist arvesse võtta, kuna see rikkus Trasta Komercbanka õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, mille tagab harta artikkel 47.

79

Järelikult tuleb Trasta Komercbanka apellatsioonkaebus kohtuasjas C‑669/17 P tunnistada vastuvõetavaks ja ka põhjendatuks ning tühistada vaidlustatud kohtumäärus osas, milles Üldkohus leidis, et Trasta Komercbanka hagi suhtes on kohtulahendi tegemise vajadus ära langenud.

80

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt tühistab Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse, kui apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ta võib sellisel juhul ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab.

81

Käsitletaval juhul on Euroopa Kohtul olemas vajalik teave, et teha Trasta Komercbanka hagi vastuvõetavuse kohta lõplik otsus.

82

Käesoleva kohtuotsuse punktides 54–61 ja 70–76 esitatud põhjendustel tuleb EKP vastuväide Trasta Komercbanka hagi vastuvõetamatuse kohta põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

83

Euroopa Kohus leiab seevastu, et Trasta Komercbanka hagi sisulise põhjendatuse kohta ta ise otsust teha ei saa. Seega tuleb käesolev kohtuasi sel eesmärgil saata tagasi Üldkohtusse.

84

Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid väidavad, et EKP poolt kohtuasjas C‑663/17 P esitatud apellatsioonkaebuse nõuete eesmärk ei ole mitte tühistada täielikult või osaliselt Üldkohtu otsus, nagu see on esitatud vaidlustatud kohtumääruse resolutsioonis, mida nõuab Euroopa Kohtu kodukorra artikkel 169, vaid tühistada selle kohtumääruse teatud punktid. Trasta Komercbanka ja tema aktsionäride sõnul ei ole sellised nõuded lubatud, nagu ka nõuded, millega soovitakse, et Euroopa Kohus lahendaks kohtuasja sisulistes küsimustes lõplikult, kuna praeguseks hetkeks on Üldkohus lahendanud üksnes talle esitatud hagi vastuvõetavuse küsimuse.

85

Nende argumentidega ei saa nõustuda.

86

Esiteks puudutab EKP apellatsioonkaebuse esimene nõue sõnaselgelt vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 tühistamist. Teiseks palub EKP oma apellatsioonkaebuse teises nõudes Euroopa Kohtul sisuliselt ja nii, nagu Euroopa Kohtu kodukorra artikli 170 lõige 1 tal seda lubab, rahuldada nõuded, mille ta esitas esimeses kohtuastmes ja milles palutakse jätta Trasta Komercbanka aktsionäride hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

87

Järelikult on EKP apellatsioonkaebus kohtuasjas C‑663/17 P vastuvõetav.

88

Kohtuasjas C‑663/17 P esitab EKP oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks sisuliselt kolm väidet. Esimese väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta tunnustas Trasta Komercbanka aktsionäride põhjendatud huvi vaidlusaluse otsuse vaidlustamiseks. Teises väites leiab EKP, et Üldkohus leidis ekslikult, et vaidlusalune otsus puudutab neid aktsionäre isiklikult ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses. Kolmas väide puudutab õigusnormi rikkumist, mille Üldkohus pani toime, kui ta leidis, et kõnealune otsus puudutab neid aktsionäre selle sätte tähenduses otseselt.

89

Kohtuasjas C‑665/17 P esitab komisjon oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kaks väidet. Esimene väide tugineb ELTL artikli 263 rikkumisele, kuna Üldkohus tunnustas ekslikult Trasta Komercbanka aktsionäride põhjendatud huvi olemasolu. Teine väide tugineb ELTL artikli 263 neljanda lõigu rikkumisele ja see koosneb kahest osast, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et kõnealune otsus puudutab aktsionäre esiteks isiklikult ja teiseks otseselt.

90

Kõigepealt tuleb koos analüüsida kohtuasja C‑663/17 P apellatsioonkaebuse kolmandat väidet ja kohtuasja C‑665/17 P apellatsioonkaebuse teise väite teist osa.

91

EKP ja komisjon väidavad, et vaidlusalune otsus, mis ei kahjusta Trasta Komercbanka aktsionäride õiguste olemust, ei puuduta neid otseselt. Võib asuda seisukohale, et see otsus puudutab otseselt ainult Trasta Komercbankat, kelle tegevusluba krediidiasutusena tunnistati kehtetuks. Seega tekitab kõnealune otsus otseseid õiguslikke tagajärgi ainult Trasta Komercbanka suhtes. Tema aktsionäridel endal tegevusluba ei ole ning seega ei saa nad väita, et sellise tegevusloa kehtetuks tunnistamine kahjustas neid personaalselt. Leides vaidlustatud kohtumääruses, et kõnealune otsus puudutas Trasta Komercbanka aktsionäre otseselt selle otsuse tagajärgede intensiivsuse tõttu nende olukorra suhtes, kohaldas Üldkohus omaenda praktikat vääralt.

