EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016TN0026

Kohtuasi T-26/16: 22. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Kreeka versus komisjon

OJ C 111, 29.3.2016, p. 29–30 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

29.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 111/29


22. jaanuaril 2016 esitatud hagi – Kreeka versus komisjon

(Kohtuasi T-26/16)

(2016/C 111/35)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: G. Kanellopoulos, O. Tsirkinidou ja A.-E. Basilopoulou)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud komisjoni 13. novembri 2015. aasta rakendusotsus C(2015) 7716, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 20. novembril 2015, ELT L 303, lk 35, osas, milles pärast kontrolle IR/2009/004/GR ja IR/2009/0017/GR kehtestati Kreek Vabariigi suhtes ühekordne ja kindlasummaline finantskorrektsioon kokku summas EUR 11 534 827,97 tagasinõudemenetlustega viivitamise eest, aruandluse puudumise eest ja üldiselt puuduste eest võlgade haldamise menetlustes;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Täpsemalt esitab Kreeka Vabariik neli väidet kindlasummalise 10 % finantskorrektsiooni kohta, mis kehtestati talle 2011. majandusaasta suhtes.

1.

Esimene väide, et kindlasummalise finantskorrektsiooni määramiseks puudus õiguslik alus.

2.

Teises väites, mis puudutab väidetavat tagasinõudemenetlustega viivitamist, leitakse, et korrektsioonide määramine 2015. aastal puuduste eest kontrollsüsteemis, mida kohaldati isegi enne 2000. aastat aset leidnud juhtumite suhtes – pärast asjaolude ilmnemist, mille esinemist eeldati esimest korda 2011. aastal, rikkudes Kreeka asutuste kaitseõigusi, kuivõrd komisjon kehtestas ebaproportsionaalse tõendamiskoormise –, rikub õiguskindluse üldpõhimõtet, ja et Euroopa Liit peaks tegutsema igeaegselt ja igal juhul mõistliku aja jooksul.

3.

Kolmandas väites, mis puudutab eeldatavaid vigu tasaarvestusega tagasinõudemenetlustes, leitakse, et komisjoni otsuses puudub täielikult piisav ja lõplik põhjendus ning igal juhul on selle vastuvõtmisel tehtud ilmne hindamisviga.

4.

Neljandas väites, mis puudutab komisjoni seisukohta, et määruse (EÜ) nr 1290/2005 (1) artikli 32 lõikes 5 sätestatud 50/50 reegli alusel makstud intressid olid valesti arvutatud, mistõttu ei olnud need kooskõlas III lisaga, leitakse, et komisjon tõlgendas ja kohaldas vääralt määruse nr 1290/2005 artikli 32 lõikeid 1 ja 5.

Lõpuks seoses komisjoni rakendusotsuse ülejäänud vaidlustatud osadega, mis puudutavad ühekordseid korrektsioone, mis määrati kontrollitud üksikjuhtudel, esitatakse viies väide, mis pärast vajalikke esialgseid tähelepanekuid kõigi juhtumite kohta, käsitleb eraldi igat määratud korrektsiooni, tuginedes määruse nr 1290/2005 artikli 32 rikkumisele, ebamäärasusele, piisava ja lõpliku põhjenduse täielikule puudumisele, selgele ja mitmekordsele komisjoni hindamisveale, hea halduse ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisele ning komisjoni poolt tema kaalutlusõiguse piiride ületamisele Kreeka Vabariigile karistuse määramisel.


(1)  Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).


Top