Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 62014CN0484

Kohtuasi C-484/14: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 3. novembril 2014 – Tobias Mc Fadden versus Sony Music Entertainment Germany GmbH

OJ C 46, 9.2.2015, p. 18–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

9.2.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 46/18

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht München I (Saksamaa) 3. novembril 2014 – Tobias Mc Fadden versus Sony Music Entertainment Germany GmbH

(Kohtuasi C-484/14)

(2015/C 046/25)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht München I

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Tobias Mc Fadden

Kostja: Sony Music Entertainment Germany GmbH

Eelotsuse küsimused

1

Esimene küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (1), artikli 12 lõike 1 esimest osalauset koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 2 punktiga a koosmõjus direktiivi 98/34/EÜ (muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (2)) artikli 1 punktiga 2, tuleb tõlgendada nii, et „tavaliselt tasu eest” tähendab, et liikmesriigi kohus peab tuvastama,

a)

kas konkreetselt puudutatud isik, kes tugineb teenuseosutaja staatusele, osutab kõnealust konkreetset teenust tavaliselt tasu eest,

või

b)

kas turul üldse leidub teenuseosutajaid, kes osutavad kõnealust teenust või sarnaseid teenuseid tasu eest,

või

c)

kas enamikku kõnealustest või sarnastest teenustest osutatakse tasu eest?

2

Teine küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 12 lõike 1 esimest osalauset tuleb tõlgendada nii, et „sidevõrgule juurdepääsu pakkumi[ne]” tähendab, et selleks et pakkumine oleks direktiiviga kooskõlas, on vaja vaid tulemuse saavutamist sidevõrgule (näiteks internetile) juurdepääsu andmise näol?

3

Kolmas küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 12 lõike 1 esimest osalauset koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 2 punktiga b tuleb tõlgendada nii, et „osutamiseks” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 2 punkti b tähenduses on piisav, kui infoühiskonna teenus tehakse pelgalt tegelikult kättesaadavaks, käesoleval juhul tehakse seega kättesaadavaks avatud WLAN, või on näiteks peale selle nõutav ka „reklaamimine”?

4

Neljas küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 12 lõike 1 esimest osalauset tuleb tõlgendada nii, et väljend „ei vastuta edastatava teabe eest” tähendab, et isik, kelle autoriõigust on rikutud, ei saa põhimõtteliselt esitada juurdepääsu pakkuja vastu võimalikke tegevusest hoidumise, kahju hüvitamise, hoiatuse esitamisega seotud kulude ja kohtukulude hüvitamise nõudeid või ei saa selliseid nõudeid esitada vähemasti autoriõiguse esimese tuvastatud rikkumise korral?

5

Viies küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 12 lõike 1 esimest osalauset koosmõjus artikli 12 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid ei või anda liikmesriigi kohtule luba anda põhikohtuasjas juurdepääsu pakkujale korraldust, millega keelatakse juurdepääsu pakkujal anda edaspidi kolmandatele isikutele võimalus teha konkreetset internetiühendust kasutades teatav autoriõigusega kaitstav teos kättesaadavaks failijagamisprogrammide kaudu allalaadimise eesmärgil?

6

Kuues küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 12 lõike 1 esimest osalauset tuleb tõlgendada nii, et põhikohtuasja asjaoludel tuleb direktiivi 2000/31/EÜ artikli 14 lõike 1 punktis b sisalduvat normi kohaldada analoogia alusel tegevusest hoidumise nõude suhtes?

7

Seitsmes küsimus

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 12 lõike 1 esimest osalauset koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 2 punktiga b tuleb tõlgendada nii, et teenuseosutajale esitatavad nõuded ammenduvad nõudega, et teenuseosutaja on iga infoühiskonna teenust osutav füüsiline või juriidiline isik?

8

Kaheksas küsimus

Kui seitsmendale küsimusele vastatakse eitavalt, siis milliseid lisanõudeid tuleb esitada teenuseosutajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 2 punkti b tõlgendamise raames?

9

Üheksas küsimus

a)

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta), artikli 12 lõike 1 esimest osalauset, arvestades olemasolevat intellektuaalomandi põhiõiguslikku kaitset, mis tuleneb omandiõigusest (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõige 2) ja intellektuaalomandi kaitset, eeskätt autoriõigust reguleerivatest sätetest järgmistes direktiivides:

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas,

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta,

arvestades ka teabevabadust ja liidu põhiõiguseks olevat ettevõtlusvabadust (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 16),

tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus põhikohtuasjas tehtav liikmesriigi kohtu otsus, millega keelatakse juurdepääsu pakkujal koos kulude tasumise kohustusega anda edaspidi kolmandatele isikutele võimalus teha konkreetset internetiühendust kasutades teatav autoriõigusega kaitstav teos või selle osad kättesaadavaks failijagamisprogrammide kaudu allalaadimise eesmärgil, ja sellega jäetakse juurdepääsu pakkujale vabadus valida, milliseid tehnilisi meetmeid ta selle korralduse täitmiseks rakendab?

b)

Kas see peab paika ka juhul, kui juurdepääsu pakkuja saab kohtu keeldu tegelikult täita vaid nii, et ta sulgeb internetiühenduse või varustab selle salasõnaga või kontrollib kogu selle ühenduse kaudu kulgevat sidet eesmärgiga tuvastada konkreetse autoriõigusega kaitstava teose korduv õigusvastane edastamine, kusjuures see on selge juba algusest peale ega ilmne alles sundtäitmise või sanktsioonide määramise menetluse käigus?

(1)  EÜT L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/48/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 217, lk 18; ELT eriväljaanne 13/21, lk 8).

Top