—

Greencarrier Freight Services Latvia SIA, esindaja: A. Brunavs, keda abistas advokāte B. Cera,

—

Läti valitsus, esindajad: I. Kucina, K. Freimanis ja I. Kalninš,

—

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja J. Vláčil,

—

Hispaania valitsus, esindaja: M. J. García-Valdecasas Dorrego,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Keppenne, A. Sauka ja B.‑R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307; edaspidi „tolliseadustik”), artikli 70 lõike 1 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Läti õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühingu Greencarrier Freight Services Latvia SIA (edaspidi „GFSL”) ja Valsts ieņēmumu dienests (Läti maksuamet; edaspidi „VID”) vahelises vaidluses seoses mitme tollideklaratsiooni tollivormistusjärgse kontrolli tulemusel imporditollimaksu sissenõudmise ja trahvi määramisega.

3

Tolliseadustiku põhjendused 5 ja 6 on sõnastatud järgmiselt:

„tagamaks, et oleks tasakaalus ühelt poolt tollipoolsed tollialaste õigusaktide korrektse kohaldamisega seotud vajadused ja teiselt poolt kaubandusringkondade õigus õiglasele kohtlemisele, tuleb tollile anda muu hulgas ulatuslikud kontrollivolitused ja kaubandusringkondadele kaebuse esitamise õigus; tolli otsuste peale kaebuste esitamise süsteemi tingimuseks on, et Ühendkuningriik kehtestab uued haldusmenetlused, mida ei ole võimalik jõustada enne 1. jaanuari 1995;

võttes arvesse väliskaubanduse ülimat tähtsust ühenduse jaoks, tuleks tolliformaalsused ja -kontroll tühistada või vähemalt neid võimalikult suurel määral piirata”.

4

Tolliseadustiku artikkel 68 näeb ette:

„Et aktsepteeritud tollideklaratsioone kontrollida, võib toll:

5

Selle seadustiku artikkel 70 sätestab:

„1.   Kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa, kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes.

Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli.

2.   Kui tollideklaratsiooni vorm hõlmab kaht või enamat kaubaartiklit, loetakse lõike 1 kohaldamisel, et iga kaubaartikliga seotud andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.”

6

Sama seadustiku artikkel 71 on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Tollideklaratsiooni kontrollimise tulemusi kasutatakse, kohaldades sätteid, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud.

2.   Kui tollideklaratsiooni ei kontrollita, kohaldatakse lõikes 1 nimetatud sätteid kõnealuse tollideklaratsiooni andmete alusel.”

7

Tolliseadustiku artikkel 78 sätestab:

„1.   Toll võib omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi.

2.   Toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik.

3.   Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.”

8

Tolliseadustiku artikli 221 lõiked 1 ja 3 sätestavad:

„1.   Niipea kui arvestuskanne on tehtud, teatatakse võlgnikule tollimaksu summa vastava korra kohaselt.

[...]

3.   Võlgnikule ei teatata tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat. […]”

9

GFSL impordib Hantas SIA arvel Venemaalt küpsiseid ja šokolaadibatoone nende Euroopa Liidus vabasse ringlusesse laskmise eesmärgil.

10

VID kontrollis 2007. aasta aprillis ja mais tollimaksu, mida Hantas SIA oli tasunud ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2006 GFSL‑i täidetud 35 tollideklaratsiooni alusel, kusjuures GFSL‑i tuleb pidada võlgnikuks juhul, kui tekib tollivõlg.

11

Kontrolli raames võttis VID proove ja analüüsis neid seoses kuue tollideklaratsiooniga, mis esitati 2005. aasta oktoobris ja novembris (edaspidi „vaidlusalused deklaratsioonid”). Kontrolli tulemustele tuginedes jõudis VID järeldusele, et ajavahemikul 4. juunist 2004 kuni 29. novembrini 2005 esitatud 29 tollideklaratsioonis, sh kuues vaidlusaluses deklaratsioonis, oli GFSL kasutanud Euroopa Liitu vabasse ringlusesse laskmise eesmärgil imporditud kauba deklareerimisel nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) artikliga 2 kehtestatud Euroopa ühenduste integreeritud tariifistiku (TARIC) kombineeritud nomenklatuuri valesid koode.