92

EKP ja komisjon väidavad, et eristada tuleb äriühingu majanduslikku huvi ja tema aktsionäride huvi, kuna viimati nimetatutel ei ole õigusi ettevõtja varale. Trasta Komercbanka tegevusloa kehtetuks tunnistamine mõistagi mõjutas tema aktsionäre majanduslikult, kuid see ei kahjustanud nende õiguslikku seisundit. Tegemaks kindlaks, kas tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus puudutab neid aktsionäre ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses otseselt, ei tule seda majanduslikku mõju olenemata selle suurusest arvesse võtta. Kriteerium, mis tugineb akti tagajärgede kvalitatiivsele hindamisele, on nende sõnul vastuolus ELTL artikli 263 neljanda lõigu sõnastuse ja eesmärkidega.

93

Lisaks ei tekitanud vaidlusalune otsus mingeid õiguslikke tagajärgi Trasta Komercbanka aktsionäride õigusele saada dividende.

94

Pealegi on ekslik väita, et Trasta Komercbanka tegevusloa kehtetuks tunnistamine takistab tal oma põhikirjalist eesmärki ellu viia ja majandustegevusega tegeleda. Kõnealune kehtetuks tunnistamine ei takista Trasta Komercbankal tegeleda teistsuguse majandustegevusega, muutes vajadusel oma põhikirja.

95

EKP ja komisjon väidavad, et vaidlusalune otsus ei mõjutanud ka Trasta Komercbanka struktuuri või sisemist korraldust. Neid mõjutas võib-olla otsus määrata Trasta Komercbanka likvideerimine, kuid see otsus võeti vastu Läti õiguse, mitte liidu õiguse alusel, mis ei kohusta krediidiasutust, mille tegevusluba on kehtetuks tunnistatud, likvideerima. Üldkohus aga ei eristanud selles osas vaidlusalust otsust ja otsust, millega määrati Trasta Komercbanka likvideerimine.

96

Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid leiavad omakorda, et nende aktsionäride olukord ei ole võrreldav äriühingu vähemusaktsionäride olukorraga. Trasta Komercbanka aktsionärid omavad valdavat osa selle äriühingu aktsiatest. Lisaks sellele on Üldkohus juba tunnistanud, et enamusaktsionäril on õigus vaidlustada otsus, mille adressaat on äriühing, mille aktsiaid ta omab, tuginedes pelgalt majanduslikule mõjule, mida see otsus aktsionärile avaldab.

97

Kohtupraktika ei toeta tõlgendust, mille kohaselt tuleb selleks, et teha kindlaks, kas asjaomane akt puudutab isikut otseselt ja isiklikult ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, arvesse võtta üksnes akti õiguslikke, mitte aga majanduslikke tagajärgi. Vastupidi, nii riigiabi kui ka koondumiste valdkonnas on liidu kohtud tunnustanud akti adressaadi konkurentideks olevate isikute õigust esitada hagi, tuginedes pelgalt majanduslikele tagajärgedele, mida asjaomane akt neile tekitab.

98

Peale selle mõjutab vaidlusalune otsus Trasta Komercbanka aktsionäre otseselt ja isiklikult, kuna see jätab nad ilma võimalusest otsustada Trasta Komercbanka filiaali asutamise üle teises liikmesriigis tema Läti tegevusloa alusel. Samuti jätab see otsus nad Läti õiguse kohaselt ilma võimalusest otsustada oma äriühingu vabatahtliku likvideerimise kasuks ning määrata ise likvideerija. Lisaks sellele on Trasta Komercbanka aktsionärid vaidlusaluses otsuses nimeliselt välja toodud ning neil lubati osaleda menetluses, mis päädis kõnealuse otsuse tegemisega, samal alusel isikutega, kellel on seaduslik õigus Trasta Komercbankat esindada.

99

Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid lisavad, et riigisisese õiguse kohaldamise tagajärgi tuleb võtta arvesse, hinnates hageja õigust esitada hagi ELTL artikli 263 alusel. Nad rõhutavad sellega seoses, et Läti õiguse kohaselt on Trasta Komercbanka likvideerimine tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise automaatne tagajärg ning et ei finants- ja kapitaliturgude komisjonil ega ka Läti kohtul, kes selle likvideerimise määras, ei ole selles küsimuses kaalutlusruumi.

