EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62013TN0155

Kohtuasi T-155/13: 15. märtsil 2013 esitatud hagi — Zanjani versus nõukogu

OJ C 141, 18.5.2013, p. 24–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

18.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 141/24


15. märtsil 2013 esitatud hagi — Zanjani versus nõukogu

(Kohtuasi T-155/13)

2013/C 141/43

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Babak Zanjani (Dubai, Araabia Ühendemiraadid) (esindajad: advokaadid L. Defalque ja C. Malherbe)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta otsuse 2012/829/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012 L 356, lk 71), lisa punkt I.I.1 (rubriigis „Isik”);

tühistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1264/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012 L 356, lk 55), lisa punkt I.I.1 (rubriigis „Isik”);

tunnistada nõukogu 21. detsembri 2012. aasta otsus 2012/829/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, ja nõukogu 21. detsembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1264/2012, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid, kohaldamatuks osas, milles nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010 L 195, lk 39), artikli 19 lõike 1 punkte b ja c kohaldatakse hageja suhtes, ja kuulutada, et kõnealused piiravad meetmed ei puuduta hagejat; ning

mõista hageja käesoleva hagiga seotud kulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et nõukogu võttis nõukogu otsuse 2010/413/ÜVJP artikli 19 lõike 1 punktides b ja c sisalduvad vaidlusalused piiravad meetmed vastu ilma ühegi õigusliku aluseta/põhjenduseta.

2.

Teine väide, et nõukogu on rikkunud põhjendamiskohustust. Vaidlustatud otsuse põhjendused ja resolutsioon on ebaselged ja üldised ning nendest ei nähtu konkreetsed ja tegelikud põhjused, miks nõukogu, teostades oma ulatuslikku kaalutlusõigust, leidis, et vaidlusaluseid piiravaid meetmeid tuleks hageja suhtes kohaldada.

3.

Kolmas väide, et nõukogu on rikkunud hageja kaitseõiguseid, õigust õiglasele kohtumenetlusele ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Hagejale ei ole teatatud ega teda ei ole teavitatud mis tahes tema vastu esitatud tõenditest, mis õigustavad teda tõsiselt kahjustavaid meetmeid. Nõukogu ei ole lubanud hagejal tutvuda oma toimikuga ega ole esitanud talle taotletud dokumente (kaasa arvatud täpne ja isikustatud informatsioon, mis õigustab vaidlusaluseid piiravaid meetmeid) ning samuti ei ole talle avalikustatud võimalikke tõendeid, mis on tema vastu esitatud. Hagejale ei antud luba olla nõukogu poolt ära kuulatud, kuigi ta seda otseselt palus. Eelmainitud hageja kaitseõiguste rikkumisega — täpsemalt tema vastu esitatud tõenditest hagejale teatamata jätmine — rikutakse hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

4.

Neljas väide, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui võttis hageja suhtes vastu piiravad meetmed. Põhjendused, millele nõukogu on hageja vastu tuginenud ei kujuta endast kohaseid põhjendusi. Lisaks sellele ei ole nõukogu esitanud ei tõendeid ega informatsiooni, et kinnitada vaidlusaluste piiravate meetmete õigustamiseks esitatud põhjendusi, mille aluseks on pelgad väited.

5.

Viies väide, et vaidlusalused piiravad meetmed on õigusvastased, kuna nõukogu eksis oma hinnangus enne nende vastuvõtmist. Nõukogu ei viinud läbi selle juhtumi asjaolude tegelikku hindamist, vaid üksnes järgis ÜRO Julgeolekunõukogu soovitusi ja rakendas liikmesriikide ettepanekuid.


Top