—

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja J. Vitáková,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: P. Ondrůšek ja P. Rossi,

1

Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, lk 16), artikli 126 lõiget 1.

2

See taotlus esitati ühelt poolt Hoštická a.s‑i, J. Haškoveci ja Zemědělské družstvo Senice na Hané ning teiselt poolt Česká republika – Ministerstvo zemědělství (Tsehhi Vabariik ‑ põllumajandusministeerium) vahelises vaidluses nõude üle hüvitada kahju, mille on põhjustanud Tšehhi õiguses ette nähtud eraldi makstava suhkrutoetuse andmise kord.

3

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (EÜT L 270, lk 1; ELT eriväljaanne 03/40, lk 269), muudetud nõukogu 20. veebruari 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 319/2006 (ELT L 58, lk 32), nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 2011/2006 (ELT L 384, lk 1) ja nõukogu 19. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 2012/2006 (ELT L 384, lk 8) (edaspidi „määrus nr 1782/2003”), artikkel 1 sätestab:

„[...]

[...]”.

4

Selle määruse artikli 2 punktid d ja g sisaldavad järgmisi mõisteid:

[...]

5

Määruse nr 1782/2003 artikkel 143ba lisati määruse nr 319/2006 artikli 1 punktiga 17 ning seda muudeti määruse nr 2011/2006 artikli 1 punktiga 2 ja määruse nr 2012/2006 artikli 1 punktiga 17. Artikkel 143ba „Suhkru eritoetus” sätestab:

„Erandina artiklist 143b võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset pindalatoetuste kava, otsustada 30. aprilliks 2006 anda ühtse pindalatoetuste kava kohaselt abikõlblikele põllumajandustootjatele 2006.–2010. aastal suhkru eritoetust. Kõnealust toetust antakse võrdlusperioodi kohta, mis võib olla iga toote puhul erinev ja koosneda ühest või mitmest järgmisest turustusaastast – 2004/2005, 2005/2006 ja 2006/2007, mille liikmesriik määrab kindlaks enne 30. aprilli 2006 selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel nagu:

[...]”.

6

Määruse nr 1782/2003 lisa I rida „Suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatav suhkrupeet, suhkruroog ja sigur” on sõnastatud järgmiselt:

7

Määruse nr 319/2006 põhjenduste 1, 2, 4, 7 ja 9 kohaselt:

[...]

[...]

[...]

8

Määrus nr 1782/2003 on tunnistatud kehtetuks ja asendatud määrusega nr 73/2009.

9

Määruse nr 73/2009 põhjenduses 2 on kirjas:

„[Määruse nr 1782/2003] rakendamisega seoses saadud kogemused näitavad eelkõige, et toetusmehhanismi teatavaid aspekte on vaja kohandada. Eelkõige tuleks laiendada otsetoetuste lahtisidumist tootmisest ja lihtsustada ühtse otsemaksete kava toimimist. […]”

10

Nimetatud määruse artiklis 1 on sätestatud:

„[...]

[…]”.

11

Selle määruse artikli 2 punktid d ja g on sõnastatud identselt määruse nr 1782/2003 vastava sättega.

12

Määruse nr 73/2009 artikli 126 „Eraldi makstav suhkrutoetus” lõige 1 sätestab:

„Kui uus liikmesriik on kasutanud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 143ba ette nähtud võimalust, makstakse ühtse pindalatoetuse kava kohaselt toetuskõlblikele põllumajandustootjatele eraldi suhkrutoetust. Seda toetust makstakse asjaomaste liikmesriikide poolt 2006. ja 2007. aastal vastu võetud kriteeriumide alusel.”

13

Sama määruse lisa I rida „Suhkru või inuliinisiirupi tootmiseks kasutatav suhkrupeet, suhkruroog ja sigur” on sõnastatud järgmiselt:

14

Valitsuse määrus nr 45/2007, 1. jaanuaril 2010 kehtinud redaktsioonis määrab kindlaks eraldi makstava suhkrutoetuse andmise tingimused.

15

Valitsuse määruse nr 45/2007 artikkel 2 „Suhkrutoetuse taotleja” on sõnastatud järgmiselt:

[...]”.

16

Valitsuse määruse artikkel 4 „Suhkrutoetuse andmine” sätestab:

„1)   Fond annab taotlejale suhkrutoetust asjaomasel kalendriaastal vastavalt suhkrupeedi kogusele, milles taotleja on suhkrutootjaga 2005./2006. turustusaastaks 16-protsendilise suhkrusisaldusega suhkrupeedi A ja suhkrupeedi B kohta sõlmitud tarnelepingus kokku leppinud suhkru A ja suhkru B tootmiseks.

2)   Suhkrutoetuse suurus asjaomasel kalendriaastal ühe tonni suhkrupeedi eest sõltub kooskõlas Euroopa Ühenduse vahetult kohaldatavate õigusaktidega asjaomaseks kalendriaastaks kindlaks määratud suhkrutoetuste kogusummast ning suhkru A ja suhkru B tootmiseks kasvatatud suhkrupeedi üldkogusest, nagu see on kindlaks määratud suhkrutootjaga 2005./2006. turustusaastaks 16-protsendilise suhkrusisaldusega suhkrupeedi A ja suhkrupeedi B kohta sõlmitud tarnelepingus suhkru A ja suhkru B tootmiseks.

[...]”.

17

Põhikohtuasja kaebajad kasvatavad suhkrupeeti müümiseks ühele suhkrutootjale. Nad on saanud Ministerstvo zemědělstvílt eraldi makstavat suhkrutoetust vastavalt valitsuse määrusele nr 45/2007 suhkrupeedi kasvatajatele selle eritoetuse maksmise tingimuste kehtestamise kohta.

18

Põhikohtuasja kaebajad nõudsid eelotsusetaotluse esitanud kohtu kaudu hüvitist kahju eest, mille on väidetavalt põhjustanud valitsuse määruses ette nähtud eraldi makstava suhkrutoetuse andmise eeskirjade kohaldamine, kuna need eeskirjad rikuvad asjakohaseid liidu õigusnorme ja nimelt määruse nr 73/2009 artiklit 126.

19

Täpsemalt vaidlustavad nad eraldi makstava suhkrutoetusena saadud summa suuruse, kuna selle arvutamisel võeti aluseks vale võrdlusperiood, nimelt turustusaasta 2005/2006. Kaebajate arvates oleks määruse nr 73/2009 artikli 126 kohaselt pidanud eraldi makstava suhkrutoetuse andmisel aluseks võtma tegeliku võrdlusperioodi, ehk teisisõnu makstava toetuse saamisele eelnenud turustusaasta.

20

Põhikohtuasja kaebajad on seisukohal, et kuigi määruse nr 73/2009 artikkel 126 sätestab, et eraldi makstavat suhkrutoetust antakse „2006. ja 2007. aastal vastu võetud kriteeriumide alusel”, viitab Euroopa Liidu seadusandja üksnes neile kriteeriumidele, mille asjaomane liikmesriik on ette näinud määruse nr 1782/2003 artikli 143ba alusel makstava toetuse summa arvutamiseks, s.o kasutatava maa pindala, toodetud kogus või mõlema kombinatsioon. Määruse nr 73/2009 artiklis 126 ei oleks kuidagi nimetatud nõuet kasutada iga turustusaasta kohta toetuse saamiseks sama võrdlusperioodi. Kaebajad väidavad, et määrus nr 73/2009 eristab süstemaatiliselt ka „kriteeriume” ja „võrdlusperioodi”, nagu nähtub selle määruse artiklitest 128 ja 129. Kaebajad leiavad, et nende tõlgendamine tuleneb eelkõige vajadusest tootjaid mitte diskrimineerida.

21

Põhikohtuasja vastustaja väidab, et eraldi makstav suhkrutoetus on tootmisest lahti seotud toetus. Seega, vastupidi põhikohtuasja kaebajate väitele ei tule eraldi makstavat suhkrutoetust arvutada suhkrupeedi jooksva tootmise põhjal ega anda ainult nendele tootjatele, kes seda jätkuvalt toodavad. Tootmisega seotud ja sellest lahti seotud toetuste vahe on määruses nr 73/2009 täiesti selgelt määratletud. 2006. aastal suhkruturul algatatud reformide eesmärk on säilitada suhkrupeedi tootmine olemasolevate mahtude juures ja seda mitte suurendada. Tegelike tootmisandmete kasutamine ei ole seega vajalik. Lisaks näeb määruse nr 73/2009 artikkel 126 ette tootmisest lahti seotud toetuse maksmise. Niisiis, võttes arvesse mitte üksnes selle sätte sõnastust, vaid ka eesmärki, hõlmab mõiste „asjaomaste liikmesriikide poolt 2006. ja 2007. aastal vastu võetud kriteeriumid” kõiki eraldi makstava suhkrutoetuse jaotamise ja andmise üksikasju, mis on kindlaks määratud määruse nr 1782/2003 artikli 143ba lõikes 1, st ka mõisteid „võrdlusperiood” ning „objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid”.

22

Neil asjaoludel otsustas Obvodní soud pro Prahu 1 menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

23

Oma küsimustega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1782/2003 artikli 126 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „asjaomaste liikmesriikide poolt 2006. ja 2007. aastal vastu võetud kriteeriumid” hõlmab ühtlasi ka turustusaastat, mille liikmesriigid peavad eraldi makstava suhkrutoetuse andmise võrdlusperioodina valima enne 30. aprilli 2006 vastavalt määruse nr 1782/2003 artikli 143ba lõikele 1.

24

Esmalt tuleb meeles pidada, et määrus nr 1782/2003 kehtestab eeskätt oma artikli 1 kohaselt ühiseeskirjad ühise põllumajanduspoliitika raames sissetulekutoetusena makstavate otsetoetuste jaoks, põllumajandustootjate sissetulekutoetuse (ühtne otsemaksete kava) ja uute liikmesriikide (selle määruse artikli 2 punktis g loetletud riigid, kes liitusid Euroopa Liiduga aastatel 2004 ja 2007 (edaspidi „uued liikmesriigid”)) põllumajandustootjate üleminekuaegse lihtsustatud sissetulekutoetuse (ühtne pindalatoetuse kava). Nimetatud määruse artiklite 143a ja 143b kohaselt kehtestatakse uutes liikmesriikides otsetoetused, või kui see on asjakohane, ühtse pindalatoetuse kava järk‑järgult (vt selle kohta kohtuotsus Bábolna, C‑115/10, EU:C:2011:376, punktid 33 ja 34, ning kohtumäärus Brunovskis, C‑650/11, EU:C:2013:7, punkt 15).

25

Nimetatud määruse artikli 143ba lõike 1 kohaselt võivad uued liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset pindalatoetuste kava, otsustada „30. aprilliks 2006” anda selle kava kohaselt abikõlblikele põllumajandustootjatele eraldi makstavat suhkrutoetust.

26

Siit järeldub, et määrus nr 1782/2003 annab liikmesriikidele ühise põllumajanduspoliitika reformimise raames eraldi makstava suhkrutoetuse andmisel teatava kaalutlusruumi. Siiski peavad liikmesriigid oma kaalutlusõiguse teostamisel täitma kaks tingimust. Esiteks peavad samad liikmesriigid selle toetuse andmisel kohaldama objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume (vt selle kohta kohtuotsus Uzonyi, C‑133/09, EU:C:2010:563, punkt 29). Teiseks peavad uued liikmesriigid määrama enne 30. aprilli 2006 kindlaks ka ühe või mitu nimetatud toetuse andmisel arvesse võetavat võrdlusperioodi, tehes valiku nimetatud määruse artikli 143ba lõikes 1 loetletud turustusaastatest, st turustusaastatest 2004/2005, 2005/2006 ja 2006/2007.

27

Määruse nr 73/2009 artikli 126 lõige 1 sätestab, et need uued liikmesriigid, kes on kasutanud määruse nr 1782/2003 artikli 143ba lõikega 1 ette nähtud võimalust anda eraldi makstavat suhkrutoetust, jätkavad selle toetuse andmist.

28

Selles osas tuleb märkida, et erinevalt viimati nimetatud sättest, on määruse nr 73/2009 artiklis 126 kirjas üksnes see, et eraldi makstavat suhkrutoetust makstakse asjaomaste liikmesriikide poolt „2006. ja 2007. aastal vastu võetud kriteeriumide alusel”, ilma et nimetatud artikli sõnastuses oleks arvessevõetavat võrdlusperioodi sõnaselgelt nimetatud.

29

Nagu nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvesse võtta mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks see säte on (kohtuotsus Maatschap Schonewille-Prins, C‑45/05, EU:C:2007:296, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

30

Kõigepealt, mis puudutab määrusega nr 1782/2003 taotletud eesmärki, siis on Euroopa Kohus juba sedastanud, et selleks oli järk‑järguline üleminek tootmise toetamiselt tootjate toetamisele, kehtestades eeskätt iga põllumajandustootja jaoks toodanguga sidumata sissetulekutoetuse süsteemi (vt selle kohta kohtuotsus Panellinios Syndesmos Viomichanion Metapoiisis Kapnou, C‑373/11, EU:C:2013:567, punkt 17). Määruse nr 73/2009 põhjendusest 2 ilmneb, et sellel määrusel oli sama eesmärk.

31

Järgmiseks tuleb lisada, et nagu ka määruse nr 319/2006 põhjenduses 1 on öeldud, nägi Euroopa Liidu seadusandja 2006. aasta jooksul ette suhkruturu ühise korralduse ulatusliku reformimise. See reformimine seisneb eeskätt ühenduse suhkru institutsionaalse toetushinna märkimisväärses vähendamises.

32

Mis puudutab eraldi makstavat suhkrutoetust, mis kehtestati määrusega nr 319/2006, siis selle eesmärk – nagu nähtub nimetatud määruse põhjendustest 2 ja 9 – on hüvitada uute liikmesriikide nende suhkrupeedi‑ ja sigurikasvatajate, kes on ühinemisest alates saanud hinnatoetust suhkrusektori turgude ühise korralduse raames, suhkruturu ühise korralduse reformimise tõttu saamata jäänud sissetulekuid. Neil asjaoludel tuleb määruse nr 1782/2003 artiklit 143ba ja määruse nr 73/2009 artiklit 126 mõista nii, et nende eesmärk on toetada põllumajandustootjaid, kes on enne 2006. aastal toimunud reformi saanud suhkrusektori turutoetusi.

33

Lisaks ilmneb määruse nr 319/2006 põhjendusest 7, et individuaalse sissetulekutoetuse suurus tuleks arvutada toetuse alusel, mida põllumajandustootja on suhkruturu ühise korralduse raames saanud ühe või mitme turustusaasta kohta, mille on kindlaks määranud liikmesriik ise.

34

Selle kohta sätestab määruse nr 1782/2003 artikli 143ba lõige 1 sõnaselgelt, et turustusaastad 2004/2005, 2005/2006 ja 2006/2007 on ajavahemikud, mille seast liikmesriik võib valida eraldi makstava suhkrutoetuse andmise võrdlusperioodi. Lisaks, nagu märgib õigesti ka Euroopa Komisjon oma seisukohtades, peab liikmesriik selle võrdlusperioodi lõplikult kindlaks määrama enne 30. aprilli 2006.

35

Selles osas tuleb märkida, et nimetatud turustusaastad vastavad ajavahemikele, mille jooksul põllumajandustootjatele kehtis ühenduse suhkru institutsionaalne toetushind.

36

Lõpetuseks, mis puudutab määruse nr 73/2009 artikli 126 tausta, siis tuleb märkida, et määruse nr 1782/2003 ja määruse nr 73/2009 I lisast tuleneb selgelt, et eraldi makstava suhkrutoetuse puhul on tegemist uute liikmesriikide põllumajandustootjatele mõeldud sissetulekutoetusega, mida antakse „toodangust lahutatud toetusena”. Võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 30 üle korratud eesmärki, tuleb niisugust toetust käsitada kui toetust, mille summa ei sõltu põllumajandustootja tegelikust toodangust. Täpselt nii on see juhul, kui eraldi makstava suhkrutoetuse summa arvutamisel võetakse aluseks teatava võrdlusperioodi toodang või maa‑ala, kus kasvatati sellel ajavahemikul suhkru tootmiseks kasutatud suhkrupeeti.

37

Neil asjaoludel ei saa määruse nr 73/2009 artikli 126 lõiget 1 tõlgendada nii, et see kehtestab eraldi makstava suhkrutoetuse andmiseks võrdlusperioodi, mis ei ole üks määruse nr 1782/2003 artikli 143ba lõikes 1 loetletud turustusaastatest ja mille asjaomane liikmesriik pidi selle sätte alusel enne 30. aprilli 2006 lõplikult valima.

38

Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et määruse nr 73/2009 artikli 126 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „asjaomaste liikmesriikide poolt 2006. ja 2007. aastal vastu võetud kriteeriumid” hõlmab ühtlasi ka turustusaastat, mille liikmesriigid peavad eraldi makstava suhkrutoetuse andmise võrdlusperioodina valima enne 30. aprilli 2006, vastavalt määruse nr 1782/2003 artikli 143ba lõikele 1.

39

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:

Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, artikli 126 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „asjaomaste liikmesriikide poolt 2006. ja 2007. aastal vastu võetud kriteeriumid” hõlmab ühtlasi ka turustusaastat, mille liikmesriigid peavad eraldi makstava suhkrutoetuse andmise võrdlusperioodina valima enne 30. aprilli 2006, vastavalt määruse nr 1782/2003 artikli 143ba lõikele 1.