100

Nõue, et äriühingu aktsionärid peavad näitama eraldiseisvat huvi sellise akti tühistamise suhtes, mis on adresseeritud äriühingule, mille aktsiaid nad omavad, ei ole igal juhul kohaldatav sellises olukorras nagu käsitletav, kus asjaomase äriühingu aktsionärid, olgugi et nad omavad enamikku aktsiatest, ei saa teostada oma õigusi, et kohustada äriühingut esitama hagi.

101

Lõpuks väidavad Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid, et Trasta Komercbanka aktsionäride õigus esitada hagi ei sõltu kohtuasjas C‑669/17 P esitatud apellatsioonkaebuse tulemusest.

102

Tuleb meeles pidada, et ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik esitada hagi teisele isikule adresseeritud otsuse peale ainult siis, kui otsus puudutab teda otseselt ja isikulikult.

103

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, millele Üldkohus on vaidlustatud kohtumääruse punktis 64 samuti viidanud, tuleneb, et ELTL artikli 263 neljandas lõigus ette nähtud tingimus, et hagi esemeks olev otsus peab füüsilist või juriidilist isikut otseselt puudutama, nõuab kahe kumulatiivse kriteeriumi täitmist, nimelt esiteks, et vaidlustatud meede tekitaks otseseid tagajärgi isiku õiguslikule seisundile, ja teiseks, et see ei jätaks meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtalt automaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (vt eelkõige 22. märtsi 2007. aasta kohtuotsus Regione Siciliana vs. komisjon, C‑15/06 P,EU:C:2007:183, punkt 31; 13. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Deutsche Post ja Saksamaa vs. komisjon, C‑463/10 P ja C‑475/10 P, EU:C:2011:656, punkt 66, ning 6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci, C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873, punkt 42).

104

Sellega seoses tuleb märkida, et vaidlusaluse otsusega tühistati Trasta Komercbanka kui krediidiasutuse tegevusluba ning seega tekitas see otseseid tagajärgi äriühingu õiguslikule seisundile, kuna pärast kõnealuse otsuse tegemist ei tohtinud see äriühing enam krediidiasutusena tegutseda. Tegevusluba oli antud Trasta Komercbankale endale, mitte isiklikult tema aktsionäridele.

105

Üldkohus leidis siiski vaidlustatud kohtumääruse punktides 66–68 esitatud põhjendustele tuginedes, et vaidlusalune otsus puudutab otseselt ka Trasta Komercbanka aktsionäre.

106

Nagu nähtub selle kohtumääruse punktist 67, tugines Üldkohus oma hinnangus peamiselt vaidlusaluse otsuse tagajärgede „intensiivsusele“, mis kahjustab kohtu sõnul „tingimata“ Trasta Komercbanka aktsionäride õiguste „sisu ja ulatust“. Esiteks muutub aktsionäride õigus saada dividende äriühingult, „kellel ei ole enam lubatud oma tegevust jätkata, paratamatult näiliseks“. Teiseks, kuna vaidlusaluse otsuse tagajärjel „keelatakse Trasta Komercbankal oma põhikirjalist eesmärki ellu viia“, muutub Üldkohtu hinnangul aktsionäride hääleõigus või õigus osaleda selle äriühingu juhtimises „sisuliselt vormiliseks“.

107

Need põhjendused rikuvad õigusnormi.

108

Esiteks, eelistades ekslikku kriteeriumi, mis puudutab vaidlusaluse otsuse tagajärgede „intensiivsust“, ei teinud Üldkohus, nagu ta oleks pidanud tegema, kindlaks, kas sellel otsusel võisid olla otsesed tagajärjed Trasta Komercbanka aktsionäride õiguslikule seisundile.

109

Teiseks, nagu EKP ja komisjon õigesti märgivad, võttis Üldkohus põhjendamatult arvesse vaidlusaluse otsuse majanduslikke, mitte aga õiguslikke tagajärgi Trasta Komercbanka aktsionäride olukorrale (vt selle kohta 28. veebruari 2019. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Growth Energy ja Renewable Fuels Association, C‑465/16 P, EU:C:2019:155, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).

110

Kuid vaidlusalune otsus ei mõjutanud aktsionäride õigust saada dividende ja osaleda Trasta Komercbanka kui Läti õiguse alusel asutatud äriühingu juhtimises.

111

Pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamist ei saa Trasta Komercbanka tõepoolest enam oma tegevust krediidiasutusena jätkata ning järelikult on tema võime aktsionäridele dividende jaotada küsitav. Samas on kõnealuse kehtetuks tunnistamise negatiivsel tagajärjel majanduslik olemus, kuna aktsionäride õigust dividende saada, nagu ka nende õigust osaleda selle äriühingu juhtimises, muutes vajaduse korral oma põhitegevusala, vaidlusalune otsus kuidagi kahjustanud ei ole.