12

31. mai 2007. aasta otsusega teavitas VID GFSL‑i tollivõla tekkimisest, määras kindlaks imporditollimaksu ja käibemaksu summad, millele lisandusid viivitusintressid, ning määras talle trahvi kombineeritud nomenklatuuri koodide väära kasutamise eest.

13

GFSL‑i vaie selle otsuse peale jäeti VID 14. septembri 2007. aasta otsusega rahuldamata.

14

Viimati nimetatud otsuse peale esitati tühistamiskaebus Administratīvā rajona tiesa’le (piirkondlik halduskohus), kes rahuldas selle osaliselt oma 29. juuni 2009. aasta otsusega, mille kinnitas Administratīvā apgabaltiesa (piirkondlik apellatsioonikohus). See kohus sedastas oma 8. detsembri 2011. aasta otsuses, et ehkki vaidlusalustes tollideklaratsioonides nimetatud kaubaga seoses nõuti imporditollimaksu, käibemaksu ja trahvi põhjendatult, tuleb 14. septembri 2007. aasta otsus ülejäänud osas tühistada põhjusel, et VID oli tolliseadustiku artikli 70 lõiget 1 rikkudes kohaldanud vaidlusalustes tollideklaratsioonides nimetatud kauba kontrolli tulemusi põhjendamatult kaubale, mis oli hõlmatud ajavahemikus 4. juunist 2004 kuni 6. septembrini 2005 esitatud ülejäänud 23 deklaratsiooniga (edaspidi „varasemad tollideklaratsioonid”), st kaubale, mis imporditi enam kui aasta enne kontrollitud kauba importimist. Kuna VID ei ole seega tõendanud, et asjaomase kauba puhul kasutati valesid koode, ei ole ka GFSL kõnealuse kohtu arvates kohustatud tõendama asjaomase kauba objektiivseid omadusi, seda enam, et tal ei ole enam võimalust kõnealust kaupa kontrollida lasta.

15

Nii VID kui ka GFSL esitasid selle otsuse peale Augstākās tiesas Senātsile (Läti kõrgeim kohus) kassatsioonkaebuse.

16

VID väitis oma kassatsioonkaebuse põhjenduseks, et varasemates tollideklaratsioonides nimetatud kaup oli identne vaidlusalustes deklaratsioonides nimetatuga, kuna sellel oli sama koostis, sama nimetus, sama välimus ja sama tootja, mida tõendab viimase esitatud sertifikaatides märgitud teave. Seega oli VID‑l menetlusökonoomia põhimõtte alusel õigus jätta ülejäänud kaup kontrollimata ning kohaldada identifitseerimise tulemusi ülejäänud identsele kaubale ning GFSL omakorda on kohustatud esitama tõendid selle kohta, et kaup oli erinev.

17

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et varasemad tollideklaratsioonid olid esitatud enam kui aasta enne neid deklaratsioone, mille puhul proove võeti. GFSL‑i väitel aga on varasemates tollideklaratsioonides nimetatud kaupa objektiivselt võimatu tollivormistusjärgseks kontrolliks esitada ning samuti ei ole võimalik teostada õigust taotleda täiendavat kontrolli.

18

Neil asjaoludel otsustas Augstākās tiesas Senāts menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

19

Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, tahab eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas tolliseadustiku artikli 70 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see lubab tollil laiendada tollideklaratsioonis nimetatud kaubast võetud proovi alusel läbi viidud osalise kontrolli tulemusi sama tollideklarandi esitatud varasemates deklaratsioonides nimetatud kaubale, mille suhtes osalist kontrolli läbi ei viidud ega saagi enam viia, kuna kaup on vabastatud, kui selle deklarandi kirjalikest tunnistustest ilmneb, et kogu see kaup kuulub kombineeritud nomenklatuuri sama koodi alla, pärineb samalt tootjalt, kannab sama nimetust ning sellel on samad koostisosad.

20

Siinkohal tuleb meenutada, et vastavalt tolliseadustiku artiklile 68 võib toll aktsepteeritud tollideklaratsioonide kontrollimiseks kas vaadata läbi tollideklaratsiooni ja selle lisaks olevad dokumendid või vaadata läbi kauba ja võtta sellest analüüsiks või põhjalikuks kontrolliks proove ja näidiseid.

21

Viimasel juhul näeb tolliseadustiku artikli 70 lõige 1 ette, et kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa, kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes, kuid deklarandile jääb õigus taotleda täiendavat kontrolli, kui ta leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti.

22

See üldnorm loob niisiis ühtse kvaliteedi eelduse, mis võimaldab tollil laiendada samas deklaratsioonis nimetatud kauba osalise kontrolli tulemusi kogu kõnealuses deklaratsioonis nimetatud kauba suhtes (vt selle kohta 7. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-353/04: Nowaco Germany, EKL 2006, lk I-7357, punktid 54 ja 55, ning 24. novembri 2011. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-323/10-C-326/10: Gebr. Stolle, EKL 2011, lk I-12177, punktid 100 ja 101).

23

Selles osas on nimetatud sätte eesmärk tagada tõhus ja kiire vabasse ringlusse laskmise protseduur, panemata tollile kohustust kontrollida deklaratsioonis nimetatud kogu kaupa põhjalikult, mis ei oleks ettevõtjate huvides, kes enamasti taotlevad deklareeritud kauba vabastamist, et see kiiresti müüa, ega ka tolli huvides, kellele deklareeritava kauba süstemaatiline kontroll tähendaks märkimisväärset töökoormust (vt selle kohta 4. märtsi 2004. aasta otsus kohtuasjas C-290/01: Derudder, EKL 2004, lk I-2041, punkt 45).

24

Tuleb tõdeda, et nii tolliseadustiku artikli 70 lõikest 1 kui ka selle seadustiku artiklitest 68–74 tuleneb, et see osalise kontrolli tulemuste laiendamise võimalus hõlmab vaid seda kaupa, mis on nimetatud „samas deklaratsioonis”, kui toll on seda kaupa enne selle vabastamist kontrollinud (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Derudder, punkt 43).

25

Järelikult ei võimalda see säte niisugusel juhul, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, tollil laiendada tollideklaratsioonis nimetatud kauba osalise kontrolli tulemusi varasemates deklaratsioonides nimetatud kaubale, mille see toll on juba vabastanud.

26

Samas ei tulene sellest, et toll ei saa neid varasemaid tollideklaratsioone kahtluse alla seada.

27

Sellega seoses tuleb meenutada, et ELTL artiklis 267 sätestatud siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöös on Euroopa Kohtu ülesanne anda siseriiklikule kohtule tarvilik vastus, mis võimaldab viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada (vt eelkõige 8. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C-45/06: Campina, EKL 2007, lk I-2089, punkt 30, ja 14. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C-243/09: Fuß, EKL 2010, lk I-9849, punkt 39).

28

Kuid nagu Tšehhi ja Hispaania valitsus oma kirjalikes seisukohtades märkisid, võib toll pärast tollideklaratsioonis nimetatud kauba vabastamist vajaduse korral omal algatusel seda deklaratsiooni tolliseadustiku artikli 78 kohaselt kontrollida (vt selle kohta 20. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-468/03: Overland Footwear, EKL 2005, lk I-8937, punktid 62, 64 ja 66).

29

Tolliseadustiku artikli 78 lõike 2 kohaselt võib toll pärast kauba vabastamist kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid ning ta võib kontrollida ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik.

30

Seega võimaldab nimetatud säte tollil seada kahtluse alla varasemad tollideklaratsioonid, mida ei ole tolliseadustiku artikli 68 kohaselt kontrollitud ja mida on seega käsitletud neis sisalduvate andmete alusel vastavalt tolliseadustiku artikli 71 lõikele 2 (vt selle kohta 15. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-138/10: DP grup, EKL 2011, lk I-8369, punkt 37).

31

Miski ei takista tollil sel eesmärgil laiendamast tollideklaratsioonis nimetatud kauba osalise kontrolli tulemusi varasemates deklaratsioonides nimetatud kaubale, mille seesama toll on juba vabastanud, kui see kaup on identne, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne. Kauba identsuse kindlakstegemine võib muu hulgas põhineda äridokumentide ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmete kontrollil ning eelkõige tollideklarandi esitatud tõenditel, mille kohaselt pärines see kaup samalt tootjalt, kandis sama nimetust ning oli sama välimuse ja koostisega kui kaup, mis oli nimetatud nendes varasemates tollideklaratsioonides.

32

Selline laiendamine on põhjendatud tolliseadustiku enese eesmärgiga, milleks selle põhjenduse 5 kohaselt on tagada seadustikuga ette nähtud maksude korrektne kohaldamine, tagades siiski – nagu selgub käesoleva kohtuotsuse punktist 23 – kiire ja tõhusa menetluse ettevõtjate ja tolli huvides, vabastades viimase tollideklaratsioonis nimetatud kogu kauba süstemaatilisest kontrollist ning piirates seega tolliformaalsusi ja ‑kontrolli võimalikult suurel määral vastavalt sama seadustiku põhjendusele 6 (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Derudder, punktid 42 ja 45).

33

Selline võimalus oleks kooskõlas ka tolliseadustiku artikli 78 loogikaga, mille sisuks on tolliprotseduuri vastavusse viimine tegeliku olukorraga, parandades nii sisulisi vigu ja puudusi kui ka kohaldatava õiguse tõlgendusvigu (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punkt 63; 14. jaanuari 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-430/08 ja C-431/08: Terex Equipment jt, EKL 2010, lk I-321, punkt 56, ning 12. juuli 2012. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑608/10, C‑10/11 ja C‑23/11: Südzucker jt, punkt 47).

34

Selles osas ei ole oluline, et tollideklarant ei saa niisugusel juhul, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, enam taotleda asjaomase kauba täiendavat kontrolli ja vajadusel täiendavate proovide võtmist.

35

Tolliseadustiku artikkel 78 on nimelt põhimõtteliselt kohaldatav pärast kauba vabastamist ja kuni ajani, mil kauba esitamine võib olla võimatu (vt eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punkt 66).

36

Nagu ka enamik kirjalikke seisukohti esitanud pooltest märkis, tuleneb tolliseadustiku artikli 78 lõike 2 sõnastusest, et toll võib tollideklaratsioonide tollivormistusjärgse kontrolli läbi viia kirjalike dokumentide põhjal, ilma kauba vastavust füüsiliselt kontrollimata, kuivõrd kauba füüsiline kontrollimine on ette nähtud vaid juhuks, kui kauba „esitamine on veel võimalik” (vt selle kohta 22. novembri 2012. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11: Digitalnet jt, punktid 66 ja 67).

37

Kui osaliselt kontrollitud kaup on varasemates tollideklaratsioonides nimetatud kaubaga identne, – arvestades eelkõige asjaolu, et äridokumentide ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmete kontrollist ning eelkõige tollideklarandi esitatud tõenditest ilmneb, et see kaup pärineb samalt tootjalt, kannab sama nimetust ning on sama välimuse ja koostisega, mille kontrollimine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne – võib toll neil tingimustel laiendada selle osalise kontrolli tulemusi viimati nimetatud kaubale.

38

Samas on oluline, et eriti juhul, kui tollideklarant nagu põhikohtuasjaski leiab, et vaatamata tema tollideklaratsioonides esitatud andmetele ei ole hilisemas deklaratsioonis nimetatud kauba osalise kontrolli tulemus varasemates deklaratsioonides nimetatud kaubale ülekantav, oleks tal õigus selline laiendamine vaidlustada, esitades kõik materjalid, mis võiksid tõendada väidet, et kõnealused kaubad ei ole identsed (vt analoogia korras eespool viidatud kohtuotsus Derudder, punkt 42).

39

Sellega seoses tuleb siiski märkida, et selline üldine ja abstraktne kinnitus, nagu GFSL oma kirjalikes seisukohtades Euroopa Kohtule esitas ning mille kohaselt võisid selliste toiduainete puhul, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, muuta nende keemilist koostist mitu tegurit, näiteks tärklise sisaldus, ei saa omada mingisugust tähtsust, kuna need asjaolud – eeldades, et need on tõendatud – ei ajendanud tollideklaranti esitama varasemates tollideklaratsioonides nimetatud kauba kohta erinevaid andmeid nendest, mille ta esitas kauba kohta, mida osaliselt kontrolliti, või vajadusel taotlema deklaratsioonide muutmist, mistõttu ei ole tõendatud ega ka väidetud, et sellised asjaolud võiksid mõjutada nende toodete kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimist. Selle hindamiseks vajalikud järeldused tuleb aga sellegipoolest teha eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

40

Lõpuks tuleb märkida, et kuigi tolliseadustiku artikkel 78 ei näe tollideklaratsioonide muutmiseks ette konkreetset tähtaega, võib toll selle seadustiku artikli 221 lõike 3 kohaselt teha uue tollivõla teatavaks kolme aasta jooksul alates selle tollivõla tekkimise kuupäevast.

41

Käesolevas asjas selgub eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt Euroopa Kohtule esitatud andmetest – mida vajadusel peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus –, et seda tähtaega järgiti, nagu kinnitas ka GFSL kohtuistungil Euroopa Kohtu küsimusele antud vastuses, kuna – nagu tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktidest 11 ja 12 – esimene kontrollitud tollideklaratsioonidest kannab kuupäeva 4. juuni 2004, aga uue tollivõla teade saadeti 31. mai 2007. aasta kuupäevaga.

42

Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et tolliseadustiku artikli 70 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kuna see säte on kohaldatav vaid „samas deklaratsioonis” nimetatud kauba suhtes, juhul kui toll on seda kaupa enne selle vabastamist kontrollinud, siis ei luba see säte tollil niisugusel juhul, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, laiendada tollideklaratsioonis nimetatud kauba osalise kontrolli tulemusi varasemates deklaratsioonides nimetatud kaubale, mille seesama toll on juba vabastanud.

43

Tolliseadustiku artiklit 78 tuleb seevastu tõlgendada nii, et see lubab tollil laiendada tollideklaratsioonis nimetatud kaubast proovi võttes läbi viidud osalise kontrolli tulemusi sama tollideklarandi esitatud varasemates deklaratsioonides nimetatud kaubale, mille suhtes osalist kontrolli läbi ei viidud ega saagi enam viia, kuna kaup on vabastatud, juhul kui need kaubad on identsed, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

44

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 70 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kuna see säte on kohaldatav vaid „samas deklaratsioonis” nimetatud kauba suhtes, juhul kui toll on seda kaupa enne selle vabastamist kontrollinud, siis ei luba see säte tollil niisugusel juhul, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, laiendada tollideklaratsioonis nimetatud kauba osalise kontrolli tulemusi varasemates deklaratsioonides nimetatud kaubale, mille seesama toll on juba vabastanud.

Nimetatud määruse artiklit 78 tuleb aga tõlgendada nii, et see lubab tollil laiendada tollideklaratsioonis nimetatud kaubast proovi võttes läbi viidud osalise kontrolli tulemusi sama tollideklarandi esitatud varasemates deklaratsioonides nimetatud kaubale, mille suhtes osalist kontrolli läbi ei viidud ega saagi enam viia, kuna kaup on vabastatud, juhul kui need kaubad on identsed, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.