112

Eespool toodud kaalutlusi ei sea kahtluse alla Trasta Komercbanka ja tema aktsionäride argumendid, mis on kokkuvõtlikult esitatud käesoleva kohtuotsuse punktis 97 ja mis käsitlevad liidu kohtute praktikat riigiabi ning koondumiste valdkonnas. Nende valdkondadega seotud liidu õigusakti adressaatide teatud konkurentide otsese puutumuse võimaliku tunnustamise aluseks ei ole seega mitte asjaomase akti puhtalt majanduslikud tagajärjed nende olukorrale, vaid asjaolu, et nimetatud akt kahjustab kõnealuste konkurentide õiguslikku seisundit, eelkõige nende EL toimimise lepingu sätetest tulenevat õigust mitte taluda moonutatud konkurentsi (vt selle kohta 6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci, C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873, punkt 43).

113

Mis puudutab vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisele järgnenud Trasta Komercbanka likvideerimist, siis on tõsi, et see asjaolu kahjustas otseselt Trasta Komercbanka aktsionäride õigust osaleda selle äriühingu juhtimises, kuna see anti likvideerimise määranud otsusega likvideerijale.

114

Trasta Komercbanka likvideerimine ei kujuta endast siiski vaidlusaluse otsuse „puhtalt automaatset ja vaid liidu õigusnormidest tulenevat rakendamist“ käesoleva kohtuotsuse punktis 103 viidatud kohtupraktika tähenduses. Liidu õigusnormides ei ole nimelt ette nähtud sellise krediidiasutuse likvideerimist, mille tegevusluba on kehtetuks tunnistatud. Läti kohus tegi likvideerimisotsuse Läti õiguse, st „muude vahenormide“ alusel selle sama kohtupraktika tähenduses.

115

Sellest tuleneb, et Üldkohus leidis ekslikult, et vaidlusalune otsus puudutab Trasta Komercbanka aktsionäre ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses otseselt.

116

Eeltoodut arvestades tuleb kohtuasjas C‑663/17 P esitatud apellatsioonkaebuse kolmanda väitega ja kohtuasjas C‑665/17 P esitatud apellatsioonkaebuse teise väite teise osaga nõustuda, ja ilma et oleks vaja analüüsida teisi väiteid, tühistada vaidlustatud kohtumäärus osas, milles see lükkab tagasi EKP esitatud vastuvõetamatuse vastuväite Trasta Komercbanka aktsionäride esitatud hagi suhtes.

117

Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu kohaselt tühistab Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse, kui apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ta võib sellisel juhul ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab.

118

Käsitletaval juhul on Euroopa Kohtul olemas vajalik teave, et teha Trasta Komercbanka aktsionäride hagi vastuvõetavuse kohta lõplik otsus.

119

Käesoleva kohtuotsuse punktides 108–114 esitatud põhjendustel tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalune otsus ei puuduta Trasta Komercbanka aktsionäre otseselt. Järelikult tuleb EKP vastuvõetamatuse vastuväitega nõustuda osas, milles see puudutab kõnealuste aktsionäride hagi, ja jätta see hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

120

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõikes 2 on sätestatud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu või kui see on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotamise.

121

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõikes 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, on sätestatud, et kohtuvaidluse kaotanud pool on kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

122

Kuna EKP ja komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ning Trasta Komercbanka ja tema aktsionärid on kohtuvaidluse kohtuasjades C‑663/17 P ja C‑665/17 P kaotanud, tuleb EKP ja komisjoni apellatsioonkaebustega seotud kohtukulud välja mõista Trasta Komercbankalt ja tema aktsionäridelt, jättes viimati nimetatute kohtukulud nende endi kanda. Lisaks sellele, kuna Trasta Komercbanka aktsionäride poolt Üldkohtusse esitatud hagi ei rahuldatud, tuleb vastavalt EKP nõudele tema kohtukulud, mida ta kandis kõnealuste aktsionäride esitatud hagi lahendamisel esimeses kohtuastmes, välja mõista Trasta Komercbanka aktsionäridelt, jättes viimati nimetatute kohtukulud nende endi kanda.

123

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõike 1 alusel kannavad menetlusse astunud institutsioonid ise oma kohtukulud.

124

Komisjon, kes on kohtuasjas C‑663/17 P menetlusse astuja, kannab selles kohtuasjas ise oma kohtukulud.

125

Lõpuks tuleb otsus kohtukulude kohta kohtuasjas C‑669/17 P teha edaspidi, kuna kohtuasi saadetakse tagasi Üldkohtule.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab: